EM 2016: Portugal viigistab end tiitlini

Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga, mis võtab järjepanu luubi alla kõik seni toimunud EM-finaalturniirid. Seekord on järg jõudnud 2016. aasta turniiri juurde – seni viimase, 2020. aasta EMini jõuame juba järgmises numbris, vahetult enne tänavuse turniiri algust!

Tekst: Raul Ojassaar

Juba 2008. aastal oli otsustatud, et seni 16 meeskonnaga toimunud EMid paisuvad 2016. aastaks 24 tiimi turniiriks, mis tähendas, et ka korraldajatele kehtestatud nõudmised suurenesid. Tõsise kandidatuuri esitas kolm suurt riiki: lisaks Prantsusmaale veel Itaalia ja Türgi. Esimeses hääletusvoorus langesid konkurentsist itaallased, teises voorus jäi napilt, häältega 7 : 6 peale Prantsusmaa. Pelk fakt, et UEFA president Michel Platini ise on prantslane, andis kriitikutele muidugi palju laskemoona, kuid ka prantslased ise valasid õli tulle.

„Saime otsusest teada eile õhtul. Oleme tõeliselt elevil, see turniir on Prantsusmaa jalgpalli jaoks hea energiasüst,“ ei kõla pealtnäha just kõige vastuolulisema kommentaarina, kuid arvestades seda, et tol ajal põgusalt Prantsusmaa koondislaste sekka kuulunud Marc Planus ütles selle välja samal päeval, kui komitee vähemalt formaalselt otsuse tegema pidi, jäi mulje, nagu oleks võitja tegelikult juba enne paika pandud.

Cristiano Ronaldo pidi küll põlvevigastuse tõttu finaali varakult lõpetama, kuid sai siiski kaptenina esimesena võidukarikat tõsta.

Foto: UEFA

Platini ise hiilgas samuti lapsesuuga. „Kui UEFA-l on türklasest president, saate ka teie turniiri võõrustada,“ lajatas ta küsimuse peale ajakirjanikelt, kes viitasid, et šveitslase Sepp Blatteri ametiajal andis UEFA 2008. aasta EMi korraldusõiguse Šveitsile, Platini ametiajal Prantsusmaale. Turniiri ajaks oli aga Platini juba jalgpallipoliitikas persona non grata

MM-finalist põrus viikingiriigi vastu Varasemast suurem finaalturniir oleks pidanud tähendama, et favoriitidel on valiksarjas lihtsam edasi pääseda – üheksas valikgrupis pääsesid otse finaalturniirile kõigi gruppide kaks paremat ja parim kolmanda koha meeskond, ülejäänud kolmanda koha tiimid mängisid omavahel veel playoff’i. Sellest hoolimata sai näha suurt põrumist – 2014. aasta

Pehrssoni esimene valiktsükkel ja kurb õhtu Serravalles

Eesti koondis tegi enne 2016. aasta EM-valiksarja läbi suure muutuse: kuus aastat koondist tüürinud Tarmo Rüütli lepingut pärast ebaõnnestunud MM-valiktsüklit ei pikendatud ning tema asemel määrati ametisse 37aastane rootslane Magnus Pehrsson, kes oli enne töötanud Taani ja Rootsi kõrgliigaklubidega. Treenerivahetus oli mõneti vastuoluline, sest paljud fännid ja asjatundjad leidsid, et Rüütli oleks väärinud veel üht võimalust EMile pääsu üritada. Juba algusest peale nimetas jalgpalliliidu president Aivar Pohlak Pehrssonit sildtreeneriks, kes pidi rajama teed järgmisele eestlasest juhendajale.

Pehrssoni käe all algas valiktsükkel suurepäraselt – kodumäng Sloveeniaga võideti 1 : 0, kuid see jäi ka valiksarja kõrghetkeks. Kuu aega hiljem kaotasid sinisärgid võõrsil 0 : 1 Leedule ja sama skooriga kodus Inglismaale, veel kuu aega hiljem saabus aga koondise ajaloo üks nukramaid õhtuid, kui kolm päeva pärast võõrsil sõprusmängus Norra alistamist leppis Eesti võõrsil autsaider San Marinoga väravateta viiki.

Kuue meeskonna konkurentsis sai Eesti lõpuks neljanda koha (ette jäid Inglismaa, Šveits ja Sloveenia, taha Leedu ja San Marino), kuid edasipääs jäi võrdlemisi kaugele.

Terrorioht toob päevakorda publikukeelu suvel MM-finaalis mänginud Holland oskas oma grupis suisa neljandaks jääda, alistudes Tšehhile, Türgile ja pisikesele Islandile, kellele kaotati nii kodus kui võõrsil. Pisikese viikingiriigi jalgpalliime oli ühtäkki kogu vutimaailma tähelepanu keskpunktis – sealjuures olid islandlased juba kaks aastat varem MM-finaalturniirile pääsemisele väga lähedal, mis viitas, et tegu polnud juhusliku eduga.

Natuke üle poole aasta enne finaalturniiri algust šokeeris Prantsusmaad islamiterroristide rünnak – samal ajal, kui Prantsusmaa kohtus Stade de France’il Saksamaaga, õhkis areeni läheduses end koguni kolm suitsiiditerroristi, kes olid enne üritanud pääseda ka tribüünile. Õnneks suutsid nad endaga teise ilma kaasa võtta vaid ühe süütu kõrvalseisja. Palju õnnetumalt läks samal õhtul aga Pariisi kesklinnas, kus üks rühm terroriste ründas rahvast täis kohvikuid ja restorane, teine aga võttis Bataclani-nimelises teatris inimesed pantvangi. Kokku sai rünnakutes surma 130 inimest, neist 90 Bataclanis.

Kui neli kuud hiljem ka Brüsselis 34 inimest suitsiidirünnakute tagajärjel hukkusid, spekuleeris UEFA asepresident Giancarlo Abete, et olukorra tõsiduse tõttu tuleb vajadusel kaaluda turniiri tühjade tribüünide ees pidamist. Nii drastilisi meetmeid polnud õnneks vaja kasutusele võtta – küll aga oli täiesti teisel põhjusel sama oht tunduvalt reaalsem järgmisel EMil. 2016. aasta turniir Prantsusmaal oli aga EM-finaalturniiridest kõige karmimalt turvatud – kõik riskid sooviti välistada ja õnneks möödusid võistlused selles vallas võrdlemisi sujuvalt.

Alagruppide loosimisel esimese asetuse saanud meeskondadest ei olnud hollandlased aga ainsad põrujad: finaalturniirist pidid suu puhtaks pühkima ka Kreeka ning Bosnia ja Hertsegoviina. Bosnia on tänini kõige tugevam Euroopa jalgpalliriik, kes pole mitte kunagi EM-finaalturniirile pääsenud.

A-grupp

Prantsusmaa 7

Šveits 5

Albaania 3

Rumeenia 1

Prantsusmaa ja Šveits pidid olema A-grupis selged soosikud, kel vedas loosiga, kuid nii debütant Albaania kui Rumeenia näitasid siin üllatavalt visa vastupanu. Turniiri avamängus päästis Prantsusmaale Rumeenia vastu võidu vaid Dimitri Payet’ 89. minuti iluvärav, teises mängus albaanlaste vastu lõid prantslased 2 : 0 mängu väravad 90. ja 90

Vennad väljakul vastamisi

A-grupi kohtumine Šveitsi ja Albaania vahel läks EMi ajalukku – esimest korda suurturniiride ajaloos läksid väljakul vastamisi vennad, sest Šveitsis üles kasvanud albaanlaste perekonnast otsustas vanem vend Taulant esindada Albaaniat, noorem vend Granit aga Šveitsi. Lisaks sellele oli üldse tegu omalaadse vastasseisuga: Šveitsi algkoosseisust oli lausa viis mängijat Albaania või Kosovo päritolu, Albaania meeskonnast olid omakorda peaaegu pooled mängijad üles kasvanud just Šveitsis, kuhu üheksakümnendate alguses paljud Albaania ja Kosovo inimesed sõja eest pagesid.



Puruks pall, ribadeks särgid ja vormivahetus, aga mitte ühtegi väravat

A-grupi viimase vooru kohtumine Prantsusmaa ja Šveitsi vahel osutus sportlikult võrdlemisi tähtsusetuks: mõlemad tiimid olid eelmiste tulemustega juba edasipääsu sisuliselt kindlustanud, mistõttu ei olnud mäng teab mis põnev või kaasahaarav, lõppedes 0 : 0 viigiga. Küll aga pakkus selle kohtumise puhul palju kõneainet varustus. Prantsusmaale vorme tootnud Nike pidi meeskonnale üleöö uue vormi kujundama, sest nende tavapärane valge võõrsilvorm, mille õlad olid värvitud siniseks ja punaseks, oleks läinud Šveitsi punaste särkidega vastuollu. See aga polnud selle mängu puhul särkide osas sugugi kõige suurem jututeema: lausa neli korda tuli ette, et Šveitsi koondislase särk rebenes kohtumise ajal ribadeks, mis viitas tootja Puma praagile. Šveitsi ründeliider Xherdan Shaqiri märkis vaimukalt, et ta loodab, et Puma ei tooda kondoome…

Kõigele lisaks purunes sama matši jooksul ka üks mängupall, kui Valon Behrami ja Antoine Griezmann seda korraga putsakorkidega ründasid.

+ 6. minutil. Šveits viigistas Rumeeniaga ja võitis suure osa kohtumisest vähemuses mänginud Albaaniat vaid 1 : 0. Autsaiderite omavahelise duelli võitnud Albaanial oli tänu 24 meeskonnaga turniiri formaadile – peale kahe esimese pääseb kuuest alagrupist neljas edasi ka kolmanda koha tiim –lootus grupist kolmanda kohaga edasi pääseda, kuid teiste alagruppide tulemused jätsid nad siiski kaheksandikfinaali ukse taha.

B-grupp

Wales 6

Inglismaa 5

Slovakkia 4

Venemaa 1

B-grupi täielik hitt oli EM-debütant Wales, kes osales alles esimesel suurturniiril pärast 1958. aasta MMi. Esimeses mängus Slovakkia vastu läks nende superstaaril Gareth Bale’il pisut alla kümne minuti, et suurepärasest karistuslöögist skoor avada. Kuigi nad pidid teises voorus Daniel Sturridge’i hilisest väravast Inglismaa paremust tunnistama, tõi viimase vooru kindel võit Venemaa üle neile suisa alagrupivõidu, sest inglased leppisid viiki nii Venemaa kui Slovakkiaga. Slovakid ise said edasi parima kolmanda koha meeskonnana ning ka neil oli kasutada oma täht: Napoli poolkaitsja Marek Hamšík, kelle ümber nende mäng suures osas käis.

C-grupp

Saksamaa 7

Poola 7

Põhja-Iirimaa 3

Ukraina 0

Samamoodi nagu Wales olid ka põhjaiirlased suures mängus üle väga pika aja: oma esimesel EM-finaalturniiril mängisid nad 30 aastat pärast seda, kui nad viimati MMil käinud olid. Paberi peal oli tegu ilmselt turniiri kõige nõrgema tiimiga: suur osa koosseisust mängis klubijalgpalli Inglismaa esiliigas või veel madalamal. Sellest hoolimata oskasid nad end piisavalt ebameeldivaks teha, et Ukrainat võita ja sellega napilt edasi pääseda: nad olid kõige viimane meeskond, kes kolmandate kohtade võrdluses edasi pääses.

Ukraina meeskonda nõrgestasid aga sisepinged: Venemaa oli kaks aastat varem Krimmi poolsaare ja Ukraina idaosas asuva Donbassi piirkonna okupeerinud, kuid sellest hoolimata oli mõni Ukraina koondislane Venemaa klubiga liitunud. Donetskist pärit kaitsja Jaroslav Rakitski keeldus näiteks Ukraina hümni kaasa laulmast, poolkaitsja Tarass Stepanenko teenis kriitikat, kui avaldas, et käis

Vene huligaanid tulevad

Prantsusmaale kaklema

Venemaa koondis osutus vaat et EMi halvimaks koondiseks – arvude põhjal jäi neile alla vaid kogu turniiri ainus punktita meeskond Ukraina. Meeskonna impotentse esituse kõrval paistsid aga negatiivsega silma nende toetajad. Juba esimese mängu eel Inglismaa vastu Marseille’is ründasid näomaskide, pesapallikurikate ja teleskoopnuiadega Vene huligaanid tänavatel Inglismaa toetajaid. Kohtumise lõppedes puhkesid kaklused ka tribüünil, kui kogu kohtumise jooksul inglastega vihaseid repliike vahetanud Vene huligaanid peaaegu olematute turvameetmete tõttu lihtsa vaevaga inglaste sekka pääsesid ja seal märuli püsti panid.

Tänavakaklused eelnesid ka Venemaa teisele kohtumisele Slovakkiaga, samuti sattus mitu Inglise huligaani konflikti kohalike politseinikega. UEFA trahvis Venemaa jalgpalliliitu Marseille’i staadionil toimunu eest 150 000 euroga ning ähvardas nad järgmiste rikkumiste korral suisa turniirilt eemaldada.

„Will Grigg’s on fire!“

Põhja-Iirimaa koondise ründaja Will Grigg ei pääsenud küll turniiri jooksul minutikski platsile, ometi oli just tema nimi üks nendest, mis turniiri käigus jalgpalliavalikkusele tuttavaks sai. Nimelt võtsid Põhja-Iirimaa koondise fännid üle Griggi koduklubi Wigan fännide loodud fännilaulu, kus üheksakümnendate eurodance’i loo „Freed from Desire“ refräänis lauldi originaalsõnade asemel „Will Grigg’s on fire, your defense is terrified“ („Will Grigg on tulikuum, teie kaitseliin on kabuhirmul“). Nii „Freed from Desire’i“ originaalversioon kui jalgpallisõnadega fännilaul, kus Griggi asemel võib kasutada ükskõik millist teist vutimängija sobiva pikkusega nime, on tänaseni maailma jalgpallistaadionitel ilmselt üks enim mängitud laule.

Praeguseks 32aastane Grigg on suurema osa karjäärist veetnud Inglismaa League One’is ehk tugevuselt kolmandal liigaastmel, tänavusel hooajal on ta aga mänginud Chesterfieldi meeskonnas Inglismaa tugevuselt viiendal tasandil.

okupeeritud Krimmis puhkamas. Tasub märkida, et Rakitski koondisekutsed lõppesid 2019. aastal, kui ta Peterburi Zenitiga liitus, Stepanenko kuulub aga tänaseni Ukraina koondislaste ringi.

Saksamaa ja Poola mängisid küll omavahel viiki, kuid suutsid mõlemad võita nii põhjaiirlasi kui ukrainlasi ning sammusid alagrupist kindlalt edasi.

D-grupp

Horvaatia 7

Hispaania 6

Türgi 3

Tšehhi 1

D-gruppi võis turniiri eel pidada kõige ühtlasemaks. Hispaania suur valitsusaeg oli küll 2014. aasta MMil kuulsusetult lõppenud, ent suur osa nende edukast meeskonnast oli endiselt alles. Horvaatia oli nagu ikka musta hobuse rollis ning nii Türgi kui Tšehhi olid üllatusvõimelised, kuigi

Horvaatia „sporditerroristid“ peatavad mängu

Horvaatia ja Tšehhi mäng Saint-Étienne’is tuli vahepeal mitmeks minutiks seisma panna, sest teise poolaja lõpus otsustasid Horvaatia huligaanid visata platsile kümmekond põlevat tõrvikut ning seejärel neid korrale kutsunud teiste Horvaatia poolehoidjatega veel ka kakelda. Tegu oli protestiaktsiooniga Horvaatia jalgpalliliidu ja selle juhtimise vastu ning see tõi sealsele vutiliidule kaasa 100 000 euro suuruse trahvi.

Horvaatia peatreener Ante Čačić süüdistas huligaane suisa mängutulemuses – tol hetkel juhtis Horvaatia mängu 2 : 1, ent piirdus lõpuks 2 : 2 viigiga. „Probleem seisneb selles, et meie riik ega alaliit pole teinud piisavalt, et need sporditerroristid meie jalgpallist välja juurida. Lagunesime väljakul täiesti koost ja seda kõigest käputäie vastutustundetute inimeste tõttu. Oleks mäng kestnud kauem, oleksime selle kaotanud,“ põrutas Čačić.

kvaliteedi poolest esimesest kahest pisut nõrgemad. Juba esimese vooruga rebisidki favoriidid tagasi vaatamata teistel eest ära ning kuigi Tšehhi pigistas Horvaatialt viigipunkti välja, jäid nii tšehhid kui türklased lõpuks kaheksandikfinaali ukse taha.

E-grupp

Itaalia 6

Belgia 6

Iirimaa 4

Rootsi 1

Belgia koondis saabus turniirile ühe suursoosikuna: pead oli tõstnud tõeliselt uhke põlvkond eesotsas Eden Hazardi, Kevin De Bruyne, Romelu Lukaku, Thibaut Courtois’ ja tugeva kaitseliiniga. Paraku oli nende peatreeneriks endiselt endine koondise täht Marc Wilmots, kes ei suutnud imelisest materjalist kaugeltki parimat välja võtta. Avamängus saadud 0 : 2 kaotus Itaalialt oli seda valusam, et itaallased olid kohal väga nõrga koosseisuga, kus väravavahi ja kolme tugeva keskkaitsja kõrval oli kasutada nende mõistes heal juhul keskpärane seltskond. Kindel võit Iirimaa üle ja napp võit Rootsi üle vedasid belglased siiski grupist edasi. Viimases voorus sai magusa võidu Iirimaa, kes alistas Robbie Brady 85. minuti väravast Itaalia 1 : 0 ning vedas ennast sellega kaheksandikfinaali. Tõsi – juba alagrupi võidu kindlustanud itaallased mängitasid sisuliselt varumehi.

F-grupp

Ungari 5

Island 5

Portugal 3

Austria 1

F-grupp osutus kõige ettearvamatumaks nelikuks kogu turniiril. Ungari alustas magusa 2 : 0 võiduga Austria üle, kuid päästis seejärel endale Islandi vastu viimastel minutitel viigipunkti. Pisut üle 330 000 elanikuga Island, kellest sai väikseim EMil osalenud riik, suutis Taaveti ja Koljati heitluses Portugalilt 1 : 1 viigipunkti näpata, kusjuures pealelöökide arvestus oli 27 : 4 Portugali kasuks. Cristiano Ronaldo muutis end paari lausega antikangelaseks, kritiseerides islandlasi kaitses istumises ja viigipunkti tähistamises. „See on väike mentaliteet. See on põhjus, miks nad ei jõua kaugele.“ sai ta vaatamisväärsuseks pükste pärast: erinevalt paljudest teistest puurilukkudest kandis tema karjääri jooksul nii klubis

Tõeliselt pööraseks osutus aga selle grupi viimane voor. Ungari ja Portugali mängus läksid ungarlased kolm korda juhtima, aga portugallased vastasid kolme viigiväravaga. Kaks teisel poolajal löödud kolli olid mõlemad Ronaldo meistriteosed: esimese suutis ta väravasse suunata kannaga teise jala tagant, 3 : 3 koll oli suurepärane näide Ronaldo esmaklassilise pealöögioskuse kohta.

Ungari ja Portugali mängu lõpuvile ajal oli seis Islandi ja Austria vahel veel 1 : 1, mis tähendanuks Portugalile grupis teist, Islandile kolmandat ja Austriale neljandat kohta. Austerlastel polnud midagi kaotada, nad tormasid rünnakule, kuid jätsid kaitsesse tühimiku, mille Island väravaks realiseeris. Edasipääsejate nimekiri sellega ei muutunud, küll aga järjestus: Island sai nüüd vastaseks Inglismaa, Portugal Horvaatia. Inglased olid sellise asjade käigu üle tohutult õnnelikud: telekaamerad püüdsid kinni näiteks Inglismaa abitreeneri Gary Neville’i, kes islandlaste võiduvärava järel silmanähtavalt rahulolevana rusikat viibutas.

Islandi koondis pärast kaotatud veerandfinaali koos fännidega kuulsat viikingiplaksu tegemas. Foto: Alex Grimm, UEFA via Getty Images

Islandi viikingiplaks polegi nende oma leiutis

Islandi koondise kaubamärgiks sai 2016. aasta EMil nende fännide viikingiplaks, mida esitati mängu ajal korduvalt tribüünidel, kohtumiste järel aga koos mängijatega nii platsil kui tribüünil. Selle lihtne olemus, aga võimas efekt jäi meelde paljudele ning seostub eelkõige just Islandiga, kuid erinevalt levinud arvamusest ei ole see sugugi nende leiutis. Väga sarnaste plaksutamistega on varem silma paistnud mitme jalgpalliklubi fännid, Islandile jõudis see aga väidetavalt 2014. aastal, kui nende klubi Stjarnan eurosarjas šotlaste Motherwelliga kohtus ja islandlased nägid, kuidas Šoti fännid ühe oma laulu sisse sarnased ühised plaksutamised põimisid. Motherwelli fännid said aga väidetavalt selleks inspiratsiooni 2006. aasta hittfilmist „300“.

Kaheksandikfinaalid

Šveits–Poola 1 : 1, pen 4 : 5

Wales – Põhja-Iirimaa 1 : 0

Horvaatia–Portugal 0 : 1 (l.a)

Prantsusmaa–Iirimaa 2 : 1

Saksamaa–Slovakkia 3 : 0

Ungari–Belgia 0 : 4

Itaalia–Hispaania 2 : 0

Inglismaa–Island 1 : 2

EM-finaalturniiride ajaloo esimesed kaheksandikfinaalid algasid tõeliselt uniselt – esimesel mängupäeval löödi kokku 330 mänguminutiga vaid neli väravat. Üks neist oli aga tõeliselt kaunis: Šveitsi ja Poola mängus lõi Xherdan Shaqiri Šveitsi viigivärava akrobaatilise ülepealöögiga. Penaltiseerias osutus aga ainsaks eksijaks Granit Xhaka, mis viis poolakad kaheksa parema sekka. Nii Walesi ja Põhja-Iirimaa kohtumine kui Horvaatia–Portugali lahing otsustati vaid ühe väravaga – Walesi viis edasi põhjaiirlaste keskkaitsja Gareth McAuley omavärav, Portugal sai järjekordse normaalaja viigi järel lisaajal jagu Horvaatiast. Portugali–Horvaatia kohtumise 120 minuti jooksul nähti vaid kaht pealelööki raamide vahele: mõlemad tulid paari sekundi jooksul alles 117. minutil, kui Ricardo Quaresma koksas võrku Cristiano Ronaldo löögi, mille Horvaatia väravavaht Danijel Subašić oli tõrjunud.

Prantsusmaa elas Iirimaa vastu üle ehmatuse: juba teisel minutil läks Iirimaa penaltist juhtima. Prantslased suutsid oma paremuse maksma panna teise poolaja keskel, kui Antoine Griezmann kaheksa minuti jooksul kaks väravat lõi ja vastastele ka ühe punase kaardi teenis. Varajased väravad löödi ka järgmises kahes mängus, kuid need vaid kinnistasid soosikuid: Saksamaa ja Belgia läksid Slovakkia ja Ungari vastu edasi suure võiduga.

Lõuna-Euroopa suurte duell rõhutas veel kord Hispaania ajastu lõppemist. Itaalia peatreener Antonio Conte suutis taas küllaltki kesise materjali suurepäraselt mängima panna ning 2 : 0 võit oli igati teenitud. Hispaania peatreener Vicente del Bosque astus tagasi, väravasuul Iker Casillase mantlipärijaks peetud David de Gea esimene suurturniir koondise esinumbrina oli ebaõnnestumine: kaks aastat hiljem läks tal MMil aga veel kehvemini.

Veerandfinaalid

Poola–Portugal 1 : 1, pen 3 : 5

Wales–Belgia 3 : 1

Saksamaa–Itaalia 1 : 1, pen 6 : 5

Prantsusmaa–Island 5 : 2

Poola superstaar Robert Lewandowski oli senise turniiri jooksul olnud kuival, kuid Portugali vastu viis ta omad juba teise minuti väravast juhtima. Vaid 18aastase Renato Sanchese viigivärav tähendas aga seda, et Portugal mängis järjekordselt normaalaja viiki – kõik nende viis senist mängu turniiri jooksul olid 90 minuti järel lõppenud viigiga! Seekord ei

Inglismaa lahkub Euroopast häbistatult murdnud viiki ka lisaaeg – korra juba penaltiseerias võitnud Poola õnn sai aga otsa, kui kogenud Jakub Błaszczykowski oma löögi Rui Patríciole sobivale tõrjekõrgusele virutas. Portugal oli nelja parema seas, olles viie mänguga olnud kokku eduseisus 22 minutit, kaotusseisus 64 minutit.

23. juunil 2016 tegi briti rahvas märgilise otsuse, hääletades Euroopa Liidust lahkumise poolt. Neli päeva hiljem saadeti nad koju ka Euroopa meistrivõistlustelt, kusjuures 1 : 2 kaotust Islandile peetakse tänini Inglismaa koondise ajaloo üheks häbiväärseimaks hetkeks. Ometi algas mäng nende jaoks imeliselt, kui Wayne Rooney realiseeris juba neljandal minutil Raheem Sterlingi teenitud penalti. Vähem kui kaks minutit hiljem oli seis aga juba uuesti viigis, kui Islandi kapteni Aron Gunnarssoni järjekordne ülipikk audivise leidis väravaesisel Ragnar Sigurðssoni, kes palli võrku virutas.

18. minutiks oli aga mäng juba pea peale pööratud. Inglismaa kaitsjad vaatasid pealt, kuidas ründaja Kolbeinn Sigþórsson karistusala joonel mitu ettevalmistavat puudet tegi ja palli värava suunas saatis. Löök ei olnud küll teab mis täpne, kuid inglaste väravavaht Joe Hart pudistas selle võrku. Kaotusseisu jäänuna kaotasid inglased mängu edenedes justkui oskused ära. Ülikogenud peatreener Roy Hodgson ei osanud samuti meeskonda kuidagi käima tõmmata ning astus viivitamata ametist tagasi. Islandi ime oli aga jõudnud kulminatsioonini.

Belgia saabus veerandfinaali, olles viimased kolm mängu järjest võitnud koguskooriga 8 : 0. Walesi vastu olid neil aga probleemid kaitseliinis –Jan Vertongheni vigastuse ja Thomas Vermaeleni mängukeelu tõttu tuli peatreener Wilmotsil tulle visata noored Jason Denayer ja Jordan Lukaku. Radja Nainggolani imelisest kauglöögist juhtima asunud belglased mängisid eduseisu maha – või siis haarasid waleslased hoopis härjal sarvist. Inglismaa esiliigameeskonna Reading ründaja Hal Robson-Kanu tabamus 55. minutil, mis Walesi juhtima viis, oli sedavõrd ilus, et kandideeris aasta lõpus suisa FIFA Puskási auhinnale: karistusala keskel söödu saanuna pööras ta nii osavalt Cruyffi pöördega ümber, et jättis teda katnud Thomas Meunieri ja Marouane Fellaini esiritta vaatama, kuidas pall võrku saadetakse.

Kui Sam Vokes 86. minutil lõppskoori vormistas, oli Belgia häving täielik. Väravavaht Thibaut Courtois, kes oli juba turniiri jooksul varem Wilmotsiga tülli läinud, sõimas nüüd peatreenerit nii valimatult, et ta tuli riietusruumist minema talutada. Wilmots vallandati kaks nädalat hiljem.

Island sai võõrustaja käest Stade de France’il paraja sauna – juba avapoolaja järel oli seis 4 : 0. Suurt pettumust või masendust see aga islandlastes ei tekitanud – teisel poolajal lõid nad ka ise kaks väravat ning naasid koju rahvuskangelastena. Reykjavíki tänavatel tervitas neid lausa kümme protsenti riigi elanikest.

Poolfinaalid

Portugal–Wales 2 : 0

Saksamaa–Prantsusmaa 0 : 2

Poolfinaalide ajaks oli Walesi koondis omadega üsna läbi ning Portugal haistis suurt võimalust 12aastase vaheaja järel taas EM-finaali jõuda. Mäng oli Walesi eelmisi kohtumisi arvestades isegi ootamatult ühepoolne ning Portugal oleks võinud võita ka tunduvalt suuremalt. Väravad tulistas Portugal kaheraudsest teise poolaja algul: 50. minutil avas täpse pealöögiga skoori Ronaldo, kolm minutit hiljem lisas teise Nani. Portugallased suutsid lõpuks mängu normaalajal võita ja olid jõudnud finaali.

Teises poolfinaalis olid vastamisi võõrustaja Prantsusmaa ja valitsev maailmameister Saksamaa. Sakslased olid avapoolajal suurepärased, luues portsuga võimalusi, kuid alati sattus otsustaval hetkel ette kas mõni Prantsuse kaitsjatest või väravavaht Hugo Lloris. Prantslased oleksid seetõttu ilmselt ka 0 : 0 viigi vaheajaks pikema ju-

Itaalia ebaõnnestunud penaltivahetus

Saksamaa ja Itaalia veerandfinaal oli mõnes mõttes tüüpiline kahe suure vutiriigi duell: kinnine, ettevaatlik ja lisaajale-penaltiseeriale justkui ette määratud. Täpselt nii ka läks – ja penaltiseeria, millega poolfinalist otsustati, oli koguni 18 löögi pikkune.

Itaalia peatreener Antonio Conte tegi lisaaja lõpus just penaltiseeriat silmas pidades vahetuse, tuues keskkaitsja Giorgio Chiellini asemele sisse ründaja Simone Zaza. Löögijärjekorras teine olnud Zaza võttis väga kaugelt hoogu, tippis näiliselt terve igaviku… ning saatis siis löögi üle värava! Kuigi Saksamaa võit selgus alles tükk aega hiljem, oli just Zaza tragikoomiline eksimus see, mis paljudele hambusse jäi.

Kuigi valim on üsna väike, on ajalooliselt sellised penaltivahetused, kus varumängija tuuakse platsile vaid seeria ajaks penaltit lööma, olnud pigem ebaõnnestunud. Üks 2021. aastal tehtud uuring näitas suisa, et võrreldes mängijatega, kes tuuakse vahetusest sisse pärast 100. minutit, aga mitte päris lisaaja viimastel minutitel, on ainult penalti löömiseks mängu toodud mängijad skoorinud peaaegu poole väiksema tõenäosusega.

tuta vastu võtnud, kuid selle asemel pääsesid nad ootamatult hoopis juhtima, kui Bastian Schweinsteigeri lohakas käega mäng neile penalti kinkis ja Antoine Griezmann selle realiseeris. Griezmann tegi skoori ka teisel poolajal, saates Prantsusmaa oma turniiri kuuenda väravaga finaali.

Finaal

Portugal–Prantsusmaa 1 : 0 (l.a)

109. Éder

Kui finaali eel Portugali peatreenerilt Fernando Santoselt meeskonda turniiri ajal tabanud kriitika kohta küsiti, vastas 61aastane loots törtsu huumoriga. „Ma loodan, et see jätkub! Tahaksin turniiri niimoodi võita, et me seda ei vääri!“

Kõik paistis olevat otsustatud juba esimese poolaja keskel. Portugalil oli küll ka teisi häid mängijaid, kuid Cristiano Ronaldo oli siiski nende ainus päriselt maailmaklassi kuuluv staar. Juba kaheksandal minutil sõitis Dimitri Payet keskväljal Ronaldo tugijalale sisse ning murdis 31aastase tähe pikali. Kohtunik Mark Clattenburg ei andnud olukorras isegi mitte viga, kuigi kordused näitasid, et vähemalt kollast kaarti oleks Payet väärinud. Platsilt minema longanud Ronaldot tohterdati pisut väljaku kõrval ning mõneks ajaks suutis ta platsile naasta, kuid 25. minutil oli tema jaoks selge, et tema finaal saab varakult läbi. Kanderaamil pisarates lahkunud mees saadeti ära püstiste ovatsioonidega.

Samal ajal olid prantslastel esimesed head võimalused – Griezmanni pealöögi suutis Rui Patrício üle lati lükata, ootamatult pakkus tõeliselt hea esituse Newcastle Unitediga mõned nädalad varem Premier League’ist välja kukkunud poolkaitsja Moussa Sissoko. Läbimurret aga ei saabunud – kõige lähemal oli vahetusest sekkunud André-Pierre Gignac, kelle üleminutite löök posti raksatas.

Lisaajal oleks Portugal peaaegu patuga pooleks juhtima pääsenud: Raphaël Guerreiro saatis karistuslöögi latti, kusjuures kohtunik Clattenburg määras trahvilöögi ekslikult. Seotud põlvega Ronaldo, kes peatreener Santosest rohkemgi platsi kõrval kaasa elas, kaaslasi ergutas ja tehnilises alas ringi tuiskas, ei suutnud kuidagi olla. Tema elu tähendusrikkaim tiitel oli kaalul – ja ta ise ei saanud platsil toimuvat kuidagi mõjutada!

Paar minutit hiljem lõi aga välk selgest taevast. Guinea-Bissaus sündinud ja lapsena Portugali kolinud Lille’i ründaja Éder oli hea näide selle kohta, kui vähe oli Portugali toonasel meeskonnal sügavust. Tegu oli kesktormajaga, kelle kogu klubikarjääri tipp oli ilmselt mängimine Prantsusmaa liigas Lille’i eest, kus ta teab mis väravasoonega silma ei paistnud. EM-finaali lisaajal saabus aga hetk,

12 protsenti kogu 51mängulise turniiri väravatest löödi vaid kahes kohtumises: Ungari ja Portugali 3 : 3 viigimängus ja Prantsusmaa 5 : 2 võidus Islandi üle.

Liblikate rünnak

Kogu turniiri kulminatsiooni ehk finaalmängu eel tekkis korraldajatel ootamatu probleem –kuna töölised olid jätnud prožektorid mängueelsel ööl turvakaalutlustel põlema, kogunes areenile tohutus koguses öise eluviisiga liblikaid lina-tähtöölasi, kes finaali ajaks nii tribüünidel kui väljakul inimesi kõvasti häirisid. Kohtumise eel üritasid töölised neid suisa suurte harjadega seintelt ja muudelt pindadelt eemaldada, kuid sellest oli sama palju kasu kui sõelaga veelombi tühjendamisest.

Finaali järel levis kulutulena foto vigastatuna maas istuvast Cristiano Ronaldost, kelle näol üks liblikas istus.

Pöörane hetk Portugali vutiajaloos: Éder on äsja löönud võiduvärava EM-finaalis.

Foto: UEFA mis jääb teda kogu eluks defineerima: ta rabeles end 24–25 meetrilt löögile ning saatis madalalt põrkava palli võrku. Kodupublik oli šokis, aga šokis olid ka portugallased: kust see tuli!? Hoolimata EM-finaali võiduväravast ei pääsenud Éder isegi 2017. aastal konföderatsioonide karikaturniiri koondisesse ega 2018. aasta MM-meeskonda.

Pahviks löödud Prantsusmaa ei suutnud enam millegagi vastata. Lõpuvile kõlades olid paljud Portugali mängijad eesotsas Ronaldoga pisarates ega suutnud saavutatut ära uskuda. Iseäranis magus võis võit olla just temale: 12 aastat varem valas Ronaldo ju samuti EM-finaali järel pisaraid, olles kodupubliku ees otsustava mängu kaotanud. Nüüd kuulus ta meeskonda, kes karukoopast vastase skalbiga naasis.

Fakte 2016. aasta

EM-finaalturniiri kohta

^ Walesist sai alates 1976. aastast kolmas koondis, kes jõudnud debütandina poolfinaali. Varem suutsid sama Portugal (1984) ja Rootsi (1992).

^ Ukraina koondis ei suutnudki kolmes kohtumises väravat lüüa. Kuna 2012. aasta turniir lõppes neile kahe järjestikuse kuivale jäämisega, püstitasid nad uue EM-finaalturniiride rekordi, jäädes väravata viies mängus järjest.

^ Saksamaa (ja Lääne-Saksamaa) jõudis EMil nelja parema sekka juba üheksandat korda. Tegu on turniiri ajaloo rekordiga.

^ Ungari koondis lõpetas 2016. aasta EMile pääsemisega rekordpika seeria: nimelt jäi neil kahe EMil osalemise vahele suisa 44 aastat ehk kümme turniiri.

^ Kuus väravat ja kaks väravasöötu kirja saanud Antoine Griezmann jääb EM-ajaloos selle saldoga ühe turniiri lõikes alla vaid kaasmaalasele Michel Platinile, kes lõi 1984. aasta turniiril suisa üheksa väravat.

18 lööki kestis penaltiseeria veerandfinaalis

Saksamaa ja Itaalia vahel.

301 miljonit eurot jagati meeskondadele auhinnarahas. Portugal teenis võitjana 25,5 miljonit, kolm mängu kaotanud Ukraina kaheksa miljonit.

160

võistkonda tegi 2014. aastal kaasa meeste ja naiste meistrivõistlustel.

Madis Birk

aitas noortekoondistel paika seada vaimset poolt ja mõttemaailma.

Veiko Soo

alustas 2014. aasta alguses tööd A. Le Coq Premium liiga arendusjuhina.