Lugu & tsitaadid

Nii nad ütlesid

„Või putsade valik. Need ei ole tavalised kingad, mis peavad olema mugavad. Putsa peab esialgu olema kitsas ja siis muutub vaikselt jala järgi ning lõpuks on hea mängida. Muidu valivad nad number või poolteist suurema.“ Dmitri Kruglov õpetab noori jalgpallurihakatisi õigeid valikuid tegema „Staadion asub mere ääres ja trenni ajal kukkusid kalad üle lennanud kajakate küüniste ja nokkade vahelt meile platsile.“ Enar Jääger meenutas elu Norra väikelinnas Ålesundis

„Tülpimus, et kael läheb kangeks, kui vaatad, kuidas nad neid lennukeid seal alla pommitavad.“ Tallinna Kalevi ründaja Ats Purje FC Kuressaare paljude kõrgete söötudega mängustiilist „Teinekord õnnestus Lastestaadionil lipsata sinna teisele poole, kus oli päris jalgpalliväljak – ja seal olid väravatel võrgud! Mis oli kõige mõnusam asi – ükskõik kui kaugelt palli peksid, siis võrk sahises! Toona ju väravatel üldiselt võrku ei olnud. See oli ikka hea ja mõnus tunne.“ Spordiajakirjanik Jaan Martinson lapsepõlvest „Juttu pole olnud, aga ta elab Itaalias juba neljandat aastat. Kes teab, kus ta mängib ja kuidas läheb. Äkki ta saab mõnes riigis dokumendi.“ Oliver Jürgensi isa Jüri vihjas, et poeg võib ka mõne teise riigi passi ja koondise peale mõelda „Mul ei ole sõnu! Ma ei tea, kui palju ma seda juba kordan – aga mida need treenerid siin kahekesi teevad? Kui lähed vaheajal (Sergei – toim.) Terehhovi käest küsima, siis küsige, kas neil on mehed markeeritud ka või panevad nad lihtsalt mängijad väljakule mängima, nagu jumal juhatab. Inimene on täiesti üksi! Kõige pikem vend, kõige ohtlikum standardolukordade ajal, ja ta on markeerimata! Ta ei saa öelda, et ta ei tea, mida ta noored mängijad teevad – tegelikult on standardolukorrad ju treenerite töö.“ ETV2 eetris Paide Linnameeskonna ja Tallinna Legioni mängu kommenteerinud Ingemar Teever ei suutnud 6 : 0 seisuga lõppenud avapoolaja järel Legioni kesist kaitsetööd uskuda „Nagu oleks hambaarsti juures tuimestuse all.“ Kevadel silmakoopaluu kolmest ja põsesarnaluu ühest kohast murdnud Rauno Sappineni parem näopool pole veel täielikult taastunud

FIFA ja UEFA ähvardavad Leedu rahvusvahelisest jalgpalliperest välja visata

Kuigi Leedu jalgpallikoondist ähvardab langemine Rahvuste liiga madalaimale tasandile ehk D-liigasse, on leedulastest jalgpallifännidel ometi põhjust rõõmustada – ühest küljest pääses Vilniuse Žalgiris Konverentsiliiga alagrupiturniirile ja on seal seni edukalt esinenud, teisalt hakkab viimaks ometi valmima ka moodne taristu. Ometi on Leedu jalgpall kistud taas kord muutuste keerisesse – koguni nii tõsisesse, et UEFA ja FIFA saatsid Leedu alaliidule (LFF) ühise kirja, milles ähvardasid nende liikmelisuse peatada.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Kaunase linnavalitsus

Leedu jalgpalli juhtimist on sealsed vutiinimesed aastaid kritiseerinud – eelmise aasta kevadel Jalkale antud intervjuus tõdes ka portaali 15min.lt jalgpalliajakirjanik Mantas Krasnickas, et olukord on mäda – alaliidus tõmbavad niite kriminaalse taustaga inimesed ja Leedu üldsuse usaldus jalgpalliliidu vastu on langenud nulli lähedale. Situatsioon, kus ka Leedu koondise sportlik tase on aegade madalaim, on pannud tegutsema sealsed poliitikud. Juulikuus tõmbas sae käima Leedu seimi liige Mykolas Majauskas, kes pakkus välja, et Leedu jalgpalliliidu juhtimise võiks ajutiselt üle võtta kas UEFA või Leedu valitsuse määratud regulaator. Majauskase sõnul ei esinda sealne jalgpalliliit oma praeguses vormis Leedu jalgpallikogukonna huve ning pole võimeline vajalikke muudatusi läbi viima. Jutust tegudeni jõuti septembri alguses, kui Majauskase juhitud rühm parlamendisaadikuid esitas heakskiitmiseks seaduse, mille jõustumise korral määraks Leedu haridus-, teadus- ja spordiministeerium alaliidule ajutise administraatori, kes korraldaks organisatsioonis põhjaliku finants- ja juhtimisauditi ning koostaks jalgpalliliidule uue põhikirja, mille järgi oleksid kõik jalgpalliklubid LFFi liikmed, kellel oleks üldkogul võrdne hääleõigus – täpselt nii, nagu see on hetkel ka Eestis. Hetkel on Leedu klubid alaliidus esindatud vaid regionaalsete ühenduste kaudu. Plaani järgi saaks üldkogu ka õiguse valida alaliidu presidenti, asepresidente ja täitevkomiteed ning liikmeteks ei saaks olla isikud, kes on varem kriminaalkorras süüdi mõistetud. Endine kettaheitja ja praegune parlamendi noorsoo- ja spordikomitee esimees Virgilijus Alekna andis mõista, et valitsus on valmis LFFile rohkem rahalist tuge pakkuma, aga seda vaid juhul, kui alaliidus õhk puhtaks lüüakse.

Plaan vastuolus põhiseaduse ja statuutidega?

Kuigi poliitikud rõhutavad, et pikemas plaanis tahetakse kohaliku jalgpalli juhtimine anda LFFi kätte tagasi, on plaanil siiski ka vastaseid. Sõna võttis isegi Leedu president Gitanas Nausėda, kelle sõnul ei ole üks seadus võluvõti Leedu jalgpalli päästmisel. „Oleme näinud palju näiteid, kuidas selline tegutsemine viib selleni, et riik heidetakse rahvusvahelistelt võistlustelt välja. Peaksime sel juhul elama jalgpallita nagu hetkel Venemaa,“ sõnas riigipea. Asjatundjate hinnangul ei oleks selline riigi sekkumine kõigele lisaks kooskõlas ka põhiseadusega. Presidendi sõnad ei olnud tühja koha pealt võetud. FIFA ja UEFA saatsid Leedu alaliidule 14. septembril ühise kirja, kus rõhutasid, et säärane seadus ja selle tagajärjed oleksid vastuolus nii FIFA kui UEFA statuutidega, mis nõuavad, et rahvuslikud alaliidud tegutseksid sõltumatult ja kolmandate osaliste sekkumiseta – ning sellisel juhul soovitaksid FIFA ja UEFA oma komiteedel Leedu liikmelisus peatada. See tähendaks, et Leedu jalgpallikoondised ja -klubid visataks välja FIFA ja UEFA võistlustelt

Uhiuue ilme saanud Dariuse ja Girėnase staadion Kaunases.

ning ei saaks enam osa FIFA ja UEFA jagatavatest suurtest rahalistest toetustest. Kuigi LFFi täitevkomitee liige ja Leedu jalgpalli üheks peamiseks niiditõmbajaks peetud Arūnas Pukelis, kes on üks mitmest kriminaalse taustaga inimesest Leedu vutijuhtide seas, reageeris parlamendi plaanidele esialgu raevukalt ja väitis, et väljapressimisele tema ega LFF ei allu, hakkas alaliit siiski paar päeva hiljem välja töötama uut põhikirja ning valmistub sügisel mitmepoolseks kohtumiseks, kus ühise laua taha istuvad Leedu valitsuse, jalgpalliliidu, FIFA ja UEFA esindajad. Jalka trükkimineku ajaks ei olnud veel selge, kas Leedu parlament võtab vastuolulise seaduse vastu või mitte.

Leedu staadionipõud saab viimaks lahenduse

Halbade kõrval on Leedu vutis ka häid uudiseid – viimastel aastatel on Leedu jalgpalli esindusväljakuks olnud Vilniuses asuv LFFi ehk Leedu jalgpalliliidu staadion, mis on aga kogu selle aja jooksul katuseta istekohtade, kehva kunstmuru, väikese mahutavuse (5000) ja amortiseerunud tribüünihoone tõttu Leedu jalgpalliinimestele piinlikkust valmistanud. Tõtt-öelda ongi tegu staadionilaadseks ehitatud kunstmuruväljaku, mitte rahvusareeniga. Leedu õnneks võib nüüd koondise LFFi staadionil mängimine saada varuvariandiks – Kaunases avatakse oktoobri keskel uhkelt renoveeritud Dariuse ja Girėnase nimeline staadion, millest saab 15 000 istekohaga ja kõikide moodsate lahendustega Baltimaade uhkeim staadion. Jalgpalliinimesi häirivad seal ehk väljaku ja tribüüni vahele jäävad kergejõustikurajad, kuid nendest hoolimata peaks Kaunase areen saama lähiajal UEFA nelja tärni staadioniks – nagu Eestis A. Le Coq Arena. Taas arendatakse ka Vilniuses asuvat rahvusstaadioni. Juba 1987. aastal (!) kesklinna lähedusse ehitama hakatud areeni valmimisele tõmmati rahapuudusel pidurit Leedu taasiseseisvumise järel. Vahepealse aja jooksul on pidevalt tehtud plaane staadioni valmis ehitamise jaoks, kuid probleemid eesotsas korruptsiooniskandaalide ja kohtuvaidlustega on tähendanud seda, et juba üle 30 aasta on hiiglaslikul ehitustandril püsti olnud pelgalt osa karkassist. Eelmise aasta oktoobris sõlmiti rahvusstaadioni ehitamiseks uus 160 miljoni euro suurune leping, millest Vilniuse linn katab umbes 100 miljonit ja riigi valitsus 53,4 miljonit. Tänavuse septembri alguses alustati ehitusplatsil kontrollitud plahvatuste korraldamist, et vana vundamendi peal olevad struktuurid purustada – uue kompleksi valmimistähtajaks on esialgu seatud 2024. aasta lõpp. Peale suure jalgpallistaadioni ja spordikeskuse on plaanis rajada veel kaks jalgpalli treeninguväljakut, kergejõustikustaadion koos soojendusalaga, kultuurikeskus ja lasteaed.

Nii nad ütlesid

„Armeenia ei ole Euroopa. Teine maailm, kõik on teistmoodi. Ja väga palav! Elu on samasugune nagu meil 30 aastat tagasi. Iraan on kõrval, sealt muudkui tullakse ja tullakse. Ukrainast tullakse, Venemaalt... Kõik on läinud kalliks, nii toit kui ka korterid, kõik hinnad. Ka meditsiin on selline, noh... Peres on kaks väikest last, seetõttu on väga keeruline. Muidu on normaalne, aga õhk on, kuidas ma ütlen – ei ole värske. Ja viirus-viirus-viirus, haige-haige-haige... Hingata on raske. Kui tulin Eestisse, siis tundsin kohe, et see on minu õhk, minu koht!“ Nikita Baranov elust Armeenias segastel aegadel „Näiteks Itaalia U19, kelle vastu Eesti valikturniiri alustab, harjutab koos juba eelmise nädala kolmapäevast. Sealse Primavera liiga nädalavahetuse voor jäeti koondise huvides lihtsalt ära. Eesti peatreener Alo Bärengrub sai meeskonna kokku kaks päeva enne turniiri. Trenn, öine lend, veel üks trenn ja lahingusse... Tollesama Itaalia ja seejärel Poola vastu, kes mõlemad ka varasematel kuudel järjepidevalt kogunemisi korraldanud.“ Jalgpalliajakirjanik Andres Vaher soovib Eesti noortekoondistes näha tõsisemat lähenemist

„Sain tasuta reisi San Marinosse!“ Sergei Zenjov teenis koondisemängus Maltaga kollase kaardi, mis tähendas talle järgmiseks kohtumiseks San Marinoga mängukeeldu „Hindeks annaks võibolla 4–, 3+. 3+ või isegi 3, vaadates seda, kuidas rahvusvahelisel tasemel mängisime. Seal me ei mänginud selliselt, nagu oleks tahtnud. Küsimus ongi selles, et peame võtma mängudest maksimumi, see aasta jäi seal potentsiaal realiseerimata ja ma arvan, et see on see kokkuvõte, mis me siit teeme.“ Neli vooru enne hooaja lõppu endiselt täisedu nautiva FC Flora naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva ei jää hooajaga rahule, sest suvised euromängud ebaõnnestusid „Kuidas me mudaliigast välja tulime? Me tulime ju 90 + 4. ja 86. minuti väravatest. Malta vastu võõrsil oli ju tegelikult suur õnn, et me seal võidu saime. Miks nooremad mängijad poleks võinud Maltast jagu saada? Kui vanemad kogu aeg mängivad, siis nooremad ei saagi ju võimalust. Seis on ju praegu nii halb, et võibolla nooremad saaks isegi paremini hakkama.“ Joel Lindpere Eesti koondise kõrgest keskmisest vanusest