Täringujalgpall

Täringuvuti lapstäht tegi ajalugu, ent üks seaduspära jäi püsima

Eesti meistrivõistlused täringujalgpallis toimusid koroonaviiruse leviku tõttu teist aastat järjest eritingimustega: kõik võistlejad pidid kandma näomaski, sealjuures jäid taas kord võistlustelt eemale Eesti tippmängijad ja -treenerid.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Jana Pipar

Selle võrra hõredamas konkurentsis (mullu osales 12 täringusportlast, seekord 14) saatis sedapuhku edu kogenud mängijaid: kõik esinelikusse jõudnud mängijad olid turniiril juba vanad kalad. Võit läks sedapuhku Jaan Jalasele, kelle varasem parim tulemus pärines 2017. aastast, kui ta sai Kristian Marmori, Kevin Rannu ja

Kaupo Õismaa järel neljanda koha. „Võidu saladus on see, et kunagi ei tohi meistrivõistluste eel harjutada – lihtsalt tule ja mängi!“ muigab võidumees Jalkaga vesteldes. „Selle turniiri puhul harjutamine meistriks ei tee, meistriks teeb mängunälg. Kui olen ka teistega seda arutanud, siis oleme jõudnud järeldusele, et 90 protsendi ulatuses on see siiski õnnemäng. Edu tõi mulle nii hea kaitse kui rünnak – väravavaht oli hea ja ründajad lõid oma võimalused ära. Lisaks ka see, et üle ma ei mõelnud – nii kui mõtlesin, et panen selle või teise numbri kinni, siis täpselt nii ka tegin.“

2021. aasta Eesti meistrivõistluste esikolmik (vasakult): Semmo Juks, Jaan Jalas, Žurawski.

Juba enne finaali oli aga selge, et turniiri ajalugu on sündinud. Turniiri suursoosikuna alustanud (2019. aasta hõbe, 2020. aasta kuld!) 12aastane Semmo Juks näitas taas oma taset ning jõudis mängleva kergusega finaali. Juksi ei löönud rivist välja isegi tõsiasi, et mitmes vastasseisus pidi ta välja tulema kaotusseisust – külma kõhu ja pokkerinäoga veeretas täringujalgpalli superstaar ikka ja jälle täringul vajalikud numbrid ning leidis end kolmandat aastat järjest finaalist. See on pretsedenditu saavutus: vähe sellest, et Juksist sai esimene võistleja, kes mänginud kolmes järjestikuses finaalis, on ta üldse esimene, kes

Üks kogu turniiri põnevamaid matše peeti veerandfinaalis, kus Žurawski (seljaga) alistas Viljar Voogi (kollase maskiga) alles penaltiseerias. Põnev lõpplahendus pakkus huvi ka pealtvaatajatele.

Finaalmatš on läbi saanud: Semmo Juks ja Jaan Jalas suruvad spordimehelikult kätt. Tabloo kuulutab Jalase 3 : 1 triumfi, taamal jälgib sündmuste käiku täringujalgpalli looja ja turniiri korraldaja Indrek Schwede.

iga kord sarnane: olen vaadanud, millist numbrit täringul kõige rohkem visatakse, ja kaitses need numbrid kinni pannud. Vahepeal toimis ka see: mida suuremat numbrit mul vaja oli, seda tugevamini täringut viskasin!“ sõnab Juks, kes kinnitab samamoodi nagu Jalas, et ka tema taktika oli tiitlivõistluse eel mitte mängu harjutada, et tekkinud mängunälg positiivselt ära kasutada. Kolmanda koha sai endale Žurawski, kellele oli nii kõrgele jõudmine tõeline üllatus: ainsa võistlejana kõigil 14 korral „eestikatel“ osalenud vutifänn, kes peab ühtlasi ka täringujalgpalli jooksvat edetabelit, oli varem tulnud kõige paremal juhul kuuendaks. Seekordne medalivõit oli seda magusam, et see tuli ülipingelise kolmanda koha matši järel, kus Delfi spordiajakirjanik Gunnar Leheste alistus alles penaltiseeria seitsmendas löögivoorus. „Olen alati lahkelt lubanud teistel võita, aga mul sai villand, kuna kõik aasivad, nagu ma tegelikult ei oskaks. Nüüd näitasin oma tõelist palet!“ rõkkab võidurõõmus Žurawski. 14. Eesti meistrivõistluste tulemused alates playoff’idest

Veerandfinaalid

Jaan Jalas – Nele Akulin 5 : 3 Viljar Voog – Žurawski 2 : 3 (l.a) Semmo Juks – Kert Rannu 4 : 1 Vosem Nol – Gunnar Leheste 2 : 7

Poolfinaalid

Jaan Jalas – Žurawski 2 : 1 Semmo Juks – Gunnar Leheste 5 : 4

3.–4. koha mäng

Gunnar Leheste – Žurawski 1 : 1, pen 3 : 2

Finaal

Jaan Jalas – Semmo Juks 3 : 1

kolmel korral finaali jõudnud! Kolme medaliga täringupallureid on veel vaid üks: Kaupo Õismaa on kolm korda tulnud pronksile. Erinevalt penaltiseerias otsustatud pronksimatšist ei kujunenud finaal Täringujalgpalli vaatemänguks, vaid kulges pigem Eesti meistrid kinnise ja kaitsva mängu tähe all. Kiirelt kaotusseisu jäänud Juks ei suut- 2008 – Rootsi Kunn nud seekord sellest välja rabeleda ning võrdlemisi ootamatult ja kiirelt 2009 – Aivar Pohlak 2010 – Jaanus Nuutre 2011 – Janar Toomet saabunud lõpp kuulutas Jaan Jalase 2012 – Patrik Saksus 3 : 1 võitu. Juksi kaotus finaalis tähen- 2013 – Meelis Kalda das ühtlasi ka seda, et 14. Eesti meistri- 2014 – Indrek Nuume võistlused tõid meile 14. erineva Eesti meistri – mitte keegi pole veel suutnud tulla täringuvutis kahekordseks 2015 – Erik Listmann 2016 – Marek Kaljumäe 2017 – Kristian Marmor 2018 – Monica Rand tšempioniks. 2019 – Markus Poom „Pettumust eriti ei ole – pigem vaa- 2020 – Semmo Juks tan positiivselt, olen kolmandat korda 2021 – Jaan Jalas järjest medalil! Edu saladus on olnud