3 minute read

LK 15KAANELUGU

mõju nende tuludele märtsis ja aprillis ja edastasime kultuuriministeeriumile. Jalgpallihooaeg on Eesti pallimänguliigadest ainus, mis toimib kevade-sügise loogika alusel, ja see pluss jalgpallurilepingute eripära – need on enamasti pikemad kui üks hooaeg ja pole kaitstud mitte tööseadusandluse, vaid FIFA reeglitega – loob olukorra, kus klubide kui jätkusuutlike ettevõtete toimimine on löögi all. Jalgpalliklubid ei ole pelgalt eri allikatest pärit raha vahendajad sportlaste ja treeneriteni ja publikule meelelahutuse pakkujad – nad toimivad huvi- ja kutseharidusasutuste ja spordivaldkonnas tegutsevate ettevõtetena. Selliselt on alaliit nende arengut suunanud ja see on ainuvõimalik viis tagamaks nende organisatsioonide jätkusuutlikkus.

Mis tähendab, et ka klubidel pole kriisieelarvest pääsu.

Advertisement

Eestis peaks tänavu toimuma U17 EM-finaalturniir. Praeguseks on juba selge, et esialgsetel kuupäevadel seda ei tule. Millised tingimused peavad olema täidetud, et see turniir veel tänavu, aga hiljem toimuda saaks?

Kõigepealt peab olema võimalik pidada ära eliitringi valikturniirid, et selgitada finaalturniirile pääsejad, ning U17 EM-finaalturniir 2020 peab toimuma hiljemalt selle aasta augustis, sest septembris alustavad 2003. aastal sündinud poisid juba uues formaadis U19 EM-valikmängudega. Samas ei ole U17 EM-finaalturniir ühegi nurga alt selline võistlus, mis peaks ilmtingimata toimuma. Kusjuures poiste U17 EM-finaalturniir 2020 ei ole ka MM-valikvõistlus, mis teeb selle ärajäämise nii-öelda veelgi lihtsamaks.

Kui peaks tulema otsus, et U17 EM-finaalturniiri sel aastal üldse ei toimu, siis millist mõju avaldab see jalgpalliliidu ja kogu Eesti majandusele?

Loomulikult on see mõju olemas ja arvestatav, aga kõik valdkonnad – näiteks hotellid, lennu- ja transpordifirmad ning jalgpalliliit –, kes sellest kahju saavad, on löögi all nii või teisiti ja ma loodan, et riik tuleb neile selle koha peal appi.

Millist osa Eesti jalgpallist mõjutab pandeemiaga kaasnev majanduskriis kõige enam? Milline aspekt on Eesti jalgpallis selles mõttes kõige haavatavam?

Nagu eespool mainisin, siis oleme jõudnud klubijalgpalli arendamisega seisu, kus meie klubides on hakanud tekkima nii haridusasutuste kui ka ettevõtetena toimimise eeldused. Seda laiapõhjalisele tegevusloogikale ja jalgpalliliidu solidaarsusmehhanismidele toetudes. Kui periood, kus selliselt tegutseda pole võimalik, kestab kauem, siis on oht, et see vundament laguneb laiali või vähemalt mureneb oluliselt. Ehk siis ma väidan, et meie habras klubijalgpall on kõige haavatavam koht.

Millist osa Eesti jalgpallist mõjutab majanduskriis aga kõige vähem?

Ilmselt jalgpalliliidu üldist toimimist, sest see organisatsioon on Eesti spordis üks tugevamaid.

Kas jalgpallilises mõttes on hetkeolukorras võimalik leida ka mõni aspekt, millele võiks ootamatu seisak kasuks tulla?

Tekkinud või tekkivat aega saab ja tuleb kasutada järelemõtlemiseks ja tegevusloogikate korrastamiseks, et tulla kriisist välja tugevamana, kui sinna mindi. Ja see pole niisama sõnakõlks.

Kas suures plaanis toob praegune olukord jalgpallis kaasa ka ohte või võimalusi, mida praegu ei pruugi laiem avalikkus tajuda?

Näen pigem võimalusi – jalgpallgi on jõudnud globaliseerumisega sellise piirini, kus selle tähendus ühiskonnale vajalikuna olemisena võib hakata asenduma ühiskonna ärakasutamisega, nii nagu see on juhtunud mitme teise valdkonnaga. Näiteks vähemalt osaliselt Eesti ajakirjandusega. Loodan, et kriis keerab meid heas mõttes paar tiiru tagasi ja saame uuesti valida nii jalgpallis kui ka muudes valdkondades suuna, kuhu minna soovime. Ohtude kirjeldus kõlaks umbes nii, et kui keegi hakkab kujunenud kriisiolukorda kasutama oma egoistlikes huvides, siis võib maailm muutuda ka halvemaks. Jalgpallis võib see tähendada olukorda, kus mingi seltskond lepiks kokku ja üritaks kriisi varjus näiteks UEFA ja FIFA alt minema lipsata ja ehitada üles alternatiivse, puht kommertsloogikal põhineva süsteemi.

Tõsi, õnneks ma praegu sellist võimalust otseselt ei näe, aga kui kriis kestab pikalt, siis võib juhtuda igasuguseid asju.

Millist mõju avaldab kehtestatud kodune režiim tänapäeva ühiskonnale laiemas mõttes?

Kasutaksin sama kujundit nagu eelmisele küsimusele vastates. Tekib võimalus kerida aega tagasi ja peatuda rohkem kui vaid hetkeks; tekib võimalus hakata nägema oma kodu, kus varem käidi vaid ööbimas, teise pilguga ja teise nurga alt; tekib võimalus saada oma pereliikmetega päriselt tuttavaks ja sõbraks; tekib võimalus sisustada nädalavahetus ilma kaubanduskeskuste ja ööklubide külastamiseta; tekib võimalus vaadata iseendasse ja nii edasi. Igaks juhuks lisan, et olen neid sõnu öeldes heatahtlik ja ei soovi näidata kellegi peale näpuga.

„U17 EM-finaalturniir ei ole ühegi nurga alt selline võistlus, mis peaks ilmtingimata toimuma. Kusjuures poiste U17 EMfinaalturniir 2020 ei ole ka MM-valikvõistlus, mis teeb selle ärajäämise nii-öelda veelgi lihtsamaks.“

This article is from: