Lood & tsitaadid

Nii nad ütlesid

„Kui entusiasm oli üleval ja hoog sees, leppisime kokku, et vähemalt trennid lähevad samamoodi edasi. See on täpselt nagu ühe lavastusperioodi puhul: selleks, et oleks mõtet proovis käia, peab olema mingi resultaat, nagu näiteks lavastuse esietendus ja etendused pärast seda. Meil on ka vaja mingisugust motivatsiooni, nii et arvan, et hakkame vaikselt erinevaid sõpruskohtumisi leidma.“ Tõnis Niinemets näitlejate jalgpallimeeskonnast, kes alistas Soome ametivennad 4 : 0

„Kui inimene sinna saadeti, siis järgmisel päeval oli ta valmis kõigele alla kirjutama, et ainult ei peaks seal veel üht ööd veetma. Seal peksti, mõnitati, piinati. Kusjuures vangla loal. „Jalgpallikomando“ oligi selline koht, kuhu saadeti tugev inimene sisse, selleks, et ta pehmeks peksta. Mu kõrvalkambris peksti minuvanune kutt surnuks, kui ma teist korda vangis olin.“ Muusik ja endine dissident Tarmo Urb kogemusest NSV Liidu vanglates, kus jalgpallikomando tähendas eriti jõhkrat kambrit „Ära unusta – naise seljas on kõige seksikam T-särk, mis on mehe lemmiku jalgpalliklubi logoga.“ Brigitte Susanne Hunt „Vallalise kaunitari“ saates

„On ju meile vaja NATO lisavägesid ja neile on tarvis rajada uut taristut, moonaladusid ja harjutusväljakuid. Igati vajalikud kulutused praegusel ajal ja kes see sõja ajal siis jalkat taob. Seega tõlgendan eelarvekulusid selliselt, et jalkahallid ongi esialgu planeeritud laskemoonaladudeks.“ Postimehe kolumnist Tarmo Pikner valitsuse otsusest jalgpallihallidele mõeldud summad riigieelarvest välja jätta „Olen Eesti liigat jälginud ka enne, kui ma siia tulin. Varem olid liigas klubid nagu Ajax või mõned teised, kes tulid lihtsalt mängule – vabandust, võibolla vahel ka otse baarist – ja võtsid kasvõi ühe punkti. Kalev oleks võinud ka täna ilma trennita tulla, sest mõni laupäev on lihtsalt nii õnnelik päev, et tuled kohale ja saad punktid kätte. Me ei saa mitte midagi!“ Pärnu Vapruse peatreener Dmitrijs Kalašņikovs pärast järjekordset valusat kaotust, kui tema hinnangul väärinuks Vaprus võitu

„Lapse kõige suurem risk on istuda toas!“ Tartu jalgpallinoored katsetasid ratta seljas iseseisvust

Septembri viimasel nädalal viidi Tartus läbi põnev pilootprojekt „Rattaga trenni!“, millega innustati sporditrennis käivaid lapsi saabuma treeningule jalg- või tõukerattaga. Projekti eestvedajad jäid nädalaga väga rahule ning loodavad, et lapsed hakkavad sedasorti algatuste toel ka edaspidi iseseisvamalt liikuma.

Projektis osales viis jalgpalliklubi (Tammeka, Santos, FA Tartu Kalev, Merkuur, Helios), samuti Tartu ülikooli akadeemiline spordiklubi, ning seda vedas eest Tartu ülikooli liikumislabor. Eesti Jalgpalli Liidu poolt oli vabatahtlikuna projekti juures koolitaja Ott Meerits. „Soovisime anda panuse keskkonnale, linnaruumile, laste tervisele ja nende iseseisvusele,“ sõnas Meerits. Liikumislabori spetsialist Leene Korp lisas, et on palju teaduslikult tõendatud hüvesid, mis kaasnevad sellega, kui laps liigub ise kooli, trenni või sõbra juurde. „Meie mõte oli need teadmised nähtavale tuua ja kampaaniaga veel hoogu juurde anda,“ lisas Korp. Uuringud on näidanud, et aktiivne trennitee muudab ka jalgpallitrennis käimise lapsele kasulikumaks – paranevad nii lapse heaolu, iseseisvus kui ajaplaneerimisoskus, aga ka sotsiaalne ja psühholoogiline võimekus. „Kõige ägedamad asjad juhtuvad enne ja pärast trenni!“ toob Meerits välja. „Kui lapsele kohe autoga järele minna, võtame temalt võimaluse suhelda. Treeningut ei maksa võtta ainult selle kitsa tegevusena, mis kestab teatud arvu minuteid väljakul või spordisaalis. Olulised on ka treeningut ümbritsevad tegevused, mis toovad kaasa nii-öelda toetavaid pädevusi, aga ka hädavajalikku liikumisaktiivsust, mida treeningutega üksi ei saavuta,“ lisab Korp, kelle sõnul on toas istumine lapsele kõige suurem risk. „Võib tunduda kontraintuitiivne, aga laste jaoks on kõige suurem risk jääda lihtsalt tuppa istuma. Lapse normaalseks arenguks on vaja, et ta saaks uusi asju õppida, liikuda, omavanustega mängida, piisavalt suhelda ja end hästi tunda. Tal peab olema võimalus võtta eakohaseid tervislikke riske. Kõige halvem, mis saab juhtuda, on võtta turvalisushirmu tõttu kõik need võimalused ära.“ Laste omapäi liikumine teeb head ka sportimisele, sest iseseisev laps julgeb otsuseid vastu võtta ka treeningutel ja võistlustel ning paremad suhted kaaslastega suurendavad koostööd. Seepärast võetigi ette spordiklubid: ühelt poolt toetati sporti, teisalt oldi lastevanematelt palju kuuldud, kui tähtsaks lapsed oma treenereid peavad. Peale selle, et jagatakse lapsi, vanemaid ja treenereid toetavaid materjale, võiks sedasorti projektid tuua kaasa ka reaalseid muutusi linnaruumis ja taristus. „Meil on ikkagi vaja turvalisemat taristut. Kui tipptundide lahendusena nähakse rattaga liikumist, siis võiks linn ka jalgrattataristusse rohkem panustada,“ ütleb Meerits. Nädala järel osalejatelt kogutud tagasisidest koorus samuti välja, et paljude hinnangul on linnaruum endiselt liiga autokeskne. Samas oli palju ka neid, Tartu lapsed rattaga trenni saabumas. Foto: Hendrik Kuusk kes proovisid esimest korda rattaga trennis käia, ja neile meeldis. Samuti leiti sageli, et rattaga trennis käimine on palju kiirem, kui enne arvati. Projekti raames loodi toetavaid materjale ja juhendeid, mida saavad kõik ka edaspidi kasutada – näiteks antakse aadressil liikumakutsuvkool.ee/rattagatrenni näpunäiteid, kuidas muuta rattasõit mugavaks ja turvaliseks, kuidas saab lapsevanem ja treener last toetada või kuidas rattaga sõita vihma, külma või lumega.

Foto: Liisi Troska

U17 naiskond ei löönud väravat, kuid jäi kõrgseltskonda püsima

Eesti U17 naiskond alustas EM-valikturniiri kahetiste tunnetega: ühest küljest ei suudetud kodusel A-liiga alagrupiturniiril Inglismaa, Taani ja Ukraina vastu lüüa mitte ühtegi väravat, teisalt piisas väravateta viigist Ukrainaga grupis kolmandaks kohaks, mis tagab Euroopa kõrgseltskonda püsimajäämise ka kevadel toimuvaks järgmiseks faasiks.

Rahvuste liiga süsteemis toimuva valikturniiri põhimõte on järgmine: iga valikturniir koosneb sügis- ja kevadringist, kus kõik osalevad naiskonnad on jaotatud A-liiga (28 võistkonda) ja B-liiga (ülejäänud võistkonnad) vahel. Iga ringi järel tõusevad B-liiga alagruppide võitjad järgmiseks faasiks A-liigasse, A-liiga neljaliikmelistes alagruppides viimasele kohale jäänud naiskonnad kukuvad aga aste allapoole. Kevadringis pääsevad A-liiga alagruppide võitjad otse finaalturniirile.

Eesti alustas seekordset valiktsüklit A-liigas, sest kevadel suudeti B-liiga alagrupp Bulgaaria ja Gruusia ees võita ja seeläbi A-liigasse tõusta. Nüüd sügisel toimunud uus valiksari algas aasta võrra noorematele ja juba tugevamas seltskonnas. Sealjuures käib alanud valikturniir selle peale, millised võistkonnad pääsevad järgmisel suvel just nimelt Eestis toimuvale EM-finaalturniirile. Eesti on kodusele finaalturniirile võõrustajana küll mõistagi juba pileti taganud, kuid osaleb valikturniiril just seepärast, et seal saadud tulemused mõjutavad ka järgmist valiktsüklit.

Nagu öeldud, suutis Aleksandra Ševoldajeva juhendatav Eesti naiskond sügisringis küll A-liigasse püsima jääda, kuid seda suhteliselt napilt: alustuseks saadi Taanilt hävitav 0 : 7 kaotus, ent teises mängus anti Inglismaale juba kaitses vääriline lahing – suursoosikutest inglannad läksid juhtima alles minut enne avapoolaja lõppu ja suutsid ka teisel poolajal teha skoori alles lõpuminutitel, vormistades lõppseisu 3 : 0 alles 89. ja 90 + 1. minuti tabamustest.

Kuna Ukraina võttis samal ajal inglannadelt vastu 0 : 11 kaotuse ja jäi Taanile alla 1 : 4, teadsid eestlannad, et tänu paremale väravate vahele piisab viimases mängus Ukrainaga viigist, et püsima jääda. Täpselt see miinimumprogramm ka täideti: väravateta viik saatis ukrainlannad kevadeks B-liigasse ja annab Eestile hea võimaluse finaalturniiri eel taas heal tasemel vastastega rinda pista. „Turniiri jooksul oli meie jaoks kolmanda koha teenimine väga oluline,“ sõnas Eesti loots Ševoldajeva Soccernet.ee otseülekandes. „Värava löömiseks oli mitmeid võimalusi, aga omajagu on siiski kinni selles, et positsioonilises rünnakus ei tunneta me veel nii hästi kiiret survet. Samuti seda, et palliga annab sellisel juhul väga loogilisi asju tekitada. Kontrarünnakute puhul ei leia me jällegi ohtlikku ruumi üles, jääme mõtetega lukku. Need on põhilised murekohad.“

Ševoldajeva tõdes, et kaitses hoitud nullimäng oli oluline, kuid kahju on sellest, et ise kolme mänguga ühtegi väravat ei löödud. „Meie võimekus ongi tööd teha, olla kaitsvamad ja leida kontrarünnaku kohti. Kokkuvõttes on ikkagi kahju, et nende mängudega väravat ei tulnud. Peame nuputama, kuidas olla ohtlikumad vastase värava all ja kuidas sealt see maksimum kätte saada.“

Ettevalmistus finaalturniiriks saab suurema hoo sisse uuel aastal, kuigi ka novembris tuleb koondis korra veel kokku ja katsetab kehalist võimekust. Tüdrukute U17 EM-finaalturniir toimub Eestis järgmise aasta maikuus.

Nii nad ütlesid

„Tead, seda esimest emotsiooni on praktiliselt võimatu kirjeldada.“ Gambia klubi Real de Banjuli peatreeneriks saanud Vjatšeslav Zahovaiko abikaasa reaktsioonist uudisele

„Kas me näeme vähe olukordi, kus tippmeeskondade omavahelises mängus seisab üks osapool kõigi väljakumängijatega enda karistusala juures ja kaitseb? See ongi normaalne tänapäevane tippjalgpall!“ U19 koondise eliitringi tüürinud peatreener Alo Bärengrub Eesti mänguplaanist eeldatavalt tugevamate vastu „Jah – me teeme vigu, samamoodi, nagu teevad neid mängijad, kui nad kehva söödu annavad või palli värava eest üle löövad, või nagu treenerid, kes jäävad vahetusega hiljaks või valivad mittetoimiva taktika. Nad saavad oma koosad pärast sotsiaalmeedias või pressi kaudu (nagu ka kohtunikud), kuid sellist füüsilist „vägivallatsemist“ nende suunal väljakul toime ei panda. Miks siis see kohtunike suunal aktsepteeritav on?“ Kristo Tohver kohtunike olukorrast Inglismaal „Võibolla mitte kogu meeskond, aga ilmselt oodati, et Kalju võtab meid aplodeerides vastu ja meile antakse midagi niisama põhjusel, et oleme Eesti meistrid.“ FC Flora peatreener Jürgen Henn pärast kaotust Kaljule, mis lõpetas Premium liigas Flora 46mängulise kaotuseta seeria

„On klubisid, kus olukord on veelgi hullem.“ FCI Levadia tänavuse hooaja viies peatreener Nikita Andrejev „Tempo muutus oli päris julm. Pea on praegu väga valus. Tahan välja puhata!“ Nõmme Kaljus Eddie Cardoso vallandamise järel abitreenerist peatreeneriks saanud Kaido Koppel esimese uues ametis veedetud nädala järel „Ei olegi midagi öelda, ei otsi vabandusi. Lödipüksid!“ Nõmme Kalju spordidirektor ja abitreener Argo Arbeiter pärast karikasarjas saadud 0 : 1 kaotust esiliiga B klubilt Tabasalult

„Ma arvan, et see mäng oli Eesti jalgpallile hea – kui madalama liiga klubid suudavad kõrgemaid raputada. Nagu Prantsusmaal juba!“ Tabasalu JK peatreener Risto Sarapik pärast karikasarjas Nõmme Kalju alistamist