Welco roheline kodu

Welco loob ühisrahastuse abiga rohelise kodu

Tartu Welco jalgpalliklubi teeb Raadile eesti rahva muuseumi külje alla midagi sellist, mida Eestis pole varem nähtud: omaenda jalgpallipargi, millel on suur ambitsioon olla täielikult kliimaneutraalne.

Tekst: Raul Ojassaar | Eskiis: Mihkel Meriste

Kui kõik läheb hästi, saab Welco juba varsti kolida uhiuuele ja erilisele staadionile ning hakata mängima väljakul, mida ehitades ei ole kulutatud grammigi süsihappegaasi selliselt, et seda poleks ühel või teisel moel loodusele tagasi antud. Rohelisest mõtteviisist lähtub kogu kerkiv jalgpallipark.

Klubi tegevjuht Edgar Leht räägib Jalkale, et Welco on endale oma staadioni ehitamist plaaninud tegelikult juba peaaegu kümme aastat, ent keskkonnasäästlikkuse mõõde lisandus sinna tunduvalt hiljem. „Algselt, kui staadioni ehitamise mõtted reaalseks muutusid, tahtsime endale muruväljakut, ent saime üsna kiirelt aru, et Eestis ei ole see lihtsalt mõistlik: puudub tulubaas ning

platsi saab kasutada ainult üks võistkond. Meie kliimas ja tingimustes on kunstmuru ainuvõimalik lahendus. Keskkonnasäästlikkuse mõte tekkis selle juures umbes 2017. aastal: olime tükk aega käinud partnerite jutul, et staadionile nimesponsorit leida, ent saime selle jooksul aru, et nii-öelda tavaline staadion ei kõneta toetajaid ja ei kõneta tegelikult ka meid. Midagi oli sinna juurde vaja.“

Kogu projekti maksumus on 765 000 eurot, millest täpselt 100 000 loodetakse koguda ühisrahastuskampaaniaga. Mille poolest erineb Welco kodu ühisrahastuskampaania aga neli aastat tagasi samuti Tartus toimunud Sepa staadioni kampaaniast, millega püstitas endale väljaku Tartu Tammeka? „Copy-paste’i me kindlasti teha ei saaks – see lihtsalt ei õnnestuks. Meie oleme oma kampaania üles ehitanud selle peale, et tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ja see massidesse viia,“ selgitab Leht, lisades, et Welco on andnud lubaduse istutada iga kümne annetatud euro kohta Eestisse ühe puu. „See on tegelikult laiem üleskutse, millega kutsume liituma ka teisi Eesti klubisid. Arvutasime välja suurusjärgu, kui palju Eesti jalgpallis mängude, bussisõitude, koondisereiside ja muu tõttu süsihappegaasi õhku paisatakse. Kümne tuhande

JK WELCO TEGEVJUHT EDGAR LEHT: „Kümne tuhande puuga kompenseerime kogu staadioni ehitamisel ja opereerimisel tekkiva süsihappegaasi ning lisaks veel ka kogu Eesti jalgpallis kahe aasta jooksul tekitatava süsiniku jalajälje.“

puuga kompenseerime kogu staadioni ehitamisel ja opereerimisel tekkiva süsihappegaasi ning lisaks veel ka kogu Eesti jalgpallis kahe aasta jooksul tekitatava süsiniku jalajälje.“

Jalgpallipargi projektijuht Mart Raamat loodab, et Welco kodust saab pilootprojekt ja hea näide, kuidas avaliku hoonet rajades keskkonnasäästlikkust propageerida. „Tahame näidata, kuidas ka väikese klubina siduda ära jalgpall ja keskkonnahoid. Pakume ühel objektil ühiskonnale peale jalgpalli ka palju lisandväärtust: meil on seal korvpalliplatsid, kaks päikeseelektrijaama, kõrvale tuleb linna põld, kus hakatakse Tartu restoranide tarbeks mahetooteid kasvatama. Jalgpalli saab väga hästi teiste keskkonnasäästlike aspektidega siduda,“ räägib Raamat.

Kui Eestis pole varem sellist lahendust nähtud, siis välismaalt on Welcol mõned inspireerivad eeskujud olemas. „Jalgpalliväliselt võib välja tuua näiteks kaubanduskeskuse Brüsseli kesklinnas, mille katusel on linnaaed – see on väga äge näide, kuidas linnasisene põllumajandus kaubandusega siduda. Jalgpallis on näiteks Amsterdam Arena keskkonnasäästlik staadion, Inglismaa klubi Forest Green Rovers loob sarnaselt meile puidul põhineva lahendusega staadioni,“ toob Raamat välja.

Elektrikud hakkavad elektrit tootma

Kui Welco meeskonda kutsutakse rahvasuus elektrikeks, siis elektriga seostub ka uuel staadionil üks huvitav plaan. „Särtsu peab olema! See plaan sobitub muidugi väga hästi meie hüüdnimega, aga ka projektiga ja hilisema ärimudeliga. Meie pikem visioon näeb ette, et tahame välja arendada piloodi, kus katsetame täiesti autonoomset elektrisüsteemi, kus saame kohaliku tootmise siduda akul põhineva salvestuse ja hilisema tarbimisega väljaku valgustamiseks. Selline mudel võiks just väiksematel kogukondlikel staadionitel tulevikus levima hakata,“ loodab Raamat. Lihtsustatult öeldes: praeguses olukorras tuleb Welco vutipargil päikesepaneelidest saadud energia ära müüa ja tarbimiseks vajalik elekter tavalisest võrgust hankida. Tulevikus loodetakse päikesepaneelidest saadu aga akudesse talletada ja endale sobival ajal ise ära kasutada. Jalgpalliparki kerkib kaks 50kilovatise võimsusega päikeseelektrijaama. „Ühtlasi soovime kogu klubi keskkonnakäitumise üle vaadata ja tekitatud jalajälge vajadusel kompenseerida. Soovime oma kogukonna liikmed teadlikumaks muuta – ideaalis toob see meile ka pikemas plaanis märgatavat kokkuhoidu ja isegi tulu,“ lisab jalgpallipargi projektijuht.

Kogu projektist saab lähemalt lugeda veebis aadressil jalgpallipark.ee. Karikatuur: Margus Kontus

560 inimest mahutab Welco kerkiva staadioni tribüün.

3600 puud tuleb istutada, et Welco arvutuste kohaselt kompenseerida Eesti jalgpalli poolt aastas õhku heidetud süsihappegaasi kogus.

300 000 eurot võttis Welco klubi jalgpallipargi rajamiseks pangalaenu.