LOOD & TSITAADID
Nii nad
Kuulsa kõrvadega karika nimel hakkab kahe aasta pärast põhiturniiril võistlema senise 32 asemel 36 meeskonda.
ütlesid
Foto: Richard Juilliart, UEFA via Getty Images
„Politsei käitus nagu jalgpallikohtunik. Kõigepealt tehti sõnakuulmatutele suuline hoiatus. Järgnes kollane kaart ja kui ka sellest ei piisanud, siis punane ja hopsti auto peale!“ Literaat Mart Soidro 9. maist Tallinnas „Ma arvan, et Putler on tahtmatult teinud meie ühiskonna lõimumise heaks palju rohkem, kui on suutnud Tanja Mihhailova või Konstantin Vassiljev, rääkimata valitsusest.“ Psühhoanalüütik Endel Talvik „Väike Gruusia punane vein võibolla kulub täna ära.“ Frank Liivak pärast FCI Levadia 6 : 0 võitu Narva Transi üle, mis tuli Zakaria Beglarišvili sünnipäeval „Meil oli olukord üks ühele minekuks. Aga ei midagi! Nad ei näe! Siis tulevad minu juurde ja vabandavad, et ei näinud. Muidugi! Tammeka kasuks ei näe keegi midagi. Aga Flora, Levadia, Paide ja Nõmme kasuks näevad! Ja näevad palju!“ Tartu Tammeka peatreener Miguel Santos esines pärast kaotust FC Florale kohtunike suhtes kriitilise tiraadiga, kuid palus hiljem vabandust, saades teada, et Eestis pole kohtunikud professionaalid „Alguses oli harjumatu, et kõik sõeluvad, aga nüüd olen ise ka seal nii-öelda liiklusnärvitsejate hulgas. Väga kiiresti sain sinna rütmi sisse.“ Tristan Koskor Tallinna liiklusest „Kogu moodne tehnika on saadaval, kõik on puhas ja laevaga saab Helsingisse vaid kahe tunniga. Käin seal tihti šoppamas. Eestis on kõik odav. Sõidan kogu aeg taksoga – see ei maksagi sisuliselt midagi!“ Paide Linnameeskonna hollandlasest leegionär Deabeas elust Tallinnas „Meil on päris okeid lööjad, kui üks välja arvata.“ Paide Linnameeskonna kapten Andre Frolov pärast karikavõistluste poolfinaali võitu FC Flora üle, kus penaltiseerias eksis ainsa Paide mängijana just tema
10
JALKA JUUNI 2022
Kinnitati Meistrite liiga suur uuenduskuur: 36 meeskonda ja Šveitsi süsteem Pärast mitu aastat kestnud tralli Meistrite liiga formaadimuutuse ja võimaliku superliiga sünni üle kinnitas UEFA mai keskel toimunud kongressil, et alates hooajast 2024/25 saab Meistrite liiga tõepoolest uue näo ja võistlussüsteemi. Tekst: Raul Ojassaar Peamise ja kõige nähtavama muudatusena suureneb seni 32 meeskonnast ja kaheksast alagrupist koosnenud põhiturniir – uue reglemendi kohaselt asendub alagrupiturniir ühe suure liigafaasiga, kus osaleb 36 meeskonda. Paremusjärjestus selgub malevõistlustelt tuttava Šveitsi süsteemi järgi, kus kõik meeskonnad üksteisega läbi ei mängi – kõik tiimid peavad liigafaasis kaheksa kohtumist (neli kodus, neli võõrsil) eri vastastega ning peetud kohtumiste põhjal moodustatakse üks suur paremusjärjestus, kus on sees kõik 36 meeskonda. Kaheksa vooru järel pääsevad tabeli esimesed kaheksa meeskonda otse 16 parema sekka, 9.–24. koha meeskonnad aga alustavad 1/16-finaalist väljalangemismänge. Seega on suurtel meeskondadel motivatsiooni liigafaasis lõpuni välja pingutada, et tagada endale koht kaheksa parema hulgas, mis vabastab nad playoff’is ühest lisavoorust. Varasemate plaanide kohaselt kavatseti Šveitsi süsteemis pidada kaheksa kohtumise asemel kümme mängu, kuid eelkõige Premier League’i ja La Liga avaldatud surve tõttu vähendati koormus kaheksale kohtumisele. Kui varem oli õhus, et neli lisakohta jagatakse „ajaloolise koefitsiendi“ alusel suurtele meeskondadele, kes sportlikult Meistrite liigasse ei pääsenud, siis UEFA survel visati need plaanid prügikasti. Neljast lisakohast kaks antakse uue formaadi põhjal kahele riigile, kelle klubid eelmisel hooajal eurosarjades kõige paremini esinesid. Lõppenud hooaja näitel oleksid need kohad endale saanud Inglismaa ja Holland. Ülejäänud kahest kohast üks antakse tugevuselt viienda riigi (hetkel Prantsusmaa) kolmanda koha meeskonnale, teine pannakse mängu riikide meistermeeskondade vahel, kes kvalifikatsioonis osalevad. Muudatused ootavad ees ka Euroopa liigat ja Konverentsiliigat: Euroopa liiga uus formaat järgib Meistrite liigat, Konverentsiliigas peetakse Šveitsi süsteemi alusel aga kaheksa vooru asemel kuus mänguvooru. Kuigi UEFA pole Euroopa liiga ja Konverentsiliiga täpset kvalifikatsioonisüsteemi veel täpsustanud, on alust arvata, et Eesti klubidel on edaspidi veelgi paremad võimalused eurosarjas põhiturniirile jõuda.
