10 aastat tagasi

aastal omandas Tarmo Rüütli Pro litsentsi.

1147

fänni elas 2012. aasta 30. augustil A. Le Coq Arenal kaasa väikeste karikavõistluste finaalile FC Ararat TTÜ SK ja HÜJK Emmaste vahel.

Kuus ja pool

venda mängisid III liigas Koeru JK ridades: Alo, Alor, Jarmo, Jürjo, Jürmo ja Matis Jürgen koos poolvenna Mait Ramatiga!

Eestlaste vutigeeni suurim viga – me ei oska petta

Jalka 2012. aasta oktoobrinumbris räägiti mitmest teemast, kuid fookuses oli endiselt Eesti meeste A-koondise 2014. aasta MM-valiktsükkel.

Kaaneloos kirjutas Indrek Schwede eestlaste jalgpalligeenist. Eesti 2014. aasta MM-valiktsükkel algas kahe kaotusega, esmalt kodus Rumeeniale ja siis võõrsil Türgile. Tegu oli eripäraste mängudega, kuna Rumeeniale kaotati pisivigade tõttu ja Türgile jäädi alla füüsilise võitluse koha pealt. Schwede leidis, et neid kahte mängu ühendab üks eestlaste tüüpviga. Sirgjooneline eestlane peab oma jalgpalligeeni vormima mängu vajaduste järgi. Kummaski kohtumises ei suutnud eestlased vastast petta ja piisavalt nahaalsust üles näidata, mis on laiapinnaline probleem kogu Eesti jalgpalli noortesüsteemis. Eestlased peaksid olema senisest kavalamad, osavamad ja varitsevamad. Kui elementaarseid mänguelemente õigel ajal kätte ei õpi, kipuvad need ka suures mängus kaduma. Seda asjaolu on vaja parandada, et oleks võimalik öelda, et eestlaste jalgpalligeen on teinud sammu edasi.

Tärnitraditsioonidest tuli juttu rubriigis „1-teist mõtet“. 2008. aastal otsustas jalgpalliliit, et iga viie Eesti meistritiitli eest võib klubi oma särgile panna ühe tärni. 2012. aastal oli nii FC Floral kui FCI Levadial võimalik panna särgi peale üks tärn (2012. aastal oli Floral üheksa ja Levadial seitse tiitlit). Tärnikomme kehtib ka Kesk-Euroopa ja Skandinaavia riikides, ent väikeste mugandustega. Itaalias, Hollandis ja Rootsis on kirjutamata seadus, et iga kümne meistritiitli kohta võib klubi oma logole lisada kuldse tärni. Samamoodi nagu Eestis saab Türgis tärni viie meistritiitli eest.

Alver Kivi tegi intervjuu Mikk Reintamiga, kes oli toona 22aastane tulevikutegija ja jalga A-koondise ukse vahele saamas. Reintam oli rahul omandatud kogemustega esimestes koondisemängudes Baskimaa, Tšiili ja Uruguay vastu, kuid nentis, et esimeses mängus jalg natuke värises. Keskkaitsja teenis koondisekutsed heade esituste eest Soome kõrgliigaklubis Jyväskylä, kes suutis eelmisel hooajal võita Soome meistrivõistluste pronksmedali. Reintami sõnul soovis ta tulevikus kätt proovida Norra või Inglismaa liigades, mis sobisid tema mängijatüübiga kõige paremini. Oktoobrikuu numbris kirjeldasid sõbrad ja tuttavad Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) presidenti Aivar Pohlakut (pildil) tema 50. sünnipäeva puhul. Endine FC Flora tegevjuht ja praegune EJLi peasekretär Anne Rei arvas esimest korda FC Flora kontorist sisse astudes ja Pohlakut presentjopes nähes, et sinna ta küll tööle ei jää. Reid veensid aga Pohlaku innukad plaanid ja eesmärgid, mis panid aluse tänapäevasele Eesti jalgpallile. Ühel Flora asutajatest Raivo Korbil olid alguses Pohlaku suhtes Rei omadega sarnased emotsioonid, kuid mingil hetkel läksid meeste teed lahku. Korbi sõnul olid olemas vaid Aivari arvamus ja vale arvamus. Endine Eesti koondise treener Roman Ubakivi arvas, et Pohlakul olid loomupärased eeldused jalgpalluriks saada, kuid ta tuli jalgpallitrenni liiga hilja. Tal olid oskused ja võimed olemas, kuid kogemusest jäi puudu.

Näitleja Guido Kangur tunnistas käbi ja kännu rubriigis, et poja jalgpallihuvi tuli talle üllatusena. Kangur arvas alati, et poeg Karl Artur on kaunite kunstide poole kaldu, kuid noormees tõdes, et tema kunstnikuks saada ei taha ja eelistab pigem jalgpalluri elukutset. Tänu Arturile käisid Kangurid 2012. aasta augustis esimest korda staadionil rahvusvahelist jalgpalli vaatamas, kui Eesti kohtus maavõistluses Poolaga – Artur oli üks maskotipoistest. Artur saatis väljakule Poola mängija, kuid oleks südames tahtnud Konstantin Vassiljevi käekõrval olla.