Treener: Aleksei Galkin

Mullu Thunder Häckeri ridades Eesti meistriks tulnud Aleksei Galkin (esiplaanil) on ka tänavu klubis mängiva treeneri rollis.

Foto: Eesti Rannajalgpalli Liit

Mängiv peatreener Galkin: hooaja lõpus vaatan, kas lõpetan

Tänavusest hooajast Eesti rannajalgpalli koondise etteotsa asunud Aleksei Galkin jätkab 41aastaselt peale juhendamise ka mängimist Eesti-Läti ühisliigas. Ta sõnab, et põlvemurede tõttu on ta korduvalt kaalunud mängimist lõpetada, kuid vaatab sellele otsusele otsa selle hooaja lõpus.

Tekst: Kadi Parts

Pärnus sündinud ja kasvanud Aleksei Galkin alustas oma jalgpalluriteed murujalgpallis, kui läks kaheksa-aastaselt juba varem trennis käinud klassivennaga treeningule kaasa. Väikese Aleksei esimeseks klubiks sai Pärnu Kalev ja esimeseks treeneriks Märt Siigur. Galkin meenutab tagantjärele, et esimestest aegadest on tal meeles treeningud lastestaadionil, mille kruusaväljakul tolmas kohutavalt. Kuigi noor Aleksei oli jõudnud jalgpallini, polnud see tema esimene valik, sest ta käis ka muusikakoolis, kus õppis nii klaverit kui viiulit. „Kõige raskem oli valida, millistele turniiridele ma sõidan ja millistele mitte, sest muusikakool oli esimesel kohal ja selle arvelt ma jalkat mängida ei tohtinud,“ räägib Galkin lapsepõlvest. Kuigi mitmel turniiril jäi muusikakooli tõttu käimata, ei tähendanud see, et vaba aega poleks veedetud vutti mängides: „Sõprade ja naabripoistega käisime igal pool linnas asuvatel platsidel mängimas. Spordiväljakud olid lahti ja sai igal pool vabalt mängida. Kui kõht tühjaks läks, sõime sealsamas hapuoblikaid või käisime õunaraksus ja mäng läks edasi.“

Otsustav penalti viis randa

Kui ühel hetkel muusikakoolis õpingud lõppesid, oli jalgpallihuvilisel Alekseil rohkem aega jalgpallitrennis käia, kuid paraku läks just siis tema toonane võistkond laiali ja selle asemel asus noormees 14aastaselt hoopis korvpalli proovima. Kaks aastat hiljem naasis ta jalgpallitrenni, kui asus mängima Pärnu Tervises, treeneriks Meelis Eelmäe. Galkin meenutab, et siis hakati meeskonnaga rühkima meistriliiga poole ja selleks ajaks, kui Pärnu Levadiaga kõrgliigasse välja jõuti, oli talle juba esimene põlveoperatsioon tehtud. „Hommikul käisin tööl ja õhtul trennis – see oli päris raske,“ meenutab Galkin oma toonast mängijakarjääri. „Jalgpallimängimise eest maksti mulle stipendiumit ja tundsin seetõttu suurt vastutust.“ Neist muruplatsil veedetud aegadest mäletab praegune rannakoondise loots sedagi, et mängijad ja treenerid vahetusid tihti. Samas andis see hea võimaluse õppida mitmelt juhendajalt. „Tahaksin siinkohal tehtud töö eest tänada kõiki oma toonaseid treenereid: Märt Siigurit, Meelis Eelmäed, Jüri Ivanovi, Tiit Raudnagelit, Kalev Pajulat, Tõnu Meetuat ja Gert Oleskit. Just siis sain kor

minutit tegi Aleksei Galkin mängijana kaasa Coolbet rannaliiga esimesel etapil. mängu tegi Aleksei Galkin kaasa murujalgpalli kõrgliigas. Selle ajaga lõi ta 12 väravat. aastaseks sai Aleksei Galkin tänavuse aasta 1. juulil.

raliku jalgpallikooli, mis praegu on rannajalgpallis võimalik mängu ajal kriitiliselt olukorda hinnata ja kasuks tulnud,“ räägib Galkin. mängu taktikat ümber korraldada,“ nendib Galkin, Murujalgpalli meistriliigas jooksis Pärnu mees et tema töö pole just lihtsate killast. „Ise mängides viimati väljakule 2008. aastal, kui Vaprus heitles ei ole lihtsalt vahepeal võimalik kõike näha. Mängikõrgliigahooaja järel üleminekumängudes Paide jakarjääri lõpetamist olen kaalunud väga kaua, sest Linnameeskonnaga. Galkin meenutab, et tema põlvedega on mul pidevalt probleeme olnud. Käessooritada oli selles kohtumises penalti, mille ta oleva hooaja lõpus vaatame uuesti sellele mõttele mööda lõi – see olevat olnud tol hooajal ainuke otsa,“ lisab Thunder Arvutitarga mängiv treener. 11 meetri karistuslöök, mille Galkin sisse löömata Tänavu juulis oma 41. sünnipäeva tähistanud jättis. Selle sündimata jäänud värava tõttu jäi PärGalkin sõnab, et treenerina on ta nii karm kui toenu kõrgliigast välja ja kuigi esiliigas mängis Galkin tav: „Olen alati valmis kuulama mängijate nõuanPärnu meeskonna eest edasi, siirdus ta deid, kuid otsused teen ma siiski ise. 2009. aastal juba ka tipp-rannajalgpalli Olen siiani seda tööd nautinud ja naujuurde. „Sõbrad kutsusid randa mändin ka edaspidi.“ gima juba mitu aastat varem, aga ma Meie rannakoondise juhendajana ei olnud alguses huvitatud. Kui ülemialustas Galkin tööd sel hooajal. Otsus see nekumänguga nii läks, siis otsustasin Kuidas omal ajal väljakutse vastu võtta sündis tema sõnul proovida!“ selgitab Galkin. jalgpalli mängiti: kergelt, sest ta tundis, et on selleks igati Rannajalgpalli juures võlus kogenud rannavutimeest toona ja võlub praegu„Spordiväljakud olid lahti ja valmis. Ta sõnab, et kiirelt ja globaalselt ta midagi rahvustiimis ümber korraldama ei gi mängu kiirus, akrobaatilisus ja see, sai igal pool vabalt mängida. hakka, sest tänu eelkäijatele on võistkonet ühe minutiga võib sündida kasvõi Kui kõht tühjaks läks, sõime nal juba oma mängumuster ja stiil. Samas viis väravat. Sama kehtib ka saalijalgsealsamas hapuoblikaid või lubab Galkin, et rohkem hakatakse rõhku palli kohta, nii et miks pole Galkin seda mängima jõudnud? „See on hea kükäisime õunaraksus ja panema kaitsetegevusele, mängudistsip liinile ja rünnakute lõpetamisele. simus,“ naerab pärnakas. „Pärnus vist mäng läks edasi.“ Meie koondiseringi kuuluvate mänpolegi saalijalgpalli nii kõrgel tasemel gijate kohta nendib rahvustiimi juolnud... Ja eks loeb ka see, et sõbrad kutsusid mu hendaja, et paraku on konkurents minimaalne, just randa, mitte saali – seepärast läkski nii!“ kuid on lootus, et selle paranemisele aitab kaasa Mängiv treener ja koondiseplaanid liigaga, kui moodustati ühine Eesti-Läti liiga. Kui Kui Eesti rannakoondise praegune loots 2009. hea tasemega uus liiga tegelikkuses on, seda saab aastal Valicecari meeskonnas rannajalgpalli meistGalkini sõnul hinnata alles hooaja lõpus. riliigas mängima hakkas, sai temast kohe ka meesOma esimesel koondisetreeneri-aastal on Galkonna peatreener. Ta meenutab, et aasta varem oli ta Pärnu Vapruse klubis hakanud noortetreeneriks Aleksei Galkin (valges) kin eesmärgiks seadnud pääsu B-divisjonist A-divisjoni (loe lk 10). Oma üldistest ambitsioonidest ja seepärast leidsid rannatiimi meeskonnakaas2012. aastal rääkides jääb pärnakas tagasihoidlikuks ja sõnab lased, et ta võikski hakata mängivaks treeneriks. Eesti koondise nii: „Soovin treenerina panustada oma oskuste ja Kusjuures murujalgpalli noortetreenerina on Galeest mängikogemustega rahvusmeeskonda, mille liikmed on kin ametis ka praegu, seda Pärnu Kalevi klubis. mas. Foto: BSWW motiveeritud töötama ühise eesmärgi nimel.“ Rohkem kui kümme aastat tipp-rannavutti mänginud Galkin on peale Eesti jõudnud mängijana käia ka Lätis, Leedus ja Venemaal. Ise hindab ta kõige kõrgemalt just meie idanaabrite tippliigat ja võrdleb seda murujalgpallis Itaalia kõrgliiga Serie A-ga. Kuivõrd Galkin oli Venemaal mängides juba treenerina kätt proovinud, oli ta välismaal mängides tähelepanelik ka juhendajate töö suhtes. Ta sõnab, et igast välisriigist võttis ta peale kogemuste ja õpetuste kaasa ka head kontaktid ning suhtleb sealsete treeneritega siiamaani. Mängiva treeneri ametis on Galkin sealjuures siiani, sest sel hooajal on ta peale koondise juhendamise ka BSC Thunder Arvutitarga treener ja jookseb ise samuti mängijana rannaliivale. „Mängiva treenerina tasub märkimist see, et alati pole samm, mis astuti tänavu seoses koduse meistri