4 minute read

Lõpulugu

Next Article
Klõpsud

Klõpsud

Eriolümpia tõi Viljandisse mitmepäevase jalgpallipeo

Juuni keskel peeti Viljandi linnastaadionil maha väga eriline jalgpalliturniir: Eriolümpia Eesti Ühendus ja Eesti Jalgpalli Liit ühendasid väed Viljandi linna ja Viljandi Tulevikuga, et korraldada Euroopa eriolümpia jalgpalliturniir.

Advertisement

Tekst: Raul Ojassaar Fotod: Marit Stepanova

Kümne osa võtnud meeskonna seas olid kaheksa riigi esindusvõistkonnad – õiguse Eestit esindada oli varem kätte võidelnud Tartu Tähed, lisaks pakkusid turniiril konkurentsi veel kaks Eestist pärit võistkonda: Valga esindus ja Tartu Noored. Viis viie vastu formaadis võistlused olid mõistagi mõeldud intellektipuudega sportlastele. Turniir viidi läbi kahes divisjonis: kõrgemas seltskonnas tuli võitjaks Aserbaidžaan, madalamas divisjonis Taani.

Eriolümpia Eesti Ühenduse spordidirektor Siret Kruk rõõmustab Jalkaga vesteldes õnnestunud nädalavahetuse üle – peale selle, et korraldajad mõistsid üksteist väga hästi, tegi teene ka ilmataat, kes õnnistas vutimänge päikesepaistelise ilmaga. „Loen turniiri täielikult kordaläinuks!“ rõõmustab Kruk.

Esimesed õnnestumised tulid juba enne seda, kui pall oli üldse mängu pandud – turniiri avamine Viljandi linnaväljakul koos Stefani kontserdiga meelitas kohale omajagu linnarahvast ning võistlused said Viljandis palju tähelepanu.

Mängurõõmu jagus kõigile – noortele ja vanadele, meestele ja naistele.

Eesti võistkonnad turniiri avapäeval mänguhoos.

Subjektiivne taseme hindamine läks kümnesse

Viljandis jooksid platsile eriolümpia käsitluse kohaselt kolmanda ja neljanda taseme vaimse puudega sportlased – selleks, et võistlused oleksid ausad, on võistkonnad puude raskusastme järgi kategooriatesse jaotatud. Kuigi iga võistkonna treener annab oma subjektiivse hinnangu, millise tasemega tema võistkond on, on korraldajatele alati oluline koostada eriolümpia turniiridel ausad ja õiglased divisjonid. Nii tehti ka Viljandis, kus kümme osalenud tiimi jaotati kahte tugevusrühma ehk divisjoni – selleks lasti võistkondadel esimese võistluspäeva hommikul pidada loosi tahtel sõprusmänge, mida jalgpalli asjatundjad kullipilgul jälgisid. Nende põhjal pandi paika, kas võistkond peaks kuuluma tugevamasse või nõrgemasse divisjoni. Viljandi turniiri puhul olid vaatlejad Aivar Lillevere, Teet Allas, Rain Tölpus ja kogenud eriolümpia turniiride korraldaja, belglasest delegaat André Peeters. „Meil läks divisioneerimine väga täppi,“ kiidab Allas, kes osales korralduses Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna poolt. „Turniiri hea õnnestumise jaoks on see väga oluline, sest keegi ei taha näha mänge, kus üks võistkond on teisest väga üle ja võidab 8 : 0 või 9 : 0. Võtsime selleks lausa neli tundi, aga meil läks see väga hästi – tugevamasse gruppi said kergema puudega, teise gruppi sügavama puudega mängijad.“

Sealjuures peab reglemendi kohaselt ka võistkonna sees olema mängijate tase ühtlane. „Selle peale võib isegi protesti esitada, kui mõnes meeskonnas on üksikud domineerivad mängijad, kes mängu ära teevad,“ märgib Kruk. Eriolümpia turniiridel on olemas ka lauakohtunikud, kes jälgivad, et kõik mängijad oleksid mänguplatsil kokku lepitud minimaalse aja – see tagab, et treenerid ei unustaks võidujanus ühtegi pallurit pingiotsale.

Esimese divisjoni turniiri võitis Aserbaidžaani meeskond. Medalite ja karikatega autasustati Viljandi pärimusmuusika aidas aga ka kõiki teisi osalejaid.

Kohtunikele teistmoodi kondiproov

Kui tavapäraselt toimuvad eriolümpia turniirid formaadis seitse seitsme vastu, siis Eestis otsustati väljakul olevate mängijate arvu kahe võrra vähendada. „Koroonapandeemia järel on täna veel probleemiks suuremate delegatsioonide kokkusaamine – paljud vanemad ei kipu oma lapsi enam hea meelega teistesse riikidesse lubama,“ selgitab Allas. „Isegi kui mängijad on vanuse poolest täiskasvanud, on vanemate tugi neile ülioluline ja vajalik.“ Instruktaaži vajasid ka mänge ohjanud kohtunikud, kelle seas oli ka Allas ise. Peale mõne väiksema reeglimuu- Siret Kruk: datuse (audisissevisete asemel pan- „Täpselt nii, nagu eriolümpia nakse pall mängu jalaga, ent kõik väravaesised löögid mängib väravavaht lahti käega) tuli kohaneda ka muuga. deviis ütleb: las ma võidan, ja kui ma ka ei võida, olen „Raskema puudega mängijad ei pruu- ma andnud endast parima!“ gi alati kohtuniku otsusest aru saada. Siis tuleb pall endale võtta, mäng seisma panna ja rahulikult kehakeelega kõigile selgeks teha, miks ja kuidas mäng jätkub. Arvestada tuli sellega, et mängijate seas oli ka kurte. Kohtunike jaoks oli see väga põnev ja teistmoodi katsumus,“ räägib Allas.

Üldiselt oli aga turniiri atmosfäär ja mängijate-võistkondade suhtumine viimase peal. „Kogu turniiri peale anti ainult üks kollane kaart! Eks see Turniiri tulemused näitas ka midagi. Raskema puudega divisjonis juhI divisjon: 1. Aserbaidžaan, 2. Leedu, tus isegi nii, et Taani ja Eesti mängus võttis taanlas- 3. Ungari, 4. Horvaatia, 5. Belgia te treener ühel hetkel kõik oma tugevamad mängi- II divisjon: 1. Taani, 2. Läti, 3. Tartu Tähed, jad platsilt ära – nad tahtsid, et eestlased ikka neile 4. Valga, 5. Tartu Noored ka värava lööksid!“ meenutab Allas. „Kõrgemas divisjonis oli tulemuse peale mängimist juba rohkem tunda ja tase oli ka väga korralik.“ Spordimehelikku suhtumist ja mängijate head meeleolu kiidab ka Kruk. „Täpselt nii, nagu eriolümpia deviis ütleb: las ma võidan ja kui ma ka ei võida, olen ma andnud endast parima!“

Viljaka koostöö loomulik jätk

Rahvusvahelise turniiri võõrustamine oli Allase sõnul ajas üha tugevamaks muutuva koostöö järgmine loogiline etapp. Jalgpalliliit ja Eriolümpia Eesti Ühendus on koostööd teinud juba kümmekond aastat. „Koostöö on algusest peale väga hästi sujunud. Seni olime koos korraldanud väiksemaid projekte, festivale, turniire ja treenerite koolitusi, aga kuna meie koondis käib sageli üle kogu maailma võistlemas, mõtlesime, et võiksime ühe rahvusvahelise turniiri ka siia tuua.“ Viljandi oli toimumispaigaks loogiline valik – koos Tuleviku klubiga on kohalikke eriolümpia turniire seal varemgi läbi viidud ning klubi tegevjuht Rain Tölpus kuulub ka ise Eesti Eriolümpia Ühenduse juhatusse. 2019. aastal tunnustas ühendus Tölpust pikaajalise panuse eest hõbemärgiga.

This article is from: