4 minute read
Kohtunik: Joonas Jaanovits
by Jalka
Joonas Jaanovitsi uute tähiste aasta
Foto: Jana Pipar
Advertisement
Kohtunik Joonas Jaanovits tähistas tänavu oma 30 aasta juubelit, 100. kohtumist Premium liigas ja tal on käimas esimene hooaeg FIFA kategooria kohtunikuna. Praeguseks sisustavad tema argipäeva (ja nädalavahetuse) kohtunikutööga seotud tegevused.
Tekst: Sander Jürjens
FIFA kategooria ei garanteeri kohe suures koguses tipptasemele määramist ning seda sai Jaanovits esimesel hooajal omal nahal kogeda. „Teeme nalja küll, et alustasin kohe Meistrite liiga poolfinaaliga, aga reaalsuses oli tegu kvalifikatsiooniturniirile eelnenud ringiga,“ ütleb hea huumorisoonega kohtunik. Brigaad koosseisus
Joonas Jaanovits, Aron Härsing, Riivo Stolts ja Karl Koppel teenindas Albaanias toimunud mängu, kus olid vastamisi Andorra meeskond Inter Club d’Escaldes ja Fääri saarte HB Tórshavn. Esimene mäng läks Jaanovitsi enda sõnul debüüdi kohta hästi.
See oli enne oktoobrikuud ainus rahvusvaheline määramine, sest mitu kevadist noortekoondise turniiri jäi ära. „Oktoobris pidin minema Soome, aga lõpuks toimub turniir Iirimaal. Ka Albaanias toimunud mäng pidi alguses Fääri saartel olema. Nii et koroonapandeemia tõttu on muutunud isegi mu esimese kahe määramise sihtkoht.“ Vähene määramiste arv teda veel ei morjenda. „Tutvusin COREis (inglise k FA Centre of Refereeing Excellence, mis on mõeldud hea potentsiaaliga kohtunike arenguks – toim.) ühe kohtunikuga, kellel oli eelmine aasta esimene FIFA kategooriaga, ja ta sai avahooajal kaks määramist. Vaadates tema tänavust hooaega, siis sai ta vaikselt end käima. Seega – äkki järgmine aasta on normaalsem.“
Samamoodi nagu jalgpallurid peavad ka kohtunikud isiklikus elus palju ohverdama. „UEFA-l on Eesti omaga sarnane süsteem, kus on kalendris rohelised ja punased kuupäevad, mis tähistavad sobivaid ja ebasobivaid päevi. Mul oli küll aeg ebasobivaks märgitud, aga seal reisipäevaga ei arvestatud, nii et õe pulma jäi tänavu minemata, sest just järgmisel päeval oli Meistrite liiga eelringi mäng,“ räägib Jaanovits.
Koroonapandeemia jättis oma jälje
COVID-19 ei jätnud jälge ainult määramistele, vaid ka hooajaks valmistumisele. Uued FIFA kohtunikud kogunevad tavaliselt kokku ja saavad silmast silma suhelda, kuid tänavu jagati neile tar-
kuseid interneti abil. „Oli kaks üsna pikka päeva, kus prooviti ühtlustada kohtunike arusaama olukordadest. Minu jaoks oli info loogiline, sest meid koolitatakse Eestis UEFA suuniste järgi, aga on ka alaliite, kus seda nii ei tehta.“
Jaanovits pidi oma füüsilist võimekust tõendama video abil. Pealinnas paiknev Jaanovits võttis ette teekonna Põltsamaale, kus tegutseb kohtunike kehalise ettevalmistuse treener Maikel Mikson, kelle abiga sai tõendatud, et mees on valmis rahvusva- FIFA märgist: helist jalgpalli teenindama. „Pidime „FIFA märk ei tohi ju ära kukkuda! teste filmima. Sprindid ja jojo-test Ostsin kohe tugevama teibi ja oli vaja ära joosta.“ vajadusel kasutan klambreid.“
Oma füüsilise vormiga teeb Jaanovits palju tööd. „Eks alati on ideaalne kava üheks nädalaks, aga seda ei õnnestu alati rakendada. Sprinditreeningud, HI-treeningud (suure intensiivsusega – toim.) ja kõik muu peab ära mahtuma, aga kõik sõltub mängude arvust. Näiteks maikuu polnud ainult mängijatele raske. Kohtunikuna võis ka juhtuda, et on mängueelne treening, mäng, mängujärgne treening, ja järgmine oli juba taas mängueelne trenn.“
Kohtunikutöö(d)
Eestis ei ela üldjuhul ära vaid mängudelt saadavatest tasudest, kuid Jaanovits kuulub väheste hulka, kes teenib leiba vaid kohtunikutööga seotud tegevusega. Ta töötab Eesti Jalgpalli Liidus kohtunike regioonijuhina, tema vastutada on põhja regiooni kohtunikud. „See on andnud uuesti väga hea ülevaate, mis Eesti jalgpallis toimub, sest ainult Premium liigas toimetades seda poolt ju ei näe. Käin vaatlemas, koolitamas ja pean ütlema, et keskmine tase on rahuldav. See loogika, et mängijate ja kohtunike tase omavahel nii-öelda sobitub, vastab tõele.“ Lisaks töötab Jaanovits RefPalis, mis aitab kohtunikel olukordi analüüsida ja hinnata ning saada sellega tegeleva komisjoni ametlikku tagasisidet mängudes olnud situatsioonide kohta. „Mida suuremaks see läheb, seda rohkem tahan olla seotud. Aga tahan olla professionaalne kohtunik ja hetkel on mul nii-öelda kolm töökohta, mis kõik sellega seotud.“
Mitme töö puhul on tavapärane mure mitme asja sattumine samale perioodile. „See on keeruline, sest eks oma peas peab olema prioriteetide järjekord paigas, ja selge on see, et tihedal perioodil on kõiki kolme tööd sarnase pühendumisega raske teha.“
Jaanovitsi eurodebüüdil olid tema abilisteks Aron Härsing (vasakult teine), samuti debüüdi teinud Riivo Stolts (paremal) ja neljanda kohtunikuna Karl Koppel (vasakul). Foto: erakogu
FIFA märk taskusse ei lähe
Küsimusele, kas FIFA kategooria märk rinnas annab Premium liiga mänge teenindades midagi juurde, vastab Jaanovits: „Mulle endale annab! Suunurgad on ilased olnud selle järele ja näeb ju uhke välja. Kui eelmiste märkide puhul kippus vihmase ilmaga märk ära kukkuma, siis kuidagi leppisin sellega ja panin taskusse, aga FIFA märk ei tohi ju ära kukkuda! Ostsin kohe tugevama teibi ja vajadusel kasutan klambreid,“ räägib Jaanovits õhinal. „Aga ma pole otseselt tunnetanud, et see kuidagi mängijatele mõjub. Hooaja esimene kohtumine oli küll karikamäng Kuressaare ja Flora vahel ja isegi legend Kostja (Vassiljev – toim.) tuli ja õnnitles. Muus osas seda küll pole, et väljakul öeldakse, et FIFA mees ja nüüd seda ei näe… nii et vaimselt mõjutab see positiivses mõttes ainult mind.“ Hea suuvärgi poolest tuntud Jaanovitsilt on loomulikult mõistlik küsida ka viimastel aastatel kõneainet tekitanud küsimus, kas kohtunikud peaksid oma otsuseid põhjendama. Ka Eestis on see tänavu teemaks olnud. „Aeg-ajalt on ikka midagi kommenteeritud, tavaliselt suurturniiride järel antakse intervjuu või midagi sellist. See on ka kohtunike ringkonnas vahepeal teemaks, sest mõttel justkui jumet on, aga see pole siiski tavapärane. Aga sellised otsused peavad kuskilt kõrgemalt tulema ja ei saa olla nii, et äkitselt ühel hetkel hakkan oma otsuseid kommenteerima. Asjad peavad olema läbi mõeldud ja näiteks oleks mõeldamatu, kui kohtunik peaks andma kommentaari olukorras, kus küsija on videot näinud, aga kohtunik pole. Kui ülaltpoolt ühel hetkel selline otsus vastu võetakse, siis mul otseselt probleemi poleks,“ sõnab ta lõpetuseks.