Nimed & numbrid

U17 EM Maikuu teises pooles Eestis algama pidanud U17 EM-finaalturniiri saatus on endiselt lahtine. Kui suvise täiskasvanute EMi kohta võttis Euroopa jalgpalliliit vastu kindla otsuse, et see lükkub aastasse 2021, siis noorte tiitlivõistluse suhtes valitses Jalka trükkimineku ajal selgusetus: võimalik on nii turniiri täielik ärajätmine kui ka edasilükkamine.

Andres Oper Eesti koondise endine ründaja liitus märtsikuus EJLi akadeemia treeneritega. 134kordne koondislane polnud ainuke uus täiendus: nädal hiljem teatas EJL, et juhendajate meeskonnaga on liitunud ka 22aastane endine noortekoondislane Hendrik Nälk, kellest sai kehalise ettevalmistuse treener. Kahe täienduse järel on akadeemias kokku kuus treenerit.

Kogukonnajuhtide töö saab tähtsamaks kui kunagi varem

Kui Eestis kehtestati 1. maini eriolukord, mille järgi on keelatud kõik spordivõistlused, mõjutas see otseselt ka Premium liiga klubide kogukonnajuhtide tööd. EJLi liigade arendusosakonna juhataja Veiko Soo selgitab, et aktiivsete liigamängude puududes ei saa kogukonnajuhid teadmata ajani puhata, sest kriisi möödudes on nende roll tähtsamgi kui varem.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Liisi Troska

Millised on kogukonnajuhtide töökohustused eriolukorra ajal?

Kehtestatud eriolukord mõjutab meid kõiki, nii ka kogukonnajuhte. Kuna nende igapäevatöö on väga paljuski just otsesuhtlus inimestega – ürituste korraldamine ja läbiviimine (näiteks koolikülastused), treeninggruppide külastused, kogukonnaüritused jne –, siis kõik need tegevused on hetkel peatatud. Praegu on töö osaliselt kolinud digitaalmaailma: lisaks igapäevasele suhtlusele sotsiaalmeediakanalites ning fännide ja kogukonna teavitamisele on käima lükatud mitu vinget tegevust nagu joonistusvõistlused, „FIFA“-turniirid ja teised võimalused kogukonnaga aktiivses suhtluses olemiseks. Igas asjas tuleb näha ka võimalust. Praegune eriolukord on andnud võimaluse üle vaadata plaan, mis sai hooajaks koostatud, ning hakata seda kohendama, et olla võimalikult hästi valmis selleks, et saame taas jalgpalli mängida ja inimesed saavad seda staadionile nautima tulla.

Kas UEFA-lt on tulnud kogukonnajuhtidele ka suuniseid, käske?

Ei. UEFA on muidugi teadlik hetkel Eestis kehtestatud eriolukorrast, aga programm pole kunagi olnud üles ehitatud liinil, et UEFA-lt tulevad käsud. Programm on kogu aeg olnud meie ja UEFA koostöö, et leida parim metoodika, mis Eestis toimiks.

Kas UEFA-l või klubidel võib tekkida olukord, et pikaajalise kriisi tõttu ei ole enam võimalik kogukonnajuhtidele palka maksta?

 Samamoodi nagu ülejäänud jalgpallipublik ei saa ka Tartu Tammeka kogukond mõnda aega staadionile koguneda. Seetõttu muutuvad ka kogukonnajuhtide ülesanded.

UEFA poolt ei ole ohtu, et selle programmi rahastamises võiks tekkida probleeme. Meil on olemas kinnitus, et kõik jätkub nagu varem. Olen veendunud, et kogukonnajuhtide töö ja kogukonna tähtsus suurenevad selle kriisi lõppedes veelgi enam, et katkist kogukonda kokku siduda, ning kogukonnatöö juures on kõige tähtsam just järjepidevus. Klubide puhul sõltub olukord paljuski sellest, kui pikaks kriis venib. Kõik klubid on oma liikmemaksude ja muude selliste finantsvahendite poolest erinevas olukorras, aga kui kellelgi tekib selline probleem, siis vaatame olukorrale individuaalselt otsa ja proovime leida lahenduse. Kogukonnajuhtide töö peab jätkuma, sest kui seda ei tehta samas mahus ja sama intensiivsusega, katkestab see kogu eelnenud protsessi ja tulemused.

Koostöös UEFAga on kokku lepitud, et hetkel kestab programm selliselt kolm aastat. Praegu on meil käsil teine aasta ning see aasta tuleb kindlasti eriline seoses praegusel hetkel toimuvaga. See aga ei tähenda, et kogukonnajuhid ei saa oma tööd teha, vaid seda tuleb lihtsalt võtta kui erilist aastat. Oleme veendunud, et kogukonnajuhi ametikoht ja töö peaksid igal juhul jätkuma ka pärast kolme aastat, ent selle plaani detailid on veel täpsustamisel.

2 : 1 ...oli skoor, millega lõppes viimane jalgpallimäng enne vabariigi valitsuse eriolukorra väljakuulutamist. Sellise seisu tegid omavahel esiliigas Flora ja Levadia U21 võistkonnad, kohtumise võitsid Flora noored.

18 ...väravat löödi tänavu Premium liiga avavoorus. Enim tabamusi nähti Tallinna Kalevi – Paide vastasseisus, kus Järvamaa meeskond vormistas võidu numbritega 8 : 1. Avavooru suurimaks skoorijaks oli talvise üleminekuakna jooksul Paidega liitunud Joseph Saliste, kes sai jala valgeks kolmel korral.

70 ...ema käis platsil emadepäeva eel peetud emade turniiril. Kokku osales kaheksa võistkonda, kelle hulgast krooniti võitjaks Rakvere Tarva emad.

Teisele kohale platseerusid Vändra Vapruse emad, kolmanda kohaga läksid koju Keila Harrastajate emad.

Nii nad ütlesid

„Kui üldse viitsin sporti jälgida, siis ainult jalgpall suudab erutusvärinaid tekitada. Ega ma reeglitest väga palju ei jaga, aga vaadata supervormis mehi elu ja surma peale palli taga ajamas on hüsteeriliselt naljakas.“ Bravuuritar Anu Saagim

„Kui neid asju ära ei tehta, on Eesti sport kümne aasta pärast käpuli – suures plaanis jäävad ainult jalgpall ja pereprojektid.“ EOK presidendiks pürginud kergejõustikutreener Jaanus Kriisk loobus kandideerimisest, ent leiab, et tema ideed vajavad siiski rakendamist

„Mind köidavad uhked projektid: vormelite võiduajamine, jalgpall, kus on tohutult kirge, ja muu seesugune.“ Muu hulgas ka spordiülekandeid teinud meediategelane Olav Osolin

„Elu on põnev nagu jalgpalli MMi finaali eel: keegi ei tea, kuidas asi lõpeb!“ Naine, kes viibis võrkpallitreener Urmas Tali sünnipäevapeol, kus levis koroonaviirus

„Tuleviku tulise pooldajana, aga ka Viljandi patrioodina tahan näha, et see on võistkond, kus platsil on ka kodulinna poisse. Ajalugu on näidanud, et seesama on oluline siinsele publikule tervikuna. Õnneks või kahjuks aitab seda tasakaalu hoida linna ja klubi õhukesepoolne rahakott.“ Poliitik ja Viljandi Tuleviku fänn

Helir-Valdor Seeder

„Meil räägib jalgpalliliit uhkustundega sellest, kuidas Karol Mets tuleb ajateenistusest koondise mängule. See kutt mängib Eesti koondises, aga läheb õhtul kasarmusse tagasi. Vau! See ongi kaitsetahe.“ Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem ajas Karol Metsa segamini Artur Pikaga

„Mul endal on kohutav lauluhääl, ainuke laul, mida olen laulnud, on Eesti hümn enne Eesti koondise mängu.“ Mart Poom peab poja Andrease lauluhäält ema teeneks

„Meil on nii eesti kui ka vene taustaga mängijaid ja viimaste puhul on oluline näha, kuidas ta suudab kaaslastega väljakul stressiolukorras suhelda.“ Karel Voolaid noorte mängijate koondisesse kaasamisest

Võru Helios tahab saada varju alla

Tekst: Kadi Parts | Foto: Priit Lööper / Võru Helios

Veebruarikuu lõpus alustas Võru Heliose jalgpalliklubi kampaaniaga, millega kogutakse raha kunstmuruväljakuäärse tribüüni rajamiseks. Heliose tegevjuhi Jaanus Vislapuu sõnul võidavad tribüünist nii klubi fännid kui kõik kohalikud spordihuvilised.

Pärast Eesti vabariigi sünnipäeva startinud projekt „Varju alla!“ tahab Võru täismõõtmetes kunstmuruväljaku kõrvale rajada katusega tribüüni, mille ehitamiseks loodetakse koguda 25 000 eurot. Kui kampaania algusest olid möödas loetud nädalad, rääkis klubi tegevjuht Jaanus Vislapuu, et projekti algus oli üsna aeglane. „Me ei ole inimestele uksest-aknast informatsiooni sisse pritsinud, mistõttu on kampaania alanud tasapisi,“ selgitas Vislapuu märtsi alguses. „Oleme seni kasutanud sotsiaalmeediat ja Võrumaa Teatajas ilmus esiküljelugu, aga plaanime kampaaniaga vaikselt toimetada, aegamisi uudiseid ja videolugusid teha, et seda kogu kogumisperioodi pildis hoida,“ lisas Heliose tegevjuht.

Esialgsete plaanide kohaselt oleks pidanud tribüüni ehitus algama märtsikuus ja valmima aprillis, kampaaniaga loodeti rahakogumist jätkata 1. juunini. Vislapuu selgitas, et pole sugugi harukordne, et objekti valmimise järel ühisrahastuskampaaniaga jätkatakse. „See on protsessi omapära. Kui oled kaupluses ja maksad raha, siis tahad kohe kaupa kätte saada, aga sellise projekti puhul ehitab ehitaja tribüüni valmis suures osas oma vahenditest ja meie tasume hiljem oma maksetähtaegade järgi,“ rääkis Vislapuu.

Paraku keerati Heliose plaanid pea peale koroonaviiruse leviku ja Eestis välja kuulutatud eriolukorra tõttu. Märtsikuu keskpaigas nentis klubi tegevjuht, et ilmselt tuleb oma plaanides teha korrektiive ning viiruse leviku ja võimaliku muutuva majandusliku olukorra pärast ei valmi tribüün soovitud ajaks. „Varem välja öeldud kuupäevad lükkuvad edasi, sest mitu asja on jäänud ootele ja meil võib tekkida probleeme seoses materjalide transpordiga, töötajatega jne,“ nentis Vislapuu. „Aga pooleli me ei jäta ja proovime tribüüni sel aastal siiski valmis ehitada.“

Projekti „Varju alla!“ toetamise kohta sõnas Heliose tegevjuht, et see võiks kõnetada suuremat kogukonda kui vaid Heliose toetajad. Ta selgitas, et tribüüni saavad kasutada ka teised spordialad ja kohaliku kooliga seotud tegevused, samuti avaldas ta lootust, et ehk õnnestub tribüüni olemasolul korraldada staadionil ka suuremaid üritusi, mis ei pea tingimata jalgpalliga seotud olema. „Kogu Võrumaa ja miks mitte kogu Eesti jalgpallipere saaks oma väikese panuse anda, sest ajame ju kõik ühte suurt asja, et tulevikus oleks Eesti jalgpall paremal tasemel kui praegu,“ oli Vislapuu lootusrikas.

Heliose tribüüni ehitamist saab toetada Võru Heliose kodulehel, kus on võimalik annetada eri summasid. Annetustega kaasnevad ka auhinnapaketid, mis loodeti headele inimestele üle anda klubi sünnipäevaüritusel, mis oli planeeritud juunikuusse.

 Võru Helios tahab tribüüniga mugavamaks muuta nii oma pealtvaatajate kui kogu Võru spordipubliku elu.

Uus ja põnev võistlusformaat: 5 versus 5 turniirid

Jalgpalliliit toob amatöörvuti maastikule peagi uue võistluse: 5 versus 5 formaadis turniirid. Uue sarjaga loodetakse nii meeste kui naiste seas suurendada harrastajate arvu, sealjuures peamiselt just nii-öelda pühapäevapallurite arvelt, kes madalamates liigades kaasa ei löö.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi Troska

„Statistika näitab, et jalgpalli mängivate täiskasvanute arv on viimasel kolmel aastal omajagu kahanenud: meeste puhul 20 ja naiste puhul 25 protsenti,“ selgitab Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas. „See on meid mingis mõttes sundinud takka, et mõelda välja midagi uut. Kui kunagi lõime rahvaliiga, tekitas see palju elevust ja tõi harrastajaid juurde. Viimasel ajal on aga ka rahvaliiga tase tõusnud, kohati isegi liiga heaks. Seetõttu ei luba me näiteks rahvaliiga B tasandile mängijaid, kes on viimase kolme aasta jooksul mänginud meeste kolmes tippliigas või mullu meeste teises liigas või noorte eliitliigade meistri- või esiliigades.“

Lihtne ja võrdlemisi väikest võistkonda nõudev formaat 5 versus 5 võiks Allase sõnul platsile tuua eelkõige neid, kes endale seni madalamates liigades või rahvaliigas väljundit leidnud ei ole. „5 versus 5 turniiridel võivad osaleda 2004. aastal sündinud ja vanemad mängijad, kes ei osale sel hooajal meistrivõistlustel ühegi võistkonna koosseisus – see tähendab, et rahvaliiga mängijatel on võimalik osa võtta, neljanda liiga palluritel aga mitte. Loome küll nii meestele kui naistele eraldi turniirid, aga soovi korral võivad naised ka meeste turniiridel mängida.“

Esialgne plaan näeb ette, et juunis ja augustis toimuvad üle Eesti eri linnades 5 versus 5 turniirid. Iga turniiri võitnud võistkond pääseb finaalturniirile, mis peetakse sügisel Eesti koondise mängu eel Lillekülas.

Formaat 5 versus 5 sarnaneb mõneti saalijalgpalliga, mida mängitakse kunstmuruplatsil. „Väljaku suurus on umbkaudu veerand suurest platsist, korraga on ühest võistkonnast platsil neli väljakumängijat ja väravavaht. Väravatena kasutame 2 x 5 meetri suuruseid, nii-öelda väikeseid väravaid. Ühele turniirile lubame maksimaalselt 16 võistkonda, ühe kohtumise mänguaeg ja täpne turniirisüsteem sõltub turniirile registreerunud tiimide arvust,“ avaldab Allas.

Allase sõnul oleneb formaadi tulevik paljuski sellest, kui suurt huvi ja perspektiivi selles esimese aasta põhjal nähakse. Oluline on ka see, kuidas suudetakse tugevaid klubisid turniiride korraldamisel kaasata. „Elu on näidanud, et inimeste spordiga tegelemine on veidi muutunud ja tihtipeale harrastatakse paralleelselt mitut ala. Pakume omalt poolt sportlikele sõpruskondadele, endistele mängijatele ja uutele huvilistele võimaluse jalgpalli pisut teistmoodi mängida: ühepäevased turniirid, kus on koos palju mängijaid, annavad kolme-nelja tunni jooksul hea koormuse ning võimaluse end erinevate vastaste vastu proovile panna. Viis viie vastu mäng on seni küllaltki hästi vastu võetud: oleme varem näiteks emade turniiri sarnastel põhimõtetel korraldanud, samuti jalgpalliliidu toetajatele mõeldud Saarepera karikat. See on andnud julgust, et formaati 5 versus 5 ka suuremalt proovida.“

 Viis viie vastu formaadis on toimunud ka emade õnnestunud turniirid.

Nii nad ütlesid

„Kui päevi hiljem teistele argentiinlastele mainisin, et mul on Huracáni korralik plastist hooajapilet koos foto ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga, puhketi reeglina naerma. Üks lokaalis istunud härrasmees soovis seda oma silmaga näha, sest ta tunnistas, käsi südamel, et ei tea ühtegi inimest, kellel on Huracáni hooajapilet.“ Jalgpalliajakirjanik Oliver Lomp ostis Argentina kõrgliigaklubi Huracáni hooajapileti, et näha mängu, kus vastasvõistkonda juhendab Diego Maradona

„Mul mõned sõbrad küsivad, mis selle kõige mõte on ja kaua te toksite seda esiliigat. Mitte midagi ei juhtuks, kui me mängime kusagil madalamas liigas. Aga pigem on see tore, kuhu me oleme suutnud ennast välja mängida, sest siis näevad ka noored, et läbi meie on võimalik jalgpalluriks saada. Lisaks arvan, et meil on hetkel Eesti jalgpallis oma koht, mida oleme kohustatud täitma.“ Vändra Vapruse eestvedaja Ranet Lepik

„Mäletan, kui meil oli Keith Boanasega Inglismaal tema viimane mäng peatreenerina, siis olid kõikidel mängijatel nimelised särgid. Toona ütles mõni mängija, et see on esimene kord kanda omanimelist koondisesärki. See oli valiktsükli viimane mäng, mille pärast sai need särgid nimeliseks ära trükkida. Mängu lõpus tuli minu juurde Casey Stoney. Ta ise ei mänginud selles kohtumises, aga ta andis mulle oma mängusärgi. Siis ma olin olukorras, kus mõtlesin, et üldjuhul särke vahetatakse, mitte ei võeta… Aga ma ei tahtnud oma koondisesärki ära anda, sest see on ainus koondisesärk, mis mul kunagi olema saab, mis on minu nimega.“ Jalgpallist pausi võtnud naistekoondislane Liis Lepik

„Ambitsioonikas inimene, kes tahab oma jalgpalliambitsioonid realiseerida. Põhiline ambitsioon seisneb selles, et meie usk tulemuse saavutamiseks peab olema tunduvalt suurem, kui ta on seda antud hetkel. Me kõik räägime kõrgetest asjadest, aga me ei usu, et need on saavutatavad. Kindel eesmärk + kindel plaan + kõva igapäevane töö + usk iseendasse = tulemus. Muud varianti pole ja soov esinelikust on jätkuv.“ TJK Legioni peatreener Deniss Belov iseendast

„Ma julgen välja öelda, et see on kõige tugevam koosseis Kaljul läbi aegade. Minu hinnangul on meil rohkem kvaliteeti kui kunagi varem.“ Nõmme Kalju president Kuno Tehva