Lood & tsitaadid

Nii nad ütlesid

„Eile mängisid 22 jalgpallurit. Kõik arvavad, et see on meeskonnamäng ja geniaalne, aga minul mängivad sada inimest ning ühtegi nooti ei tohi mööda minna. Kõik vaatavad jalgpalli, aga keegi ei kuula Mahleri sümfooniaid.“ Dirigent Paavo Järvi „Aga ikkagi huvitav – Nõukogude Liidus biitlite laule laulda ei tohtinud, kuid jalgpalli mängida, palun väga. Ka islami jaoks peaksid need mõlemad olema tegelikult üks ja seesama sabotaaž.“ Kirjanik Olev Remsu spordist kui lääne tsivilisatsiooni ilmingust „Me oleme harjunud mõtlema kahes süsteemis. On kas tõde või vale. Uudne või mitte. Mündil on alati kaks külge! Ja me valime alati sellelt mündilt mingi poole, isegi siis kui me pooli valima justkui ei pea. Näiteks jalgpalli vaatamisel kaldume me ikka ühte meeskonda eelistama, kuigi kumbki ei ole meile tähtis.“ Psühhoanalüütik Endel Talvik

„Akadeemik Andrei Sahharov rääkis kongressi esimesel istungil, et Nõukogude Liit tuleb lõpetada ja teha Ameerika ühendriikide tüüpi iseseisvate osariikidega riik. Gorbatšov ei pidanud vastu ja lülitas ta mikrofoni välja. Sahharov lõpetas oma kõne mikrofonita, pagunitega leer huilgas kõva häälega saalis. See oli nagu jalgpallivõistlus, tegelikult oli õudne.“ Marju Lauristin NSV Liidu rahvasaadikute kongressist Eesti taasvabanemise kontekstis

„Liigub ka mõtteid, et ehk võiks minna tagasi antiikse traditsiooni juurde ja trussikud hoopis koju jätta, nii et inimkeha oleks kogu oma ilus ja alastuses eksponeeritud. ROKi ja telekompaniide kassad paisuksid aga säärase muudatuse peale rahavoogudest lõhki ja jalkamängude korraldajad läheksid omakorda kadedusest lõhki.“ Kolumnist Tarmo Pikner olümpiamängudest „Mängupilt oli täpselt selline, nagu oli oodata. Panime oma plaani paika, värava ees oli ilus buss, ega väga muud ei olnudki.“ Pärnu Poseidoni peatreener Ivar Lepik karikamängust FC Kuressaarega „Minu jaoks ongi Sander FC Kuressaare!“ Kuressaare esindusklubi peatreener

Roman Kožuhhovski

Kas tõotatud maa viimaks paistab? Rannakoondis ründab taas kohta A-divisjonis

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: EJL

Eesti rannajalgpalli koondis alustab 9. septembril Portugalis Figueira da Fozis toimuval euroliiga B-divisjoni finaalvõistlusel heitlust eliitseltskonda ehk A-divisjoni pääsemise nimel. Koht finaalvõistlusel tagati endale juuli lõpus ja augusti alguses Moldova pealinnas Chișinăus toimunud B-divisjoni turniiril, kus 12 meeskonna konkurentsis saadi kirja tugev teine koht.

Alagrupiturniiril Rumeenia 8 : 3, Tšehhi 5 : 3 ja Norra 4 : 0 alistanud eestlased pididki kogu turniiri jooksul vastase paremust tunnistama vaid finaalis, kus võõrustajamaale Moldovale 1 : 4 kaotati. Poolfinaalis alistati enne seda haruldaselt väravavaeses kohtumises Kasahstan 1 : 0. „Arvestades seda, et me ei mänginud kõige optimaalsema koosseisuga, tuleb rahule jääda, tegime hea turniiri. Need, kes kohal olid, andsid endast maksimumi,“ kirjeldab Eesti rannajalgpalli koondise peatreener Aleksei Galkin, viidates sellele, et eri põhjustel ei sõitnud Moldovasse meie resultatiivseim ründaja Sander Lepik, Rasmus Munskind, Joosep Juha ja Marten Mütt. Sealjuures selgus mitu puudujat vaid loetud päevad enne turniirile sõitmist.

Kuna B-divisjoni turniirilt pääses finaalvõistlusele seitse paremat, täitsid eestlased oma põhieesmärgi laitmatult ja ootavad nüüd juba Portugalis toimuvat turniiri, mille peaauhindadeks on pääsmed A-divisjoni ehk Euroopa 12 parema sekka. Peale seitsme B-divisjoni parema meeskonna osaleb turniiril ka A-divisjonis viimaseks jäänud Türgi. Galkin nimetab lisaks türklastele soosikute ringi kindlasti ka Moldova ja Kasahstani, kuid ka Eesti astub lennukile eesmärgiga turniir võita. „Näen treenerina, et olime Moldovas igas mõttes stabiilsemad kui varem ja läksime mäng-mängult paremaks. Loodan väga, et saame Portugali sõita parima koosseisuga, ning sel juhul oleksid meie šansid head,“ sõnab Galkin.

Küsimärke on aga endiselt õhus: Moldova turniiril mängis viimased mängud katkise varbaluuga Edwin Stüf, küsitav on ka vigastusest taastuva Sander Lepiku osalemine.

Eesti rannajalgpallurid on varem ühe korra jõudnud A-divisjoni pääsemisele väga lähedale: see juhtus 2015. aastal, kui Pärnus toimunud turniiril jäädi ülimalt valusalt esimesena ja kõige napimalt joone alla – üleminekuturniiri finaalis kaotati penaltiseerias Rumeeniale. 2019. aastal sai Eesti koondis B-divisjoni finaalvõistlusel seitsmenda koha, mullu jäi võistlus koroonapandeemia tõttu ära.

Inglased hakkavad ka proffide seas peamängu piirama

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi Troska

Juba eelmisel aastal andis Inglismaa jalgpalliliit teada, et 11aastaste ja nooremate laste treeningutel on edaspidi keelatud harjutada palli peaga mängimist – ning ka pisut vanemate noormängijate trennides hakatakse seda elementi piirama.

Glasgow’ ülikooli 2019. aasta oktoobris avaldatud uuring tõi välja, et endised profijalgpallurid surevad kolm korda suurema tõenäosusega põhjustel, mis on seotud mõne degeneratiivse ajukahjustusega. Üldpopulatsiooniga võrreldes koguni viis korda tõenäolisem oli endiste profimängijate puhul aga surm Parkinsoni tõppe. Kuigi otseselt ei suudetud tõestada, et jahmatava statistika põhjus on jalgpalli peaga löömine, on eksperdid enamjaolt seisukohal, et ajukahjustused on hilisemas elus suuresti põhjustatud sellest, et nooremana on väga palju kordi palli peaga löödud.

Alanud hooajast alates hakkasid kehtima uued juhtnöörid, mille kohaselt hakatakse peamängu piirama ka täiskasvanute jalgpallis. Amatöörvutis on piirangud pealtnäha suhteliselt karmid: nädala jooksul tohib ainult ühel treeningul peapalle harjutada ning selle jooksul tohib iga mängija sooritada kõige enam kümme pealööki. „Esialgsed uuringutulemused tegid selgeks erinevad ohud, mis kaasnevad palli peaga löömisel jalgpallimängu eri tasemetel, ja selle alusel koostati värske juhend,“ seisis Inglismaa jalgpalliühenduste, sealhulgas jalgpalliliidu ja Premier League’i ühisavalduses.

Profimängijate puhul eristatakse tavalisi pealööke ja suurema jõuga pealööke – suurema jõuga löökideks loetakse neid, mis toimuvad vahetult pärast pikki sööte (vähemalt 35 meetrit), samuti nurgalöökide, karistuslöökide ja tsenderduste järel peetavaid õhuvõitlusi ja tehtavaid pealööke. Vältida soovitatakse ka selliseid peapalle, mille eel teeb mängija hoovõtul kolm või enam sammu, samuti selliseid lööke, kus mängija peab palli tabamiseks horisontaalselt hüppama. „Suunis on järgmine: ühe treeningunädala jooksul ei tohiks mängija lüüa suurema jõuga peapalle rohkem kui kümme korda,“ jätkus avaldus. „Soovitus lähtub mängijate tervislikest huvidest ning uuringud selle kohta jätkuvad. Olenevalt tulemusest muudetakse vajaduse korral ka juhendit.“

Välja toodi, et suurem osa jalgpallimängu ajal tehtavatest pealöökidest ei ole sooritatud suurema jõuga. „Oluline on meeles pidada, et suur osa meditsiinilisi uuringuid on välja toonud, et jalgpall ja muud spordialad mõjuvad inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele väga hästi.“

Kuigi juhendit peetakse oluliseks läbimurdeks, on kriitikud välja toonud, et praktikas võib olla keeruline nõudmisi täita – kas treenerid peaksid iga treeningul toimuva mängu ajal lugema kokku, kui palju iga pallur pealööke teeb? Klubisid ei hakata juhendi täitmise suhtes kontrollima, kuid eeldatakse, et asja võetakse tõsiselt.

Nii nad ütlesid

„Ütlen ausalt, et enne mängu olin isegi veidi närvis. Bussis ja riietusruumis tundus hästi vaikne. Ootasin, et läheb raskemaks, aga tuli välja, et olime hästi rahulikud ja enesekindlad ning kannatlikud, mida see mäng ka nõudis.“ FCI Levadia kapten Brent Lepistu pärast kindlat 4 : 1 võitu Narva Transi üle „Üks minu peamisi tugevusi jalgpallurina on allaandmatu iseloom – ma ei loobu, ma ei ütle kunagi, et see pole võimalik, ja ma jooksen alati edasi, kuni lõpuvile pole kõlanud. Tean, et pärisin selle oma emalt, kes ilmselgelt sai selle oma vanematelt, eriti isalt. Seega eesti veri on aidanud mul jõuda karjääris sinna, kus ma praegu olen: Austraalia koondislasena olümpiamängude poolfinaalis.“ Austraalia koondise poolkaitsja Aivi

Luik

„Meile öeldi, et teie olete leegionärid ja teie peate mängima, aga meil polnud võimalust mängidagi, kuna olime kogu aeg vigastatud.“ Endine Nõmme Kalju ukrainlasest kaitsja Vladislav Veremejev tunnistas, et klubi ei aidanud tema vigastust piisavalt ravida ja ei hoolinud võõrmängijate tervisest „Meil on ju näide olemas, kui Aleksandr Dmitrijev läks treeneriks. Sellega on muide väga huvitav lugu – olime koos UEFA kursustel ja saime lugeda Soccernet.ee-st, et Sanja on uus Kalevi treener. Ma tegin lõuna ajal nalja, et kui Kalev sinuga lepingu lõpetab, tule meie juurde mängima. Ja niimoodi läkski.“ Tallinna Legioni peatreener Denis

Belov

„Flora on hea meeskond. Tean, et neil ei ole üleliia suurt eelarvet ja nad mängivad oma riigi mängijatega. Peaksite olema uhked, et neil on selline tase ja selline mentaliteet. See, et nad suutsid Legiale niisugust survet avaldada ja meidki raskesse olukorda panna, näitab, et nad teevad väga palju asju õigesti.“ Euroopa liiga kolmandas eelringis FC Flora penaltiseerias alistanud Küprose klubi Omonia peatreener Henning Berg võttis mängujärgse pressikonverentsi lõpus küsimuseta sõna, et florakaid tunnustada