Miks?

Miks ei ole lubatud

visata küljeauti, põlv maas?

Kõik, kes on vutti suurel platsil mänginud, teavad, kui keeruline on küljeauti visata endale suhteliselt lähedal olevale kaaslasele – ikka ja jälle kipub viskeliigutus olema tönts ja vastastelt kaasa tooma valeaudi süüdistuse, millega kohtunik aeg-ajalt ka nõustub.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Hiljuti on sotsiaalmeedias levinud klipid, mida on mõnel pool tituleeritud suisa jalgpallirevolutsiooniks – see näitab, kuidas lähedal olevale kaaslasele küljeauti visata sooviv mängija toetab viske ajal ühe põlve maha, et olla madalamas asendis, et pall lendaks kaaslase juurde mugavama kaarega.

Kohtunikega rääkides tuleb aga välja, et selline teguviis ei ole tegelikult reeglitega kooskõlas.

Niisiis – miks ei tohi küljeauti visata, toetades ühe põlve maha?

Vastab rahvusvahelise kategooria abikohtunik ja Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike osakonna spetsialist Neeme Neemlaid:

„Aeg-ajalt üritavad mängijad küljeauti ikka visata tavapärasest teistsugusel viisil. Jalgpallireeglid sätestavad aga, et audiviske peab sooritama püstises asendis. Võib ju vaielda, kas üht põlve maha toetavat mängijat saab nimetada püstises asendis olevaks, aga reeglite tõlgendused ja kohtunikele antud suunised on hetkel sellised, et niimoodi ei lubata tegelikult auti visata.

Raske on öelda, kuhu täpselt sellise poolkükitamise ja seismise piir tõmmata – valeautide puhul on praktikas päris suur hall ala, mida tohib ja mida ei tohi teha. Kui mõni audivise on piiripealne, siis kohtunikud tavaliselt piirduvad suulise manitsusega ning paluvad mängijal järgmisel korral viske korrektsemalt sooritada.“

Jalka võtab rubriigis „Miks?“ luubi alla küsimused, mille on lugejad meile saatnud või mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud. Kui ka sul on mõni jalgpalliteemaline küsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundjate abiga vastuse!