KUI PALJU ON MAAILMAS KULDA?

FREED KRUUSBERG

Kohati võib tunduda, et kuld on ressurss, mida on võimalik uusi maardlaid avastades lõputult juurde kaevandada. Viimase kümne aasta statistikagi näitab, et kulda kaevandatakse aasta-aastalt aina suuremates kogustes. Ennatlikke järeldusi ei maksa aga teha.

Vaatleme lähemalt, kui palju kulda maailmas leidub – kui suur kogus kullast on juba maapõuest välja kaevatud ja kui palju on seda maa sees veel alles.

Täpset maailmas eksisteerivat kulla kogust on raske määratleda – seepärast võivad ka ekspertide andmed varieeruda. Kuna kuld ei hävine, siis võib kaevandatud kulla koguse arvutamisel võtta abiks kulla tootmise statistika, mis ei pruugi aga samuti alati olla absoluutne tõde, kuid annab sellegipoolest teatud indikatsiooni. Maapõuest veel kaevandamata kulla koguse kohta on võimalik aga saada aimu geoloogiaalastest uurimustest.

Mitu olümpiabasseini?

Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetel on kogu ajaloo vältel 2019. aasta lõppseisuga maapõuest kaevandatud ligikaudu 198 000 tonni kulda. See number on aga küllaltki hoomamatu, kui see ei ole seatud taustsüsteemi. Toome näite millegi sellise abil, mida iga inimene suudab endale ette kujutada. Võtame näiteks olümpiabasseini – 25 meetrit lai, 50 meetrit pikk, tavaliselt 2 meetrit sügav ja mahutab ca 2,5 miljonit liitrit vett. Võttes arvesse kulla eritiheduse, mis on 0,0193 tonni liitri kohta, saame teada, et ca 200 0000 tonni kulda, teeks liitrites veidi üle 10 miljoni. Seega, kogu maailma ajaloo vältel kaevandatud kuld täidaks ära kõigest neli olümpiabasseini.

Võime tuua näite ka mõne geomeetrilise kujundi abil – kui korjame kokku kogu maailma kulla ja sulatame selle puhtal kujul kokku, saaksime kuubi, mille serva pikkuseks on ca 20,5 meetrit.

Võrdluseks võib siinkohal tuua meile kõigile tuttava viiekorruselise paneelmaja, mille kõrgus on olenevalt planeeringust 15–17 meetrit. Ei tundu samuti kuigi palju, arvestades, et kulda on kaevandatud erinevatel hinnangutel üle 7000 aasta. Niisiis, saime teada, et kogu inimkonna ajaloo vältel kaevandatud kulda ei olegi nii ülemäära palju ning ruumilises ekvivalendis tundub see kogus sootuks väiksena.

Lisaks võime siit teha ka järelduse, et tänu kulla unikaalsele erikaalule on kuld ka väga väikses koguses võimeline hoiustama väga suurt väärtust.

Kuld põhjustas palaviku

Ehkki kulda on kaevandatud juba umbes 7000 aastat, on 90% kogu maailma kullast kaevandatud pärast 19. sajandi keskpaika. Tõeline kullapalavik algas Californias 1848. aastal, kui Sutter Milli saeveski peamehaanik James Marshall kandis oma ülemusele Johann Sutterile ette ootamatust leiust.

Et alguses seostas Johann Sutter leidu needusega, palus ta töötajatel leidu kiivalt saladuses hoida. Saladuse hoidmine aga ei õnnestunud – Sutteri naabrimees külastas leiukohast korjatud kullaga kolm kuud hiljem San Franciscot ning karjus: “Kuld! Kuld! Kuld American Riveri äärest!” Mõne päevaga oli kogu San Francisco elanikkond Sutter Millis kaevamas.

Sündmuse tunnistajate sõnul jäid maha ainult haiged ja vigased. Piirkonda emigreerus uudise levides peagi ligi 300 000 inimest, seda nii ülejäänud USA piirkondadest kui ka välismaalt. Kulla kaevandamisest oli niisiis mõne aastaga saanud omaette tööstusharu ning kaevandatavad kogused kasvasid hüppeliselt. Ülejäänu, nagu öeldakse, on ajalugu.

Ehetest tehnoloogiasektorini

Kulda kasutatakse mitmel otstarbel, mille võib laiemalt jaotada nelja gruppi. Räägime siinkohal 2019. aastal toodetud kulla (ca 3300 tonni) jaotumisest segmentide kaupa.

Ehtetööstus moodustab kogu kulla turust umbes poole. Tänavu avaldatud 2019. aasta andmete kohaselt 48,49%. Ehtetööstuse toodang on meie jaoks ka igapäevaselt kõige kergemini märgatav kulla kasutamise viis. Huvitava faktina võib siinkohal välja tuua, et India majapidamised hoiavad enda käes hinnanguliselt 20 000–30 000 tonni kulda, mis moodustab üle 10% kogu maapealsest kullast.

Samadel andmetel oli suuruselt järgmine segment erainvesteeringud, mis moodustasid 29,19%.

Järgmine suurem sektor oli riikide keskpangad, mis tarbisid 2019. aasta jooksul 14,84% kogu toodetud kullast.

Investeerimiseks kasutasid seega erasektor ja avalik sektor kokku 44,03% kogu toodetud kullast.

Viimane suurem kulla kasutamise segment oli tehnoloogiasektor, mis tarbis tootmiseks 7,48% toodetud kullast.

Kui esimesed kolm peamist kasutamise viisi põhjalikumat selgitust ilmselt ei vaja, siis tehnoloogiasektori suur nõudlus kulla vastu on tingitud sellest, et kulla näol on tegemist väga hea elektrijuhtivusega metalliga, mis on lisaks tänu oma inertsusele ka äärmiselt vastupidav materjal.

Kui palju on veel leidmata?

Erinevate hinnangute kohaselt peitub maapõues veel umbes 50 000 tonni kulda – see on vaid umbes üks neljandik sellest, mis on aastatuhandete jooksul juba välja kaevatud, ning umbes viiendik kogu maailma kullavarudest.

See tähendab ühtlasi ka seda, et suurem osa Maal leiduvast kullast on juba välja kaevandatud. Goldman Sachsi hinnangul tähendab see seda, et praeguse kaevandamise tempo juures saavad maailma kaevandatavad kullavarud ca 20 aasta pärast otsa. Pärast seda jääb maapõue vaid väga väike kogus kulda, mille kaevandamine muutub väikeste koguste ja keerulise ligipääsetavuse tõttu majanduslikult ebamõistlikuks.

Õnneks on kulla näol tegemist praktiliselt hävinematu ja taaskasutatava maavaraga, mis tähendab seda, et maapõues leiduvate varade ammendumisel ei kao kuld meie elust kuhugi. Kaevandatava kulla varude vältimatu lõppemise puhul peame aga arvestama tekkiva hinnasurvega ning asjaoluga, et kõik sootsiumi liikmed ja majanduse subjektid hakkavad konkureerima ressursi pärast, mida ei ole enam võimalik kuidagi juurde tekitada.

Geopoliitilises plaanis tähendab see seda, et näiteks Hiina, Venemaa või USA ei saa enam oma kullavarude täiendamiseks avada uusi kaevandusi, vaid peavad hankima kulla mõnelt teiselt turu liikmelt. Jälgides trende, näeme ka seda, et kullavarude müük ei kuulu ühegi suurriigi geopoliitilise strateegia juurde, mis tähendab omakorda seda, et varude lõppedes võib keskpankade kullapakkumine sootuks kokku kuivada.

Nõudluse säilimine selles stsenaariumis tähendaks aga kulla hinna hüppelist kasvu tulevikus.