Rannajalgpall

Hooaja avaetapil pidid Türi mehed (oranžis) tunnistama vaid kaotuseid.

Foto: Beach Soccer Estonia Facebooki leht

Kuidas Kesk-Eestis rannajalgpalli mängima hakati

BSC Türi eestvedajad ei lasknud end häirida asjaolust, et nende kodukohas randa ja rannaliiva polnud. Praeguseks on ettevõtlik meeskond jõudnud mängima Eesti-Läti ühisliigasse ja rajanud Türile isegi oma väljaku.

Tekst: Kadi Parts

Mis võiks olla jalgpallihuvilisele suvel mõnusam, kui koos sõpradega rannaliival rannajalkat taguda? Aga mis sa siis teed, kui elad Kesk-Eestis – näiteks Türil – ja randa ega rannaliiva pole? BSC Türi mängijad otsustasid juba aastaid tagasi, et nad tahavad rannajalkat mängida, maksku mis maksab. Võistkonna üks eestvedajaid Tanel Viljat meenutab algusaega nii: „Idee tuli mu hea sõbra Rasmus Romandi poolt.

Ta nägi, et Pärnus saab mängida, ja tekkis mõte, et võiksime sõpradega proovida: saaksime suvel midagi koos teha ja oleks üks hobi juures.“ Nii asutigi kohe mängima rannavuti esiliigas. Viljati sõnul ei tundunud liiga üleliia suure proovikivina, sest muid turniire oli vähe ja taseme poolest peeti Eesti tugevuselt teist liigat endale sobivaks. „See polnud ju päris tippsport, vaid seal olid samasugused inimesed nagu meie,“ vaatab Viljat tagasi algusaastatele. „Eks alguses saime rohkem peksa, aga see on iga uue asjaga nii,“ naerab ta.

Aga kui ehitaks oma väljaku?

BSC Türi üks eestvedajaid ütleb, et võistkonda kokku saada ei olnud üleliia keeruline, sest tänapäevaste sotsiaalmeedia kanalite abil moodustati kiiresti ühine vestlusrühm. Viljat meenutab, et sisseastumiskatseid või kellegi liigset veenmist polnud – igaüks otsustas oma südametunnistuse järgi. Ning tundub, et suurem osa mängijatest langetas õige otsuse, sest suur osa meestest mängib Türi eest ka praegu, seitse aastat pärast võistkonna loomist. Kuna Türil rannaväljak puudus, ei olnud eriti paljudel meestel rannaliival mängimise kogemust, kuid murujalgpalli kogemus oli enamikul siiski ette näidata, seega päris jalgpallivõõraid kutte tiimi ei sattunud. Ent just liivaga harjumine oli Viljati sõnul muruvuti meestele kõige keerulisem. „Raske oli harjuda, et tuleb mängida paljajalu,“ räägib Türi üks eestvedaja. „Mäletan, et esimestes trennides sai kasutatud selliseid jalakaitsmeid, nagu on võitluskunstides. Lisaks oli liiv vahel külm ja ka see oli harjumatu. Aga Türi poisid risti ette ei löönud, võtsime trennidest ja mängudest kõik ning nautisime täiel rinnal!“ Teise keerulise aspektina toob Viljat välja asjaolu, et Türil polnud võimalik treenida, sest Kesk-Eestis lihtsalt polnud randa ega väljakut. Ta meenutab, kuidas algusaastatel käidi trenne tegemas Pirital, mis tähendab, et koos treeningu ja edasi-tagasi sõiduga pandi igal korral tublisti aega magama. Ühel hetkel leiti, et enam nii ei saa, ning otsustati Türile rajada korralik liivaväljak, mis kerkis 2018. aasta suvel kohaliku tehisjärve äärde. Samal aastal valiti rannajalka väljaku rajamine Järvamaa 2018. aasta parimaks spordisündmuseks. Viljat selgitab, et kuigi minimaalsete summade poolest saadi abi ka väljastpoolt – näiteks EJLilt –, tuli enamik rahast oma ja sponsorite taskust: „Ettevõtjad, sõbrad panid raha alla. Ise möllasime seal traktoritega, vedasime liiva.“ Türi meeste unistust aitas ellu viia tiimi teine eestvedaja Rasmus Romandi, kelle ehitusfirma Rarex Ehitus pani väljaku rajamisele korralikult õla alla. Nagu Viljat selgitab: „Rarexi näol on tegu teedeehitusfirmaga, mistõttu olid väljaku rajamisel olemas inimesed, kes teadsid hästi, kui palju tuleb väljakaeveid teha, millist liiva ja millega vedada jne.“ Nüüdseks ongi Türi linnas täismõõtmetes rannaväljak, kus saab korraldada ka korralikke võistluseid. Ainuke, mida väljaku ääres pole, on publikule mõeldud tribüün, kuid Viljati hinnangul polegi selle jaoks vajadust olnud. „Seal on lisaks rannajalgpalli mängi

misele tehtud ka muid üritusi, näiteks rannamaadluse võistlusi,“ räägib Viljat. „Sellistel puhkudel mõnest pingist piisab. Suuremaid rannajalgpalli võistluseid, mille jaoks võiks mõelda tribüünile, ei saa me korraldada seetõttu, et meil on vaid üks väljak, sellisel puhul läheksid võistluspäevad väga pikaks. Peaks olema kaks väljakut nagu näiteks Pärnus.“

EKSTREEMNE AVAETAPP PÄRNUS: „Vett ei kallanud meile kaela ainult ülevalt, vaid minu arust tuli vihma ka maa seest! Ja kui vahepeal ei tulnud vett ülevalt ega alt, siis oli tuul nii suur, et viskas vett mere pealt.“

Kuigi rannaplats sai rajatud Türi meeskonna initsiatiivil ja kulude-kirjadega, ei ole nad väljaku kasutamise suhtes kadedad: plats on avatud kõigile, kes oskavad seal heaperemehelikult käituda. Kuigi praeguseks on rannajalka tingimused väikeses Kesk-Eesti linnas oluliselt paremad kui varem, ei ole väljakuga seotud tööd veel läbi, sest platsi tuleb aeg-ajalt ka hooldada. Viljat selgitab, et sel hooajal toodi juurde 100 tonni liiva, sest rannajalka mängimiseks on vaja korralikku sõelutud liiva, mis ajapikku ära kipub lendlema.

Sihitakse kohta esinelikus

Türi tiimil oli võimalus kerkida meistriliigasse juba eelmisel hooajal, kuna üle-eelmisel aastal pääseti esiliigas napilt parima nelja võistkonna osalusel peetavasse superfinaali, kus suudeti võita nii poolfinaal kui finaal. Viljat sõnab, et 2018. aasta hooaeg ongi olnud seni kõige meeldejäävam aasta, sest loetud etapid enne superfinaali oli Türi meeskond tabeli viimaste hulgas. „Sai kokku lepitud, et kui viimastel etappidel ei suuda me võita ja mängime kehvasti, siis põletame need Türi särgid ära!“ meenutab üks meeskonna liidritest. „Sealt edasi oli ülesmäge minek ja särgid jäid põletamata. Ju on Türi meestele Türi särgid nii tähtsad, et võeti ennast kokku ja läksime võiduka lõpuni.“ Kui tunamulluse hooaja järel veel kaheldi, kas liituda kõrgliigas mängiva seltskonnaga, siis mulluse eduka hooaja järel otsustati uus katsumus vastu võtta ja nii mängibki Türi meeskond esimest korda klubi ajaloos kõige kõrgemal tasemel ehk Eesti-Läti Coolbet liigas. Avaetapp peeti juuli alguses Pärnus ja sealt Kesk-Eesti mehed veel punkte kirja ei saanud, kuid muljed on meeldejäävad.

Kristian Marmor oma kodukoha treeneriks!

Türilt on pärit Eesti rannajalgpalli rahvale tuntud Kristian Marmor, kes mängib Coolbet liigas Auguri tiimis ja oli mullu ka Eesti rannakoondise treener. Tänavuse hooaja avaetapi järel kiitis Marmor oma Facebooki lehel oma kodukoha tiimi südikate partiide eest ja avaldas lootust, et küllap tulevad ühel hetkel tabelisse ka punktid. „Marmori töötlemine käib juba teist aastat!“ naerab Türi tiimi üks eestvedaja Tanel Viljat, et loomulikult tahetakse meest näha oma kodukandi meeskonna juures. „Kristian on meil juba mõningaid trenne läbi viinud ja ta ise on rääkinud, et tahaks treeneriks tulla, aga seoses koondise ja ta oma klubiga pole praegu aega olnud.“

Samas loodab Viljat, et ehk saab Türi meeskond Marmorilt abi pigem varem kui hiljem, sest Marmori avaetapijärgne Facebooki postitus lõppes nii: „Nüüd on vaja natukene taastuda, igalt poolt valutab. Vanainimene juba.“ Viljat sõnab selle peale muiates: „Äkki ta vananeb veidi kiiremini ja jõuab selle võrra kiiremini meile treeneriks!“

Mullu võitsid Türi mehed esiliigas nii mõnegi etapi ja said seda ka tähistada. Foto: Ants Liigus „Alustame ilmast!“ räägib Viljat õhinaga. „Öeldakse, et tulge Pärnusse, tulge suvepealinna ja nautige siinseid võlusid, aga mis tegelikult toimus? Vett ei kallanud meile kaela ainult ülevalt, vaid minu arust tuli vihma ka maa seest! Ja kui vahepeal ei tulnud vett ülevalt ega alt, siis oli tuul nii suur, et viskas vett mere pealt. Niimoodi läbimärjad me seal olime,“ kirjeldab Viljat. Mängulise poole kohta tunnistab ta, et kuigi punktid jäid tabelisse saamata, ei näidatud kehva mängupilti ja sealt on hea edasi minna. Hooaja eesmärkide kohta sõnab Viljat, et kui esimesed punktid ära võetakse, sihitakse kokkuvõttes kõrget kohta ehk positsiooni esinelikus.

14 : 32

jäi Türi meeskonna väravate vahe esimesel Eesti-Läti ühisliiga etapil.

67

punkti sai Türi eelmisel hooajal kirja rannajalgpalli esiliigas.

100

tonni uut liiva viidi sel aastal BSC Türi rajatud rannaväljakule.