Nimed & numbrid

Andre Frolov

Paide Linnameeskonna kapten Andre Frolov on kümnes mängija, kel täitus Eesti kõrgliigas 400 mängu. Meeldejäävaid hetki jagus poolkaitsjale veelgi – 18. aprillil tähistas ta oma 33. sünnipäeva, lüües FCI Levadia võrku kaks väravat. Henri Anier lisas samuti kaks ning Paide võitis avapoolaja väravatest Levadiat lausa 4 : 0!

Virgo Vallik

Premium liigas sepistas suurüllatuse Pärnu Vaprus, kes alistas Tallinnas 1 : 0 Nõmme Kalju. Võiduvärav kirjutati vaid 18aastase välejala Virgo Valliku nimele, kel täitus vahetult enne väravat ühe tunni ehk 60 minuti jagu Premium liiga kogemust!

Eesti parimad „FIFA“-mängijad saavad võimaluse mängida MMil

Tekst: Sander Jürjens | Graafika: FIFA

Eesti osaleb esimest korda FIFAe Nations Cupi turniiril ehk „FIFA 21“ videomängu maailmameistrivõistlustel. Eesti koondise välja selgitamiseks toimus aprilli lõpus Eesti e-jalgpalli karikaturniir.

Turniiri korraldas E-Sport Meedia Grupp koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga. „Senised Eestis peetud „FIFA“-turniirid on osutunud väga populaarseks ning mul on hea meel, et õnnestus käed lüüa jalgpalliliiduga, et selgitada välja ametlik Eesti koondis,“ sõnab EJLi pressiteenistusele E-Sport Meedia Grupi eestvedaja Andri Allas. Turniiri mängiti populaarse „FIFA Ultimate Teami“ („FUT“) mängulaadis.

Koondislasi ootavad ees virtuaalselt toimuvad rahvusvahelised sõpruskohtumised maikuu vältel ning seejärel valikmängud, mis leiavad aset 20.–23. maini. Rahvusvahelised sõpruskohtumised jätkuvad ka valikturniiri järel juuni- ja juulikuus.

Juhul kui Eestil õnnestub pääseda finaalturniirile, mis toimub Taanis 18.–22. augustini, reisib finaalturniirile Eesti turniiri esikolmik, kellest üks on varumängija. Finaalturniiril mängitakse 2 versus 2 süsteemis.

Seega osaleb Eesti oma esindusega tänavu kahes virtuaalses jalgpallimängus. „FIFAga“ konkureeriva mängu ehk „Pro Evolution Socceri“ („PES“) videomängu ja Eesti koondise sealsete tegemistega saab end kurssi viia selle numbri 10. leheküljel. Kui „PESis“ on Eesti koondis ka virtuaalselt esindatud, siis võib ju unistada, et ühel hetkel on see nii ka „FIFAs“? Eelmise sajandi lõpus ja uue alguses see nõnda ka oli.

FIFAe Nations Cupi turniirist võtab osa 60 riiki üle maailma.

21 217

inimest harrastas spordiregistri andmetel mullu Eestis populaarseimat sportmängu ehk jalgpalli.

14 minutit

kestis Otto-Robert Lipu (FC Kuressaare) tagasitulek. Raske põlvevigastusega pidi Lipp väljakult eemal olema ligi aasta. Aprillikuu mängus Nõmme Kalju vastu pääses Lipp vahetusest väljakule 52. minutil, kuid 66. minutil võttis ta ette teekonna vastupidises suunas. Esimesed märgid näitasid õnneks, et sel korral ei tule paus nii pikk.

2

meest lõid kübaratriki ühes Premium liiga mängus ühe võistkonna ridades. Sellise saavutusega said hakkama Eduard Golovljov ja Aleksandr Zakarljuka, kes tüürisid Narva Transi 6 : 2 võidule Viljandi Tuleviku üle. Mõlemale mehele oli tegu esimese kübaratrikiga Premium liigas.

Nii nad ütlesid

„Arvan, et Norra suusatamine ja Eesti jalgpall on väga kontrastne paralleel. Jalgpall on praeguseks Eestis populaarne, aga tegelikult noor spordiala. Mida noorem ala on, seda rohkem satub selle juurde ka võhikuid. Kordades suurem on tõenäosus, et Norras on treenerist lapsevanem ka ise suusatanud, kui see, et leiad Eestist lapsevanema, kes on päriselt jalgpalli mänginud.“ Suusatreener Riho Roosipõld lapsevanematest kogukonnatreeneritest

„Minu jaoks on täielik hämming, kuidas pole jalgpallil tulemused paremaks läinud, kui vaadata seda, kui palju on harrastajaid juurde tulnud. Olen kõrvalt näinud, kuidas treenerid tööd teevad – minu meelest palju professionaalsemalt kui 20 aastat tagasi. Neid on palju enam, neil on teadmisi palju rohkem. See, et tulemust ei tule, on müsteerium.“ Laskesuusatamise kommentaator

Margus Ader

„Kõige parem, mida naistele siiralt soovitan: võti töömaailmas, nagu ka poliitikas, läbilöömiseks lasub jalgpallimängu üksikasjalikus tundmises. Kui mitte otse platsile vutti taguma, siis vähemalt nii palju peaks töötav naine küll endale selgeks tegema, et oskab mängu jälgida. Ent mitte ainult. Meestega koos töötades aitab jalgpallireeglite tundmine väga palju, sest tööelus kasutavad nad alatasa jalgpallimängu elemente. Just kavalad võtted ja pettemanöövrid tuleks selgeks teha, sest neid kasutatakse sagedasti ja paraku ka edukalt.“ Poliitik Marianne Mikko naiste olukorrast tööturul

„Veel enne välismaale minekut mängisin Imavere Forssi ridades. Minu teada oli see kolmas liiga. Olin seal pigem pingipoiss, ega ma väga hea ei olnud!“ MMil viienda koha saanud kiiruisutaja Marten Liiv alustas sporditeed jalgpallurina

„Näeme, kuidas osa inimesi on mõelnud endale vaktsiinidest välja lemmikud, mida toetatakse umbes nagu Liverpooli või Moskva Spartaki jalgpalliklubi. Üks fännisärk läheb selga, aga teine ei kõlba jalamatikski. Nende hoiakute taga on enamasti usk ja propaganda, mitte teadmised.“ Kolumnist Andres Herkel vaktsineerimisest

Eesti osales taas eEURO võistlusel ja pikendas mängutootjaga lepingut

Eesti koondis oli teist aastat järjest esindatud eEURO võistlusel ehk „eFootball Pro Evolution Soccer 2021 Season Update’i“ videomängu Euroopa meistrivõistlustel. Eesti esindajatel õnnestus alagrupiturniirilt noppida üks punkt.

Eestit esindasid taas Miroslaw Ryszkiewicz ja Vladislav Tšurilkin. Alagrupimängud toimusid kodus-võõrsil printsiibil, mis tähendas, et pärast märtsikuiseid avavaatuseid pandi lõplik järjestus paika aprillikuistes korduskohtumistes.

Eesti suutis märtsis Põhja-Makedooniaga viigistada, kuid aprillis punktilisa ei tulnud. Meie alagrupis mängisid veel Ukraina, Soome ja Hispaania, kellest viimane võitjana ka edasi pääses. „Teadsime, et Eesti koondisega on keeruline mängida, aga ikkagi lootsime, et läheb natuke paremini,“ sõnab Miroslaw Ryszkiewicz. „Tabel näitab aga seda, et läks veel halvemini kui eelmisel aastal.“

Eesti mängijad suhtlevad aktiivselt ka teiste koondiste esindajatega. Enne turniire peetakse omavahel sõprusmänge ning mängutootja ja UEFA koostöös on loodud koondisele tasakaalustatud keskkond mängude pidamiseks. Lihtsustatud kujul tähendab see, et virtuaalsed mängijad oleksid platsil võimalikult võrdsel tasemel, sest muidu oleks kõrgema tasemega koondistel teiste vastu väga lihtne. „Eks see tasakaalustatus kipub vahepeal olema küsitav, sest meie kaks paremat mängijat olid ikka mitme palli jagu kehvemad kui näiteks isegi Põhja-Makedoonia paremad mängijad. Aga see selleks,“ jääb Ryszkiewicz napisõnaliseks.

Eesti üheks tipphetkeks jäi Ukraina tippmängija alistamine ühes matšis tulemusega 3 : 1, kuid ühel etapil punktide teenimiseks sellest ei piisanud, sest teises mängus jäädi vastasele suuremalt alla. Londonisse sel korral 16 parema sekka asja pole. Juulikuus selgub sealsel finaalturniiril e-jalgpalli Euroopa meister.

Videomängude sõbrad võivad olla rõõmsad, sest kahes järgmises „PESi“ mängus on Eesti koondis taas esindatud. Kindlasti oodatakse „PESi“ arengut uuel mängumootoril, sest just sellele keskendudes tegi mängutootja eelmisel sügisel võrreldes eelmise aastaga minimaalseid uuendusi. Strateegilist käiku saab kindlasti seostada asjaoluga, et hiljuti tulid välja uued ja varasemast võimsamad mängukonsoolid PlayStation 5 ja Xbox Series X. Jääme põnevusega ootama.

Sander Jürjens

Viimati toimus neidude U17 EM-finaalturniir 2019. aastal Bulgaarias. Finaalis alistas Saksamaa penaltiseerias Hollandi. Eesti korraldab tüdrukute U17 EM-finaalturniiri

UEFA täitevkomitee kinnitas 19. aprillil järgmiste aastate noorte EM-finaalturniiride toimumispaigad. Väga hea uudise sai sealt ka Eesti jalgpall: nimelt kinnitati, et Eesti on valitud 2023. aasta neidude U17 EM-finaalturniiri võõrustajamaaks.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Harry Murphy, UEFA

Mäletatavasti pidi Eesti eelmisel aastal võõrustama 16 osalejaga poiste U17 EM-finaalturniiri, kuid koroonapandeemia tõttu jäeti see turniir ära – see oleks pidanud olema suurim rahvusvaheline spordivõistlus, mis kunagi Eestis korraldatud. Selle asemel saab Eesti nüüd kolm aastat hiljem võimaluse organiseerida sama vanuseklassi tüdrukute finaalturniir, millel osaleb küll 16 võistkonna asemel kaheksa riiki. „Loodame sellega lisada hoogu meie naistejalgpalli arengule,“ sõnab Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. „Oleme organisatsioonina tõestanud UEFA-le, et oleme hea partner professionaalse korraldustiimiga ning suudame väärikalt külalisi vastu võtta.“ Samamoodi nagu 2020. aastal toimuma pidanud poiste U17 finaalturniiri puhul on kavas ka tüdrukute võistlused läbi viia kahes keskuses, Tallinnas ja Tartus. „Tüdrukute jalgpall on sarnaselt Põhja-Eestile populaarne ka Lõuna-Eestis ja soovime anda oma tõuke, et see nii ka jätkuks. Poiste U17 EM-finaalturniiriks valmistudes ning sellele eelnenud sõprusturniiril saime Lõuna-Eestis väga positiivse kogemuse,“ selgitab Rei. 2023. aastal toimuval tüdrukute U17 EM-finaalturniiril mängivad neiud, kes on sündinud 2006. aastal ja hiljem. Esimene tüdrukute U17 EM-finaalturniir oli aastal 2008 nelja võistkonna osavõtul, alates 2014. aastast on finaalturniiril osalenud kaheksa naiskonda. Senisest 12 turniirist on Saksamaa võitnud koguni seitse, neli võitu on saanud Hispaania ja ühe Poola. 2018. aastal korraldas sama turniiri Leedu, kes kaotas kõik kolm alagrupikohtumist suurelt: Hollandile jäädi alla 0 : 9, Soomele 0 : 4 ja Saksamaale 0 : 8. Eesti tüdrukud pole varem finaalturniirile lähedale jõudnud, kuid nüüd saavad võõrustajana automaatselt koha kaheksa seas. 13 senise valikturniiri jooksul on meie neiud pidanud 39 mängu, millest võitnud oleme kaks (2010. aastal Lätit ja 2018. aastal Sloveeniat), viigistanud kaks (2008. aastal Kreekaga, 2015. aastal Horvaatiaga) ning kaotanud 35. Vaid ühel korral oleme suutnud alagrupis viimast kohta vältida – see oli 2010. aastal, kui Lätit edestasime. „Kindlasti pöörame sellele vanuseklassile tähelepanu ja loodame pakkuda neile võimalikult häid tingimusi, et nad saaksid selleks suurturniiriks kvaliteetselt valmistuda,“ kinnitab Rei.

Nii nad ütlesid

„Aivar (Pohlak – toim.) helistas õhtul kümne paiku. Palusin esimest kaht lauset korrata ja kontrollisin, ega 1. aprill käes ole. Palusin siis võimalust kümne minuti pärast tagasi helistada, sest oli vaja olukord ka kodustega läbi rääkida. See pole linna ja tagasi sõit, vaid vähe pikem ja vastutusrikkam asi.“ Martin Reim ootamatust võimalusest märtsis A-koondist juhendada

„Noor poiss, arvatavasti keskkaitsja.“ Konstantin Vassiljev märtsis koondisega ootamatult liitunud 18aastasest üllatusmehest Märten Subkast

„Elus esimest korda kogesin tunnet, et tuul enam ei jahutanud, vaid tegi olukorra hoopis hullemaks.“ Karol Mets tegi Saudi Araabias trenni 38kraadises leitsakus

„Ambaal, nagu ma vist olen, tuleb välja!“ Tallinna Kalevi naiskonna kapten Maria Orav teenis võidukas superkarikafinaalis punase kaardi

„Teatud tüüpidele on vaja panna suukorv. See ei ole minu asi rääkida, aga neljas kohtunik peaks siin korda looma. See kisa, karjumine, igasugune apelleerimine…“ Paide Linnameeskonna peatreenerit Vjatšeslav Zahovaikot ärritas Tallinna JK Legioni juhendaja Denis Belovi platsiäärne käitumine

„Esimene mõte oli, et äkki olen mingi jamaga hakkama saanud – kes see ikka nii hilja helistab!“ Pärnu Vapruse kapten Magnus Villota sai ootamatu koondisekutse hilisõhtul

„Olen olnud klubis, kus peaaegu kõik mängijad olid pärit samast riigist. Nende jaoks pidid kõik mängijad olema sarnased, neile pidid meeldima samad asjad ja nad pidid tegema samu asju. See oli õudusunenägu! Arvan, et erinevad kultuurid ja rahvused on meeskonnale kasulikud, sest erinevad omadused saab koondada ühtseks tugevuseks.“

Trevor Elhi

„Kui ma 16aastaselt Florasse läksin, siis ma ei rääkinud eesti keelt. Muidugi olid meil koolis eesti keele tunnid, aga ma ei õppinud. See oli igav. Ma ei arvanud, et mul oleks sellest kasu. Floras mõistsin, et kui tahan suhelda ja koondisesse jõuda, siis pean õppima eesti keelt.“

Vladislav Kreida