Naised: Anastasija-Gražõna Štšerbatšenia

Vapruse väravamasin Štšerbatšenia: karjäär oli ere, kuigi kõik eesmärgid ei täitunud

Pärnu Vapruse naiskonna väravakütt ja Valgevene koondise kapten Anastasija-Grazina Štšerbatšenia ehk Šerba (31) otsustas sel suvel põlvevigastuse tõttu mängimise lõpetada. Oma karjääri peab ta kokkuvõttes säravaks, kuigi tunnistab, et kõiki eesmärke ta ei saavutanud.

Tekst: Kristjan Remmelkoor, Soccernet.ee

Vutiteekonda alustas Štšerbatšenia 13aastaselt. „Jalgpalli tulin jäähokist, kus sai jää puudumise ajal jalkat mängida. Sealt saingi jalgpallipisiku,“ meenutab ta. Siiamaani on alles ka armastus jäähoki vastu, kuna veel sel talvel käis Šerba kolm korda nädalas Pärnu uisuväljakul hokitrennis. Kaht spordiala ühitada polnud tal talvel probleem: „Kuna jäähokitrenn algas kell 21.45, jõudsin sinna pärast jalgpallitrenni ilusti.“

Štšerbatšenia tuli aastal 2013 FK Minski koosseisus Valgevene meistriks ning hooaegadel 2016–2017 Pärnu JK ridades kahekordseks Eesti meistriks. Aastail 2019 ja 2020 valiti ta Valgevene parimaks naisjalgpalluriks. „Minu karjäär oli ere ja meeldejääv. Kõiki

Anastasija Štšerbatšenia tänavu Tartu Tammeka kaitsjate eest ära jooksmas. Katkiste põlvesidemetega!

Foto: Liisi Troska eesmärke ei jõudnud saavutada, näiteks pääseda koondisega EM-finaalturniirile,“ resümeerib Štšerbatšenia. Kõige meeldejäävamaks peab ta aastaid 2014, 2019 ja 2020, kuna nendel õnnestus tal lüüa eriti palju väravaid.

Vigastus halvendas elu kvaliteeti

Štšerbatšenia sõnul mängis ta põlveliigese ristatisideme rebendiga viimased kolm aastat. Mullu oli ta 21 tabamusega meistriliiga paremuselt teine väravalööja, aidates Kristina Bannikova juhendataval Vaprusel kõrgliiga debüüthooajal neljanda koha teenida. Tänavu mõtles ründaja aga platsile enam mitte tulla. „Juba aasta alguses oli mõte hooaega mitte alustada, kuid rääkisime Kristinaga ja leppisime kokku, et mängin nii kaua, kui suudan. Vigastus andis tunda nii mängu ajal kui ka pärast, mis langetas oluliselt elu kvaliteeti,“ selgitab Štšerbatšenia, kes puudus põlveprobleemi tõttu mitmelt matšilt. Tulevase operatsiooni järel taastumisele ja karjääri jätkamisele meelestuda oleks tal keeruline, kuna kaduma läheks ikkagi terve aasta ja valgevenelanna pole tippjalgpalluri kohta enam noor.

Suvel andis Vapruse naiskonna ainus välismaa kodakondsusega mängija treenerile ja võistkonnale teada, et 24. juuli mäng kodumurul Saku

Sportinguga jääb tema viimaseks. Vaprus kaotas Sakule 2 : 3, aga Štšerbatšenia lõpetas eeskujulikult, lüües 90. minutil värava. See oli tal liigahooaja kaheksas kohtumine ja üheksas värav. „Emotsioonid olid laes nii mängu eel, ajal kui ka järel. Seda enam, et Saku Sportingus töötab Jüri Saar, kes oli mind Eestisse kutsunud ja oli minu esimene treener Eestis. Samuti mängib Sakus palju PJKst tulnud naisi, kellega mul on palju ühiseid mälestusi. Sel päeval oli nii õnne- kui ka kurbuspisaraid,“ kirjeldab Štšerbatšenia oma 24. juuli tundeid.

Koos klubiga otsustati siiski pidada veel ka Štšerbatšenia ametlik lahkumismäng 24. septembril, kui Vaprus võõrustas Tallinna Florat (artikkel läks trükki enne seda). Karjääri lõpetaja usub, et Vapruse naiskond saab väga hästi hakkama ka ilma temata, kuna liidrid on satsis olemas ja noored arenevad.

Eestisse saabus Štšerbatšenia juba 2016. aastal ning suurema osa siin peetud kohtumistest mängis ta Pärnu JK ridades.

Foto: Jana Pipar

Esimesele lõpetamiskatsele järgnes suur edu Pärnu linna puhul meeldib rahu ja vaikus

2019. aasta suvel hakkas Štšerbatšenia mängima Eesti II liigas ning andis Valgevene koondise treenerile teada, et lõpetab koondisekarjääri. Jutuks hea küll! Järgnes see, et kapten Štšerbatšenia kõmmutas 2019. aasta septembris alanud EM-valiksarjas Valgevene resultatiivseimana viis väravat, valiti kaks korda oma kodumaa „Peab aru saama, et Valgevene parimaks jalgpalluriks ning tagus ootamatult meistriliigasse kutsutud koondises on kõik mängijad Vapruse eest rohkem kui ühe värava professionaalid, kes tegelevad mängu kohta. ainult jalgpalli mängimisega ja

Kui Štšerbatšenia läks tunamullu omavad eri klubides lepinguid, suvel Pärnu JKst mängima kahe liigataseme võrra allapoole Vapruses- saades selle eest palka. Minu se, kus ta oli noortetreenerina tööle arvates ei olnud koondise teiste hakanud, siis ta enda kinnitusel ei tüdrukute suhtes aus, et mina, aimanud, et pool aastat hiljem lõpe- mängides Eesti II liigas, olen tab PJK naiskond tegevuse. „Klubivahetuse põhjuseks oli see, et tundus nende kõrval.“ keeruline olla kahes klubis korraga – suundusin tööle Pärnu Vaprusesse ja mängisin PJKs. Kuna ka Vapruses oli naiskond, tundus ainuõige mängida ja töötada samas klubis,“ sõnab ta.

II liigas lõi Štšerbatšenia kuue mänguga 22 väravat, aga ta keeldub seda nimetamast kergeks jalutuskäiguks: „Teises liigas ei olnud lihtne mängida, sest seal pidi isegi rohkem jooksma kui meistriliigas. Paljudel naiskondadel oli eesmärk mitte lasta mul mängida, mind markeeriti koguni kolme-nelja kaitsjaga korraga. Samuti on II liigas mäng palju agressiivsem, meistriliigas on rohkem taktikalist mängu. Igal pool leiab aga positiivseid külgi: rohke pallivaldamine ja kehaline jõumäng tulid mulle kasuks.“ Eesti II liigas mängides pidas meie loo peategelane targemaks Valgevene koondisest siiski loobuda, aga treener ei lasknud sel sündida. „Peab aru saama, et Valgevene koondises on kõik mängijad professionaalid, kes tegelevad ainult jalgpalli mängimisega ja omavad eri klubides lepinguid, saades selle eest palka. Minu arvates ei olnud koondise teiste tüdrukute suhtes aus, et mina, mängides Eesti II liigas, olen nende kõrval,“ selgitab Štšerbatšenia. „Treener ei olnud minu arvamusega nõus ja ootas mind koondisesse tagasi.“

Septembri- ja oktoobrikuistele EM-valikkohtumistele mineku tegi Štšerbatšeniale lihtsamaks see, et peale naiste II liigas mängimise sai ta treenida koos Vapruse duubelmeeskonna ja U17 noormeestega. Novembris 2019 õnnestus Štšerbatšenial lüüa sõprusmängus, mille Valgevene võitis 2 : 0, värav Eesti koondise vastu. Kogu varasema karjääri Valgevenes veetnud Štšerbatšenia siirdus Eestisse 2016. aasta hooajaks, kui liitus PJKga. Algul polnud tal plaanis end jäädavalt Eestiga siduda, kuid nüüdseks on ta Pärnus elanud rohkem kui viis aastat ning jätkab töötamist Vapruse noortetreenerina. „Kohanemine läks kiiresti, sest enamik PJK tüdrukutest rääkis vene keelt, nad võtsid mind soojalt vastu ja aitasid palju. Esimesel aastal ei olnud plaane oma elu Eestiga siduda, seega ei olnud ka vajalik kohaliku keele õppimine. Eesti keelt läks vaja siis, kui alustasime Kristinaga oma lastetreeningute projekti, kus oli vaja väga palju riigikeeles suhelda,“ sõnab Štšerbatšenia, kes sai tänavu talvel eesti keele B1 taseme eksamil kätte 95% punktidest. Pärnusse jäämist põhjendab endine Minski elanik nii: „Mulle väga meeldib väikese linna rahu ja vaikus, suure linna rabeluse ja ummikute puudumine. Mul oli võimalus minna tagasi Valgevenesse mängima, kuid otsustasin, et jätkan siin. Loomulikult oleks mul – nagu igal normaalsel inimesel – soov sagedamini oma lähedasi näha, kuid praeguses olukorras on see väga keeruline.“

Nüüd pühendub Štšerbatšenia täielikult Vapruse U17 ja U15 tüdrukute võistkondade juhendamisele. Treeneritöö juures huvitab teda eriliselt üldfüüsilise ettevalmistuse teema. „Olen läbinud palju koolitusi ja soovin sel alal areneda,“ märgib 31aastane noortetreener.