Premium liiga

Kas kunstmurul mängimine annab nõrgemale eelise?

Premium liigas on viimastel hooaegadel üha enam mänge liikunud kunstmuru peale. Kui veel mõned aastad tagasi liiguti kevadel muruväljakutele siis, kui väljakuolud seda lubasid, siis nüüd on selgeks printsiibiks olnud see, et esimene ring ehk esimesed üheksa vooru mängitakse läbinisti kunstmuruplatsidel, misjärel kolitakse muru peale.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Jana Pipar

Kunstmuru puudutavad klišeed on jalgpalliringkondades teada-tuntud: pall liigub seal aeglasemalt ja mängutempo on seetõttu väiksem, mis annab omakorda eelduste kohaselt nõrgemale võistkonnale suurema võimaluse punkte noppida, kuna eeldatakse kinnisemat ja vähemate väravavõimalustega lahingut. Väitega, et heal muruväljakul veereb pall mööda maad tempokamalt kui heal kunstmurul, on ilmselt paljud pallurid ja fännid nõus. Mida näitavad aga arvud?

Seetõttu võttiski Jalka aluseks Premium liiga viimaste aastate tulemused, et saada ette pilt, kui palju kunstmurul mängimine tegelikult kohtumise iseloomu mõjutab.

Peale selle koorus eri tabeleid ja arvutusi tehes välja veel palju põnevat: muu hulgas tuleb

Kunstmurul peetavate mängude arv on viimastel aastatel olnud pigem tõusuteel.

välja, milline meistriliiga klubi „naudib“ kõige enam kunstmurul mängimist ja millise klubi tulemusi vaadates võiksidki nad ainult muru peal pallida.

Kunstmurumängude arv läheneb 50 protsendile

Nagu juuresolevast graafikust näha, on kunstmurul toimuvate kohtumiste arv Premium liigas olnud alates sellest ajast, kui hooaeg muutus 180mänguliseks (loe: liigas osaleb kümme meeskonda), mõne erandiga pigem tõusuteel. Juhtlõigus mainitud põhimõte esimene ring kunstmurul mängida ja tõsiasi, et liigas on (või on olnud) mitu klubi, kes mängivad kogu hooaja kunstmurul (FCI Tallinn, Nõmme Kalju, Tallinna Kalev), on kergitanud kunstmurul peetavate kohtumiste osakaalu peaaegu pooleni. 2018. aastal jäi sellest puudu vaid üksainus kohtumine – toona peeti kunstmurul 89 kohtumist ja murul 91 matši.

Tänavune hooaeg on küll lootusetult sassi löödud, aga tasub märkida, et kui kõik Premium liiga kohtumised oleks olnud võimalik ära pidada esialgse plaani järgi paika pandud ajal ja kohas, oleks kunstmurumängude arv tänavuse aastaga järsult kahanenud: neid oleks olnud vaid 63. Põhjuseid tasub eelkõige otsida näiteks Tallinna Kalevi suvisest kolimisest Kadrioru staadionile, samuti sellest, et erinevalt liigast välja kukkunud Maardu Linnameeskonnast plaanib TJK Legion viimase ringi kodukohtumised muruväljakul pidada.

Joonis 1. Kunstmurul toimunud mängude arv Premium liiga hooajal.

Veel 2012. aastal peeti aga kunstmurul kogu hooaja jooksul vaid 43 kohtumist (23,9% kõikidest mängudest) – toona ei olnud liigas ühtegi meeskonda, kes oleks kunstmurul aasta ringi kodumänge pidanud.

5.25

4.2

Kellele sobib kunstmurul mängimine kõige rohkem?

Viimase viie hooaja lõikes toon järgnevalt ära ka Premium liiga klubide esinemise murul ja kunstmurul. Pole just suur üllatus, et nii kunstmurul kui murul on selle aja jooksul kõige paremini esinenud viie aastaga kolm tiitlit võitnud FC Flora, kellel ei ole vähemalt numbrite poolest vahet, kas mängida kunstmurul või naturaalsel platsil: kunstkattel võtavad nad mängust keskmiselt 2,33, murul 2,34 punkti.

Kui suurem osa võistkondi teenib muruplatsil keskmiselt rohkem punkte kui kunstmurul (seda saab seletada asjaoluga, et kunstmurul tehakse märksa rohkem viike kui murul), siis on ka paar

Murul lüüakse pisut rohkem väravaid – ent mitte igal aastal

Tavaliselt peab paika rusikareegel: murul lüüakse ühes mängus keskmiselt pisut rohkem väravaid, ent selline seaduspära ei kehti sugugi igal aastal. Viimast 14 hooaega vaadeldes näeme, et keskmises kunstmurul peetud kohtumises löödi meistriliigas 3,21 väravat, keskmises murul peetud mängus aga 3,44 väravat. Vahe on seega 0,23 väravat mängu kohta – just nii palju võib muruväljakul samade vastate vahel peetavas kohtumises oodata rohkem tabamusi kui kunstmurul. Premium liigas löödi selle aja jooksul ühes mängus kokku aga keskmiselt 3,36 väravat.

Kõige suurem erinevus kahe väljakukatte vahel tuli välja lõppenud kümnendi esimestel aastatel: 2010. aastal löödi keskmises kunstmurumängus vaid 2,65 väravat (murul 3,51), 2011. aastal oli vahe aga suisa enam kui üheväravaline: kunstmurul löödi siis keskmiselt 2,7 väravat, murul aga 3,72 väravat kohtumise kohta! Sellised käärid on aga pigem erand: viimastel hooaegadel on need kaks näitajat liikunud suhteliselt samas rütmis ning nii mõnelgi aastal (2014, 2017, 2019) on kunstmurul toimunud kohtumistes löödud isegi enam väravaid kui muru peal. Lõppenud hooajal kallutas kaalukausi sealjuures kunstmuru kasuks viimase vooru kohtumine Maardu ja Flora vahel, kus tiitli kindlustanud florakad motivatsioonita maardulastele kunstmurul lausa 12 vastuseta kolli tagusid.

Kõige suuremalt on tasakaal kunstmuru poole kaldu olnud aga 2009. aastal, kui kunstkattel löödi keskmiselt 3,62 väravat mängus ja muru peal vaid 3,09.

Üksikutest erandlikest aastatest hoolimata jääb üldine suund siiski kehtima, kuid näib, et vahe moodsa kunstmuru ja muruplatsi vahel väheneb vähemalt väravate koguarvu vaadates jõudsalt: näiteks viimase viie aasta lõikes on murul löödud keskmiselt 3,43 väravat, kunstmurul aga 3,38 väravat mängus. Vahe on vaevu märgatav!

3.15

2.1

1.05

0

Joonis 2. Keskmine väravate arv Premium liiga mängus.

Tallinna suured omavahel (alates 2010)

Klubi Mänge Võite Viike Kaotusi Punkte Punkte mängu kohta

FCI Levadia 80 28 31 21 115 1,44 Nõmme Kalju 80 26 28 26 106 1,33 FC Flora 80 23 27 30 96 1,20

Tallinna suured omavahel kunstmurul (alates 2010)

Klubi Mänge Võite Viike Kaotusi Punkte Punkte mängu kohta

FCI Levadia 31 10 14 7 44 1,42 Nõmme Kalju 38 13 14 11 53 1,39 FC Flora 27 6 10 11 28 1,04

Tallinna suured omavahel murul (alates 2010) Klubi Mänge Võite Viike Kaotusi Punkte

FCI Levadia 49 FC Flora 53 Nõmme Kalju 42 18 17 13 17 17 14 14 19 15 68 71 53

Punkte mängu kohta

1,45 1,28 1,26

rohkem punkte – seepärast ei pruugi klišee, et kunstmuru eelistab nõrgemat tiimi, tingimata tõele vastata. Küll aga saame eelmise lõigu järgi tõdeda, et väravaid lüüakse murul tavaliselt rohkem, mis peaks mõnevõrra soosima tugevamat tiimi. Vahed on aga marginaalsed.

Keskmine võidetud punktide arv kunstmurul peetud mängudes (alates 2015) FC Flora 2,33 Nõmme Kalju 2,16 FCI Levadia 2,13 FCI Tallinn 2,05 Narva Trans 1,28 Paide Linnameeskond 1,27 Tartu Tammeka 1,21 Sillamäe Kalev 1,03 Tallinna Kalev 0,64 Viljandi Tulevik 0,64 FC Kuressaare 0,59 Maardu Linnameeskond 0,47 Pärnu (LM + Vaprus) 0,36 Rakvere Tarvas 0,08 Keskmine võidetud punktide arv murul peetud mängudes (alates 2015) FC Flora 2,34 FCI Levadia 2,28 Nõmme Kalju 2,12 FCI Tallinn 1,61 Sillamäe Kalev 1,49 Narva Trans 1,43 Paide Linnameeskond 1,40 Tartu Tammeka 1,07 Tallinna Kalev 0,95 Pärnu (LM + Vaprus) 0,86 Viljandi Tulevik 0,80 FC Kuressaare 0,63 Maardu Linnameeskond 0,47 Rakvere Tarvas 0,08 küllaltki selget erandit. Kõige rohkem oli kunstmuru poole kaldu FCI Tallinn: ühest küljest mängisid nad kõik oma kodumängud kunstmurul, kuid ka võõrsil suutsid nad kunstkattel mängides väga hea punktisaldo kokku saada; muru peal olid nende viimased kolm hooaega aga teiste Tallinna tipptiimidega võrreldes väga selgelt nõrgemad. Isegi 2016. aastal meistriks tulles said nad hooaja jooksul neljast kaotusest kolm just muruväljakul.

Kunstmurul on paremini esinenud ka ehk pisut üllatuslikult Tartu Tammeka, kes on mitmel aastal teinud väga tugeva hooajaalguse. Õige pisut on kunstmurul muruplatsidega võrreldes rohkem punkte teeninud ka Nõmme Kalju, kes on viimastel aastatel kõik kodumängud teadupoolest Hiiu staadioni kunstkattel pidanud.

Vastupidised näited on aga Pärnu (linnameeskonna ja Vapruse tulemused on siinkohal lihtsustamise eesmärgil liidetud) ja Sillamäe, kes on naturaalmuru peal tunduvalt ohtlikumad kui kunstmurul.

Mõni huvitav asjaolu koorub välja ka kodus-võõrsil dünaamikat vaadeldes: FC Flora on kodus peetud kunstmurumängudes olnud näiteks lausa imelises hoos, kogudes 60 võimalikust punktist 56. Võõrsil peetud kunstmurumatšides paistab negatiivses mõttes aga silma Pärnu: nad suutsid nelja hooajaga võtta 33 võõrsil peetud kunstmurumängu 29 kaotuse kõrvale vaid neli viigipunkti.

Üldjoontes saab aga tõdeda, et nendest arvudest ei nähtu, et tavaliselt tabeli tagumises pooles olevad võistkonnad teenivad kunstmurul üldjuhul

Tallinna suurte seas jõujooned Levadia kasuks

Ülejäänud meeskonnad võivad ju aeg-ajalt esile kerkida ja FCI Tallinna näitel ka meistriks tulla, ent tavaliselt jagavad medalid omavahel ära ikkagi Tallinna kolm suurt: Flora, Levadia ja Kalju. Sestap võtsime eraldi luubi alla ka nende omavahelised kohtumised: seda nii kunstmurul kui päris murul.

Märkimisväärse faktina on Flora pidanud kümne aasta jooksul peetud 40 kodumängust Kalju ja Levadia vastu vaid kolm kunstmuruga Sportland Arenal – ülejäänud 37 matši on toimunud A. Le Coq Arenal. Võrdluseks: samuti suure osa kohtumistest murul mängiv Levadia on sama aja jooksul pidanud Flora ja Kalju vastu kunstmurul 12 mängu. Kalju mängis kunstmurul 33 kodumängu, kuid see on ka loogiline, arvestades, et nemad mängisid kodumänge enamasti niikuinii kunstmuruga Hiiu staadionil.

Kolme meeskonna minitabelis on kümne aasta lõikes edu FCI Levadial, kes on 40 mängust noppinud 115 punkti – Kalju näitaja on 106, Floral aga 96. Levadia on sealjuures kolmest suurest edukaim mõlemal väljakukattel: kunstmurul on levadialased 31 mängust teeninud 44 punkti (keskmiselt 1,42 mängu kohta), murul 49 mängust 71 punkti (1,45 mängu kohta).

Kui murul on Flora Kaljust keskmiselt õige pisut rohkem punkte teeninud, siis kunstmurul jäävad florakad Kaljule ja Levadiale omavahelistes kohtumistes üldjuhul alla: Flora on kunstmurul Kalju ja Levadia vastu peetud 27 mängust teeninud vaid 28 punkti; nõmmekatel on 38 mängust kirjas 53 ja Levadial 31 mängust 44 silma.

Lisaks tasub välja tuua, et Tallinna suured on omavahel teinud tavatult palju viike: kui ülejäänud liigas on viimase kümne aasta jooksul lõppenud viigiga vaid 16,4 protsenti mängudest, siis Flora, Kalju ja Levadia omavahelistes kemplustes on mängud viigiga lõppenud lausa 35,8 protsendil juhtudest. Sealjuures on kunstmurul viigid märksa tõenäolisemad – kunstkattel lõppeb lausa 39,6 protsenti mängudest viigiga. FC Flora pidas kunstmurul Tallinna suure kolmiku sisese kodumängu viimati 2017. aasta avavoorus, kui FC Levadiaga lepiti 1 : 1 viiki.