Kullaleht 2021

Tavidi ennustus 2026. a august:

5000

KULLALEHT AJALEHT KULLAST JA INVESTEERIMISEST | 2021

VASTUTUS

Oma vara eest vastuta alati ise Tavidi juhatuse liige Jüri Martin innustab pikas usutluses kõiki oma peaga mõtlema.

LOE LK 2–3 TERMINID

Kulla põhimõisted Kulda, mille funktsioon oma puhtal kujul on väärtuse hoiustamine, säilitamine ning kasvatamine, nimetatakse investeerimiskullaks. Riskide hajutamiseks soovitavad kogenud investorid turvalistel aegadel hoida 15–20% oma investeerimisportfellist füüsilises kullas, ebakindlatel aegadel võiks kulla osakaal olla isegi 30–50%.

LOE LK 4 ÜLEVAADE

Millist kuldmünti valida?

Tavidi investeerimiskulla toodete valik on lai – münte ja plaate on eri suuruses ja mitmekülgse kujundusega. Teeme teile valiku lihtsamaks ja tutvustame paari tuntumat ning enim ostetud väärismetallitoodet.

LOE LK 5

TAVID ENNUSTAB TAAS: VIIE AASTA PÄRAST MAKSAB UNTS KULDA 5000 DOLLARIT

2000

13. oktoobril 2006 ilmunud esimeses Kullalehes käis Tavid välja ennustuse, et viie aastaga tõuseb kulla hind 500%. Tol päeval oli kulla London AM fixing 577,9 dollarit. Täpselt viis aastat hiljem, 13. oktoobril 2011, maksis kulla unts 1673 dollarit. Tavid pani mööda – tõus oli vaid 289%.

31.08.2021

1 815.56

kulla untsi hind dollarites

13.10.2011

1673

Tavidi ennustus oli: 2889,5

1500

Täna käib Tavid välja uue ennustuse – viie aasta pärast maksab unts kulda 5000 dollarit.

1250

1000

Esimene Kullaleht ilmus oktoobris 2006 ja Tavid käis selles välja julge ennustuse.

RAAMAT

750

Kaose teooria Maailma rahandussüsteem allub nii nagu kõik teisedki avatud süsteemid kaose teooriale, kirjutab Alar Tamming oma raamatus “Jalutuskäik raha alkeemiasse”.

LOE LK 6

VÕRDLUS 15 AASTAGA ON KULLA HIND ENAM KUI KOLMEKORDISTUNUD

13.10.2006

577,9

500 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

2

KULLALEHT

│ 2021

JÜRI MARTIN:

KAS TÕESTI ON KÕIK TEISED MINU VARANDUSE SÄILIMISEST ROHKEM HUVITATUD KUI MA ISE? Tavidi juhatuse liige Jüri Martin soovitab intervjuus ettevõtlikel inimestel sügavuti mõelda teemal, miks on kasulik ise oma raha eest vastutus võtta, mitte süüdistada teisi.

ANNIKA KALD annika.kald@aripaev.ee

Kas oma vara kellegi teise kätte andmine on arukas tegu?

Paljud inimesed on seisukohal, et kui nende vara on panga seifis või kliendihalduri kaudu investeeritud, siis on see kindlas kohas.

Võis siis ümberpööratult väljendades, et kui minu vara on minu enda käes, siis varitseb mind pidev oht saada röövitud või paljaks varastatud, seega ei ole selline lahendus minu jaoks turvaline.

Kui aga heita pilk ajalukku, siis võib veenduda vastupidises. Oma varast jäädakse ilma ikka olukordades, kus omanik on liigselt usaldanud kedagi teist ja minetanud kontrolli oma vara üle.

Soovitan selle teema üle just sellest vaatepunktist lähtuvalt veidi sügavamalt mõelda. Täna soovitatakse inimestele igal sammul, et raha pange panka ja vara kindlustage ära ehk andke see kellelegi teisele vastutada. Ja kui selle varaga pangas midagi juhtub, siis on ka indulgents varnast võtta – mina tegin kõik hästi, aga see ahne, ettenägematu ja pahatahtlik pankur, näed, investeeris valesse kohta. Kedagi teist süüdistada on muidugi mugav, kuid kahjuks kasutu – rahast oled ju ilma. Olen täheldanud, et inimeste vajadus isa arhetüübi järele on pigem kasvamas, kui kahanemas. Isa arhetüübi otsimine väljendab alateadlikku hoiakut, et keegi suur ja tugev vastutab minu eest.

Minu seisukoht on, et oma pere vara säilitamise ja kasvatamise eest tuleb ise vastutada ja selle näiliselt kellegi teise õlgadele sokutamine on vastutustundetu ja kahjulik tegevus. Babüloonias oli nii, et kui maja kokku kukkus ja maja omanik surma sai, siis ehitusmeister hukati. Me võime küll öelda, et see oli barbaarne lahendus, aga see töötas tõhusalt. Ükski ehitusmees ei teinud ehituskvaliteedi puhul kompromisse.

Tänase vastutuse ja tulu vahelist tasakaalutust on hästi kirjeldanud Nassib Taleb oma raamatus “Oma nahk mängus”. Kui ikka oma nahk mängus ei ole, siis muutub käitumine vastutustundetuks. Sellest hetkest alates, kui investeerimispankuril tuleks halva investeerimisotsuse puhul näiteks mind ja minu pere elu lõpuni ülal pidada, oleksin ma valmis oma põhimõtteid vara teiste kätte usaldamise osas revideerima.

Mis on teie jaoks füüsilise kulla kõige olulisem funktsioon?

Füüsilise kulla peamine funktsioon on väärtuse säilitamine läbi aastakümnete, aastasadade ja aastatuhandete. Ehk üks kõige olulisematest raha funktsioonidest.

Mis vahe on investeerimisel ja raha säästmisel?

Investeering peab mingit väärtust juurde tootma. Investeering on näiteks raha pai-

gutamine keraamiliste plaatide tootmistehase ehitamisse või uue hotelli ehitamisse.

See on tegevus, mille puhul täna süsteemi paigutatud raha on võimeline genereerima homset rahavoogu. Arvestada tuleb aga ka sellega, et investeeringu puhul võib tuleviku rahavoo asemel hoopis kogu investeeritud varast ilma jääda. Säästmine seevastu aga ei tooda midagi, see on vara säilitamine.

Elukaare seaduspärasus on see, et kui oleme noored, siis jaksame tööd teha ja väärtust luua. Kui vanaks saame, siis tahame sama hästi edasi elada, aga ei jaksa enam samas mahus töötada. Seepärast on meil vajadus noorpõlves tehtud tööd akumuleerida, et vanaduses oleks, millest elada. Ehk kui meil on soov vanaduses ka hakkama saada, siis meil on kaks võimalust – kas investeerida või säilitada. Minu soovitus on kasutada mõlemat instrumenti, leides enda jaoks sobiva kombinatsiooni. Kui oleme tööd teinud ja selle eest mingi vahetusväärtuse saanud, siis suure tõenäosusega on meil vajadus või tahtmine osa sellest kohe ära kulutada, osa aga säilitada või investeerida.

Millised võimalused meil oma rahaasjade planeerimiseks on?

Osta reaalvara, tegeleda ettevõtlusega või näiteks kasutada raha selleks, et vara lihtsalt akumuleerida. Väärtuse paigutamist füüsilisse kulda käsitlen mina kui raha väärtuse säilitamist, mitte kui investeeringut. Kuld, väikeste mööndustega tegelikult ka hõbe, on tänasel päeval ainus finantsinstrument, mis vastab raha kriteeriumitele.

Kuld vastab täna raha definitsioonile täpselt samuti nagu ka 4000 aastat tagasi.

Ekslikult seostub paljudel inimestel raha euro, dollari vm tänase valuutaga. Esmapilgul tundub üldjoontes nendega ka kõik hästi olevat – nad vastavad enamikule raha kriteeriumitele. Ei vasta aga ühele väga olulisele tingimusele, milleks on nappus. Selleks, et raha oleks usaldusväärne ja et tema väärtus ei kahaneks, ei tohi süsteemis olla võimalust, et raha saab lihtsalt kellegi suva järgi juurde emiteerida. Tänast maailma rahanduspoliitikat iseloomustab aga eelnevalt kirjeldatule vastupidine olukord – uusi dollareid ja eurosid lastakse ringlusesse vastavalt sellele, kui palju poliitikud on otsustanud seda teha. Kulda õnneks juurde trükkida ei saa. Traditsiooniliselt on raha käsitletud kui kõige riskivabamat väärtuse säilitamise instrumenti. Kui peame raha all silmas eurot, USA dollarit vm FIAT-valuutat ehk ilma reaalse tagatiseta riikide emiteeritavat raha, siis võib igaüks ise arvutada, kui palju ta saaks täna 75aastasena osta nt selle 1000 dollari eest, mis ta 50 aastat tagasi 25aastasena teenis ja kõrvale pani. Viiekümne aastaga on selle raha ostujõud praktiliselt kogu ulatuses kadunud.

Aga säästmise mõte peaks ju olema see,

Tavidi finantsjuht Jüri Martin otsustas aastaid tagasi, et kingib igale oma lapsele tema sünnipäeval kuldmündi.

Martini 26aastane tütar ostis mõne aja eest oma esimese korteri ja kasutas sünnipäevaks saadud kuldmünte sissemaksuks. Noor naine oli loomulikult õnnelik oma uue korteri üle ja koges seeläbi ise, miks kuldmüntide eelistamine mistahes muule sünnipäevakingile oli isal hea mõte.

ERLEND STAUB

et 75aastaselt saaks kasutada seda raha, mis 25aastaselt kõrvale sai pandud. Füüsilise kulla puhul ei oleks vara hävimine aset leidnud ja ma ei näe ühtegi teist raha, mis oleks võimeline selles füüsilise kullaga võistlema.

Kindlasti ei tee seda ka näiteks kulla ETFid, kullakaevanduse aktsiad või muud elektriimpulsid arvutiekraanil, sest neil puudub loomulik iseseisev väärtus, nende väärtuse aluseks on kellegi lubadus. Füüsilise kulla omanikul on midagi, mis on teiste käeulatusest täielikult väljas. See on minu oma, see on minu käes.

Aga tegelikkuses kipuvad inimesed siiski vastutust oma vara eest teisele andma?

Paraku küll. Soovitan mõelda, kuidas saab nii olla, et kellelgi teisel on suurem huvi hoida minu raha kui minul endal. Isiklikult minu jaoks on selles loogikas tugev konflikt.

Kui palju teie ise olete füüsilisse kulda investeerinud?

Mul on üle poole netovarast kullas.

Kuidas te olete oma laste tulevikku kindlustanud?

Minul on viis last vanuses 3–26 aastat. Otsustasin juba aastaid tagasi, et kingin igale lapsele tema sünnipäeval kuldmündi. Mul oli sügav sisemine konflikt kinkida sünni-

päevaks odavtööjõuga maades toodetud plasti. Kui ma kuldmündi kinkimise otsuse ära tegin, siis saabus minusse sisemine rahu. Minu 26aastane tütar ostis mõne aja eest oma esimese korteri ja kasutas sünnipäevaks saadud kuldmünte sissemaksuks.

Ta oli loomulikult õnnelik oma uue korteri üle ja koges seeläbi ise, miks kuldmüntide eelistamine mistahes muule sünnipäevakingile on hea mõte. Ka teised lapsed on nüüd aru saanud, miks sünnipäevaks saadud kuldmündid on tulevikus head.

Minu lapsed saavad oma kulla kätte 18 ja 21 aasta vahel. Loodan, et nad kasutavad seda arukalt – kas korteri sissemaksuks või õppemaksuks. Iga inimene peab ise vastutama oma tegude eest. Nii ka lapsed.

Olen oma lastele sünnipäevadeks ostnud üle 100 aasta vanuseid Prantsuse kuldmünte. Need on reaalselt käibel olnud 20frangised mündid ja lastele on nad hea näide sellest, kuidas see kuldraha kannab siiamaani edasi seda väärtust, mis tal ka 100 või 150 aastat tagasi oli.

Kui populaarne on Eestis lastele sünnipäevaks kulda kinkida?

Minu tutvusringkonnas on see tavapärane.

On ostetud ka hõbemünte. Mõned on kommenteerinud, et füüsilise kulla või hõbeda ostmine ja kinkimine on pigem olnud laste vanaisade ja vanaemade teema. Ja see on iga-

2021 │

näiteks negatiivne intress. Päris elus ei laenaks ju mitte ükski ettevõtlik inimene oma raha välja teadmisega, et tagasi saab ta vähem, kui välja laenas. Negatiivsed intressid ja hoogne rahatrükk ei ole kindlasti stabiilse rahandussüsteemi näitajad.

Oma pere vara säilitamine ja kasvatamine on ikkagi see koht, kus igaüks saab ja peab ise otsustama.

Kus kulda hoiustada?

Et säilitada sõltumatust ja vältida kellestki teisest tingitud riske, siis füüsiline kuld peaks olema ikka selle omaniku valduses ja keegi peale väga lähedaste isikute ei tohiks teada, kus see füüsiliselt asub. Igaüks peab ise leidma sobiva ja mugava koha, kuhu oma füüsiline kuld panna. Kui kellegi jaoks on see auk koduaia õunapuu all, siis las ta olla seal. Oluline on, et kogu küla sellest teadlik ei oleks.

Kulda saab hoida ka pangaseifis. Mitmel pool maailmas on ettevõtteid, kes pakuvad hoiustamisteenust, aga nii panga seifi kui nende ettevõte teenuste kasutamisel jääb ikkagi risk alles. Meie hoiustamisteenust ei paku. Et hoiustatava vara suuruse kohta ettekujutus saada, siis tasub teada, et ühe kilogrammi raskune kuldplaat, mille väärtus on tänapäeval umbes 50 000 eurot, on suuruselt tõenäoliselt väiksem kui sinu praegune nutitelefon ning mahub hõlpsasti keskmise suurusega püksitaskusse.

Kas Eestis ja mujal on koroonaajal füüsilisse kulda investeerimine kasvanud?

See on keeruline küsimus, sest Tavidi kullamüük oleks kasvanud ilmselt ka ilma koroonata. Näiteks sisenesime me Poola turule küll juba 2015. aastal, aga äri sai seal paisu tagant lahti 2019. ja 2020. aastal. Kullamüügiäris mängib suurt rolli tuntus ja usaldusväärsus. Usalduse ehitamine võtab võõras riigis aega aastaid. Poolas õnnestus meil see nelja aastaga. Poola teeb täna peaaegu poole kogu meie grupi müügist, Eesti seevastu umbes 15%.

Aga ikkagi, kuidas on kriisid ja kulla müük seotud?

Seos on kindlasti olemas – niipea, kui maailmas on ärevad ajad ja kriisid, hakkab kulla hind tõusma ning kasvab huvi kulla ostmise vastu. Füüsilise kulla ostja on oma natuurilt pigem vanem ja konservatiivsem inimene. Inimesed, kes on raha teeninud ja hakanud mõtlema, et täna on mul kõik hästi on raha, aga mis saab homme, kui olukord ei pruugi enam nii roosiline olla.

Loomulikult tahavad kõik oma ellu stabiilsust. Minu jaoks on kõige mõistetavam talupojamõistusest lähtuv põhimõte, et kui on head ajad ja kõik on hästi, siis tuleb rasva koguda, et tekiks võimalus üle elada halvad ajad.

ti loogiline, sest väärtuse säilitamise osas ei ole vanaisade nooruspõlve ajast kuni siiani suurt midagi muutunud. Väärtuse säilitamise ja kasvatamise eesmärgil hõbe- ja kuldmüntide kinkimise lõppväärtus tuleb välja siis, kui laps saab 18aastaseks ja on vaja maksta näiteks ülikooli õppemaks. Märkamatult on kogunenud terve varandus, mida inflatsioonirott ei ole pääsenud närima.

Rõhutan veelkord, et inimesed võiksid ise olla julgemad oma investeerimisotsuseid tegema. Ise mõtlema ja ka vigu tegema – see käib asja juurde. Kui on aga soov omada ise täielikku kontrolli oma säästude üle, siis võrdväärset alternatiivi füüsilisele kullale ei ole.

Kui suur hulk investeerimisportfellist võiks füüsilises kullas olla?

Turvalistel aegadel võiks 15–20% portfellist füüsilises kullas hoida. Kuna kogu maailma rahandus on täna turvalisusest üsna kaugel, siis seetõttu võiks kulla osakaal portfellis olla suurem, aga seda peab igaüks ise hindama ja arvama. Täna pakun ma turvaliseks lahenduseks 50%. Seda juttu on muidugi raske omaks võtta inimesel, kes arvab, et juba täna on kõik hästi ja läheb aina paremaks.

Minu hinnangul on maailmas valitseva rahanduse ja panganduse tervis üsna vilets. Üks indikaator, mis seda väidet kinnitab, on

Majandusajakirjanduse jälgijad nägid, et koroona-aastal tegi kulla hind ajaloolisi rekordeid. Kas Tavid lõikas ka kasu kriisist?

Kulla maailmaturu hind kasvab kriisides alati, sest paljud inimesed asuvad seda siis ostma. Lihtsustatult öeldes tekivad tavaliselt kriisi hetkedel tarneprobleemid – füüsilist kulda ei ole enam nii palju saada, kui soovitakse. Turg reageerib olukorrale hinnatõusuga. Koroonakriisis kasvasid füüsilise kulla premium’id lõpptarbija jaoks 6–10 korda. Premium tähendab seda, et kui füüsilise kulla hind ühe untsi kohta on Bloombergis näiteks 1500 eurot, siis reaalset füüsilist hinda kaubeldakse sellest alati kõrgemalt – sinna lisanduvad vahendustasu, transport ja logistika. Kui tavaolukorras on premium maailmaturuhinnale lisaks 2–6%, siis 2020. aasta märtsis olid premium’id vahemikus 10–35%.

Loomulikult on klientide esimene mõte, et Tavid tahab oma rahale turvasadamat otsivate õnnetute inimeste seljast mitu nahka koorida, aga meeles tasub pidada, et sel hetkel, kui lennuki mõlemad mootorid on õhus seisma jäänud, siis on hilja hakata mõtlema langevarju ostmise peale. Kulda tuleb osta siis, kui on rahulik aeg, mitte siis, kui kriis käes. Füüsilise kulla ja aktsiate ostmisel on selles osas põhimõtteline erinevus – aktsiaid soovitatakse ju just siis osta, kui veri on tänavatel.

Lisaks tarneprobleemile mõjusid koroonakriisis füüsilise kulla hinnale ka koroonapiirangud. Näiteks varem ühes vahetuses töötanud tehased pandi tööle kolmes vahetuses ja öötöö tõi kaasa palgakulude kasvu.

KULLALEHT

3

KUI PALJU ON MAAILMAS KULDA? FREED KRUUSBERG Tavidi väärismetallide ekspert

Kohati võib tunduda, et kuld on ressurss, mida on võimalik uusi maardlaid avastades lõputult juurde kaevandada. Viimase kümne aasta statistikagi näitab, et kulda kaevandatakse aasta-aastalt aina suuremates kogustes. Ennatlikke järeldusi ei maksa aga teha.

Vaatleme lähemalt, kui palju kulda maailmas leidub – kui suur kogus kullast on juba maapõuest välja kaevatud ja kui palju on seda maa sees veel alles.

Täpset maailmas eksisteerivat kulla kogust on raske määratleda – seepärast võivad ka ekspertide andmed varieeruda. Kuna kuld ei hävine, siis võib kaevandatud kulla koguse arvutamisel võtta abiks kulla tootmise statistika, mis ei pruugi aga samuti alati olla absoluutne tõde, kuid annab sellegipoolest teatud indikatsiooni. Maapõuest veel kaevandamata kulla koguse kohta on võimalik aga saada aimu geoloogiaalastest uurimustest.

Mitu olümpiabasseini?

Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetel on kogu ajaloo vältel 2019. aasta lõppseisuga maapõuest kaevandatud ligikaudu 198 000 tonni kulda. See number on aga küllaltki hoomamatu, kui see ei ole seatud taustsüsteemi. Toome näite millegi sellise abil, mida iga inimene suudab endale ette kujutada. Võtame näiteks olümpiabasseini – 25 meetrit lai, 50 meetrit pikk, tavaliselt 2 meetrit sügav ja mahutab ca 2,5 miljonit liitrit vett.

Võttes arvesse kulla eritiheduse, mis on 0,0193 tonni liitri kohta, saame teada, et ca 200 0000 tonni kulda, teeks liitrites veidi üle 10 miljoni. Seega, kogu maailma ajaloo vältel kaevandatud kuld täidaks ära kõigest neli olümpiabasseini.

Võime tuua näite ka mõne geomeetrilise kujundi abil – kui korjame kokku kogu maailma kulla ja sulatame selle puhtal kujul kokku, saaksime kuubi, mille serva pikkuseks on ca 20,5 meetrit.

Võrdluseks võib siinkohal tuua meile kõigile tuttava viiekorruselise paneelmaja, mille kõrgus on olenevalt planeeringust 15–17 meetrit. Ei tundu samuti kuigi palju, arvestades, et kulda on kaevandatud erinevatel hinnangutel üle 7000 aasta. Niisiis, saime teada, et kogu inimkonna ajaloo vältel kaevandatud kulda ei olegi nii ülemäära palju ning ruumilises ekvivalendis tundub see kogus sootuks väiksena.

Lisaks võime siit teha ka järelduse, et tänu kulla unikaalsele erikaalule on kuld ka väga väikses koguses võimeline hoiustama väga suurt väärtust.

Kuld põhjustas palaviku

Ehkki kulda on kaevandatud juba umbes 7000 aastat, on 90% kogu maailma kullast kaevandatud pärast 19. sajandi keskpaika. Tõeline kullapalavik algas Californias 1848. aastal, kui Sutter Milli saeveski peamehaanik James Marshall kandis oma ülemusele Johann Sutterile ette ootamatust leiust.

Umbes pool maailmas toodetud kullast leiab kasutust ehte­ tööstuses. VEIKO TÕKMAN

Et alguses seostas Johann kulla vastu on tingitud sellest, Sutter leidu needusega, palus et kulla näol on tegemist väga ta töötajatel leidu kiivalt sala- hea elektrijuhtivusega metalliduses hoida. Saladuse hoidmi- ga, mis on lisaks tänu oma inertne aga ei õnnestunud – Sutteri susele ka äärmiselt vastupidav naabrimees külastas leiukohast materjal. korjatud kullaga kolm kuud hilKui palju on veel leidmata? jem San Franciscot ning karjus: “Kuld! Kuld! Kuld American Ri- Erinevate hinnangute kohaselt veri äärest!” Mõne päevaga oli peitub maapõues veel umbes kogu San Francisco elanikkond 50 000 tonni kulda – see on vaid umbes üks neljandik sellest, mis Sutter Millis kaevamas.

Sündmuse tunnistajate sõ- on aastatuhandete jooksul junul jäid maha ainult haiged ja ba välja kaevatud, ning umbes vigased. Piirkonda emigreerus viiendik kogu maailma kullauudise levides peagi ligi 300 varudest.

000 inimest, See tähenseda nii üledab ühtlasi ka seda, et suujäänud USA piirkondarem osa Maal dest kui ka vätonni kulda oli kogu ajaloo leiduvast kullismaalt. Kulla last on juba vältel maailmas kaevankaevandamivälja kaevansest oli niisiis datud 2019. aasta lõpu datud. Goldmõne aastaga seisuga, 90% sellest alates man Sachsi saanud oma- 19. sajandi keskpaigast. hinnangul täette tööstushendab see seharu ning kaevandatavad kogu- da, et praeguse kaevandamise sed kasvasid hüppeliselt. Ülejää- tempo juures saavad maailma kaevandatavad kullavarud ca nu, nagu öeldakse, on ajalugu.

20 aasta pärast otsa. Pärast seEhetest tehnoloogiasektorini da jääb maapõue vaid väga väiKulda kasutatakse mitmel ots- ke kogus kulda, mille kaevantarbel, mille võib laiemalt jao- damine muutub väikeste kotada nelja gruppi. Räägime siin- guste ja keerulise ligipääsetakohal 2019. aastal toodetud kul- vuse tõttu majanduslikult ebala (ca 3300 tonni) jaotumisest mõistlikuks. segmentide kaupa. Õnneks on kulla näol tegeEhtetööstus moodustab ko- mist praktiliselt hävinematu ja gu kulla turust umbes poole. taaskasutatava maavaraga, mis Tänavu avaldatud 2019. aasta tähendab seda, et maapõues leiandmete kohaselt 48,49%. Ehte- duvate varade ammendumisel tööstuse toodang on meie jaoks ei kao kuld meie elust kuhugi. ka igapäevaselt kõige kergemini Kaevandatava kulla varude välmärgatav kulla kasutamise viis. timatu lõppemise puhul peame Huvitava faktina võib siinkohal aga arvestama tekkiva hinnavälja tuua, et India majapidami- survega ning asjaoluga, et kõik sed hoiavad enda käes hinnan- sootsiumi liikmed ja majanduguliselt 20 000–30 000 tonni se subjektid hakkavad konkukulda, mis moodustab üle 10% reerima ressursi pärast, mida ei kogu maapealsest kullast. ole enam võimalik kuidagi juurSamadel andmetel oli suu- de tekitada.

Geopoliitilises plaanis täruselt järgmine segment erainvesteeringud, mis moodusta- hendab see seda, et näiteks Hiina, Venemaa või USA ei saa sid 29,19%.

Järgmine suurem sektor oli enam oma kullavarude täienriikide keskpangad, mis tarbi- damiseks avada uusi kaevansid 2019. aasta jooksul 14,84% dusi, vaid peavad hankima kulkogu toodetud kullast. la mõnelt teiselt turu liikmelt.

Investeerimiseks kasutasid Jälgides trende, näeme ka seda, seega erasektor ja avalik sek- et kullavarude müük ei kuutor kokku 44,03% kogu toode- lu ühegi suurriigi geopoliitilitud kullast. se strateegia juurde, mis tähenViimane suurem kulla kasu- dab omakorda seda, et varutamise segment oli tehnoloo- de lõppedes võib keskpankade giasektor, mis tarbis tootmiseks kullapakkumine sootuks kok7,48% toodetud kullast. ku kuivada.

Kui esimesed kolm peamist Nõudluse säilimine selles kasutamise viisi põhjalikumat stsenaariumis tähendaks aga selgitust ilmselt ei vaja, siis teh- kulla hinna hüppelist kasvu tunoloogiasektori suur nõudlus levikus.

198 000

2021 │

KULLALEHT

5

ANNA OMA RAHALE ROHKEM VÄÄRTUST Tavidi investeerimiskulla toodete valik on lai - münte ja plaate on erinevas suuruses ja mitmekülgse kujundusega. Teeme teile valiku lihtsamaks ja tutvustame paari tuntumat ning enim ostetud väärismetallitoodet.

AUSTRAALIA KANGAROO (NUGGET) – TIPPKVALITEEDIGA KULDMÜNDID

AUSTRIA PHILHARMONIKER – ABSOLUUTNE KLASSIKA

Kullast Kangarood ehk Nuggetit tutvustati esmakordselt 1987. aastal ning algusest peale oli sellel mündil kaks unikaalset omadust: kahetooniline matt disainiefekt ja kaitsvad akrüülkapslid iga mündi jaoks. Standardhinnaga bullion kuldmündi kohta on need lisaomadused ennekuulmatud ja annavad Kangaroole teiste sarnaste müntidega võrreldes palju lisaväärtust.

Austraalia Kangaroo mündid on kompromissitu kvaliteedi üldtunnustatud standardiks. Maailmakuulsad Nuggetid on vermitud Perth Minti rahapaja poolt Austraalias.

Kõikidel Kangaroo müntidel on ka käiberaha staatus – üheuntsise kuldmündi nominaalväärtuseks on 100 Austraalia dollarit. Kangaroo on väheseid käibel olevaid bullion kuldmünte, mille kujundust muudetakse igal aastal (teine selline münt on Hiina Panda). Väärtust lisab seegi, et Nuggeteid toodetakse igal aastal piiratud koguses.

Mündi esiküljel on kujutatud Kuninganna Elisabeth II. Tagaküljel on disainielemendiks mõistagi känguru. Kulla proov on 999,9.

Austria Philharmonikeri kuldmündi vermija on üks maailma kuulsmaid ja tunnustatumaid vermimiskodasid, Austria Rahapada (Münze Österreich) Viinis. Münze Österreich on münte verminud juba üle 800 aasta, olles sellega üks maailma vanimaid pidevalt töötanud vermimiskodasid.

Kullast Philharmonikeri hakati vermima 1989. aastal. Ühtlasi oli see esimene seadusliku maksevahendina emiteeritud kuldmünt, mille nominaalväärtust väljendati euros.

Philharmonikeri münt on pühendatud Viini Filharmoonikutele (Die Wiener Philharmoniker), ühele maailma hinnatuimale orkestrile. Münte valmistatakse 999,9 prooviga kullast.

Esiküljel on kaunilt kujundatud muusikainstrumendid, mis sümboliseerivad Austria rikkalikku muusika- ja kultuuripärandit. Tagaküljel on kujutatud Viini Kontserdimaja Kuldse saali suure oreli pilt, mündi nominaalväärtus, kaal, proov ja vermimisaasta. Euroopa enim müüdud kullast investeerimismünti hinnatakse selle kunstipärase kujunduse, kvaliteedi ja ilu pärast. Münt on ajatult elegantne ning sobib peenema maitsega investorile, kes hindab stiili ning peab oluliseks kulla ülimat puhtust.

Vaata hetke hinda!

LAVI KRUGERRAND – MAAILMA ENIMMÜÜDUD KULDMÜNT

VALCAMBI SUISSE KULDPLAADID – KINDEL INVESTEERING Valcambi on Šveitsis asuv väärismetallide rafineerimistehas, mis rajati 1961. aastal ja on üle maailma tuntud kui üks suurimaid valatud ja vermitud puhtast kullast ja hõbedast plaatide tootjaid ja tarnijaid. Valcambi kuldplaate hinnatakse kogu maailmas nende suurepärase viimistluse ning Šveitsile omase silmapaistvalt kõrge kvaliteedi tõttu, mis teeb nende tooted eriti ihaldusväärseks just teadlike väärismetallihuviliste seas. Ettevõtte väärismetallitehas Balernas, Šveitsis, on üks suuremaid omataolisi kogu maailmas, olles võimeline rafineerima 2000 tonni väärismetalle aastas.

Tehasel on kõigi suuremate väärismetallivahendajate, Šveitsi keskpanga ning Londoni Kulla- ja Hõbedaturu Liidu (LBMA, London Bullion Market Association) akrediteering nende klientide hulka kuuluvad nii jaeinvestorid kui ka suured rahvusvahelised finantsinstitutsioonid, valitsused ja keskpangad.

Kõige levinumateks kuldplaatide kaaludeks on 1g-1kg. Hõbeda puhul kaubeldakse enim kangidega kaaluga 1kg.

Lisainfo ja päringud: Tel 6279900 tavid@tavid.ee www.tavid.ee

Krugerrandi kuldmünt lasti esmakordselt välja 1967. aastal ning populaarseks sai see eelkõige kui esimene münt maailmas, mis sisaldas ühe Troi untsi (31,1 grammi) puhast kulda. Krugerrand on ainulaadne selle poolest, et selle nominaalväärtust ei väljendata valuutas, vaid see on täpselt üks Troi unts kulda. Mündi vermimise eest vastutab Lõuna-Aafrika rahapaja South African Mint Käesolevaks ajaks on müüdud kokku üle 60 miljoni eri suuruses Krugerrandi mündi ehk umbes 48 miljonit untsi kulda, mis teeb sellest kõige populaarsema ja enimostetud mündi 21. sajandil. Krugerrandi kuldmüntide turg on sügav ja likviidne, nendega kauplevad tuhanded mündivahendajad, finantsinstitutsioonid ja investorid kogu maailmas. Randid osutusid koguni nii populaarseks ja tunnustatuks, et kui USA hakkas disainima oma Gold Eagle münti, võeti aluseks just Krugerrandi mõõdud ja sulam.

Mündi esiküljel on kujutatud LAV endise presidendi ja väljapaistva diplomaadi Paul Krugeri portreed. Tagakülge kaunistab Lõuna-Aafrika rahvussümbol – hüpikgasell. Kulla proov on 917.

Vaata hetke hinda!

Investeerimiskulla ostu-müügi punktid Eestis:

Tavid

Vaata hetke hinda!

• Väike-Järve keskus Pärnu mnt 186, Tallinn Tavidi uus peakontor

• Kristiine keskus • Rocca Al Mare keskus • Sikupilli keskus • Tartu Lõunakeskus

Vaata hetke hinda!

Broneerige tasuta personaalne kullakonsultatsioon! www.tavid.ee

Otselink:

4

KULLALEHT

KULLA ABC

│ 2021

LEVINUIMAD TERMINID, MIDA KULLAST RÄÄKIDES KASUTATAKSE FREED KRUUSBERG Tavidi väärismetallide ekspert

Kuld on mänginud inimeste eluolus olulist rolli läbi ühiskonna ajaloo kuni tänase päevani ning selle väärtus tõotab tänu tema unikaalsusele tu­ levikus veelgi kasvada.

Ehkki me ei pruugi seda igapäevaselt tead­ vustada, kasutatakse kulda väärtuse kirjelda­

miseks nii kõnekeeles, viidates näiteks armsa­ male või lähedasele kui ka reaalset rahalist väär­ tust omavate esemete hindamiseks.

Võimalik, et paljud lugejatest on püüdnud mingil hetkel kulda ning sellesse investeeri­ mist enda jaoks lahti mõtestada, ent takerdu­ nud sealjuures mõne termini tähenduse või se­

gadust tekitava protsessi taha. Tegelikkuses on kullamaailma mõistmine aga küllaltki lihtne.

Piisab sellest, kui saame aru teatud põhitõde­ dest ja rusikareeglitest.

Niisiis räägime selles artiklis selgeks pea­ mised terminid, mida kullast rääkides kasu­ tatakse.

MIDA TÄHENDAB “PUHAS KULD”?

MIS ON INVESTEERIMISKULD?

Ilmselt oled korduvalt kuulnud, kuidas kulda puudutavates aruteludes räägitakse muuhulgas ka kulla puhtusest.

Tegelikult ei tähenda puh­ tus mitte midagi rohkemat kui vastavas sulamis leiduvat puhta kulla sisaldust, mida väljenda­ takse kas karaatides või kulla­ proovina. Mida väiksem karaa­ tide arv, seda rohkem on sula­ misse segatud teisi metalle.

Kõige suurem võimalik ka­ raatide arv kullas on 24 – see sümboliseerib “puhast” kulda.­ Lihtsa arvutuse abil saame tea­ da, et näiteks 12karaadises kul­ las on 50% kulda. Ülejäänud poole moodustavad teised me­ tallid, mida sulamisse eesmär­ gipäraselt segatakse, et saavuta­ da vastava toote jaoks vajalikud omadused. Enim levinud lisan­ did kullasulamites on vask, hõ­ be, nikkel, pallaadium ja tsink.

Mida siis tehakse kõige puhtama kullaga? Selle 999 kullaga?

Kas “puhas” kuld on mõeldud vaid sulamitesse lisamiseks või on sellel ka muid funktsioone?

Kulda, mille funktsioo­ niks on oma puhtal ku­ jul väärtuse hoiustamine ning selle säilitamine ja kasvatamine, nimetatak­ se investeerimiskullaks. Üldiselt vermitakse ja va­ latakse puhtast kullast eri­ nevaid kuldmünte ja -plaa­ te. Kullast investeerimistoo­ ted on tavaliselt lamineeri­ tud või kapseldatud spetsiaal­ setesse pakenditesse. Pakendi eesmärk on kaitsta toodet vä­ liste füüsikaliste mõjurite eest.

Keemilised mõjurid kulda eri­ ti ei ohusta, kuna kuld on vä­ ga inertne metall ning reagee­ rib väga väheste teiste ainetega.

Investeerimistoodete säilita­ mine algupärases seisundis on oluline selleks, et säiliks toote kaubanduslik välimus. Laitma­ tus seisukorras toote eest on jä­ relturul võimalik saada natuke paremat hinda kui puhta me­ talli hind. Piltlikult öeldes tä­ hendab see, et kullakaupmehel on võimalik toode järgmisele kliendile probleemideta edasi müüa. Kui toode on kahjusta­ tud ning ainuke realiseerimi­ se võimalus on saatmine rafi­ neerimistehasesse sulatusahju, ei saa kullakaupmees nii head hinda pakkuda.

Kuldmünte ja -plaate soeta­

Proov näitab kullasisaldust

Veelgi arusaadavamalt väljen­ dab kulla puhtust kulla­proov.

Kindlasti oled mõne kuldese­ me peal märganud kolmekoha­ lisi arve? Nende arvudega väl­ jendataksegi kullaproovi, mis viitab sellele, mitu protsenti on vastavas sulamis puhast kulda.

Näiteks kullaproov 999 näi­ tab, et sulamis on 99,9% kulda – see on ühtlasi ka enim levinud puhta kulla proov. Kõige puh­ tam kuld, mida maailmas too­ detakse, omab proovi 99,999%, sellisest kullast teeb investeeri­ mistooteid näiteks Kanada Ku­ ninglik Vermikoda (Royal Ca­ nadian Mint).

Kuldehete puhul väga levi­ nud proov 585 näitab, et tootes on 58,5% puhast kulda.

Ent miks ei võiks puhta kul­ la puhul prooviks olla 100%? See tuleneb sellest, et rafineerimis­ protsessi käigus on võimatu ee­ maldada 100% ulatuses kõikvõi­ malikke lisaaineid, mida sulam sisaldab. Teatud puhtusest ala­ tes ei ole edasine puhastamine ka majanduslikult mõistlik. Tea­ tud juhtudel on teiste metallide eesmärgipärane lisamine sula­

misse vajalik ka selleks, et an­ da sulamile soovitud omadu­ si, näiteks kõvadust.

Kullaproovi puhul ta­ sub meeles pidada, et su­ lami proportsioon sõl­ tub suuresti kuldeseme funktsioonist. Ei saa öel­ da, et üks proov on hal­ vem või parem. Saab öel­ da, et ühes tootes on roh­ kem või vähem kulda, sest tooted on mõeldud täitma erinevaid funkt­ sioone.

Seetõttu ei kohta me näiteks ehete ega ajalooliste käibemüntide puhul kulla­ proovi 999, kuna nii puhas kuld on selliste väärisesemete jaoks liiga pehme ning puhtast kullast toodetud ehted ja käi­ bemündid ei hoiaks oma vormi.

Niisiis kohtame ehtekarpi­ des pigem 375 prooviga ehk 9karaadiseid, 585 prooviga ehk 14karaadiseid ning 750 kullap­ rooviga ehk 18karaadiseid kul­ dehteid. Ajalooliste müntide puhul on levinud proovideks 900 ja 916.

Küsimus mõtisklemiseks: kas näiteks 375 prooviga ehk 37,5% kullasisaldusega sõrmust saab ikka nimetada kuldsõrmu­ seks, arvestades seda, et ena­ miku tootest moodustab mõni muu metall? Või peaks seda ni­ metama näiteks vasksõrmuseks, sest 62,5% tootest võib olla teh­ tud vasest?

Massi mõõtmiseks oma ühik

Kulla, nagu ka teiste väärisme­ tallide, massi mõõdetakse troi untsides (oz), mida kiputakse sageli tavalise untsiga segi aja­ ma. Troi untsi puhul on ühe ühi­ ku väärtus 31,10347 grammi, tavalise untsi puhul on see ligi­ kaudu 10% väiksem ehk 28,34 grammi.

Niisiis tasub meeles pidada, et kõige puhtam kuld on 24ka­ raadine ehk kullaprooviga 999, kullaproov on alati seotud too­ te funktsiooniga ning kuldese­ me massi puhul räägitakse reeg­ lina troi untsidest.

Ligi 60 euro eest saab juba ühe grammi kulda, mis sobib väga hästi kingituseks, aga ei ole sobiv investeerimiseks.

KUIDAS SAAB KULD OLLA VIRTUAALNE? Lisaks füüsilisele investeerimiskullale räägitakse sageli ka virtuaalsest kullast. Selle all mõeldakse reeglina nn paberkulda ehk börsil jt platvormidel kaubeldavate kullafondide osakuid, kullakaevanduste aktsiaid või muid investeerimisinstrumente, mis ei ole käega katsutavad, vaid virtuaalsed.

Füüsilise metalli asemel on sisuliselt tegemist koodiridade ja pikslitega. Investoril on seega või­ malus paigutada raha kulda ka virtuaalsete kana­ lite kaudu.

Füüsilist kulda peetakse aga sellegipoolest tur­ valisemaks ja kindlamaks investeeringuks kui vir­ tuaalset kulda. Miks? Füüsilise kulla eristav oma­ dus on see, et see asub omaniku valduses, mis ta­ gab täieliku kontrolli oma vara üle ja seeläbi ka suurema kindlustunde. Füüsilise kulla omani­ kul/valdajal on võimlik oma vara palju operatiiv­ semalt ja iseseisvamalt realiseerida ja vajadusel ka transportida.

Mõne tõsisema kriisistsenaariumi realiseerudes võivad just need omadused osutuda investori jaoks hindamatuks. Lisaks tasub meeles pidada, et vaid alla kümnendiku virtuaalkulla investeeringutest on kaetud reaalse füüsilise kullaga. Seda põhjusel, et maailma füüsilise kulla hulk on piiratud ning kulda ei ole võimalik tehislikult juurde tekitada.

MIS ON “ROMUKULD”?

Romukullaks nimetatakse igasugust füüsilist kulda, mis on kaotanud oma kaubandusliku välimuse või funktsionaalsuse.

Selline kuld saadetakse enamasti rafi­ neerimistehastesse ümbersulatamisse. Kõi­ ge tüüpilisemate romukulla näidete hulka kuuluvad vanad kuldehted ja hambakuld.

Selliste kuldesemete proovid on tavaliselt 375, 585, 750 ning kuldhammaste puhul ka 800 ja 830.

Kullakaupmehed ja pandimajad osta­ vad kulda kokku vastavalt proovile grammi

hinna alusel. Enim levinud proovide määra­ mise viis väikeettevõtetes on kullasisalduse määramine hapete abil. Eseme pealt kraa­ bitakse proovikivi peale õhuke kiht kulda ning lisatakse sellele erineva kontsentrat­ siooniga happeid.

Kulla ehtsuse tuvastamise “trikk” seis­ neb selles, et kuld ise (Au puhtal kujul) esi­ mese kasutatava happe (lämmastikhappe lahus) mõjul ei lahustu – enne lahustuvad sulami teised metallid.

Seega, kui kivile kraabitud kiht lahus­

tub täielikult, ei ole tegemist kullaga. Kui kivile kraabitud kihist jääb pärast esimest testi jälg, siis testitakse proovi edasi vesi­ nikkloriidhappe ja lämmastikhappe segu erinevate kontsentratsioonidega, et mää­ rata ära proov.

Proovi määramise “trikk” seisneb selles, et eelnimetatud lahus on üks vähestest, mis on võimeline lahustama teatud kontsent­ ratsiooni juures ka kulda. Seega, teades hap­ pe kontsentratsioone, saab kindlaks määra­ ta, millise kullasisaldusega tootega on tegu.

takse investeerimise eesmärgil ning tavaliselt peitub selle taga soov kindlustada oma vara säi­ limine ja mitmekesistada oma investeerimisportfelli.

Hea näite väärtuse säilita­ mise kohta võib tuua üheuntsi­ se kuldmündi kohta. 100 aastat tagasi sai üks džentelmen untsi kulla eest (oluline on teada, et dollari kurss oli alates oma loo­ mise hetkest kuni mainitud aja­ ni fikseeritud tasemel 20 USD = 1 troi unts) osta ülikonna ja kin­ gad ning viia daami õhtusöö­ gile. Ka tänasel päeval on unt­ si kulla eest kõik see võimalik, 20 dollari eest paraku mitte.

USA dollar on 100 aasta jook­ sul kaotanud peaaegu 99% oma nominaalsest väärtusest ning üle kümne korra oma ostujõust.

Riskide hajutamiseks ja vara säilimise garanteerimiseks soo­ vitavad kogenud investorid hoi­ da turvalistel aegadel 15–20% oma varast füüsilises kullas, ebakindlatel aegadel võiks kul­ la osakaal investeerimisport­ fellis olla aga 30–50%. Selle, kas praegust majanduslikku olu­ korda hinnata kindlaks või eba­ kindlaks, jätame siinkohal iga­ ühe enda otsustada.

Investeerimiskullaks loetak­ se kuldplaate puhtusega 995 või kõrgem ja kuldmünte prooviga 900 või kõrgem ning vermimis­ aastaga 1800 või hiljem. Juba alates 2000. aastast on inves­ teerimiskuld Eestis, nagu ka ko­ gu Euroopa Liidus, käibemak­ suvaba.

MIDA NÄITAB SPREAD ?

Kullast investeerimistoodete hinna kõrvalt võib sageli leida ka rea, mille juures seisab ingliskeelne sõna spread. See näitab kulla ostu-müügihinna vahet.

Mida väiksem on spread, se­ da vähem peab investor kulla hinna tõusu puhul ootama, et oma investeeringuga plussi jõu­ da. Näiteks juhul, kui spread on 4%, siis investoril on investee­ ringuga plussi jõudmiseks vaja kulla turuhinna tõusu 4% võrra.

Kuidas spread üldse tekib, millest ta sõltub ja miks ei saa füüsilist kulda osta turuhin­ naga? Füüsilise kulla hind ba­ seerub kulla maailmaturuhin­ nal, millele lisandub logistika­ kulu (rafineerimine, tootmine, transport, ladustamine ja kind­ lustus) ja tarneahelas osalejate kasumimarginaal. Ilma nende komponentideta füüsilise kul­ laga kauplemise äriline mudel lihtsalt ei toimiks.

Tihti on erinevatel puhtast

kullast toodetel erinev spread.

Millest tuleneb see erinevus?

Kuld on ju kuld ja ühtäkki on ühe toote ostu-müügihinna va­ he 4% ja teise oma 15%?

Erinevused tulenevad eel­ kõige tootmis- ja transpordi­ kuludest. 100grammise plaadi puhul­ on ühe grammi tootmi­ ne palju soodsam kui ühegram­ mise plaadi puhul. See muudab ühegrammise plaadi ka lõpp­ tarbija jaoks kallimaks.

Lisaks mõjutab spread’i ka tarneahela pikkus. Kui kaup­ mees tellib tooted otse tehasest, on tarneahel minimaalne, mis kajastub ka soodsamas hinnas.

Kui tarneahelas on palju vahe­ mehi, kes soovivad kõik teeni­ da oma väikse kasumi, on kõr­ gem ka toote jaehind.

Spread’i kasutamise vajadus üleüldiselt on aga tingitud sel­ lest, et kulla maailmaturuhind on pidevas liikumises, mis tä­ hendab, et fikseeritud hindade­ ga kauplemine ei ole võimalik.

6

KULLALEHT

│ 2021

ALAR TAMMING: KAOS, KORD JA MAJANDUS AUTOR: PSÜHHOLOOGIATEADUSTE MAGISTER, TAVIDI NÕUKOGU ESIMEES ALAR TAMMING Kui käisin koolis, oli mul väikese poisina selge teadmine, et kooliõpetajad on targad. Et füüsikaõpetaja teab, mis on gravitatsioon ja millest koosneb universum, et bioloogiaõpetaja teab, kuidas arenes elu ja mismoodi tekkis esimene DNA molekul, et psühholoogiaõpetaja teab, mis on inimese psüühika ja mis teadvus. Alles hiljem hakkasin mõistma, et meile jäetakse selline mulje. Et tegelikult on õpetajad ja neist targemad teadlasedki nende probleemidega hädas.

Tänapäeval on meile jäetud mulje, et majandusteadlased teavad, mismoodi toimib majandus. Ennustatakse, mitu protsenti kasvab järgmiste aastate jooksul inflatsioon, millal see vastab Euroopa rahaliidu tingimustele ja kui kaua kestab kinnisvarabuum. Kuid millegipärast on mul sama tunne nagu pärast kooli, kui avastasin, et maailm on võib-olla keerulisem, kui arvame.

Vaadates majandust, on näha, et püütakse ennustada üksikprotsessi: inflatsiooni, majanduskasvu, töötust. Peaks vaatama suurt pilti, kogu teemat natuke laiemalt. Vaadata, mismoodi üldse toimub areng, mis on selle edasiviivad jõud, mismoodi tekivad kriisid ja kuidas kriisi edukas lahendamine viib süsteemi kõrgemale arengutasemele.

Kaose teooria Laiemalt on võimalik kõike vaadata läbi kaose teooria. On selline teooria, mis vaatleb protsesse, mitte üksikut elementi. Kui vaatame koske, pole mõtet jälgida iga veetilga teekonda, vaja on vaadata koske kui struktuuri, mille elemendid on muutuvad. Igal hetkel läbivad koske uued veeosad, kuid kosk ise on püsiv. Ka majandust tuleks püüda vaadata samamoodi. Püüda mitte mõista, mis on konkreetne majandusnumber lähiajal, vaid keskenduda üldisele protsessile.

Kaose teooria tegelebki selliste protsessidega. Et mõista kaose ja korra omavahelist suhet, et mõista majanduslikku arengut ja praegu käimasolevat või eesolevat kriisi (vastavalt sellele, kas hindaja näeb maailma realistlikult või optimistlikult), kirjutan nüüd mõnest põhitõest ja palun lugejalt ette vabandust maailma liikumise keeruliste terminite ja nende lihtsustatud käsitlemise pärast.

Maailmas eksisteerib ka termodünaamika teine seadus. Selle rahvapärane variant ütleb, et maailm liigub iseenesest järjest suurema segaduse ja korratuse suunas. Et auto, mis tehasest välja sõites on uus ja korras, on millalgi roostes ja prügimäel, et tsivilisatsioonid ja kultuurid on pikemas perspektiivis kõik hävinud, et tuba kodus läheb millegipärast ikka ja jälle segamini. Ükskõik, kuhu me universumis ka ei vaata, alates tähtedest, mis peaksid kunagi ära põlema, kuni molekulideni, mis universumis järjest kaootilisemalt ringi lendavad, on näha, et seadus kehtib absoluutselt igal pool.

Kogu universum käib alla ja liigub entroopia ehk segaduse kasvu suunas. Entroopia termini peab siinkohal lahti kirjutama – see on süsteemi korrapäratuse mõõt. Mida suurem entroopia, seda rohkem on süsteem segamini. Uuel autol on väike entroopia, aga prügimäele viidud autol suur. Äsja valminud ja ilusasti sisustatud eluasemel on väike entroopia, kuid mahajäetud ja lagunenud majal suur. See on natuke ebaõnnestunud mõiste, sest ta ei näita mitte arengut ja edasiminekut, vaid vastupidi – tagasiminekut. Nii et entroopia kasv tähendab süsteemi taandarengut.

Ja on selge, et vaadates universumit, liiguvad seal kõik protsessid, asjad ja süsteemid järjest suurema segaduse suunas.

Miljoni dollari küsimus See kõik oli teada juba 19. sajandil, kui 1865. aastal soojusnähtuste uurimise käigus vastav valem formuleeriti. Seejuures vaevas teadlasi niinimetatud miljoni dollari küsimus. Kuidas on võimalik, et universumis, mis järjest liigub suurema kaose poole, näeme samal ajal arengut ja järjest keerulisemate süsteemide tekkimist?

Näeme, et algsest suurest paugust ei ole tekkinud mitte elementaarosakeste amorfset massi, vaid need on koondunud tähtedesse ja galaktikatesse. Et aatomid on moodustanud keerukaid molekule, et molekulidest on tekkinud makromolekulid. Peale selle on molekulid ühinenud aminohapeteks, mis on elu nurgakivi, ja need omakorda lihtsamateks ainurakseteks elusorganismideks.

Kogu elu areng lihtsamast keerulisemani, hulkraksetest organismidest kuni inimeseni räägib selle universaalse seaduse vastu. Kuid inimese kui bioloogilise olendiga ei ole areng peatunud. Inimestel on tekkinud eneseteadvus, on tekkinud ühiskond koos kõigi oma hüvede ja mõttetustega, on välja arenenud majandus. Kõik on järjest suurema keerukuse ja komplekssuse astmega süsteemid. Kuidas on see võimalik? Meie igapäevane vaatlus ei kinnita sugugi termodünaamika teise seaduse toimimist.

Kaosest tekkis kord See probleem vaevas teadlasi, kuni Ilja Prigogine sai 1974. aastal Nobeli preemia avastuse eest, kus ta näitas lahendust sellele probleemile. Siiani olid teadlased uurinud suletud süsteeme. Suletud süsteem on olukord, kus süsteem ei vaheta keskkonnaga ei energiat, informatsiooni ega mateeriat. Suletud süsteem on näiteks telliskivi või ajaleht. Mitte mingit arengut nende puhul ei toimu, nad vastavad täielikult termodünaamika teisele seadusele, nendes toimub pidev entroopia kasv kuni ühe lagunemise ja teise kõdunemiseni. Prigogine uuris avatud süsteeme, mis on keskkonnaga interaktsioonis ehk vastasmõjus, neid, mis vahetavad keskkonnaga mateeriat, energiat, infot. Selgus, et avatud süsteemides tekib areng just läbi korratuse. Korra tekkeks oli vaja kaost. Kuid ilmnes veel üks ootamatu asi – avatud süsteemide puhul suurenes süsteemi enda sees korrastatuse aste, kuid iga avatud süsteem suurendas endast väljaspool entroopiat. Ehk teiste sõnadega: süsteemi arengul suurenes süsteemist väljaspool segadus. Ühiskonna tasandil, kui vaatame oma järjest korrastatumat materiaalset maailma ühes mobiiltelefonide, iPodide ja pilvelõhkujatega ja kui võrrelda seda 16. sajandi Euroopa või mõne Amazonase džungli hõimuga, näeme, et tänapäeva ühiskonnaga kaasnevad meeletud prügimäed. Vaadates mõnda tehast ja selle suurt korstnat, on selge, et tehases tekib mingi produkt ja korstna kaudu väljub entroopia, mitte vastupidi. Ühesõnaga – iga avatud süsteemi vältimatu tingimus on see, et ta peab keskkonda, endast väljapoole saatma entroopiat. Korra kasvuga süsteemi sees kaasneb segaduse kasv süsteemist väljaspool.

Tammingu mõtetega rahast ja majandusest saab pikemalt tutvuda tema raamatus “Jalutuskäik raha alkeemiasse”.

Murdepunktist arengu või hävingu poole Uurides avatud süsteeme edasi, selgus, et igal süsteemil on oma piirlävi, kui palju ta suudab entroopiat keskkonda saata. Kui süsteem jõuab selle punktini, kus ta enam ei suuda kogu saabuvat energiat, infot ja mateeriat ära seedida ning jääkaineid väljutada, on kätte jõudnud tõe hetk ehk teaduslikus keeles bifurkatsioonipunkt, mis eesti keeles tähendab kaheks jagunemise punkti.

See on hetk, kus kogu süsteem muutub kaootiliseks ning valida on kahe suuna vahel: kas süsteem areneb edasi ja saab hakkama selliste fluktuatsioonidega, millega ta varem hakkama ei saanud, või süsteem kukub kokku ja laguneb laiali.

Vaatame ühiskonda. Kui Rooma riik jõudis murdepunktini, oli võimalik nii edasine areng kui riigi häving. Kahjuks realiseerus viimane. See-eest feodaalset korda ei lõpetanud mitte suundumine kiviaega, vaid valgustusajastu ja kapitalismi areng. Zimbabwe segadused aga lõppesid mõni aeg tagasi revolutsiooniga, maa võtmisega valgetelt ja selge suundumusega krahhile ning diktatuurile.

Bifurkatsioonipunkt on seega hetk, kus sündmused võivad hakata arenema kas ühes või teises suunas, ja seejuures on lõpptulemused absoluutselt erinevad. Sel hetkel piisab ühest väiksest tõukest ja hakkab hargnema kas üks või teine sündmuste jada, mille lõpptulemused on üksteisest niisama kaugel kui kuu ja kuup.

Vaatame palli, mis on täpselt mäe tipus. Piisab pisikesest tõukest ühes või teises suunas ja pall hakkab veerema alla kas mäe põhja- või lõunakülge mööda. Tulemus on kummalgi juhul kardinaalselt erinev, aga selle põhjustas imeväike tõuge. Ja just see tõuke hetk süsteemi ebastabiilsuse tingimustes ongi bifurkatsioonipunkt.

Vaadates majanduse ja poliitiliste süsteemide arengut, on näha, mismoodi jõutakse segaduseni ja sealt edasi revolutsioonide või majanduskriiside kaudu arenguhüppeni. Tundub, et kriisi ja segaduse üle peaks rõõmustama, kuid nii lihtne see kahjuks pole.

Segaduse suurenedes ei ole kunagi ette teada, kuhu süsteem areneb. Nii Valgevene kui Eesti tulid mõlemad ühesugusest sotsialistlikust tohuvabohust, kuid tulemused on absoluutselt erinevad. Ühes riigis on diktatuur, teises demokraatia. Dominikaani Vabariik ja Haiti asuvad kõrvuti ühel ja samal saarel, kuid erinevad teineteisest nagu öö ja päev.

Et segaduse suurenedes ei ole ette teada, mis juhtub, avaldab iga süsteem oma kapitaalsele reformimisele suurt vastupanu. Põhja-Korea juhid võivad isegi aru saada, et nende süsteem on jama, kuid seni, kuni see süsteem jõuab täieliku kaoseni, ei ole seal muutust oodata. Samuti oleks olnud ebareaalne 1980. aasta olümpiamängude ajal NLKP keskkomiteel Brežnevi juhtimisel alustada sotsialismilt turumajandusele üleminekut. Süsteemis ei olnud veel piisavalt segadust.

Olen siin toonud näiteid peamiselt poliitikast. Kuid seesama põhimõte kehtib kõigil tasanditel, alates lihtsamatest molekulidest ja organismidest kuni galaktikate moodustumiseni. Muide, Prigogine Nobeli preemia tuli Zaboletski reaktsiooni uurimise eest, kus ta näitas, mismoodi neli ainet omavahel segunedes hakkaksid moodustama järjest keerulisemaid värvilisi mustreid ja seoseid.

Heaks näiteks süsteemi arengu kohta on mingi riigi, näiteks USA teedevõrk.

Kui seal pidevalt suureneb autode hulk, tekivad mingil hetkel ummikud. Esialgu ummikud lahtuvad lõunaks või ööseks ja enamiku ajast toimib liiklus stabiilselt. Kuid autode lisandudes jõuab kätte hetk, kui teed ei suuda enam kogu soovitavat autode massi läbi lasta (näiteks Los Angeles praegu) ja siis on süsteemil valida, kas lõpetada liiklemine või korrastuda kõrgemale tasandile.

Kõrgemale tasandile korrastumise juures aitavad sel juhul kaasa projekteerijad ja ehitajad, kes teevad teedele lisaradu ning ehitavad juurde peale- ja mahasõite. Nüüd suudab süsteem hallata sellist autode hulka, millega varem hakkama ei saanud.

Arvan, et võrdlus Ameerikaga oli siinkohal kohasem kui võrdlus Tallinna kesklinna ja sinna viivate teedega, kus samuti on näha, et süsteem ei saa enam kogu autode vooga hakkama. Millegipärast ei teki aga Tallinnas lisaradu juurde, vaid kohati jääb neid hoopis vähemaks.

Finantsmaailm püsib usaldusel Vaadates majandust ja eriti finantsmaailma, on praegu selgelt näha, mismoodi süsteem ei suuda enam olukorraga toime tulla. Enneolematus ulatuses tehakse tulevikutehinguid. Maa iga elaniku kohta olevat neid igal ajahetkel üleval rohkem kui miljoni krooni ulatuses. Seda nii iga imiku, paapualase kui pügmee kohta. Tehingu kõik osalised on veendunud, et süsteem toimib häireteta ja kui tekib mingi probleem, on olemas kohus, mis temale kuuluva raha ja varanduse välja mõistab ja tagasi annab.

Praegu süsteem toimibki edukalt, aga kui meenutada ajalugu, oli 17. sajandil olukord, kus Hollandi tulbimaania ajal sõlmiti enneolematus ulatuses tulevikutehinguid tulbiseemnete ostmiseks ja müümiseks. Kui aga hinnad langesid ja müüjad tahtsid ostjalt seemne eest kokku lepitud miljonit dollarit saada, keeldusid ostjad huvitaval kombel seda maksmast.

Loomulikult pöörduti kohtu poole ja kohtuvõim asus väärikalt probleemi lahendama. Küllap oleks ta üksikud juhtumid ära lahendanud, kui nende juhtumite arv poleks ületanud kohtu töövõimet.

Kõigi täitmata tehingute läbitöötamine oleks võtnud kohtul aastasadu.

Seejärel suunas kohus probleemi riigi parlamendile, kes samuti midagi ei otsustanud, veeretades palli kohtutele tagasi. Nii see pall käis paar korda, kuni võeti vastu saalomonlik otsus: kõik tulevikutehingud tunnistati kehtetuks.

Sellest ajast on finantssüsteem kõvasti arenenud. Praegu suudetakse sekundis teha tuhandeid tehinguid, mis siiani kõik saavad täpselt täidetud.

Loodetavasti samasugust jama ei juhtu, aga mul on väga raske uskuda, et praegune õiguskaitsesüsteem suudaks mingi tõsisema probleemi korral läbi hekseldada ja tagada kõigi finantskohustuste täitmise. Teatavasti on praegune finantssüsteem eelkõige biti- ja arvutipõhine, materiaalse väärtuse kandjata.

Meie aja ohud Meie ühiskonnal on veel läbi käimata 21. sajandi suurim terroriakt, see on tuumapomm suurlinnas. Aga näiteks tuumapommi lõhkamisel atmosfääris tekib gammaimpulss, mis lööb välja kõik töötavad arvutikiibid. Siinjuures on turvaline mõelda, et kõik andmed on kuhugi topelt salvestatud, ja kõik läheb samamoodi edasi. Aga kas läheb? Kas kogu info taastamine on võimalik? Mina kahtlen selles natuke.

Telli raamat:

Maailma rahandussüsteem allub nii nagu kõik teisedki avatud süsteemid kaose teooriale. Ja arenguliseks hüppeks on vaja kaost, millest siis koorub välja kord. Tundub, et kaos läheneb, sest süsteemi sisendid hakkavad süsteemi viima läveni, kus ta ei suuda enam keskkonda piisavalt entroopiast eraldada.

Entroopiaks saab siin pidada kahjumeid, mis praegusel hetkel suurenevad. Liigseid tehinguid ja riske ehk ülisuuri süsteemisisendeid ei ole tasakaalustatud õigeaegsete kahjumite vastuvõtmise ja mahakandmisega ning need hakkavad nüüd kuhjuma.

Teatavasti on normaalse majanduse juures tavaline, et tehakse valesid otsuseid või toodetakse praaki. Kuid erinevalt ehitusest või transpordist, kus praak on kohe näha ja vajab parandamist, on panganduses võimalik valesid otsuseid ja kahjumeid varjata bilansilistesse näitajatesse loominguliselt, et mitte öelda kuritegelikult suhtudes. Kahjumiga tegevusi kajastatakse soetusmaksumustes, hinnangulistes maksumustes või mõne valemi järgi, mille sisu ei tea keegi. Nii ongi praeguseks hetkeks pankadesse kogunenud luukeresid, mille väljatulemist ei taha keegi, ja süsteemi üritatakse nii palju kui võimalik lappida.

Kuid kaose eest maailma rahanduses ja panganduses ei ole pääsu. Suure tõenäosusega pühib see kaos ära peaaegu kogu elektroonilise raha ja maailm saab võimaluse üles ehitada uus ning parem finantssüsteem. Praegune elektroonilise rahanduse katse on ju alles esimene. Kui vaadata raha ajalugu, on tehtud palju ebaõnnestunud katseid mitte millestki raha teha. Siia kuuluvad nii alkeemikud, kes kulda tegid, kui valitsused, kes käibel olevad mündid üles sulatasid, sinna poole vähem hõbedat panid ja siis uuesti käibele lasid, eeldades, et nüüd on nad poole rikkamad.

Ka kogu paberraha ilma ühegi erandita on pikemas ajaloolises perspektiivis muutunud makulatuuriks. Euro, jüaan ja kroon pole siin mingid erandid. Dollari kaos ei kahtle varsti enam keegi. Elektroonilise raha krahhi ei ole inimkond seni veel kogenud ja arvatavasti saab see olema oma ulatuselt mastaapsem ja hävitavam kui ükski rahanduskriis varasemas ajaloos.

Praegu on ligi 96 protsenti maailma rahast pankades elektroonilisel kujul ilma tema tegeliku väärtuse kandjata.

Praegune süsteem püsib ainult usaldusel ja kui ühel hetkel pangakontode omanikud tahaksid oma raha paberrahana kätte saada, ei ole see mitte kuidagi võimalik. Süsteem on üles ehitatud sellele, et kunagi ei tule kõik inimesed korraga oma raha nõudma. See on aga vale, masside liikuma panekuks piisab ainult 5 protsendi inimeste koordineeritud tegevusest, et ülejäänud 95 protsenti sellele järgneksid.

Kui kõrvale jätta filmidest tuntud pildid läinud sajandi 30. aastate Euroopast ja Ameerikast, kus tuhanded inimesed nõudsid pankade juures oma raha tagasi, võib praegu meenutada Northern Rocki panka Inglismaal, kus ühe päevaga tekkisid kilomeetritepikkused sabad raha kättesaamiseks.

Kümne aasta tagune kriis õnneks üle maailma ei laienenud, aga mis siis, kui samasugused sabad tekivad korraga kümnes pangas ja kümnes riigis? Siis tuuakse korratuste vältimiseks tänavatele politsei, pangad suletakse ühiskonna huvides, kuid ega see anna inimestele nende raha tagasi.

Põhiline viga, mis inimesed teevad, on see, et nad ei erista tegelikku rikkust virtuaalrikkusest. Tegelik rikkus on asjad: autod, majad, söök jne. See, mida tarbime. Siis on virtuaalrikkus: raha, pangakontodel olevad aktsiad ja väärtpaberid. Virtuaalrikkuse omadus on see, et teataval ajaperioodil, mis võib olla päris pikk, on seda võimalik vahetada päris rikkuse vastu. Lähete poodi ja raha eest saab osta nii süüa kui autosid.

Virtuaalrikkusel on veel üks huvitav omadus – teda tekib nagu iseenesest kusagilt juurde. Omades aktsiaid, tundub, et nende kurss tõuseb, neid saab vahetada ümber raha vastu ja selle eest osta päris asju. See omadus meelitab inimesi pidama virtuaalrikkust isegi suuremaks rikkuseks kui päris rikkust. Ise nad ütlevad, et päris rikkus ju ei kasva, aga pangas olev raha toodab juurde.

Inimesed aga ei esita küsimust, kust tuleb see raha juurde pangahoiusele ja kas selle võrra suureneb päris rikkuse osa maailmas. Vastus on muidugi ei. Kui aktsia kurss tõuseb kaks korda, saab miljoni krooni hinnaga aktsiate omanik küll osta poest kahe miljoni eest, kuid tegelikkuses tuleb see ülejäänud inimeste ostujõu languse arvelt. Et see kahjum jaguneb miljonite inimeste peale, ei ole see algul märgatav.

Praegune süsteem toob eelise mõnele nn kavalale, kuid on pikaajaliselt hävitav kõigi jaoks. Ka need, kes selle pealt algul suurt kasu saavad, peavad lõppkokkuvõttes elatustaseme languse all kannatama.

Esimesi kordi mõtlesin sellele seoses valuutavahetusega, kui jälgisin valuutaturul toimuvaid muutusi. Minu küsimus oli lihtne: kui kurss tõuseb ja mina saan selle pealt kasu, kes on sel hetkel kahju saaja? Ei ole ju võimalik, et mitte millestki tekib midagi, et rikkus tekib iseenesest. Ja siis sain aru, et kui euro tõuseb dollari suhtes, on võitjad kõik maailma euroomanikud ja kaotajad kõik maailma dollariomanikud, sest nemad saavad oma raha eest järjest vähem osta. Kui ma selle peale esimesi kordi mõtlesin, oli maailm tunduvalt stabiilsem kui praegu ja dollar oli kõige püsivam valuuta.

Tänapäeval on käibele lastud meeletud dollarikogused, mis ongi põhjustanud selle, et dollar kaotab järjest oma väärtust. Ja seda protsessi minu arvates enam peatada ei saa. Dollar läheb paratamatult kollapsisse, tekib täielik kaos koos hoiuste ja säästude hävimisega. Heal juhul kasvab sellest kaosest välja uus kord, parem ja kõrgem kui praegune.

Kaose ja korra teooria üks omadus on see, et mitte kunagi ei tea me, milline on uue, kõrgema tasandi uus süsteem. See on tihti täielikus vastuolus eelnevaga. Juba Hegel rääkis arengu puhul varasemate staadiumide eitamisest ja seejärel spiraalsest arengust, kus eitatakse eitust. Ükski staadium ei taha järgnevast midagi teada, samal ajal suudab järgnev staadium täiesti uuel tasandil ära lahendada eelmise staadiumi probleemid. Siis jõuab mingil hetkel süsteem jälle kriisini ja taas eitatakse eelnevat ning ollakse väliselt samasugune üle-eelmise staadiumiga, kuid nüüd juba uuel, kõrgemal tasandil.

Nii et dollari kokkukukkumisele järgneb tõenäoliselt uuem ja parem süsteem. Vastavalt Hegeli eitamise seadusele võiks sellel olla kullastandardil põhinev raha, sest kullastandardit on nüüd alates 1971. aastast juba piisavalt eitatud.

Makroskoop Maailma süvatrendid pähklikoores | makroskoop.ee

MAJANDUS JA RAHA

MAAILMAVÕIM JA GEOPOLIITIKA

ÜHISKOND JA KULTUUR

KESKKOND JA INIMKOND

Moskva kiirendab dollarist eemaldumist lk F

Pangad kohaldavad negatiivseid hoiuseintresse lk D

SUUR LUGU | MAJANDUS JA RAHA

Kui palju on maailmas rikkust?

Tulekul maailma finantssüsteemi kriis? lk E

Kui palju on maailmas materiaalset rikkust? Kui palju on väärt kõik planeedi ettevõtted, kinnisvara, kuld, aktsiad? Millised riigid on rikkad ja millised vaesed? Kellel on ja kellel pole ning mida see üldse tähendab? Millised varaliigid on teistest rohkem väärt? lk B–C

Eriolukord ei lõppe enam kunagi lk F

Mis on Makroskoop?

Milline on “suur pilt” maailmas toimuvast? Millised süvatrendid valitsevad majandust, geopoliitikat, kultuurilisi suundumusi ning inimkonna ja keskkonna habrast suhet? Kuidas need valdkonnad üksteist mõjutavad? Kus ja milliste osapoolte vahel kulgevad maailma majanduslikud, finantsilised, poliitilised ja sõjanduslikud jõujooned? Kes, milliste vahenditega ja mis eesmärkidel teostab majanduslikku, poliitilist ja militaarset võimu? Millisel trajektooril kulgeb maailm ning millised on võtmetähtsusega suundumused, mis mõjutavad paratamatult meid kõiki?

Makroskoop otsib vastuseid seesugustele küsimustele, keskendudes uudistele, arengutele ja suundumustele, mille teadvustamine aitab luua mõistmist sellest, kuidas maailm töötab. Portaal annab ülevaate neljast omavahel seotud valdkonnast, milleks on globaalne majandus- ja finantssüsteem, geopoliitika, kultuur ja ühiskond ning keskkonna ja ressursside temaatika. Tähelepanuta ei jää ka filosoofilisemat laadi küsimused, mis aitavad mõtestada, kes me oleme indiviidide ja ühiskonnana.

ADRIAN BACHMANN

Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja.

Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBSi magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel neli aastat Tavid ASi peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas.

Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Idee Makroskoobi loomisest võrsus siinkirjutaja rollist ASi Tavid peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Töö käigus sai kullateemalisele kodulehele loodud eraldi uudiste rubriik, mis keskendub

kulla ja maailmamajanduse seoseid avavatele uudistele ja analüüsidele. Paraku on maailmamajanduse perspektiivide põhjalikum mõistmine võimalik üksnes juhul, kui vaadelda majandust osana geopoliitiliste, kultuuriliste, militaarsete ja ühiskondlike trendide suuremas tervikus. Makropildi loomiseks maailmas toimuvast oli vaja uut tüüpi instrumenti – Makroskoopi. Selle idee kehastuseks sai eraldiseisev portaal, millel parajasti viibid.

Elame paradoksaalsel ajastul. Mitte kunagi varem ei ole sellises koguses informatsiooni maailmas aset leidvast olnud mõne nupuvajutusega kättesaadav enamikule planeedi elanikkonnast. Ent müra seest informatsiooni, informatsioonist olulise ning olulisest peamise välja sõelumine nõuab eelteadmisi ja aega, mida näib üha napimaks jäävat.

Paraku on vaid vähestel privileeg töötada läbi tuhandeid globaalmajandust, geopoliitikat, julgeolekut, kultuuri ning ühiskonda käsitlevaid allikaid, lootuses leida seda “kõige olulisemat”, mis “suure pildi” fookusesse viiks.

Makroskoop keskendub uudistele, arengutele ja suundumustele, mille teadvustamine aitab luua mõistmist sellest, kuidas maailm töötab.

Informatsiooni üleküllus, kahanev süvenemisvõime ning kasvav ajanappus on viljakas pinnas kimbatuse tekkimisele, mis võõrandab meid vaimselt maailmast, millest aineliselt ja sotsiaalselt üha rohkem sõltume.

Ajastuvaimule omane ülespetsialiseerumine on võimaldanud meil teada aina rohkem üha vähemast, ent teadmiste kasv on leidnud aset “suure pildi” mõistmise kärbumise hinnaga. Samas on keeruline olla hammasratta ekspert, tundmata kellavärki, millesse see kuulub. Mõistmata maailma toimimisloogikat, milles täna viibime, ei saa me aimata ka tulevikku, kuhu homme suundume.

Nendest tõdemusest kantuna on Makroskoobi missioon seirata maailmas toimuvat ning tuua oma lugejateni kõige kaalukama tähendusega uudised, artiklid ja informeeritud autorite mõtisklused, et liikuda üheskoos teadmatusest teadmisteni ning teadmisest mõistmiseni.

Veendumuses, et see on eesmärk mille poole püüelda, kutsumegi oma lugejaid vaatlema maailma läbi Makroskoobi.

Hiina valitsus plaanib uue digirahaga takistada rahval säästude kogumist

Inglise keskpanga juht: krüptovaluuta investorid peavad olema valmis kaotama kogu oma raha

Hiina on parasjagu teostamas eksperimenti, milles peatselt kasutusele võetava digitaalse jüaaniga kaasneb “parim enne” daatum, mille möödudes inimese kontol olnud raha on programmeeritud kontolt kustuma.

Inglise keskpanga juht Andrew Bailey märkis pressiteates, et kõik krüptovaluutadesse investeerijad peavad olema valmis selleks, et nende investeeringu väärtus haihtub üleöö olematuks.

Bailey märkused kõlasid pärast seda, kui Inglise keskpank väljendas muret seoses viimase kuue kuu jooksul krüptovaluuta turgudel asetleidnud ekstreemsete hinnakõikumistega.

Loe artiklit:

Loe uudist:

B Makroskoop

makroskoop.ee

Kui palju on väärt kogu maailma rikkus?

Kui palju on maailmas materiaalset rikkust?

Kui palju on väärt kõik planeedi ettevõtted, kinnisvara, kuld ja aktsiad?

Millised riigid on rikkad ja millised vaesed ning millised varaliigid on teistest rohkem väärt?

ADRIAN BACHMANN makroskoop.ee

Sellisena kõlavad küsimused, mida maailmamajanduse kontekstis tihti küsitakse.

Miljardid, triljonid ja kvadriljonid on rahalised suurused, mida on argises mõõtkavas pea võimatu hoomata.

Küsimus on muutunud eriliselt aktuaalseks olukorras, kus koroonakriisist toibuva maailmamajanduse perspektiivid on tumedad ning on küsitav, kas globaalne majandussüsteem ning sellele rajatud varanduslik kihistumus üldse tekkinud kriisi üle elab.

Käivitunud on protsessid, mille käigus triljonid dollarid, eurod ja naelsterlingid on laenurahana, tagatistena, subsiidiumitena taas liikuma hakanud … valdavale üldsusele teadmata kust, kuidas ja kuhu. Üritamaks luua konteksti, mille taustsüsteemis globaalse ulatusega finantsmajanduslikke protsesse paremini mõttestada, on alljärgnevalt koostatud tabel, mis kujutab erinevate varaliikide, vara omanike ning majandusprotsesside rahalist väärtust 2019. aasta seisuga.

NB! Tabelis ei ole toodud planeedi maavarade väärtust, mis on ainsa varaliigina väärt rohkem kui kinnisvara, ulatudes erinevatel hinnagutel ning sõltuvalt turuhindadest sadade triljonite kuni kvadriljoni dollarini. Maailma 10 suurimat tooraineressurssidega riiki on Venemaa, USA, Saudi-Araabia, Kanada, Iraan, Hiina, Brasiilia, Austraalia, Iraak ja Venezuela.

Vaatame lähemalt mõningaid tabelis toodud suurusi.

Eesti kodanike vara koguväärtus Selleks, et tunnetada vara rahas mõõdetud väärtuse olemust ja suhet reaalse ainelise rikkusega, toome näite, mis meid endid kõige vahetumalt kõnetab. 2001. aastal oli kogu Eesti elanikkonna rikkus hinnatud ca 10 miljardile, 2019. aastal aga juba 81 miljardile USA dollarile.

Kui küsime endilt, kas oleme 19 aastaga saanud reaalselt kaheksa korda rikka-

Kellel, milles ja kui palju on?

Väärtus miljardites USA dollarites, 2019. aasta seisuga

Eesti aastane SKT Maailma hõbedavarud Eesti kodanike vara koguväärtus Soome kodanike vara koguväärtus Krüptovaluutade koguväärtus Maailma sõjalised kulutused Venemaa kodanike vara koguväärtus Maailma sularaha Maailma miljardäride vara Maailma kullavarud Saksamaa kodanike vara koguväärtus USA SKT USA Fortune 500 ettevõtete turuväärtus Maailma likviidne raha (sularaha + nõudehoiused pangakontodel) Hiina kodanike vara väärtus Maailma aastane SKT Maailma börsiettevõtete turuväärtus (enne koroonakriisi) Euroopa kodanike vara koguväärtus Maailma raha (likviidne raha + tähtajalised hoiused) USA kodanike vara koguväärtus Maailma võlakoorem Maailma kinnisvara turuväärtus

30 44 81 795 1700 1800 3050 6600 8000 10 900 14 660 21 400 22 600 35 200 63 800 87 265 89 500 90 752 95 700 105 990 253 000 280 600

sh eramaa ärimaa põllumajandusmaa

Maailma varade koguväärtus Maailma tuletistehingute maksimaalne hinnaguline väärtus

Raha on kohutav isand, ent suure­ pärane teener.

P.T Barnum

Loe veebist ja jaga sõbraga: makroskoop.ee

220 000 33 000 27 000

360 600 1 000 000

maks, siis vastus sellele on kindlasti negatiivne. Eestlaste jõukuse kasvu viimasel kahel kümnendil ei saa kasvava materiaalse kihistumise kiuste (mis on intresside abil kapitali kontsentratsiooni tekitavasse rahasüsteemi sisse programmeeritud paratamatus) mõistagi eitada. Ent 19 aasta jooksul saame aineliste hüviste kvantitatiivse ja kvalitatiivse taseme kasvu ning üleüldise elukvaliteedi tõusu mõõta ehk kümnetes protsentides, aga kindlasti ei ole see 810%, nagu see bilansiliselt väljendub.

Mõistmaks, millisel varandusliku kihistumise astmel keegi paikneb, olgu öeldud, et ühe eestlase kohta on keskmiselt vara 78 458 USA dollarit ehk umbes 69 000 eurot.

Keskmise eestlase vara väärtus mediaannäitaja kaudu – pooltel on rohkem ja pooltel vähem – on aga 24 915 dollarit ehk umbes 22 000 eurot.

Tasub kindlasti ära mainida ka Eesti välisvõlg (mitte segi ajada seni veel tagasihoidliku riigivõlaga), mis ulatub Trading Economicsi andmeil 23–24 mld dollarini.

Krüptovaluutade koguväärtus Maailma krüptovaluutade koguväärus moodustab endiselt veel suhteliselt väikese

Vaatamata tehnoloogia novaatorlikkusele, moodustavad krüptovaluutad hetkel veel alla 5% maailma raha ja rahalähendite väärtusest. Kuid vaid aasta tagasi kõikus see 0,5–1% vahel.

osa, umbes 5% maailma raha ja rahaekvivalentide koguväärtusest. Võttes arvesse krüptorahade erakordset volatiilsust – nende hind kaupade suhtes võib kõikuda lühikese aja jooksul kümneid või isegi sadu protsente –, ei võimalda antud tõsiasi plokiahelale ülesehitatud “digitaalraha” veel käsitleda “päris” rahana, vaid pigem (samuti veel) spekulatiivse finantsvarana.

Aeg näitab, kas krüptovaluutad saavad olema raha tulevik või finantsajaloo üks omapärasemaid mulle. Tõsiasja, et krüptorahade koguväärtuse kasv on käesoleva kirjutise valmimise ning avaldamise vahelisel perioodil (2020 juuli – 2021 märts) kasvanud teiste varaklassidega võrreldes plahvatuslikult circa 700% 244 mld USA dollari pealt 1700 mld USA dollarini, võib tuleviku vaatevinklist käsitleda lõpu algusena – iseküsimus on, kas krüptoraha või konventsionaalse fiat-raha mõttes. Elame, näeme.

Soome kodanike vara koguväärtus Seda suurust silmas pidades on mõistagi esimene küsimus paralleelide tõmbamine Eestiga. Soomlaste koguvara 795 mld USA dollarit ületab eestlaste kogurikkuse umbes kümnekordselt ning seda umbes neli korda arvukama rahvastiku baasilt. Ühe soomlase kohta tuleb rikkust 183 124 USA dollari jagu ning keskmisel soomlasel on vara 55 532 dollari väärtuses (st mediaan rikkus elaniku kohta).

Maailma sõjalised kulutused Kõige olulisem fakt, mida peab maailma sõjaliste kulutuste kohta silmas pidama, on tõsiasi, et sõjandus on valdkond, kus üks dollar militaarkulutust ostab erinevates riikides täiesti erineval määral militaarvõimekust. Kõige ilmekamaks näiteks on siinkohal maailma number kaks militaarvõim Venemaa, mis omab kordades suuremat sõjalist võimsust kui teised Euroopa suurriigid nagu Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa kokku, kulutades samas vaid kolmandiku viimatinimetatute kokku liidetud militaarsetest väljaminekutest.

Sama põhimõte kehtib ka Hiina Rahva-

vabariigi puhul, millel on samuti suuresti autonoomne sõjatööstuskompleks ning eneseküllane majandussüsteem, mis töötab sootuks teistsuguse hinnabaasi alusel kui lääneriigid. Summa summarum, Venemaa ja Hiina ohvitserid, tankid ja lennukid pole kehvemad kui lääneriikidel, ent nende maksumus on 3-5 korda odavam. Antud asjaolu muudab sõjalise võimsuse mõõtmise dollarisse konverteeritud sõjaliste kulutuste aritmeetilise võrdlemise alusel mitte reaalsust kirjeldavaks, vaid moonutavaks ettevõtmiseks.

Maailma 87 triljoni USA dollari suurusest kogutoodangust moodustavad hetkel 1,8 triljoni suurused sõjalised kulutused pigem tagasihoidlikud 2%. Tulevikku vaadates annab üha langeva maailmamajanduse osakaalu kiuste jätkuvalt globaalset hegemooniat taotleva USA, tõusva Hiina, kasvavate ambitsioonidega India ning sissepiiratud Venemaa kombinatsioon alust oodata militaarsete pingete ning ka sõjaliste kulutuste kasvu – seda eriti kui Euraasia suurvõimude hinnatasemed ajapikku Läänega võrrelduna rohkem ühtlustuvad ning valuutad tugevnevad.

Vene tuumaraketiallveelaev Kazan manöövritel. Üliriikide spetsiifilistest eritehnoloogiatest pungil relvaplatvormid on erakordselt kallid, makstes miljardeid dollareid. Faktiliselt omavad kõikide relvaplatvormide tootmise võimekust vaid USA ja Venemaa.

Maailma sularaha Tabelis on kajastatud kõikide maailmas käibel olevate valuutade paberkupüüride väärtus dollari vastena. USA dollareid ringleb maailmas 1900 miljardi väärtuses, eurosid ca 1250 miljardi jagu.

Sularaha on inimeste poolt vahetult kontrollitav ning keskvõimu jaoks oluliselt tülikamalt konfiskeeritav vara liik. Sellest tulenevalt on tegemist varaga, mis on digitaalse jälgimisühiskonna kaudu elanike totaalkontrolli poole liikuvas maailmas üha suurema surve all.

On tõenäoline, et mitte kuigi kauges tulevikus võime näha (pankade ja keskvõimu poolt nupuvajutusega konfiskeeritava) krediidiraha pideva paisumisega paralleelselt ringluses oleva sularaha kahanemise protsessi. Hetkel pole seda veel juhtunud ning on teatud põhjused, miks maailma protsesse suunavad võimud sularaha veel käibelt

Makroskoop C

makroskoop.ee

gem geopoliitilistest kui globaalmajanduslikest protsessidest.

Maailma likviidne raha

Ühes asukohas paiknevate kullareservide mahu poolest on Briti Keskpanga kullahoidla New Yorgi Föderaalreservi järel maailmas teisel kohal. 2019 seisuga hoiustati seal 5134 tonni kulda.

kaotanud ei ole (revolutsioone on endiselt problemaatiline finantseerida sularahata, samuti kõikvõimalikke ühiskonda õõnestavaid operatsioone; mõnigates suurriikides – nagu näiteks Saksamaa ja USA – hindavad kodanikud endiselt liialt sularaha poolt pakutavat vabadust jms).

Maailma kullavarud Hinnatud on kõikide maailmas leiduvate kullavarude turuväärtust hinnataseme juures 1715 dollarit/unts. Kulla väärtus tuleneb selle füüsiliste omaduste ja rariteetsuse kombinatsioonist. Kokku on maailmas 197 000 tonni kulda, mis moodustaks ühtekokku panduna umbes 20×20×20meetrise kuubiku.

52% maailmas kaevandatud kullast on leidnud kasutust ehtekullana, 18% on monetaarkullana keskpankade “viimase instantsi” reservvara funktsioonis, 16% eraisikute käes oleva investeerimiskullana (peamiselt kangide, plaatide ja kuldmüntide kujul) kas vahetult omatuna või kullafondide alusvarana. 12% kullast omab tööstuslikku funktsiooni, seda peamiselt elektroonikas, meditsiinis, kosmose ja militaarotstarbelises optoelektroonikas jms.

Kulla hind kõigub maailmaturgudel pidevalt, ent on pikas perspektiivis pidevalt juurde trükitava krediidiraha tõttu garanteeritult kasvav.

Fortune 500 ettevõtete turuväärtus Samanimelise majandusväljaande poolt käibe alusel koostatud pingerida USA 500 suurimast ettevõttest. Nende kombineeritud käive annab umbes kaks kolmandikku USA siseriiklikust kogutoodangust ja nende võim Ühendriikide poliitilise protsessi üle on tänaseks sisuliselt totaalne. Suurkorporatsioonide ning nende suuromanike annetused poliitilisele klassile moodustavad absoluutse enamuse USAs poliitilisele lobitööle kulutatud rahast, mida sealsed väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted endale lubada ei saa.

500 hiigelkorporatsiooni, mis moodustavad vaid 0,000016% USA ca 30 miljonist ettevõttest, ent annavad 2/3 riigi kogutoodangust, konverteerivad finantskapitali jooksvalt poliitiliseks kapitaliks ning tellivad endale meelepärast seadusandlust. See on klassikaline plutokraatlik sünergia, kus rikkus toodab võimu ning võim rikkust.

Protsess on 21. sajandiks jõudnud punktini, kus suurimad konglomeraadid on sisuliselt usurpeerinud USA rahasüsteemi ning naudivad Föderaalreservi tasuta raha privileege, millest tavalised ameeriklased ning 30 miljonit väikeettevõtet osa ei saa.

Tegemist on reaalsusega, mis on tekitanud Ühendriikides (aga ka teistes riikides, mis sarnase mudeli alusel toimivad) viimase poole sajandi jooksul riigi ajaloos senitundmatu sotsiaalmajandusliku kihistumise, mille lahendamine või plahvatamine on riigi tuleviku seisukohalt võtmeküsimus.

Suurkontsernide ärihuvide globaliseerumine viimase sajandi jooksul on muuhulgas olnud USA globaalse impeeriumi ehk hegemoonia loomise üheks olulisimaks, kuigi mitte ainsaks algpõhjuseks.

Lähitulevikus võib oodata Fortune 500 ettevõtete aktisakapitali väärtuse jätkuvat tõusu USA dollaritrüki laineharjal. Mäng kestab senikaua, kuni dollar naudib maailmas reservvaluuta staatust.

Hetk, mil maailmavaluuta positsioon USA globaalse militaarbaaside võrgustiku kiuste minetatakse, on momendiks, mil Fortune 500 ettevõtetesse (ning USA aktsiaturgudele tervikuna) paigutatud varast jääb järgi vaid murdosa selle praegusest väärtusest. Millal see juhtub, sõltub aga pi-

Mõeldud on kogu maailmas hetkel leiduvat sularaha väärtuses 6600 miljardit USA dollarit ning pangas olevaid nõudehoiuseid ehk siis pangakontol olevat raha, mida konto omanik võib soovi korral (päevalimiitide piires) sularahaks lunastada.

Esmane küsimus, mis maailmas kupüüride kujul ringleva sularaha ja pangakontodel (väidetavalt) oleva raha kohta koheselt tekkib, on see, et kuidas saab pangakontodel olla 35 200 miljardi dollari väärtuses raha, kui sularaha eksisteerib vaid 6600 miljardi dollari väärtuses? Eriti kui võtta arvesse, et vaid väike osa sellest on pankade valduses?

Vastus peitub selles, et pankadel ei ole tegelikult nii palju sularaha kui on nõudehoiuseid ning niipea, kui kriitilisest piirist suurem hulk inimesi suunduks panka oma raha välja võtma, toimuks nn “pangajooks” (bank run) ning pank kollabeeruks.

Sellised stsenaariumid teostuvad kõikehõlmavate finantskriiside ajal, mil peale sularaha ning väärismetallide kõik finantsvarad (aktsiad, võlakirjad, pensionifondid jne) kokku varisevad ning elusäästud hetkega olematuks haihtuvad. Kõik raha, mis eksisteerib peale sularaha, on tegelikkuses pankade poolt väljastatud krediit – virtuaalne raamatupidamislik kanne – ning kuna väljastatud krediit on vaja tagastada nii põhiosa kui intresside ulatuses, peab maailma likviidne rahamass pidevalt paisuma … kuni kollapsini või rahareformini.

list virtuaalvara (aktsiad, võlakirjad jms) ning kui tempokas on olnud kinnisvara hindade inflatsioon. Viimane on eriti oluline, kuna kinnisvara on jätkuvalt pankade krediidiraha loome peamine finantseerimise objekt, mis kergitab kinnisvara kui hinnaliseima üksiku varaklassi bilansilist väärtust koos rahamassi kasvuga. Ruutkilomeeter Saaremaad, Montanat või Murmanski oblastit on olemuslikult üks ja sama reaalsus, sõltumata sellest, kas selle hind on 200 000 või 2 000 000 eurot.

Finantsilises mõttes endiselt suhteliselt algelisel tasemel toimiv Venemaa on inimese kohta materiaalselt tunduvalt vaesem kui Saksamaa ning seda on näha ka venelaste ja sakslaste elatustaset võrreldes – ent vahe ei ole mõistagi kümnekordne nagu varade bilansilise dollariväärtuse võrdlusest järeldada võiks.

Samamoodi ei ole hiinlaste reaalne aineline rikkus vaatamata erakordsele elustandardi kasvule aastatel 2000–2019 kasvanud 17 korda – 3,7 triljoni USA dollari pealt 66,3 triljonini, vaid mõnekordselt, millega on kaasnenud kasvava rikkuse veelgi kiiremini kasvanud “finantsialiseerimine”.

Maailma võlakoorem Maailma võlakoorem on jõudnud majandusajaloo vältel kogutud statistika andmetele tuginedes ajaloo kõrgeimale tasemele ning matemaatilise paratamatusena garanteerib selle jätkusuutmatu kasv kas globaalse finantssüsteemi kokkuvarisemise või täieliku reformi. Küsimus on vaid, millal.

Maailma kinnisvara turuväärtus

Mõeldud on kõikide maailma riikide kokku liidetud kogutoodanguid pärast siseriiklikes valuutades arvestatud kogutoodangute konverteerimist dollari vääringusse.

Kui arvestada riikide reaalset siseriiklikku ostujõudu (dollar ostab USAs ja Indias väga erineva koguse hüviseid), ulatub maailma aastane SKT ca 140 000 mld USA dollarini. Olgu täpsustatud, et tegemist on 2019. aasta andmetega. 2020 aastal kahanes maailma siseriiklik kogutoodang karantiinide tõttu erinevatel hinnangutel 3–4% võrra ehk oluliselt rohkem kui 2008. aasta finantskriisi tingimustes.

Kinnisvara on jätkuvalt maailma kaugelt kõige suurema väärtusega varaliik, mis ületab kordades kõikide maailma aktsiaettevõtete väärtuse. Sarnaselt väärismetallidega on ka kinnisvara piiratud ressurss, mida ei toodeta rohkem juurde – vähemasti inimlikult relevantses ajaskaalas.

Kinnisvara erakordselt kõrge hinna aluseks on peamiselt asjaolu, et suur osa pangakrediidist luuakse kinnisvara soetamise eesmärgiga. See tähendab, et igast juurde trükitud eurost või dollarist läheb kõige suurem osa just kinnisvara soetamiseks.

See aga kergitab pidevalt kinnisvara hindu, mis on suuresti funktsioon pankade laenupakkumisest.

Maailma börsiettevõtete turuväärtus

Maailma varade koguväärtus

Arvesse on võetud maailma börsidel noteeritud ettevõtete aktsiakapitali turuväärtus 2019. aasta lõpu seisuga. Kuigi USA annab maailma siseriiklikust kogutoodangust reaalset ostujõudu arvestades vaid 15%, on USA aktsiaettevõtete hind pea sama suur kui ülejäänud maailma riikidel kokku – 44%.

Antud asjaolu illustreerib reljeefselt geoökonoomilist tõsiasja, et maailmaturu aktsiahindade, rahavoogude mahu ning reaalse materiaalse lisaväärtuse loomise vahel eksisteerivad suured (ja kasvavad) vastuolud. Kogu maailmast kapitali neelav USA finantsturg võimaldab neil “dollarihegemoonia” tõttu tarbida triljonites dollarites rohkem materiaalset rikkust, kui maailmale vastu müüakse. See, kombineerituna ülemaailmse sõjaväebaaside võrgustikuga, on USA globaalse dominantsi üks kahest alustalast.

Pikemas perspektiivis on ebatõenäoline, et praegu 9,21% osakaaluga, kuid maailma kogutoodangust palju suurema osa hüviseid tootva Hiina aktsiaturg jääb väiksemaks kui Ühendriikide oma. Antud asjaolu aga suunab maailma kapitalivood homme üha enam ümber Hiinasse ning ülehomme Venemaale, Indiasse, Indoneesiasse, Vietnamisse jne.

Tähelepanelik lugeja, kes on kokku liitnud tabelis toodud eri varaklasside väärtused, märkab, et see ei ühti antud numbri­ga. Seda seepärast, et tabeli sisendid on hinnangulised ning pärinevad erinevatest allikatest.

Suurusjärgu mõttes võib maailma varade koguväärtust hinnata siiski umbes 300 –500 triljoni USA dollari vahemikku. Olgu veel täpsustatud, et antud number ei hõlma endas geoluure poolt tuvastatud, ent mitte veel kasutusele võetud maavarade – nafta, rauamaagi, maagaasi, teemantite, metsamassiivide jm turuväärtust.

Maailma siseriiklik kogutoodang

Venemaa, Saksamaa, Hiina ja USA kodanike vara väärtus Iga võlapõhise rahasüsteemiga riigi materiaalse rikkuse kasvuga kaasneb paratamatult selle rikkuse rahas mõõdetud turuväärtuse veelgi suurem kasv, nagu Eesti näitel juba nägime. Keskne küsimus peitub inflatsiooni määras ning riigis asetleidvate majandusprotsesside “monetiseerituse” (ehk “rahaks tegemise”) tasemes.

Oluline on, milline on “finantsialiseerituse” aste ehk kui palju on riigis mitteaine-

Dollareid ringleb maailmas 1900 miljardi väärtuses, eurosid umbes 1250 miljardi jagu.

Maailma tuletistehingute väärtus Mis asjad on tuletistehingud, mille maht on mõningatel andmetel suurem kui maailma kinnisvara, vallasvara ja kõikide ettevõtete väärtus kogu oma tootmistaristu ja oskusteabega kokku?

Tegemist on erinevat tüüpi finantslepingutega – näiteks optsioonid, futuurid, forwardid, swapid jms –, mis annavad ühele osapoolele õiguse või kohustuse osta või müüa mõnda reaal- või finantsvara (lepingu alusvara) teisele osapoolele varem kokku lepitud hinnaga.

Pärast taolise lepingu sõlmimist tekib sellele väärtus sõltuvalt sellest, kuhu suunas alusvara hind liigub, andes võimaluse

Kinnisvara hindade kasv on tingitud peamiselt pankade laenupoliitikast, mis eelistab kinnisvara soetamise finantseerimist ettevõtlustegevuse rahastamisele. New Yorgi kinnisvara on kallim kui kogu USA tootmismasinate infrastruktuur.

spekuleerida lepingute ja alusvarade väärtusega, tundmata seejuures huvi reaalse tehingu vastu. Täiendavalt võib olla lepingu alusvara (nt nafta, kuld, aktsia) kogus märksa suurem kui kummalgi osapoolel reaalselt kasvõi oma bilansimahtu (rahakotti) arvestades võimalik soetada või müüa oleks, tekitades võimendust võitudele ja kaotustele.

Tuletisväärtpaberid jagunevad börsil noteeritud ja börsivälisteks (nn over the counter) tehinguteks eri osapoolte vahel, milleks on peamiselt suured finantsinstitutsioonid.

Maailmas eksisteerivate tuletistehingute koguväärtust ei tea keegi, kuna enamus nendest kuuluvad nn “reguleerimata” finantstehingute alla, mida finantsinstitutsioonid ei ole kohustatud oma bilanssides avaldama.

Erinevate hinnangute kohaselt võib kõikide tuletistehingute – näiteks nafta või valuuta ostu tulevikutehing, mis on seotud nafta/valuuta turuväärtusega kokkulepitud indeksi alusel kokku lepitud ajal – koguväärtus ulatuda 500 triljonist kuni 1000 triljoni dollarini, mis on võrdne planeedi 11 aastase kogutoodanguga.

Põhjus, miks maailma tuletistehingud ehk derivatiivid saavad olla väärt kordades rohkem kui nende aluseks olev planeedi reaalvara, tuleneb aga sellest, et erinevate tuletistehingute alusväärtuseks võib olla sama vara, mida müüakse ja ostetakse lihtsalt erinevatel ajalistel positsioonidel.

Piltlikult öeldes – kotitäis kartuleid on üks, aga sama kartulikoti ostu- ja müügitehinguid on järgneva aasta peale erinevatesse ajapunktidesse kokku lepitud kümme, sada või tuhat, mis näitaks mõistagi seda, et kartulikoti ostu-müügilepingud on väärt kümme, sada või tuhat korda enam, kui reaalselt on lepingute alusvaraks olevaid kartuleid.

Seega tehniliselt ei saa tuletistehinguid käsitleda samadel alustel nagu muud omakapitali, toorainet, valuutasid vms. Tuletistehingud toovadki eriti ilmekal kujul esile vajaduse teha vahet reaalsel ainelisel rikkusel – kinnisvaral, infrastruktuuridel, tööstustoodangul, toorainetel jms – ning finantsvarade virtuaalsel, bilansilisel väärtusel.

On finantsmajandus ja reaalmajandus ning nende käibemahud ning seos füüsilis-ainelise maailmaga on sootuks erinev.

Näiteks maailma valuutaturgudel teostatava (valdavalt spekulatiivse) kauplemise päevakäive ületab maailma suuruselt kolmandaks majanduseks oleva Jaapani aastase kogutoodangu. Antud hoomamatute mahtudega raharingluse protsessi käigus ei toodeta aga erinevalt kaupade ja teenuste loomisest reaalset materiaalset (ega ka vaimset) rikkust juurde.

Ent kuigi nimetatud triljonite omandamise käigus ei looda reaalseid rikkusi, on spekulatiivse tegevusega saadud dollari või euro ostujõud finantsspekulandi jaoks täpselt samasugune kui viljakasvatuse, masinaehituse, tarkvara arenduse või mistahes muu töö ehk väärtusloomega teenitu põllumehe, töösturi või programmeerija jaoks.

Tõsiasi, et finantsspekulatsiooni abil omandab finantssektor üha suurema osa reaalmajanduse poolt genereeritud hüviste omandamise õigusest – USAs on finantssektori osakaal kõikidest kasumitest kasvanud poole sajandi jooksul 3–4% pealt ligi 40 protsendini –, on meie ajastu keskseks majanduspoliitiliseks defektiks, mille lahendamiseta on süsteemi kollaps varem või hiljem paratamatu.

Lõpetuseks Raha kätkeb endas paradoksi. Paberkupüürid ja digitaalsed registrikanded on olemuslikult kõige väärtusetumad asjad maailmas … ent kummalisel kombel saab nende eest omandada kõike, mis ainelist väärtust omab ning sedasi ostetavuse kaudu ka mõõdetavuse kvaliteedi omandab.

Siiski ei ole kõige olulisemad väärtused nagu rahu, rõõm, tähenduslikkus, vabadus, ei mõõdetavad ega ostetavad rahas.

Nagu Coco Chanel tabavalt lausus: “On inimesi kellel on palju raha … ning on inimesed, kes on rikkad.” See on ehk mõte, millega on paslik käesolev audit maailma rikkusest lõpetatuks lugeda – punktis, kus kulgeb hinnatava ja hindamatu piir.

D Makroskoop

Doug Casey.

Casey: kontrollimatu rahatrükk suurendab vaid jõukuse lõhet ning valitsuse kontrolli USA legendaarne anarhokapitalistist investor Doug Casey väidab, et kontrollimatu rahatrükk ei ole majandusajaloos mitte kunagi lõppenud teistmoodi kui sügava majanduskriisiga.

Modernseks rahateooriaks nimetatud arusaam, mille kohaselt keskpank võib majandust turgutada peaaegu piiritult raha juurde luues, on majandusteadlaste poolt küll taunitud, ent tänasel päeval praktiseeritud sisuliselt kõikides maailma keskpankades.

Casey hinnangul ei ole nii turgutatud majandust, vaid teostatud jõukuse ümberkandmist kõige rahakamate majandussubjektide suunal, kes kannatavad inflatsioonilist efekti “uue raha” esmatarbijatena kõige vähem.

Loe pikemalt: makroskoop.ee

Masside valitsemise põhitõed: killusta ühiskond ja kindlusta võim Kui varasematel epohhidel on “jaga ja valitse”-meetodit USAs kasutatud eeskätt välispoliitikas, siis täna rakendavad Ameerika võimuringkonnad samu võtteid üha enam ka USA siseriikliku poliitika suunamiseks, kirjutab USA lingvist ja kultuurikriitik Noam Chomsky oma arvamusloos.

Ta lisab, et seetõttu majandab täna 78% ameeriklasi palgapäevast palgapäevani; tudengitele on kaela langenud tagastamatud õppelaenud; Wall Street, pankurid ja USA keskpank nöörivad keskmist kodanikku; riigi sõjatööstuse juhtide mahitusel peetakse lõputuid ja laastavaid välissõdu.

Tsiviilõiguste ja privaatsuse vähenemine on lakkamatu, toidulaual on ebatervislik võlts toit, mille valmistamisel kasutatakse ohtralt GMOd ja tervist kahjustavat keemiat. Krooniliste haiguste hulk ühiskonnas kasvab, samas kui tervishoid kallineb. Need on vaid mõned Ühendriike üha enam painavatest probleemidest.

Jätka lugemist: makroskoop.ee

makroskoop.ee

Säästjad on Euroopas üha enam silmitsi negatiivsete intressidega Foto: Shutterstock

Ajalooliselt ebanormaalne olukord, kus pangad ei maksa hoiustajatele intressitulu, vaid maksustavad hoiuseid negatiivsete intressidega, on levimas üle Euroopa, sillutades teed senitundmatusse finantstulevikku.

Taani rahvusvaheline panganduskontsern Danske Bank avaldas aprilli lõpus pressiteate, milles informeeris kliente, et laiendab hoiuste vahemikku, millele kohaldatakse edaspidi negatiivseid intressimäärasid.

Danske Banki avalduse kohaselt alandatakse negatiivse intressiga maksustatavate hoiuste suurust, hõlmates ka hoiuseid, mis jäävad 100 000 ja 250 000 Taani krooni vahele (13 000–32 500 eurot).

Negatiivsete intressimäärade poliitika on üha kiireneva rahatrüki tingimustes levimas üle Euroopa. Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde’i sõnul on tegemist hoiustajate jaoks ebasoodsa olukorraga, ent pidades silmas majanduse stimuleerimise suuremat eesmärki, tuleb säästjate huvid vajaduse korral tuua ohvriks.

Tegemist ei ole nähtusega, mis on piiratud vaid eurotsooni või Euroopa Liiduga. Ka Inglise keskpank andis aprilli al-

Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde’i sõnul tuleb majanduse stimuleerimise suuremat eesmärki silmas pidades säästjate huvid vajaduse korral ohvriks tuua.

–0,6%

on Danske ja Nordea panga intress Taanis eraisikute enam kui 100 000krooniste (13 000 eurot) hoiuste puhul.

Maailma majandusvõimu totaalne muutumine 18 aastaga Maailmamajanduse jõujooned on ligi 20 aastaga tundmatuseni muutunud, asetades liidripositsioonile “saja-aastase alanduse” epohhist väljunud Hiina. Selge pildi muutusest annavad kaks pilti. Ühe inimpõlve vältel on Hiina tõusnud maailma suurimaks kaubandusriigiks, andes Pekingile majanduslikud trumbid jätkuvat sõjalist ülekaalu omava USA ees.

guses Ühendkuningriigi pankadele korralduse valmistada ette negatiivsete intressimäärade poliitika käesoleva aasta augustiks.

Aprilli lõpuks olid mitmed Ühendkuningriigi, Šveitsi ja Taani pangad asunud negatiivseid intressimäärasid kehtestama. Taani oli esimene Euroopa riik, kes tegi negatiivsete intresside eksperimendiga algust juba 2012. aastal.

Ajalooline finantsreaalsus pahupidi Negatiivseid intressimäärasid peetakse anomaaliaks ning tegemist on nähtusega, mis on eriliselt kahjulik kõikidele, kes soovivad pikemas perspektiivis raha koguda, ilma seda riskantsetesse finantsväärtpaberitesse investeerimata.

Suured säästjad on ajalooliselt oodanud oma raha pangas hoiustamise eest intressitulu. Ent ajalooline finantsreaalsus on tänasel päeval pahupidi

pööratud ning turvalise passiivtulu teenimise võimalus pangahoiuste näol on saanud igandiks.

Negatiivsete intressimäärade eestkõnelejad väidavad, et tavatu finantspoliitika aitab esmakordseid koduostjaid, ettevõtjaid ning laenusaajaid. Teooria kohaselt peaksid negatiivsetest intressimääradest võitjad rohkem tarbima ja sedasi majandust stimuleerima.

Ometi pole säärane poliitika võitnud universaalset poolehoidu ning Taani ettevõtlusministri Simon Kollerupi sõnul on negatiivsete intressimäärade kohaldamisega kõik piirid ületatud. Oma Facebooki postituses lausus Kollerup järgnevat: “Ma arvan, et oleks ülim aeg sellele piir panna. Pangad, mis teenivad hiiglaslikke kasumeid, on muutunud liiga ahneks, söandades suure tulususe kiuste üha innukamalt üha rohkemate taanlastele turjale negatiivsete intresside iket asetada.”

AASTA 2000

AASTA 2018

ALLIK AS: VISUAL CAPITALIST

Andmed puuduvad Kes on suurim kaubanduspartner?

USA

võrdne

Hiina

Jaga uudist: makroskoop.ee

Makroskoop E

makroskoop.ee

Hiina pangad asusid kiirkorras kulda koguma Kas tulekul on maailma finantssüsteemi kriis?

Hiina keskpank andis kevadel riigi kommertspankadele kvoodid suuremahuliseks füüsilise kulla sisseostuks maailmaturgudelt. Hiina keskpanga otsus asuda maailmaturgudelt massiliselt kulda kokku ostma vihjab strateegiale teha jüaanist uus maailmavaluuta ning lõpetada USA maailmavõimu aluseks oleva dollari reservvaluuta staatus.

ADRIAN BACHMANN makroskoop.ee

2018. aastal käivitas Hiina kullaga tagatud naftaostulepingute (futuurlepingud) süsteemi. Lepingud on nomineeritud Hiina jüaanis, ent konverteeritavad füüsilisse kulda. Uudis kullaga tagatud Hiina rahvusvaluutas hinnastatud naftalepingute käivitamisest saatis 2018. aastal maailma rahandussüsteemile tugeva signaali, viidates võimalusele, et Hiina petro-jüaani lepingute süsteem võib tähistada dollari maailmavalitsemise lõpu algust.

Käesoleva aasta märtsi lõpus raporteeris Maailma Valuutafond, et USA dollari osakaal maailma reservvaluutade hulgas on langenud 59%ni ehk 25 aasta madalaimasse punkti.

Aprillis sai Hiinast esimene suur majandus, mis käivitas ametlikult keskpanga digitaalvaluuta süsteemi, mis tugevdas Aasia gigandi liidripositsiooni ka riiklike virtuaalvaluutade arendajana.

7. aprillil tegi USA üks mõjuvõimsamaid riskikapitaliste, PayPali asutaja ning Facebooki suuromanik Peter Thiel avalduse, et bitcoin võib olla osa Hiina finantsrelvastuse arsenalist USA dollari kukutamise rindel. “Bitcoin on ohuks kõikidele tagatiseta riigivaluutadele, ent eriti dollarile,” kommenteeris Thiel.

Viimased arengud Kõik eelpool toodu on kontekst, mille taustal saab mõista Hiina keskpanga äsja tehtud avaldust. Reutersile teadaolevad allikad raporteerivad, et Hiina keskpank on aprillis andnud riigi kommertspankadele kvoodid suuremahuliseks füüsilise kulla sisseostuks maailmaturgudelt.

Hiina keskpank kontrollib riiki sissetuleva kulla kogust läbi kommertspankadele antud kvootide süsteemi. “Pikka aega ei olnud meil kullaostude kvoote. Esmakordselt pärast 2019. aastat on need taas väljastatud ning suurimates mahtudes,” kommenteeris ühe Hiina kommertspanga esindaja Reutersile.

Uudised Hiina kullakogumise algusest kergitasid kohe maailmaturul kulla hinda.

Mahud, milles Hiina asub maailmaturgudelt kulda kokku ostma, on erakordsed.

Alates 2020 veebruarist on Hiina importinud keskmiselt vaid 10 tonni kulda kuus, samas kui 2019. aastal ulatus igakuine kullaimport 75 tonnini.

Tulevik näitab selgemini, kas äsja (taas) käivitatud suuremahuline kullaost on samm, millega Hiina valmistab ennast ette dollaripõhise maailma finantssüsteemi kokkuvarisemiseks.

Maailma rahasüsteemi “suur pilt” Finants- ja kullaturgude ekspert Alasdair Macleod kirjeldab maailma rahasüsteemi perspektiive USA-Hiina mõõduvõtu kontekstis järgnevalt: “Hiinal on võime pääseda dollari kollapsist, sidudes jüaani kullaga. Kõikidest maailma suurtest majandustest on Hiinal parimad väljavaated luua stabiilne valuuta.”

Kui Hiina seda vaid sooviks, võiks ta kasutada oma hiiglaslikke kullavarusid USA

Foto: Shutterstock Hinna kullavarude kasv on jätkunud ka pärast 2017. aastat, olles tänaseks jõudnud tõenäoliselt 25 000 tonni piirimaile, st rohkem kui kõikide lääneriikide keskpankade kullavarud kokku.

Hiina riigi eeldatavad kullareservid tonnides 22 000 20 000 18 000 16 000 14 000 12 000 10 000 8000 6000 4000 2000 0 1994

netoimport riigisisene kaevandamine ametlikud reservid ehtekulla baas 1994

2000

2005

2010

2015

ALLIKAS: BULLIONSTAR.COM

dollari maailmavaluuta staatuse lõpetamiseks üleöö. Ei ole kahtlustki, et see “tuumavariant” on kontekstiks, milles kogu USA ja Hiina vaheline finants- ja kaubandussõda praegu aset leiab.

Ometi on olukord märksa keerulisem ning tegemist ei oleks ühemõttelise võiduga. Hiina huvides ei ole dollari maailmavaluuta staatuse hävitamine üleöö, kuna Hiina ise hoiab 3,4 triljoni USA dollari väärtuses Ameerika riigiobligatsioone ning teisi finantsvarasid.

Need triljonid kujutavad endast rahakotti, mille abil Hiina finantseerib hetkel maailmaturgudelt tooraine kokku ostmist, hiiglaslikku “Vöö ja tee” infrastruktuuriprogrammi terves Euraasias ning kõiki muid tehinguid, mille abil Hiinal on mõjuvõim maailma riikide üle.

Dollari hävitamine üleöö oleks kaheldava väärtusega ettevõtmine, kuna sellega hävineks ka suur osa Hiina majandusvõimust maailmas. Seda tänu tõsiasjale, et vaid väike osa Hiina krediidivõimust maailma riikide üle on hetkel nomineeritud jüaanis.

Sellesse stsenaariumisse (st maailma valuutasüsteemi hetkeseisu) on paratamatusena sisse kirjutatud ülemaailmne panganduskriis, mis hõlmab kõiki maailma valuutasid – mõnda rohkem kui teist. Ning kuna rahvusvaheline pangandus on tänini suuresti dollaripõhine ettevõtmine, saavad ülemaailmse panganduskriisi järelmid olema eriti rängad dollarile.

Tulevikus asetleidev võlapüramiidi kokkuvarisemine saab olema nn 5. kategooria torm, samas kui 2008.–2009. aastal kogetu

Hiina kesk­ pank on ap­ rillis andnud riigi kom­ mertspanka­ dele kvoodid suuremahu­ liseks füü­ silise kulla sisseostuks maailma­ turgudelt.

Loe Adrian Bachmanni kommentaari veebist: makroskoop.ee

kujutas endast 2. või äärmisel juhul 3. kategooria finantskriisi. Alles pärast seda, kui selline kataklüsm on aset leidnud, ei jää Hiinale muud alternatiivi kui loobuda kõikidest katsetest dollari staatust üleval hoida, isegi kui see tähendab kogutud dollarireservide ning nendega kaasneva välismõju kadu. See on punkt, mil Hiinal ei jää jüaani maailmavaluutaks tegemisele enam alternatiive.

Protsess nõuaks kullatagatise taastamist. Kuigi Hiina kaotaks koos dollari staatuse kadumisega oma (dollaris nomineeritud) valuutareservid, võimaldaks kokku kuhjatud kuld ning selle krahhijärgne väärtuse kasv täita maailma rahaturgudel tekkinud vaakumi. Samuti kasvaks kõikide aastakümnete jooksul kulda kokku kuhjanud hiinlaste jõukus.

Ent praegusel momendil ei ole Hiinal veel huvi seada sisse kullastandardit, kui see peaks toimuma USA dollari väärtuse täieliku kokku varisemise hinnaga. See on programm, mille Hiina käivitab alles hetkel, kui on ilmne, et dollar on sisenenud inflatsioonilise kollapsi vältimatusse algfaasi.

Ei ole kahtlustki, et kullaga tagatud jüaani tulek mõjutab tundmatuseni kogu maailma rahasüsteemi ja kõiki fiat-valuutasid (st tagatiseta). Rahaturgudel on kindlasti vaja lühikest ettevalmistusperioodi, et teha muudatusi kohanemiseks.

Selge on see, et kõik kullatagatiseta valuutad kaotaksid maailmaturgudel kullaga tagatud jüaani vastu oma ostujõudu.

Hiina jaoks oleks oluline, et kullastandardi kehtestamine paistaks välja soovina taastada kindel valuuta ning mitte finantsrünnakuna, mille eesmärk on USA dollari hävitamine.

Suure tõenäosusega järgiksid mitmed riigid, eeskätt Aasia riigid, Hiina eeskuju ning kehtestaksid omaenda kulla- või kullavahetuse standardid. Mis peamine, tulevikus on maailma riikide keskseks finantspoliitiliseks valikuks kas meeleheitlik klammerdumine finantsiliselt jätkusuutmatute sotsiaalsüsteemide külge või oma valuutade stabiliseerimine. Hetk, mil Hiina otsustab tagada oma valuuta kindla kulla(vahetuse) standardiga, saab olema momendiks, mil Ameerika Ühendriikide globaalne võim haihtub ning seda sõltumata sellest, kas USA ise otsustab järgida Hiina eeskuju või mitte.

Planeedi koguvõlgnevus on jõudnud rekordilise 360%ni kogutoodangust 2021. aasta esimeses kvartalis küll langes maailma koguvõlgnevuse määr esmakordselt kahe ja poole aasta jooksul, aga suures pildis jätkab maailma võlakoorem pidurdamatut kasvu tulenevalt võlapõhise rahasüsteemi olemusest, olles jõudnud seninägematu 360%ni planeedi kogutoodangust.

Võla kogumahu väikesele ja ajutisele langusele viitavad andmed pärinevad Rahvusvaheliselt Rahanduse Instituudilt (IIF). Nende andmetel langes maailma koguvõlgnevus 2021. aasta esimeses kvartalis 1,7 triljoni dollari võrra, 289 triljoni USA dollarini. Langus leidis aset peamiselt finantsinstitutsioonide netovõlgnevuse languse arvel, samas kui avaliku sektori võlad jätkasid üle maailma kasvamist.

Arengumaade võlgnevus jätkas kontrastina jõukatele riikidele ka 2021. aasta esimeses kvartalis kasvamist (olgugi et senisest madalamas tempos), tõustes 600 miljardi USA dollari võrra, 86 triljoni dollarini.

Loe koos kommentaariga: makroskoop.ee

USA aktsiaturgude maht ületas esimest korda ajaloos kahekordselt riigi kogutoodangu Reaalmajanduse aastase kogukäibe kahekordne ületamine on midagi, mida Ühendriikide finantsajalugu ei tunne ka kõige suuremate börsimullide ajast.

Ajalooliselt on aktsiakapitali ja siseriikliku kogutoodangu ekstreemne suhe esimese kasuks ennustanud ette mulli lõhkemist ning kulla hinna dramaatilist kasvu.

IMFi andmetel ulatus USA aastane kogutoodang 2020. aastal 20,8 triljoni dollarini, samas kui USA aktsiaturgude kogukapitalisatsiooni hinnati 41,8 triljoni dollarini.

Antud numbrid viivad aktsiaturgude koguväärtuse suhte siseriiklikusse kogutoodangusse seninägematu 201 protsendini.

Loe pikemalt: makroskoop.ee

F Makroskoop

USA maksuamet konfiskeerib maksmata maksude katteks krüptorahad USA maksuamet andis teada, et Ühendriikide valitsus on valmis konfiskeerima maksmata maksude katteks maksuvõlgnike krüptovaluutad.

Teadaande edastas USA maksuameti Internal Revenue Service (IRS) asedirektor Robert Wearing, kõneldes 12. mail toimunud virtuaalkonverentsil.

Tegemist on poliitikaga, mis tuleneb IRSi poolt 2014. aastal väljastatud teavitusest, mille kohaselt krüptovaluutasid käsitletakse maksuvõlgnevuste klaarimisel samaväärsetel alustel nagu teisi varaliike.

Maksuvõlgnevuste likvideerimise menetluse käigus kavatseb IRS võõrandada maksuvõlglaste krüptovarad, et need realiseerida olemasolevate nõuete katteks.

IRS palkas krüptotehingute auditeerimisel riigile abiks ettevõtte TaxBit. Selle eesmärk on tagada suures mahus krüptovaluutaga kauplejate aruandluskohustuse täitmine.

Hiina möödus heitgaaside väljutamises kõikide maailma jõukate riikide koondnäitajast Maailmamajanduse süvatrende uuriva analüütikakeskuse Rhodium Groupi kevadisest analüüsist selgus, et maailma domineeriv tööstusvõim Hiina möödus 2019. aastal tööstus- ja tarbimistegevuse käigus atmosfääri paisatud heitgaaside kogumahu poolest kõikide maailma rikaste riikide heitgaaside koondnäitajast.

Rhodium Groupi andmetel paisati 2019. aastal atmosfääri kokku 52 gigatonni süsihappegaasi ekvivalendi mahus heitgaase, mis kujutab endast 11,4% kasvu viimase kümne aasta jooksul.

Hiina moodustab 195 maailma riigi poolt atmosfääri paisatud heitgaasidest massiivsed 27%, ületades kaugelt teisele kohale jääva USA, mis annab planeedi heitgaasidest 11%.

Loe pikemalt: makroskoop.ee

Väljaande koostas AS Äripäev koostöös ASiga Tavid.

Toimetajad Jaana Lisette Kask ja Annika Kald

makroskoop.ee

Moskva kiirendab dollarist eemaldumist Foto: Shutterstock

Ameerika Ühendriikide üha suurenev finantssurve Venemaa suunal on pannud Moskva kiirendama dollarist eemaldumise programmi – Vene ekspordis langes dollaris arveldamise maht esimest korda alla 50%.

ADRIAN BACHMANN makroskoop.ee

Maailmamajanduses aset leidvat kajastav portaal ZeroHedge raporteerib, et kuigi Moskva on juba ligi kümme aastat tegutsenud selle nimel, et vabaneda dollaripõhisest arveldamisest, on pikaajalised plaanid jõudnud reaalsete tulemusteni alles viimastel aastatel.

Esimest korda ajaloos saavutati 2020. aasta lõpuks olukord, kus üle poole Venemaa ekspordist sai tasutud muus valuutas kui dollaris.

Vene keskpanga poolt 26. aprillil avaldatud andmete kohaselt leidis dollarist loobumise protsess aset peamiselt Hiina ja Venemaa vahelises kaubanduses, kus kolmveerand varem dollaris nomineeritud kaubavahetusest asendati euroga. 2020. aasta neljandas kvartalis tõusis euro osakaal Vene ekspordi finantseerimise kogumahus enam kui 10%, jõudes 36% tasemeni.

Pidevalt kuhjuvad ning karmistuvad Washingtoni finantssanktsioonid on pannud Venemaa tegutsema tõtakalt selle

nimel, et turvata maksimaalselt suur osa oma majandusest dollarisanktsioonide eest, vahetades muu hulgas keskpanga reservivaradest üha suuremas koguses dollareid eurode ja füüsilise kulla vastu.

Dollarist distantseerumise trend kiirenes Vene-Hiina kaubanduses 2019. aastal seoses Vene naftahiiu Rosnefti eurodes arveldamisele üleminekuga. Kuigi euro osakaal VeneHiina vahelises kaubanduses näitas 2020. aasta alguses langustrendi, toimus aasta viimases kvartalis järsk tõus.

Vastusena Venemaa poolt väidetavasti 2020. aastal toime pandud küberrünnakutele USA riigiinstitutsioonide vastu kehtestas Washington 2021. aasta aprillis Vene Föderatsioonile täiendavad sanktsioonid, mille hulka kuulusid piirangud äsja väljastatud Vene riigi võlakirjade ostule.

Vene asevälisminister Sergei Rõbakov mainis veebruarikuus antud intervjuus, et Venemaa kavatseb kohe rakendada meetmed, mis viiksid dollari kasutuse minimaalsele tasemele.

Loe artiklit: makroskoop.ee

Prantsuse presidentide nõunik: eriolukord ei lõpe enam kunagi Maailma mõjukaimate ühiskonnateoreetikute hulka kuuluv Prantsuse presidentide erinõunik Jacques Attali väidab, et koroonapandeemia eriolukordade käigus kehtestatud ühiskonna kontrollmeetmed on tulnud selleks, et alatiseks jääda. “Peame kujundama ümber töötamise ja õppimise seni tuntud viisid, et kohanduda ühiskonna lukku panemise perioodidega, millest saab ilmselt regulaarne osa meie elust,” ütleb Attali.

ADRIAN BACHMANN makroskoop.ee

Jacques Attali näol on tegemist autoriga, kelle väljalausumisi maailma poliitilise süsteemi ja ühiskondliku elu tulevikutrendidest tasub kuulata tulenevalt asjaolust, et mees kuulub maailma mõjuvõimsaimate isikute n-ö siseringi või on lähedal selle epitsentrile. Attali on mitme Prantsusmaa valitsuse ja presidendi (sh Emmanuel Macroni) erinõunik, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga esimene president, globaalse ulatusega finantsnõustamise firma asutaja, korduvalt maailma mõjuvõimsaimate mõtle-

jate hulka valitud futuroloog, kes on kirjutanud mitmeid raamatuid ja arvamusi, milles esitatud visioonid on tõestanud ennast kas täide läinuna või täide minevana.

Sedasi on Attali vähemalt sama mõjukas kui Maailma Majandusfoor umi esimees Klaus Schwab, kelle pantomiimse pahalase stiilis esitatud visioonid “koroonajärgsest maailmast” on saanud viimasel aastal (kuri)kuulsaks.

Attali koroonakriisijärgse “uue normaalsuse” visandamises domineerib täielikult imperatiivne vorm. On keegi “meie”, kes otsustab, kuidas inimesed oma elu tulevikus tohivad elada, kelle hulka kogu inimkond justkui arvatakse, ent kes sinna nii autori kui ka lugejate teadvuses tegelikult ei kuulu. Tegelikult kumab kogu Attali kirjutisest läbi vankumatu arusaam, et “meie” eluteede võimalikkuse ja võimatuse piirid panevad paika hoopis “nemad”.

Attali, Schwabi, Bill Gatesi ja teiste isehakanud nn ühiskonnainseneride näol on tegemist konkreetsete näidetega väga spetsiifilisest, väikese-

Foto: TEDxIssyLesMoulineaux (CC BY-NC-SA 2.0)

Jacques Attali on mees, kelle väljaütlemisi maailma poliitiline eliit kuulab.

arvulisest ja üha mõjuvõimsamast klassist.

Vastates küsimusele, kes on need “nemad”, kes on otsustanud ümber korraldada planeedi kaheksa miljardi inimese elu vastavalt oma parimale arusaamale sellest, kui palju inimeseks olemise vabadusest suvatsetakse massidele alles jätta, defineeritakse see grupp järgnevalt …

Kes on need “nemad”, kes “suurt lähtestamist” edendavad? Peale vaadates paistab, et tegemist on tavapäraste kaht-

lusalustega: maailma tippkapitalistid, ajalooliselt jõukad dünastiad maailma eri piirkondadest, ilmalike ja vaimulike õukondade liikmed, miljardärid ja muu seesugune rahvas. Ehk teisisõnu, inimesed, kellel on piisavalt raha, et arvata, et maailm kuulub neile.

0,0001% inimkonnast ja võibolla ka mõni komakoht nende ees – seltskond, kes noolib võimalust tõusta päris tippu. Nende seas on nii tuttavaid nägusid kui ka neid, kellest me pole kunagi midagi kuulnud.

Loe tervet artiklit: makroskoop.ee