Sügisene MM

Mida tähendab MM-finaalturniiri toimumine aasta lõpus?

Ei ole ilmselt vaja üle korrata, et tänavune MM-finaalturniir erineb kõigist eelmistest toimumisaja poolest – kõik varasemad finaalturniirid on peetud meie mõistes südasuvel, tänavune MM peetakse aga keset klubihooaega ja põhjamaalastele kõige pimedamal ja kõledamal ajal. Jalka uurib eri inimeste käest, kuidas neile MMi aasta lõpus toimumine meeldib ja mida see kaasa toob.

Tekst: Raul Ojassaar

SIMO ANDRE KADASTU, jalgpallisõbrast näitleja

Minu jaoks on MMi toimumine Foto: erakogu aasta lõpus väga positiivne, sest suviti olen tavaliselt hõivatud suvelavastuste või proovidega, mistõttu ei saa ma mänge reeglina otse vaadata. Nüüd sattus turniir aga sügisel täpselt sellisele hetkele, kus proove ei ole ja etendusi on ka kuu jooksul vaid viis-kuus ehk mitte väga palju. See on väga haruldane, mul ei ole vist kuus aastat sellist perioodi olnud. Õnn naeratas, saan jalgpalli vaadata! Tavaliselt olen suurturniiride ajal pidanud omajagu kasutama järelevaatamist ja elama niimoodi, et tulemusi reaalajas ei vaata. Suviste turniiride puhul saan seda tavaliselt teha alles turniiri lõpus, aga alagrupimänge pole ma niimoodi saanud varem vaadata. Iga kord olen mõelnud, et tahaks lihtsalt rahulikult istuda ja hommikust saati jalkat vaadata – nüüd on mul see võimalus olemas! Eestis jälgin naiste meistriliigat, kuna Tallinna Kalevis mängib minu õde Anett. Välismaalt elan kaasa Leicester Cityle – kusjuures juba enne seda,

Foto: Jana Pipar kui nad kuus aastat tagasi tiitli võitsid. Mul elasid sugulased Leicesteris ja lapsepõlves käisin peaaegu iga aasta neil seal külas. Toona mängis klubi kuskil League One’is täiesti põhjas. Ja siis tuli see üks imeline aasta, mis ilmselt enam kunagi ei kordu… MMil hoian samuti pöialt Inglismaale.

MARGUS MÄND, jalgpallifanatt, Linnateatri rekvisiitor

Minul on plaanis ära vaadata kõik mängud, algusest lõpuni! Kõiki muidugi mitte otseülekandes, aga järelevaatamise abil küll. Sealhulgas tahan ära vaadata ka alagruppide viimase vooru kohtumised, mis üheaegselt toimuvad. Seal on muidugi üha raskem nii teha, et teise mängu tulemust esimese vaatamise ajal teada ei saa, sest ega kommentaator ei saa ju lõpuni vait olla, kui sellest sõltub grupi lõppjärjestus, ning ka mängijate kehakeelest saab vihjeid välja lugeda. Kommentaatoritest paistab selle lobisemisega eriliselt välja Tarmo Tiisler, kelle puhul tundub, et ta ühe silmaga vist vaatabki seda teist mängu, et kogu aeg selle seisu teada anda! 2006. aasta MMi ajal olin tööl Lõuna-Eestis, kus toimusid Elmo Nüganeni filmi „Meeletu“ võtted. Tempo oli nii kõva, et mul lihtsalt ei olnud aega mänge isegi järele vaadata, rääkimata otseülekannetest! Elasin põhimõtteliselt infosulus – mäletan, et kui kuskil autoga sõitsime ja uudised algasid, siis tuli kohe raadio kinni panna. See oli küll enne nutitelefonide aega, aga tõendas hästi ära, et nii on täiesti võimalik infosulus olla. Tassisin kogu aeg videomakki kaasas ja lindistasin mängud VHS-kassettide peale. Üsna kiirelt hakkasid probleemid tekkima: võin ju mänge lindistada, aga millal ma need ära vaatan? Võtetel olid pikad päevad, õhtul-öösel vaatasin esimesed kaks mängu ehk ära, aga siis sain aru, et millalgi pean magama ka…

Finaali vaadati suurema seltskonnaga kuskil Lõuna-Eesti turismitalus, kus oli nii kehv pildikvaliteet, et vahepeal ei näinud isegi palli. Mina hoidsin ennast sealt eemale, et jumala eest mitte midagi teada saada, sest ma olin oma järjega finaalist veel väga kaugel – mul polnud aimu isegi sellest, kes mängivad.

See, et tänavune turniir toimub talvel, on minu meelest suuremale osale inimestest katastroof. See lööb ju kogu rütmi segamini! Seni on olnud ju mõnus, et iga kahe aasta tagant on suvel pärast klubihooaja lõppu suurturniir. Nüüd on aga nii, et ühel nädalavahetusel mängitakse Inglismaa liiga mänge, järgmisel juba algab MM. Kuna tänapäeval on niikuinii infot ja mänge nii palju, siis võib karta, et selle MMi väärtus natuke kahaneb, sest ei toimu suvel, kui maailm niikuinii seisab.

MARKO LELOV, Arte jalgpalliakadeemia juhataja

Foto: Jana Pipar Arte gümnaasiumi juures oleva jalgpalliakadeemia ja jalgpalliklasside õpilastele on tekitatud ruum, kus nad saavad võimaluse korral MMi mänge jälgida – seda loomulikult õppetööst vabadel hetkedel, mitte selle arvelt. Üldiselt on meil aga tunniplaan selline, et paratamatult jääb osa õppe- ja treeningutööst varasema algusega alagrupimängude ajale. Koolipäevadel on kell 12 algavaid kohtumisi õnneks vaid kahel nädalal ja vähe. Ma ei teagi, kui tõsiselt tänapäeva noored

MM-finaalturniiri suhtuvad – kindlasti on neid, kes palju jälgivad, aga usun, et päris kõiki selles vanuses need mängud nii palju ei köidagi.

RIVO SAARNA, ERRi sporditoimetuse juht

Jalgpalli suurturniirid on telespordi suurima auditooriuFoto: Liisi Troska miga spordivõistlused. Eeldatavasti toob 20. novembril algav maailmameistrivõistluste finaalturniir kuu aja vältel Eestis ekraanide ette 700 000 – 800 000 vaatajat. MMi kulminatsioonil, detsembri keskel toimuval finaalmängul on ERRi erinevatel kanalitel vähemalt 300 000 vaatajat. Võimalik, et ka 400 000, sest pühapäeva õhtu

Foto: Liisi Troska detsembrikuu keskel on televaatamise tippaeg. Eelmisel suvel jälgis EM-finaali kõikide ERRi kanalite peale kokku üle 250 000 inimese.

Kogu turniiri absoluutne reach ehk katvus ei saagi olla (ka varasemate aastatega võrreldes) palju kõrgem, sest näiteks septembris oli üldine telerivaatamise reach Eestis 62,5% ehk kokku vaatas kuu aja jooksul üldse televiisorit 738 000 inimest (neist eestlasi 548 000 ja mitte-eestlasi 190 000). Novembris-detsembris telerivaatamise osakaal kasvab ning seoses televaatamise tipphooajaga kasvab eeldatavasti ka MMi vaatajate arv, võrreldes möödunud suvel toimunud EMiga, mis jõudis Eestis vähemalt 700 000 inimeseni. Kogu turniiri lõikes ei saa see kasv enam olla märkimisväärselt suur, sest kõik, kes mõne ekraani vahendusel meediat tarbivad, jalgpalli finaalturniirist ka osa saavad. Suuremat kasvu on oodata suurte otsustavate vastasseisude puhul – eelkõige finaalmäng ja poolfinaalid.

ERRi kanalite vahendusel saab otsepildis kaasa elada kõigile kohtumistele. Mõistagi on ülekandeid võimalik ka järele vaadata ning jalgpallisõbrad, kes ei soovi komistada mängu tulemusele enne järelevaatamise algust, saavad seda turvaliselt teha Jupiteri keskkonnas ning ERRi vaatajakonto registreerimisel ka mujal Euroopas.

JOEL INDERMITTE, jalgpallitreener ja ERRi ekspertkommentaator

Suviti toimuvate finaalturniiride puhul on äge see, et see justkui koondab inimesi kokku – paljudel on puhkused, toimuvad suured ühisvaatamised linnaväljakutel, randades ja üksteise juures ning see kuulub justkui suve rütmi juurde. Nüüd on huvitav näha, kuidas talvine suurturniir välja nägema hakkab – Eestis on ju üsna pime aeg ja ühest küljest on inimesed niikuinii palju kodus, aga neil, kes on igapäevaselt oma töörütmis, ei pruugi päris suurturniiri tunnet tekkida.

Olen ise sageli koduse hooaja järel puhkusereisile sõitnud, aga seekord mitte, ja kui juba teadsin, et olen Eestis, siis mõtlesingi, et kodus jalka vaatamise asemel pigem kommenteerin mänge ja olen stuudios – teen seda tööd hea meelega.

Treenerina on klubihooaja keskel toimuvat suurturniiri väga huvitav jälgida – kui tavaliselt tulevad mängijad nendele võistlustele pikkade hooaegade järel ja ei pruugi vaimselt ja füüsiliselt nii heas vormis olla, siis seekord peaksid mängijad olema päris värskes toonuses. Usun, et see annab mängukvaliteedile kõvasti juurde.