2021 │
näiteks negatiivne intress. Päris elus ei laenaks ju mitte ükski ettevõtlik inimene oma raha välja teadmisega, et tagasi saab ta vähem, kui välja laenas. Negatiivsed intressid ja hoogne rahatrükk ei ole kindlasti stabiilse rahandussüsteemi näitajad.
Oma pere vara säilitamine ja kasvatamine on ikkagi see koht, kus igaüks saab ja peab ise otsustama.
Kus kulda hoiustada? Et säilitada sõltumatust ja vältida kellestki teisest tingitud riske, siis füüsiline kuld peaks olema ikka selle omaniku valduses ja keegi peale väga lähedaste isikute ei tohiks teada, kus see füüsiliselt asub. Igaüks peab ise leidma sobiva ja mugava koha, kuhu oma füüsiline kuld panna. Kui kellegi jaoks on see auk koduaia õunapuu all, siis las ta olla seal. Oluline on, et kogu küla sellest teadlik ei oleks. Kulda saab hoida ka pangaseifis. Mitmel pool maailmas on ettevõtteid, kes pakuvad hoiustamisteenust, aga nii panga seifi kui nende ettevõte teenuste kasutamisel jääb ikkagi risk alles. Meie hoiustamisteenust ei paku. Et hoiustatava vara suuruse kohta ettekujutus saada, siis tasub teada, et ühe kilogrammi raskune kuldplaat, mille väärtus on tänapäeval umbes 50 000 eurot, on suuruselt tõenäoliselt väiksem kui sinu praegune nutitelefon ning mahub hõlpsasti keskmise suurusega püksitaskusse. Kas Eestis ja mujal on koroonaajal füüsilisse kulda investeerimine kasvanud? See on keeruline küsimus, sest Tavidi kullamüük oleks kasvanud ilmselt ka ilma koroonata. Näiteks sisenesime me Poola turule küll juba 2015. aastal, aga äri sai seal paisu tagant lahti 2019. ja 2020. aastal. Kullamüügiäris mängib suurt rolli tuntus ja usaldusväärsus. Usalduse ehitamine võtab võõras riigis aega aastaid. Poolas õnnestus meil see nelja aastaga. Poola teeb täna peaaegu poole kogu meie grupi müügist, Eesti seevastu umbes 15%. Aga ikkagi, kuidas on kriisid ja kulla müük seotud? Seos on kindlasti olemas – niipea, kui maailmas on ärevad ajad ja kriisid, hakkab kulla hind tõusma ning kasvab huvi kulla ostmise vastu. Füüsilise kulla ostja on oma natuurilt pigem vanem ja konservatiivsem inimene. Inimesed, kes on raha teeninud ja hakanud mõtlema, et täna on mul kõik hästi on raha, aga mis saab homme, kui olukord ei pruugi enam nii roosiline olla. Loomulikult tahavad kõik oma ellu stabiilsust. Minu jaoks on kõige mõistetavam talupojamõistusest lähtuv põhimõte, et kui on head ajad ja kõik on hästi, siis tuleb rasva koguda, et tekiks võimalus üle elada halvad ajad.
ti loogiline, sest väärtuse säilitamise osas ei ole vanaisade nooruspõlve ajast kuni siiani suurt midagi muutunud. Väärtuse säilitamise ja kasvatamise eesmärgil hõbe- ja kuldmüntide kinkimise lõppväärtus tuleb välja siis, kui laps saab 18aastaseks ja on vaja maksta näiteks ülikooli õppemaks. Märkamatult on kogunenud terve varandus, mida inflatsioonirott ei ole pääsenud närima. Rõhutan veelkord, et inimesed võiksid ise olla julgemad oma investeerimisotsuseid tegema. Ise mõtlema ja ka vigu tegema – see käib asja juurde. Kui on aga soov omada ise täielikku kontrolli oma säästude üle, siis võrdväärset alternatiivi füüsilisele kullale ei ole. Kui suur hulk investeerimisportfellist võiks füüsilises kullas olla? Turvalistel aegadel võiks 15–20% portfellist füüsilises kullas hoida. Kuna kogu maailma rahandus on täna turvalisusest üsna kaugel, siis seetõttu võiks kulla osakaal portfellis olla suurem, aga seda peab igaüks ise hindama ja arvama. Täna pakun ma turvaliseks lahenduseks 50%. Seda juttu on muidugi raske omaks võtta inimesel, kes arvab, et juba täna on kõik hästi ja läheb aina paremaks. Minu hinnangul on maailmas valitseva rahanduse ja panganduse tervis üsna vilets. Üks indikaator, mis seda väidet kinnitab, on
Majandusajakirjanduse jälgijad nägid, et koroona-aastal tegi kulla hind ajaloolisi rekordeid. Kas Tavid lõikas ka kasu kriisist? Kulla maailmaturu hind kasvab kriisides alati, sest paljud inimesed asuvad seda siis ostma. Lihtsustatult öeldes tekivad tavaliselt kriisi hetkedel tarneprobleemid – füüsilist kulda ei ole enam nii palju saada, kui soovitakse. Turg reageerib olukorrale hinnatõusuga. Koroonakriisis kasvasid füüsilise kulla premium’id lõpptarbija jaoks 6–10 korda. Premium tähendab seda, et kui füüsilise kulla hind ühe untsi kohta on Bloombergis näiteks 1500 eurot, siis reaalset füüsilist hinda kaubeldakse sellest alati kõrgemalt – sinna lisanduvad vahendustasu, transport ja logistika. Kui tavaolukorras on premium maailmaturuhinnale lisaks 2–6%, siis 2020. aasta märtsis olid premium’id vahemikus 10–35%. Loomulikult on klientide esimene mõte, et Tavid tahab oma rahale turvasadamat otsivate õnnetute inimeste seljast mitu nahka koorida, aga meeles tasub pidada, et sel hetkel, kui lennuki mõlemad mootorid on õhus seisma jäänud, siis on hilja hakata mõtlema langevarju ostmise peale. Kulda tuleb osta siis, kui on rahulik aeg, mitte siis, kui kriis käes. Füüsilise kulla ja aktsiate ostmisel on selles osas põhimõtteline erinevus – aktsiaid soovitatakse ju just siis osta, kui veri on tänavatel. Lisaks tarneprobleemile mõjusid koroonakriisis füüsilise kulla hinnale ka koroonapiirangud. Näiteks varem ühes vahetuses töötanud tehased pandi tööle kolmes vahetuses ja öötöö tõi kaasa palgakulude kasvu.
KULLALEHT
3
KUI PALJU ON MAAILMAS KULDA? FREED KRUUSBERG Tavidi väärismetallide ekspert
Kohati võib tunduda, et kuld on ressurss, mida on võimalik uusi maardlaid avastades lõputult juurde kaevandada. Viimase kümne aasta statistikagi näitab, et kulda kaevandatakse aasta-aastalt aina suuremates kogustes. Ennatlikke järeldusi ei maksa aga teha. Vaatleme lähemalt, kui palju kulda maailmas leidub – kui suur kogus kullast on juba maapõuest välja kaevatud ja kui palju on seda maa sees veel alles. Täpset maailmas eksisteerivat kulla kogust on raske määratleda – seepärast võivad ka ekspertide andmed varieeruda. Kuna kuld ei hävine, siis võib kaevandatud kulla koguse arvutamisel võtta abiks kulla tootmise statistika, mis ei pruugi aga samuti alati olla absoluutne tõde, kuid annab sellegipoolest teatud indikatsiooni. Maapõuest veel kaevandamata kulla koguse kohta on võimalik aga saada aimu geoloogiaalastest uurimustest. Mitu olümpiabasseini?
Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetel on kogu ajaloo vältel 2019. aasta lõppseisuga maapõuest kaevandatud ligikaudu 198 000 tonni kulda. See number on aga küllaltki hoomamatu, kui see ei ole seatud taustsüsteemi. Toome näite millegi sellise abil, mida iga inimene suudab endale ette kujutada. Võtame näiteks olümpiabasseini – 25 meetrit lai, 50 meetrit pikk, tavaliselt 2 meetrit sügav ja mahutab ca 2,5 miljonit liitrit vett. Võttes arvesse kulla eritiheduse, mis on 0,0193 tonni liitri kohta, saame teada, et ca 200 0000 tonni kulda, teeks liitrites veidi üle 10 miljoni. Seega, kogu maailma ajaloo vältel kaevandatud kuld täidaks ära kõigest neli olümpiabasseini. Võime tuua näite ka mõne geomeetrilise kujundi abil – kui korjame kokku kogu maailma kulla ja sulatame selle puhtal kujul kokku, saaksime kuubi, mille serva pikkuseks on ca 20,5 meetrit. Võrdluseks võib siinkohal tuua meile kõigile tuttava viiekorruselise paneelmaja, mille kõrgus on olenevalt planeeringust 15–17 meetrit. Ei tundu samuti kuigi palju, arvestades, et kulda on kaevandatud erinevatel hinnangutel üle 7000 aasta. Niisiis, saime teada, et kogu inimkonna ajaloo vältel kaevandatud kulda ei olegi nii ülemäära palju ning ruumilises ekvivalendis tundub see kogus sootuks väiksena. Lisaks võime siit teha ka järelduse, et tänu kulla unikaalsele erikaalule on kuld ka väga väikses koguses võimeline hoiustama väga suurt väärtust. Kuld põhjustas palaviku
Ehkki kulda on kaevandatud juba umbes 7000 aastat, on 90% kogu maailma kullast kaevandatud pärast 19. sajandi keskpaika. Tõeline kullapalavik algas Californias 1848. aastal, kui Sutter Milli saeveski peamehaanik James Marshall kandis oma ülemusele Johann Sutterile ette ootamatust leiust.
Umbes pool maailmas toodetud kullast leiab kasutust ehte tööstuses. VEIKO TÕKMAN
Et alguses seostas Johann kulla vastu on tingitud sellest, Sutter leidu needusega, palus et kulla näol on tegemist väga ta töötajatel leidu kiivalt sala- hea elektrijuhtivusega metalliduses hoida. Saladuse hoidmi- ga, mis on lisaks tänu oma inertne aga ei õnnestunud – Sutteri susele ka äärmiselt vastupidav naabrimees külastas leiukohast materjal. korjatud kullaga kolm kuud hilKui palju on veel leidmata? jem San Franciscot ning karjus: “Kuld! Kuld! Kuld American Ri- Erinevate hinnangute kohaselt veri äärest!” Mõne päevaga oli peitub maapõues veel umbes kogu San Francisco elanikkond 50 000 tonni kulda – see on vaid umbes üks neljandik sellest, mis Sutter Millis kaevamas. Sündmuse tunnistajate sõ- on aastatuhandete jooksul junul jäid maha ainult haiged ja ba välja kaevatud, ning umbes vigased. Piirkonda emigreerus viiendik kogu maailma kullauudise levides peagi ligi 300 varudest. 000 inimest, See tähenseda nii üledab ühtlasi ka seda, et suujäänud USA piirkondarem osa Maal dest kui ka vätonni kulda oli kogu ajaloo leiduvast kullismaalt. Kulla last on juba vältel maailmas kaevankaevandamivälja kaevansest oli niisiis datud 2019. aasta lõpu datud. Goldmõne aastaga seisuga, 90% sellest alates man Sachsi saanud oma- 19. sajandi keskpaigast. hinnangul täette tööstushendab see seharu ning kaevandatavad kogu- da, et praeguse kaevandamise sed kasvasid hüppeliselt. Ülejää- tempo juures saavad maailma kaevandatavad kullavarud ca nu, nagu öeldakse, on ajalugu. 20 aasta pärast otsa. Pärast seEhetest tehnoloogiasektorini da jääb maapõue vaid väga väiKulda kasutatakse mitmel ots- ke kogus kulda, mille kaevantarbel, mille võib laiemalt jao- damine muutub väikeste kotada nelja gruppi. Räägime siin- guste ja keerulise ligipääsetakohal 2019. aastal toodetud kul- vuse tõttu majanduslikult ebala (ca 3300 tonni) jaotumisest mõistlikuks. segmentide kaupa. Õnneks on kulla näol tegeEhtetööstus moodustab ko- mist praktiliselt hävinematu ja gu kulla turust umbes poole. taaskasutatava maavaraga, mis Tänavu avaldatud 2019. aasta tähendab seda, et maapõues leiandmete kohaselt 48,49%. Ehte- duvate varade ammendumisel tööstuse toodang on meie jaoks ei kao kuld meie elust kuhugi. ka igapäevaselt kõige kergemini Kaevandatava kulla varude välmärgatav kulla kasutamise viis. timatu lõppemise puhul peame Huvitava faktina võib siinkohal aga arvestama tekkiva hinnavälja tuua, et India majapidami- survega ning asjaoluga, et kõik sed hoiavad enda käes hinnan- sootsiumi liikmed ja majanduguliselt 20 000–30 000 tonni se subjektid hakkavad konkukulda, mis moodustab üle 10% reerima ressursi pärast, mida ei kogu maapealsest kullast. ole enam võimalik kuidagi juurSamadel andmetel oli suu- de tekitada. Geopoliitilises plaanis täruselt järgmine segment erainvesteeringud, mis moodusta- hendab see seda, et näiteks Hiina, Venemaa või USA ei saa sid 29,19%. Järgmine suurem sektor oli enam oma kullavarude täienriikide keskpangad, mis tarbi- damiseks avada uusi kaevansid 2019. aasta jooksul 14,84% dusi, vaid peavad hankima kulkogu toodetud kullast. la mõnelt teiselt turu liikmelt. Investeerimiseks kasutasid Jälgides trende, näeme ka seda, seega erasektor ja avalik sek- et kullavarude müük ei kuutor kokku 44,03% kogu toode- lu ühegi suurriigi geopoliitilitud kullast. se strateegia juurde, mis tähenViimane suurem kulla kasu- dab omakorda seda, et varutamise segment oli tehnoloo- de lõppedes võib keskpankade giasektor, mis tarbis tootmiseks kullapakkumine sootuks kok7,48% toodetud kullast. ku kuivada. Kui esimesed kolm peamist Nõudluse säilimine selles kasutamise viisi põhjalikumat stsenaariumis tähendaks aga selgitust ilmselt ei vaja, siis teh- kulla hinna hüppelist kasvu tunoloogiasektori suur nõudlus levikus.
198 000
