Jalka (juuni 2022)

S E L L E S N U M B R I S : S I R J E R O O P S  U U S R A N N A L I I G A  F I N A L I S S I M A  PA N E E N D P R O O V I L E !

JUUNI 2022

Kuidas säilitada truudust lemmikklubile?

Mis teeb ilusast väravast ilusa värava?

Meistrite liiga uus formaat

Sporditeadus ajab jalgpallis juuri alla

POSTRI D: F

C Fl naiskon ora Linnam d, Paide e Lyoni Ol eskond, ymp naiskon ique’i d Vladisla , v Kreida

INDREK ZELINSKI

PAIDEST LAHKUMISEST:

kaua ikka peaga vastu seina joosta?

ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Valeri Lobanovskõi fenomen

Keiti Kruusmann luubi all

Ronaldo müsteerium 1998. aasta MMil

UUED OSAD IGA KUU COOLBET EESTI YOUTUBE’I KANALIL!

JUUNI

Tavatu koondisesuvi Foto: Liisi Troska

Tegu on paarisaastaga ja suvi on käes – oleme pikalt olnud harjunud, et see tähendab kas EM- või MM-finaalturniiri, ent juba kahel korral järjest see nii ei ole: 2020. aasta EM lükati koroonapandeemia tõttu aasta jagu edasi, tänavune MM-finaalturniir toimub Katari kliima pärast aga suve asemel hoopis päris aasta lõpus.

Koondisejalgpallist meid aga suvel päris ilma ei jäeta – seekord tuleb koondisesuvi lihtsalt pisut teistmoodi, pakkudes meile juunikuu esimesel poolel tavapärasest pikema, lausa neljamängulise koondiseakna. Eestile toob juunikuu küll paar maavõistluskohtumist, kuid põhirõhk läheb mõistagi uuele algusele Rahvuste liigas – paraku tähistab see uus algus meile teekonda D-liigas kõige nõrgemate seas. Mängud San Marino ja Maltaga lihtsalt tuleb võita!

Juunis on võistlustules ka naistekoondis, kes jätkab MM-valiksarja kodumänguga Kasahstani vastu.

Juuni lõpp tähistab uue eurohooaja algust – valitsev Eesti meister FCI Levadia peab seekord oma Meistrite liiga teekonda alustama seni Eesti jalgpallisõpradele võõraks jäänud kvalifikatsiooni eelringist, kus esmalt tuleb nelja meeskonnaga turniiril olla üle San Marino, Andorra ja Islandi tšempionist, enne kui tavapärasesse esimesse eelringi üldse saab.

Seekordne Jalka pulbitseb erinevatest teemadest: vaatame ette nii meie koondiste kui Levadia suvistele olulistele kohtumistele, puhume lugejate küsimuste abil juttu Indrek Zelinskiga ning piilume sporditeaduse kulisside taha.

Kaasa elame Ukrainale, tutvustades nende ajaloo legendaarseimat jalgpallitreenerit, vaatame üle, mis teeb ilusast väravast ilusa värava, ning jätkame ka teiste tavapäraste rubriikidega.

Head lugemist ja mõnusat suve!

2022 JUUNI JALKA

3

SISUKORD 26

28 KAANELUGU LK 16–20 Lugejate küsimustele vastab endine Eesti koondise ründaja, hiljem väga erinevate võistkondade juures peatreeneri ja abitreenerina tegutsenud Indrek Zelinski.

Muu hulgas räägib Zelinski avameelselt oma Paide Linnameeskonna juurest lahkumise põhjustest ning karjääri suurimast palgast.

42 Kolumn

12 Raul Ojassaar 2 Persoonid & intervjuud

KUU TSITAAT „FC Barcelonas on näiteks kuueliikmeline spordianalüütika osakond, kus tüübid istuvadki ainult arvuti taga. Kui treener ütleb, et tahaks teada, miks on mingisuguses mängusituatsioonis meil liinide vahed liiga suured või liiga väikesed, siis nemad ei vaata seda mitte video pealt, vaid toimetavad ainult andmetega.“

Kätlin Hein lk 22–24

16 Lugeja küsib: Indrek Zelinski 22 Teadus: Kätlin Hein

Tallinna Kalevi duubelnaiskonna peatreener Kätlin Hein on juba aastaid tegelenud päevatööl programmeerimisega. Et oma elus kaks suurt suunda ühendada, veetis ta sel talvel mitu kuud Barcelonas spordianalüütikat tudeerides.

26 Naised: Sirje Roops

Naistekoondise aasta esimestest mängudest ja lähemast tulevikust pajatab naiskonna üks peatreeneritest Sirje Roops.

40 Mängija luubi all: Keiti Kruusmann Rubriigid

3 6 8 10 28

Juuni Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Rannajalgpall

Eesti rannavuti tipptiimidel läheb elu sel suvel põnevamaks, sest käima tõmmatakse uus Läänemere rannajalgpalli liiga. Mida see endast täpsemalt kujutab?

42 Maailm

Ukraina jalgpallist kõneldes ei saa üle ega ümber legendaarse treeneri Valeri Lobanovskõi nimest. Kes oli see mees, kelle käe alt sirgus lausa kolm Ballon d’Ori ukrainlasest võitjat?

IMPRESSUM ESIKAANEL: INDREK ZELINSKI FOTOD: LIISI TROSKA NR 6 (174) 2022

50

PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA:

30

60

TRIINU-MARI VORP REKLAAM:

46 Klõpsud 50 Ajalugu

Jalka jätkab ülevaatega varasematest MM-finaalturniiridest. Seekord on luubi all 1998. aasta turniir.

58 10 aastat tagasi 59 Pane end proovile!

Jalka alustas uue rubriigiga, kus toome teieni igal kuul põnevaid küsimusi nii mälumängu kui reeglite tundmise testi kujul.

60 Lõpulugu: mis teeb ilusast väravast ilusa värava?

Peatoimetaja Raul Ojassaar arutleb selle üle, millised tingimused peaksid olema täidetud, et väravat saaks pidada ilusaks, kauniks ja esteetiliseks. Ja sealjuures ei ole mõeldud mitte löödud väravat, vaid füüsilist objekti jalgpalliväljakul!

64 Lisaaeg 66 Ristsõna 66 Ristsõna MUU 30 Finalissima

Juuni alguses taaselustatakse vana traditsioon, kui kohtuvad valitsev Euroopa meister ja valitsev Lõuna-Ameerika meister.

MADIS PERLI +372 5303 8296 madis@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960 TRÜKITUD REUSNERIS

48 Slava Ukraini!

Poster

FC Flora naiskond Paide Linnameeskond Lyoni Olympique’i naiskond Vladislav Kreida

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2022 JUUNI JALKA

5

PEEGELDUSED

Fotod: Lembit Peegel

Tulise poolfinaali emotsioonid

Evald Tipneri karika võitis sel hooajal esimest korda Paide Linnameeskond, kel tuli selleks otsustavas faasis järjest alistada kaks tulist konkurenti ja tippmeeskonda. Kui finaalis saadi lisaajal jagu Nõmme Kaljust, siis poolfinaalis FC Flora vastu vajati edasipääseja selgitamiseks penaltiseeriat. Paide ründaja Deabeas Owusu Sekyere ja Flora äärekaitsja Kristo Hussar tihedas võitluses. 120 minuti jooksul tegi oma töö neist kahest paremini ära Hussar, sest ühtegi väravat kaks tundi jalgpallimängu ei pakkunud.

 Kokkupõrge kahe kõva Viljandi kivi vahel on pikali paisanud Joonas Tamme ja Ragnar Klavani. Siim Luts vaatab, et hooga kummalegi mehele peale ei astuks.

6

JALKA JUUNI 2022

PEEGELDUSED

Vigastust trotsides Paide karikafinaali aidanud Ragnar Klavan pidi selleks kaitses „lukku“ keerama Flora ründajad eesotsas Sergei Zenjoviga.

Kuigi penaltiseerias said ühe tõrje kirja nii Flora väravavaht Karl-Romet Nõmm (pildil), kes pareeris Andre Frolovi löögi, kui Paide puurilukk Mihkel Aksalu, kes sai käed vastu Joonas Tamme löögile…

…naeris viimasena siiski Aksalu – otsustaval löögil saatis florakas Henrik Pürg palli väravast mööda.

2022 JUUNI JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Karol Mets

JK Tallinna Kalev

Eesti koondise keskkaitsja Karol Mets tuli koduklubi FC Zürichi ridades Šveitsi meistriks. Šveitsist sai sellega 14. välisriik, mille tšempioniks on kroonitud Eesti jalgpallur.

Läbi aegade kolmandaks U19 eliitliiga meistriliiga võitjaks krooniti JK Tallinna Kalev, kes alistas põnevas finaalis FC Flora eakaaslased 2 : 1. Tükk aega viigiseisul kulgenud kohtumises lõi 90 + 1. minutil võiduvärava Ramol Sillamaa.

Lyon naasis Kaivoja silme all naistejalgpalli troonile

Põneva naiste Meistrite liiga võitis sel hooajal taas Lyoni Olympique, kes alistas Torinos peetud finaalis 3 : 1 mulluse võitja FC Barcelona. Enne eelmist aastat viiel hooajal järjest tiitli võitnud Lyon ei olnud mängu eel küll favoriidiks, kuid väga hea alguse toel naasti troonile: juba 6. minutil saatis ilusa kauglöögi väravasse Amandine Henry, 23. minutil duubeldas eduseisu Norra täht, Meistrite liiga kõigi aegade parim väravakütt Ada Hegerberg. 33. minutil tegi Catarina Macario eduseisu juba kolmeväravaliseks, enne kui mullune Ballon d’Ori laureaat Alexia Putellas poolajavile eel ka Barcelona skoori avas.

Teisel poolajal pani Barcelona rünnakul küll gaasi kõvasti juurde, ent rohkem väravaid ei

8

Finaalkohtumise eel astus kohtunike riietusruumist läbi UEFA president Aleksander Čeferin, kes tegi juttu ka Kaivojaga (vasakul).

Foto: Kristian Skeie, UEFA via Getty Images

löödud. Lyonile oli tegu kokkuvõttes kaheksanda naiste Meistrite liiga tiitliga, millega ollakse pika puuga võistlussarja ajaloo edukaim klubi: alates 2001. aastast peetaval võistlusel on kõik ülejäänud meeskonnad kokku tõstnud karikat 13 korda, Lyoni lähim jälitaja on nelja tiitliga Frankfurdi Eintracht.

Eesti jalgpalli ajalugu tegi selles mängus 29aastane Karolin Kaivoja, kes tegutses mängus teise abikohtunikuna. Soomlanna Lina Lehtovaara brigaadis tegutsenud Kaivoja sõidab suvel ka naiste EM-finaalturniirile ning kuulub 2023. aastal toimuva naiste MM-finaalturniiri kohtunike kandidaatide nimekirja.

5732

13

1.

eurot kogus FC Flora fännirühmitus Viies Sektor heategevusoksjonil jalgpallurite annetatud särke, putsasid ja muid meeneid müües.

Tulud annetati MTÜ Slava Ukraini heaks.

klubi on võitnud Evald Tipneri karika – viimasena lisandus nimekirja Paide Linnameeskond. Väljastpoolt Tallinna piirkonda on neist 13 klubist aga pärit vaid kaks: peale Paide ka 2001. ja 2019. aastal triumfeerinud Narva Trans.

tiitlivõidu teenis klubi ajaloos Paide Linnameeskond, võites Evald Tipneri karika. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, oli tegu ka Ragnar Klavani pika karjääri esimese karikavõiduga!

JALKA JUUNI 2022

LOOD & TSITAADID

Nii nad

Kuulsa kõrvadega karika nimel hakkab kahe aasta pärast põhiturniiril võistlema senise 32 asemel 36 meeskonda.

ütlesid

Foto: Richard Juilliart, UEFA via Getty Images

„Politsei käitus nagu jalgpallikohtunik. Kõigepealt tehti sõnakuulmatutele suuline hoiatus. Järgnes kollane kaart ja kui ka sellest ei piisanud, siis punane ja hopsti auto peale!“ Literaat Mart Soidro 9. maist Tallinnas „Ma arvan, et Putler on tahtmatult teinud meie ühiskonna lõimumise heaks palju rohkem, kui on suutnud Tanja Mihhailova või Konstantin Vassiljev, rääkimata valitsusest.“ Psühhoanalüütik Endel Talvik „Väike Gruusia punane vein võibolla kulub täna ära.“ Frank Liivak pärast FCI Levadia 6 : 0 võitu Narva Transi üle, mis tuli Zakaria Beglarišvili sünnipäeval „Meil oli olukord üks ühele minekuks. Aga ei midagi! Nad ei näe! Siis tulevad minu juurde ja vabandavad, et ei näinud. Muidugi!

Tammeka kasuks ei näe keegi midagi. Aga Flora, Levadia, Paide ja Nõmme kasuks näevad! Ja näevad palju!“ Tartu Tammeka peatreener Miguel Santos esines pärast kaotust FC Florale kohtunike suhtes kriitilise tiraadiga, kuid palus hiljem vabandust, saades teada, et Eestis pole kohtunikud professionaalid „Alguses oli harjumatu, et kõik sõeluvad, aga nüüd olen ise ka seal nii-öelda liiklusnärvitsejate hulgas. Väga kiiresti sain sinna rütmi sisse.“ Tristan Koskor Tallinna liiklusest „Kogu moodne tehnika on saadaval, kõik on puhas ja laevaga saab Helsingisse vaid kahe tunniga.

Käin seal tihti šoppamas. Eestis on kõik odav. Sõidan kogu aeg taksoga – see ei maksagi sisuliselt midagi!“ Paide Linnameeskonna hollandlasest leegionär Deabeas elust Tallinnas „Meil on päris okeid lööjad, kui üks välja arvata.“ Paide Linnameeskonna kapten Andre Frolov pärast karikavõistluste poolfinaali võitu FC Flora üle, kus penaltiseerias eksis ainsa Paide mängijana just tema

10

JALKA JUUNI 2022

Kinnitati Meistrite liiga suur uuenduskuur: 36 meeskonda ja Šveitsi süsteem Pärast mitu aastat kestnud tralli Meistrite liiga formaadimuutuse ja võimaliku superliiga sünni üle kinnitas UEFA mai keskel toimunud kongressil, et alates hooajast 2024/25 saab Meistrite liiga tõepoolest uue näo ja võistlussüsteemi.

Tekst: Raul Ojassaar Peamise ja kõige nähtavama muudatusena suureneb seni 32 meeskonnast ja kaheksast alagrupist koosnenud põhiturniir – uue reglemendi kohaselt asendub alagrupiturniir ühe suure liigafaasiga, kus osaleb 36 meeskonda. Paremusjärjestus selgub malevõistlustelt tuttava Šveitsi süsteemi järgi, kus kõik meeskonnad üksteisega läbi ei mängi – kõik tiimid peavad liigafaasis kaheksa kohtumist (neli kodus, neli võõrsil) eri vastastega ning peetud kohtumiste põhjal moodustatakse üks suur paremusjärjestus, kus on sees kõik 36 meeskonda.

Kaheksa vooru järel pääsevad tabeli esimesed kaheksa meeskonda otse 16 parema sekka, 9.–24. koha meeskonnad aga alustavad 1/16-finaalist väljalangemismänge. Seega on suurtel meeskondadel motivatsiooni liigafaasis lõpuni välja pingutada, et tagada endale koht kaheksa parema hulgas, mis vabastab nad playoff’is ühest lisavoorust.

Varasemate plaanide kohaselt kavatseti Šveitsi süsteemis pidada kaheksa kohtumise asemel kümme mängu, kuid eelkõige Premier League’i ja La Liga avaldatud surve tõttu vähendati koormus kaheksale kohtumisele.

Kui varem oli õhus, et neli lisakohta jagatakse „ajaloolise koefitsiendi“ alusel suurtele meeskondadele, kes sportlikult Meistrite liigasse ei pääsenud, siis UEFA survel visati need plaanid prügikasti. Neljast lisakohast kaks antakse uue formaadi põhjal kahele riigile, kelle klubid eelmisel hooajal eurosarjades kõige paremini esinesid. Lõppenud hooaja näitel oleksid need kohad endale saanud Inglismaa ja Holland. Ülejäänud kahest kohast üks antakse tugevuselt viienda riigi (hetkel Prantsusmaa) kolmanda koha meeskonnale, teine pannakse mängu riikide meistermeeskondade vahel, kes kvalifikatsioonis osalevad.

Muudatused ootavad ees ka Euroopa liigat ja Konverentsiliigat: Euroopa liiga uus formaat järgib Meistrite liigat, Konverentsiliigas peetakse Šveitsi süsteemi alusel aga kaheksa vooru asemel kuus mänguvooru.

Kuigi UEFA pole Euroopa liiga ja Konverentsiliiga täpset kvalifikatsioonisüsteemi veel täpsustanud, on alust arvata, et Eesti klubidel on edaspidi veelgi paremad võimalused eurosarjas põhiturniirile jõuda.

LOOD & TSITAADID

Rannakoondis ootab sõjasegadusest räsitud A-divisjoni turniiri

Nii nad

Eelmisel aastal ajaloolise pääsme Euroopa 12 parema sekka ehk A-divisjoni teeninud Eesti rannajalgpalli koondis on saanud talvisel perioodil harjutada varasemast tunduvalt kvaliteetsemalt ning on paika seadnud selge sihi A-divisjoni püsima jääda.

Head võimalused kodumaal sisetingimustes harjutada on lubanud koondisel oluliseks aastaks valmistuda varasemast tõhusamalt. Kui tavaliselt on tõsisemate trennidega alustatud aprillis-mais, siis tänavu alustati ühistrennidega juba jaanuari algul ning programm on peale pallitrennide ette näinud ka kõvasti üldfüüsilisi trenne. Märtsi keskel sõideti külla maailma absoluutsele tipule Portugalile, kellega peeti kaks kohtumist (esimene kaotati 0 : 10, teine 2 : 0 eduseisust 2 : 6). Mai eelviimasel nädalavahetusel võõrustati Pärnus sõprusturniiri, kus Lätit ja Tšehhit võideti, ent Taanile kaotati.

Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask kiitis eriliselt võimalust Portugaliga mõõtu võtta, mis tekkis tema sõnul just nimelt tänu A-divisjoni pääsemisele. „See avab uksed, meid juba kutsutakse ja võetakse punti. Poisid väärivad seda – oleme nii palju vaeva näinud.“ Ootamatult palju mõjutab A-divisjoni turniiri Venemaa sõda Ukrainas, sest 12 A-divisjoni kuuluva riigi seas on nii Venemaa, Ukraina kui ka Valgevene. Kui valitseva maailmameistri Venemaa kohta on rannajalgpallis kindlad otsused vastu võetud – kõik koondised ja klubid on võistlustelt eemaldatud –, siis mulluse hõbemedalisti Valgevene suhtes on otsad veel lahtised. Hoolimata raskest olukorrast on Ukraina aga lubanud võistlustel osaleda.

Venemaa diskvalifitseerimise järel ei täidetud nende kohta A-divisjonis mõne muu riigiga, vaid sel aastal on 12 võistkonna asemel kõrgseltskonnas 11 tiimi. Kuna varem oli B-divisjoni langemise ohus vaid A-divisjoni 12. koha meeskond, siis võiks arvata, et sel hooajal on praegu A-divisjoni kuuluvatel meeskondadel välja langeda võimatu – kuid lõplikud detailid on veel lahtised. Üks on aga kindel – euroliiga superfinaali, kus selgitatakse välja tänavune võitja, pääseb endiselt kaheksa meeskonda ning Venemaa (ja ka Valgevene?) eemaldamine tähendab Eestile kahe tugeva konkurendi eest ära kadumist.

Esimene võistlusetapp toimub juuni lõpus ning A-divisjoni debütant Eesti on sihiks võtnud kaheksa parema sekka pääsemise.

ütlesid „1985. aasta 30. oktoobril ehk pisut enne Miura esimest profilepingut teeb oma esimesed häälitsused Viljandis ilmavalgust näinud Ragnar Klavan. Eesti meistri Tallinna Zvezda ridades löövad kaasa Sergei Bragin (19) ja Igor Prins (20). Tallinna Lõvidega teeb head tööd Roman Ubakivi, aastatel 1987 ja 1988 võidetakse Helsingi Cupi noorteturniir. Ülikooli lõpetanud Pohlak töötab aastatel 1987–1989 Harjumaal Oru põhikoolis matemaatika, eesti keele ja kirjanduse õpetajana, ühtlasi kirjutab ta lasteluuletusi ja ka mõne jutustuse.“ Spordiajakirjanik Märt Roosna lisas konteksti vanima profijalgpalluri, 55aastase Kazuyoshi Miura karjääri algusele „Oma väiksuse juures ei ole me suutnud ära kasutada ühte asja ja seda paljudel spordialadel.

Tahame igaüks oma mätta otsas nokitseda ja seejuures arvata, et teame kõike kõige paremini. See ei ole meie kasuks mänginud.

Tuleks võtta kõik need head pead kokku ja otsustada, kas tahame arendada Eesti jalgpalli või omaette nokitseda.“ Ragnar Klavan Eesti jalgpalli suurimast puudujäägist „Märjamaa spordiklubis on 99 harrastajat, kellest lõviosa ehk 70 tegeleb ratsaspordiga. Lisaks on seal 15 tublit jõutõstjat, 8 korvpallurit ja 6 lauatennisisti.

Kahjuks ei õnnestunud Märjamaa inimestega ühendust saada, et uurida, mis neid jalgpalliga seob.“ Õhtulehe ajakirjanik Mart Treial uuris, miks kuulub Eesti Jalgpalli Liidu liikmete sekka tänapäeval peamiselt ratsutamisega tegelev Märjamaa spordiklubi „Tore on mõelda, kuidas käisime Contraga Tartu Santose mänge vaatamas, enne kui nad Welcoga ühinesid. Esiliiga mängudel sai Pohlaku pojale öelda, et isa sulle appi ei tule, ja Infoneti mängijatele ütlesin, et minge tagasi Infonetti. Kõike toredat sai lauldud!“ Kirjanik Mika Keränen

Eesti rannajalgpalli koondis enne mais Pärnus peetud võidumängu Tšehhi üle.

Foto: Liisi Troska

2022 JUUNI JALKA

11

MÕTISKLUSI

Valus truudus Liverpooli meeskonna pakutav jalgpall on sel ja paaril eelmisel hooajal olnud täiesti fantastiline.

Võistkonna igas liinis on olemas suurtest isiksustest liidrid.

Kaitses ei kärise, rünnakul oskab väravaid lüüa iga mees, kes vähegi platsile usaldatakse.

Nende ridade kirjutamise ajal on Liverpoolil võimalik maha saada millegi uskumatuna näivaga ja võita ühel hooajal neli suurt tiitlit.

Jürgen Klopp on karisma, treenerioskuste ja käitumisega eeskujuks ilmselt sadadele tuhandetele, võibolla isegi miljonitele treeneritele üle maailma. Kui suur konkurent Pep Guardiola paistab silma eelkõige ülima energilisuse, revolutsioonilise ja pisimate detailideni laskuva taktikalise lähenemise ja ebainimliku intensiivsusega, siis Klopp võib kohati tunduda kui üks lihtne Tekst: ja sõbralik inimene, kes on enda sees ühtäkki Raul Ojassaar leidnud fenomenaalse oskuste pagasi jalgpallitreenerina.

Emotsioonihoos võivad nii Guardiola kui Klopp küll platsi kõrval hüpata, röökida ja vehkida, kuid vähemalt tunnetuslikult erinevad nende emotsioonipursked ühe olulise asja poolest.

Kui pettumuse, ebaõnnestumise või kellegagi vaidlemise puhul on mehed sarnased, siis väravate, võitude ja õnnestumiste tähistamise ajal irjutan seda lugu veel hetkel, kui Liverpooon näha: Guardiolale on võitmine norm, kohusli ootavad ees finaalid Meistrite liigas ja FA tuslik programm. Klopp tunneb nende puhul aga karikasarjas ning kõik on endiselt lahtine siirast rõõmu ning ei häbene seda ka välja näidaka Premier League’is, kus nad jäävad Manchester ta. Guardiola tähistamises ei peegeldu eelkõige Cityst vaid ühe punktiga maha. Inglismaa liigakarõõm ja joovastus, vaid kergendus. Võimalik, et rikas on Liverpoolil juba varasemast olemas. Nelsee näitab katalaani suuremat sportlashinge või ja suure tiitli võitmine ühel hooajal oleks Inglisvõitjamentaliteeti, aga pole kahtlustki, kumma maa meeskonnale midagi täiesti pretsedenditut, mehega tahaksin tähistada viimase minuti võisest isegi ihaldatud kolmikvõidu ehk duväravat, kui mingil kummalisel põhtreble’ini, kus sees Premier League’i jusel peaksin nende vahel valima. tiitel, FA karikas ja Meistrite liiga võit, Liverpoolil on olemas sisuliselt kõik on varem jõutud vaid korra – hooajal selleks, et murda ennast inimeste sü1998/99 sai selle suursaavutusega hakdamesse. Jalgpall, mida väljakul näiMitte keegi peale minu enda datakse, on kombinatsioon väga heast kama Manchester United. ei takista mul ju hommepäev taktikast, suurepärastest individuaalLiverpooli mänge ja klubiga kaasnevat aurat on raske mitte nautida. See, setest oskustest ja tarkadest otsusütlemast, et olen nüüdsest kuidas fännid enne mänge „You’ll Never hoopis Liverpooli fänn, mitte test. Mängijad on peaaegu eranditult Walk Alone’i“ üürgavad, toob sageli isesümpaatsed. Tundub, et peatreener keegi peale minu enda ei gi telekaekraani kaudu kananaha ihule. on kaotanud igasuguse oskuse öelda takista mul nende edu üle Fännide hingestatus ja võidunälg pärast avalikkuse ees midagi valesti – üksmitme kümnendi pikkust madalseisu on kõik kui keeruline või nüansirohke on rõõmu tunda. Aga selline tribüünil silmaga näha ja kõrvaga kuulteema, mida ta puudutab, suudab ta spordifänni elu juba on: da. Kogu klubi astub justkui õige sammu endast suurepärase mulje jätta. Nende truudust lemmiktiimi vastu õige sammu järel, kusjuures Liverpoolil sportlikule edule on raske mitte kaasa lihtsalt ei murta. ei ole olnud taga sellist finantsmusklit elada… nagu mõnel konkurendil, kes naftaraha eest endale superstaare kokku kuhjab. Edu on saaLapsena tehtud valik maksab vutatud ülimalt tarkade ja mõtestatud liigutustekogu elu kätte? ga, kusjuures klubi on peatreener Jürgen Kloppiga Hoolimata sellest, et kõik ratsionaalsed arguühel lainel ja usaldab teda täielikult. mendid räägivad selle kasuks, et peaksin LiverÜheks nendest mõtestatud liigutustest oli ju pooli edust rõõmu tundma ja neile kaasa elama, ei 2016. aastal ka Ragnar Klavani palkamine. See, et suuda ma seda ilmselt mitte kunagi teha. Olen ju Klavan mängis sisuliselt sellessamas Liverpoolis, ometi Manchester Unitedi fänn, olen seda olnud mis praegu tähtede taevast alla toomise lävel on, lapsest saati! tundub iga päevaga üha rohkem kui üks magus Aga miks? Väga raske öelda. Aus vastus: ei tea. unenägu.

Isegi seda ei tea, millal see suhe algas. Mäletan

K

12

JALKA JUUNI 2022

MÕTISKLUSI

küll hästi, kuidas elasin põnnina tuliselt kaasa ka Real Madridile (seal mängis ju sisuliselt minu nimekaim, ründaja Raúl!), kuid ühel hetkel olin üha tulisemalt Unitedi toetaja ja olen siiani. Realile kuulub minu sümpaatia küll Hispaanias, kuid Reali fänniks ma ennast ei pea.

Liverpool ja Manchester United on aastakümneid olnud väga tulised rivaalid. Tegu on Inglismaa jalgpalliajaloo kahe kõige edukama klubiga, omavaheline rivaliteet on mõlemale peamine vastasseis. Kaugelt Eestist on seda ehk keerulisem tunnetada kui kohapeal, kuid mõlemat meeskonda korraga tundub võimatu, lausa paradoksaalne toetada. Kes siis fännab ühtmoodi Rocky Balboad ja Ivan Dragot? Või elab sõjas tulihingeliselt kaasa mõlemale poolele?

Unitedi poolehoidjate elu, mis oli veel kümmekond aastat tagasi lilleline, on viimasel ajal muutunud hädaoruks. Peale selle, et lemmikmeeskond elab läbi viimase 35 aasta kõige kehvemaid aegu, on kaks kõige tulisemat rivaali Liverpool ja Manchester City maailma absoluutses tipus – ja mitte kuskilt ei paista märke, et olukord võiks lähiaastatel muutuda. Vaadates, kuidas tuttavad Liverpooli fännid iganädalaselt mõnust ruigavad, Meistrite liiga finaaliks pileteid ja majutust otsivad või järjekordset lepingupikendust või õnnestunud täiendust nina alla hõõruvad, tekib paratamatult kadedus.

Mille pärast aga kade olla? Mitte keegi peale minu enda ei takista mul ju hommepäev ütlemast, et olen nüüdsest hoopis Liverpooli fänn, mitte

Kuidas mitte armuda meeskonda, keda peaksid vihkama?

Foto: Jan Kruger, UEFA via Getty Images

keegi peale minu enda ei takista mul nende edu üle rõõmu tunda. Aga selline spordifänni elu juba on: truudust lemmiktiimi vastu lihtsalt ei murta.

Mõelge ise, kumba stsenaariumit olete elus rohkem kohanud: kas seda, et keegi vahetab täiskasvanueas elukaaslast, või seda, et keegi vahetab tõsimeeli lemmikklubi?

Truudus lemmikklubile paneb meid aeg-ajalt tegema totaalselt ebaratsionaalseid asju. Nagu kirjutasin paar numbrit tagasi: mõned inimesed lähevad selle nimel isegi nii kaugele, et hakkavad avalikult õigustama inimõiguste rikkujaid ja kriminaale. Rääkimata staadionil või televiisori ees röökimisest. Vahel võib lapsena tehtud otsus meid aastaid piinata ja närida, aga lahti me sellest ka ei lase. See oleks justkui iseenda reetmine!

Meelde tuleb interneti avarustes nähtud meem, kus keegi spordivõõras imestab, kui veidrad olevused on mehed: valivad endale kümneaastaselt juhuslikult lemmiktiimi ja lasevad sellel kogu ülejäänud elu jooksul oma tuju rikkuda…

Kannatused karastavad

Tõelised spordisõbrad aga mõistavad, et sellel iganädalasel tujurikkumisel on oma mõte, eesmärk ja siht: kõik teavad, tunnetavad ja arvavad, et ühel hetkel on nende aeg viimaks käes, isegi siis, kui ratsionaalselt võttes ei pruugi seda mitte kunagi juhtuda.

Kas Liverpooli fännid oleksid 2019. aastal Premier League’i tiitli üle sedavõrd rõõmsad olnud, kui sellele ei oleks eelnenud 30aastast tiitlipõu2022 JUUNI JALKA

13

MÕTISKLUSI Artur Pikal on sel suvel selg vastu seina nii Eesti koondise kui FCI Levadia särgis.

Foto: Jana Pipar

Eesti koondis ja Levadia sarnases olukorras

da? Kui rõõmsad oleksime meie, kui Eesti koondis ühel hetkel lõpuks ometi suurturniirile pääseb – isegi siis, kui tegu oleks 32 meeskonnaga EMiga, mida juba kuue aasta pärast näha võime?

Päevapealt eduka meeskonna „fänniks“ hakates ei ole sellist tunnet kogeda lihtsalt võimalik, täpselt nagu ei suuda ka kõige paremat gurmeerooga nautida inimene, kelle kõht on kurguni täis. Ja see on vaid üks fänluse külg – võib arvata, et palju suurem osa maailma jalgpallifännidest on oma klubi toetajaks hakanud hoopis mõnel sotsiaalsel põhjusel, mitte lootuses tiitleid ja karikaid võita.

Liverpooli fännidele soovin igatahes õnne, ükskõik kuidas see hooaeg ka ei lõppeks. Ja panen teile südamele: nautige oma meeskonna edu täiel rinnal, elage neile kaasa ja uhkeldage sõprade ees, kes teisi tiime fännavad. Need on need head ajad, see ideaal, mille poole kõik ülejäänud spordivõistkonnad igapäevaselt püüdlevad – ja nagu ikka, saavad need head ajad ühel hetkel otsa.

Selle kohta aga telefonile või nutikellale teavitust ei tule. See arusaam võib kohale jõuda hilinemisega ja endaga kaasa tuua tulva igatsust, kahetsust ja nostalgiahimu. Ja seletamatu tungi seda aastatetagust Meistrite liiga võiduväravat YouTube’ist veel ja veel vaadata…

14

JALKA JUUNI 2022

Pärast seda, kui Eesti koondis märtsi lõpus Küprosele kaotas ja Rahvuste liigas D-liigasse ehk Euroopa seitsme nõrgema sekka langes, sai palju kuulda jutte sellest, kuidas Eesti jalgpall on nüüd langenud absoluutsesse nullpunkti, isegi kehvemasse seisu kui 30 aastat tagasi. Selle juures tasub meenutada kaht asja: esiteks ei ole jalgpallis ja spordis üldiselt asjad mitte kunagi nii head, kui pealtnäha tundub, ega ka nii halvad, kui pealtnäha tundub. Teiseks ei ole Eesti jalgpallil sugugi veel jalad põhjas: kui suudame kohe esimese hooga Rahvuste liigas tagasi C-tasemele kerkida, võime aastatega selle apsaka kiirelt unustada.

Praegu ootab meie koondist ees aga Malta ja San Marino vastu neli kohtumist, kus igasugune eksimine ja libastumine toob kaasa veel suurema kriitikarahe ja parastamistulva. Saame näha, milline on sinisärkide pingetaluvus olukorras, kus võita on väga vähe, aga kaotada väga palju.

Täpselt samasugusest situatsioonist leiab ennast juuni teises pooles ka FCI Levadia, kel tuleb esimese Eesti klubina alustada Meistrite liiga hooaega kvalifikatsiooni eelringist, et sealtkaudu üldse esimesse kvalifikatsiooniringi ehk tavapärastele stardipakkudele pääseda. Vastased on küll teoreetiliselt nõrgemad, kuid näiteks Islandi meister Víkingur, kes turniiri võõrustab, viis kaks hooaega tagasi Euroopa liiga kohtumise Sloveenia tipu Ljubljana Olimpijaga võõrsil lisaajale. San Marino ja Andorra meister peaksid olema igal juhul võidetavad, kuid arvestades Levadia viimase aja võrdlemisi kesiseid esitusi eurosarjades ja võidusurvet, mida kogu klubi tunneb, on banaanikoored meie meisterklubile Islandi kunstmurul paratamatult maha asetatud.

Eelmisel aastal suudeti suurte raskuste kiuste Premium liigas võidusurvele vastu pidada – kas nüüd suudetakse Islandil kaks mängu võita, et Meistrite liigas „päris“ eelringi üldse jõuda?

Tuletame meelde: kui eelmisel aastal oli Meistrite liiga esimesest eelringist alustanud FC Floral pärast avaduelli võitmist lausa kaks võimalust kaotuse korral eurohooaega jätkata, siis Levadia peab tänavu esmalt lausa kolm vastast alistama, et neil kahe vastase jagu eksimisruumi tekiks. Üksainus kaotus Islandil tähendaks Levadiale automaatselt langemist Konverentsiliiga eelringi, kus tuleks alagrupiturniirile pääsemiseks järjest üle olla kolmest vastasest.

RIMI JALGPALLI SUVELAAGRID 13.-17. JUUNI 1.-5. AUGUST

INFO PÄEVANE LAAGER | NIKE SÄRK, PÜKSID JA PÕLVIKUD | EELNEVAT KOGEMUST JALGPALLIS POLE VAJA | KÕIGILE 2010-2015 SÜNDINUD POISTELE JA TÜDRUKUTELE | HIND 100 €

REGISTREERIMINE REGISTREERIMINE ALATES 12. APRILL WWW.JALGPALL.EE LISAINFO KODULEHEL VÕI E-POST SUVELAAGER@JALGPALL.EE #KÕIKmängivad

LUGEJA KÜSIB

Indrek Zelinski: minu nooruses polnud õnneks internetti ega taevakanaleid!

Eesti koondises 103 mängu pidanud ja 27 väravat (kõigi aegade teine tulemus) kõmmutanud Indrek Zelinski ütleb lugejate küsimustele vastates, et pool oma osavusest sai ta sõpradega õues mängides ning nendega ronides ja võisteldes. Seda võimaldas paljuski asjaolu, et puudusid internet ja televisiooni taevakanalid.

Tekst: Indrek Schwede

Indrek Zelinski Sündinud: 13.11.1974 Pärnus Mängijakarjäär: Pärnu Kalev, FC Flora, FC Lahti, Aalborg, Landskrona BoIS, Frem, FC Levadia A-koondises: 103/27 Treenerikarjäär: abitreenerina FC Levadias, Eesti U23 koondises, FC KTPs ja Paide Linnameeskonnas.

Peatreenerina Eesti U18 koondises, Eesti naiste A-koondises, Pärnu Vapruses

16

JALKA JUUNI 2022

LUGEJA KÜSIB Viimane töökoht jalgpallis oli Zelinskil Paide Linnameeskonna juures.

Eelmise hooaja keskel oli aga selge, et klubi toonase peatreeneri Vjatšeslav Zahovaikoga läksid suusad risti, ja Zelinski lahkus.

Foto: Liisi Troska

U

kraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi perekonnanimi on sinu oma sarnane. Poola koondises mängib Piotr Zieliński nimeline poolkaitsja. Kas sinu perekonna juured on ka seal kandis?

Kust oled sellise perekonnanime saanud?

(Harald, Tallinn) Nii palju kui olen ise uurinud ja sugulased on rääkinud, siis jah, meie perenimi on pärit praegustelt Lääne-Ukraina aladelt, mis vist kunagi olid ka Poola valduses. Isapoolne meesliin on kunagi sealt kandist siiapoole liikunud. Seega juured on seal kandis olemas. Aga samuti on minus ka rootsi, setu ja saarlaste verd ehk olen üks „puhastverd eestlane“.

Kui vanalt läksid esimest korda trenni? (@magnushartwich) Jalgpallitrenni kutsus sõber-naabripoiss, kui olin 12, enne seda olin kolm aastat käinud kergejõustikus. Pool oma osavusest-liikuvusest sain aga sõpradega õues mängides ja ronides-võisteldes. Meie õnneks polnud siis ei internetti ega telekas taevakanaleid!

Kas 13aastaselt alustades on võimalik veel tippu jõuda? (@sinuta_gt) Eeldan, et pead silmas jalgpalli. Oleneb, kuhu sa tipu enda jaoks paigutad. Ja milline on su sportlik taust!

Parim värav, mille oled löönud. (@mikk.luik) See, mis võidu toob või meeskonna kaotusest päästab, kui vajadus on vaid ühe punkti järele. Ilusa värava löömise eest ju rohkem punkte ei anta!

Lõid Eesti koondise eest 27 väravat. Kui paljusid nendest väravatest praegugi veel üksikasjalikult mäletad? (Robert, Pärnu) Kui maha istuda ja meenutama hakata, siis ehk tuleb enamus meelde, aga lubada, et mäletan kõiki, küll ei julge.

Teenisid Hõbepalli (koondise eest löödud aasta ilusaima värava auhind – toim.) kolm korda. Ühtlasi oled 27 aasta jooksul olnud koos Tarmo Neemeloga ainus, kes võitnud selle auhinna peaga löödud värava eest.

Mis on peapallide võitmise juures oluline: kui palju saab seda õppida, kui palju sõltub kartmatusest, kui palju vaistust jms?

(Indrek, Tallinn) Nagu iga oskuse arendamisel ja õppimisel on ka siin suur tähtsus kordustel ja lisatreeningutel. Ajastus, palli tabamise oskus, positsioonivõitlus, petteliikumised ja palju

muud. Minu oskuste lihvimisel olid mulle aastate jooksul suureks abiks meeskonnakaaslased, kes varustasid mind tsenderdustega peale organiseeritud treeningute lõppu, ja kindlasti ka mängustiilis, mida viljelesime nii Teituri kui Arnoga. Neil mõlemal oli suur rõhk äärest läbimurdel ja kiirel palliviimisel värava ette.

Milline oli sinu meeldejäävaim koondisemäng? (@robinkliimson) Nii nagu uus päev toob uued väljakutsed ja eelmine ununeb, nii on ka spordis, et tulevad uued mängud ja uued vastased ja eelmised vajuvad unustuse hõlma. Mäletan, et mängijakarjääri lõpu poole oli mul pärast koondisemängudelt naasmist järjest raskem end klubitasandile ümber häälestada.

Ikka mitu päeva käisid mõtted koondises toimunu ja mängu üle. Ja treeninguprotsess klubis kannatas.

„Pool oma osavusestliikuvusest sain aga sõpradega õues mängides ja ronidesvõisteldes. Meie õnneks polnud siis ei internetti ega telekas taevakanaleid!“ Kes on sinu lemmikjalgpallur? (@oskarsaaremael) Lemmikjalgpallurit ei ole, erinevates mängudes, mida vaatan, tekib aga peaaegu iga kord mängija, kes jääb silma mitte osavuse ja tehnilisuse poolest, vaid oma oskusliku positsioonivaliku ja liikumisega.

Mis hetkel oma karjääris oled tundnud kõige suuremat pinget? (@crocsihanna) Vastaksin nii: mida parem sportlane sa oled, seda vähem lased sa ennast segada igasugustel välistel teguritel, milleks on publik/fännid, ajakirjandus. Keskendudes oma sooritusele ja mitte resultaadile tulevad ka parimad tulemused, seda olenemata spordialast. Oma mängijakarjääri jooksul olin alati endale kindel ja ajasin oma asja, kuigi tuli sisse ka mõõnaperioode.

Millisest välisklubist on sul parimad mälestused? (Kevin) Kindlasti kõige kõrgemalt tasemelt, kus olen mänginud: Taani liigast ja Aalborg BK-st.

2022 JUUNI JALKA

17

LUGEJA KÜSIB

Karjääri parimatel aastatel: 2001. aastal koondisesärgis Küprose vastu.

Foto: Lembit Peegel

vida sellisel tasemel partneriga koos harjutada ja mängida.

Kas olid pigem väga andekas või kõva treenija? (@official.maasik) Kindlasti kõva treenija ja sisemise motivatsiooniga inimene. Andekaid ja laisku / nõrga iseloomuga jalgpalluriks pürgijaid olen näinud nii enda kõrval mängijana kui ka treenerina Eestis. Lõpuks kaovad nad nagunii jalgpallist ära ning pole mõtet oma aega nende peale raisata ja üritada neid muuta.

1997. aastal FC Flora ridades Marlekori vastu mängimas. Flora eest jäi Zelinski arvele meistriliigas 62, Levadia eest 84 tabamust. Foto: Lembit Peegel

Millises klubis teenisid mängijana kõige paremat palka? (Tom, Tallinn) Vaata eelmist vastust. Palk oli 30 000 Taani krooni + auto ja korter.

Mis klubis ja kellega oleksid tahtnud mängida? (@viirsaar) Kunagi Aalborgiga liitudes ja seal liigas edukalt väravaid kõmmutades oli õhus võimalus, et AC Milan soovib mind vaadata. See oleks olnud küll elu võimalus ja oleks hea meelega tahtnud proo-

18

JALKA JUUNI 2022

On jäänud mulje, et sa ei püsi kaua ühes ametis, et oled püsimatu. Miks? (Timo) Vastan huumoriga pooleks, milles ka omajagu tõetera, Eesti filmiklassikast: „Ma ei saa kindlat tööd vastu võtta! – Miks? – Sest ma olen liiga andekas, ma kardan, et mind edutatakse!“ Aga tõsiselt rääkides on kõik need lahkumised olnud seotud kas parema pakkumisega või kõrgema tasemega. Naistekoondise treeneriks saamisest tuleb allpool juttu, sealt lahkusin osapoolte kokkuleppel, kuna Vaprus vajas peatreenerit.

Vapruse esiliigasse pudenemise järel tuli ka uus pakkumine Soome KTPsse ja seda oleks olnud patt mitte vastu võtta. Eesti treeneril ei avane just iga päev võimalus väljaspool Eestit treeneritööd teha. Soome jalgpalli tase on siinpool lahte kõvasti alahinnatud ja sealne treenerite tase on mäekõrguselt meie omast üle.

KTPst tagasituleku põhjustas viiruse levik ja esiliigamängude ärajäämine ning rahalised raskused klubis, kuna Soome esiliigas on ligi 70% klubi sissetulekust piletiraha ja kui mänge ei peeta või peetakse ilma publikuta, siis pole ka finantse. Esiliigaklubid panid seljad kokku ja keeldusid liigat 2020. aastal ilma publikuta alustamast.

LUGEJA KÜSIB Millises klubis oli sul kõige toredam treener ja miks? (@arp.kp) Defineeri „toredam“. Treener ei pea olema tore, ta peab mängijaid aitama saada paremaks ja aitama neil areneda mängijatena. Toredate treeneritega ei jõua Eesti jalgpall kunagi teistele järele. See ei tähenda muidugi, et inimene, kes on treener, ei ole inimlik ja arusaaja.

Mind õpetasid ja mõjutasid kõige rohkem Teitur Thordarson ja Arno Pijpers. Aitäh neile!

Millisest asjaolust jalgpalluri elu juures tunned praegusel ajal puudust? (Anton) Väga raske vastata. Arvan, et sellist asjaolu ei olegi, jalgpalluriks olek oli üks osa minu elust ja see on nüüdseks läbitud. Ei mäletagi, millal viimati jalgpalli mängisin. Vist 2019. aastal Kotkas treeningul osaledes. Zelinski üks kuulsamaid koondises löödud väravaid viis Eesti 2001. aastal A. Mis saab Eesti jalgpallist? (@pekkadebiitel) Le Coq Arena avamängus Hollandi vastu 2 : 1 juhtima. Otse loomulikult lendas Mis tast ikka saab. Proovime maailmale järetähistades särk seljast! Foto: Lembit Peegel le jõuda taseme poolest. Aga ega enne suur pilt ei muutu, kui otsustajad hakkavad õigeid otsuseid tegema. Palju on räägitud viimasel ajal Eesti jäämegi tuuleveskitega võitlema nagu Don Quijotreenerite koolitusest ja selle tasemest või pigem te. Mina arvan, et laste treeneritel, kes juhendavad taseme puudumisest. Esimese sammuna peaks jalgpallureid alates 12. eluaastast kuni U21ni välja, koolituse juhiks tooma väljastpoolt peaks olema Pro koolitus läbitud. Sellele Eestit inimese, kes omab jalgpallialast lisanduksid erinevad täiendkoolitused ja kõrgharidust, omab treeneritöö kogekogemused. Siis saavad nad keskendumust, on läbinud Ekkono koolitused ja da oskuste õpetamisele, keskendumaomab sealt Master Degreed ning teab „Kunagi Aalborgiga liitudes ta tulemusele. Taktikalised arusaamad, viimasel 20 aastal Euroopas kasutusele ruumi tekitamine ja kasutamine, palliga ja seal liigas edukalt võetud ja tipptreenerite poolt kasutaja pallita mängu põhimõtted – kõik see väravaid kõmmutades oli tava (igaühel oma mugandustega) takpeaks olema selge enne, kui täiskasvatikalise periodiseerimise põhimõtteid. õhus võimalus, et AC Milan nute jalgpalli sisenetakse. Muidu me Vahet ei ole, kui palju selline inimene jäämegi ringiratast vurrkannina käima ja soovib mind vaadata.“ palka küsib! Kui tahame midagi muuta, vajume järjest allapoole. siis raha leiab alati, see on vaid vahend.

Eesti treenerid ei saa kunagi nii palju palka, et ise Milline on Premium liigas sinu lemmiktiim? välismaal koolitustel osaleda ja käia. Vastasel juhul (@renorekker) Ei olegi sellist.

Kes lööb sel hooajal Premium liigas kõige rohkem väravaid? (@rasmus_orm) Ründaja / ründav mängija.

Milline välismaa tiim sulle kõige rohkem meeldib? Kas on mõni, mis ei meeldi kohe üldse? (@mia_carolyy) Klubidest ei ühtegi, koondistest hoian pöialt alati Argentinale ja Itaaliale.

Koondiseaasta ilusaima värava eest saadud Hõbepalle on Zelinskil kolm, kusjuures kaks tükki tulid tänu Andorrale löödud tabamustele. Viimase Hõbepalli võitis pärnakas 2007. aastal. Foto: Lembit Peegel

Milline on olnud sinu meeldivaim kogemus treenerina? (@kaspar.liiv) Meeldivaid kogemusi on olnud palju, meistri- ja karikavõidud Levadiaga, võidud Flora ja Kalju vastu Eesti liigas FC Levadia abitreenerina Marko Kristali ja Ain Tammusega, võidud samade meestega euromängudes. Argo Arbeiteriga ja Ossi Virtaga Soomes KTPga tugevate vastastega kohtu2022 JUUNI JALKA

19

LUGEJA KÜSIB

„Päris kiiresti sain aru, et Paidega liitumine oli viga, sest kaua sa ikka peaga vastu seina viitsid joosta ja oma aega raisata. Palle tagasi väljakule veeretada ja kaameranuppu vajutada võib ka keegi teine.“

des ja nähes, kuidas nood ei saa üldse aru, kuidas meid takistada palliga mängimast, Vaprusega võit Kuressaare üle ja naistekoondisega võit Küprose turniiri esimeses mängus!

Kuidas sattusid naistekoondise peatreeneriks?

Töö seal on vist päris erinev sinu varasematest ametitest? Kas oleksid valmis veel mõne naiskonnaga töötama? (Vilja) Pakkusin ennast ise välja, kuna oli otsus eelmisega mitte jätkata ja uut sobivat ei olnud veel leitud.

Töö nagu treeneritöö ikka, ainult rohkem vastutust ja tähelepanu, kuna tegemist oli ikkagi koondisega. Never say never.

Oled treenerina saanud kätt proovida päris mitmes rollis. Kas näed oma tulevikku endiselt jalgpallitreenerina – kui jah, siis millist tüüpi võistkonna juures ja millises rollis? (Ken, Tartu) Kui ma üldse veel treeneritööle naasen, siis hetkel ma ei oska küll ei soovida ega arvata, millise võistkonnaga. Mind on kutsutud treenima nii proffe kui amatööre-täiskasvanuid, samuti lapsi ja eliitnoori. Edukaks treeneriks saamise eeldused on kinni ka paljudes muudes nüanssides, mis treeneri tööd mõjutavad.

Vjatšeslav Zahovaiko ütles hiljuti, et tegi eelmisel hooajal Paide peatreenerina kolm suurt viga – üks nendest olevat olnud sinu palkamine abitreeneriks. Kuidas sa sellesse väljaütlemisesse suhtud? Milline on sinu läbisaamine Zahovaikoga praegu? (Rando, Tallinn)

20

JALKA JUUNI 2022

Aastatel 2016–17 töötas Zelinski Eesti naistekoondise peatreenerina, võttes teatepulga üle Keith Boanaselt.

Foto: Jana Pipar

Ei oska kuidagi kommenteerida. Pole seda intervjuud lugenud, ei jälgi kollast ajakirjandust ja ei loe minule mitte huvi pakkuvate inimeste intervjuusid.

Pigem ei osatud/julgetud/tahetud minu teadmisi ja kogemusi kasutada. Selleks et pakutavat abi ja infot vastu võtta, peab olema vaimselt tugev ja intelligentne inimene. Päris kiiresti sain aru, et Paidega liitumine oli viga, sest kaua sa ikka peaga vastu seina viitsid joosta ja oma aega raisata. Palle tagasi väljakule veeretada ja kaameranuppu vajutada võib ka keegi teine.

Omavaheline suhtlus puudub, pole seda kunagi olnud.

Mis on see õppetund, mille said kaasa jalgpalluriks olemisest? Kas see muutis sind inimesena?

(Lissi, Tallinn) Väga hea küsimus, millele vastata on suhteliselt keeruline. Eks jalgpalluriks saamine ja olemine oli minu iseloomu ja isiksuse väljakujunemisse sisse kodeeritud. Tunnustuse saamine ja koos kaaslastega millegi edukalt läbiviimine. Teistega arvestamine, meeskonnatöö, keskendumine enda sooritusele kollektiivi huvisid arvestades – kõik need asjad iseloomustavad mind ka tänasel päeval.

Samuti kogemus välismaal elada ja töötada, teistest rahvustest inimestega suhelda ja teisi kultuure tundma õppida. Need asjad on mind kujundanud selleks, kes ma täna olen. Ehk siis lühidalt vastates: jah, jalgpall on mind kui inimest muutnud. Loodetavasti paremaks!

TEADUS JK Tallinna Kalevi esindusnaiskonnas mängis Hein lausa 14 hooaega, pidades viimase mängu 2019. aastal. Kaks aastat varem sai ta naiskonna kaptenina karikafinaalis osaleda.

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Analüütika on spordi tulevik – ka jalgpallis Tallinna Kalevi duubelnaiskonna peatreener Kätlin Hein on juba aastaid päevatööl tegelenud programmeerimisega. Et oma elus kaks suurt suunda ühendada, veetis ta sel talvel mitu kuud Barcelonas spordianalüütikat tudeerides.

Tekst: Raul Ojassaar

„O

lin varemgi Barcelona Innovation Hubi kaudu treenerite koolitusi vaadanud, aga seekord leidsin sealt ühe kursuse, mis toimus kohapeal. Spordianalüütika ehk andmeteadus spordis tähendab nii statistikat kui masinõpet ja on väga tehniline asi, aga läheb minu profiiliga hästi kokku. Olen varemgi mõelnud, et minu huvid võiksid ühel hetkel ristuda, ja leidsingi lõpuks selleks õige koolituse,“ räägib Hein Jalkale.

Kursust viisid ühiselt läbi Kataloonia tehnikaülikool (UPC) ja FC Barcelona, mis tähen-

22

JALKA JUUNI 2022

das, et kuigi Hein ei olnud päris klubi juures, sai ta siiski klubis töötavate inimestega suhelda ja sealset elu tundma õppida. Kursus toimus küll õhtuõppe vormis, ent sellest hoolimata tuli Heinal viieks kuuks Katalooniasse kolida ning päevatööd distantsilt teha. Kokkuvõttes oli kõik aga ohverdusi väärt: eestlanna sai lähedalt näha, millisel tasemel Euroopa tippklubis spordianalüütikaga tegeletakse ja millises suunas see maailm liigub.

Käik on seda märgilisem, et Eesti klubide juures spordianalüütika osakonnad sisuliselt puuduvad, kuigi esimesed sammud selles vallas on tehtud: kes ei oleks siis tähele pannud, et tippklubide pallurid treenivad ja mängivad rinnahoidjat meenutava vestiga, mis nende liikumist, südametööd ja muud vajalikku jälgivad. Kuigi sarnaseid süsteeme kasutavad ka tipptiimid, on see nendele vaid üks osa vahenditest, mida analüütikaga tegelevad inimesed kasutada saavad. „FC Barcelonas on näiteks kuueliikmeline spordianalüütika osakond, kus tüübid istuvad-

TEADUS ki ainult arvuti taga. Kui treener ütleb, et tahaks teada, miks on mingisuguses mängusituatsioonis meil liinide vahed liiga suured või liiga väikesed, siis nemad ei vaata seda mitte video pealt, vaid toimetavad ainult andmetega,“ selgitab Hein. „Igal mängul on üleval spetsiaalsed kaamerad, mille pealt saavad nad sekundis 25 korda andmed selle kohta, kus asub iga mängija ja kus asub pall.

Seejärel kirjutavad nad oma koodi valmis, panevad selle andmete peal jooksma ja toovad välja, et selles olukorras juhtus nii, selles teises olukorras aga naa. Selle pealt saavad nad indikatsiooni: ahaa, vaatame videost järele, mis sel hetkel tegelikult väljaku peal toimus – sealt edasi läheb töö juba videoanalüütikule.“ Heina sõnul on see lihtsalt üks näide paljudest. „Kui veel kaugemalt alustada, siis võib spordianalüütika olla see, mis toimub platsi peal, näiteks taktikaline analüüs või füüsilise võimekuse analüüs, aga teine pool, mida spordianalüütikud saavad analüüsida, on see, milliseid mängijaid on mõistlik võistkonda tuua, sest ka seal on väga suur numbrimaailm. Meie keskendusime kursusel aga just sellele poolele, mis toimub platsi peal.“ Heina enda läbi viidud projekt käsitles kursusel just mängijate füüsilisi andmeid ja nende võimalikult lihtsal ja söödaval kujul presenteerimist. „Sellesama Eestiski kasutatava vesti või anduri pealt on võimalik kätte saada palju andmeid – liikumisega seotud andmed (näiteks distants, kiirus, kiirendus, kokkupõrgete arv) on nii-öelda väline koormus. Samal ajal on olemas ka sisemine koormus – see võib olla pulss või ka, kui raskeks mängija ise treeningut või mängu peab, ning seda küsitakse lihtsalt mängijalt pingutuse järel (RPE).

Lihtsustatult öeldes tegime paaristööna mudeli, mis taandab kõik paarsada välise koormuse para-

meetrit üheks numbriks, mis eeldab, milline võiks nende pealt välja näha sisemine koormus, ja paneb selle visuaalsele skaalale.“ Kui kaks arvu jäävad skaalal samasse kanti, on mängija koormust talunud oodatult. Kui sisemine koormus on aga oluliselt suurem kui väline, viitab see suurenenud vigastusohule, haigusele või muule probleemile, vastupidine signaal aga vihjab sellele, et selle mängija koormust võiks suurendada. „Ühes teadustöös oli selline teoreetiline raamistik mängijate koormuse jälgimiseks välja pakutud. Üks FC Barcelona sporditeadur tahtis väga, et tema andmetega saaks ka sellist võrdlust korraldada, ning aitasime seda teha. Ta jäi väga rahule!“ naeratab Hein.

Nagu mainitud, on Eestis jalgpalli kohta kätte saadavad andmed ja tippmängus kätte saadavad andmed aga sisuliselt kui Maa ja kosmos. Andurid annavad Eesti tiimidele võimaluse oma mängijaid monitoorida, aga kuna andmeid ei saada kätte näiteks palli ja vastasmängijate kohta, on taktikalise poole analüüsimine nende põhjal väga piiratud. Tippmängude kohta, kus kaamerad ja andurid kaardistavad pidevalt kõike väljakul toimuvat, saab luua aga keerukaid ja põnevaid tabeleid, graafikuid ja analüüse. Hein toob näiteks välja ühe mudeli, mis jagab väljaku väikesteks tsoonideks, ning näitab lihtsa värvikoodi abil ära, kumb võistkond mis ala valitses.

Jalgpallis pikk maa minna

Spordianalüütikast rääkides või selle vastu huvi tundes on hea stardipunkt tõestisündinud lool põhinev Bennett Milleri 2011. aasta mängufilm „Moneyball“ („Edu valem“), mis selgitab, kuidas Oakland Athleticsi tiim 20 aastat tagasi MLB pesapalliliigas hoolimata minimaalsest eelarvest uudse lähenemise ja spordianalüütika julge kaa-

Keerukad masinõpet kasutavad programmid tuvastavad videos mängijate ja palli asukoha ning näitavad parasjagu seda, mida treener või analüütik näha soovib. Selle ekraanitõmmise peal on Metrica programmis välja toodud FC Barcelona mängijate asetsemine üksteise ja vastaste suhtes ja palju muudki.

2022 JUUNI JALKA

23

TEADUS

Võrdlemisi lihtsasti loetav graafik näitab ära võistkonna peamised sööduliinid ja mängijate keskmised positsioonid. Mida paksem on kaht mängijat ühendav joon, seda rohkem omavahelisi sööte mängiti. Selle näite on koostanud statistikaagentuur Opta Manchester Unitedi 2016. aasta sügisel Burnleyga tehtud 0 : 0 viigi kohta.

land Athletics, siis jalgpallis on ühena esimestest väga analüütikapõhise käsitluse omaks võtnud Taani klubi Midtjylland ja Premier League’i klubi Brenford. Ei ole juhus, et mõlema klubi omanik on inglane Matthew Benham, endine pankur, kes teenis oma miljonid analüütikapõhise spordipanustajana ning lõi seejärel omaenda panustamisettevõtte.

Fännidele ja meediale on jalgpallis analüütilise poole pealt viimaste aastatega tuttavaks saanud xG ehk expected goals’i (eeldatavate väravate) mudel, mis arvutab iga sooritatud pealelöögi puhul löögi tüübi ja asukoha, lööja asendi ning kaitsjate-väravavahi paiknemise järgi tõenäosuse, et pall jõuab väravasse. Kohtumise jooksul liidetakse ühe võistkonna kogutud eeldatavad väravad ning mängu lõpus saab selle abil hinnata, kas lõpptulemus oli „õiglane“ ning kellel olid paremad võimalused. Meistrite liiga pöörases poolfinaali avakohtumises Manchester City ja Real Madridi vahel, mis lõppes City 4 : 3 võiduga, oli ühe xG mudeli põhjal mänguskoor näiteks 2,7 : 1,6 – see näitab, et City üheväravaline võit oli küll väravavõimaluste kvaliteedi mõttes aus tulemus, kuid mõlemad tiimid realiseerisid võimalusi keskmisest paremini, sest reaalne väravate arv ületas eeldatud väravate arvu.

samisega edu saavutas. Võrdlemisi lihtsakoelise dünaamikaga pesapall ongi moodsas spordianalüütikas olnud teerajajaks.

Väga olulisel kohal on analüütika ka näiteks NBA korvpalliliigas, kus viimase paarikümne aastaga on mängu olemus selle toel oluliselt muutunud: korvpallimängudes on minimaalseks jäänud keskpositsioonivisked ehk kauged kahepunktivisked, mis on asendatud enamate kolmepunktivisetega. Põhjus on lihtne: nende visete tabavusFC Barcelona katsetab protsent on analoogne, ent kolmese kaare tagant duubelmeeskonna ja naiskonnaga tehtud sops annab ühe punkti rohkem. TänapäeNii palju kui Hein FC Barcelona tegemisi lähedalt val mängides viskaks näiteks Michael Jordan kolnäha sai, kuulis ta, et spordianalüütikaga seotud mepunktiviskeid ilmselt tunduvalt rohkem. projekte ja katsetusi ei viida läbi tihtipeale mitte Spordianalüütika osas on jalgpalli esindusmeeskonna, vaid duubelpuhul aga selliseid muudatusi sisse meeskonna ja esindusnaiskonnaga. viia märgatavalt keerulisem, sest „Mulle räägiti, et kui nad üritavad esiteks on igas valemis muutujaid mõnd uut asja arendada, siis on nii väga palju, teiseks on mängu iselihtsam, sest esindusmeeskonnal on „Lugesin kuskilt, kuidas loom näiteks pesapalli ja korvpalliga peal tohutu tulemusesurve ja peavõrreldes palju ebakorrapärasem. treeneril ei ole sageli aega selliste asspordianalüütikud olid koos Pesapallikohtumine koosneb piltjadega tegeleda. Analüütikutel tuleb istunud ja jalgpalli vaadanud. likult öeldes portsust individuaalüldse väga hästi läbi mõelda, mida ja Mängus oli keegi kaugelt peale setest sooritustest, igas korvpallikuidas oma andmetest treeneritelöönud ja analüütikud olid mängus on aga märgatavalt rohkem le esitleda: arvutiinimesena tahaks lihtsasti mõõdetavat statistikat võibolla väga kirjut pilti ja paljusid omaette naernud: tõenäosus (punktid, pealevisked, lauapallid andmeid korraga näidata, aga treeväravat saavutada on ju sellise jne), mille põhjal mängijate ja meesneri mõtlemine on hoopis teistsugulöögiga niivõrd väike!“ kondade sooritust hinnata. ne. Ehk võiks see olla ka minu eelis, „Tippjalgpallis on tasapisi hakasest olen päris pikalt juba treenerina tud analüütikuid kuulama küll. Lugesin kuskilt, töötanud ja saan sellest mõttemaailmast aru.“ kuidas spordianalüütikud olid koos istunud ja Naiste A-koondises 11 mängu kirja saanud jalgpalli vaadanud. Mängus oli keegi kaugelt peale Hein tunneb, et on valmis pakkuma oma andlöönud ja analüütikud olid omaette naernud: tõemeanalüüsioskusi ka mõnele Eesti võistkonnäosus väravat saavutada on ju sellise löögiga niinale, kes oma mängijaid anduritega varustab. võrd väike!“ muigab Hein. „Samas on jalgpallis nii „Esimene eesmärk oleks Eestis endale väljund palju variatiivsust. Numbreid ja arve ei saa võtta leida – eelistatult mõne projekti näol. Oleks huüks ühele, mistõttu ongi väga erinevaid viise, kuivitav vaadata, mis meil praegu andmete mõttes das arve analüüsitakse.“ olemas on ja mida saaks veel teha, ise õppida ja Kui pesapallis tuuakse teerajajana välja Oakkatsetada.“

24

JALKA JUUNI 2022

OLE KURSIS

EESTI JALGPALLI TEGEMISTEGA

@EESTIJALGPALL WWW.JALGPALL.EE

NAISED

Naistekoondis leidis küll uue hingamise, kuid otsib veel sammu edasi Naistekoondise eesotsas alustasid jaanuarikuus peatreeneritena Sirje Roops ja Anastassia Morkovkina. Nüüdseks on seljataga esimesed ametlikud kohtumised ja suvel ootavad ees juba uued mängud. Üks peatreener Roops vaatas tagasi ametis oldud ajale ja heitis pilgu ka tulevastele vastasseisudele.

mul ennast tunda vähem mugavustsoonist väljas.

Seal inimestega rääkimine on andnud mulle kindlust, et ma proovin lahendada õigeid probleeme.

Kõige paremad vestlused juhtuvad koridoris kellegagi ukse peal, kus põrgatatakse lihtsalt mõtteid. Need näitavad, kas liigud õiges suunas, või panevad sind asju uue nurga alt vaatama. Selles keskkonnas olemine on palju aidanud, sest ümber on inimesed, kes tegutsevad sama eesmärgi nimel ja kellel on samad ambitsioonid.

Kas peatreeneri ülesannete täitmine on olnud raskem või kergem, kui sa arvasid, või on asjad eebruarikuu lõpus külastas naistekoondis pigem läinud ootuspäraselt?

Ahvenamaad, kus peeti kaks mitteametlikNii ja naa. Ma arvan, et meil on olnud veel vähe ku sõpruskohtumist Soome kõrgliigaklumänge ja võrdlusmoment millegagi on puudu. Ma bi Åland Unitediga. Samas klubis mängivad ka võin näiteks arvata, et esimene koondiseaken oli koondislased Pille Raadik ja Signy Aarna. Enam edukas, aga kui me järgmise akna ära teeme, siis kui kahe koosseisu jagu mängijaid kaasanud Eesti see võib tuua tagantjärele selguse esimese akna pidi esimeses vastasseisus tunnistama võõrustakohta. Varasemast on küll all Åland Unitediga jate 0 : 4 paremust. Teises kohtumises, mida ühtkohtumised, aga need aitasid meil pigem infot lasi peeti klubis 12. hooaega alustanud Raadiku koguda mängijate kohta – millised nad on, kuidas auks, teenis Eesti koondis 4 : 1 revanši. nad erinevates olukordades käituvad. Ma toetun Aprillikuuga jäid koondisel seljataha esimesed oma otsustes väga palju sellele, milliametlikud valikmängud, kui kodus ja ne on inimeste kehakeel ja kuidas nad võõrsil kohtuti Kreekaga. A. Le Coq Arekäituvad. Ma tunnen, et see on ka treenal peetud mängus andis koondis FIFA nerina üks minu tugevustest. See aitas edetabelis 46 kohta kõrgemal olevale mõista, milliste persoonidega tegemist Kreekale tubli lahingu, kuid lõpuks jäädi „Emotsioonid, mis muidu on on ja kuidas kellelegi läheneda. Emotsiiski alla 1 : 3. Pátras toimunud mänvõibolla jagatud ära terve sionaalselt saime nendest mängudest gus osutus ülesanne juba raskemaks ja tulemuseks oli Eesti 0 : 3 kaotus. Suvel hooaja peale, tulid kõik ühe võistkonnana palju kätte. Vastased ei olnud küll sama kvaliteediga nagu valikootavad koondist ees kohtumised Pärmängu eel.“ sarjas, aga pärast teist mängu oli meil nu rannastaadionil. Esmalt peetakse võistkondlikult võimalik kogeda vinget emotsioo24. juunil maavõistlus Islandi U23 koondisega ja ni. Mängijad laulsid bussis ja tundsid ennast hästi. seejärel võõrustatakse 28. juunil maailmameistriSee andis kindlasti väga hea lähtekoha edasiseks. võistluste valikmängus Kasahstani.

Kui me võtame esimese kodumängu Kreekaga, siis seal juhtus nii palju, et kõike on raske isegi Kui sa jaanuaris pärast ametisse nimetamist kohe meenutada. Mäletan, et juba mängueelse Jalkale intervjuu andsid, siis tunnistasid, et seltrenni tegime üle lubatud aja. Mängupäeva soole koha vastuvõtmine oli suur samm mugavustjendusel lasime füsioterapeutidel kiirete jalgade soonist välja. Kuidas sa hindad seda nüüd, kui harjutusi vales väljakuosas teha. Soojenduse viioled ligi neli kuud ametis olnud? masel minutil sai üks põhikoosseisu mängija nii Ma usun, et üsna sarnaselt. Ma olen oma muvigastada, et ei saanud isegi pingile tulla. Emotgavustsoonist väljas, sest töö mõttes on see uus sioonid, mis muidu on võibolla jagatud ära terve keskkond. Varasemalt nokitsesin pigem üksi kohooaja peale, tulid kõik ühe mängu eel. Kõiki neid dus. Nüüd olen saanud käia iganädalaselt Eesti asju arvesse võttes usun, et saime hästi hakkama.

Jalgpalli Liidu kontoris. See on kindlasti aidanud

V

26

JALKA JUUNI 2022

NAISED Mingil määral pani see ka paika, mis teed edaspidi minna. Alguspunkt on kindlasti hea ja see, kuidas me nüüd edasi liigume, oleneb minust ja Anastassiast.

Tuleme konkreetselt Kreeka mängude juurde.

Mis sinu hinnangul nendes kohtumistes õnnestus ja mis ei läinud nii hästi, kui oleks soovinud?

Positiivse poole pealt võib välja tuua selle, et järgmistele kohtumistele vastu minnes usuvad mängijad, et me suudame mugavalt palliga mängida.

Episoodiliselt oli meil häid võimalusi, aga oli ka näha, et esimeses mängus oli isegi kogenumatel mängijatel närv sees. Minu kui treeneri jaoks ei olnud see otseselt probleem, sest see tähendas, et neile läks korda, mis seal platsi peal toimuma hakkab. Lõpuks ma arvan, et leidsime hea rütmi.

Neid mänge vaadates ei saa me kindlasti öelda, et kaotasime sellepärast, et me ise ei oleks proovinud rünnata. Me avasime taotluslikult oma mängu ja vahel juhtub nii, et kui ise ära ei löö, siis lüüakse sulle. Esimeses mängus oli meil natuke rohkem võimalusi ja ma arvan, et staadionil valitsenud atmosfäär aitas sellele kaasa.

Kodumängus oli ju periood, kus tegelikult oli initsiatiiv Eesti käes, ja pärast kohtumist oli ka juttu, et ei mäleta, millal viimati mõni vastane naistekoondise vastu aja viivitamise eest kollase kaardi on saanud (Kreeka väravavaht 87. minutil – toim.)?

Täpselt. Me näitasime mõlema mänguga, et meil on sisu. Tulemustest oli muidugi kahju, aga meil ei ole nendes valikmängudes enam midagi kaotada.

Iga kohtumine on meie jaoks võimalus tõestada, et oleme paremad kui eelmises aknas, ja see on ka mängijatele kätte antud suund. Mängijatel on muidugi vaja ka aega, et uues keskkonnas kohaneda ja mingite uute ülesannetega harjuda. Me treeneritena ei ole ka veel võibolla väga täpselt kõiki mängijaid jõudnud õigetesse olukordadesse sättida, et nad saaksid oma potentsiaali maksimaalselt ära kasutada. Kõigil mängijatel, keda me saame kasutada, on kindlasti omadused, mis on väga head, aga tihti peab neile seda meelde tuletama. Mulle tundub, et enesekindlus on asi, mis on siin väga palju kannatada saanud, ja naistejalgpallis on see tihtilugu võtmekohaks.

Teises mängus oli näha, et Kreeka tundis ennast koduväljakul kordades mugavamalt kui Tallinnas mängides. Nägid sa ise ka seda platsi kõrvalt?

Jah, ma arvan, et see tuli veidi sellest, et ka nemad ei osanud esimese kohtumise eel meist midagi oodata. Eks kliima vajas ka harjumist, nagu meil jälle vastupidi seal. Kui nad esimeses mängus jätsid meile keskväljal palju ruumi, mida me väga hästi isegi ära ei kasutanud, siis kodus võtsid nad meilt selle ruumi ära, sest nad nägid, et see võib olla ohukoht. Teises kohtumises proovisime sealt olukordi luua, aga ruumi vähesuse tõttu oli see kee-

Sirje Roops Kreekas mängueelsel treeningul.

Foto: Liisi Troska

ruline. Oma kodumänguks olid nad paremini valmistunud ja kindlasti mängisid ka fännid oma rolli.

Järgmine valikmäng ootab ees 28. juunil Kasahstaniga, kes ei ole samuti seni punkte kirja saanud. Tunned sa ise, et see on meie jaoks kohtumine, millele peame vastu minema võidumõtetega?

Sada protsenti! See on võistkond, kelle vastu me ei saa mõelda, et me ei lähe seda mängu võitma.

Vastasel juhul me tõmbaks vee peale sellele vaevale, mida treenerid igapäevaselt näevad. Me läheme selle eesmärgiga ja võimalus seda teha on hea. Ma usun, et mängijad ise ka teavad seda, ja kui visata pilk tabelisse, siis kohtumine peaks tulema väga huvitav. Me oleme veel mõlemad ju teineteisega mängimata ja ka nemad tulevad sama suhtumisega meile vastu. Mõlemal poolel on kindlasti palju tõestada. Saame mängida kodus ja usun, et Pärnus aitab atmosfäär meile kindlasti kaasa. Me üritame võistkonna võimalikult hästi mänguks ette valmistada ja näidata võimalusi, kuidas Kasahstani võita.

2022 JUUNI JALKA

27

RANNAJALGPALL

Läänemere rannavutiliiga pakub Eesti klubidele kõvemat konkurentsi Kui eelmisel kahel hooajal lõid Coolbet rannaliigas kaasa Läti meeskonnad ning eelmisel hooajal lõi osaliselt kaasa ka Norra ja Taani koondislastest koosnenud tiim, siis uuel hooajal saab liiga rahvusvahelistumine hoogu juurde: uus ja veelgi rahvusvahelisem rannajalgpalli liiga toob Eesti randadele võistkondi nii siit- kui sealtpoolt Läänemerd.

Tekst: Raul Ojassaar

E

esti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask tõdeb, et suurema piirideülese kaasamise üks põhjustest on olnud see, et Eestis ei ole piisavalt palju klubisid, kellest mitmekesine meistriliiga kokku panna – seetõttu on otsitud välismaalt lisa. Kaks hooaega on küll mängitud koos lätlastega, kuid eelmise hooaja tulemused näitasid ühemõtteliselt, et sportlikus mõttes ei andnud see Eesti klubidele väga palju juurde – Eesti klubid võtsid rannaliigas nelikvõidu. „Oleme teinud sammu edasi ja sellest välja kasvanud,“ sõnab Kask. „Sel hooajal koondame kokku Läänemere-äärsete riikide parimad võistkonnad ja panime kokku liiga, kus lisaks neljale Eesti klubile osalevad Taani meister, Rootsi meister ja Läti meister. Siit tahame veel edasi kasvada, kaasata ka teiste riikide alaliidud ja üheskoos seda liigat edasi ajada. Tase peaks olema ühtlasem, võistkonnad motiveeritud ja lihtsaid mänge tulla ei tohiks.“ Kase sõnul tuleb uus liiga kasuks nii meie klubidele kui tänavu esimest korda Euroopa A-divisjonis pallivale koondisele. „See on väga suur edasiminek. Eesti klubides on meie koondise mängijad, kes peavad nüüd igas mängus olema maksimaalselt keskendunud.“ Liiga formaat toob esimesel hooajal kaasa ühe etapi Pärnus (18.–19. juuni) ja teise Kopenhaagenis (9.–10. juuli), kahe etapi peale kohtuvad kõik

28

JALKA JUUNI 2022

Pärnu rannaareenil võõrustas Eesti koondis maikuus ka rahvusvahelist sõprusturniiri.

Foto: Liisi Troska

võistkonnad omavahel ühe korra. Finaaletapp toimub 13. augustil taas Pärnu rannaareenil ning seal selgitavad esinelikumeeskonnad välja meistri, 5.–8. koha tiimid peavad aga omavahel kohamänge. Läänemere liigas Eesti klubide vahel peetud kohtumised lähevad ka Eesti meistrivõistluste arvestusse, kuid kodune meistritiitel jagatakse välja eraldi. „Saime Pärnu rannaareeni peale nüüd pika lepingu. Kui murujalgpalli Meka on A. Le Coq Arena, siis nüüd proovime rannajalgpallile samasuguse keskuse tekitada Pärnu rannaareenist – ehitame sinna aastate jooksul päris tribüünid, et olla valmis ka suuremate võistluste võõrustamiseks ning ei peaks sinna iga kord hakkama nullist midagi üles ehitama,“ lisab Kask.

Veel enne uue liiga stardipauku saab aga valitsev Eesti tšempion Augur Enemat end proovile panna Euroopa tippkonkurentsis: 2.–12. juunini toimub Portugali rannavutikeskuses Nazarés klubide Euro Winners Cup, mis on sisuliselt rannajalgpalli vaste Meistrite liigale. Eelmisel kahel aastal ei võtnud Eesti klubid sellest koroonapandeemiaga seotud põhjustel osa, kuid nüüd saab Augur end taas Euroopa tippudega võrrelda. Auguri vastased alagrupis on itaallaste Pisa 2014, sakslaste Rostocker Robben ja kreeklaste Atlas AO. Eesti klubidest on seni ainsana alagrupiturniirilt edasi pääsenud Nõmme BSC, kes jõudis 2018. aastal 16 parema sekka, kus pidi hilisema võitja Braga paremust tunnistama.

FINALISSIMA

Unustatud trofee naasmine Kas panite tähele, et mullu ei toimunud traditsiooniliselt aasta enne MM-finaalturniiri kavas olevat konföderatsioonide karikaturniiri? Kui mitte, siis ärge muretsege: te ei ole üksi.

koondiste suurturniiri eesotsas EMi ja Copa Américaga just nimelt 2021. aasta suvele, mistõttu ei olnud plaanitud ajal klubide MMi korraldada võimalik. Kuigi FIFA-l on endiselt kavas suur klubide MM millalgi lähiaastatel korraldada, toimus eelmise aasta lõpus see turniir veel vana formaadi järgi, kus osalejaid oli vaid seitse. Sealjuures on oluline märkida, et vähemalt Euroopa tiimid on klubide MMi suurendamisele olnud jõuliselt vastu – Euroopa klubisid ühendav ECA on suisa soovitanud meeskondadel turniiri boikoteerida, sest see lisaks niigi ülitihedale mängugraafikule omajagu kohtumisi juurde.

Tekst: Raul Ojassaar

E

30

JALKA JUUNI 2022

Eesti

Vladislav Kreida

rilise kisa ja kärata on FIFA nimelt otsustanud konföderatsioonide karika ajaloo prügikasti visata. 1992. ja 1995. aastal Saudi Araabias kuningas Fahdi nime kandnud turniiri korraldamise võttis FIFA üle 1997. aastal ning koos kuningas Fahdi turniiridega peeti konföderatsioonide karikavõistlust kokku kümme korda.

Turniiri kaheksa osalejat olid nominaalselt kuue konföderatsiooni meistrid, valitsev maailmameister ja korraldajamaa, kuid reaalsuses jõudis turniirile ka mitu teist meeskonda – aegajalt kattusid maailmameister ja Euroopa meister või maailmameister ja Lõuna-Ameerika meister (või oli üks meistritest ühtlasi korraldaja), samuti otsustasid mõned kvalifitseerunud koondised aeg-ajalt turniirist loobuda, mistõttu kutsuti osalema asendajaid.

Tänavuse Katari MMi eel oli traditsioonilist konföderatsioonide karikat niikuinii keeruline korraldada: turniiri tavapäraseks toimumisajaks on olnud täpselt aasta enne MMi, ent kuna Katari turniir toimub novembris-detsembris ehk tavapärase jalgpallihooaja jooksul, oleks turniiri korraldamine nõudnud ka lõppenud jalgpallihooaja totaalset ümbertegemist. Seepärast plaanis FIFA esialgu anda 2021. aasta konföderatsioonide karikaturniiri mõnele teisele Aasia riigile, kus ei oleks õhutemperatuur suvel sedavõrd kõrvetav kui Kataris – ning Katarile anda hoopis talvise klubide MMi. 2019. aastal andis FIFA nõukogu aga teada, et on otsustanud tavapärase konföderatsioonide karikaturniiri asemel alates 2021. aastast hakata korraldama senisest suuremat, 24 meeskonnaga klubide MMi. Koroonapandeemia tõttu lükati aga mitu

Euroopa ja Lõuna-Ameerika kasutavad võimaluse ära

Itaalia keskkaitselegend Giorgio Chiellini peab Finalissimal oma koondisekarjääri viimase kohtumise.

Foto: Shaun Botterill, UEFA via Getty Images

Konföderatsioonide karika kaotamise järel otsustasid Euroopa jalgpalliliit UEFA ja Lõuna-Ameerika vutiliit CONMEBOL tekkinud tühimiku ära kasutada ning nõnda toimubki tänavu 1. juunil esimest korda 29 aasta jooksul ametlik kohtumine valitseva Euroopa meistri ja valitseva Lõuna-Ameerika meistri vahel: Wembley staadionil lähevad vastamisi Itaalia ja Argentina, kohtumist nimetatakse tänavu sobivalt Finalissimaks – finalissima tähendab nii itaalia kui hispaania keeles suurt finaali.

Omal moel tähistab selle trofee naasmine ringi täitumist: seni on Euroopa ja Lõuna-Ameerika meistrid omavahel sellisel kujul vastamisi läinud vaid kahel korral, 1985. ja 1993. aastal. Seni on karikas jäänud mõlemal korral võõrustavale meeskonnale: 1985. aastal alistas Prantsusmaa Uruguay, 1993. aastal Argentina Taani. Kuigi trofee ise jääb endiseks, nimetatakse võistlust edaspidi lohisevalt CONMEBOLi-UEFA meistrite karikaks – 1985. ja 1993. aastal kandis karikas endise UEFA presidendi Artemio Franchi nime.

Nii UEFA kui CONMEBOL märkisid, et matši taaselustamine märgib kahe organisatsiooni vahelise koostöö tihenemist – kuna FIFA on viimasel ajal üritanud mitme pöörase plaaniga maailma jalgpallis jämedat otsa taas enda kätte saada, teevad maailmajagude alaliidud vastukäike. Selle üheks osaks hakkab ilmselt olema ka Rahvuste liiga – räägitud on sellest, et juba kahe aasta pärast võib Euroopa Rahvuste liiga suureneda, liites endaga ka kümme Lõuna-Ameerika koondist.

Foto: Liisi Troska

Lyoni Olympique Naiste Meistrite liiga võitja

Foto: Catherine Ivill, UEFA via Getty Images

Tallinna FC Flora Eesti karikavõitja

Foto: Liisi Troska

Paide Linnameeskond Eesti karikavõitja

Foto: Liisi Troska

Eesti

Vladislav Kreida

EESTI EESTI ASERBAIDŽAAN

03.06.2022 KELL 19.00

HORVAATIA

08.06.2022 KELL 19.00

PÄRNU RANNASTAADION PILETID PILETILEVIST! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

MÄNGIJA LUUBI ALL

Keiti Kruusmann Kuigi Keiti Kruusmann on väravavahina tegutsenud võrdlemisi lühikest aega, on ta kerkinud naiste meistriliiga hõbedanaiskonna Saku Sportingu esikindaks ning tõendanud end ka U19 koondises. Jalka palus noort puurilukku analüüsida Sportingu väravavahtide treeneril Imbi Hoobil ja U19 koondises samal ametikohal Kruusmanni juhendanud Kalmer Klettenbergil.

VÄLJAKUNÄGEMINE

SUHTLEMINE JA JUHENDAMINE

Hoop: Väravavaht on ta olnud üsna lühikest aega ja kõiki käike veel ette ei näe. Kindlasti on arenguruumi.

Klettenberg: Kommunikatsiooni poolel on olukordade ennetamisel arenguruumi. Palliga tegutsedes on selles aga hea edasimineku teinud ja tagasiside hästi omaks võtnud.

Hoop: Vahel läheb väljakul valitseva üldise emotsiooniga kaasa. Kindlasti võiks taga info jagamise näol suurema vastutuse võtta.

Klettenberg: Elementaarne osa on olemas, aga tuleks hakata peale ehitama ka spetsiifilisema info edastamist.

ÜKS ÜHELE OLUKORRAD

Hoop: On nendes tugev ja siin on olulisel kohal julgus.

Ei karda vastu minna, kuid vahel võib otsuse tegemise kiirus alt vedada.

Klettenberg: Ajastus on hea ja julgus vastu tulla on olemas, ent vahel jätab olukordades lõpuni minemata. Siinkohal aitaks kindlasti kogemus.

POSITSIOONIVALIK

Hoop: Siin jääb asi samuti vähese kogemuse taha ja see põhjustab kohati ebastabiilsust.

Klettenberg: Kuna seda õpitakse läbi praktika ja Keitil on seda võrdlemisi vähe, on sellega vahel probleeme. Samas on teinud selge edasisammu.

SISU

Hoop: Sellega on kõik väga kenasti.

Tahab, pingutab ja mõistab, milles saab juurde panna.

Klettenberg: Väga potentsiaalikas – temas on olemas kõik heaks ja edukaks väravavahiks saamiseks.

TÕRJED

KÄEGA/JALAGA MÄNG

Hoop: On teinud selles hea ja kiire arengu. Vahel teeb tõrjumise positsioonivalikuga keeruliseks.

Klettenberg: Kihvt mängija, hüpata ja lennata talle meeldib. Väga tore on olnud näha seda arengut, mis kõigest aastaga toimunud on.

Hoop: Jalaga mäng on kindlasti tugevam kui käega. Jalaga saab parandada täpsust ja käega annaks tehnikas juurde panna.

Klettenberg: Jalaga mängus on väga hea, pikad pallid lendavad üsna hästi.

Käega palli mängu viskamises annaks tehnikat parandada.

VÄLJATULEKUD

REAKTSIOON

Hoop: Siinkohal jääb asi veidi kogemuse taha, mis on väravavahtide jaoks ülioluline.

Klettenberg: Kuna Keiti on julge, on ennastsalgavalt tsenderduste peale minek üks tema tugevusi.

5 4 3 2 1 0

3,5

Väljakunägemine

40

JALKA JUUNI 2022

4

Käega/ jalaga mäng

Hoop: Vahel jääb mõni liigutus aeglaseks – mõistab, et midagi hakkab juhtuma, aga keha ei ole valmis nii kiiresti järele tulema.

Klettenberg: Reaktsioon ja koordinatsioon on head ja suudab kiiresti olukordadega kohaneda.

4

Üks ühele olukorrad

5

Sisu

4,5

Väljatulekud

4

Suhtlemine ja juhendamine

4,5

Tõrjed

4,5

Reaktsioon

4

Positsioonivalik

MÄNGIJA LUUBI ALL

Endine võrkpallur unistab väravatest ja kartulipudrust

FOTOD: Jana Pipar

CV Sünniaeg: 10.06.2003 Positsioon: väravavaht Klubi: Saku Sporting Endised klubid: Kohila Püsivus Treenerid: Kaido Mägi, Hanna-Lisa Kuslap, Jan Harend, Imbi Hoop, Kalmer Klettenberg, Kaidi Jekimova, Mattias Traublum, Aiko Orgla, Richard Barnwell, Kätlin Hein Koondisekarjäär: U19 koondis 8/0

Oled varem tegelenud ka võrkpalliga. Kuidas see sind täna väravavahina aitab?

Kindlasti aitab see kaasa käega mängimisel, käelihased on tugevamad. Oskan lugeda palli liikumist, sest võrkpallis pidi seda samuti pidevalt tegema.

Mis on su lemmiksöök?

Emme tehtud kartulipuder hakklihakastme ja peedisalatiga.

Kui sa peaksid valima väljakul mõne muu positsiooni, siis millise?

Mängiksin keskväljal. Mulle meeldiks erinevaid olukordi tekitada ja sealt saab ka ise väravaid lüüa.

Millises Eesti seriaalis tahaksid kaasa teha?

Kui saaksin, oleksin hea meelega kümne aasta taguses „Kättemaksukontoris“ koos Frida, Häidi ja Marioniga.

Kes on sinu lemmikmängija ja miks?

Ashlyn Harris. Ta on väga hea väravavaht ja kogu tema lugu on väga motiveeriv – ta on üks parimaid USAs, kus konkurents on ülisuur.

Mis on väljakul sinu suurim tugevus? Aga nõrkus?

Ma usun, et minu suurimad tugevused võiksid olla pikk pall ja hüppega tõrjed. Mulle meeldib väga hüpata ja ma tunnen ennast selles enesekindlalt ning pikkade pallide kohta olen positiivset tagasisidet saanud. Kõige raskem on minu jaoks pettumus pärast mulle löödud penalteid. Suudan mängus maa peale tagasi tulla, aga need jäävad pikaks ajaks kripeldama.

On sul kindel mängueelne rutiin?

Alati kui teiste Rapla kandist pärit tiimikaaslastega mängudele sõidame, kuulame autos viimasena One Directioni lugu „Act My Age“. Kui juhtub, et me koos mängule ei lähe, siis kuulab seda lihtsalt igaüks ise!

Kellega tiimikaaslastest tahaksid üheks päevaks kohad vahetada?

Katriin Saulusega. Tema elu tundub seal ründes nii põnev olevat – saab väravaid lüüa, assiste jagada ja vastaseid üle mängida. Tahaksin ka seda tipuründaja elu proovida, kuna sellel positsioonil ei ole ma vist mitte kunagi mänginud.

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

Mängisime 2019. aasta hooajal meistriliigas Pärnu JK vastu ja jäime esimesel poolajal 0 : 3 kaotusseisu. Mängu alustas väravas Katriin Saulus, aga vaheajal otsustas Jan Harend, et ta on vaja ründesse viia, ja mind pandi esimest korda elus väravasse. Mäletan, et tegin päris mitu head tõrjet, Kata lõi värava ja mäng lõppes 3 : 3 viigiga.

2022 JUUNI JALKA

41

MAAILM

Valeri Lobanovskõi: Ära mõtle! Mina mõtlen sinu eest. Mängi!

Ukraina on maailmale andnud kolm Ballon d’Ori laureaati ja kõiki neid on vorminud teaduslikule lähenemisele ja füüsilisele tugevusele toetuva treeneri Valeri Lobanovskõi meetodid. Mängijana isepäisest ja mustast tööst kõrvalehiilivast Lobanovskõist kujunes karmi käekirjaga treener, kes piiras pallurite vabadust ja loomingulisust väljakul.

Tekst: Indrek Schwede

K

ahel korral NSV Liidu koondist esindanud ja Kiievi Dõnamoga 1961. aastal punaimpeeriumi meistriks tulnud vasakäär Valeri Lobanovskõi oli tuntud triblingu ja riuklikult kruttivate karistus- ja nurgalöökide poolest. Moskva ajakirjandus nimetas 187 sentimeetri pikkust vasakjalgset virtuoosi Paelaks, sest vahel tundus pall olevat otsekui kinni seotud tema putsapaeladesse. Kiievi publiku hulgas olnud neid, keda tõmmanud staadionile Lobanovskõi imepärane nurgalöögioskus.

Muu hulgas arendanud Lobanovskõi kuulsa brasiillase Didi eeskujul välja omaenda niinimetatud langeva lehe: pika söödu (pealelöögi), mis kaotas õhus keset lendu kiiruse ja vajus tilgana maha.

1969. aastal teatas Donetski Šahtaris pallinud vaid 29aastane Lobanovskõi korraga klubijuhtidele: „Mul on antijalgpalli mängimisest villand.“1 Tema meeskonnakaaslane Viktor Serebrjannikov on meenutanud: „Mängijana oskas Lobanovskõi väljakul teha peaaegu kõike. Aga ta ei tahtnud teha tuima tööd ning ta oli väga nutikas ja terane taktikas; seepärast läks ta tülli Masloviga (Kiievi Dõnamo peatreener – toim.). Kuid see arvamuste erinevus sundis Lobanovskõid oma jalgpallikäsitlust ümber hindama ja see tegi temast selle suure treeneri, kelleks ta lõpuks kujunes.“2 Mõneti ootamatult sai mängijast, kes tavatses end pidada väljakul tegutsevaks kunstnikuks, kelle heaks teised musta tööd teevad, treener, kes surus oma mängijad raamidesse, väärtustades 1 Jonathan Wilson. Behind the Curtain. Travels in Eastern European Football. Orion, 2006, 17.

2 Sealsamas, 16.

3 Sealsamas, 17.

42

JALKA JUUNI 2022

füüsilist vastupidavust ja sundides neid pressingut tegema. „Kui tahad olla hea treener, siis unusta, milline mängija sa olid,“ on Lobanovskõi ise elutargalt tõdenud.3 Ta tunnistas, et kuigi tal Masloviga ei klappinud, õpetas just see mees talle, kuidas taktikaliselt jalgpalli mängida.

Teaduslik jalgpall ja küüniline „võõrsil viik“-mudel

1971. aastal tüüris Lobanovskõi Dnipropetrovski Dnipro NSV Liidu esiliiga võiduni. Kaks aastat hiljem siirdus ta Kiievi Dõnamosse ja aasta hiljem oli klubi NSV Liidu meister. Algas klubi ja Lobanovskõi hiilgeaeg. 1975. aastal võitsid kiievlased Euroopa riikide karikavõitjate karika ja tähtründaja Oleg Blohhin valiti Euroopa parimaks jalgpalluriks (Ballon d’Ori ringküsitluse eelkäija – toim.).

Lobanovskõi mängijaid kirjeldati kui roboteid, kes leiavad üksteist sööduga ilma pead tõstmata, kes on füüsiliselt vastasest tugevamad ja kiiremad. Pärast NSV Liidu lagunemist külastas paljusid idabloki riike tuntud jalgpalliajakirjanik Simon Kuper, kes 1992. aastal tegi tutvust ka mehega, kes oli Lobanovskõi edu taga.

Oma treeneritee alguses oli Lobanovskõi kokku puutunud noore Dnipropetrovski teadlase

Valeri Lobanovskõi 6.01.1939–13.05.2002 Klubikarjäär mängijana: Kiievi Dõnamo 1958–1964 (NSV Liidu meistrivõistlustel 253 mängu ja 42 väravat), Odessa Tšornomorets 1965–1966 (59/15), Donetski Šahtar 1967–1968 (50/14) Koondisekarjäär mängijana: 2 mängu Tiitlid mängijana: NSV Liidu meister (1961), NSV Liidu karikavõitja (1964) Klubikarjäär treenerina: Dnipropetrovski Dnipro (1969–1973), Kiievi Dõnamo (1973–1982, 1984–1990, 1997–2002) Koondisekarjäär treenerina: NSV Liit (1975–1976, 1982–1983, 1986–1990), Araabia ÜE (1990–1993), Kuveit (1994– 1996), Ukraina (2000–2001)

MAAILM NSV Liidu meistrivõistlustel viigistasid kiievlased 30 mängust pooled (kaotasid vaid ühe) ja edestasid meistritena järgmist meeskonda nelja punktiga. Viigihaigus oli tabanud tervet liigat ja jalgpallijuhid seadsid sellele vastu viigilimiidi, mille ületanud meeskonnad viigi eest enam punkte ei saanud.

Totaalne jalgpall ilma sarmi ja spontaansuseta

Lobanovskõi oli surmani Kiievi Dõnamo peatreener. Pikalt südameprobleemidega võidelnud Lobanovskõi ei saanud 2001. aasta sügisel kõrge vererõhu tõttu käia Dõnamo Meistrite liiga võõrsilmängudel, hooaja lõpus kukkus ta aga koduliigamängul kokku ning tema elu ei õnnestunud päästa. Suur treener lahkus 63aastaselt. Foto: Imago/Scanpix

Anatoli Zelentsoviga, kes ütles Kuperile: „Meie eesmärk oli luua jalgpalliteadus. Meeskond, kes teeb mängus vähem kui 15–18% vigu soorituste kohta, on löömatu.“4 Zelentsov tegeles statistikaga, võrdles numbreid ja töötas välja mudeleid.

Jalgpallur pidi teadma, kuhu ta palli söödab, juba enne, kui oli ise söödu saanud. Zelentsov tõi välja, et kui mängijad treenivad vastupidavust, langeb nende kiirus ja vastupidi. Et arendada mõlemat elementi, pidi harjutusi tegema vaheldumisi kindlas järjekorras. Juba siis, kaheksakümnendatel kasutas Kiievi Dõnamo arvutit. Väljak jagati üheksaks tsooniks ja analüüsiti, kui tihti sisenes iga mängija mistahes tsooni ja kes lahkunut asendas; kui palju olid mängijad palliga ja pallita.

Anatoli Zelentsov mõistagi ei nõustunud sellega, et Kiievi Dõnamo mängijaid käsitleti robotitena.

Tema sõnul oli tegemist malega. Mängijate liikumist väljakul võrdles ta mesilasparve liikumisega oma liidri järel.

Kuid paralleelselt teadusliku jalgpalli auraga saatis Lobanovskõid ka küüniku kuvand. Vigade vältimise lipukiri laienes mänguepisoodidelt tervetele mängudele ja Kiievi Dõnamo käekirjaks kujunes „võõrsil viik“-mudel. Ajal, kui võidu eest anti kaks punkti ja viigi eest üks punkt, aitas viik turniiritabelis jõudsalt edasi rühkida. 1977. aasta

Samal ajal nähti Lobanovskõi teaduslikus stiilis ka positiivseid jooni ja seda võrreldi Hollandi totaalse jalgpalliga, millel puudus „hollandlaste sarm ja spontaansus“.5 Jonathan Wilsoni sõnul oli Lobanovskõi jalgpall kommunistlik versioon Rinus Michelsi ja Johan Cruyffi totaalsest jalgpallist ja need ilmusid välja ühel ajal. Kuid Wilson tõi välja arenguerinevuse: Lobanovskõi mõtles selle stiili ise välja ja kehtestas selle mängijatele, aga hollandlaste mudel oli orgaanilisem ja sündis õnneliku juhuse kaudu, kuna mitu Ajaxi mängijat olid aastaid kasvanud Amsterdamis samas piirkonnas. Muu oli sama: kaitses kõva pressing, palli kiire liigutamine ja mängijate kohavahetused, kiirusekontroll.

Samas olid hollandlased individuaalselt suurepärased, Cruyff nende briljantne karismaatiline liider, dõnamolaste pearelv oli aga nende füüsiline vorm.6 Robert Edelman on Kiievi Dõnamo pragmaatilist stiili võrrelnud Moskva Spartaki ja selle treeneri Konstantin Beskovi omaga: Kiievi Dõnamo oli ratsionaalne ja teaduslik, Spartak aga romantiline ja artistlik. Edelman kirjutab: „Kui Lobanovskõi saatis oma mehed väljakule (vastast – toim.) hukkama, siis Beskov saatis omad meelt lahutama.“7 Kuna Lobanovskõi oli mitut puhku ka NSV Liidu koondise peatreener ja Kiievi Dõnamo moodustas koondise tuumiku, oli teiste klubide parimate kaasamine koondisse problemaatiline. Lobanovskõi koondises polnud ruumi artistidele, eelkõige Spartaki mängijatele, kelle improvisatsioon oleks lõhkunud mängusüsteemi. Lobanovskõi suhtumist annab edasi tema mõte: „Ma ei taha staaride meeskonda. Tahan luua staarmeeskonna.“8 Ühel juhul viis see ka mängijate vastuhakuni: pärast kaotust 1976. aastal olümpiamängude poolfinaalis

4 Simon Kuper. Football Against the Enemy. Phoenix, 1997 [esmatrükk 1994], 53.

5 Robert Edelman. Spartak Moscow. A History of the People’s Team in the Worker’s State. Cornell University Press, 2009, 281.

6 Jonathan Wilson. Behind the Curtain. Travels in Eastern European Football. Orion, 2006, 14.

7 Robert Edelman. Spartak Moscow. A History of the People’s Team in the Worker’s State. Cornell University Press, 2009, 281.

8 Jonathan Wilson. Behind the Curtain. Travels in Eastern European Football. Orion, 2006, 18.

2022 JUUNI JALKA

43

MAAILM 2003. aastal Kiievis avatud monumendil on Lobanovskõi jäädvustatud talle omases asendis – pingil närviliselt edasi-tagasi kõikudes.

Foto: Imago/Scanpix

Tiitlid treenerina: NSV Liidu meister (1974, 1975, 1977, 1980, 1981, 1985, 1986, 1990), NSV Liidu karikavõitja (1974, 1978, 1982, 1985, 1987, 1990), NSV Liidu superkarikas (1980, 1985, 1986), Ukraina meister (1997, 1998, 1999, 2000, 2001), Ukraina karikavõitja (1998, 1999, 2000), Euroopa riikide karikavõitjate karikavõitja (1975, 1986), Euroopa Superkarika võitja (1986)

Saksa DV-le hakkasid pallurid tema karmi režiimi vastu streikima.

Profispordi poolt

Samas kasvas Lobanovskõi käe alt välja kolm Ballon d’Ori võitjat: peale eelmainitud Oleg Blohhini ka Igor Belanov (1986) ja Andri Ševtšenko (2004).

Kahe esimese suhted Lobanovskõiga polnud ideaalsed, kuigi Belanov pani pojale nimeks Valeri. Ševtšenko aga läks 2004. aastal Meistrite liigas võidetud kuldmedaliga Lobanovskõi hauale...

Aja jooksul distants Lobanovskõi ja mängijate vahel aina suurenes. Mängija Oleksandr Hapsalis on meenutanud: „Oli parem Lobanovskõiga mitte nalja teha. Kui ta andis käsu ja mängija ütles: „Aga ma mõtlen...“, võis Lobanovskõi talle karjuda: „Ära mõtle! Mina mõtlen sinu eest. Mängi!““9 Rahvusvaheliselt sobis Lobanovskõi hästi külma sõja stereotüübiga: välisajakirjanikud kirjeldasid teda kui emotsioonitut persooni ja nimetasid tema mängijaid pilkavalt sputnikuteks ja Vene robotiteks.10 Kuid NSV Liidu kontekstis võis Lobanovskõid pidada ka edumeelseks, kes võitles profiliiga asutamise eest jalgpallis. Tänu Ukraina NSV siseministeeriumi rahastusele ehitas Kiievi 9 Sealsamas, 21.

10 Eric R. Scott. Soccer Artistry and the Secret Police. Robert Edelman ja Christopher Young (toimetajad). The Whole World was Watching.

Stanford University Press, 2020, 93.

11 Jonathan Wilson. Behind the Curtain. Travels in Eastern European Football. Orion, 2006, 19.

12 Robert Edelman. Serious Fun. A History of Spectator Sports in the U.S.S.R. Oxford University Sport, 1993, 223.

44

JALKA JUUNI 2022

Dõnamo Ukraina selleaegsele parteibossile Volodõmõr Štšerbitskile viiekorruselise maa-aluse palee ja sai vastutasuks loa klubi privatiseerida.11 Kui Kiievi Dõnamo staar Oleksandr Zavarov 1988. aastal viie miljoni dollari eest (millest klubi sai ainult kaks miljonit, kuna ülejäänu jagasid omavahel ära jalgpalliliit ja spordiametnikud – toim.)

Torino Juventusele müüdi ja Lobanovskõid selle eest kritiseeriti, lausus profispordi eeliseid kaitsev Lobanovskõi, et võib viie miljoni eest üles kasvatada järgmised viis Zavarovit.12

Lobanovskõil Kiievis monument, tänav, kool, muuseum, bussipeatus Pärast surma on Valeri Lobanovskõi mälestust Kiievis hoitud.

Dõnamo staadion on temanimeline ja selle ees on tema monument. Samuti on Kiievis temanimeline prospekt. Keskkool number 319, kus Lobanovskõi aastatel 1946–1956 õppis, sai Lobanovskõi nime 2008. aastal. Aasta hiljem avati seal ka Lobanovskõi muuseum. Kooli lähedal asuv bussipeatus kannab samuti Lobanovskõi nime.

Dirk Suckow ja Veikko Frauenstein kirjutavad Lobanovskõi mälestamisega seoses raskustest pärast Krimmi okupeerimist. Kui Lobanovskõi mälestussamba avamisele 2003. aastal tuli enesestmõistetavalt ka Venemaa jalgpalliliidu esindaja, sest Lobanovskõi tõi Kiievi Dõnamo võitudega, aga ka 1988. aastal NSV Liidu koondisega EMil saavutatud teise kohaga au suurele impeeriumile, siis nüüd on püütud Lobanovskõid hakata siduma ukrainlusega.1 1 Dirk Zukov, Vaikko Frauenštain. „Мы живы до тех пор, пока нас помнят.“ Marina Dmitrijeva, Stefan Krauze, Kristjan Ljubke (toimetajad). „Вратарь, пе суйся за штрафную“. Футбол в куьтуре и истории восточной Европы. Новое литературное обозрение, Москва, 2018, 154.

MAAVÕISTLUS

MM-VALIKMÄNG

24. JUUNI 2022 KELL 19.00 PÄRNU RANNASTAADION

28. JUUNI 2022 KELL 19.00 PÄRNU RANNASTAADION

EESTI EESTI ISLAND KASAHSTAN PILETID PILETILEVIST!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

KLÕPSUD

Penaltid ja emotsioonid Kevadel pakkusid piltnikele tavapärasest enam materjali penaltid, penaltiseeriad ja nendega kaasnenud emotsioonid. Jalgpallis on ju vähe neid tundeid, mis on tooremad kui suur rõõm või kaotusvalu pärast värskelt lõppenud penaltiseeriat! Eesti koondise väravavaht… penaltit löömas!?

Lõuna-Eestis toimunud U17 vanuseklassi sõprusturniiril otsustasid mängijad Eesti ja Fääri saarte kohtumises 6 : 2 eduseisus ootamatult, et viimasel minutil saab penaltilöömist proovida Eesti väravavaht Silver Rebane.

Vastaste väravavaht suutis Rebase esimese löögi küll tõrjuda, kuid tagasi põrganud palli rammis Rebane siiski võrku.

Foto: Liisi Troska

Penaltid tulid mängu ka turniiri teises kohtumises Kasahstani vastu, kus viigilise normaalaja järel peeti paremusjärjestuse selgitamiseks penaltiseeria.

Otsustava löögi lõid vastased üle värava, seega sai Eesti magusa võidu!

Foto: Liisi Troska

46

JALKA JUUNI 2022

KLÕPSUD See on võit! Henrik Pürg on otsustaval penaltil eksinud ning Paide Linnameeskond on teeninud koha karikafinaalis.

Foto: Jana Pipar

Vaid 14aastane Patrik Kristal – jah, Marko poeg! – saab eriloaga tänavu meeste tippkonkurentsis mängida.

Esiliigas on tal FCI Levadia duubeltiimi eest juba esimesed väravadki löödud, Premium liigas ei ole ta veel pingilt mängu sekkunud.

Foto: Katariina Peetson

Tuline Tallinna derbi aprilli lõpus lõppes FC Flora 2 : 0 võiduga. Lõpuvile järel oli mõtteainet rohkem mõistagi FCI Levadia leeris – spordidirektor Tarmo Kink jäi veel tükiks ajaks oma mõtetega pingile istuma.

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Saku Sportingu kapten Grete Daut üritab Flora ääremängijale Mari Liis Lillemäele väljakul midagi selgeks teha. Huvitav küll, mida? Foto: Jana Pipar

FC Flora ja Kiievi Dõnamo mängu järel üritas üks fänn platsil Dõnamo palluriga kohtuda. Turvamees ei hakanud riskima ning neutraliseeris ohu! Foto: Jana Pipar 2022 JUUNI JALKA

47

SLAVA UKRAINI!

SLAVA UKRAINI! 13. mail toimus A. Le Coq Arenal FC Flora ja Kiievi Dõnamo vaheline heategevuslik sõpruskohtumine, mille abil koguti piletitulu ja annetuste toel raha Ukraina heaks. Peale jalgpallimatši sai publik nautida Ukraina lauljate esinemist.

Foto: Jana Pipar

3 : 0 võidu said platsil Dõnamo mängijad, kes olid Tallinnas ilma peaaegu põhikoosseisu jagu Ukraina koondise juurde sõitnud mängumeestest.

48

JALKA JUUNI 2022

4550 inimest saabus A. Le Coq Arenale kohtumist vaatama.

SLAVA UKRAINI! 17 840 eurot koguti piletitulu ja annetustega Ukraina abiks.

2022 JUUNI JALKA

49

AJALUGU

MM 1998: prantslaste

kodune triumf ja Ronaldo saladus Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga: aasta lõpus Kataris toimuva MM-finaalturniiri eel võtame igas numbris vaatluse alla ühe või kaks varasemat turniiri. Liigume kronoloogilises järjekorras: seekord on luubi all 1998. aasta turniir. Seni viimase, 2018. aasta MMini jõuame novembris, kui Kataris tänavuse aasta turniiril pall mängu pannakse!

Tekst: Raul Ojassaar

1

998. aasta turniiriks naasis suur jalgpall Euroopasse, kui teist korda ajaloos valiti turniiri võõrustajaks Prantsusmaa – varem olid prantslased MMi korraldanud 1938. aastal. Teist turniiri järjest sai otsustavas kandideerimisvoorus lüüa Maroko.

Pärast viit 24 osalejaga turniiri oli taas aeg seda suurendada: 32 osalejast rääkis FIFA toonane president Sir Stanley Rous juba 1970. aastal, kuid alles 28 aastat hiljem tehti tema idee teoks. Oli ka viimane aeg, sest FIFA oli viimaste aastate jooksul oluliselt suuremaks läinud: kui 1980. aastal oli FIFAs veel 150 liikmesriiki, siis 1998. aasta alguses oli see arv ületanud 200 piiri. 32 osalejat lubasid ka turniiri formaati loomulikumaks muuta: kaheksast alagrupist pääsesid edasi kaks paremat, mis tähendas, et kolmanda kohaga ei olnud enam võimalik 16 parema sekka saada.

Kuna MMid toimuvad tänaseni 32 osalejaga, sai just 1998. aasta turniiri eel esimest korda näha mitut valiksarjaformaati, mis on praegugi tuttavad. Euroopas peeti näiteks esimest korda playoff-mänge valikgrupis teise koha saanud riikide vahel; Lõuna-Ameerikas mängisid üheksa meeskonda (valitseva maailmameistrina oli Brasiilia valiksarjast vabastatud) esimest korda kõik omavahel kaks korda läbi, et paremusjärjestus selgitada.

Väga suuri üllatusi valiksarjas ei sündinud: välja võib tuua ehk FIFA edetabeli kolmanda riigi Tšehhi, kes jäi tugevas grupis alla Hispaaniale ja Jugoslaaviale, Lõuna-Ameerikas jäi kahekordne maailmameister Uruguay aga tihedas konkurentsis suisa seitsmendaks ja nelja finaalturniirile sõitja sekka ei jõudnud.

Uustulnukaid oli turniiril mitu: Euroopas jõu-

50

JALKA JUUNI 2022

dis oma ajaloo esimeses MM-valiksarjas kohe sihile Horvaatia, Põhja-Ameerikast tuli Mehhiko ja USA järel kadalipust edukalt läbi Jamaica. Aasiast oli debütandiks Jaapan, Mustalt Mandrilt Lõuna-Aafrika. Põnevaks osutus ka kontinentidevaheline playoff: Iraan ja Austraalia mängisid esmalt Teheranis välja 1 : 1 viigi, Melbourne’is läksid austraallased küll 2 : 0 juhtima, kuid Karim Bagheri ja Khodadad Azizi tabamused 75. ja 79. minutil pöörasid asja pea peale ning saatsid võõrsilväravate reegli toel MMile hoopis iraanlased. Austraalia väljalangemine oli nendele seda valusam, et nad ei kaotanudki lõpuks valiksarja jooksul mitte ühtegi mängu.

Norra jätkab kadestusväärset seeriat

A-grupis oli selge, et tiitlikaitsjal Brasiilial ei tohiks edasipääsuga probleeme tekkida. Kuigi vigastuse tõttu jäi meeskonnast seekord eemale nelja aasta tagune kangelane Romário, ei olnud brasiillastel superstaaridega sugugi kitsas käes:

Eesti võttis iseseisvuse taastamise järel esimese võidu Kui 1994. aasta MM-valiksari läks verinoorel Eesti koondisel sportlikus mõttes võrdlemisi aia taha, siis neli aastat hiljem oldi juba pisut arvestatavam jõud. 1996. aasta teisel poolel algas Eestile valiksari kahe mänguga Valgevene vastu – mõlemas matšis suutis kodumeeskond 1 : 0 võita. Iseseisvuse taastanud Eestile tõi esimese valikmänguvõidu Kadrioru staadionil Sergei Hohlov-Simsoni tabamus.

Enne seda Minskis toimunud kohtumises tegi Mart Poomi mängu algul saadud vigastuse tõttu koondisedebüüdi 19aastane Sergei Pareiko, kohalikult publikult teenis vilekoori kohtumist vaatama saabunud Valgevene president Aljaksandr Lukašenka.

Islandlasest peatreener Teitur Thordarson tõi Eestisse tänapäevase liinikaitse. Tema käe all kaotati selles valiktsüklis küll kaks korda Lätile, kuid valiksarja meeldejäävaim kohtumine peeti hoopis kodus Šotimaaga. Teatavasti otsustas FIFA delegaat Kadrioru staadioni ebasobiva valgustuse tõttu mängupäeval kohtumise algusaja varasemaks tuua, mistõttu jooksid platsile vaid kohtunikud ja 11 šotlast. Kui esialgu arvas Šotimaa, et nad saavad lihtsa tehnilise võidu, siis Eesti vaie oli edukas ja FIFA käskis mängu mõned kuud hiljem neutraalsel pinnal uuesti pidada. Monacos toimunud mälestusväärne matš jäi 0 : 0 viiki ning pani aluse Mart Poomi karjäärile Inglismaal.

Muide: šotlastel ei olnud viigist lõpuks hullu ühti, sest nad tulid Austria järel alagrupis teisele kohale ning pääsesid parima teise koha meeskonnana otse finaalturniirile. Eesti jäi aga Valgevenega võrdselt nelja punkti peale, kuid pisut parem väravate vahe tähendas, et viimast kohta suutsid sinisärgid vältida.

AJALUGU värskelt oli esile tõusnud vaid 21aastane ründaja Ronaldo, kelle valis FIFA nii 1996. kui 1997. aastal maailma parimaks jalgpalluriks ja kes võitis 1997. aastal ka Ballon d’Ori. Ässadest olid klubitasandil tõelisteks tipptegijateks saanud ka keskväljamees Rivaldo, vasakkaitsja Roberto Carlos ja veel mitu tähte, mispärast alustas Brasiilia turniiri peamise soosikuna.

Alagrupiturniir, mis on brassidele ajalooliselt olnud alati üliedukas, algas ka seekord võitudega Šotimaa ja Maroko üle, mis tähendasid juba enne viimast vooru edasipääsu kindlustamist. Seetõttu ei olnud neil viimases mängus Norra vastu just liiga palju motivatsiooni veri ninast välja pingutada, kuid Norra jalgpalliajalugu seda meenutada ei soovi: nemad kirjutasid endale tabelisse mesimagusa 2 : 1 võidu ning sammusid hoolimata esimese kahe mängu viigistamisest edasi 16 parema sekka!

78. minutil kaotusseisu jäänud norralaste kangelaseks tõusis 25aastane ründaja Tore André Flo, kes lõi 83. minutil viigivärava ning teenis viis minutit hiljem penalti, mille Kjetil Rekdal realiseeris.

Norra koondis on senimaani üks kahest kogu maailma jalgpalliriigist, kes on Brasiiliaga mänginud, aga pole mitte kordagi kaotanud – Norral on Brasiilia vastu kirjas kaks võitu ja kaks viiki! Teine riik selles lühikeses nimekirjas on Senegal, kes on Brasiiliaga mänginud ühe korra ja leppinud temaga viiki. Huvitaval kombel on norralastel samasugune seeria ette näidata ka Argentina vastu – kaks kohtumist, kaks võitu!

B-grupis jäi valusal moel edasipääsust ilma Kamerun. Kaheksa aastat varem maailma südamed võitnud koondisel oli viimases voorus Tšiili üle vaja võitu, ent 1 : 1 viik jättis aafriklastele suhu mõru maigu: Ungari kohtunik László Vágner eemaldas kaks kamerunlast ning jättis viigiseisul lugemata kamerunlaste värava, mis oleks nad alagrupi viimaselt kohalt hoobilt teiseks tõstnud.

Viigist piisas aga täielikult tšiillastele, kes suutsid esimest korda pärast kodust 1962. aasta turniiri alagrupist edasi murda.

Prantslased näitavad musklit, Nigeeria šokeerib Hispaaniat

Võõrustajad prantslased olid omapärases olukorras: eelmiselt kahelt finaalturniirilt kõrvale jäänud meeskond oli ühest küljest Brasiilia kõrval turniiri soosik number kaks, teisalt sai peatreener Aimé Jacquet turniiri eel kodumaa meedialt ja fännidelt omajagu kriitikat, sest otsustas meeskondliku mängu nimel koju jätta staarid Eric Cantona ja David Ginola. Nende asendajateks olid 20aastased veel tõestamata mehed Thierry Henry ja David Trezeguet.

Alagrupimängude põhjal võisid Prantsusmaa fännid ennast hästi tunda – kolmest mängust saadi kolm võitu ja sammuti probleemideta 16 sekka, kusjuures rünnakul olid põhiraskust kandnud just kolm väravat löönud Henry ja korra sahistanud

Zinedine Zidane, Marcel Desailly ja Laurent Blanc Kuldse Jumalannaga.

Kõik kolm meest teenisid turniiri jooksul punase kaardi, ometi jagas Prantsusmaa ausa mängu edetabelis Inglismaaga esikohta!

Foto: Michel Euler, AP/Scanpix

Trezeguet. Tõrvatilgaks meepotis oli aga meeskonna liidri Zinedine Zidane’i punane kaart teise vooru mängus Saudi Araabiaga, mis jättis ta peale viimase alagrupikohtumise eemale ka kaheksandikfinaalist.

D-grupp oli juba tunduvalt üllatusrohkem – ja pöörane mäng peeti maha juba avavoorus. Hispaania koondis oli tugevdatud äsja Real Madridiga Meistrite liiga võitnud meestega ning just sellised ässad Fernando Hierro ja Raúl viisid hispaanlased Nigeeria vastu 1 : 0 ja 2 : 1 juhtima.

Mitme Euroopa tippklubi mängija ja legendaarse peatreeneri Bora Milutinovićiga relvastatud nigeerlased suutsid aga seejärel viie minutiga mängu pea peale pöörata – Sunday Oliseh saatis 78. minutil 25 meetrilt vägeva pommlöögi võrku ning tõi kahe aasta tagustele olümpiavõitjatele turniiri alustuseks magusa võidu.

Nigeerlased tegid seejärel selja prügiseks ka Bulgaarial, mistõttu ei vääranud nende grupivõitu isegi viimase vooru kaotus Paraguayle. Hispaania viigistas küll lõunaameeriklastega ning tampis viimases mängus Bulgaariat lausa 6 : 1, kuid edasipääsuks sellest ei piisanud – selles grupis jäid Euroopa meeskonnad viimasteks. Iseäranis kahvatu oli nelja aasta taguse poolfinalisti Bulgaaria esinemine – vananev meeskond ei suutnud enam säravaid esitusi pakkuda, totaalselt vormist väljas oli ka FC Barcelona mees Hristo Stoitškov.

Poliitilised pinged ja turvamured

Ülejäänud gruppides suures plaanis hiigelüllatusi ei sündinud: varem kaugele jõudnud meeskondadest pidid koju sõitma Belgia, kes jäi E-grupis alla Hollandile ja Mehhikole, ja samuti Kolumbia, kes jäi G-grupis alla Rumeeniale ja Inglismaale. Rumeenia säras mäletatavasti ka neli aastat varem ning suurelt jaolt oli meeskonna tuumik endine: 33aastane kapten Gheorghe Hagi oli küll karjääri lõpusirgel, ent mitu teist meest mängis endiselt Euroopa tippklubides, moodustades sellega Rumeenia kuldse põlvkonna.

2022 JUUNI JALKA

51

AJALUGU

Osama bin Ladeni konspiratsioon

Juba esimese kahe alagrupimänguga edasipääsu kindlustanud Rumeenia koondislased tegid toreda liigutuse: kogu meeskond värvis oma pea kuldkollaseks! Kaheksandikfinaalist edasi see tegu neid siiski ei aidanud, mis siis et Gheorghe Hagi (pildil) selles kahevõitluses Tuneesia koondislasest Riadh Bouazizist jagu sai.

Kuigi Inglismaa–Tuneesia alagrupimängu eel haaras tähelepanu sellele eelnenud ööl toimunud fännimärul, oleks kohtumine võinud halvemal juhul lõppeda palju suurema massitragöödiaga.

Nimelt tuli alles mitu aastat hiljem avalikuks, et just selle Marseille’is toimunud kohtumise oli terrorirünnakuga sihile võtnud Osama bin Ladeni juhitud Al Qaeda koos Alžeeria terrorirühmituse GIAga. Kolm GIA liiget olid pääsenud staadioni turvameeskonda ning kavatsesid selle abil sihikule võtta nii Inglismaa koondislased kui pöidlahoidjad, tappa sooviti teiste seas peatreenerit Glenn Hoddle’it, väravavaht David Seamani, ründajat Alan Shearerit ja andekaid noori David Beckhamit ja Michael Owenit. Plaanid hõlmasid muu hulgas Inglismaa koondise vahetusmängijate pingi õhkulaskmist, mängijate pihta tulistamist ja granaatide tribüünile viskamist. Peale selle kavatseti Pariisis pommirünnak korraldada hotellile, kus peatus USA koondis, kaaperdatud lennukiga kavatseti rünnata Civaux’ tuumaelektrijaama. Õnneks suutsid Euroopa riikide julgeolekuteenistused GIA ja Al Qaeda plaanid lörtsida: vähem kui kuu aega enne kohtumist arreteeriti hiiglasliku koordineeritud politseioperatsiooni käigus viies Euroopa riigis peaaegu sada inimest, kes olid plaaniga seotud.

Kolm aastat hiljem USAs 11. septembri rünnakud korraldanud Osama bin Laden oli sealjuures kuuldavasti suur jalgpallisõber ja suisa Arsenali fänn, olles vanal Highbury staadionil korduvalt Arsenali mänge nautimas käinud.

Foto: Eric Cabanis, AFP/Scanpix

Omapärasel moel suutsid rumeenlased just Inglismaal mänginud pallurite, Coventry City ründaja Viorel Moldovani ja Chelsea kaitsja Dan Petrescu väravatest teises voorus Inglismaa üle magusa 2 : 1 võidu võtta ja sellega edasipääsu kindlustada. Korra ärevasse seisu jäänud inglased alistasid aga viimases voorus Darren Andertoni ja David Beckhami väravatest Kolumbia ning murdsid end siiski 16 parema sekka.

Inglismaa puhul räägiti rohkem aga hoopis fännide käitumisest, sest avamängule Tuneesiaga

Debütantide alagrupp Argentinale oli alagruppide loos tõeliselt armuline: kahekordsed maailmameistrid sattusid vastamisi mitte ühe ega kahe, vaid lausa kolme MM-debütandiga! Turniiri eel viie peasoosiku sekka kuulunud argentiinlased noppisid siin järjepanu võite, alistades kõik kolm vastast endale väravat sisse laskmata. Teine edasipääseja oli Horvaatia, kes leidis hea mineku vaatamata tiimi senise põhiründaja Alen Bokšići vigastusele, mis ta turniirilt eemale jättis. Rooma Lazio mehe asemel haaras Horvaatia koondise rünnakul ohjad Real Madridi äss Davor Šuker, kelle imeline turniir pani horvaadid suisa unustama, et kunagi Bokšićit taga nuteti.

Kui Jaapan ei suutnud debüüdil erilist jälge maha jätta, siis seni ainsat korda MMile pääsenud Jamaica küll – värvikas meeskond värvikate toetajatega jäi edasipääsust küll kaugele, kuid jäi siiski turniiriga rahule: viimases voorus alistati Theodore Whitmore’i kahest väravast Jaapan 2 : 1 ning Reggae Boyz sõitis koju püstipäi.

52

JALKA JUUNI 2022

eelnes öine fännikaklus, mis saatis haiglasse 35 jalgpallituristi, poolsada kaklejat vahistati. Olukord oli sedavõrd tõsine, et vabandusega esines ka Briti peaminister Tony Blair.

Britid ei olnudki aga turniiri kõige suuremad löömamehed: selle „au“ said endale hoopis Saksamaa huligaanid, kes korraldasid enne oma teise vooru kohtumist Jugoslaaviaga Lensi tänavatel mässu, mille käigus peksti raudlatiga julmalt läbi kohalik sandarm, 44aastane kahe lapse isa Daniel Nivel. Nivel jäi küll õnneks ellu, kuid veetis kuus nädalat koomas ja sai kogu ülejäänud eluks tõsise puude. Neli sakslast mõisteti Niveli ründamises süüdi ning saadeti vangi, karistused ulatusid kolmest ja poolest aastast kuue aastani. Saksamaa tundis juhtunu pärast kollektiivset häbi: Niveli auks lõi Saksamaa vutiliit huligaanide kontrollimise ja ohvrite aitamise fondi, samuti korraldati tema heaks Saksamaal heategevuskohtumisi.

Saksamaa koondislane Ulf Kirsten teenis plusspunkte sellega, et tegi mängude eel sooja Prantsusmaa koondise särgis.

Mõned tunnid pärast traagilisi sündmusi peeti aga turniiri poliitiliselt pingelisim kohtumine, sest vastamisi sattusid USA ja Iraan, kaks riiki, kelle diplomaatilised suhted katkesid juba 1980. aastal. Kuigi mängijad näitasid üksteise suhtes välja austust ning poseerisid enne mängu sõbralikul ühispildil, polnud austusest märkigi Teherani tänavatel: Iraani 2 : 1 võidu järel põletati seal avalikult USA lippe ja pidutseti, nagu oldaks tulnud maailmameistriks.

Tegelikult hõivasid Saksamaa ja Jugoslaavia selles grupis kindlalt esimesed kaks kohta.

AJALUGU Ronaldo lööb särama

Kaheksandikfinaalide alustuseks kordus omal moel ajalugu, kui Itaalia Christian Vieri tabamusest Norra 1 : 0 alistas. Tänaseni on Norra koondis osalenud kolmel MM-finaalturniiril (1938, 1994, 1998) ning iga kord langenud konkurentsist pärast üheväravalist kaotust Itaaliale! Need kolm allajäämist on ühtlasi ainsad kaotused, mille Norra koondis on kolme turniiri jooksul üldse pidanud vastu võtma.

Samal õhtul toimunud Lõuna-Ameerika duellis näitas klassi Brasiilia – kaks väravat keskväljamehelt César Sampaiolt ja kaks kolli Ronaldolt aitasid soosikud Tšiili vastu 4 : 1 võidule. Eriliselt säras just 21aastase Ronaldo täht – O Fenômeno hüüdnime kandnud mees tabas lisaks väravatele nii posti kui latti ning oli oma kiiruse, jõu, tehnika ja külma pea unikaalse kombinatsiooni pärast kaitsjatele tõeline õudusunenägu. Sealjuures oli ta neli aastat varem MM-tiitli juba võitnud, kuigi USA turniiri jooksul ta väljakule kordagi ei pääsenud.

Väike üllatus oli Nigeeria lagunemine: alagrupiturniiril Hispaania alistanud meeskond jäi Taani vastu juba 12. minutiks 0 : 2 kaotusseisu ja pidi lõpuks vastu võtma suure 1 : 4 kaotuse.

Dramaatilise lõpu sai Hollandi ja Jugoslaavia lahing – kaks aastat varem EM-finaalturniirilt varakult koju saadetud Edgar Davids palus mängu lõpuminutitel 1 : 1 viigiseisul vahetust, kuna võitles krampidega. Peatreener Guus Hiddink seda ei võimaldanud, aga Davidsil ei olnud kavas lisaajaks platsile jääda – ta lõi teisel üleminutil hoopis võiduvärava! Jugoslaavlased jäid kahetsema raisatud võimalust – Predrag Mijatovićil oli teise poolaja alguses võimalik penaltist omad

Beckhamist saab patuoinas Kaheksandikfinaal Argentina ja Inglismaa vahel pidi ju olema tuline ja vastuoluline – tegu oli 12 aasta taguse veerandfinaali kordusega, kus Maradona kahe fenomenaalse väravaga kohtumise otsustas. Mängu algus oligi tuline – juba esimene veerandtund tõi kolm väravat. Esmalt viis Gabriel Batistuta 5. minutil penaltist juhtima argentiinlased, neli minutit hiljem vastas samaga Alan Shearer. 16. minutil sündis aga selle turniiri üks kuulsamaid väravaid – vaid 18aastane Michael Owen, kes oli ka inglaste penalti üsna väikesest puutest välja võlunud, sai keskringis palli, võttis hoo sisse, purjetas Inglismaa koondise kaitseliinist läbi ning virutas palli võrku! turniiri üks murdehetMitte küll päris Maradona anno 1986, aga ki: Kim Milton Nielsen kaunis värav sellegipoolest. näitab David BeckArgentina jõudis avapoolaja lõpus Javier hamile kaheksandikZanetti tabamusest viigini, kuid kohtumise finaalis Argentinaga pöördepunkt saabus teise poolaja avaminupunast kaarti. titel. Praegune Atlético Madridi peatreener Foto: Denis Doyle, AP/TT/ Diego Simeone põrkas keskväljal David Scanpix Beckhamiga kokku ning sasis inglast pikali olles kergelt juustest. Ärritunud Beckham äsas kõhuli olles vastase poole jalaga ning kuigi puude ei olnud väga tõsine, fikseeris taanlasest kohtunik Kim Milton Nielsen löögiliigutuse ja saatis Beckhami punase kaardiga duši alla. Duellis oli selge võidu saanud Simeone, kes inglase esmalt rohmaka veaga pikali saatis ja seejärel vastase õrnale hoobile dramaatiliselt reageeris.

Kuigi Inglismaa suutis kümne mehega järgmised 75 minutit argentiinlased kuival hoida, hoidsid penaltiseerias külmemat närvi lõunaameeriklased. Kuigi penaltitel eksisid nii Paul Ince kui David Batty, süüdistas Inglismaa meedia kaotuses just Beckhamit – üks ajaleht trükkis ära tema näoga märklaua, Londonis poodi üles elusuuruses Beckhami kuju. Beckhamile andestati alles mitu aastat hiljem.

Esimene kuldne värav Tükike jalgpalliajalugu tehti kaheksandikfinaalis Prantsusmaa ja Paraguay vahel, kui MM-finaalturniiridel nähti esimest korda kuldset väravat. Juba kaks aastat varem toimunud EMil kehtinud reegel oli algusest peale võrdlemisi vastuoluline, sest tõi kaasa suhteliselt kinnised lisaajad – mõlemad meeskonnad kippusid mängima kaitsvalt, sest iga eksimus oma värava lähedal võis võrduda kohese kaotusega. Turniiri esimene lisaaeg tõigi kohe ka esimese kuldse värava, kui Prantsusmaa ja Paraguay kohtumine väravateta viigiseisul penaltiseeria poole tüüris. Maruliselt väravat taga ajanud prantslased saidki 114. minutil oma tahtmise – Laurent Blanc võttis Paraguay karistusalas maha David Trezeguet’ söödu ning saatis palli vastaste väravavahist José Luis Chilavertist mööda. Sealjuures oli Blanc tegelikult kaitsja, kes oli lisaajal rünnakut tugevdama saadetud – nii palju siis kuldse värava tapvast mõjust! „Ütlesin endale, et kui me laseme mängul penaltiseeriasse minna, on meie võimalused väga ahtad. Paraguaylased hoidsid kümne küünega viigist kinni ja nende väravavaht oli enesekindlust täis. Ma ei mänginud enam kaitsjana, sest teadsin, et isegi kui riskime ja kaotame, on see parem kui penaltiseerias alla jääda,“ sõnas Blanc.

Kuldse värava reeglit kasutati veel ka 2002. aasta turniiril, kuid 2006. aastaks oli see juba ajalooks saanud.

54

JALKA JUUNI 2022

juhtima viia, kuid tema löök tabas latti. Jugoslaavia naabrit Horvaatiat saatis järgmisel päeval aga edu – nemad alistasid Davor Šukeri penaltist Rumeenia.

Itaalia prantslased alistavad „kodumaa“

Veerandfinaalid algasid kohe põnevusheitlusega – vastamisi olid kaks naabrit ja suurt konkurenti Prantsusmaa ja Itaalia. Mängu eel toodi mõnuga välja, et suur osa Prantsusmaa koondisest teenib leiba just Itaalia klubides – Itaalia peatreener Cesare Maldini naljatas suisa, et vastamisi on kaks Itaaliat!

Väravaid pingeline ja taktikaline lahing ei toonud, kuigi lisaajal oli Roberto Baggiol imeline võimalus Itaalia poolfinaali saata. Selle asemel tuli saapamaalastel juba kolmandat MMi järjest penaltiseerias välja langeda – otsustavatel löökidel eksisid nende poolt Demetrio Albertini ja Luigi Di Biagio.

Püstipäi võis lahkuda Taani koondis, kes andis veerandfinaalis Brasiiliale väga kõva lahingu.

Martin Jørgensen viis Taani juba teisel minutil juhtima, kuid 25. minutiks olid Bebeto ja Rivaldo väravad seisu pea peale pööranud. Brian Laudru-

AJALUGU pi värav viigistas küll teise poolaja alguses taas seisu, kuid Rivaldo teine tabamus tõi brasiillastele 3 : 2 võidu. Taanile tähendas kaotus ka ajastu lõppu: karjääri lõpetas nende ajaloo parim mängija Michael Laudrup.

Mõned päevad varem dramaatilisel kombel Inglismaast jagu saanud Argentina pidas Hollandiga maha tulise kohtumise, kus mõlema meeskonna mängijale ka punast kaarti näidati. Hollandlased said teist mängu järjest võidu tänu viimase minuti väravale – sedapuhku suutis külma pead säilitada Arsenali ründaja Dennis Bergkamp, kes karistusalasse saadetud kõrge palli maha võttis, kaitsja ära lollitas ja palli lati alla põrutas.

Suuremat sorti üllatus sündis viimases veerandfinaalis Saksamaa ja Horvaatia vahel, kus vastamisi olid sisuliselt Taavet ja Koljat – kolmekordne maailmameister viie miljoni elanikuga debütandi vastu! Kohtumine ise läks aga just Horvaatia kasuks, omal moel aitasid sellele kaasa ka sakslased: 40. minutil võttis Saksamaa kaitsja Christian Wörns keskväljal tarbetult jõhkralt maha Šukeri, teenides sellega punase kaardi. Arvulise ülekaalu kasutasid horvaadid suurepäraselt ära – veel esimese poolaja lõpus läksid nad juhtima, mängu viimase kümne minutiga kasvatasid eduseisu kolmele väravale ja purjetasid nelja parema sekka.

Thurami uskumatu pooltund

MM 1998 Alagrupiturniir A-grupp Brasiilia 6 Norra 5 Maroko 4 Šotimaa 1

E-grupp Holland 5 Mehhiko 5 Belgia 3 Lõuna-Korea 1

B-grupp Itaalia 7 Tšiili 3 Austria 2 Kamerun 2

F-grupp Saksamaa 7 Jugoslaavia 7 Iraan 3 USA 0

C-grupp Prantsusmaa 9 Taani 4 Lõuna-Aafrika 2 Saudi Araabia 1

G-grupp Rumeenia 7 Inglismaa 6 Kolumbia 3 Tuneesia 1

D-grupp Nigeeria 6 Paraguay 5 Hispaania 4 Bulgaaria 1

H-grupp Argentina 9 Horvaatia 6 Jamaica 3 Jaapan 0

Playoff Kaheksandikfinaalid Brasiilia–Tšiili 4 : 1 Nigeeria–Taani 1 : 4 Holland–Jugoslaavia 2 : 1 Argentina–Inglismaa 2 : 2, pen 4 : 3 Itaalia–Norra 1 : 0 Prantsusmaa–Paraguay 1 : 0 (l.a) Saksamaa–Mehhiko 2 : 1 Rumeenia–Horvaatia 0 : 1 Veerandfinaalid Brasiilia–Taani 3 : 2 Holland–Argentina 2 : 1 Itaalia–Prantsusmaa 0 : 0, pen 3 : 4 Saksamaa–Horvaatia 0 : 3 Poolfinaalid Brasiilia–Holland 1 : 1, pen 4 : 2 Prantsusmaa–Horvaatia 2 : 1

Juba viiendat korda MMide ajaloos koosnesid poolfinaalid Brasiiliast Kolmanda koha mäng ja kolmest Euroopa riigist. MõleHolland–Horvaatia 1 : 2 mad mängud osutusid omal moel dramaatiliseks: Brasiilia ja Hollandi Finaal vahel selgus edasipääseja penaltiBrasiilia–Prantsusmaa 0 : 3 seerias, Prantsusmaa ja Horvaatia kohtumises tõusis esile aga täiesti ootamatu sangar.

Hollandi kaitseliin sai pöörases hoos Ronaldo taltsutamisega nii hästi hakkama, kui oskas, kuid kohe teise poolaja avaminutil lubas Phillip Cocu brasiillase siiski endast mööda ning too ei jätnud võimalust kasutamata, avades skoori. Frank de Boeri pingutused Ronaldot nullida kandsid siiski vilja, sest viigivärava jõudsid Oranje toetajad ära oodata – Patrick Kluiverti 87. minuti koll viis mängu lisaajale, kus väravaid enam ei nähtud.

Penaltiseerias kerkis kangelaseks Brasiilia vära-

vavaht Cláudio Taffarel, kes tõrjus nii Cocu kui Ronald de Boeri löögid ning saatis oma meeskonna järjekordsesse MM-finaali.

Teise poolfinaali ainsaks märksõnaks kõlbab ilmselt Prantsusmaa paremkaitsja Lilian Thurami nimi. Just tema uinumine lubas Davor Šukeril eirata prantslaste suluseisulõksu ning viia Horvaatia juba teise poolaja esimesel rünnakul kodupubliku šokiks juhtima. Just Thuram oli see, kes järgmisel minutil Horvaatia karistusala juures palli vastaste kapteni Zvonimir Bobani jala pealt varastas ja jätkuolukorras seisu viigistas. Ja just Thuram oli see, kes 70. minutil mõneti sarnases olukorras Robert Jarnit ennetas ja palli madala löögiga 20 meetrilt võrku saatis! 2 : 1 võit viis Prantsusmaa lõpuks ometi MM-finaali, kuid medalil oli ka teine külg – standardolukorraeelse pusklemise eest näidati vastuolulist punast kaarti meeskonna kaptenile Laurent Blancile, mis jättis ta finaalis pealtvaatajaks.

Thurami kahe värava erilisust märgib tõsiasi, et tema 142 kohtumise pikkuse koondisekarjääri jooksul jäidki need tema ainsateks väravateks! Ka klubikarjääris jõudis ta rünnakul sihile haruharva – Monaco, Parma, Juventuse ja Barcelona eest mängides lõi ta 683 mänguga vaid 13 väravat.

Horvaadid ei lasknud end valusal kaotusel aga rütmist välja lüüa – pronksimatšis alistati Robert Prosinečki ja Davor Šukeri väravatest Holland 2 : 1. Šuker tõusis kuue kolliga ka turniiri parimaks väravakütiks. „Pisut suuremate kogemustega oleksime võinud tulla maailmameistriks,“ nentis Horvaatia peatreener Miroslav Blažević. Treener tõdes, et sai meeskonna hüvanguks kasutada patriootlikke tundeid, mis vaid kuus aastat iseseisvust nautida saanud riigi mängijate sees pulbitsesid.

Palju õnne, Prantsusmaa… aga mis ometi juhtus Ronaldoga?

Finaalipäeva pärastlõunal läks Prantsusmaa koondise kapten Laurent Blanc Zinedine Zidane’i hotellituppa ja pani seal 26aastasele poolkaitsjale südamele: sa oled turniiril seni hästi mänginud, aga pole meile toonud mitte ühtegi võitu. Blanc rõhutas, et Brasiilia koondis ei ole standardolukordade kaitsmisel kõige osavam, mis tähendab, et Zidane võiks nurgalöökide ja karistuslöökide puhul minna julgemalt kõrgemale.

2022 JUUNI JALKA

55

AJALUGU Seda, mis samal ajal Brasiilia laagris toimus, prantslased aga ei teadnud. Kella kahe paiku päeval avastas Ronaldo toakaaslane Roberto Carlos ühtäkki, et lõunaund tegev meeskonna suurim staar vappub krampides. Carlos ei soovinud asja esialgu suure kella külge panna ning kutsus tuppa veel paar mängijat, kes hoolitsesid selle eest, et esiründaja endale haiget ei teeks. Krambihoo järel jäi Ronaldo taas magama ning kaaslased teavitasid juhtunust meeskonna arste ja abitreener Zicot. Peatreener Mário Zagallole ei öeldud veel midagi, sest ei tahetud tema puhkehetki häirida!

Kella viie ajal ärganud Ronaldo viidi kohe haiglasse, kus teda poolteist tundi uuriti, misjärel ta terveks meheks tunnistati. Meeskond oli samal ajal aga juba staadionil ning mänguprotokolli kanti tema asemel hoopis Edmundo, mis tekitas ajakirjanikes hämmastust. 50 minutit enne avavilet ilmus Ronaldo aga meeskonna riietusruumi, väitis, et temaga on kõik korras, ning palus luba mängida. Zagallo, kellele oli rohelise tule andnud ka meeskonna arst, küll kõhkles, kuid ennistas Ronaldo algrivistusse. Nii arst kui Zagallo on hiljem öelnud, et tundsid tohutut survet: nad hindasid, et Ronaldo eemalejätmine oleks mängu kaotuse korral nende vastu kaasa toonud hiiglasliku pahameeletormi.

Noore ründaja ootamatu epilepsiahoo ja sellele järgnenu ümber on aastate jooksul ringelnud palju vandenõuteooriaid: kahtlustatud on mürgitamist, pingeolukorrast tekkinud närvivapustust, Ronaldo ja Brasiilia suursponsori Nike survet mees platsile saata ja isegi allergilist reaktsiooni dopingusüstile, kuid mehe oma versioon kõlab

Ronaldo finaalmängule ei saanud kasuks tulla ka esimese poolaja kokkupõrge Prantsusmaa väravavahi Fabien Bartheziga, kus puurivaht brasiillasele kõrge kaarega peale prantsatas.

Foto: imago images / Scanpix

Fakte 1998. aasta MMi kohta ^ Horvaatia koondise eest alagrupimängus Jamaicaga skoori teinud Robert Prosinečkist sai esimene mängija MM-ajaloos, kes teinud skoori kahe koondise eest – 1990. aasta turniiril skooris ahelsuitsetajast Prosinečki Jugoslaavia ridades mängides. ^ Argentina ründajast Gabriel Batistutast sai MM-ajaloo esimene mängija, kes löönud kübaratriki kahel turniiril. ^ Tegu oli esimese MM-finaalturniiriga, kus kasutati kuldse värava reeglit – meeskond, kes lõi lisaajal esimese värava, võitis kohtumise. ^ Saksamaa koondislane Lothar Matthäus jõudis 1998. aastal oma 25. mänguni MM-finaalturniiril – tegu on senimaani püsiva rekordiga. ^ 1998. aasta turniir kestis 32 päeva – see tähistab senimaani kõige pikemat jalgpalli MMi.

56

kõige loogilisemalt. See seletab ka seda, miks ei olnud Ronaldo finaalmatšis päriselt tema ise ja miks oli kogu Brasiilia koondis väljakul sedavõrd kaame tegutsemisega. Väidetavalt olid mõned mängijad suisa Ronaldo elu pärast kartnud.

Mäng ise kulges aga täpselt nii, nagu Blanc oli Zidane’i hotellitoas prohvetlikult rääkinud. Brasiillased jäid standardolukordade kaitsmisel hätta ning lasid Zidane’il 27. ja 45 + 1. minutil nurgalöökide järel peaga sisuliselt identsed väravad lüüa.

Brasiilia koondis oli tervikuna tavatult hajevil: kuigi Prantsusmaa värava all tekitati mõned võimalused, puudus nende mängust tavapärane teravus. Õlekõrs ulatati brassidele näiliselt 68. minutil, kui Prantsusmaa kaitsja Marcel Desailly teenis tarbetult teise kollase kaardi ja jättis oma tiimi platsil vähemusse. Denilson tabas küll üleminutitel Brasiilia poolelt latti, kuid hoopis prantslased vormistasid lõppskoori – kolmandal üleminutil vormistas Emmanuel Petit vasturünnakust lõppskooriks 3 : 0. Seis oleks võinult vabalt olla ka 5 : 0 või 6 : 0, kui prantslaste ründajad poleks Brasiilia värava all sedavõrd palju võimalusi raisanud.

Prantsusmaa sai Stade de France’il pidu alustada, selle jätk Champs-Élysées’l tõi Pariisi tänavatele tähistama lausa poolteist miljonit inimest.

Lugude koostamisel on muu hulgas kasutatud FIFA ametlikku MM-ajaloo raamatut „The Official History of the FIFA World Cup“ ja Andres Musta eestikeelset raamatut „Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade“.

17 aastat ja 99 päeva

Kaheksandat

16 sekundit

vana oli turniiri noorim mängija, Kameruni ründaja Samuel Eto’o. Temast nooremana oli varem platsil käinud vaid põhjaiirlane Norman Whiteside, kel oli 1982. aasta MMil vanust 58 päeva jagu vähem.

korda ei suutnud Šotimaa koondis MM-finaalturniiril esimesest ringist edasi pääseda – see on senimaani MMide rekord.

pärast vahetusest sekkumist tegi Taani ründaja Ebbe Sand kaheksandikfinaalis Nigeeria vastu skoori.

JALKA JUUNI 2022

ESITLEB

EESTI

SAN MARINO UEFA RAHVUSTE LIIGA

2. JUUNI 2022 KELL 19.00 A. LE COQ ARENA PÄÄSMED PILETILEVIST!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

10 AASTAT TAGASI

Antijalgpall kahtlaste striimide kaudu

2

012. aasta juunikuu Jalka kaaneloos pühendas peatoimetaja Indrek Schwede oma kolumni Chelsea võidule Meistrite liigas. See sündis suure üllatusena ja suuresti antijalgpalli toel – poolfinaalis saadud võitu FC Barcelona üle võrdles Schwede Fääri saarte võiduga parimas koosseisus mängiva Hispaania üle ning teoretiseeris, et kuigi klubi omanik Roman Abramovitš sai lõpuks kauaoodatud tiitli, ei tulnud see sugugi meelepärasel moel. „Milline rahajõmm, kelle eesmärgiks on võita klubimaailma väärtuslikem karikas, tahaks istuda kodustaadioni VIP-loožis ja vaadata, kuidas omad istuvad terve mängu kaitses ja peksavad palli eemale? Ja lihtsalt loota… imele.“ Kolumnis kirjutas Postimehe arvamustoimetuse juhataja ja Jalka kolleegiumi liige Neeme Korv sellest, kuidas tema hinnangul on Eesti meistriliiga mängulises plaanis tunduvalt suurem, kui sellest kõneldakse. „Sel ajal kui allveelaev Lembit veel Pirital TOPi lähedal kai ääres loksus, käisin mitu korda tema pardal. Ei mingit trügimist. Aga nüüd, (häbenemata!) maailmatasemel meremuuseumis Lennusadamas seisime tütrega kolmveerand tundi järjekorras. Väga palju oleneb kastmest, milles me rooga esitleme!“ näitlikustas Korv.

Andres Must tutvustas võimalusi, kuidas nutirakenduste abil jalgpalli vaadata ja jalgpalliga seotud sisu tarbida. Kui tänapäeval on nutiseadmete kaudu spordiülekannete vaatamine tehtud üsna lihtsaks – sageli on vaja lihtsalt liituda mõne tasulise teenusega nagu Go3, Viaplay vms –, siis kümme aastat tagasi oli see maastik tunduvalt künklikum. Must tõi näiteks välja mitu iPhone’ile saada olnud rakendust, mille kaudu oli võimalik jalgpallimängude ja -saadete striime leida. Suhteliselt uus oli ka podcast’ide maailm – kui praeguseks on Eestiski kuus-seitse regulaarset jalgpallisaadet, siis kümme aastat tagasi eestikeelseid jalgpallisaateid taskuhäälinguna veel saadaval polnudki. Puudusid ka eestikeelsed nutirakendused, mille loomisest nii Soccernet.ee toonane tegevjuht Veiko Kampura kui jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht alles vargsi mõtlesid.

Jalgpalliliit avaldas, et alates 2016. aastast soo-

58

JALKA JUUNI 2022

viti käivitada programm, mis tooks tippmängijad karjääri lõpetama meistriliiga meeskondadesse. „Usun, et kui Andres Oper mängiks Paides, käiks ka rohkem rahvast mänge vaatamas. Teiseks tõstaks selline mängija oluliselt meeskonna treeningu ja mängu kvaliteeti,“ kiitis Paide Linnameeskonna peatreener Meelis Rooba. Värskelt oli alustatud aga klubide juurde fännikoordinaatorite leidmisega, kuid ettevõtmine ei olnud näiteks FC Flora juures seda tööd teinud Jaanus Nuutre sõnul kõige paremini käima läinud. „See on praegu rohkem nii, et oleks tehtud ja saaks UEFAle raporteerida. Klubid on olnud väga passiivsed. See asi läheb käima, kui klubid ise ka initsiatiivi üles näitavad,“ sõnas Nuutre.

Mängijaks luubi all oli Sander Sinilaid, postritel olid värsked eurosarja võitjad Chelsea ja Atlético Madrid, Didier Drogba ja Falcao. Suures intervjuus vaatas oma karjäärile tagasi Urmas Rooba, Lembit Peegel oli teiste seas pildile püüdnud U17 koondise kapteni Rauno Sappineni (pildil).

Käbi ja kännu rubriigis rääkis Eestis elav Hollandi ettevõtja Arnout Lugtmeijer sellest, kuidas jalgpall on tema töisele karjäärile kaasa aidanud. Ka tema pojad Casper (9) ja Raphael (5) olid suured jalgpallisõbrad – kümme aastat hiljem mängib Casper endiselt vutti, kuuludes juba kolmandat hooaega esiliigas FCI Levadia U21 tiimi.

26. mail kõlas A. Le Coq Arenal peetud karikafinaalil esimest korda Tomi Rahula kirjutatud Eesti Jalgpalli Liidu hümn. „Hümni meloodia ja tekst ei saa olla sobilikud ainult ühe finaali jaoks, vaid see peab jääma igavikuliselt kõlama, just see ongi keeruline,“ sõnas Rahula, kes võttis enda loodud meloodiale sõnad Marie Underi ja Karl Eduard Söödi teostest.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!

PANE END PROOVILE!

Pane end proovile!

Jalka uus rubriik pakub lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta. Loe kokku, mitut õiget vastust tead, ning võrdle tulemust sõbra omaga!

Foto: Liisi Troska

Mälumäng

2. Uruguay ja Argentina vahel asub Atlandi ookeani osaks olev La Plata laht, mis on andnud nime suurele ja kuulsale jalgpalliklubile.

Millisele?

3. Soome, Liechtenstein, Luksemburg, Montenegro, Šotimaa, Serbia ja Wales erinevad kõikidest teistest UEFA liikmetest ühe jalgpallielu omapära pärast – nimelt pole neil mitte kunagi olnud midagi, mis on paljudes muudes riikides, kaasa arvatud Eestis, täiesti tavapärane. Mida pole Soomes, Liechtensteinis, Luksemburgis, Montenegros, Šotimaal, Serbias ja Walesis mitte kunagi olnud/juhtunud? Eestisse jõudis küsitav asi esimest korda 1996. aastal ning seda on olnud võimalik tunnistada ka tänavu.

4. Arsenali ridades kuus hooaega mänginud Granit Xhaka on selle aja jooksul teinud 19 korda midagi platsivälist, mis on põhjustanud vastakaid reaktsioone – osa fänne peab seda pealiskaudseks ja tühiseks, teised tunnustavad teda. Mida on Xhaka keskmiselt pisut enam kui kolm korda hooaja jooksul teinud?

5. „Kui sündisin, kandsin kuu aega nime Vadik.

Siis tuli aga minu vanaema ja ütles: sellest poisist saab võitja!“ Milline Eesti jalgpallitegelane on nii öelnud? Vanaema sekkumise järel vahetatigi 1959. aastal nimi võitjale sobivamaks.

Sina oled kohtunik 1. Lüüakse karistuslööki võistkonna oma karistusalas. Väravavaht tõstab palli kaitsemängijale, kes selle väravavahile rinnaga tagasi mängib. Väravavaht võtab palli kätte. Milline on kohtuniku otsus? a) penalti, kollane kaart b) vabalöök, kollane kaart väravavahile c) vabalöök, kollane kaart kaitsemängijale d) mäng jätkub 2. Kaitsemängija blokeerib pealelöögi selgelt käega, mis on teinud keha ebaloomulikult suuremaks, väravavahil polnud võimalust lööki tõrjuda. Käe puutest lendab pall suluseisu positsioonil olevale ründajale, kes lööb palli väravasse. Milline on kohtuniku otsus? a) värav loeb, punane kaart b) värav loeb, kollane kaart c) penalti, punane kaart d) suluseis, punane kaart 3. Kaitsemängija peatab lubava rünnaku. Enne kui kohtunik jõuab alustada kaardi näitamise protseduuri, alustab ründaja kiirrünnakut ja loob ilmse väravavõimaluse. Milline on kohtuniku otsus? a) lubab mängul jätkuda, karistab kaitsjat kollase kaardiga järgmisel mängupausil b) lubab mängul jätkuda, karistab kaitsjat punase kaardiga järgmisel mängupausil c) lubab mängul jätkuda, ei karista kaitsjat d) peatab mängu, karistab kaitsjat kollase kaardiga

Õiged vastused: 1. b) – reegel 12 ütleb, et kui väravavaht on trikitamise algataja, siis karistatakse teda. 2. b) – reegel 11 ütleb, et tahtliku käega mängu korral ei arvestata, et ründemängija saab antud positsioonil viibimisest edu. Kollane kaart sellepärast, et ei peatatud ilmset väravavõimalust – ründemängija lõi värava. 3. c) – reegel 12 ütleb, et kui kohtunik pole alustanud kaardi näitamise protseduuri ja ründaja mängib olukorra kiiresti lahti, siis kohtunik laseb mängul jätkuda. Kuna tegemist on lubava rünnaku peatamise eest määratud veaga ja lubav rünnak ründajate osava tegutsemise pärast siiski jätkus, siis rikkujat enam ei karistata.

1. USA koondislane Megan Rapinoe on ainus, kes seda olümpiamängudel suutnud, kusjuures ta sai selle saavutusega hakkama nii 2012. kui 2020. aasta olümpial. Kuigi olümpiamängudel pole keegi teine seda suutnud, siis mujal küll: esimene pallur, kes ametlikus mängus seda suutis, oli argentiinlane Cesáreo Onzari 1924. aastal, kusjuures vaid mõni kuu varem oli IFAB selle platsil „legaliseerinud“.

Onzari tegu andis sellele konkreetsele teole ka tänaseni kasutatava nime.

2022 JUUNI JALKA

59

Õiged vastused 1. Gol olímpico ehk olümpiavärav – värav otse nurgalöögist.

Onzari väravale anti selline nimetus, sest ta lõi palli otse kornerist äsja olümpiavõitjaks tulnud Uruguay võrku.

2. River Plate.

3. Superkarikafinaal.

4. Palunud sotsiaalmeedias fännidelt vabandust.

5. Viktor Levada.

LÕPULUGU Real Zaragoza kodustaadion La Romareda on tuntud oma hiigelsügavate väravavõrkude poolest. Foto: Real Zaragoza Facebook

Ideaalse värava otsinguil Kommenteerisin hiljuti televisioonis Hispaania karikavõistluste kohtumist, kus üheks osaliseks oli Real Zaragoza meeskond. Kunagise kõrgliigatiimi kodustaadion La Romareda mahutab enam kui 30 000 pealtvaatajat ja kohtumise atmosfäär oli vinge, kuid minu tähelepanu köitis hoopis midagi muud: need olid staadioni hämmastavad väravavõrgud!

Tekst: Raul Ojassaar

N

imelt on Real Zaragoza juba aastakümneid uhkeldanud väitega, et neil on Euroopa kõige… sügavamad väravavõrgud! La Romaredal on väravad tehtud lausa nelja meetri sügavuseks ning mõnd seal toimuvat kohtumist televiisorist vaadates hakkab see iseärasus väga

60

JALKA JUUNI 2022

märgatavalt silma. Lihtne matemaatika ütleb, et Zaragozas on väravad seest umbes sama suured kui ühetoalised korterid keskmises Tallinna paneelmajas! Nii pindalalt kui ruumalalt.

Tänapäeval on jalgpalliväljakul väga ära reguleeritud sisuliselt kogu kasutatav varustus ja väljaku mõõtmed on ammu standardiseeritud, ent väravavõrkude kohta väga kindlad nõuded-piirangud peaaegu puuduvad. Kõige üldisemates jalgpallireeglites on kirjas, et värava külge „võib olla“ paigaldatud võrk, Premium liiga juhendis ei ole väravavõrke aga üldse mainitud, rääkimata sellest, kui sügavad või mittesügavad need olla tohivad. Jalgpallireeglid sätestavad vaid, et võrgud peavad olema korralikult kinnitatud, need ei tohi segada väravavahti ning neile ei tohi paigaldada reklaami ega kõrvalisi seadmeid. FIFA on välja andnud suisa jalgpalliväravate kvaliteediprogrammi, kus küll soovitatakse, kui suured võiksid väravavõrgu augud olla (70–150 mm) ja et lõng peaks olema vähemalt kahe millimeetri pak-

LÕPULUGU sune, kuid jätkuvalt – ei sõnagi sellest, kui sügav, kõrge või millise kujuga peaks võrk olema. Seega paistab, et klubid ja staadionid võivadki vähemalt teatud määral lasta fantaasial lennata.

Kas see tähendab, et teoreetiliselt võime Premium liigas või Meistrite liigas näha mängu, kus puuduvad väravavõrgud? Vutimatšidel delegaatidena töötavad inimesed rääkisid Jalkale, et tegelikult mitte, sest sellise lahendusega ei oleks nõus kohtunikud – peakohtunikul on sellisel juhul õigus mänguga mitte alustada.

Milline näeb välja aga perfektne värav (mitte sinna sooritatud löök, vaid füüsiline objekt väljakul)? Koostasin selle hindamiseks viiest punktist koosneva totaalselt subjektiivse juhendi.

Värava üldine kuju. Kõige olulisem punkt esimesena – milline näeb värav kaugelt vaadates välja ja milline on selle üldine kuju? Kõige ilusamad väravad koos võrguga on kahtlemata risttahukakujulised – mida täiuslikum risttahukas, seda ilusam.

Kujult kolmnurka meenutav võrgulahendus, kus värav on maapinnal mitu korda sügavam kui lati juures, on küll vahelduse mõttes tore, kuid sinna löödud pallid ei ole sageli nii efektsed kui risttahukakujulise värava puhul. Kujutage näiteks ette Indrek Zelinski 2001. aasta väravat Hollandile – kolmnurkvärava puhul ei saa palli vajutada värava „lakke“, samuti ei ole ristnurka löödud pallid sedavõrd kaunid kui risttahukakujulise värava puhul.

Tugevaid miinuspunkte teenivad eelkõige need väravad, kus võrku hoidev konstruktsioon on väga nähtav või inetu kujuga. D-tähte meenutava kujuga lisandused posti küljes (näiteks Kuressaare linnastaadionil) on üks kehvemaid variante üldse – peale selle, et nad võivad palli teele ette jääda ja rikkuda otse ristnurka mineva palli kauni trajektoori (UEFA võistlustel ei ole sellised väravad näiteks üldse lubatud!), ei ole nad piisavalt suured, et väravale korralikku sügavust tekitada. Kui Zaragoza väravad on ideaalsete proportsioonide mõttes liiga sügavad, siis sellised väravad jäävad perfektse ilu jaoks liiga „õhukeseks“.

Milline on aga värava ideaalne sügavus? Empiirilised vaatlused ütlevad seda, et esteetiliselt näevad kõige kaunimad välja need väravad, mille sügavus on võrdne kõrgusega ehk jääb suures plaanis kahe ja poole meetri juurde. See loob juba matemaatiliselt ilusa kombinatsiooni! Sealjuures ei ole ametlikult ära reguleeritud, kui sügav võib üks jalgpallivärav ametlikus mängus olla.

Võrgu toestusmehhanism. See punkt puudutab seda, kuidas hoitakse üleval ja pingul väravavõrku. Teisaldatavate treeninguväravate puhul hoiab võrku tavaliselt üleval metallist raam, mis võib olla ühe- või teistsuguse kujuga, ent selgelt kaunimad näevad välja need väravad, kus võrku pingutavad ja hoiavad üleval trossid, mis on võrgu ülemise tagumise otsa külge kinnitatud. Nähtavad metallist tugipostid või konstruktsioonid

Karikatuur: Margus Kontus

2022 JUUNI JALKA

61

LÕPULUGU

A. Le Coq Arenal on aja jooksul kasutatud erinevaid väravavõrke. 2013. aastal Eesti–Hollandi mängu ajal oli kasutuses näiteks selline tihedam võrk. Foto: Priit Mürk

Hiiu staadionil kasutati varem väravaid, kus võrku hoidis üleval D-tähte meenutav konstruktsioon ristnurga juures. Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Sportland Arenal on Premium liiga mängudeks väravad, kus võrku hoiab üleval peenikesest metallist raam. Foto: Liisi Troska

62

JALKA JUUNI 2022

jätavad paraku treeninguvärava mulje. Kõige ilusama efekti annab see, kui võrgu mõlemat ristnurgapoolset nurka hoiab üleval üks tross, mis on kinnitatud eraldiseisva posti külge (näiteks nagu on praegu A. Le Coq Arenal).

See variant on ka suurtel staadionitel kõige levinum – lihtsal põhjusel. „UEFA nõuded sätestavad, et väravatel ei tohi seespool olla ühtegi raami – vältimaks situatsiooni, et pall põrkab näiteks ülemises nurgas olevast raamist tagasi ja kohtunikul jääb värav fikseerimata,“ sõnab Eesti Jalgpalli Liidu taristujuht Targo Kaldoja. „Sel põhjusel pidime hiljuti ka Sportland Arenale uued nõuetele vastavad mobiilsed väravad hankima, et seal saaks rahvusvahelisi mänge pidada. Tegelikult mängitakse ju Premium liigas suuremal osal staadionitest treeninguväravatega, aga nii on ka mitmel pool mujal Euroopas neil staadionitel, kus rahvusvahelisi mänge ei mängita.“ Sealjuures on ideaal just kahe trossiga hoidmine – oleme näinud (ka Lillekülas) variante, kus peale kahe nurga pingutatakse väravat veel mitme nööriga, kuid see muudab väravavõrgu tagumise sirge ebaühtlaseks ja lainetavaks. Nurgast nööride või trossidega ristnurki üleval hoides tuleb aga jälgida, et pinge ei oleks liiga kõva – muidu võivad nurgad olla liiga kaugele välja tõmmatud, mis jätab võrgust inetu mulje.

Visuaali kõrval ei maksa toestusmehhanismi juures ära unustada ka helilist poolt – millist häält teeb värav, kui pall sinna lüüakse? Kuigi esmapilgul võib ehk tunduda, et väravasse löödud pall ei teegi mingit häält, siis tegelikult võib see heli olla väga efektne ja aidata värava tunnetuslikule ilule palju kaasa. Efektset metallikolinat aitab toota näiteks selline väravakuju, mida kasu-

LÕPULUGU tatakse paljudes Euroopa tippliigades – värava taga jookseb mööda maad peenike metalltoru, mis aitab võrku maapinna suunas pingul hoida. Kui pall tugevalt võrku lüüakse, kerkib see toru korra õhku ning teeb maandudes häält, mida seostame tõeliste pommlöökväravatega.

Võrgu pingulolek. See faktor tuleb mängu peaaegu ainult siis, kui pallid väravasse lüüakse. Kuigi efektselt keerutatud vintlöökide puhul on kaunis, kui võrk palli justkui enda sisse püüab, siis pommlöökide puhul jääb eriti efektne mulje just siis, kui pall mõnusalt pingule tõmmatud võrgust Kuusnurkse kujuga võrguaugud jätavad suursugusema mulje kui tavalised ruudud, sest oleme tagasi põrkab („Selline kuul, et põrkas harjunud neid nägema suurturniiridel. MMil kasutati selliseid väravavõrke esimest korda 2002. tagasi!“). Seega tuleb siin leida mõnus aastal, kuusnurkse kujuga olid väravavõrkude augud ka eelmisel suvel EM-finaalturniiril. tasakaal, aga korralikuma ja ilusama Foto: Matthew Lewis, UEFA via Getty Images mulje jätavad kindlasti rohkem pingul võrgud, mis hoiavad ka värava kuju paremini. näinud ka kuusnurgakujulisi võrgumustreid, mis Võrgu muster. Võimalik, et sa ei ole mitte kujätavad suursuguse mulje ja annavad üldmuljele nagi selle peale mõelnud, aga väravavõrgu augud plusspunkte juurde. Muide, kuusnurgamustrit võivad eri väravate puhul olla väga erinevad. Erioleme Eestis näinud näiteks Kadrioru staadionil. neda saavad nii aukude suurus kui nende kuju. On „Üldjuhul tulevad võrgud väravaid ostes kaasa,“ selge, et augud ei saa olla lõputult suured, sest selgitab Targo Kaldoja, et Lilleküla jalgpallikompneed ei tohi palli endast läbi lasta, liiga väikesed leksis uusi väravaid hankides eraldi võrgumustaugud jätavad aga pisut kalavõrgu mulje. Kümreid ei valita. mekond aastat tagasi olid ka A. Le Coq Arena väVõrgu värv. Eestis on mõned klubid seda varavavõrgud väga tihedad, mistõttu visuaal pisut rianti kasutanud (näiteks Viljandi Tulevik) ning kannatas. võrgu klubi värvidesse panek on ka välismaal suhAukude kuju puhul on levinud kaks varianteliselt levinud, kuid lumivalgele võrgule on raske ti – kõige levinum stiil on tavaline ruudukujuline vastu saada. Valge võrk paistab kõige paremini võrguauk, aga peamiselt suurturniiridel oleme silma ning jätab puhta ja korraliku mulje.

Pärnu uuel Rehepapi kunstmuruväljakul hoiab väravavõrku üleval klassikalise kujuga metallraam.

Foto: Liisi Troska

2022 JUUNI JALKA

63

LISAAEG Karikatuur: Meelis Naudi

Juunikuu sünnipäevad 01.06 Deivid Andreas 01.06 Ivo Laino 01.06 Josep Katsev 02.06 Marko Kristal 02.06 Teet Allas 02.06 Jürgen Henn 02.06 Anette Rõõmussaar 03.06 Priit Tomingas 03.06 Jüri Jevdokimov 03.06 Henrik Pürg 04.06 Kristjan Mardo 04.06 Joonas Jaanovits 05.06 Boriss Dugan 05.06 Tõnis Vanna 06.06 Tanel Tamberg 06.06 Vadim Mihhailov 08.06 Deniss Malov 08.06 Laura Ernits 09.06 Roman Nesterovski 10.06 Alari Lell 10.06 Taavi Tüvist 11.06 Kristo Tohver 12.06 Viktor Levada 12.06 Hindrek Ojamaa 13.06 Targo Kaldoja 14.06 Sander Piibemann 14.06 Pavel Marin 14.06 Tanel Tammik 15.06 Kristina Bannikova 16.06 Hendrik Nälk 16.06 Dominic Laaneots 17.06 Anne Rei 17.06 Marie Heleen Lisette Kikkas 17.06 Rahel Repkin 18.06 Dzintar Klavan 18.06 Martin Käos 18.06 Arthur Jeršov 19.06 Gerdo Juhkam 20.06 Nikolai Burdakov 20.06 Jaanus Nilp 20.06 Elis Meetua 20.06 Ulrika Tülp 20.06 Michael Lilander 20.06 Nikita Mihhailov 21.06 Leo Ira 22.06 Pirjo Orn 22.06 Ariina Mürkhain 23.06 Jaanis Kriska 23.06 Hanna-Lisa Kuslap 24.06 Toivo Vapper 24.06 Aleksandr Zakarljuka 26.06 Kuno Tehva 26.06 Theimo Tülp 26.06 Igor Subbotin 28.06 Kaidi Jekimova 28.06 Jevgeni Novikov 28.06 Kristo Hussar 29.06 Priit Lehismets 29.06 Mattias Käit 30.06 Kaspar Rõivassepp

64

JALKA JUUNI 2022

20 86 83 49 45 35 25 44 34 26 34 31 62 38 30 24 42 26 33 46 43 41 63 27 53 44 27 20 31 25 21 53 26 24 61 24 20 28 72 54 43 31 25 20 71 40 23 34 23 81 27 51 51 32 43 42 20 43 24 40

KAKS TILKA VETT

Joonas Tamm mooniõie märgiga.

Harry Kane vereplekiga.

Foto: Jana Pipar

Foto: Matthew Childs, Reuters/Scanpix

LISAAEG RUBRIIK

A. Le Coq Arena avamine

Foto: Lembit Peegel

Kui meie rahvusstaadion oleks inimene, saaks ta alates selle aasta 2. juunist käia kasiinos ja kandideerida riigikogu valimistel – areeni avamisest möödub 21 aastat.

Kuigi staadioni ametlik avamäng oli teadupoolest Eesti ja Hollandi U21 koondise kohtumine 1. juuni õhtul, siis avamine toimus päev hiljem, kui mälestusväärses MM-valikmängus olid vastamisi Eesti ja Holland.

Kui staadionit veel inimesega võrrelda, siis sündides oli see selgelt enneaegne: veel suure mängu toimumispäeval kruviti tribüünidel paika toole, areeni kirdetrepikoda oli vaatajatele suletud, sest betoon alles kuivas, ning kogu areen meenutas pigem ehitusplatsi kui staadionit. Aga vajalikud load saadi nibin-nabin kätte, mäng toimus ja edasine on juba ajalugu!

Kohtumise eel, kui meeskonnad olid juba platsil, said

VANA FOTO

oma hetke aupaistes ka staadioni avamisele kaasa aidanud poliitikud. Aivar Pohlaku kõrval jalutavad Selecti palli käes hoides Eiki Nestor, Siim Kallas, Tallinna linnapea Jüri Mõis ja peaminister Mart Laar, taamal teeb viimaseid soojendusharjutusi Hollandi väravavaht Edwin van der Sar.

LHV edetabel Aprillikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

(1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka (2.) Tallinna FC Flora (3.) FC Elva (6.) Nõmme Kalju FC (4.) Viljandi JK Tulevik (5.) FC Nõmme United (7.) JK Tallinna Kalev (8.) FC Kuressaare (13.) JK Tabasalu (11.) Tallinna FCI Levadia (15.) Saku Sporting (10.) Paide Linnameeskond (12.) FC Hiiumaa (20.) Pärnu JK Vaprus (9.) Viimsi JK (–) Keila JK (14.) Rakvere JK Tarvas (–) Läänemaa JK (17.) JK Welco (16.) Raplamaa JK

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2022 JUUNI JALKA

65

RISTSÕNA

Maikuu ristsõna õige vastus oli „…pead norgu lasta“. Õige vastuse eest võitis kaks piletit Eesti – San Marino kohtumisele Meelis Kalda. Võitjaga võtsime ühendust.

Juunikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 18. juuniks. Õigesti vastanute vahel loosime välja EJLi veepudeli.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA JUUNI 2022