Superliiga

48 tundi, mis vapustasid jalgpallimaailma

18.04.2021–20.04.2021. Superliiga hauakivile graveeritakse just need kuupäevad, aga hoolimata imelühikesest elueast jätab neil kuupäevadel juhtunu Euroopa tippjalgpalli väga pikaks ajaks jälje. Normaalsus on justkui taastatud, kuid kas see jääb ka püsima?

Tekst: Raul Ojassaar, Sander Jürjens

Kõik, mis nende päevade jooksul Superliiga teemal juhtus, oli lihtsalt pentsik. Alates sellest, et uue võistlussarja asutamise teade saabus Euroopa aja järgi hilisõhtul-öösel, kuni selleni, et osalevate klubide peatreeneritel, män- Hetk 2018. aastal sid klubid ükshaaval plaanist taanduda: lumepall gijatel ja isegi paljudel juhatuse liikmetel polnud aimugi, et nende klubi omanik midagi sellist kavatseb. Tallinnast: UEFA president Aleksander Čeferin tervitab Real pandi veerema Inglismaal, kus esimesena teatas ametlikult loobumisest Manchester City, riburada pidi järgnesid ka teised Premier League’i klu-

Superliiga asutajad lootsid ilmselt naiivselt, et Madridi presi- bid, mis tähendas ühtlasi sisuliselt ka Superliiga nad on kambakesi suuremad kui ülejäänud jalg- denti Florentino lõppu, sest nende eeskuju järgisid veel ka Atlépall, kuid said valusalt vastu näppe ja pidid häbis taanduma. Uskumatu jultumusega valetasid nad näkku nii UEFA-le kui ka Euroopa jalgpalliklubide Pérezit, taamal jälgib olukorda Aivar Pohlak. Čeferini ja Pérezi tico, Milan ja Inter. Mõttega Superliigast on Euroopa jalgpalliskeenel flirditud juba aastakümneid, kuid seni on liidule (ECA), kusjuures plaani üks vedajaid, Ju- järgmine koh- kõik plaanid olnud pigem tööriistaks, mis annaks ventuse juhatuse esimees Andrea Agnelli oli enne tumine ilmselt suurklubidele UEFAga peetavatel läbirääkimistel selle avalikustamist suisa ECA pealik. Teade selle kohta, kuidas jalgpallimaailma suured soovivad omakeskis mängida ja selle nii pingevabas õhkkonnas ei möödu… Foto: Harold CunningMeistrite liiga formaadi ja tulude jaotuse suhtes kätte tugevamad kaardid. Ka seekord langes Superliiga loomine ajastuse mõttes kokku UEFA pealt teenitud raha omavahel laiali jaotada, võe- ham, UEFA / UEFA via teatega Meistrite liiga uue formaadi kohta, kuid ti üle kogu Euroopa vastu totaalse vastuseisuga: Getty Images arvestades seda, et kogu fopaa maksab mitmele avalikus ruumis ei jäänud silma sisuliselt mitte klubijuhile töö ja omanikule maine, võib arvata, ühtegi jalgpalliinimest, kes oleks sellist Superlii- et pururikastel omanikel oligi seekord tõsi taga ga ideed pooldanud. Nii nende tosina klubi kui – see, mis välja kukkus, oli aga allpool igasugust ka teiste meeskondade fännid korraldasid Suarvestust. perliiga vastu meeleavaldusi, ajakir- Seekord suudeti Superliiga tappa janduses lõid lamenti nii mängijad veel enne, kui see realiseerumisele kui klubide legendid. UEFA ja FIFA Superliiga 12 asutajat lähedale jõudis. Euroopa tippkluähvardasid Superliigas osalevaid bid tegid pretsedenditu lükkega klubisid ja nende mängijaid karmide karistustega, Premier League, La Liga ja Serie A kaalusid Superliigas osalejate oma meistrivõistlustelt Real Madrid, FC Barcelona, Atlético Madrid (Hispaania) Arsenal, Chelsea, Liverpool, Manchester City, Manchester United, Tottenham Hotspur (Inglismaa) aga taas kord sammu edasi, liikudes ideede veeretamise juurest reaalsete sammude poole. Kas jääme lihtsalt järgmise korrani ootele või eemaldamist. AC Milan, Juventus, Milano Inter suudab jalgpall tekitada olukorra,

Enneolematu ja kõikehõlmava (Itaalia) kus superliiga-taolist moodustist ei pahameeletormi valguses otsusta- lähe tulevikus vaja?

Mida oleks Superliiga endast kujutanud?

^ 20 võistkonda igal hooajal: 15 asutajaliiget ja viis võistkonda kvalifikatsiooni kaudu. ^ Sügisene alagrupiturniir koosnenuks kahest kümneliikmelisest grupist, kevadel selgunuks võitja playoff’is. ^ Mängud toimunuks nädala sees, kusjuures kõik osalejad oleksid oma koduliigasse alles jäänud. ^ Liikmed ei oleks enam osa võtnud Meistrite liigast ja teistest UEFA eurosarjadest. ^ 15 asutajaliikmel ei oleks võimalik hoolimata tulemustest liigast välja langeda.

Aivar Pohlak, Eesti Jalgpalli Liidu president:

Rahvusvahelises klubijalgpallis kehtiv majandusloogika, mille järgi UEFA lipu all toimuvatel klubivõistlustel teenitud tulu jaotatakse nii võistlustel osalejate kui ka mitteosalejate vahel läbi mitmekihiliste solidaarsusmehhanismide, on unikaalne näide kultuuri- ja kogukonnakeskse mõtlemise ning rahamaailma koostoimimise kohta.

Avatud võistlussüsteem, mis lubab igal klubil läbi kodumaa võistlussarjade kvalifitseeruda rahvusvahelistele võistlustele, hoiab üleval sportlikku loogikat, kus iga üksiku mängu tähendus on sügavam kui sellele pelgalt meelelahutuslik kaasaelamine.

Superliiga loomisega tahtsid liiga asutajad pöörata nendele põhimõtetele selja ja luua võistluse, kus nende jaoks oleks koht tagatud igaveseks, kus solidaarsusmehhanisme ei eksisteeriks ja mille esmane tähendus oleks pelk meelelahutus.

See, kui ühtselt reageerisid jalgpallikogukonna osad sellisele käitumisele, kinnitas mõtet, millesse olen uskunud ka kõige keerulisematel aegadel – jalgpallimängu olemuslik loogika ulatub sedavõrd sügavate inimeseks olemise põhitähendusteni, et isegi suur raha ei suuda neid sidemeid purustada.

Kuigi olulistest sündmustest ei ole palju möödas, on öeldud, et kriis tuli jalgpallile kasuks, ühendas jalgpallikogukonna eri osad täiendavalt ja kinnitas veendumust, et seda mängu mitmel tasandil korraldavad loogikad on unikaalsed – suunda, kuhu sooviti jalgpalli pöörata aprilli eelviimasel nädalavahetusel, ollakse enamikus teistes valdkondades märkamatult pöördutud juba mõni aeg tagasi, sest raha ja sellel põhinev edukus otsustab kõik.

Eraldi tahan juhtida tähelepanu jalgpalli mittetulunduslikust olemusest tulenevale – hoolimata rahvusvahelises klubi- ja koondiste jalgpallis liikuvatest suurtest rahasummadest ei teki siin kasumiosa ja kogu teenitav tulu investeeritakse tagasi valdkonda, sealjuures ka rohujuuretasandile, hoides nii üleval kõige väiksemate rahvaste jalgpallikultuuri.

Eesti jalgpall on vaid üks väike killuke jalgpallimaailmast ja meie jalgpalli majanduslik võimekus sõltub paljuski just eelkirjeldatud solidaarsusmehhanismidest. Mul on hea meel, et meie enda jalgpalli sees toimivad samasugused põhimõtted. Kuno Tehva, Nõmme Kalju president, Euroopa jalgpalliklubide liidu (ECA) juhatuse liige:

Superliiga loojate ettearvamatu samm oli reetlik ja ebaõiglane. UEFA president Aleksander Čeferin on öelnud: „Jalgpall on sotsiaalne ja kultuuriline aare, mis on rikastatud väärtuste, traditsioonide ning emotsioonidega.“ Saan sellele lisada, et mitte ükski klubi ega organisatsioon ei tohi sellistel väärtustel tallata, isegi kui nende panus jalgpalli ökosüsteemi on suur ja kapitalivajadus ilmne. Praeguseks on läbimurre saavutatud, katusorganisatsioonide plaan vastu lüüa töötas ja oli muljetavaldav näha, kuidas väga kiiresti koonduti väga erinevatel tasanditel selle liikumise vastu.

ECA juhatuse liikmena saan öelda, et oleme kriisi tagajärjel tugevamad kui kunagi varem ning sellest olukorrast õppides oskame parema tuleviku nimel oma tööd Euroopa jalgpalli edendamisel oskuslikumalt jätkata.

Madis Kalvet, Delfi ja Eesti Päevalehe spordiajakirjanik:

Jalgpalli võlu on olnud, et näiteks üks väike poiss Eesti jalgpalliklubis võib unistada mängimisest ükskõik kelle vastu. Superliigaga see unistus kaoks.

Senine süsteem on olnud jalgpalli vältimatu osa ning oleme Euroopas sellega harjunud. Uut liigat proovisid algatada ärimehed, kes mõtlevad suuresti ainult oma kasumi peale.

UEFA jagab raha kõikidele alaliitudele, loodud on solidaarsusmehhanismid, mis aitavad ka noormängijatel järgmist sammu teha. Kuidas oleks plaaninud Superliiga endale mängijaid kasvatada? Kes oleks seda tegema hakanud, kui rohujuuretasandilt oleks raha ära võetud ja see oma taskusse pistetud?

Kui see toode oleks loodud, siis oleks saanud rikkad veel rikkamaks. Või õigemini, praegusel juhul oleks mitmel olnud eesmärk saada võlgadest lahti, sest nii mõnigi on elanud selgelt üle oma võimete.

Koroona oli Superliiga ideega avalikkuse ette tulekul hea ettekääne. Lisaks majanduslikule mõjule oli klubidel natuke mugav, et fänne polnud staadionil. Samas suutsid fännid lõpuks tõestada, et nende hääl on kuuldav ka praeguses olukorras.

Superliiga idee on populaarne hoopis teises kultuuriruumis ja toob rõõmu teistsugusele jalgpallipublikule. Selle idee juures unustatakse kohalik tehasetööline ja vaadatakse oma toodet globaalsena. See probleem, et suurklubide piletihinda suudab maksta turist, on juba aastaid esile kerkinud.

Vähemalt praegu tundub, et kõik suurklubid lähevad Meistrite liiga all ühiselt edasi. Siiski on huvitav jälgida, milliseid tagajärgi Superliiga ideega avalikkuse ette tulek endaga lõpuks kaasa toob. Kindlasti on ka UEFA juba mõningaid mõtteid mõlgutamas.