Lood & tsitaadid

Nii nad ütlesid

„Politsei käitus nagu jalgpallikohtunik. Kõigepealt tehti sõnakuulmatutele suuline hoiatus. Järgnes kollane kaart ja kui ka sellest ei piisanud, siis punane ja hopsti auto peale!“ Literaat Mart Soidro 9. maist Tallinnas

„Ma arvan, et Putler on tahtmatult teinud meie ühiskonna lõimumise heaks palju rohkem, kui on suutnud Tanja Mihhailova või Konstantin Vassiljev, rääkimata valitsusest.“ Psühhoanalüütik Endel Talvik

„Väike Gruusia punane vein võibolla kulub täna ära.“ Frank Liivak pärast FCI Levadia 6 : 0 võitu Narva Transi üle, mis tuli Zakaria Beglarišvili sünnipäeval

„Meil oli olukord üks ühele minekuks. Aga ei midagi! Nad ei näe! Siis tulevad minu juurde ja vabandavad, et ei näinud. Muidugi! Tammeka kasuks ei näe keegi midagi. Aga Flora, Levadia, Paide ja Nõmme kasuks näevad! Ja näevad palju!“ Tartu Tammeka peatreener Miguel Santos esines pärast kaotust FC Florale kohtunike suhtes kriitilise tiraadiga, kuid palus hiljem vabandust, saades teada, et Eestis pole kohtunikud professionaalid

„Alguses oli harjumatu, et kõik sõeluvad, aga nüüd olen ise ka seal nii-öelda liiklusnärvitsejate hulgas. Väga kiiresti sain sinna rütmi sisse.“ Tristan Koskor Tallinna liiklusest

„Kogu moodne tehnika on saadaval, kõik on puhas ja laevaga saab Helsingisse vaid kahe tunniga. Käin seal tihti šoppamas. Eestis on kõik odav. Sõidan kogu aeg taksoga – see ei maksagi sisuliselt midagi!“ Paide Linnameeskonna hollandlasest leegionär Deabeas elust Tallinnas

„Meil on päris okeid lööjad, kui üks välja arvata.“ Paide Linnameeskonna kapten Andre Frolov pärast karikavõistluste poolfinaali võitu FC Flora üle, kus penaltiseerias eksis ainsa Paide mängijana just tema

Kuulsa kõrvadega karika nimel hakkab kahe aasta pärast põhiturniiril võistlema senise 32 asemel 36 meeskonda.

Foto: Richard Juilliart, UEFA via Getty Images

Kinnitati Meistrite liiga suur uuenduskuur: 36 meeskonda ja Šveitsi süsteem

Pärast mitu aastat kestnud tralli Meistrite liiga formaadimuutuse ja võimaliku superliiga sünni üle kinnitas UEFA mai keskel toimunud kongressil, et alates hooajast 2024/25 saab Meistrite liiga tõepoolest uue näo ja võistlussüsteemi.

Tekst: Raul Ojassaar

Peamise ja kõige nähtavama muudatusena suureneb seni 32 meeskonnast ja kaheksast alagrupist koosnenud põhiturniir – uue reglemendi kohaselt asendub alagrupiturniir ühe suure liigafaasiga, kus osaleb 36 meeskonda. Paremusjärjestus selgub malevõistlustelt tuttava Šveitsi süsteemi järgi, kus kõik meeskonnad üksteisega läbi ei mängi – kõik tiimid peavad liigafaasis kaheksa kohtumist (neli kodus, neli võõrsil) eri vastastega ning peetud kohtumiste põhjal moodustatakse üks suur paremusjärjestus, kus on sees kõik 36 meeskonda. Kaheksa vooru järel pääsevad tabeli esimesed kaheksa meeskonda otse 16 parema sekka, 9.–24. koha meeskonnad aga alustavad 1/16-finaalist väljalangemismänge. Seega on suurtel meeskondadel motivatsiooni liigafaasis lõpuni välja pingutada, et tagada endale koht kaheksa parema hulgas, mis vabastab nad playoff’is ühest lisavoorust. Varasemate plaanide kohaselt kavatseti Šveitsi süsteemis pidada kaheksa kohtumise asemel kümme mängu, kuid eelkõige Premier League’i ja La Liga avaldatud surve tõttu vähendati koormus kaheksale kohtumisele. Kui varem oli õhus, et neli lisakohta jagatakse „ajaloolise koefitsiendi“ alusel suurtele meeskondadele, kes sportlikult Meistrite liigasse ei pääsenud, siis UEFA survel visati need plaanid prügikasti. Neljast lisakohast kaks antakse uue formaadi põhjal kahele riigile, kelle klubid eelmisel hooajal eurosarjades kõige paremini esinesid. Lõppenud hooaja näitel oleksid need kohad endale saanud Inglismaa ja Holland. Ülejäänud kahest kohast üks antakse tugevuselt viienda riigi (hetkel Prantsusmaa) kolmanda koha meeskonnale, teine pannakse mängu riikide meistermeeskondade vahel, kes kvalifikatsioonis osalevad. Muudatused ootavad ees ka Euroopa liigat ja Konverentsiliigat: Euroopa liiga uus formaat järgib Meistrite liigat, Konverentsiliigas peetakse Šveitsi süsteemi alusel aga kaheksa vooru asemel kuus mänguvooru. Kuigi UEFA pole Euroopa liiga ja Konverentsiliiga täpset kvalifikatsioonisüsteemi veel täpsustanud, on alust arvata, et Eesti klubidel on edaspidi veelgi paremad võimalused eurosarjas põhiturniirile jõuda.

Rannakoondis ootab sõjasegadusest räsitud A-divisjoni turniiri

Eelmisel aastal ajaloolise pääsme Euroopa 12 parema sekka ehk A-divisjoni teeninud Eesti rannajalgpalli koondis on saanud talvisel perioodil harjutada varasemast tunduvalt kvaliteetsemalt ning on paika seadnud selge sihi A-divisjoni püsima jääda. Head võimalused kodumaal sisetingimustes harjutada on lubanud koondisel oluliseks aastaks valmistuda varasemast tõhusamalt. Kui tavaliselt on tõsisemate trennidega alustatud aprillis-mais, siis tänavu alustati ühistrennidega juba jaanuari algul ning programm on peale pallitrennide ette näinud ka kõvasti üldfüüsilisi trenne. Märtsi keskel sõideti külla maailma absoluutsele tipule Portugalile, kellega peeti kaks kohtumist (esimene kaotati 0 : 10, teine 2 : 0 eduseisust 2 : 6). Mai eelviimasel nädalavahetusel võõrustati Pärnus sõprusturniiri, kus Lätit ja Tšehhit võideti, ent Taanile kaotati. Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask kiitis eriliselt võimalust Portugaliga mõõtu võtta, mis tekkis tema sõnul just nimelt tänu A-divisjoni pääsemisele. „See avab uksed, meid juba kutsutakse ja võetakse punti. Poisid väärivad seda – oleme nii palju vaeva näinud.“ Ootamatult palju mõjutab A-divisjoni turniiri Venemaa sõda Ukrainas, sest 12 A-divisjoni kuuluva riigi seas on nii Venemaa, Ukraina kui ka Valgevene. Kui valitseva maailmameistri Venemaa kohta on rannajalgpallis kindlad otsused vastu võetud – kõik koondised ja klubid on võistlustelt eemaldatud –, siis mulluse hõbemedalisti Valgevene suhtes on otsad veel lahtised. Hoolimata raskest olukorrast on Ukraina aga lubanud võistlustel osaleda. Venemaa diskvalifitseerimise järel ei täidetud nende kohta A-divisjonis mõne muu riigiga, vaid sel aastal on 12 võistkonna asemel kõrgseltskonnas 11 tiimi. Kuna varem oli B-divisjoni langemise ohus vaid A-divisjoni 12. koha meeskond, siis võiks arvata, et sel hooajal on praegu A-divisjoni kuuluvatel meeskondadel välja langeda võimatu – kuid lõplikud detailid on veel lahtised. Üks on aga kindel – euroliiga superfinaali, kus selgitatakse välja tänavune võitja, pääseb endiselt kaheksa meeskonda ning Venemaa (ja ka Valgevene?) eemaldamine tähendab Eestile kahe tugeva konkurendi eest ära kadumist. Esimene võistlusetapp toimub juuni lõpus ning A-divisjoni debütant Eesti on sihiks võtnud kaheksa parema sekka pääsemise.

Nii nad ütlesid

„1985. aasta 30. oktoobril ehk pisut enne Miura esimest profilepingut teeb oma esimesed häälitsused Viljandis ilmavalgust näinud Ragnar Klavan. Eesti meistri Tallinna Zvezda ridades löövad kaasa Sergei Bragin (19) ja Igor Prins (20). Tallinna Lõvidega teeb head tööd Roman Ubakivi, aastatel 1987 ja 1988 võidetakse Helsingi Cupi noorteturniir. Ülikooli lõpetanud Pohlak töötab aastatel 1987–1989 Harjumaal Oru põhikoolis matemaatika, eesti keele ja kirjanduse õpetajana, ühtlasi kirjutab ta lasteluuletusi ja ka mõne jutustuse.“ Spordiajakirjanik Märt Roosna lisas konteksti vanima profijalgpalluri, 55aastase Kazuyoshi Miura karjääri algusele „Oma väiksuse juures ei ole me suutnud ära kasutada ühte asja ja seda paljudel spordialadel. Tahame igaüks oma mätta otsas nokitseda ja seejuures arvata, et teame kõike kõige paremini. See ei ole meie kasuks mänginud. Tuleks võtta kõik need head pead kokku ja otsustada, kas tahame arendada Eesti jalgpalli või omaette nokitseda.“ Ragnar Klavan Eesti jalgpalli suurimast puudujäägist „Märjamaa spordiklubis on 99 harrastajat, kellest lõviosa ehk 70 tegeleb ratsaspordiga. Lisaks on seal 15 tublit jõutõstjat, 8 korvpallurit ja 6 lauatennisisti. Kahjuks ei õnnestunud Märjamaa inimestega ühendust saada, et uurida, mis neid jalgpalliga seob.“ Õhtulehe ajakirjanik Mart Treial uuris, miks kuulub Eesti Jalgpalli Liidu liikmete sekka tänapäeval peamiselt ratsutamisega tegelev Märjamaa spordiklubi „Tore on mõelda, kuidas käisime Contraga Tartu Santose mänge vaatamas, enne kui nad Welcoga ühinesid. Esiliiga mängudel sai Pohlaku pojale öelda, et isa sulle appi ei tule, ja Infoneti mängijatele ütlesin, et minge tagasi Infonetti. Kõike toredat sai lauldud!“ Kirjanik Mika Keränen