Raul Ojassaar

FIFA ja Gianni Infantino oskaksid Tallinna valimistulemusi tõlgendada selliselt, et Mihhail Kõlvartist linnapead ei saaks. Foto: Liisi Troska

FIFA oleks Tallinnas Keskerakonna kukutanud

FIFA presidendi Gianni Infantino kiirvisiit Eestisse tuletas veel kord meelde, kuidas ülemaailmne jalgpalliliit aeg-ajalt justkui silmaklappidega tegutseb ja omaenda sõnade vastaselt käitub.

Tekst: Raul Ojassaar

Kohmetult mõjunud jalgpallijuhil ei olnud ühelgi kohtumisel vaja maski kanda ning seda ta ka ei teinud, ent üritas siiski igal võigiti osakaalud pisut erinesid ja mõnes üksikus riigis sai kaheaastane tsükkel isegi õige pisut rohkem poolthääli kui nelja-aastane, ent suures plaanis oli malusel mõneks sekundiks Eesti lipuvärvides maski ette toppida. Eesti ajakirjanikele antud pressikonverentsil kulutas šveitslane tükk aega selleks, et rääkida imalat ja sihitut juttu, muu hulgas sellest, kuidas ta on järgmisel korral Eestisse tulles kindlasti kohaliku keele selgeks õppinud. Kui FIFA korraldanuks Eestit sisehallide ja kogukonnatöö eest kiitnud, asus Infantino vastaTallinnas kohalike ma ajakirjanike põhiküsimustele, mis omavalitsuste valimisi, oleks mõistagi puudutasid revolutsioonilist ilmselt võitjaks kuulutatud plaani hakata jalgpalli MMi senise nelja tegelikult selgelt teiseks aasta asemel korraldama iga kahe aasta tagant. Vastustes rõhutas ta korduvalt jäänud Reformierakond: seda, kuidas MM-tsükli poole lühemaks enamik hääle andnutest ei muutmine on protsess, mille jooksul soovinud ju Keskerakonda, tahetakse ära kuulata kõik arvamused nendest omakorda kõige ja neid ka arvestada. Paraku näitab elu, et FIFA võib küll küsida inimeste arva- suurem osa hääletas just must, ent vastustest loetakse välja täp- nimelt Reformierakonna selt seda, mida ise soovitakse. poolt… FIFA korraldas hiljuti globaalse fänniuuringu, kus küsitleti kokku 15 000 jalgpallisõpra 23 riigist üle kogu maailma. Kõigile esitati täpselt ühesugune küsimus: „Kui arvestad oma isiklikku huvi jalgpalli MMi vastu ja ei võta arvesse muid aspekte, mis kaasnevad praeguse tsükli muutmisega – kui tihti sooviksid jalgpalli MMi näha?“ Vastusevariante oli neli: iga aasta tagant; iga kahe aasta tagant; iga kolme aasta tagant; iga nelja aasta tagant. Vastused olid suhteliselt ühesed. Riiigal pool peale Aafrika selge, et nelja-aastast tsüklit toetas kõige rohkem inimesi. Ja Aafrikas (kus küsitleti vaid kolme riigi inimesi) edestas kaheaastane tsükkel nelja-aastast vaid 0,4 protsendipunktiga. Ometi teatas FIFA oma kodulehel tulemusi avalikustades võidurõõmsalt: maailm tahab jalgpalli MMi näha sagedamini kui seni! Kuidas nii? Väga lihtne! Suures võrdluses tõi FIFA kavalalt välja, et kogu maailma peale hääletas status quo poolt 45% vastanutest, senisest tihedama tsükli poolt (ehk siis kõik ülejäänud kolm varianti kokku) 55% inimestest. Kuna senisest tihedamini toimuva MMi poolt hääletanute seas oli kaheaastane tsükkel populaarseim vastus, siis ongi maailm FIFA arvates selle poolt, et korraldada MM iga kahe aasta tagant. Otsustatud!

FIFA fänniküsitluse tulemused: rahva selge eelistus kuulus iga nelja aasta tagant toimuvale MMile.

Täpselt samasuguse vildaka tõlgenduse järgi saaks ju väita, et veel suurem osa (59%) inimestest tahaks MMi näha harvem kui iga kahe aasta tagant. Kui FIFA korraldanuks Tallinnas kohalike omavalitsuste valimisi, oleks ilmselt võitjaks kuulutatud tegelikult selgelt teiseks jäänud Reformierakond: enamik hääle andnutest ei soovinud ju Keskerakonda, nendest omakorda kõige suurem osa hääletas just nimelt Reformierakonna poolt…

Juba küsimuse püstitus jättis kõrvale mitu väga olulist nüanssi. Kaheaastasele MM-tsüklile üleminek tähendaks nii rahvusvahelises kui ka kohalikus jalgpallis tohutult olulisi ümberkorraldusi, mida praegusel juhul ei peetud vajalikuks inimestele mainida. Näiteks seda, et koondisi näeks oma kodumaal selle plaani kohaselt mängimas ühel, heal juhul kahel kuul aastas.

Olgu – FIFA väitel oli see küsitlus vaid osa suuremast fänniuuringust, mis korraldatakse mitmes osas. Tegu on aga totaalse farsiga, kui nende tulemusi samamoodi pahatahtlikult ja valesti tõlgendatakse.

Koondiste tulevik: oktoober ja märts?

FIFA ettepanekute koosluses leidus ka üks suhteliselt mõistlikult kõlav osa, mis aga Eesti jalgpallisõbrale kardetavasti eriti ei istu. Nimelt toimuksid FIFA nägemuse järgi koondiseaknad edaspidi senisest tunduvalt harvemini, kuid see-eest pikemalt. Plaani järgi oleks hooaja sees vaid üks (oktoobrikuu) või kaks (oktoober ja märts) koondiseakent, kuid erinevalt praegustest kümnepäevastest sutsudest oleksid need lausa kuu aja pikkused. Ühest küljest tähendaks see Eesti vaatevinklist, et oma koondist saaksime kodus näha heal juhul vaid kahel kuul aastast ja võrdlemisi külma ilmaga. Teisest küljest tähendaks see koondise peatreenerile seda, et akende ajal on võimalik meeskonnaga rohkem tööd teha, mitte ühel päeval kokku tulla, teisel üks trenn teha ja kolmandal juba mängida. Muidugi oleneb kõik sellest, kui tihedalt koondised selle kuu sees mängima peaksid. Infantino tõi Tallinnas selle poolt välja ka mõjusa argumendi: Euroopa sees pole reisimine suurem probleem, aga paljude Aasia ja Ameerika koondiste mängijad teenivad leiba just Euroopa klubides ning koondise juurde sõitmine hõlmab nende puhul mõne päevaga tohutu ajavahega harjumist, väga pikki lende ja kõike muud selle juurde kuuluvat. Ja niiviisi neli-viis korda aastas, et igal korral mängida paar kohtumist. Akende pikendamise ja harvendamise korral oleksid säärased reisid tunduvalt mõistlikumad, keskkonnasäästlikumad ja aitaksid headel mängijatel oma koondiseid kvaliteetsemalt aidata. Võib arvata, et isegi kui mingi ime läbi suudetakse FIFA MMide plaanile pidurit tõmmata, meeldib selliste koondiseakende mõte maailmas väga paljudele ning läheb lõpuks läbi.

Euroopa lahtised maailmameistrivõistlused?

Küsimata küsimuste sekka jäi ka üks asi, mis on kogu plaani juures pisut kahe silma vahele jäänud. Alles see ju oli, kui FIFA pidas suurt plaani enda korraldatav klubide MM tõeliselt suureks ja oluliseks võistluseks muuta. Mis on sellest saanud ja kuhu mahuks selline turniir olukorras, kus iga suvi oleks koondise suurturniiridest tiine? Mõni Euroopa ja Lõuna-Ameerika jalgpalliriik on käinud välja idee iga kahe aasta tagant toimuvat MMi suisa boikoteerida. UEFA-l on tegelikult olemas hoovad, et MM jääks iga nelja aasta taguseks sündmuseks: korraldada see ise! Samamoodi nagu Copa Américas, kus osaleb peaaegu igal korral mõni võistkond väljastpoolt Lõuna-Ameerikat, võiks ka UEFA soovi korral EMi laiendada ja sinna kutsuda ka teiste maailmajagude paremad. Kutsuda võiks sealjuures täiesti sportlikul alusel, põhinedes teiste maailmajagude viimaste meistrivõistluste tulemustel. Euroopas jääks valiksüsteem samaks, finaalturniir oleks aga teiste tippkoondiste võrra pisut suurem. FIFA on niikuinii MMil Euroopa osakaalu vähendanud – selline Euroopa lahtiste meistrivõistluste mõte garanteeriks MMist suisa parema kvaliteediga koondisteturniiri. See on aga vaid uitmõte. Status quo on piisavalt ilus, konkreetne ja süsteemne. Las ta jäädagi nii!

Suva nendest tegevmängijatest, kuulame pensionäre

Infantino selgitas korduvalt ka seda, kuidas idee taga on tunnustatud treener Arsène Wenger, endised tippjalgpallurid (näiteks Brasiilia Ronaldo) ja treenerid (USA naistekoondise endine treener Jill Ellis). Kuna pressikonverentsil ei jõudnud ajakirjanikud ajanappuse tõttu eriti palju küsimusi esitada, jäi näiteks sootuks puudutamata see, et hoolimata Wengeri ja Ronaldo poolehoiust on üle maailma profijalgpallureid esindav ühing FIFPro idee maatasa teinud, samuti on vastumeelsust üles näidanud kõikvõimalikud tippliigad.

Infantino rõhus just naistejalgpalli osale idees: naistevutti ei võeta väidetavalt mitmel pool maailmas tõsiselt, sest MM toimub ainult iga nelja aasta järel.

Millegipärast ei ole ka sellega väga paljud naistejalgpalliga seotud inimesed kohe üldse nõus. UEFA ja kümne Euroopa naiste tippliiga ühises avalduses toodi välja, et selline plaan hoopis nõrgestaks tunduvalt naistejalgpalli positsiooni maailmas – esiteks kaoksid naistejalgpallile mõeldud „tähelepanuaknad“ ära, sest need oleksid täidetud meeste tippjalgpalliga. Teiseks toodaks turule veelgi rohkem meestejalgpalli, mis ähvardaks naistemängult tähelepanu röövida. Arenevatel jalgpalliriikidel, kelle aitamiseks Infantino mõtet toetas, ei olevat aga piisavalt ressursse ja võimalusi, et nii sageli võistelda.