4 minute read

Tagaseljajutud: FC Kuressaare

Seekordses „Tagaseljajuttudes“ pajatab oma võistkonnakaaslastest FC Kuressaare ajaloo suurim väravakütt Sander Laht.

Fotod: Jana Pipar

Advertisement

Mairo Miil

kaitsja, 2000

Üks kõige õnnetumaid nulli värava peal olevaid mängijaid Kuressaares. Iga aasta lahmib enam-vähem viis korda posti-latti või tassib Karl Andre Vallner tema pallid ulmetõrjega välja. Siiani pole Kure eest väravat Premium liigas kirja saanud. Kas 2021 on see aasta?

Magnus Karofeld

väravavaht, 1996

Max Karofeldius! Juba kolmas hooaeg saarlaste seltsis ja tundub, et meeldib. Jube muhe vend, aga kui trennis talle chip’ida ja see peaks veel ka sisse kukkuma, siis tuleb suust korralik tulevärk.

Märten Pajunurm

kaitsja, 1993

Muusika- ja moeguru. Vastutab riietusruumis muusika ja hea meeleolu eest. Laia silmaringiga, alati teab midagi huvitavat rääkida enne trenni. Maailma kõige aeglasem sööja. Praami peale minnes tuleb Pajo esimesena bussi pealt maha saada, et ta esimesena söögi kätte saaks. Mälub iga ampsu 32 korda ja vahel on pidanud söögi ka kaasa võtma, sest ei jõua lihtsalt ära süüa.

Kristen Lapa

väravavaht, 2000

Olgugi et sündinud ja kasvanud Tallinnas, on juurtelt täitsa Saaremaa oma poiss. Hetkel kaitseb riiki kuni novembrini ja trennis käib nii palju, kui olen teda välja saanud. Muidugi üks trenn jäi vahele, sest viis minutit enne trenni algust oli vaja lahinguvarustus kiiresti kapist kokku panna ja välja joosta, aga Lapa oskas ülemiselt riiulilt endale kiivri pähe kukutada ja sai trenni asemel hoopis EMOs istuda.

Tanel Neubauer

kaitsja, 2000

Meeskonna kloun ja suurim riietusruumis tiksuja. Hoiab satsi Lilleka (Mari Liis Lillemäe) tegemistega ka alati kursis. Tegelikult väga vajalik lüli meeskonnas ja kui suudab ennast käima tõmmata, siis võib ka platsil tegusid hakata tegema. Tsenderdab tugevamalt, kui peale lööb.

Markus Allast

kaitsja, 2000

Loo au ja uhkus! On suutnud hästi Kures kohaneda ja hetkel oleme faasis, kus võtame vasakult jalalt abirattaid maha, et ta suudaks seda ka jalgpallis kasutada, mitte ainult seismiseks ja jooksmiseks.

Ranon Kriisa

kaitsja, 1996

On meie juures veedetud aja jooksul teinud meeletu arengu nii jalgpalliliselt kui ka sellest väljaspool. Lühinägelikuna on saanud läätsed silma ja et näeks enda ette veel paremini, ostis veel erkroosad putsad – PUMAD! Enne trenni teeb tavaliselt aktivatsiooniks väljaasteid. Trennis teeb pausi ajal väljaasteid ja pärast trenni jõuosas ka väljaasteid. Säärelihased on arbuusid.

Rasmus Saar

kaitsja, 2000

Saarel on selline sõnakasutus, et kui tahad pointist aru saada, pead mõne noore youtuber’i konto koos subtiitritega ära vaatama. Väljakul aga kompromissitu. Tsenderduste kvaliteet hakkab varsti jõudma Dani Alvesi tasemele – 30% kulda, 70% võssa. Mingit poolkõva varianti pole!

Michael Schjønning-Larsen

kaitsja, 2001

Meie oma Taani viiking. Mees, kes ei pea paljuks kolmekohalist summat juuksuris käimisele kulutada. Väljakul on meil teineteisemõistmine väga heal tasemel ja loodame seda varsti ka mängudes näitama hakata.

Ralf-Sander Suvinõmm

kaitsja, 2001

Tundub, et on sama nõrkade hüppeliigestega kui mina, pool nimegi ju sama! Tõsine trennimees, kuskilt tagasi ei hoia ja ootame pikisilmi, et ta saaks terveks ja hakkaks mängima.

Artjom Jermatšenko

poolkaitsja, 2001

Jerma on meil järjekordne noor ja andekas, kes peab kohanema ka Premium liiga füüsilisusega, ja kui sellega saab ühele poole, saab jalaga ukse lahti lüüa.

Silver Alex Kelder

poolkaitsja, 1995

Jalgpallivälisel ajal kõige rahulikum ja malbem inimene, keda tean. Väljakul aga rokkstaar ja meie oma Ibra. PS! Kui keegi näeb Tallinna linnas kuskil valget rollerit seismas, siis palun andke Keldrile teada. Unustas eelmisel aastal oma rolleri kuskile ja enam meelde ei tule, kuhu…

Sten Penzev

poolkaitsja, 2001

Sten Penzema! Üks pesamunadest, kes käib veel gümnaasiumis. Pärast trenni pealelöökides kõige kibedam lööja, kuigi hetkel on pigem ohus olnud halli laelambid kui kiiprite valvatav värav.

Oliver Rass

poolkaitsja, 2000

Oll on teinud viimase aasta jooksul superarengu. Trennides alati 110% ja elab/hingab jalgpalli nimel. Tõmbab ennast trennis vahetevahel nii käima, et lausa hirmus hakkab, aga kihvt on vaadata, kuidas ta seda kõike naudib.

Sander Seeman

poolkaitsja, 1992

Kui 2002. aastal esimesse trenni läksin, oli Seeman seal. Nüüd, 19 aastat hiljem on ta ikka siin! Alates noorteklassidest oleme läbi käinud tulest ja veest ja nüüdseks on tegu meie kapteniga, kes on selle paela auga välja teeninud. Tema ongi FC Kuressaare nägu – võitleja, kes ei anna kunagi alla ja nuputab ning pusib nii kaua, kuniks saab soovitud resultaadi. Põhiproff, kellel on kõik „Ohtliku lennu“ osad koos Andres Västriku parimate paladega peas.

Joonas Soomre

poolkaitsja, 2000

Mängib tohutu kirega ja seal, kus parasjagu vaja. Ääre peal, ründes, keskpoolikuna – igal pool saab hakkama. Inimesena üks rahulikumaid ja kahe jalaga maa peal olevamaid meeskonnakaaslasi.

Rauno Tutk

poolkaitsja, 1988

Võib juba nimetada Eesti jalgpalli legendiks küll! Mänge Premium liigas üle 350 ja nii mõnigi tähtis ja ilus (oma)värav ka selle aja jooksul löödud. Kure kõige vanem ja kogenum mängija!

Aleksander Iljin

ründaja, 2002

Esimeses trennis jättis kõigil karbi lahti, kui nägime, mis pauk sel mehel mõlemas jalas on. Tahab veel natuke tempo ja intensiivsusega harjumist. Kui need arusaamad tekivad, on teed valla.

Otto-Robert Lipp

ründaja, 2000

Lipik on hingelt saarlane – tundub, et on sündinud vales maakonnas. Südamlik ja töökas, aga krutskeid täis. Kui trenni kogunemise ajast on üle läinud viis minutit, siis tuleb alati Lipule helistada. Ta ei jää kunagi niisama hiljaks, vahel magab lihtsalt trenni sisse.

Mattias Männilaan

ründaja, 2001

Meie oma Ed Sheeran. Männi laulab alati ja tihti on klapid kõrvas, et uut inspiratsiooni ammutada. Tundub, et on samuti kaduma läinud saarlane: mentaliteet ja isiksus on täpselt selline. Mängumehena väga kirglik ja ründajana jõuab mõlemal suunal meeletult palju tööd teha, mis on meie mänguplaanis väga oluline.

Roman Kožuhhovski

peatreener, 1979

Kaval rebane. Ei ole veel näinud olukorda, millega ta hakkama ei saa või mida parandada ei oska. Mulle kui noorele treenerile meeletu inspiratsiooniallikas, erineb kõigist Eesti treeneritest kardinaalselt. Romani võib näha tihti kohvimasina juures või juuksuris.

This article is from: