Olümpia

Kanada sai revanši ja enamgi

Naistejalgpalli olümpiaturniir pakkus pinget ja põnevust, mida oli oodata enne mängude algust. Kui meesteturniiril astuvad võistlustulle riikide U23 esindused, siis naisteturniiril ei tehta allahindlust ei koondise koosseisus ega mängude tähtsuses. Olümpiaturniirist võttis osa 12 riiki, kellest 11 osales ka 2019. aastal Prantsusmaal toimunud MM-finaalturniiril. Võõrustajana teenis otsepääsme Jaapan. Aasia jalgpalli konföderatsiooni kvalifikatsiooniturniiri kaudu said koha Hiina ja Austraalia. Ameerika maailmajaost sõitsid turniirile USA, Kanada, Brasiilia ja Tšiili.

Euroopast pääsesid Tōkyōsse Holland, Rootsi ja Suurbritannia ning Aafrikast tuli oma esimesele suurturniirile kaarte segama Sambia.

Suurfavoriidi mannetu mäng

Enne turniiri oli vaieldamatult suurim tiitlisoosik USA koondis. Naiskond, kes on viimastel aastatel olnud domineeriv jõud naistejalgpallis ja tulnud varem muu hulgas nii neljakordseks maailmameistriks kui ka olümpiavõitjaks. Enne olümpiat ei olnud USA kaotanud alates 2019. aasta jaanuarist ühtegi matši. Tōkyōs olid kohal koondise säravaimad staarid eesotsas Megan Rapinoe, Alex Morgani ja Carli Lloydiga. Ootused olid enne turniiri suureks kruvitud.

Esimene tagasilöök saabus aga juba avamängus – mõneti ootamatult jäädi Rootsi teerulli alla ja tulemuseks oli 0 : 3 kaotus. Samad vastased valmistasid ameeriklannadele tuska ka 2016. aastal Rio olümpial, kus veerandfinaalis olid just rootslannad penaltiseeria järel võidukad. Tōkyōs tegi USA ülejäänud alagrupikohtumistes siiski vajaliku töö ära ning 6 : 1 võiduga Uus-Meremaa üle ja 0 : 0 viigiga Austraalia vastu teeniti edasipääs sõelmängudele. Veerandfinaalis tuli vastaseks Euroopa hiid Holland, mis tähendas 2019. aasta MMi finaali kordusetendust. Vastasseis pettumust ei valmistanud ning 2 : 2 viigiga lõppenud normaal- ja lisaaja järel läks võitja selgitamiseks vaja penaltiseeriat. Seal näitas USA kindlamat närvi ja teenis 4 : 2 võidu. USA komistuskiviks osutus sel korral poolfinaal, kus tuli leppida 0 : 1 kaotusega Kanadale. Tühjade pihkudega ameeriklannad siiski ei lahkunud, sest väravarohkes pronksimängus oldi Austraaliast üle tulemusega 4 : 3.

Kanada hiilis ja nõelas otsustavatel hetkedel

Turniiri pauguga alustanud Rootsi hea minek ei olnud kindlasti välk selgest taevast. Tuli Playoff seesama koondis ju eespool mainitud Rio olümpial lõpuks hõbemedalitele. 2019. aastal teeniti maailmameistrivõistlustel Veerandfinaalid Kanada–Brasiilia 0 : 0 (pen 4 : 3) Suurbritannia–Austraalia 3 : 4 kolmas koht, tänu millele kindlustati ka koht Tōkyōs. Küll aga oli niivõrd domi(l.a) neeriv esitus USA vastu mõnevõrra ülRootsi–Jaapan 3 : 1 latuslik. Selle tulemusega saadeti tormiHolland–USA 2 : 2 (pen 2 : 4) hoiatus ka teistele koondistele. Alagrupi Poolfinaalid teistes kohtumistes alistati 4 : 2 AustraaUSA–Kanada 0 : 1 Austraalia–Rootsi 0 : 1 Pronksimäng Austraalia–USA 3 : 4 lia ja 2 : 0 Uus-Meremaa. Veerandfinaalis tuli vastamisi minna korraldajamaa Jaapaniga, keda võideti 3 : 1. Seejärel hakkas Finaal hea hoog näitama aeglustumise märke. Rootsi–Kanada 1 : 1 (pen 2 : 3) Poolfinaalis tuli vastu alagrupist tuttav Parim väravalööja Austraalia, kes õnnestus sel korral teise Vivianne Miedema 10 (Holland) poolaja väravast 1 : 0 alistada. Ees ootas finaalmäng, kus loodeti kaela saada kaua

ihaldatud kuld. Viimase tõkkena seisis teel Kanada. Alagrupimängudes Põhja-Ameerika mandri esindaja suuremat sähvatust ei teinud – 1 : 1 viigid mängiti välja Suurbritannia ja Jaapaniga, Tšiili alistati 2 : 1. Veerandfinaalis näidati südikat mängu, kui penaltiseerias õnnestus üle mängida Brasiilia. Poolfinaalis ootas ees suur mäng Ameerika ühendriikidega. Initsiatiiv püsis tolles kohtumises pigem USA käes, kuid Kanada ootas oma võimalust ja kasutas selle maksimaalselt ära. Vahetusest sekkunud Deanne Rose edestas 72. minutil USA kaitsjat Tierna Davidsoni, kes tabas palli asemel vastase jalga. VARi abiga määrati Kanada kasuks penalti, mille Jessie Fleming realiseeris. USA-l ei õnnestunud omakorda vastaste väravalukku lahti muukida ja Kanada liikus minimaalse võiduga finaali. Positiivne tulemus oli magus mitmel põhjusel – esiteks lõpetas Kanada oma 36 mängu ja enam kui 20 aastat kestnud võiduta seeria USA vastu ning 2012. aasta Londoni olümpial saadi poolfinaalis just USA käe läbi lisaajal valus kaotus. Tolles kohtumises tegi kübaratriki Kanada legend Christine Sinclair,

Ports värskeid olümpiavõitjaid: Kanada naised tormavad õnnitlema finaalis otsustava penalti realiseerinud Juliana Grossot. Mäletatavasti lõppes meeste 2006. aasta MM täpselt samamoodi: Itaaliale tõi penaltiseerias võidu Grosso – Fabio Grosso – tabamus!

Foto: Jeff Pachoud, AFP/Scanpix

kes nüüd, üheksa aastat hiljem teenis magusa revanši ja võimaluse mängida finaalis.

Hiiliva mängu otsustasid külmad närvid

Finaalile kohaselt ei saanud vastasseisus näha väravasadu, vaid pigem käis malemäng. Esimene tabamus sündis 34. minutil, kui Stina Blackstenius realiseeris Kosovare Asllani tsenderduse. Kanada sai mängu tagasi teisel poolajal, kui taas olid päästeingliteks VARi määratud penalti ja Fleming, kes selle realiseeris. Viigiga lõppes ka normaalaeg ning nii jäigi kuldmedalite saatus penaltiseeria otsustada. Turniiri jooksul teist korda õnnestus Kanadal penaltite abil oma paremus maksma panna, kui kahe eelmise olümpia pronksmedalid vahetati nüüd säravaima autasu vastu. Sealjuures realiseeriti närvide mängus 12 penaltist vaid viis, kusjuures mõlemad naiskonnad eksisid vahepeal kolmel löögil jutti.

Maarja Saulep

7.

olümpiamängudel osales Brasiilia 43aastane poolkaitsja Formiga.

10

väravat lõi turniiril Hollandi ründaja Vivianne Miedema, mis ühtlasi tähistab rekordit.

304/187

on Kanada raudvara Christine Sinclairi saldo koondises – üle 300 mängu ja peaaegu 200 väravat!

Brasiilia pidu, teist korda järjest

Brasiilia pidu: finaalis võiduvärava löönud Malcom hoiab süles koondise hinge, 38aastast Dani Alvesi.

Foto: Andre Penner, AP/Scanpix

Alates 1976. aasta Montréali suvemängudest oli Brasiilia meeste jalgpallikoondis olümpiamängudel kuus korda poolfinaali jõudnud, kuid mitte kordagi kuldmedaleid kaela saanud. Rio olümpial võeti asi varasemast veelgi tõsisemalt käsile ning kui finaali penaltiseerias Saksamaa alistati, oli see brasiillastele üks koduste mängude kallimaid kuldasid. Viis aastat hiljem on Brasiilia jalgpallurid taas olümpiavõitjad.

90 + 1. minutil 2 : 1 juhtima, ent selle järel vahetusest sekkunud Rafa Mir suutis kaks minutit hiljem seisu taas võrdsustada. Võimalik, et valusalt võidust ilma jäämine murdiski „elevandid“ lisaajaks ära. Kolmanda koha mängus oli raske mitte kaasa tunda võõrustajale Jaapanile. Kodust turniiri tõsiselt võtnud jaapanlased võinuks väärida palju enamat: alagrupis alistati kõik kolm vastast ja viimases mängus purustati Prantsusmaa lausa 4 : 0, poolfinaalis jäädi aga lisaajal Hispaaniale napilt alla. Pronksimatšis mehhiklaste vastu tegid nad 19 pealelööki vastaste kaheksa vastu, ent jäid juba vähem kui tunni ajaga 0 : 3 taha. Kuigi lõpus suudeti üks koll tagasi lüüa, ei olnud see mingisugune leevendus: lõpuvile Brasiilia paistab olevat üks väheseid suuri jalgpalliriike, kes võtab olümpiamängude jalgpalliturniiri tõsiselt. Olümpiakuld on järel langes mitu Jaapani mängijat ahastusest murule. Real Madridi hingekirja kuuluv ründaja Takefusa Kubo puhkes suisa lohutamatult nutma ega suutnud sisuliselt viis minutit jalgu alla nendele auasi. Paljud teised võivad ju nii väi- saada. Ütle siis veel, et olümpiaturniir kedagi ei ta, kuid nende teod erinevalt brasiillaste oma- huvita… dest seda ei peegelda. Saksamaa ja Prantsusmaa Paraku kipubki probleem olema selles, et olümpiakoondis erilist kriitikat näiteks ei kanna- OM-turniir läheb korda vaid neile mängijatele ja tanud. ehk neile riikidele, kes seal osalevad. Kas selliSelles mõttes kohtusid finaalis vastased, kes sel kujul toimuval turniiril on mõtet ja tulevikku? üksteist väärisid: Hispaania koondises oli kogu- Samas on olümpiaturniiril olemas mingisugune ni kuus mängijat, kes osales mõni nädal varem X-faktor, kuigi tingimata mitte kõige paremas ka EM-finaalturniiril, ning paberi peal oli nende mõttes. Kuna turniirile pääseb üle maailma vaid koosseis turniiri eel selgelt kõige kvaliteetsem. 16 riiki ja nende tase kipub olema suhteliselt kõi-

Oma osa mängis ka Hispaania seadusandlus: kuv, jääb selline tunne, et peaaegu igasugune kuigi FIFA seda ei nõua, on sealsed tavapärane jalgpalliloogika heidetakse klubid kohustatud oma mängijad aknast välja. See omakorda annab võiolümpiamängudele lubama. Mängijad Playoff maluse sellistele riikidele, kes MMidel ise ainulaadsest võimalusest (paljude- kõrgmängust vaid unistada võivad. Viile avaneb vanusepiirangu tõttu selline Veerandfinaalid mase 25 aasta jooksul on olümpiavõitvõimalus ju vaid korra elus!) ära ütlema ei kipu. Hispaania mäng sarnaneski mõnes mõttes sellega, mida näidati EMil: Hispaania–Elevandiluurannik 5 : 2 (l.a) Jaapan – Uus-Meremaa 0 : 0 (pen 4 : 2) Brasiilia–Egiptus 1 : 0 jaks tulnud nii Nigeeria kui Kamerun, medalimängudele on jõudnud veel näiteks Honduras, Iraak ja Paraguay. Muide – kui tavaliselt võistlevad mänguliselt oldi küll tihtipeale vas- Lõuna-Korea – Mehhiko 3 : 6 olümpiamängudel meeste jalgpallitasest justkui paremad, ent väravate Poolfinaalid turniiril U23 koondised, kuhu võib löömisega olid nad sageli püsti hädas. Alagrupp võideti nii, et kolmes mängus löödi kokku vaid kaks väravat, püss saadi tõeliselt paukuma vaid veerandfinaali lisaajal, kui 2 : 2 seisult Mehhiko–Brasiilia 0 : 0 (pen 1 : 4) Jaapan–Hispaania 0 : 1 (l.a) Pronksimäng Mehhiko–Jaapan 3 : 1 Finaal lisada kolm vanemat mängijat, siis tänavu oli vanuseklassiks tehniliselt võttes U24, sest aasta võrra edasi lükatud turniiri sooviti korraldada ikkagi samale vanuseklassile, kes sinna elevandiluuranniklastele kolm tük- Brasiilia–Hispaania 2 : 1 (l.a) kvalifitseerus. ki löödi. Sealjuures oli selle mängu normaalaja lõpp ülimalt dramaatiline: Parim väravalööja: Richarlison 5 (Brasiilia) (Loe ka arvamuslugu lk 12–13!) kogenud Max Gradel viis aafriklased Raul Ojassaar

73

mängus osales Hispaania koondislane Pedri hooajal 2020/21 klubi ja koondise peale kokku.

43

võistkondlikku tiitlit on võitnud Brasiilia kapteniks olnud 38aastane Dani Alves – sellega on ta jalgpalliajaloo tituleerituim mängija.

1

Euroopa võistkond neljast jõudis alagrupist edasi veerandfinaali – selleks oli finalist Hispaania. Prantsusmaa, Saksamaa ja Rumeenia jäid gruppi toppama.