Mudajalgpall

Kui mõiste „mudajalgpall“ tähendab vutis enamasti negatiivseid tingimusi, kus mängida ei taheta, siis Ida-Virumaal tõestati, et mudajalgpall saab olla ka lõbus. Esimest korda korraldatud mudavuti võistlus ei jää suure tõenäosusega ainsaks ning korraldaja Ronaldo Sildnik loodab, et suureneb nii osalejate kui toetajate ring. Mudajalgpall nõuab korraldaja Ronaldo Sildniku sõnul head füüsilist vormi ja seda mitu osalejat ka demonstreeris. Foto: Sergei Stepanov / ERR Mudajalgpall? Mudajalgpall!

Tekst: Kadi Parts Allkirjad ja dokumendid selle jaoks on veel vormistamata, aga kindlasti saame lähitulevikus selle korda, jah-sõna on antud!“ on Sildnik veendunud, et

Juulikuu esimesel nädalavahetusel peeti Ida-Viõige pea saab kõik ka juriidiliselt korrektseks. rumaal Alutagusel omapäraseid jalgpallivõistEelmisel suvel alanud väljakurajamine oli Rabaluseid, kus kohale saabunud huvilised sumtalu peremehe sõnul kohati üsna keeruline ettepasid ligikaudu 30 sentimeetri sügavuses vees. võtmine. Ta selgitab: „Seal oli ikka konkreetne võsa Tegemist oleks pidanud olema mudajalgpalliga, ja mets peal. Kogu selle võsa mahavõtmine ja sodi kuid eelmistel päevadel taevast alla saäratassimine... Kogu aeg oled põlvist saadanud tohutu hulk vihma muutis selle dik vees, üle kummikusääre tulevad vesi pigem veejalgpalliks. Osalejad ja korralja muda sisse. Pärast oli veel vaja kopp dajad end sellest aga häirida ei lasknud sinna saada, seal pinnas ära kantida, kõik ja nautisid toredat päeva täiel rinnal. Ürituse korraldaja ja Alutagusele valminud mudaväljaku eestvedaja Ronaldo Kuidas rajatakse mudajalka väljakut: puujuurikad sorteerida ja käsitsi ära vedada. See oli ikka ropp töö.“ Väljaku rajamisele panid oma jõuduSildnik selgitab, et mõtte selline ette„Kogu aeg oled põlvist dega õla alla Kohtla-Nõmme rahvaliiga võtmine korraldada sai ta soomlastelt. saadik vees, üle meeskonna mehed, kelle kohta jagub SildNimelt harrastavad meie põhjanaabrid sellist ala nagu suopotkupallo ehk tegemist on jalgpalliga, mida mängitakse rakummikusääre tulevad vesi ja muda sisse.“ nikul vaid kiidusõnu. Ta meenutab, kuidas üks tubli jalgpallihuviline käis kopaga kaevamas isegi kipsis jalaga! „Kolm päeva ta bas. Selle põhjal tekkiski Sildnikul mõni aeg tagasi kaevas seal kopaga, endal jalg kipsis ja kargud kaasas. mõte ka Eestis midagi sellist korraldada. See oli tõeline tsirkus: käis seal ringi nii, et kargud olid kogu aeg muda sees kinni!“ meenutab Sildnik. Karkudega mudas Kui väljak oli lõpuks rajatud, tuli hakata leidma Rabatalu peremehel endal päris sobivat soist maahuvilisi, keda mudajalgpalli proovimine huvitada tükki polnud, kuid ta leidis siiski lahenduse. „Kaks võiks. Rabatalu peremees meenutab, et see oli saaastat tagasi tekkis mõte, eelmise aasta suvel hakmuti keeruline ettevõtmine, sest nagu eestlastele kasime väljakut rajama,“ meenutab Sildnik. „Ega see kombeks: alguses ei saa vedama, pärast ei saa piväljaku maa polnudki minu maa, vaid on võõras maa. dama. „Väga raske oli leida inimesi,“ sõnab Sildnik.

võistkonda osales juuli alguses Alutagusel peetud mudajalgpalli võistlusel. on Tipneri karikavõistluste 1/64-finaalis vastaseks KohtlaNõmme meestele, kes Alutaguse metsade vahele mudajalgpalli väljaku kaevasid. meetrit on Alutagusele rajatud mudajalgpalli väljaku mõõtmed.

„Selline tunne, et palu või põlvili, et tulge proovige. Hakkasime kaks kuud varem seda üritust reklaamima ja me ei osanud toona arvata, et Viru ralli on samal päeval ning Ott Tänak seal kihutab – eks paljud läksidki lõpuks hoopis sinna.“ Kindla meelega Sildnik ei andnud aga alla ning ürituse toimumispäeval tabas teda hoopis rõõmus üllatus: peale registreerunud võistkondade saabus kohale ka neid huvilisi, kes end veel kirja pannud polnud, kuid tahtsid suure heameelega mudajalgpalli proovida. Nii saadi kokku seitse tiimi: kolm meesteja kolm naistevõistkonda ja üks lastevõistkond.

Saunad ja avarii parklas

Kui enne mudajalgpallis madistamise päeva oli ilmataat vihmaga liigagi lahke, siis ürituse toimumise päeval oli ilm hea: taevast midagi alla ei sadanud, sooja oli 18–20 kraadi ja Alutaguse metsade vahel puhus ka piisavalt suur tuul, et sääsed ja parmud minema peletada. Nagu naerab Sildnik: „Seekord ei olnudki üldse sääski, nii et pidime õhtusel järelpeol ära jätma kavas olnud sääsetapu võistluse!“ Kuivõrd mudas mütata on väsitav ja mängude vahel võib hakata külm, olid korraldajad mõelnud sellele, et keegi end ebamugavalt ei tunneks – mängijatel oli kogu päeva jooksul võimalik end soojendada erinevates (tünni)saunades. „Ütlesin kõikidele mängijatele, et hoidke end soojas! Kaitseliit oli oma suure saunaga kohal, meil olid enda saunad ja kõigil oli väga mõnus,“ sõnab Sildnik. Ent eks esimene vasikas läheb ikka aia taha ja ürituse korraldaja nendib, et peale õnnestumiste tuli ette ka mõningaid altminekuid. Esiteks just väljak, mis oleks pidanud olema mudane, kuid oli sügava veekihi all. Sildniku sõnul lootis ta, et mudapumbad suudavad ööga üleliigse vee välja

Mudajalgpallist sai rohke vihma tõttu pigem veejalgpall, kuid osalisi see ei heidutanud. Foto: kuvatõmmis ERRi uudisloost

Mudajalgpalli võistluse korraldajatel on plaanis sarnaseid võistluseid korraldada veelgi. Foto: Sergei Stepanov / ERR

tõmmata, kuid see arvestus läks tublisti aia taha. Finaali eel võeti aga appi labidad ja plats suudeti muuta veidi vähem vesiseks. „Korra päeva alguses tulid kaks noormeest ja ütlesid, et see pole ju mudajalgpall, aga rohkem ei kuulnud ma kordagi, et keegi oleks vingunud. Kuna see toimus esimest korda, siis ega keegi ju ei teadnudki, milline see kõik olema peaks!“ naerab Sildnik tagantjärele. Probleeme oli ka saunadega – Rabatalu peremees tunnistab, et saunamees hüppas alt ja seega polnud kedagi, kes kogu aeg tublisti hagu annaks. Ent külma kätte keegi siiski tema sõnul ei jäänud. Ka parkla jäi veidi valveta ja seal olevat toimunud üks avarii, aga toreda päeva vaimus saadi kohapeal kokkuleppele ja kõik lahenes ilusti. „Eks ma mõne asjaga jäin veidi jänni, sest ärevus oli nii suur,“ tunnistab Sildnik ausalt. „Olen aastaid olnud õhtujuht ja jõuluvana, teinud mitme tuhande osalejaga jaanipäevasid, nii et kogemust mul on, aga eks mõned asjad läksid seekord aia taha.“ Vigade parandust on plaanis teha juba tänavu sügisel, kui Sildnik plaanib korraldada Ida-Virumaa karikavõistlused. Osalejateks oleksid tema sõnul samad võistkonnad, kes seekord kohal käisid: neil huvilistel polevat kusagil treenida ega mängida ja nii on nende huvi mudajalka vastu täiesti arvestatav. Järgmiseks suveks on plaanid veel suuremad: kutsuda Alutagusele võistkondi üle Eesti ja teha üks korralik kahepäevane mudajalgpalli üritus koos suure järelpeo, bändi ja kõige muuga. Ent siinkohal vaatab Sildnik peale enda ka teistele otsa. „Raha – see on see koht, kuhu kõik seisma jääb,“ ütleb Rabatalu peremees. „Praegu pidin toetajaid väga vaevaliselt leidma, suurema ürituse jaoks oleks neid kindlasti rohkem vaja. Miks ei võiks jalgpalliliit ka appi tulla – näiteks kohtunikega toetada? Ja aidata välja mõelda konkreetselt meile sobivaid reegleid näiteks mänguaja osas? Samuti oleks meil vaja paremaid väravaid: praegu on mul lihtsalt kokku keevitatud postid, aga oleks vaja võrke sinna. Ja nii edasi. Miks mitte tuua turismi siia Ida-Virumaale ja Alutaguse metsade vahele. Tagasi pole enam mõtet siit pöörata, sest algus oli selle üritusega juba nii kena!“ vaatab Sildnik unistavalt tulevikku.

AS Roma versus S.S. Lazio –paljudele tähtsam kui meistritiitel

Rooma madina artikli teises osas kirjeldame Jalka vahetut kogemust mängust Stadio Olimpicol. Saime kinnitust, et derbi on midagi hoopis enamat kui tippmäng Torino Juventuse vastu. Külastasime üht Rooma kuulsamat ja rünnatumat seinamaalingut Rione Montil, mis oli taas kord rikutud. Vaatleme mõlema klubi ikooniliste mängijate Francesco Totti ja Paolo Di Canio vastasseisu.

Tekst: Indrek Schwede

Kodufännid tegid möllu ja suitsu. Foto: Oliver Lomp

Maailma ilusaim ütlemine pole mitte „ma armastan sind“, vaid „Roma läks juhtima“.

AS Roma kõnekäänd

Rikutud turismiobjekt: Totti seinamaaling

Nagu kõigil reisidel maailma kõvematele madinatele, on Jalka pidanud valima poole ja enamasti on selleks koduvõistkond. Ka seekord oli valik lihtne, sest reisikaaslasteks olid vennad Oliver ja Rainer Lomp, kellest teine on veendunud AS Roma fänn. Jalgpalliajakirjanik Oliver on samuti Itaalia vuti huviline, Rainer on olnud vutikommentaator Viasat Sport Balticus ja ERRis. Paar päeva enne derbit müttasime mööda suurlinna. Elasime Trastevere linnaosas, kus prantsatasime sisse ühte restorani ja avastasime endid istumas lauas, mille kõrval seinal oli suur Francesco Totti pilt koos MM-karikaga. Siis märkasime, et terve kõrtsi seinad olid täis fotosid, klaasi alla pandud medaleid, aukirju jms. Oli pilte AS Romast ja paljudel jalgpallifotodel oli mees, keda oli kujutatud ka lauda toodud liitrisel õllepurgil, millel restorani nimi – Ivo a Trastevere (pildil). See tähendab Ivo Trasteveres ja see oli kunagi naabruskonna meeskonna nimi. Nimi ise tuleb kõrtsi asutajast Ivo Stefanellist, kes oli nimetatud jalgpallimeeskonna asutaja ja president läinud sajandi seitsme- ja kaheksakümnendatel. Klubi mängudel käis paar-kolm tuhat pealtvaatajat ning meeskond ja lähemad abilised tavatsesid käia Ivo juures söömas. Praeguseks on restoran, mille logol on jalgpall (pildil), kuulus üle maailma. Mängueelsel päeval käisime Colosseumi lähedal asetseval kuulsal Totti di Rione Montil – see on tagasihoidlik avatud sissepääsuga sisehoov, mille lõpus on Francesco Totti seinaportree. Sel

Vasakul seinamaaling Totti di Rione Montil ja paremal pilt 15. jaanuarist 2020, päev enne Rooma madinat. Fotod: arhiiv / Indrek Schwede le lõid tänavakunstnikud 2001. aastal, kui klubi võitis oma viimatise scudetto. Selle maalingu on teinud omapäraseks turismiobjektiks asjaolu, et kunagi ei tea, kas seinalt vaatab vastu Totti või on sellest üle käinud vandalismilaine. Meile sai osaks teisena mainitu – maaling oli täis soditud, Roma iidolist oli saanud mehe suguorgan ja sõnumi kinnituseks oli juurde maalitud veel üks suur fallos. Arvatavalt on selliste tegude taga Lazio fännid. Turvakaamerat pole ei sellel ega paljudel teistel linna täitvatel Totti seinamaalingutel.

Politsei: „Varjake värve – ohtlik!“

Raineri ja Oliveri mõjul sai minustki nendeks päevadeks Roma fänn. Mängupäeval tegime asja Testacciosse, ühte Roma fännide linnajakku, kus veetsime aega pargis ja ühes baaris. Näppu jäi üks kolmest Itaalia spordipäevalehest: Roomas ilmuv Corriere dello Sport 1 , mille esimesed viis lehekülge on iga päev täidetud uudistega Laziost ja Romast. Mängupäeval oli 48-leheküljelisest päevalehest Rooma madinale pühendatud esimesed 15 (päev varem 11). Jalgpall kokku (Serie A, Serie B, Serie C, Serie D ja amatöörliigad) võttis enda alla esimesed 39 lehekülge. Järgnesid mäesuusatamine, korvpall, tennis jms. Peale selle oli Corriere dello Sport välja andnud Rooma derbile pühendatud pisut väiksemas formaadis 24-leheküljelise eriväljaande, mille esiküljel olid Paolo Di Canio ja Francesco Totti ning sisemus meenutas kahe suure tähtsamaid kohtumisi. Baaris jäi silma veel üks eriväljaanne Rooma madina kohta. Mängule sõitsime taksoga, kuid ummikute tõttu kobisime varem maha, sest jalgsi sai kiiremini. Internetist agentuuri kaudu ostetud piletitega pidime jupp aega tiirutama ümber staadioni, sest ei leidnud õiget sissepääsu. Elektroonika meie pileteid ei aktsepteerinud. Lõpuks leidsime õige

Viha, huumor, vägivald

Roma fänniloosung: „Vaata üles taevasse. Ainult taevas on suurem kui sina.“ Lazio vastus: „Sul on õigus. See on sinine ja valge.“ Küsimus: Mida teeb Lazio fänn, kui ta hüppab alla 20korruselise hoone katuselt? Vastus: Head asja.

Need on kahe klubi poolehoidjate süütud naljad. Nagu võib muigega võtta ka Lazio kunagise tähe Giorgio Chinaglia nõuet meeskonnakaaslastele, et need põletaksid pärast ühe derbi kaotust 1970ndatel oma särgid. Kuid on ka hoopis tõsisemaid juhtumeid. Kui Sergio Petrelli 1972. aastal Romast Laziosse siirdus, pidi ta vihaste Roma fännide oma kodurõdult eemale peletamiseks tulirelva kasutama. 1979. aastal tappis 18aastase Roma fänni Giorgio Fiorillo lendu lastud rakett staadionil 33aastase Lazio fänni Vincenzo Paparelli. Hirmunud Fiorillo varjas end 14 kuud, helistades peaaegu iga päev hukkunu vennale Angelole ja anudes andestust. Lõpuks läks Fiorillo kuueks ja pooleks kuuks vangi. 2

Lazio värvides teineteist otsivad käed. Foto: Indrek Schwede ava. Ühest küljest jäime ilma paljust sellest, mida tribüünidel juba etendati, kuid teisalt saime aimu, mis toimub umbes tund enne avavilet staadioni ümber. Tribüünile, kus me olime kübeke 59 902 piletiga pealtvaataja hulgas, tõusime umbes paarkümmend minutit enne algust ja oma kohti me enam otsima ei hakanudki. Nagunii oli normiks mängu ajal seista ja meie rahuldusime vaba ruumiga üpris väljaku nurgas, mille naabriks oli curva sud Roma fännidega ja vastasotsas möllasid Lazio omad. Oli võimas vaatepilt. Kui kodusatsina esinev Roma moodustas oma otsas klubi värvidest suure lipu, siis curva nord trumpas nad väliselt üle: tõenäoliselt mobiiltelefonide valgusega moodustus üle otsatribüüni kiri „Forza Lazio“. Mõne aja pärast asendus see efektse inimmustriga: eri servadest sirutusid teineteise poole kaks otsivat Lazio värvides käsivart. Kuigi Lazio oli tabelis kõrgemal ja tal oli võimalus võtta isegi liigavõit, valitses mängu Roma. Paremas hoos rivaalidel ei lastudki palliga suuremat toimetada. Mäng lõppes siiski 1 : 1 viigiga. Pärast lõpuvilet sattusime oma Roma sümbolitega (kellel särk, kellel käesall) väljuma Lazio fännidega samast sektorist. Meid peatas

Paolo Di Canio versus Francesco Totti

Kahe Rooma klubi vastasseisu on ilmekalt illustreerinud mas pidades võimeline taastama rahvusliku ühtsuse tunnet... Paolo Di Canio ja Francesco Totti, kes on olnud lähiajal Ma ei saa end pidurdada fännidele sedaviisi au andmast... see klubide vapimängijaiks. Maailmameister Totti on imetlusväljendab mu rahvale kuuluvust.“ 7 väärsel moel terve karjääri pallinud vaid Romas ja tagasi Di Canio on harukordne tippjalgpallur, sest ta on olnud ka lükanud kõik ahvatlevad pakkumised kodu- ja välismaalt. Lazio klubi ultrate liige. Ta sündis Itaalia pealinna Lazio klubi Mõlemad on olnud agarad vastaste tögamises ja mõnitamitoetajate linnaosas Quarticciolos ja sattus fašistlikku Irriducises. Sajandi alguses karjus Totti oma klubi treeningukeskubili-nimelisse ultrate rühmitusse. Kord pihustas ta seinale: ses Trigorias solvanguid Lazio noortemeeskonnale, mis tuli „Roma on sitt ja nende curva (fännitribüün – toim.) haiseb.“ mängima oma Roma eakaaslastega. 3 Mõni aasta hiljem lauLazio noortemeeskonna liikmena oli tal laupäeviti mäng, mille lis Totti raadios Laziot mõnitavat laulu ja palus hiljem pärast järel suundus ta öösel Itaalia suurima ultrate rühmituse liikmeLazio fännide pahameelt vabandust. 4 Totti on meedia kriitina esindusmeeskonna välismängule. kat ignoreerides käinud Roma ultrate kohtumistel, matustel „Varjasin klubi eest oma reise,“ rääkis Di Canio hiljem. ja pulmades. 5 „Kui nad oleks teadnud, et veedan pühapäeviti aega Irri2005. aasta 6. jaanuari derbi eel ütles Totti, et ei tunne ega ducibiliga, käin Itaalia kaugeimates nurkades, oleks nad mu tahagi tunda Di Caniot, mille peale too rõõmsalt teatas: „Totti tõenäoliselt noorteakadeemiast välja visanud.“ Ühel oma teeb õigesti, et ei kutsu mind lõunasööultrareisil seisis Di Canio viie sammu gile. Kui hakkaksin temaga rääkima Läkaugusel, kui pussitati Berhis-Idast, arvaks ta, et viitan keskvälja gamo politseijuhti. 8 positsioonile (sõnamäng: Lähis-Ida on Kahe mängija ümber kees itaalia keeles Medio Oriente ja keskvälja elu ka tribüünidel, kus 2006. positsioon mediocampista – toim.).“ aastal tuli Irriducibili välja

Mängusärgi all kandis Di Canio T-särsuure loosungiga, millel oli ki kirjaga „On ainult kaks viisi naasta laviide Totti lepingupunktile, mis hingust – vaenlase peaga või ilma enda lubanuks tal klubist lahkuomata“. Autsaideriks peetud Lazio võida, kui Roma peaks muutuma tis 3 : 1 ja Di Canio oli mängu parim, kes võimetuks võistlemaks kõrtõstis pärast kohtumist oma fännide gel tasemel, ja Di Canio rollile poole käe niinimetatud Rooma saluuklubi päästjana finantskriisis. diks ehk natsitervituseks, mida kasuLoosungil oli tekst: „Totti: „Raha tas kunagine fašistlik diktaator Benito ja tugev Roma või muidu ma Mussolini. Itaalia parlamendis olnud lahkun.“ Di Canio: „Olen valmis Mussolini lapselaps Alessandra Musmaksma, et naasta lagunevasse solini oli liigutatud ja lubas Di Caniole Laziosse“.“ 9 saata tänukirja. Pallur, kelle käsivarrel Mõlemast mängijast on fänon Mussolinile viitav tätoveering Dux, nide teadvusse sööbinud järgmidistantseeris end ise aga oma teo posed pildid: Di Canio 2005. aasta liitilisest tagapõhjast. 6 madinal pärast mängu fännidele

Rooma saluudi tegemist on Di Canio fašistlikku tervitust tegemas ja põhjendanud nii: „Tunnen tohutut imetTotti pärast skoorimist oma 40. lust suure juhi (Mussolini – toim.) vastu, kes oli vähemalt ajaloolist konteksti silAjalehe esikülg. Di Canio – Totti. Foto: Indrek Schwede Rooma derbil fännidega selfit tegemas.

politsei, kes tegi ingliskeelsete märksõnade abil selgeks, et peame oma atribuutika peitma: „Väga ohtlik!“ Nüüd märkasime, et meie ees, taga ja kõrval kodu poole kõmpivad Lazio poolehoidjad olid teinud sama: jopehõlmad olid kinni tõmmatud ning sallid ja kõik muu, mis viitas nende sümpaatiale lõppenud lahingus, oli kõrvaldatud. Küllap on tegemist kirjutamata reeglitega, mille kohaselt välditakse vastaste õrritamist ja provotseerimist. Staadionist eemal peatusime res

1 Milanos ilmub spordipäevaleht La Gazzetta dello Sport ja Torinos Tuttosport. 2 Paddy Agnew, „Roma v Lazio“ (World Soccer, detsember/2015), 59. 3 Paddy Agnew, „Roman Conqueror“ (World Soccer, aprill/2004), 28. 4 Matthew Guschwan, „Performance in the Stands“ (Soccer & Society 3/2016), 313. 5 Andy Mitten, „Mad for It“ (HarperSport 2008), 276. toranis, kus paistis äravõetud üleriiete alt siinseal Roma või Lazio värve, kuid sealne õhkkond oli rahulik. Tagasiteel kinnitasid Roma kodumänge (sealjuures Juventuse ja Milani vastu) korduvalt vaatamas käinud Oliver ja Rainer, et nii võimsat etendust kogesid nad Stadio Olimpicol esimest korda, ning arutasid, milliseid mujal ilmas toimuvaid linnasiseseid suuri vastasseise tasub veel vaatama minna. Üks doos derbit võrdub kümne tavalise kõva mänguga!

6 Paddy Agnew, „Demented Derby“ (World Soccer, veebruar/2005), 18–19. 7 Paddy Agnew, „Forza Italia. The Fall and Rise of Italian Football“ (Ebury Press 2007), 273. 8 Andy Mitten, „Mad for It“ (HarperSport 2008), 279. 9 Matthew Guschwan, „Print Media: Circulating Fandom“ (Soccer & Society 3/2016), 325.

Karikafinaalid läbi kaamerasilma

Kuigi Konstantin Vassiljev viis Flora Tipneri karikafinaalis juhtima, tõi Narva Transi poolkaitsja Sadio Tounkara juba kümme minutit hiljem tabloole viigiseisu. Mali mehega koos rõõmustab tiimikaaslane Nikita Mihhailov. Foto: Jana Pipar Mängu lõpuni aga Transi rõõmupidu ei kestnud, sest Henrik Pürgi 73. minuti värav andis võidu Florale. Kindlasti rõõmustasid Pürgi tabamuse üle ka Paide Linnameeskonna mängijad, sest Flora karikavõit tähendas, et mullu Premium liigas neljanda koha saavutanud Järvamaa meeskond saab esimest korda oma klubi ajaloos kaasa lüüa eurosarjas. Foto: Jana Pipar

Flora fännid said karikafinaalides pidu pidada lausa kahel korral, sest võitjateks krooniti nii nende klubi mehed kui naised. Foto: Jana Pipar

Narva Transi peatreener Oleg Kurotškin otsustas oma hõbedase medali visata fännide sekka. Foto: Jana Pipar

Kelly Rosen skooris Flora poolt kahel korral ja mõlemad olid imelised kauglöögid: esimene raksatas Kalevi puuriluku Jonna Soometsa selja taha latipõrkest, teine lendas kui kuul tagumisse ristnurka. Foto: Liisi Troska Flora naiskonna kapten Katrin Loo teab: see pall läheb sisse ja seis Tallinna Kalevi vastu on 22. minutiks 2 : 0. Foto: Liisi Troska

U19 eliitliiga meistriliiga finaalis nähti üht väravat ja see sündis just nii: Karl Tammeorg on palli Legioni väravavahi Maksim Pavlovi nina eest väravavõrku lükanud, olukorda aitab veel igaks juhuks värava ees kindlustada Tammeka mängija number 15 ehk Kener-Mainor Krull. Foto: Anna Andreas

Tammeka noorte võidumöire: lõpuks viiakse üks karikas Tartusse! Oma siirast rõõmu väljendavad (vasakult) Kevin Burov, Carl Kaiser Kiidjärv, Karl Joonas Jõepere ja Tanel Tammik. Foto: Anna Andreas

10 AASTAT TAGASI Diego Forlán

valiti Lõuna-Aafrika vabariigis MMil turniiri parimaks mängijaks. Temast sai neljas lõunaameeriklane, kes tiitli teenis.

Meelis Rooba

võttis töö üle Erki Keskülalt ja asus Paide Linnameeskonna peatreeneriks.

Pärnu JK

liikus naiste meistrivõistlustel tiitli poole, mis võideti enne 2010. aastat viimati 2006. aastal.

MM-finaal tuleb kringliga

Augustikuu Jalkas kirjutati mitmel puhul lõppenud MMist, kus krooniti võitjaks Hispaania. Lõppenud suurturniirile heideti pilk galerii vahendusel ja MMi vaadeldi ka arvudes, jätkuna sai lugeda Indrek Schwede kolmandat lugu sellest, kuidas jalgpall dekoloniseeris Aafrika. Põneva ülevaate said lugejad sellest, kuidas Marko Kaljuveer, Marek Lemsalu ja Aavo Sarap vahendasid otse-eetris MMi finaali. Lennart Komp alustas oma reportaaži meeste riietusest: kõik kolm meest läksid eetrisse hallis ülikonnas. Lõbusalt vahendas Komp seda, kuidas enne otse-eetrit ulakusi tehti. „Sarap, kes tundub püsimatum kui mõni ulakust täis mürsik, leiab stuudio laualt Tarmo Lehiste toodud vuvuzela,“ kirjeldas Komp. „Valjud pasunatörtsud ei lase end kaua oodata. „Noh, rivisse kõik! Kurat, ma ei mäleta, kuidas need käisid, need hommikused rivistused“,“ vahendas Komp Sarapi muhedat juttu. Reportaažist selgus, et nii piduliku sündmuse puhul on telemaja stuudiosse toodud ka head-paremat: kaks kringlit, torti ja kohvi. Kui suur jalgpallipidu lõppes, valdas stuudiotegijaid tühjuse tunne. „Eriti tühi tunne on siis, kui teed MMi finaali ja Eesti meistrivõistlusi,“ selgitas Kaljuveer. „Harjud selle pinge ja koormusega ära ning järsku ühel hetkel oppaa, ei ole.“ Pikemas usutluses rääkis toona 25aastane Konstantin Vassiljev oma soovist liikuda edasi Sloveeniast, kus ta parajasti mängis. „Isegi kui mõni teine Sloveenia klubi lepingut pakuks, tahaks proovida mõnes teises liigas, sest siinsed klubid ei taha väga palju raha maksta,“ selgitas Vassiljev. „Kus täpsemalt, seda ei julge öelda, sest võibolla ütlen, et sobib Saksamaa 2. Bundesliga, aga kui sinna lähen, istun pingil ega

hind 29 KR ooni A ugust 2010

h is PAA ni A maailmameistriks E E sti K oondis E h EA K odu Li LLEK ü LA s

ISSN 1736-7379 Postrid: 2010 AUGUST JALKA 1 Pluss: Konstantin Vassiljev, Madis Rajando, Raimo Paulberg, Liis Emajõe, Viktor Alonen, Kennet ja Margus Karjane h ispaania / Andres i niesta / Arjen Robben Bastian s chweinsteiger

Vassiljev rääkis ka koondisest ja sõnas, et kui saab Raio Piiroja asemel kanda kaptenipaela, tähendab see talle palju: „Koondise kaptenipael on ikka auasi!

Raske öelda, kas ta muudab minu mängustiili või suhtumist, aga kindlasti lisab ta motivatsiooni ja mängu lõpus ka jõudu.“ Käbi ja kännu rubriigis olid rallisõidu üheksakordne Eesti meister Margus

Karjane ja tema poeg Kaur

Kennet. Isa selgitas, et poega ta ühegi ala poole ei suunanud, aga sporditegemist pidas siiski tähtsaks. „Meil on abikaasaga mõlemal kukerpalliharidus (kehakultuur – toim.) ja loomulikult oleme seisukohal, et lapsed peaks ka sporti tegema,“ selgitas Karjane. Isa lisas, et A. Le Coq Arenale on ta jalgpalli sattunud vaatama harva, kuid oma poja mängudel käib sageli. Noor

Kaur Kennet sõnastas ise oma unistuse nii: „Eeskujusid mul pole, aga meeldivad Arjen Robben ja Raio

Piiroja. Ma tahaks saada paremaks kui Piiroja, see on võimalik. Tahan spordis kuhugi jõuda.“ Augustikuu Jalka viimasel leheküljel sai näha foto

sid Vabaduse väljakust, kus sai MMi ajal vutti vaadata, ja samuti leidus seal tõend selle kohta, kuidas eestlane – Arlin Kilk – MMi finaalis väljakule marssis. Noor tartlane pääses nii kaugele tänu McDonald’si Player Escorti programmile ja sai väljakule kõndida hollandlase Maarten Stekelenburgiga.