Koondis

Karl Rudolf Õigus sammub Minski staadionil noruspäi platsilt minema – talle näidati punast kaarti.

Foto: Jana Pipar

Õigus tõusis rekordimeheks,

Mets läheneb kõigi aegade margile

Märtsikuises MM-valikmängus Valgevene vastu 62. minutil vahetusest sekkunud ja vaid 15 minutit hiljem teise kollase kaardiga väljakult minema saadetud Karl Rudolf Õigusest sai kõige kiiremini punase kaardi teeninud mängija Eesti koondise ajaloos. Millised on aga teised kollaste ja punaste kaartidega seotud Eesti koondise rekordid?

Tekst: Raul Ojassaar

Mängude ja väravate suhtes peetakse koondisemängijate individuaalset arvestust igal pool maailmas – Eesti koondiski märgib pressiteadetes koosseisu juures ära, mitu mängu ja väravat igal mängijal sinises särgis kirjas on. Kaartide arvestust peetakse aga tunduvalt harvem, kui üldse – nõnda otsustaski Jalka ohjad enda kätte haarata ja üle lugeda kõik kaardid, mille on Eesti koondise mängijad A-koondise ametlikes kohtumistes saanud. Arvesse ei läinud kohtumised koondistega, mis ei kuulu FIFAsse või UEFAsse.

Kuna kollased ja punased kaardid tulid jalgpalli alles 20. sajandi teisel poolel, on siinsetes tabelites vaid taasiseseisvunud Eesti koondise mängijad. Hoiatused ja eemaldamised olid jalgpallis de facto juba ka sajandi esimesel poolel, kuid toona värvilisi kaarte ei kasutatud ja nende üle statistikas arvet ei peetud.

Kollased kaardid

Ei üllata, et enim kollaseid kaarte on Eesti koondise eest teeninud kaitsvad mängijad, kes on sinises särgis ka palju mänginud. Enim kordi (23) on kollane kaart välkunud Raio Piiroja nina ees, kes on sellega Eesti koondise rekordiomanik. Vaid ühe hoiatusega jääb maha Aleksandr Dmitrijev, kel seisab lahkumismäng teatavasti veel ees…

Tabelis on kolmandal kohal Taavi Rähn, koondise tegevmängijatest on kõrgel neljandal kohal aga Karol Mets, kes oma senise 65 mänguga kogunud juba 17 hoiatust. Sealjuures on Mets ühtlasi kõige

enam kollaseid kaarte teeninud Eesti koondisemängija, kes pole sealjuures saanud ühtegi punast kaarti.

Kui reastada mängijad selle järgi, kui palju kollaseid kaarte on keegi ühe mängu kohta teeninud, kerkivad esirinda mõistagi mängijad, kes on pidanud vaid mõne üksiku koondisemängu ja nende jooksul oma nime kohtuniku märkmikusse kirja saanud. Karl Rudolf Õigusel on kolme koondisemänguga kirjas kaks kollast ja üks punane kaart, aga agressiivselt on tegutsenud ka Georgi Tunjov (kuus mängu ja kolm hoiatust) ja Mark Anders Lepik (neli mängu ja kaks hoiatust). Kaks mängu ja üks kollane kaart on kirjas Aivar Priidelil ja Markus Soometsal. Selles arvestuses paistab silma veel näiteks Sergei Lepmets (12 mängu ja neli kollast kaarti), vähemalt viis hoiatust teeninud mängijate seas on esikohal Karol Mets (0,26 hoiatust mängu kohta).

Kõige kiirema kollase kaardi omanik on raudkindlalt Aleksandr Dmitrijev, kes sai kurikuulsas 2014. aasta 0 : 0 viigimängus San Marinoga hoiatuse juba mängu 13. sekundil tehtud vea eest. Kaarti näitas Dmitrijevile sakslane Felix Brych, kes vilistas 2017. aastal Meistrite liiga finaali.

Kõige enam mänge ilma kollast kaarti saamata on Eesti koondise eest pidanud Evald Tipner (66), kuid tema mängis teadupoolest ajal, mil kollaseid kaarte ei kasutatudki. Taasiseseisvunud Eesti mängijatest on selles nimekirjas esikohal Kaimar Saag, kes on sinises särgis pidanud 46 kohtumist ilma ühtegi kollast kaarti saamata. Selles nimekirjas järgnevad Saagile väravavahid Martin Kaalma (35), Artur Kotenko (27), Pavel Londak (27) ja Toomas Tohver (25), väljakumängijatest Mati Pari (22) ja Dmitri Ustritski (17). Aktiivsetest koondiseringi kuulujatest on enim mänge ühegi kaardita pidanud Marko Meerits, Martin Miller, Mihkel Ainsalu ja Brent Lepistu (kõik 13).

Punased kaardid

Eesti koondise mängijad on seniste kohtumiste jooksul saanud kokku 26 punast kaarti. Neist koguni viis tükki on teeninud Raio Piiroja, mitu

Kollased kaardid Eesti koondises

Hoiatusi Mänge Hoiatusi mängus Nimi

Eemaldamisi kahe kollase tõttu 23 114 0,202 Raio Piiroja 5 22 106 0,208 Aleksandr Dmitrijev 1 19 74 0,257 Taavi Rähn 0 17 65 0,262 Karol Mets 0 16 127 0,126 Ragnar Klavan 1 13 103 0,126 Indrek Zelinski 1 12 157 0,076 Martin Reim 0 11 70 0,157 Urmas Rooba 0 11 115 0,096 Dmitri Kruglov 2 10 73 0,137 Teet Allas 1 10 134 0,075 Andres Oper 0 10 143 0,070 Marko Kristal 0

Aleksandr Dmitrijevi viimane kollane kaart jääb aastasse 2016.

Foto: Jana Pipar eemaldamist on veel Ragnar Klavani ja Dmitri Kruglovi arvel (mõlemal kaks). Ühe punase kaardi on teeninud 17 pallurit. 26 punasest kaardist on enamik tulnud teise kollase kaardi tõttu – selliseid eemaldamisi on olnud 16. Ühe punase kaardi puhul (Tarmo Linnumäe 1994. aasta Balti turniiri mängus Leeduga) on ametliku protokolli põhjal jäänud segaseks, kas

Eesti koondise kollased kaardid mängu kohta aastate lõikes

3.5 3 2.5 2 3

1.5 1 0.5 0.45

0

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

tegu oli teise hoiatuse või otse punase kaardiga – protokolli on Linnumäele märgitud üks kollane ja üks punane kaart. On ühtviisi võimalik, et toona ei hakatud teist kollast kaarti (sest sellele järgnes kohe punane) eraldi protokolli märkima, aga on ka võimalik, et Linnumäe teenis esmalt kollase kaardi ja seejärel otse punase kaardi. Teisel juhul oleks ta ainus Eesti koondise mängija, kellega on nii juhtunud.

Kui „Linnumäe kaasus“ välja jätta, on otse punaseid kaarte koondise ajaloos olnud vaid üheksa tükki. Esimese neist – ning ühtlasi üldse Eesti koondise ajaloo esimese punase kaardi! – teenis 1994. aastal Igor Prins maavõistlusmängus USAga (temaga koos sai punase kaardi ka ameeriklane Mike Lapper).

Piiroja viie eemaldamise juures tasub märkida, et kõik need on tulnud teise kollase kaardi tõttu – seega on Piiroja koondisekarjääri 23 kollasest

Punased kaardid Eesti koondises

Aasta Vastane Mängija Eemaldamise Minut Lõppskoor liik (Eesti poolt vaadatuna) 1994 USA Igor Prins otse 71. 0 : 4 1994 Leedu Tarmo Linnumäe ? 45. 0 : 3 1997 Läti Viktor Alonen teine hoiatus 63. 1 : 3 1997 Läti Liivo Leetma otse 61. 1 : 2 1998 Šotimaa Marko Kristal otse 88. 2 : 3 2003 Bulgaaria Andres Oper otse 70. 0 : 2 2006 Venemaa Raio Piiroja teine hoiatus 90. 0 : 2 2007 Poola Teet Allas teine hoiatus 86. 0 : 4 2007 Andorra Ragnar Klavan otse 45. 2 : 1 2007 Andorra Indrek Zelinski teine hoiatus 90. 2 : 1 2008 Leedu Tarmo Kink otse 90. 0 : 1 2009 Brasiilia Dmitri Kruglov teine hoiatus 87. 0 : 1 2009 Albaania Raio Piiroja teine hoiatus 87. 0 : 0 2010 Gruusia Raio Piiroja teine hoiatus 45. 1 : 2 2010 Gruusia Dmitri Kruglov teine hoiatus 90. 1 : 2 2011 Fääri saared Sander Puri teine hoiatus 57. 0 : 2 2011 Iirimaa Andrei Stepanov teine hoiatus 35. 0 : 4 2011 Iirimaa Raio Piiroja teine hoiatus 76. 0 : 4 2012 Türgi Enar Jääger otse 19. 0 : 3 2013 Läti Aleksandr Dmitrijev teine hoiatus 45. 1 : 1 2013 Valgevene Taavi Rähn otse 65. 0 : 2 2013 Holland Raio Piiroja teine hoiatus 90 + 3. 2 : 2 2014 Leedu Ken Kallaste teine hoiatus 86. 0 : 1 2014 Inglismaa Ragnar Klavan teine hoiatus 48. 0 : 1 2017 Belgia Artjom Dmitrijev otse 44. 0 : 2 2021 Valgevene Karl Rudolf Õigus teine hoiatus 77. 2 : 4

Suure võitlejana tuntud Raio Piiroja on koondise rekordimees nii kollaste kui punaste kaartide arvestuses. Suures mängus Brasiilia vastu suutis ta aga Julio Baptista (vasakul) ja teiste tähtedega hakkama saada ilma hoiatuskaardita. Foto: Lembit Peegel

kaardist koguni kümme tulnud mängudes, kus ta on nende tõttu lõpuks ka varakult duši alla saadetud.

Karl Rudolf Õiguse saadud punane kaart mängus Valgevenega püstitas ülinapilt Eesti koondise uue antirekordi: nimelt oli Õigus enne eemaldamist jõudnud platsil olla vaid 15 minutit.

Vahetusest sekkunud meeste arvestuses oli see „tippmark“ varem Dmitri Kruglovi käes, kes sekkus 2009. aastal mängus Brasiiliaga vahetusest 61. minutil ja teenis 87. minutil korraga kaks kollast kaarti: esimese Dani Alvesile tehtud vea eest ja teise järgnenud tõuklemise eest. Kruglovile mõnesekundilise vahega näidatud kollased kaardid on ühtlasi Eesti koondise ajaloo kõige kiiremini üksteisele järgnenud hoiatused, mis tõid kaasa eemaldamise.

Kõige varasema eemaldamise rekord on aga Enar Jäägeri käes, kes sai 2012. aasta valikmängus Türgiga õnnetu viimase lootuse vea eest otse punase kaardi mängu 19. minutil.

Kolmes Eesti koondise mängus on meie koondis saanud kaks punast kaarti ja lõpetanud üheksakesi: 2007. aastal Andorra vastu, 2010. aastal Gruusia vastu ja 2011. aastal Iirimaa vastu.

Igor Prins ja Liivo Leetma

on Eesti koondises ainsad punase kaardi saanud mängijad, kel on eemaldamise kõrval ette näidata vaid üks kollane kaart.

Andorra

on ainus vastane, keda on Eesti suutnud punase kaardi saamise järel võita. Sealjuures lõpetasime 2007. aasta kohtumise koguni kahe eemaldamisega!

5

kollast kaarti ühel aastal on olnud Eesti koondise mängijate rekord. 2004. aastal sai viis hoiatust Taavi Rähn, 2010. aastal Raio Piiroja.