Kaitse Kodu! nr 1 2013. a by Kaitse Kodu!

KAITSELIIDU 2013. AASTA MÄRKIMISVÄÄRSED ETTEVÕTMISED

KAITSE

KODU! NR 1/2013 (117/563)

KAITSELIIDU AJAKIRI

ORKAAN MÖLLAS KOOS LÄTLASTEGA

Kindral Kiili: 30 000 liiget pole midagi võimatut AMEERIKA KODUSÕDA — ESIMENE MOODNE SÕDA

NR 1/2013 (117/563) KAITSELIIDU 2013. AASTA MÄRKIMISVÄÄRSED ETTEVÕTMISED

KAITSE

KODU! NR 1/2013 (117/563)

Kindral Kiili: aluseks peab olema ühiskonna, mitte Kaitseliidu vajadus

Orkaan 7 ehk kolm päeva lätlaste vahekohtunikuna

Cambrian Patrol — harjutuseks maskeeritud võistlus

Liikmemaksu tasumine on kaitseliitlase auasi

Kaitseliidu selgroog saab tugevaks allohvitseride kogus

Ära maga maha! Kaitseliidu 2013. aasta märkimisväärsete ettevõtmiste meelespea

Ameerika kodusõda oli esimene moodne sõda

Kuninglik mereväereserv on Briti merekaitseliit

Tee ise Kaitseliidu ajakirja!

Test. Süütetablett — tarvilik abimees metsalaagris

KAITSELIIDU AJAKIRI

ORKAAN MÖLLAS KOOS LÄTLASTEGA

Kindral Kiili: 30 000 liiget pole midagi võimatut AMEERIKA KODUSÕDA — ESIMENE MOODNE SÕDA

Sisukord

NAISKODUKAITSE

Kompass ja kaart selged

Looduse värvid lisasid sõdurikudumitesse kodusooja

Aire Tooming esinaiseks kasvamisest ja naiskodukaitsjaks olemisest

KAANEFOTO: LIIVI REINHOLD

NOORTEORGANISATSIOONID

51 52

Tordivalmistamine oli kirsiks tordil

Peavanem Silver Tamm: noorkotkad, öelge ise ka sõna sekka!

Kodutütarde peavanem Angelika Naris vaheldusrikkuse võlust

Tüdrukud pärast Kodutütreid

52 Kaitse Kodu! 1/2013

Peatoimetaja veerg

Mida rohkem sõpru, seda rohkem kaitseliitlasi

a olin väiksena tüütuseni aktiivne laps. Otsisime pinginaabriga endale muudkui aga uusi ringe lisaks neile, kus me juba käisime. Ja kui keegi vähegi viitsis kooli värbama tulla, olime meie alati kirjas, kuigi pahatihti avastasime paari nädala pärast, et me tegelikult lihtsalt ei jõua Veel Ühte trenni. Aga kodutütart minust ei saanud, ehkki nemadki meie koolis ühe aineõpetaja juhendamisel tegutsesid. Kuidagi kukkus nii välja. Ei saanud ma tollal päris hästi aru, mis asi see Kodutütred üldse on, millega seal tegeletakse ja miks peaks keegi tahtma sinna kuuluda. Küll aga olid meie nimed jälle naksti kirjas, kui kaks 12. klassi tüdrukut (kes tol ajal tundusid pikad nagu männid metsas) käisid klassijuhatajatunnis gaididest rääkimas. Olime gaidiks saamiseks liiga väikesed ja meiesuguste kohta käis nooremliikme nimetus hellakesed (poisid olid hundukesed). Suured tüdrukud tegid meile viktoriini nuputamisülesannetest, looduse tundmisest ja lihtsalt konksuga küsimustest — ja nad tundusid niiii targad ja ägedad, sest nad teadsid ju kõiki vastuseid! Ometi ei saanud minust hiljem gaidi ega noortejuhti. Tartus ülikooli esimesel kursusel oli kõige keerulisem otsustada, kas liituda Naiskodukaitse või Vabatahtliku Tuletõrjeühinguga. Väärtused ja suur osa tegutsemispõhimõtteid on ju üsna samad kõigis kolmes. Aga õde ootas ees Naiskodukaitses — ja nii see läks. Ka selle ajakirjanumbri persooniloo kangelastele, endistest kodutütardest õdedele, sai otsustavaks see, kus ootasid ees sõbrad — ja kus mitte. Just sõbravärbamine olevat Kaitseliidu tänase liikmekasvu kõige erksam mootor. Loogiline ju ka: mida rohkem liikmeid, seda rohkem on meil kõigi peale kokku sõpru, keda värvata. Ja seda suurem on juurdekasv. Meil seisab ees ülesanne suurendada kümne aastaga liikmeskonda 30 tuhandeni ja Kaitseliidu vastne ülem kinnitab, et vaatab ses küsimuses noorte, sealhulgas meie oma kodutütarde ja nooskotkaste poole. Aga ta ütleb ka, et ei aja taga kombinaadi tootmisliini efekti: liikmeid ei saa toota. Meie oma noorteorganisatsioonid on loogiliselt võttes lihtsalt meile kõige soodsam värbamispinnas. Ja koht, kust käe-jala juurest endale noori sõpru leida. LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliit

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925

Kaitse Kodu! internetis kaitsekodu.kaitseliit.ee www.facebook.com/kaitsekodu

Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas

Kaitse Kodu! postkastis

Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas Naiskodukaitse

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida maleva personalispetsialisti juures Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Makett ja küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Noored Kotkad

Toimetus: Toompea 8, Tallinn 10142 Telefon 717 9106 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta. Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 Kaastööde saatmise tähtajad: 11. märts, 22. aprill, 3. juuni, 15. juuli, 26. august, 14. oktoober

Kodutütred

Kaitse Kodu! 1/2013

KAITSEVÄE KALMISTUL KÕRGUB TAAS VABADUSSÕJA MONUMENT

Uudised

Vabadussõda Tallinnas Kaitseväe kalmistul taasavati 28. novembril 2012 Vabadussõjas langenute monument, mille okupatsiooniväed 62 aastat tagasi hävitasid. Algse mälestusehise projekteeris arhitekt Edgar Johan Kuusik ja see avati 1928. aasta oktoobris. Mälestusehise hävitasid Nõukogude okupatsioonivõimud 1950. aastal ja see oli üks viimaseid seni taastamata Vabadussõja mälestusmärke. Koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga taastatud mälestusmärgiga peetakse meeles kõiki Vabadussõjas langenuid, kes on maetud Kaitseväe kalmistule. Kokku maeti Kaitseväe kalmistule 440 Eesti sõdurit, kes langesid Vabadussõja rinnetel või surid haigustesse.

Kodanikupäeva aumärgi sai kolm kaitseliitlast Peaminister Andrus Ansip ja siseminister Ken-Marti Vaher andsid 26. novembril 2012 Stenbocki majas üle kodanikupäeva aumärgid 14 ühiskondlikult aktiivsetele inimesele, kelle seas olid Tallinna maleva kaitseliitlane Dein-Tom Tõnsing, Jõgeva maleva kaitseliitlane Enno Ottis ja Rapla maleva liige Hans Veimann. Peaminister tänas laureaate, kes nad kõik olid andnud ühiskonnale oodatust rohkem. „Kui kõik teeksid nii, edeneks meie riik veelgi kiiremini. Suur tänu teile!“ ütles valitsusjuht. Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul tunnustatakse kodanikupäeva aumärgiga selliseid tegusid, mille peamine motivatsioon on teiste teenimine. „Teie olete teinud oma tegusid tunnustusest hoolimata,“ sõnas siseminister Vaher. Aumärgi saajate poolt võttis sõna Dein-Tom Tõnsing, kes töötab Kaitseliidu peastaabi avalike suhete ja koostööosakonna spetsialistina ning on Tallinna maleva Toompea malevkonna liige, pikaajaline abipolitseinik ja Tallinna kesklinna politseijaoskonna abipolitseinike juhtﬁguur. „Me teeme kõik päevast päeva midagi oma kogukonna tarvis ja seda selleks, et meil ja meie lähedastel oleks siin riigis parem elada,“ ütles Tõnsing.

Tseremoonial kõnelesid kaitseminister Urmas Reinsalu, kaitseväe juhataja brig-kin Riho Terras ja korporatsiooni Vironia abiesimees Daniel Haab. Samuti toimus monumendi oikumeeniline pühitsemine, millel osalesid kõikide konfessioonide esindajad. Tseremoonial olid esindatud kaitseväe, akadeemiliste organisatsioonide, koolide jt lipud ja liputoimkonnad.

VABADUSSÕJA RELVARAHU MEENUTATI KÕIKJAL EESTIS Vabadussõja relvarahu aastapäeva tähistati 3. jaanuaril kirikukellade helistamisega kogu Eestis, vaikuseminutiga raadioprogrammides ja laevaviledega sadamates. Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad asetasid pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti. 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti Sõjahaudade Liidu andmetel langes, suri haavadesse ja haigustesse Vabadussõja käigus kuni 1920. aasta 1. märtsini 6127 Eesti sõjaväelast, 689 inimest langes punase terrori ohvriks.

KAITSEVÄGI

Kodanikupäeva aumärk on hinnaline kingitus kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest, millega autasustatakse Eesti kodanikke iga aasta 26. novembril. Aumärk võidakse anda teenete eest kodanikuteadvuse väärtustamisel ühiskonnas, kodanikukasvatuse edendamise eest ja teenete eest kodanikupäeva korraldamisel. Esitatud kandidaadid arutas läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valis välja 14 auväärset kodanikku. Komisjoni kuuluvad Riigikogu, Riigikantselei, siseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Linnade Liidu ning Heateo sihtasutuse esindajad.

Vabandame!

TÄPSUSTUS

Viimase Kaitse Kodu! numbri paberväljaandes lk 10 ilmus inimliku eksituse tõttu ebatäpne informatsioon. Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärki ei pälvinud kol-ltn Risto Lumi, vaid Kaitseliidu endine ülem kol-ltn Raivo Lumiste. Asjaosalisi on eksitusest teavitatud ja ajakirja veebiversioonis viga parandatud. Kaitse Kodu! palub segaduse tekitamise pärast vabandust.

Kaitse Kodu! nr 7/2012 artiklis „Kui 112 ei aita“ (lk 22, teine veerg) on kirjas, justkui oleks normaalne vererõhk vahemikus 80—190 mm/Hg, tegelikult on normaalne vererõhk 80—120 mm/Hg.

Kaitse Kodu! 1/2013

Uudised

Otepää aasta isaks valiti staažikas kaitseliitlane VELLO JASKA Kaitseliidu Valgamaa maleva teavituspealik

Kaitseliidu Valgamaa maleva Otepää üksikkompanii pealik v-srs Aleksander Mõttus valiti 2012. aastal Otepää valla aasta isaks.

MONIKA OTROKOVA

Kogu Aleksander Mõttuse vaba aeg kulub Kaitseliidule, mille ridadesse kuulub ta aastast 1992. „Kui Vene sõjavägi Tallinna poole liikus, otsustasin, et nüüd on õige aeg Vene kroonus õpitud teadmisi ja oskusi nende endi vastu kasutama hakata. Nii saigi minust kaitseliitlane,“ ütles Otepää valla aasta isa 2012 Aleksander Mõttus. Lisaks Otepää üksikkompanii juhtimisele on v-srs Mõttus tegev ka abipolitseinikuna. Tema abikaasast Marist sai aga kaks aastat tagasi Otepää naiskodukaitsjate pealik. Aleksander Mõttus on elupõline otepäälane. Pedajamäe külas üles kasvanuna peab ta end maainimeseks. Pärast Otepää keskkooli lõpetamist töötas ta kodukolhoosis traktoristina, hiljem teedevalitsuses teehöövli- ja autojuhina. Aleksander ja tema abikaasa Mari Mõttus on üles kasvatanud kaks tütart, neil on neli lapselast. Kohusetundliku tegevuse eest Kaitseliidus on v-srs Mõttust autasustatud Võidutule medali, Kaitseliidu II ja III klassi teenetemedali, Valgamaa maleva II ja III klassi teeneteristi ning abipolitseiniku teenetemedaliga, lisaks tänu- ja aukirju.

Valmis uus riigikaitseõpik

VELLO JASKA Kaitseliidu Valgamaa maleva teavituspealik

VELLO JASKA

Kaitseliidu Valgamaa maleva vanemkorrapidaja n-vbl Igor Koroljov pälvis mullu kohusetundliku teenistuse eest Kaitseliidus Riigikaitse Edendamise sihtasutuse tunnustuse — aasta allohvitseri ergutuspreemia. Sellekohase tunnistuse andsid autasustatule 15. novembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja kaitseväe juhataja brig-kin Riho Terras. „Olen tänulik, et minu tööd on märgatud. Samas väidan, et see on tunnustus kogu meie tiimile, kõikidele kaastöötajatele, kellega kanname päev päeva järel teenistuse raskust. Üksinda poleks ma suutnud sellele tasemele jõuda,“ ütles n-vbl Koroljov oma teenistuskaaslasi tunnustades. „Kaitseliidu Valgamaa maleva teenistujate ja vabatahtlike kaitseliitlaste hulgas on n-vbl Koroljov hinnatud vanemallohvitser,“ rääkis Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik mjr Tõnis Org. „Aasta allohvitseri ergutuspreemia Valgamaa maleva kaitseliitlasele on kogu malevale suureks auks. Et Igor Koroljov oli nominentide hulgas ainuke palgaline Kaitseliidu vanemallohvitser, on mul malevapealikuna väga hea meel, et selline kaitseliitlane kuulub meie ridadesse,“ ütles mjr Org. Kaitseliidu tõotuse andis Igor Koroljov 23. märtsil 1993. Praeguseks on ta Kaitseliidus teeninud 19 aastat ja 7 kuud. Aastatel 2007 ja 2008 teenis Koroljov Kaitseliidu Valgamaa maleva korrapidajana, alates 2009. aastast on ta Valgamaa maleva vanemkorrapidaja.

Kaitseministeerium esitles 4. detsembril 2012 Tallinna Reaalkoolis uut riigikaitseõpikut, mis antakse tasuta kõikidele riigikaitset õpetavatele Eesti koolidele. Neljas eestikeelne riigikaitseõpik on valminud kaitseministeeriumi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koostöös. Võrreldes varem ilmunutega on uus õpik laiema haardega, pöörates tähelepanu ka mittesõjalisele riigikaitsele. Et riigikaitse on seotud mitmete elualadega, on ka riigikaitseõpetus mitmekülgne õppeaine, kus käsitletakse erinevate valdkondadega seotud teemasid julgeolekupoliitikast esmaabi ja matkamiseni. Õpik on koostatud aktiivõppemeetodeid silmas pidades ning iga peatüki lõpul on teemat kokku võtvad õppeülesanded ja kordamisküsimused, et suunata õpilasi õpikust loetu üle järele mõtlema. Õpiku autoriteks on riigikaitse ja teiste õpikus kajastatud teemade asjatundjad. Riigikaitseõpetus kuulub gümnaasiumi riikliku õppekava valikainete hulka. Käesoleval õppeaastal õpetatakse riigikaitset 130 gümnaasiumis ja 14 kutsekoolis. Valitsuse eesmärgiks on jätkata ja laiendada vabatahtlikkuse alusel toimuvat riigikaitseõpetust kesktaseme õppeasutustes ning suurendada seda õpetavate koolide hulka 150ni. Kaitseministeerium toetab koole riigikaitseõpetuseks vajalike õpikute, õppevahendite, laskeimitaatorite jms hankimisel, samuti aitab korraldada asjakohaseid õppelaagreid ja ekskursioone. Lisaks igasügisesele riigikaitseõpetajate täiendusseminarile korraldab kaitseministeerium koostöös Tallinna Ülikooliga riigikaitseõpetajate kursusi, kus saavad ennast täiendada nii riigikaitseõpetajatena tegutsevad pedagoogid kui ka Tallinna Ülikooli üliõpilased, kes valivad selle valdkonna lisaerialaks.

MARK GRIMITLIHT

Aasta allohvitseri ergutuspreemia läks Valgamaa malevasse

Kaitse Kodu! 1/2013

Uudised

Riik ostis 3,4 miljoni euro eest relvastust ja varustust Eelmise aasta setsembri keskel jõudis Eestisse Norra kaitseväelt hangitud partii moderniseeritud automaate, kuulipildujaid, granaadiheitjaid ja püstolkuulipildujaid, mida kasutatakse peamiselt kaitseväe reservüksuste relvastuse täiendamiseks. Hanke raames ostis kaitseministeerium Norrast moderniseeritud 7,62 mm automaate AG3-F2, mis on sarnased kaitseväes ja Kaitseliidus juba kasutusel olevate automaatidega AK-4. Automaadid on varustatud kokkukäivate teleskoopkabade, alumiiniumist laesäärte, sihikusiinide ja esikäepidemetega. Need muudavad automaadi kergemaks ja kompaktsemaks ning võimaldavad kinnitada relvadele tänapäevaseid lisaseadmeid, nagu taktikalised lambid ja sihikud.

Koostöös justiitsministeeriumiga ostis kaitseministeerium Norrast ka 9 mm püstolkuulipildujad MP-5, mida hakkavad kasutama peamiselt eriüksused, sõjaväepolitsei ja vanglate relvastatud valve. Ka soetas kaitseministeerium kaitseväele 12,7 mm raskekuulipildujatega Browning M2 õhumärkide laskmist võimaldavad kolmjalad ning suure koguse nimetatud relvade lisatarvikuid ja varuosi.

KAITSEVÄGI

Samuti hangiti automaatide külge kinnitatavaid Saksa päritolu 40 mm rauaaluseid granaadiheitjaid H&K 79 UGL, mis suurendavad jalaväeüksuste tulejõudu. Granaadiheitjaid saavad kasutada 7,62 mm automaatidega relvastatud üksused, seni olid rauaalused granaadiheitjad kaitseväes vaid Galili tüüpi automaatidega relvastatud üksustel. Hankega tarniti kaitseväele juurde ka väga heas korras Saksa päritolu 7,62 mm kuulipildujaid MG-3 ja Rootsi päritolu 84 mm granaadiheitjaid Carl-Gustaf. Mõlemad relvad on kaitseväes kasutusel juba 1990. aastatest.

Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on tegemist Eestile soodsa hankega, sest osa relvadest ja varustusest on peaaegu kasutamata, kuid oluliselt odavamad samaväärsetest uutest relvadest. „Tegemist on hea näitega sellest, kuidas Eesti kasutab ära soodsaid võimalusi vähekasutatud relvade hankimiseks, mis tugevdavad meie reservväe võitlusvõimet,“ ütles Reinsalu. Hanke kogumaksumuseks kujunes 3,4 miljonit eurot, tarnitud relvastuse ja varustuse täpne kogus pole avalik. Hangitud relvad jõuavad lähitulevikus nii ajateenijate, kaitseliitlaste kui ka reservüksuste relvastusse.

Kaitseliit soetas tipptasemel spordirelvad

Rapla malev võistles saalihokis

Kaitseliidu keskjuhatuse otsusel osteti 75 tipptasemel spordipüssi ja 15 püstolit, mis on mõeldud kaitseliitlastele ja eriorganisatsioonide liikmetele esmase laskeoskustaseme omandamiseks, samuti võimaldavad relvad laskevõistlustel osalemist. KAITSELIIT

Relvade ostmiseks välja kuulutatud riigihanke võitis Saksamaa relvatehas Carl Walther GmbH. Soetus hõlmab 75 spordipüssikomplekti (Walther KK300 Alutec .22LR) ja 15 püstolikomplekti (Walther GSP22 Expert). Püstolikomplekti kuulub kaks vintrauda: üks kaliibriga .22, teine täiskaliibriline .32.

Malevatesse jõuavad relvad tänavu. „Tegemist on maailma tippklassi relvadega, millega saab osaleda ka maailma tippvõistlustel,“ rõhutas Kaitseliidu pearelvur mjr Marek Kütsen. „Enne relvade üleandmist saavad malevate laskeinstruktorid Tallinna maleva Männiku lasketiirus relvakoolituse, sealsamas relvad ka komplekteeritakse,“ lisas mjr Kütsen.

Kaitse Kodu! 1/2013

Rapla maleva allüksuste traditsioonilised võistlused saalihokis peeti 25. novembril 2012. Osales neli võistkonda: staabi- ja tagalakompanii võistkond, mille koosseisus olid ka maleva staabi liikmed, lahingukompanii ja sisekaitsekompanii ühisvõistkond, Naiskodukaitse ja noorte ühisvõistkond ning külalistena Raplamaa päästeteenistujad. Esikoha pälvis staabi- ja tagalakompanii võistkond lahingukompanii ja sisekaitsekompanii ühisvõistkonna ees, neile järgnes naiskodukaitsjate ja noorte tiim.

ARVO TARMULA, LÄÄNE ELU

Uudised

Laskespordist SAKALA TEGI LÄTIS PUHTA TÖÖ LAURI NÄLK, nooremveebel Kaitseliidu Sakala maleva instruktor

VELLO JASKA, vanemveebel Kaitseliidu Valgamaa maleva teavituspealik

Lätis Cēsises peeti 24. novembril 2012 jõustruktuuride laskevõistlus, millel osalesid lisaks lätlastele ka Kaitseliidu Sakala ja Valgamaa maleva võistkonnad Eestist. Kokku oli tulejoonel 11 võistkonda, nende hulgast pälvis esikoha Sakala malev. Valgamaa maleva võistkond teenis välja kolmanda koha karika.

HAAPSALU SPORDIKESKUSES avati 8. detsembril 2012 Kaitseliidu ja linnavalitsuse koostööna valminud 50-meetrine siselasketiir, mis on mõeldud peamiselt kaitseliitlastele ja kohalikele laskesportlastele

Laskeharjutustel kasutati Läti kohaliku üksuse relvastust, milleks olid snaipripüss SVD, automaadid AK-74 ja AK-4, püstolkuulipilduja M-45B ja püstol PM ehk Makarov. Võistlus koosnes neljast kombineeritud laskeharjutusest. Esmalt oli kavas taktikaline laskmine Makarovi püstolist. Järgnes komplekslaskmine nelja marki relvast 100 m kaugusel olevase märklehte, seejärel tuli võistkondlik laskmine automaadist AK-4 püstiasendis rinnakujulisse märklehte ning võistluse lõpetas duelllaskmine. Harjutused, mis osalt tuli sooritada ajalimiidi piires, olid huvitavad ja mitmekesised. Et kõik võistkonnad kasutasid ühtesid ja samu relvi, muutis see võistluse tasavägiseks, sest kõigile olid loodud võrdsed võimalused. Võistluse alguses loositi välja võistkondade laskekohad ja võistluse kulgedes määrasid kohtunikud, milline võistkond millisest laskekohast harjutust jätkab. Nii ei jäänud võõra relva paremaks tundmaõppimiseks peaaegu mingit võimalust.

KORRESPONDENTSVÕISTLUSEL EDUKAD HARJULASED JA PEALINLASED MART PUUSEPP Kaitseliidu laskespordiklubi MäLK juhataja

Kui Kaitseliidu laskespordiklubi MäLK alustas 2011. aastal Kaitseliidu malevatevahelise automaadist laskmise korrespondentsvõistluse läbiviimist, siis osales sellel üheksa malevat. 2012. aastal võttis võistlusest osa juba tosin malevat, neist tuli võitjaks Harju malev. Teiseks jäi mulluse esikoha omanik Tallinna malev ning kolmandaks tõusis Tartu malev. Võistlusest jäid üllatuslikult eemale Rapla, Alutaguse ja Jõgeva malev. Tänavu oli esimest korda kavas ka teenistuspüstolist laskmine malevate kümneliikmelistele ohvitseridest ja allohvitseridest võistkondadele. Osales kaheksa malevat. Võitjaks osutus Tallinna malev, mis edestas napilt Harju malevat. Kolmas oli Valgamaa malev. Kui võrrelda võistlustulemusi Kaitseliidu esiküti normiga, võib öelda, et automaadist kaitseliitlased juba oskavad lasta. Kokku saavutati 80 esikütitulemust. Mis puudutab aga ohvitseride ja allohvitseride lasketaset teenistuspüstolist laskmises, siis selles oli esiküti norm jõukohane ainult kuuele laskurile, esilaskuri norm aga 46 laskurile, mis polegi alguseks paha tulemus. Tänavune korrespondentsvõistlus viiakse läbi 15. augustist 30. septembrini.

METSNIKU LASKETIIRUS LASTI KOTKASILMA VELLO JASKA Kaitseliidu Valgamaa maleva teavituspealik

VELLO JASKA

Möödunud sügisel korraldati Kaitseliidu Valgamaa maleva Metsniku lasketiirus Lõunapiiri Ohvitseride Kogu (LOK) kombineeritud laskevõistlus Kotkasilm. Võistlusprotokolli olid märgitud 14 laskesportlase nimed, kelle hulgast näitas kõige teravamat silma ja täpsemat kätt politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna piiriturvalisuse büroo piirivalvetalituse juht politseimajor Jaanus Breivel. „Pinge püsib täpselt võistluse lõpuni. Ajalugu on näidanud, et mõnikord lastakse kotkasilma mitu ringi, enne kui keegi sellele pihta saab. Täna õnnestus minul teise laskjana kotkasilmale pihta saada ja kõrge tiitlini Kotkasilm 2012 jõuda,“ ütles politseimajor Breivel, kelle sõnul on Kotkasilma võistlus üks paremini korraldatud laskevõistlusi.

„Tervikuna läks seekordne Kotkasilma võistlus igati korda. Võistlejad on rahul ja tulemused täiesti arvestatavad,“ ütles võistluse korraldaja, LOK juhatuse esimees piirivalvekapten Andrus Reinmaa. „Kotkasilma võistlus on ellu kutsutud selleks, et Lõunapiiri Ohvitseride Kogu liikmed saaksid omavahel suhelda ja kinnitada oma osalusega, et LOK liikmete kooskäimistraditsioonid püsivad.“

Kaitse Kodu! 1/2013

aluseks peab olema ühiskonna, mitte Kaitseliidu vajadus

Põhiteema

Kindral Kiili: 17. detsembril 2012 ametisse astunud Kaitseliidu ja hästi üles ehitatud organisatsioon, et siin on mitmeid kontrollimehhanisme. On keskkogu ja ülem birgaadikindral Meelis Kiili kõneles Kaitse keskjuhatus, on Kaitseliidu juhtkond ja malevate Kodule! organisatsiooni rollist ja tulevikust. juhatused. Võime teha mida tahes, aga terve talupojamõistus on see, mis lõpuks peale jääb. Mina sellepärast ei pabista.

LIIVI REINHOLD Kaitse Kodu! peatoimetaja

Alustame seadusest. Kuidas olete rahul seaduse menetlemise protsessiga? Põhimõtteliselt olen rahul, sest eelnevalt on tehtud ära väga hea töö. Keskjuhatuses arutame seadust praegu, keskkogu on seaduse heaks kiitnud ning Kaitseliidu peastaap on teinud ära väga tõsise analüütilise töö. Kollektiivne mõte on seadusesse sisse pandud. Ma ei vaidlusta mingil juhul olemasolevat ja olen mingil määral sisse toonud oma nägemuse, kuid seadus on hästi koostatud ja selles osas on kõik kontrolli all.

Selle aasta jooksul hakkab Kaitseliidu suhtes kehtima väga palju uusi dokumente. Vaid mõned neist on uus Kaitseliidu seadus ja riigikaitse arengukava. Maailm on pidevas muutuses, me ei peaks muutusi kartma. Aga initsiatiiv peab olema meie käes, et muutused oleksid ühiskonnale ja organisatsioonile kasulikud. Kaitseliit on selles osas üsna huvitav

Millised on seaduses teie arvates kõige olulisemad kohad? Juhtimine. Minu arvates on oluline, et juhtimine oleks selge, lihtne ja korraldatav ning kannaks ka tegelikult Kaitseliidu omapära – et see oleks selgelt lahti kirjutatud.

aitseliit hakkab arvet pidama vaid oma liikmete üle: kes on Kaitseliidus, see on ka Kaitseliidu üksuses.

LIIVI REINHOLD

Kas noorteorganisatsioonide ja Naiskodukaitse juhtimine on uue seaduse järgi selgem? Nad jäävad edasi suhteliselt autonoomseks. Kuid Kaitseliit on kompleksne organisatsioon, kus kõik struktuuriüksused peavad üksteist toetama, sest nad on läbi põimunud. Aga nende valdkondlik autonoomsus jääb alles. Malevapealik vastutab koordinatsiooni eest oma malevas, tal tuleb noortejuhte toetada, aga see ei tähenda käskude ja keeldude jagamist, vaid me räägime koostööle rajatud suhtest. Ei peagi olema üks ühele kirjeldatud, kuidas seda koostööd tuleb teha. Väga suur roll on siin tervel mõistusel ja inimsuhetel.

Brigaadikindral Meelis Kiili astus Kaitseliidu ülema ametisse lipu üleandmise tseremoonial Tori kirikus

Kaitse Kodu! 1/2013

Kuid eraldi poiste ja tüdrukute ning naisorganisatsioon on põhjendatud? Kui parimad praktikad ja ajaloolised traditsioonid on hästi töötanud, siis milleks neid lõhkuda? Traditsioonid on olulised, need on aidanud meie rahva rasketest aegadest üle. Seesama ajalooline mälu, mida kommunistid ei suutnudki hävitada, on põhjus, miks oleme täna märgatavalt paremas seisus kui teised endised liiduvabariigid. 9

Põhiteema Kindral Kiili usub, et vabatahtlikke saab juhtida vaid isikliku eeskujuga. Küllap see mõte viiski ta krõbekülmal nädalavahetusel Utria Dessendil osalejatele jõudu soovima ja — tõsilugu — üht loobumismõttega meeskonda rajale tagasi veenma

Kaitseliidu liikmeskond suurenes aastaga enam kui 1000 võrra Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide liikmeskond suurenes 2012. aastal enam kui 1000 liikme võrra. Kaitseliitlasi on tänavuse jaanuari seisuga 13 814 ehk 828 võrra rohkem kui aasta tagasi. Naiskodukaitsjate hulk kasvas 1747-lt 1834ni ja noorkotkaste hulk 3094-lt 3313ni. Kodutütarde liikmeskond veidi kahanes — 3574-lt 3547ni. Suurimad kosujad olid Saaremaa, Harju ja Pärnumaa malev, kus Kaitseliidu tegevliikmete hulk kasvas vastavalt 441-lt 542ni, 1351-lt 1447ni ja 1323-lt 1391ni. Kaitseliidu suurima tegevliikmeskonnaga malevad on 1. jaanuari seisuga Tallinna malev 1983, Harju malev 1447, Pärnumaa malev 1391, Tartu malev 1380 ja Alutaguse malev 1001 liikmega. Üle 15-aastastest Eesti kodanikest kuulub Kaitseliitu ja Naiskodukaitsesse 4,1% Ida-Virumaa elanikest ning 4% Lääne- ja Hiiumaa elanikest. Tabeli lõpus on Tallinn ühe protsendiga. 1939. aasta lõpul oli Kaitseliidul 42 673 liiget, koos eriorganisatsioonidega kuulus tollal Kaitseliitu 99 000 Eesti kodanikku. (BNS)

Kaitseliidu suurim malev on ligi 2000-liikmeline Tallinna malev

Mis muutub Kaitseliidu osas riigikaitse arengukava kontekstis? Oleme kogu aeg olnud territoriaalsed – õigupoolest olemegi territoriaalsed [arengukava paneb Kaitseliidule territoriaalkaitse ülesande – toim]. Kaitseliidu ülesanne läheb selgemaks ja ambitsioonikamaks, mis loob eeldused selleks, et Kaitseliidu juhtimine läheks selgemaks. See arengukava on ressursipõhine ja kui hakkame 2013. aastal koostama rakendusakte, saame selgust, millist ressurssi on meile arengukavas pandud ülesande täitmiseks vaja. Selline kaitseringkond, nagu me seda täna näeme, lakkab olemast. Osa funktsioone läheb üle kaitseväele, osa maaväele või toetusväejuhatusele. Kaitseliidus on välja arendatud väga tugev formeerimisvõime. Edaspidi jääeb meile vaid iseenda formeerimise ülesanne, st meile pandud ülesande raskus kahaneb. Kuid me anname endale aru, et oleme korraliku võimekuse välja arendanud, ja hoiame seda. Võib-olla me ei arenda seda edasi, kuid me hoiame seda, sest ei saa välistada võimalust, et edasiste arutelude käigus tullakse meie juurde ettepanekuga: teil tuleb see hästi välja, tehke seda edasi. Võimet on lihtsam hoida kui midagi kaotada. Kas see täpsem ülesanne tähendab muu hulgas kogu reservarmee sokutamist Kaitseliidu kaela? Selline arvamus on kindlasti ekslik. Selgitan: senised kaitseringkondade funktsioonid ei tule Kaitseliidule täielikult üle. Ringkonna funktsioonidest Kaitse Kodu! 1/2013

Brigaadikindral Kiili alustas teenistust 1991. aastal Kaitseliidu Lääne-Viru maleva staabiülemana. Ta on olnud Rahuoperatsioonide Keskuse ja maaväe staabi ülem ning kaitseväe peastaabi ülema asetäitja. 1996. aastal osales ta ÜRO missioonil Liibanonis. Aastatel 2000—2003 teenis ta NATO Northwoodi peakorteris ning oli aastatel 2008—2010 Eesti kaitseatašee Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Aastatel 2010— 2012 teenis brigaadikindral Meelis Kiili esimene eestlasena Balti Kaitsekolledži ülema ametikohal.

Põhiteema

Lisainfo

Brigaadikindral MEELIS KIILI

ARDI HALLISMAA

Kindral Kiili on lõpetanud Balti Kaitsekolledži esimese lennu 2000. aastal, NATO Kaitsekolledži Roomas ja Ameerika Ühendriikide maaväe sõjakolledži.

tuleb üle territoriaalkaitse korraldamine, kuhu alla ei käi mobilisatsiooni korraldamine. Selleks on teised struktuuriüksused ja Kaitseliit ei pea ega saa kogu riigikaitset enda kanda võtta. Meil ei ole selleks vahendeid ega ekspertiisi, neid leidub mujal. Usun, et seda ei hakatagi meile peale suruma. Millised funktsioonid meile täpselt üle tulevad, on arutelu ja läbirääkimiste küsimus. Me peame hoidma sõjalised ja mittesõjalised ülesanded tasakaalus, just see on Kaitseliidu tugevus. Kui võtaksime ainult sõjalise suuna, oleks see Kaitseliidule pärssiv. Kaitseliit hakkab arvet pidama vaid oma liikmete üle: kes on Kaitseliidus, see on ka Kaitseliidu üksuses.

Riigikaitse arengukava nõuab Kaitseliidult jõudsat liikmeskonna kasvu ja on sealt jõudnud ka ühe prioriteedina aastakäsku. Liikmeskonna kasvu prioriteet pole midagi uut, see on olnud ajalooliselt iga ülema käsus. Kiire tänase LIIVI REINHOLD

Meie esmane ülesanne ongi sellepärast kirjutada valmis maakaitse doktriin. Meil tuleb see mitte ainult valmis kirjutada, vaid ka läbi mängida, sest kirjutamine on üks asi, see on teoreetiline baas, aga seda tuleb ka testida.

Rõhutate juhtimise selguse olulisust. Kas praeguses süsteemis on selles osas puudujääke? Tänane kaitseringkondade ning Kaitseliidu, Kaitseliidu peastaabi ja [Kaitseliidu] ülema suhestumine on ebaselge; ei ole kuigi hästi reglementeeritud, kes milliseid ülesandeid annab. See saab nüüd selgemaks. Arengukava annab vaid ressursipiiri, selgus tuleb rakendusaktide ja maakaitse doktriiniga, kus väga suur osa saab olema juhtimisel. Maakaitse doktriin tuleb meil endil kirjutada, keegi ei hakka meile meie enda juhtimist deﬁneerima. Peame mõistma, et sõjaajal ühiskonna funktsioonid ei kao, muutuvad vaid proportsioonid. Kõiki rahuaegseid struktuure saab ja peabki edasi kasutama. Küll aga transformeerume ja tekib ringkondlik põhimõte, kus teostame aktiivset riigikaitset. See kõik peab selgelt paika saama maakaitse doktriinis.

Kus on kõige tõsisemad arutelukohad? Nõrgad kohad on alati üleminekud ühest olukorrast teise. Näiteks üleminek sügavast rahuajast kriisiolukorda ja sõjaolukorda või vastupidi. Need on arutelukohad, kus juhtimine peab väga selge olema, st selgelt peab olema määratud, kes mille eest vastutab. Kaitseliidu ülem ootab järgmistel aastatel kaitseliitlaste aktiivsemat kaasalöömist organisatsiooni arengu planeerimisel ning kõigi liikmete, eelkõige aga vabatahtlike pealike eneseusu ja organisatsiooniteadlikkuse kasvu

Kaitse Kodu! 1/2013

Põhiteema LIIVI REINHOLD

Kaitseliidu ülema aastakäsus on järgmise aasta tegevuse eesmärkide seas kaitseliitlastest ja naiskodukaitsjatest noortejuhtide osa suurendamine ning noorteorganisatsioonist Naiskodukaitsesse ja Kaitseliitu tulijate rohkenemine

kasvu analüüs eeldab, et suudaksime saada 30 000 liiget, aga peame selleks tegema tõsist tööd. Kui üldse kusagil laiapõhjalist riigikaitset teostatakse, siis Kaitseliidus. Räägin 30 000 liikmest kogu organisatsiooni mõttes, eriti suurt potentsiaali näen noortes. Kui suudame muutuda atraktiivseks noortele, ei ole 30 000 midagi võimatut. See tähendab, et Kaitseliit saab ülesande muutuda noortele atraktiivsemaks. Ka Kaitseliidu ja Naiskodukaitse täiskasvanud liikmed peavad pöörduma noorte poole. Millise hulga noorteorganisatsioonidest Kaitseliitu või Naiskodukaitsesse üle tulnud noortega rahule jääte? Kasvutendents oleks mõistlik: oleme nende noortega tegelnud ja neid oma rüpes hoidnud. Aga ei ole ju ka midagi katki, kui noor tuleb Kaitseliitu hiljem, viie või kümne aasta pärast. Eesmärk ei ole saavutada tootmisliini efekti.

JÜRI VLASSOV

Kas suudame pakkuda uutele liikmetele piisavalt tegevust ja varustust? Vastus on jah. (Muigab – ja tõsineb kohe.) Muidugi nõuab see rohkem tööd ja pingutust meilt, kes me oleme tegevteenistuses või palgalised, nõuab initsiatiivi ja eeskuju. Vabatahtlikke saab juhtida ainult eeskuju abil. Ja see peab tekkima süsteemse hariduse ja väljaõppe ning kontseptualiseeri-

misega. Maakaitse doktriin on üks selline kontseptsioon. Peame analüüsima, millised on üldse Kaitseliidu potentsiaalid, milliseid võimeid oleme suutelised ühiskonnale andma. Kõige aluseks peab olema ühiskonna, mitte organisatsiooni vajadus, st aluseks on vastus küsimusele, mida me suudame ühiskonnale anda. Kui suudame selle endale ja vabatahtlikele selgeks teha, saavad vabatahtlikud meile väga palju võimeid juurde anda. Nende kompetentsid annavad meile oluliselt juurde. Te viitate mõttele kasutada enam ära vabatahtlike liikmete professionaalseid võimeid? See on efektipõhine planeerimine. Tahame näha, milliseid positiivseid efekte suudame ühiskonnale anda. Peame hetkeolukorra jaotama rahu-, kriisija sõjaaja olukordade etappideks, millel on õige aluseks kindlad kriteeriumid. peab olema Nende järgi vaatame, ühiskonna, millised on kogu ülesmitte organisatande täitmiseks olulised ülesannete jaotused. Ja siooni vajadus, st siis hakkame vaatama, aluseks on vastus milliseid kompetentse küsimusele, mida on kõige parem rakendada. Meil on mere- me suudame ühismehed, lendurid, mere- konnale anda. päästjad. Selleks ei ole vaja eraldi väljaõpet, vaid õiget sõjalist planeerimist. Planeerimine on meie, sõjaväelaste, üks tugevamaid külgi. Paljud vabatahtlikud on nõus rakendama ka oma isiklikku ressurssi, näiteks tehnikat.

Kas see tähendab efektipõhiseid üksusi? Pigem nii, et meil on malevad, mille liikmeskonnas on erinevate oskustega inimesed, ja erinevateks olukordadeks kombineeritakse need oskused kokku erinevatest üksustest. See on ülesandepõhisus. See ei tähenda tingimata ad hoc lahendusi, sest tahes-tahtmata on ühiskonnas olemas standardsed olukorrad, mida on võimalik ette näha. Kui tulevad ette hälbed, tuleb osata neid ära kasutada. Väga tihti on rühm tuumikjõud, kuhu juurde antud kompetents võibki olla võti. Kas see tähendab ka püüet kaasata selliseid inimesi, kes ehk ei ole kuigivõrd huvitatud Kaitseliidu sõjalisest poolest? Just nimelt. Siin avaldubki see Kaitseliidu eripära, et meil on nii sõjalised kui ka mittesõjalised oskused. Kui suudame saavutada head efekti mittesõjaliste

Järgmiste aastate tegevuse eesmärkide hulgas on sõnastatud, et „paranenud on püstitatud ülesannete täitmise kontroll, Kaitseliidus läbiviidava õppetegevuse tulem on mõõdetav ja hinnatav, VAABi [vabatahtlike andmebaasi] on arendatud selliselt, et Kaitseliidu tegevliikme personaalne väljaõpe oleks kajastatud andmebaasis“

Kaitse Kodu! 1/2013

Kaitseliidu ülesanded aastaks 2013 ÜLESANNE Kaitseliidu 2013. aasta ülesanne on tagada liikmeskonna suurenemine ning liikmete motivatsiooni ja aktiivsuse kasv eesmärgiga suurendada isikute vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Põhiteema

Kaitseliidu ülema aastakäsk

Minu prioriteedid on: i) tagada noorteorganisatsioonide ja malevate tegevuse kaudu Kaitseliidu liikmeskonna suurendamine Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamisel ja kaitsetahte säilitamisel ning kasvatamisel näen Kaitseliidul väga olulist rolli, eriti Kaitseliidu noorteorganisatsioonidel. Noored Kotkad ja Kodutütred saavad esimesena anda oma panuse noore inimese väärtushinnangute kujunemisele ning tema kasvamisele väärikaks kodanikuks ja tubliks kaitseliitlaseks või naiskodukaitsjaks. Selle ülesande paremaks täitmiseks ei piisa üksnes ühiste sihtide seadmisest Kaitseliidu juhtkonna tasandil, vaid tegevus peab olema tihedalt integreeritud ja koordineeritud kohtadel. Laiendatud malevate juhatuste ja esindajatekogu koosolekud, vastastikku koordineeritud tegevusplaanid, malevate toetus naiste- ja noorteüritustele ning vastupidi, vanemate noorteorganisatsioonide liikmete kaasamine malevate ja ringkondade õppustele ja harjutustele, kaitseliitlastest ja naiskodukaitsjatest noortejuhid, toetus varustusega ja palju muud peaks olema normiks meie igapäevases tegevuses. Üksnes selline suhtumine aitab tagada seda, et liikmeskonna kvaliteet muutub üha paremaks ja organisatsioon kasvab. Erilist tähelepanu vajavad noored siis, kui nad on jõudmas gümnaasiumiikka. Siin panen ma suure lootuse kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele, üksnes teil on võimalus aidata ja suunata noorukit täiskasvanumaailma ja panna huvituma riigikaitselisest tegevusest. ii) vabatahtlike motivatsiooni ja vabatahtlike pealike kaasamise suurendamine Kaitseliidu põhialuseks on vabatahtlikkuse printsiip, mistõttu organisatsiooni tugevus ja efektiivsus on otseses sõltuvuses vabatahtlike pühendumisest. Tuleb arvestada, et vabatahtlikud liikmed viivad ellu riigikaitselisi ülesandeid oma vabast tahtest ja ajast, tihti kasutades oma isiklikku materiaalset ressurssi. See omakorda paneb Kaitseliidu teenistuses olevale personalile vastutuse selle ressursi läbimõeldud ja mõtestatud rakendamise korraldamise eest. Vabatahtlike motivatsiooni ja vabatahtlike pealike kaasamise suurendamine saab ja peab toimuma malevapealike ja organisatsioonide juhtide initsiatiivi ja isikliku eeskuju abil. Pühendunud juhid tagavad, et Kaitseliit on atraktiivne, meie liikmed usuvad organsatsiooni ja soovitavad liikmestaatust kõigile. Selle saavutame siis, kui väljaõpe on kasulik ja heal tasemel, kui liikmete aega ei raisata bürokraatia peale ega linnukese pärast, kui nad tunnevad, et nendega arvestatakse ja et ilma nendeta ei tulda toime ning varustus on tasemel ja olemas. Kaitseliidu vabatahtlikud on reeglina ühiskonna aktiivsed liikmed, kes omavad professionaalseid kompetentse, mida on võimalik ja vajalik rakendada Kaitseliidu ülesannete täitmiseks. Need oskused on vaja ära tunda, neid tunnustada ja rakendada, mis omakorda tagab parima, efektiivseima ja eripäraseima lahendi leidmise. Vabatahtlike oskuste tunnustamine ja väärtustamine on oluline osa nende motiveerimisest. iii) Kaitseliidu reageerimisvõime tõstmine Kaitseliidu eelis võrreldes reservväe ja riigiametitega on võime koondada oma liikmed lühikese aja jooksul erinevate kriiside lahendamise toetuseks. Üks kõige olulisem komponent selle eelise tagamiseks on liikmeskonna motivatsioon ja tahe, millest ma rääkisin oma eelmises prioriteedis. Kuid vähemtähtsad pole väljaõpe, väljaõppe laiapindsus erinevate ülesannete täitmiseks ning pädevad ja sihikindlad juhid. Peame teadma, kus on ja mida teevad meie liikmed, millega nad tegelevad tsiviilelus ja kuidas nad vajadusel kiiresti kokku kutsuda. Seda peavad teadma eelkõige vabatahtlikud jaopealikud, rühmapealikud, malevkonnapealikud jne. Tänapäeva infotehnoloogilised võimalused loovad eeldused, et saame selle ülesandega edukalt hakkama. Peame looma ja juurutama süsteemi, mis oleks turvaline ja töökindel ka kriisisituatsioonis. iv) maakaitse doktriini väljatöötamine Riigikaitse arengukavaga on Kaitseliidule määratud maakaitse ülesanne. Kuigi palju detaile maakaitsest on varasemates planeerimisprotsessides juba välja kujunenud, puudub hetkel siiski terviklik maakaitse doktriin — põhimõtete ja standardtegevuste kogum maakaitse teostamiseks. Minu plaan on kogu Kaitseliidu potentsiaali kasutades määratleda need põhimõtted, koostada töögrupp doktriini koostamiseks ja testida doktriini kooskõlas riigikaitse arengukavas määratletud põhimõtetega.

oskustega, siis me seda ka teeme. Seisan selle eest, et Kaitseliit ei muutuks kaitseväe käepikenduseks. Kas sellega ei või devalveeruda Kaitseliidu sõjaline pool? Miks ta peaks? Kaitseliidus on mitut tüüpi liikmeid: on need, kes sobivad kõige paremini sõjalisi Kaitse Kodu! 1/2013

ülesandeid täitma, ja on need, kes sobivad osaliselt sõjaliste, osaliselt mittesõjaliste ülesannete täitjateks. Ja on ka selliseid, keda sõjaolukorras kasutada ei tohigi, näiteks noored. Seega on meil kolm liikmete gruppi, me tunneme neid ja vastavalt sellele korraldamegi neile väljaõpet. Sellest sünnib tasakaal. 13

Põhiteema

LIIVI REINHOLD

Kaitseliidu ülem näeks meeleldi, et kasutaksime veelgi enam ära oma vabatahtlike liikmete erialaseid oskusi, näiteks arstide, aga ka meremeeste ja lendurite omi

Praegu on need kolme tüüpi liikmed jagatud erinevatesse struktuuriüksustesse. Aga kui meesarst, kes Naiskodukaitsega liituda ei saa, soovib ühiskonda panustada, kuid relvad teda ei huvita või on relvakandmine koguni tema maailmavaatega vastuolus, kas kutsume ta siiski Kaitseliitu? Loomulikult kutsume. Aga oma veendumustest tuleb tal meile teada anda, et oleks selge, kuidas teda rakendada. Vaevalt ta keeldub abi andmast haavatutele või abistamast tsiviilkatastroofis vigastatuid. Need inimesed sobivad Kaitseliitu küll, näiteks täitma evakueerimisülesannet. Kuid meeles tuleb pidada ka põhiseadust, mis paneb meile [igale kodanikule] riigikaitsekohustuse. Kui riik on sõjas, tuleb tihti isiklikud veendumused alla suruda. Siis tekib ju patsifistist kaitseliitlasel koos oma maailmavaatega eelis nende üldreservi meeste ees, kellele samuti relvad ei meeldi. Saame oma selliste liikmete eelistustega võimaluste piires siiski arvestada. Kuid üldreservistil tuleb ikka n-ö rindele minna? Teine maailmasõda oli esimene sõda, kus tsiviilhukkunute arv oli võrdne sõjaväe kaotustega. Mis on üldse tänapäeva konfliktis rinne? Võime deklareerida mida iganes, aga kui konflikt on käes, hägustuvad kõik piirid, ka piir sõduri ja tsivilisti vahel. Pigem juba olla selleks ette valmistatud. Kas toote ka väljaõppesse uusi tuuli? Peame rahuajal väljaõppe rohkem fookusesse võtma. Tuleb endale aru anda, et rahuajal on meie põhiline ülesanne sõjaks valmistumine – si vis pacem, para bellum. Ja seda saab teha ainult realistliku väljaõp14

pega. Järelikult tuleb väljaõppele suurt rõhku panna ja see peab olema süsteemne. Vajalik on ka meie tegevteenistujate ja palgaliste töötajate koolitus. Vabatahtlike koolitus peab toimuma teistel alustel. Peame arvestama, et vabatahtlikud tulevad kaasa oma kompetentsi ja oskustega.

uid meeles tuleb pidada ka põhiseadust, mis paneb meile [igale kodanikule] riigikaitsekohustuse.

Usute, et piisab tähelepanust ja ressursisüst pole arenguks hädavajalik? Struktuurimuutus siiski tõenäoliselt tuleb selles osas, et mul on plaan luua Kaitseliidu peastaapi eraldi väljaõppeosakond. Kaitseliidu Kooli tahan muuta arengukeskuseks, st et jääb eraldi kooliosa ja tekib ka arenguosa. Kooli ülemaga olen sellest rääkinud ja siin liigub meie mõte täpselt ühes suunas: peame vaatama tulevikku, neid trende identiﬁtseerima ja looma nende põhjal võimearendusi ja kontseptsioone, et igas julgeolekusituatsioonis adekvaatselt käituda. Seni pole kõik need muutused ja parendused ju tegemata puhtast õelusest. Milles on teie arvates võti? Olen alati öelnud, et Kaitseliit on olnud hästi juhitud, eriti viimastel aastatel. Kuid nagu areneb ühiskond, nii areneb ka Kaitseliit. Me pole täna need, kes me olime eile. Organisatsiooni mälu täieneb ja oskused kasvavad pidevalt. Nüüd hakkame jõudma järgmisesse faasi, kus tuleb astuda järgmine samm ja liikuda arengus edasi. Täna naerame oma dokumente 1990ndate algusest, kui plaanisime mitut diviisi – me polnud lihtsalt küpsed. Kaitse Kodu! 1/2013

Väljaõpe

Orkaan 7 ehk kolm päeva lätlaste vahekohtunikuna kümnes vaatuses Et Viru malevas sai mullu teoks järjekordne pealikuvahetus ja maleva etteotsa asus Kaitseliidu suurõppuse Orkaan üks põhimootoreid major Marek Laanisto, kasutas ta juhust ja värbas mõnegi vahekohtuniku, juhtstaabi tegelase ja langevarjuri oma uute alluvate seast. Mina sain pakkumise minna Läti jalaväerühma vahekohtunikuks. Et Orkaan on laia kõlapinda leidnud õppus ja kuna oma silm kuningas, siis miks mitte minna. URMAS AID, vanemveebel Kaitseliidu Viru maleva nooreminstruktor

ja koht teada, pani kohe jooksu. Ka kaasavõetud ellujäämismürsk (termos kuuma teega) tasus end ära, sest külm oli juba krõbe.

Kolmas vaatus Laadisime varustuse ja vinnasime ka iseend Land Roverile ja suundusime kompanii juhtimispunkti. Tavaliselt koosneb sõda ootamisest, millele järgneb kiire tegutsemine. Nii läks ka meil, sest Läti rühm oli juba Seljast lõuna pool asuva ristmiku kandis positsioonile jõudnud. Õnneks oli lumi maas, öö valge ja ristmikku katnud tankitõrjemeeskonnad teadsid juhatada, kus lõunanaabrid asuvad.

Nagu Kaitseliidus ikka, algas vilgas ettevalmistus, mis lõpuks kenasti laabus. Maleva kesisele veokipargile vaatamata said vajalikud sõidukid ilma suurema kisata jaotatud ja isegi kohalejäänutele jäid rattad alla. Nii olid hundid söönud ja lambad terved.

Teine vaatus Minek Orkaanile kulges tavapäraselt: nimekiri ette, varustus kokku ja autosse. Juba sõidu ajal andis ilmataat mõista, et sel korral me niisama lihtsalt ei pääse, sest külmapügalad läksid järjest kangemaks. Õppuse juhtstaapi jõudsime viperusteta. Kiire tutvumisring ja esmane infovahetus. Kellel ülesanne Kaitse Kodu! 1/2013

Lisainfo

Esimene vaatus ORKAAN 7 PÄRNUMAAL Kaitseliidu suurõppus Orkaan tõi Pärnumaale Sindi ja Selja piirkonnas 30. novembrist 2. detsembrini 2012 peetud lahingutesse peaaegu 900 võitlejat ja hulgaliselt sõjaväetehnikat. Õppusel pandi põhirõhk konventsionaalsele sõjapidamisele. Harjutati kaitset ja viivitust väljadel ning suurematel teedel. Kaitsjate poolel harjutasid Pärnumaa maleva kaitseliitlased tugevdatuna Rapla ja Tallinna maleva üksustega. Lisaks oli neil abis Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze jalaväerühm. Ründavat vastast kehastasid Lääne ja Saaremaa malev koos Harju ja Järva kaitseliitlastega. Vaatamata talviselt karmidele ilmaoludele kulges õppus plaanipäraselt ja kõik püstitatud eesmärgid täideti.

Väljaõpe KARRI KAAS

Õppuse lõppedes pidasid lätlased vanemveebel Aidi juba üheks endi hulgast

Lätlaste juures üllatas eelkõige see, et kõikidel võitlejatel olid püstolkuulipildujad M/45 (B)

Kraam selga ja tipa-tapa lätlaste juurde. Kohapeal kiire ülevaade ja kohe alguses sai selgeks, et lätlased võtavad asju tõsiselt: maastikuluure oli tehtud, jaoülematel positsioonid teada, ringkaitse määratud ja vaatlus kolmes punktis väljas. Laagris tegeldi muude elutähtsate probleemidega, nagu toit, majutus, täiendav moonajagamine.

jälgimise ja lätlaste pinnimise abil – noortega käis suhtlus inglise, vanade zemessardzelastega vene keeles. Selgus, et nende rühm oli esimest korda sellises koosseisus koos. Seega oli põnev jälgida, kas nad saavad hakkama või mitte. Enamik lätlastest olid igatahes karastatud mehed, kes eelistasid lageda taeva all magada. Nii saadi ühe telgiga hakkama.

Et läti keel on mulle sama arusaamatu nagu hiina oma, jäid võib-olla mõned probleemid ära tundmata. Seega tegin hindamistööd tegevuse

Üllatas lätlaste rühma relvastus: püstolkuulipildujad M/45 (B) ja kuulipildujad KSP. Põhjus oli lihtne: 7,62 mm paukmoona lätlastel endal polnud, selle andis korraldav pool.

Neljas vaatus Hommik algas kaugelt enne varavalget. Äratusest ei olnud möödas viit minutitki, kui jaod olid üleval, võtsid telgi maha ja liikusid positsioonile. Rühmaülem Juris Pētersons kontrollis kõik üle, seejärel jäädi ootele.

MĀRTIŅŠ JĒGERS

Kogu Orkaani jooksul paistis silma lätlaste distsipliin nii heli, valguse kui ka liikumise osas. Eriline oli ka suitsetamiskord tegevuse ajal: positsioonidel ja tegevuse ajal lihtsalt ei suitsetatud. Pisiasi küll, aga kõik me teame, kui sageli sellega patustatakse. Mingeid üleliigseid liigutusi ei tehtud, igaühel oli oma ülesanne selge. Rühmaülema, rühmavanema ja jaoülemate kogemus pani asjad paika. Üks suuremaid vahekohtuniku muresid oli leida hea ülevaatega koht, püsida korralikult varjus ja mitte segada üksust.

Mõne tunni pärast hakkas olukord elavnema: vastase jalgsikolonn koos eesjulgestusega ilmus maanteel nähtavale. Julgestus kõndis varitsusse lähidistantsilt sisse, rühmaülem avas tule, salved lasti tühjaks, ümberlaadimine, suits välja ja eemaldumine. Kiire side vastase vahekohtunikuga ja juba mindi uut ülesannet täitma. Kaitse Kodu! 1/2013

Väljaõpe Viies vaatus Mõni kilomeeter Pärnu pool ettemääratud alal ootaski lätlasi see uus ülesanne. Jälle tuli teha varitsus. Et vastasel oli nüüdseks olukorrast mingi ülevaade, muutus kaartule tellimine meie pihta aina aktiivsemaks. Selles etapis tellisid vastase vaatlejad meie pihta tuld kaks korda, kuid mõlemal juhul jõudsime enne seda ära liikuda. Sobiliku varitsuskoha leidmine ja transpordi paigutamine osutus oodatust raskemaks. Piirangud ja avatud maastik tegid karuteene. Varitsus õnnestus sellest hoolimata korralikult. Seekord vastane julgestust jalgsi ette ei saatnud ja kolonni pihta avati tuli kõikidest relvadest. Vastu me eriti midagi ei saanud, millest võis järeldada, et ülesande täitsime ilusti. Et mets oli hõredam, oli vaja eemalduda, kasutades tuld-liikumist. Lätlased eemaldusid jagude kaupa. Arvestades seda, et rühm oli esimest korda selles koosseisus, tuli kõik hästi välja, kuigi võis kuulda juba jaoülemate häälekamat juhtimist. Maanteele sõites tekkis ootamatu kontakt vastasega, kes oli jõudnud edasi liikuda. Kuna lätlastel oli julgestus paigas, avas see esimesena tule. Kohe visati ka suits välja ja nüüd läks mul „liikluse reguleerijana“ põnevaks.

MĀRTIŅŠ JĒGERS

Ootamatust tulekontaktist maanteel õnnestus suitsukatte all kadudeta eemalduda

Nüüd tuli kaks tundi pausi, mida kasutati kiireks lõunasöögiks. Sain näha ja maitsta, mis on Läti kuivtoidupakk. Selgus oluline erinevus Eesti omast: neil on igas pakis piiritustablettidega köetav matkapliit. Täiesti toimiv süsteem, kuigi oma plusside ja miinustega. Rühmavanem Māris Liepa andis oma autost nn lisaboonust juurde: suurema koguse kuuma vett gaasipriimuselt jms. Selgelt oli näha, et kui üksus tagab lühemal üritusel ise oma toidu, on see igati tulusam ja paindlikum.

Seitsmes vaatus Uus ülesanne oli hoida koos Eesti tankitõrjemeeskondadega üht raudteeülesõitu. Saigi hoitud kuni suure pimedani, aga vastasest ei kippu ega kõppu. Nüüd oli aega veidi suhelda ja selgus tõsiasi, et kirume me ise oma Kaitseliitu mis me kirume, aga mõni asi on meil kordades parem kui Zemessardzes. Kas või transpordiga varustatus. Ja palju muudki. Eraldi tänan siinkohal lätlaste autojuhti Sergey Voicišsit, kes võttis minu, üksuse tüütu vahekohtuniku, oma tiiva alla ja leidis mulle kitsastes oludes alati sõidu ajaks koha oma autos.

Kaheksas vaatus Kuues vaatus Eemalduti järgmisele alale ja jäädi ootama edasisi korraldusi. Väike pingelangus maksis aga kohe kätte. Kuigi enda arvates oldi vastasest paar kilomeetrit eemal ja veidi varjus, jõudsid tema luurajad ikkagi kaartule tellida, millele tagatipuks järgnes n-ö lennuki õhurünnak. Siit moraal: tuleb leida tõepoolest varjatud koht. Kaitse Kodu! 1/2013

Teiseks ööks liigutati üksused kindlatesse majutuskohtadesse. Meile oli selleks üks põllumajanduskompleks. Lätlased valisid seal välja heinaküüni, kuhu kogu rühm ära mahtus. Nende rutiini oli huvitav jälgida. Kõigepealt riietevahetus, toiduvalmistamine ja seejärel alles sättimine ööbimiseks. Ja see kõik korralikult jagude koosseisus. Külmast ööst hoolimata puhkasid kõik end korralikult välja. 17

Väljaõpe MĀRTIŅŠ JĒGERS

Lätlaste oskuslik positsioonivalik sai vastastele mitmel korral saatuslikuks

Üheksas vaatus Viimane ülesanne oli Pulli asulast põhjas suurel maanteel kaitset pidada. Hommik algas tavaliselt. Enne valget pandi suure kisata asjad kiiresti kokku ja sõitu. Et eelmisel õhtul oli moona täiendamine ja muu logistika tehtud, sellega enam aega ei viidetud. Ülesande alale jõudnud, korraldas juhtkond kiire luure ja juba asuski rühm positsioonil. Tänu töötavale rutiinile jäi aega piisavalt n-ö sisse kaevuda. Paari tunni pärast hakkas vastane kaudtulega kaitsjaid otsima. Et seekord oli kaartuli täpne, pidin määrama ka esimesed kaotused. Hoolimata väsimusest ja külmast polnud minu arusaamise järgi üksuses mingit vingumist ega moraalilangust. Veidi aja pärast saigi vastane rühma paremal tiival kontakti. Seejärel nägin õppuse üht kõige kurvemat pilti: vöökõrguses lumes sumpas jagu noori poisse otse lätlaste kuulipilduja tulealasse. Tänu hästi valitud positsioonidele polnud lätlasi näha ja sinna nende rünnak kokku jooksiski. Rühmaülem vaatas kogu lahingu jooksul ka laiemalt ringi ja pärast vasakul tiival üle maantee peetud tulevahetust oli tal selge, et vastane üritab ringi minna. Kiire otsus: üks jagu üle suure maantee raudteele tiiba julgestama. Ja suudetigi vastase möödaminek lukku panna. Oli näha, et ka jaoülemad olid võimelised täiesti iseseisvalt toimetama. 18

Kuna Läti rühm oli juba rohkem kui kolm tundi vastu pidanud, tellis vastane lõpuks nii võimsa kaartule, et rühm suutis pärast seda tagalast ilmunud vastasele veel vaid mõne ellujäänuga veidi vastu panna. Paras puder ja kapsad, kuid otse teiste vahekohtunikega suheldes ja joostes sai olukorda kontrolli all hoida. Muljetavaldav oli see, et kogu harjutuse jooksul oli rühmaülemal kontroll oma rühma üle.

Kümnes vaatus Väike paus: kiivrid peast maas ja võitlejad vastutusalalt väljas. Järgmine ülesanne: kompaniiülema reserv Pulli asulas. Olukord kestis kuni signaalini ENDEX. Seejärel kiire varustuse kontroll, tagasiside rühmaülemale ja nii see õppus sisuliselt lõppeski. Loomulikult järgnesid pidulikud käesurumised välioludes, embleemidevahetus ja tõdemus, et hea tahtmisega on toimiv koostöö alati võimalik. Seda tõestas ka üks humoorikas seik. Kolmandal päeval pöördusid mõned lätlased mitmel korral minu poole pika lätikeelse monoloogiga. Nähes mu mõistmatut nägu, tabas neid äratundmine: vanemveebel Aid on ju eestlane, ta ei saa läti keelest aru. Sellest õppusest tegin järelduse, et tõeline koostöö saabki tekkida rasketes oludes maastikul, mitte virtuaalselt või parketil. Kaitse Kodu! 1/2013

Väljaõpe MĀRTIŅŠ JĒGERS

Hoolimata tõsiasjast, et lätlaste üksus oli esimest korda sellises koosseisus väljas, said nad suurepäraselt hakkama

Kaitse Kodu! 1/2013

Militaarsport

Cambrian Patrol — harjutuseks maskeeritud võistlus Suvel tehti mulle ettepanek osaleda Scoutspataljoni meeskonnaga võistlusel Cambrian Patrol 2012. Olin rõõmuga nõus. Kui sain meeskonna kokku, võtsime eesmärgiks teenida vähemalt hõbemedal. LAURI TEPPO, leitnant Scoutspataljon

õistluse ajalugu ulatub 1970. aastatesse, kui mõned Ühendkuningriigi Territoriaalarmee (Territorial Army – Briti armee vabatahtlik üksus) vabatahtlikud hakkasid korraldama rännakuid Walesi mägismaal. Tänapäeval on tegemist Briti relvajõududes väga kõrgelt hinnatud jõuprooviga, kus isegi ﬁnišisse jõudmist peetakse heaks saavutuseks.

Võistlus või harjutus?

Harjutuse eel treenivad meeskonnad põhjalikult. Näideks meid võõrustanud 23. pioneerirügemendi meeskonna ettevalmistus kestis neli nädalat, mille jooksul olid selle liikmed muudest teenistusülesannetest vabastatud. Meie tegime enne võistlust ühe 36-tunnise treeningu, mille käigus läbisime ca 45 km pikkuse rännaku seljakottidega ja harjutasime

LAURI TEPPO

Kuigi võistlus oli raske, tasus pingutus end kuhjaga ära. Kas või maaliliste maastikuvaadete tõttu

Korraldajate sõnul on Cambrian Patrol harjutus, mille käigus kontrollitakse osaleva patrulli sõduri- ja jaooskusi. Seda kinnitab ka juhend. Minu hinnangul on tegemist võistlusega, sest sooritust hinnatakse ja vastavalt tulemusele antakse ka medal. Kõik Ühendkuningriigi meeskonnad ja meeskondade esindajad peavad Cambrian Patrol’i samuti võistluseks.

Cambrian Patrol koosneb etappidest, mille kogukestus on ligikaudu 48 tundi. Võistkondi osaleb nii Briti regulaarvägedest, Territoriaalarmee üksustest kui ka välisriikide relvajõududest ooritust hinna(USA, Kanada, Holtakse ja vastaland, Soome jpt). Meeskonda kuulub valt tulemusele kaheksa liiget, kellest antakse ka medal. juhendi järgi tohib Kõik Ühendkuningpatrulli ülem olla ohvitser, veebel või riigi meeskonnad ja seersant, patrulli 2IC meeskondade esin(second-in-command dajad peavad Camb– käsuliinis järgmine) rian Patrol’i samuti võib olla seersant võistluseks. ning ülejäänud patrulli koosseisu tohib kuuluda veel üks seersant. Et Eestist tahtis osaleda kaks ohvitseri, pidime selleks küsima eriloa. Lisaks näeb juhend ette üht esindajat ja kaht autojuhti. Varustus on sisuliselt täisvarustus: rakmed ja suur seljakott kogukaaluga umbes 30 kilo ning relv.

Kaitse Kodu! 1/2013

Militaarsport

jao drille (kiirrünnak, varitsusele sattumine, haavatute evakueerimise protseduurid jne). Oleksime tahtnud rohkem harjutada, kuid teenistusülesannete täitmise tõttu ei jäänud selleks mahti.

Võistluslegend: Lõunariigi toetuseks Jõudsime Inglismaale kolm päeva enne võistluse algust. Selle aja jooksul läbisime Briti relvajõududes kasutatava automaadi SA-80 koolituse ja viimased varustusekontrollid ning tutvusime kasutatavate kaartidega. Vahetult enne võistaime kolm üleslust väljastati meile annet: pidime eelkäsk, mis sisaldas luurama objekka legendi, mille järgi oli puhkenud sõda ti, toetama Lõunavaese ja arengujär- riigi üksusi ja olema gus Lõunariigi ning valmis rünnakuks tugeva ja autoritaarse Põhjariigi vahel, mille Põhjariigi vägede lõpetas koalitsiooni- vastu. vägede operatsioon. Põhjariiklased taandusid oma territooriumile, kuid jätkasid Lõunariigis tegutsevate mässajate toetamist. Olukorda pingestasid võitlus nafta pärast ja religioonide kokkupõrge. Järgmisel varahommikul anti lahingukäsk. Saime kolm ülesannet: pidime luurama objekti, toetama Lõunariigi üksusi ja olema valmis rünnakuks Põhjariigi vägede vastu. Patrull algas pika tõusuga platoole (ca 500 meetrit 1,3 km kohta). Enne vaatlusposti (observation post, OP) alale jõudmist põrkasime kokku esimese probleemiga, milleks oli teeületus kahe vastase positsiooni vahel. Hoolika maastiku valikuga õnnestus seda piki ojasängi siiski märkamatult teha. Pärast seda märkasime umbes 400 m kaugusel vastase kahemehelist patrulli. Et kuhugi eemalduda ei olnud ja ringi minemine oleks tähendanud alalt väljumist, jätkasime piki hekiääri liikumist nii, et üks üks pooljagu kattis, teine liikus. Tuld meie pihta ei avatud, kuid visuaalne kontakt vastasega siiski tekkis. Vaatlusposti rajamine õnnestus, üks pooljagu jäi kogunemiskohta, teine hargnes kaheks paariks, et jälgida objekti eri nurkade alt. Ootasime, et vastase tugipunkti mängitakse reaalselt, kuid seal oli ainult üks BMP-1 täispuhutav makett ja telk kahe mehega, kes käisid vaid sööki vastu võtmas. Kui olime ülesande täitnud, liikusime edasi, et kohtuda hääldamatu nimega koloneliga. Ta jagas meile infot vastase kohta, mida tema üksused olid välja uurinud. Seejärel võtsime suuna kohaliku armee väljaõppelaagrisse, kus pidime koostama ja esitama luureraporti. Seal saime ka pisut puhata. Kaitse Kodu! 1/2013

KRISTJAN PRII

Ülesanded, ülesanded, ülesanded Pärast raporti esitamist läksime kohtuma eriüksuse (special forces, SF) esindajaga, kes pidi meid üle miinivälja juhatama. Teekond sinna oli raske: alustuseks pikk laskumine jõeorgu, millele järgnes egendi järgi oli sama pikk tõus uuele plameie jõududega toole. Kohalpeal ootas ees üllatus: meie kontaktisik koostööd tegeva farmeri pere tapetud ja ei olnud etteantud koorditema maja mineeritud. naatidel, vaid 300 m kaugusel. Jäime viis minutit Meie pidime tuvastama hiljaks, kuid teistel läks sõjaõiguse rikkumihullemini. Näiteks Royal Gurkha rügemendi meessed, kohapeal leiduva kond hilines tunni ja meie relvastuse ja miinid. võõrustajad kolm tundi.

Artikli autor leitnant Lauri Teppo on kodumaiste militaarsportlaste hulgas tuntud tegelane

Asusime ülesannet täitma. Läbisime miinivälja ja sattusime tsiviilautole, mis oli sõitnud miini otsa. Lahendasime olukorra harjutatud drilliga (julges21

Militaarsport

tus, puhastamine, esmaabi, kopteriplats). Kiita sai meie patrulli meedik kapral Valk, kes oli instruktori sõnul eriüksuse meediku tasemel.

ebameeldivam. Natuke kaotasime punkte sellega, et jäime varustust veekindlatest kottidest lahti pakkides liiga kauaks paigale.

Järgnes 3,5-tunnine etapp, mille lõpul kohtusime järgmise eriüksuslasest kontaktisikuga, kes andis meile uue ülesande. Legendi järgi oli meie jõududega koostööd tegeva farmeri pere tapetud ja tema maja mineeritud. Meie pidime tuvastama sõjaõiguse rikkumised, kohapeal leiduva relvastuse ja miinid. Meil läks selle ülesande täitmine üsna hästi, natuke punkte kaotasime sellega, et ei mäletanud Ungari ja Tšehhoslovakkia päritolu Claymore’i analoogide markeeringuid. Relvastuse tundmisega probleeme ei olnud: tegemist oli idabloki maades toodetud automaatide, vintpüsside, karabiinide, kuulipildujate ja tankitõrjerelvadega.

Seejärel viidi meid autoga polügoonile, kus patrulli 2IC ja üks sõdur pidid liivakasti rajatud maastikumudelil kaudtuld juhtima. Saime kõik vajalikud andmed edastatud, kuid probleeme tekiärast 15-minutilist tas see, et instruktor ootamist juhatati ei kasutanud NATO meid kanalisatsioostandardblanketti. ni sissekäigu juurde, kus Järgnes sõit polütehti teatavaks uus olukord. gooni teise otsa, kus saime kokku Selgus, et küla on ümber piiratud ja ainus tee välja on kohaliku teejuhiga, kes andis selgitusi torustik. järgmise ülesande kohta. Tema meelega segaseks aetud jutust selgus, et meil tuleb sooritada patrull lähedal asuvasse külla.

Farmeri maja juurest läks märgistatud rada jõeni, kus ootas eriüksuse pioneer varjunimega Big Jim, kes oli meile ette valmistanud julgestusköitest jõeületuskoha, sest legendi järgi oli sild kasutuskõlbmatu. Jõgi oli oma 60 meetrit lai, kärestikuline, kiire vooluga, umbes 1,6 m sügavune ja väga külma veega. Et jõudsime kohale valges, saime ka jõe valgel ajal ületatud. Järgmised meeskonnad olid sunnitud tegema seda pimedas, mis oli märksa

Ootasime kontakti ja ei pidanud pettuma. Kohale jõudes avati meie pihta kohe tuli. Et meil oli mehe kohta laskemoona ainult kolm salve, vastane asus meie ees domineerival maastikul kolmel positsioonil ja tal oli suurem tulejõud, otsustasin kontaktist lahti rebida ja eemalduda. Seda drilli meil lõpuni teha ei lastud, sest stsenaarium nägi ette rünnakut. Sooritasime selle, kuid kaotasime ilmselt oma brittide arust ebahariliku taktika tõttu üksjagu punkte.

Võistlusel tuli täita mitmesuguseid ülesandeid. Üks neist oli farmerimajas toime pandud sõjaõiguste rikkumiste tuvastamine

Kaitse Kodu! 1/2013

Militaarsport LAURI TEPPO

Nagu eestlased, nii ei saa ka britid oma ilmastikuolude üle nuriseda. Need on valdavalt vaheldusrikkad

Läbi solgitorude hõbeda poole

mise kadalippu. Järgnes debriiﬁng, kus võeti peensusteni läbi kõik, mis oli meiega juhtunud. Olime selleks valmistunud ja kirjutanud võistluse ajal üles kogu info, mis vähegi tähtis tundus. Pärast debriiﬁngut oli veel üks relvade kontroll ja seejärel kuulutati võistlus lõppenuks.

Reorganiseerusime ning kohtusime kompaniiveebliga, kelle üksus oli 2 km kaugusel külas lahingus ja vajas hädasti laskemoona. Pidime läbima selle vahemaa 20 minutiga, vedades kolme 30 kg kaaluvat moonakasti. Jõudsime kohale ajaliselt täpselt, liikudes vaheldumisi joostes ja kõndides. Pärast 15-minutilist ootamist juhatati meid kanalisatsiooni sissekäigu juurde, kus tehti teatavaks uus olukord. Selgus, et küla on ümber piiratud ja ainus tee välja on torustik. Ülesanne oli vastik, sest torude põhja ladestunud kruus ja kivikesed tegid käpukil käies põlvedele põrgulikku valu. Torudes olev umbes 10 cm sügavune jääkülma solgi kiht eriti ei häirinud.

Võisime harjutuse lugeda kordaläinuks, sest täitsime oma eesmärgi ja saime hõbemedali. Kui Ühendkuningriigi brigaadikindral, kes meid autasustas, kuulis, palju me võistluseks üldse trenni olime teha saanud, oli ta siiralt hämmastunud.

Mida on Eestil brittidelt õppida? Mida oleks õppida Cambrian ui Eestis Patrol’ist patrullvõistluste korralon põhjalik dajatel Eestis? Esimese ja kõige lahingukäsk olulisemana nimetan stsenaaja selle käsuriumi loomist – milline on see pilt ja suurem taktikaline olukord, ga kehtestatud mille sees hakkab patrull oma raamide järgimine ülesandeid täitma. Teise ja samuti võistlustel pigem olulise aspektina võib nimetada erand, siis Cambrilahingukäsu andmist. Kui Eestis on põhjalik lahingukäsk ja selle an Patrol’il oli see käsuga kehtestatud raamide järgi- reegel. mine võistlustel pigem erand, siis Cambrian Patrol’il oli see reegel. Võistlusele tuli kasuks ka see, et luureobjekt ei olnud kõigil tiimidel sama, vaid igal meeskonnal oli oma luureülesanne, mis välistas olukorra, et kõik patrullid satuvad ühte kohta puntrasse.

Läbisime kanalisatsiooni ja sattusime relvade kontrollide, tuule käes seismise ja niisama passi-

LAURI TEPPO

Kontrollpunktides paiknenud võtmeisikute tegevus oli samuti märkimisväärne. Esiteks olid nad kõik rõivastatud vastavalt oma rollile (kolonel tavavormis, noorsõdur kalossides jne), teiseks oli näha, et neid on põhjalikult instrueeritud ja nad on oma rolli täitmiseks ette valmistatud.

Kaitse Kodu! 1/2013

Cambrian Patrol on omanäoline ja raske võistlus, millel osalemine oli huvitav kogemus nii mulle kui ka Eesti meeskonna teistele liikmetele. Tänusõnad meid võõrustanud rügemendi esindajale kapten Howelile ning võistkonna esindajale veebel Andrus Aruotsale. 23

Organisatsioon

Liikmemaksu tasumine on kaitseliitlase auasi Kaitseliidu üldkogu eelmise aastakümne keskel langetatud otsus hakata organisatsiooni liikmetelt maksu koguma tekitab kaitseliitlaste seas tänase päevani vastakaid arvamusi ja küsimusi, et miks seda kogutakse ja milleks seda kasutatakse.

„Kas mitte Lääne malev ei ole see tulbi malev, mis on suutnud saavutada üle 70-protsendilise liikmemaksu tasumise?“ pakub Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik major Mehis Born näite selle koha pealt ühest eesrindlikemast malevast. Ent selline edu saavutati karmide meetoditega. Nimelt postitati liikmetele arved. Mispeale nii mõnigi arve saanutest postitas vastu lahkumisavalduse.

ASSO PUIDET vabatahtlik reporter

Vana vastasseis

ee peegeldub ka kaitseliitlaste valmiduses liikmemaksu tasuda. Nii näiteks oli Võrumaa malevas novembri lõpuks 12 euro suuruse aastamaksu tasunud vaid neljandik kaitseliitlastest. Pärnumaa malevas jääb liikmemaksu tasumine 35% protsendi piirimaile. Paraku on andmeid kõikide malevate kohta väga raske kätte saada, mistõttu on täpse ülevaate saamine liikmemaksu tasumise ulatusest peaaegu võimatu ülesanne. Sellest hoolimata võib arvata, et sajaprotsendiliselt ei tasuta seda üheski malevas.

LIIVI REINHOLD

Major Mehis Born on lahkesti nõus selgitama, kuidas on lood Pärnumaa malevas liikmemaksu tasumise ja selle kulutamisega

Mõistmaks, miks jääb liikmemaksu tasumise protsent nõnda tagasihoidlikuks, tuleb ajas tagasi minna 24. jaanuari 2005, mil Alu mõisas asuvasse Kaitseliidu Kooli kogunes Kaitseliidu tegeas mitte Lääne vust korraldav kõrmalev ei ole geim organ Kaitseliidu keskkogu. Muu hulgas see tulbi malev, sedasama liikme- mis on suutnud maksu kehtestamise saavutada üle 70küsimust arutama.

protsendilise liikmejagunesid maksu tasumise?

Toona malevad ja keskkogus neid esindavad liikmed selles küsimuses kardinaalselt kahte lehte. „Pooled malevad olid selle poolt ja pooled räigelt vastu, väites, et liikmemaksu pole üldse vaja, sest kaitseliitlane panustab niikuinii oma kõige kallimat – aega,“ toob major Born, kes toona kuulus Kaitseliidu Sakala malevasse, näitena ühe vastaliste argumendi. Samuti tõid oponendid välja asjaolu, et lisaks ajale kulutab kaitseliitlane nii või naa organisatsiooni heaks ka oma raha, vaatamata sellele, et tema kulutused osaliselt kompenseeritakse ja riik annab ka vormi selga. „Tahad ju vahel endale uhkemaid saapaid või vahvamat jopet ja siis ostad selle oma raha eest,“ ütleb major Born mõistvalt. Liikmemaksu pooldajad omakorda leidsid, et liikmemaks, olgu selle suuruseks siis 10 või 1000 eurot aastas, ikkagi peab olema. Sest nõnda on kombeks ja sellega näitab inimene oma organisatsioonilist kuuluvust. Et poolthääli kogunes napilt rohkem, otsustaski keskkogu, kuulanud ära Kaitseliidu tolleaegse ülema major Benno Leesiku ning Kaitseliidu vanematekogu aseesimehe Peeter Lorentsi sõnavõtu, kehtestada Kaitseliidu sisseastumis- ja liikmemaks. Liikmemaksu suuruseks määrati toona 120 krooni aastas, sisseastumismaksuks 30 krooni. Viimasest Kaitseliidu keskkogu oma 2011. aasta 26. veebruari otsusega loobus, samas tõsteti 7,68-eurone liikmemaks 12 euroni. Kaitse Kodu! 1/2013

Organisatsioon MADIS MINTEL

Vaatamata sellele, et keskkogu otsus on kõigile täitmiseks, jäi eelnev hoiak visalt inimestesse püsima. Näiteks Pärnumaa malevas, kus teema vaagimise ajal oldi üheselt liikmemaksu kehtestamise vastu, tasus esimestel aastatel liikmemaksu vähem kui kümme protsenti malevlastest. Major Born usub, et kõik oleks lihtsam olnud, kui juba 1990. aastal, mil Kaitseliit taasloodi, oleks otsustatud, et kaitseliitlane peab maksma liikmemaksu. „Aga kuna seda mingi perioodini ei olnud ja siis äkki rakendus, on see tõrge tekkinud,“ jäi liikmemaksu otsus major Borni sõnul viisteist aastat hiljaks.

Kes ei maksa, jääb kuputa On vana tõde, et kohustusi ei täideta ilma sanktsioonideta. Kui paljud meist komposteeriksid bussis pileti, kui oleks teada, et piletita vahele jäädes, olgugi et pileti komposteerimine on kohustuslik, tegelikult trahvi ei saa? Loodetavasti paljud, ent ilmselt mitte kõik. Sama on Kaitseliidu liikmemaksuga: maksmine on vastavalt Kaitseliidu põhikirjale kohustuslik, ent samas ei sätesta see õigusakt sanktsioone, mis maksmata jätmisega võivad kaasneda.

Liikmemaksu eest korraldatakse muu hulgas mitmesuguseid sotsiaalseid üritusi

Vaatamata otseste sanktsioonide puudumisele kasutab organisatsioon liikmemaksu kättesaamiseks kaudseid mõjutusvahendeid. „See mõjutab kõike olulist, mis kaitseliitlasel ette tuleb, ehk auastmes tõusmist, riiklikul või ametkondlikul tähtpäeval ergutatuks saamist – kuni relvaloa saamiseni,“ tutvustab major Born mõningaid näiteid, mille puhul võib liikmemaksuvõlg end valusalt meelde tuletada. See ei tähenda üksnes, et kui edutamine on kaalukausil, võib maksmata liikmemaksu tõttu jääda kupp peale saamata. Asi on karmim. „Näiteks autasutamiste ja auastmetega ongi niimoodi, et personalispetsialist ja arvestaja võtavad raamatupidamisprogrammi lahti, vaatavad üle: maksmata – maha, maksmata – maha. Ja oledki ilma,“ sõnab major iikmemaksu Born. Tõsi, üldjuhul antakse pooldajad omainimestele eelnevalt võimakorda leidsid, et lusest tunnustatud saada väiliikmemaks, olgu selle kese ajavaruga teada, nii et neil on võimalus enne kont- suuruseks siis 10 või rolli oma võlad tasuda. „Need 1000 eurot aastas, on teinekord väga head ja ikkagi peab olema. õiged mehed ja võib-olla nad tõesti unustasid ära või mis iganes,“ jäetakse major Borni sõnul inimestele ikkagi võimalus oma kohtusused täita. Samas ei ole maksekohustuse ununemine kuigi tõenäoline, sest on mitmeid meeldetuletusfunktsioone.

Kord kvartalis saadetakse meeldetuletused üldisesse meililisti. Samuti saadetakse meeldetuletusi üksuste ülematele, et need omakorda alluvate mälu parandaksid. Ja lõpuks on igal Kaitseliidu Kaitse Kodu! 1/2013

veebilehel link vajalike andmetega liikmemaksu maksmiseks. „See võiks lausa vilkuda seal ja sädemeid pilduda, et inimestele meelde tuleks,“ ütleb major Born muigamisi. Nendele, kellel pole probleemiks aatamamälu, vaid kehv materiaalne ta otseste olukord, annab keskkogu otsus sanktsioonide võimaluse liikmemaksu maksmisest vabastust küsida. „Kui puudumisele kasusul ikka raha pole, jäid tööst tab organisatsioon ilma, võlad on kaelas, oled õpi- liikmemaksu kättelane või pensionär, ega ei olegi saamiseks kaudseid raha,“ on major Borni sõnul küll selliseid inimesi, kellele ka 10 mõjutusvahendeid. eurot on suur raha. „Ma pole ühtegi juhatuse otsust näinud, kus see taotlus rahuldamata oleks jäetud,“ on suhtumine major Borni sõnul väga paindlik.

Vabad käed kulutamiseks Tõsiasi on aga seegi, et liikmemaksudest kogutud raha moodustab vaid väikekse osa organisatsiooni 25 miljoni eurosest eelarvest. Täpsemalt 156 000 eurot, eeldades, et kõik 13 000 liiget oma 12-eurose liikmemaksu tasuvad. „See on marginaalne,“ leiab major Born, „kui meil maksaks ka 90 protsenti liikmetest, ei paistaks ka see kusagilt välja ja oleks suurte eelarvenumbrite kõrval tõesti vaid piisk.“ Ometi on see piisk just see raha, mida kaitseliitlased võivad kasutada oma kõige parema äranägemise järgi, ka nendeks tegevusteks, milleks muidu oleks ehk raske riigilt raha taotleda. On ju otsustamisprotsess, kuidas raha kasutada, lihtne, jättes maleva või malevkonna juhatusele vabad käed. „Nad võivad vastu võtta otsuse, et läheme ülehomme õhtul Ranna hotelli ja kulutame selle raha ära – mitte keegi ei saa seda neile ette heita, sest see on nende otsustuspädevuses,“ ei 25

Organisatsioon

Põlva malevas on laekunud liikmemaksu eest soetatud muu hulgas ka laskurimärke

ole major Borni kinnitusel rahakulutusel mingeid piiranguid – niikaua, kui need on põhjendatud ega välju seadusega määratud piiridest. Reeglina muidugi liikmemaksu niisama laiaks ei lööda, vaid katsutakse selle eest midagi organisatsiooni ja selle liikmete heaks ära teha. Näiteks Põlva malev on malevapealiku kohusetäitja kapten Janel Säki andmetel soetanud laskurimärke, relvaiikmemaksudest kotte ja spordirelvi. Samuti kogutud raha on korraldatud sotsiaalseid moodustab vaid üritusi ja premeerinud aktiivseid liikmeid välja- väikekse osa organisõitudega. satsiooni 25 miljoni

eurosest eelarvest.

Võrumaa malevas on liikmete maksuraha kasuta- Täpsemalt 156 000 tud aga näiteks jõulupidu- eurot. deks, jalgrattamatkaks ja isegi jalgpallipiletite soetamiseks. Osa rahast läks mälestustahvli uuendamiseks. Kusjuures, nagu märgib Võrumaa maleva personalispetsialist Marika Timofejev, saavad liikmemaksu eest korraldatud üritustel ja pidudel osaleda vaid liikmemaksu tasunud kaitseliitlased. Valgamaa malevas aga on läinud aastal kulutatud liikmemaksust laekunud summasid ajalehtedes kuulutuste avaldamiseks. „Surmakuulutuste avaldamiseks,“ täpsustab personalispetsialist Anneli Veske. Pärnumaa malevas on seda kasutatud malevkondade sümboolika uuendamiseks ja soetamiseks. Muu hulgas on malevkonnad soetanud teenetemärke või tasunud ajor Borni lipu valmistamise eest. „Näiteks kinnitusel ei on kogutud liikmemaksudest ole hirmu, et eraldatud selleks mingi summa, näidatud seda omaosalusena, raha kontrollimatult tehtud maleva juhatusele taotlus kuhugi kaob. Juba lisaraha saamiseks ja niiviisi lipp makse sooritamisel saadudki,“ toob major Born näite on kontroll kolmerahakasutamise mehhanismist. Eks mõtteid ja plaane ole major kordne. Borni sõnul peas ja paberitel ringelnud igasuguseid – kuni malevkondade kodude sisustamiseni välja. Ent reaalselt pole tema andmetel väga suuri kulutusi tehtud, mistõttu on enamik aastatega kogunenud rahast malevkondadel alles.

Majoneesi ei maksa osta Ehkki ühelt poolt on liikmemaksu kasutamine tehtud võimalikult lihtsaks ja antud malevate või malevkondade pädevusse, on n-ö vabakasutuses oleva raha üle siiski range kontroll. „Neid kontrollijaid, kes tegelikult seda rahakasutamist jälgivad, on suur majatäis,“ sõnab major Born. Et Kaitseliidu arvel olevat raha kätte saada, on viimaseks maksekinnitajaks peastaabi rahandusosakond. Veel 26

KRISTJAN PRII

enne seda läbib aga arve, mille alusel raha välja makstakse, mitu autoriseerimisetappi. Esmalt maleva arvestaja ehk inimene, kes sisestab arve raamatupidamisprogrammi, siis vaatab selle üle malevapealik ja lõpuks rahandusosakonna ametnikud, kes muu hulgas vaatavad ka üle, et ost vastaks ostja volitusnormile. Kaitse Kodu! 1/2013

Liikmemaksu saab tasuda ülekandega Kaitseliidu arveldusarvele nr 10022002422007, lisada tuleb oma kodumalevat eristav viitenumber. Selgitusse tuleb kirjutada: liikmemaks 2013 ja oma malevkonna (või kompanii) nimi.

Organisatsioon

Lisainfo

1. jaanuaril 2012 hakkas kehtima uus Kaitseliidu liikmemaksu määr, milleks on 12 eurot aastas. See peab olema tasutud juhatuse määratud korras igal aastal 1. septembriks.

Kui tasutakse teise või mitme inimese eest, tuleks selgitusse kirjutada ka nende inimeste nimed, kelle eest ülekanne on tehtud. Liikmemaksudest saadava tulu kasutamise otsustab maleva juhatus. Liikmemaksust on vabastatud noorliikmed ja auliikmed. Rahaliste raskuste korral (näiteks üliõpilased, kellel sissetulek puudub) saab maleva juhatusele esitada liikmemaksust vabastamise taotluse.

NÄIDE Makse saaja: Kaitseliit Saaja konto: 10022002422007 Viitenumber: 62020100067 Selgitus: Jüri Juurikas, liikmemaks 2013, Risti malevkond Viitenumbrid Alutaguse: Harju: Jõgeva: Järva: Lääne: Põlva: Pärnumaa: Rapla: Saaremaa: Sakala: Tallinn: Tartu: Valgamaa: Viru: Võrumaa:

62020100025 62020100038 62020100041 62020100054 62020100067 62020100070 62020100083 62020100096 62020100106 62020100119 62020100122 62020100135 62020100148 62020100151 62020100164

major Born, mööndes, et teoreetiliselt võib ju keegi muidugi raha väärkasutusega hakkama saada. „Ka mina võin ju osta suitsuvorsti uidugi liikmeja hapukurki, aga pärast tuleb palju seletamist ja ilmselt saan maksu niisama õige ruttu mõne muu ameti laiaks ei lööda, peale,“ ei andesta süsteem vaid katsutakse selle major Borni kinnitusel väära eest midagi organisatrahakulutamist.

Major Borni kinnitusel ei ole hirmu, et raha kontrollimatult kuhugi kaob, kui juba makse sooritamisel on kontroll kolmekordne. Lisaks kontrollib maksed igal aastal üle revisjonikomisjon. Iseäranis suure huviga pidadagi revisjonid jälgima malevate rahakulutamist. „Kui sinna tekivad mingisugused piimapakid või sepikud, on kuri karjas,“ selgitab Kaitse Kodu! 1/2013

siooni ja selle liikmete Poolt- ja vastuargumentideks heaks ära teha. on praegu hilja. Juba mitu aastat. Nagu major Born märgib, kuni kehtib keskkogu sellekohane otsus, on liikmemaksu tasumine kohustuslik ja kuulub täitmisele – meeldib see või ei meeldi. 27

Organisatsioon

Kaitseliidu selgroog saab tugevaks allohvitseride kogus Allohvitserid on kaitseväe ja Kaitseliidu selgroog. Seda lauset on kindlasti paljud kuulnud. Ohvitserid krimpsutavad selle peale nina, vanemallohvitserid tunnevad sala sisimas uhkust. Kuid kas see lause ka tõsi on? Kas üksik tugev allohvitser saab moodustada skeleti ilma teiste toeta? KAINAR KRUUS Kaitseliidu Allohvitseride Kogu juhatuse liige

eservvanemallohvitseri iseloomustab see, et tegemist on eelkõige Kaitseliidu vabatahtlikuga, kes on üldjuhul saanud auastme Kaitseliidu Kooli rühmavanema kursuse kaudu. Praegu on reservvanemallohvitseri roll sisuliselt sama Kaitseliidu vabatahtliku seersandi ja reamehe omaga ehk tegemist on ühtlase reservväelaste massiga, olgugi et nende inimeste sõjaaja ametikohad ja ülesanded on oluliselt erinevad. Reservvanemallohvitseril peaaegu puuduvad enesetäiendamisvõimalused, kui ta juhtumisi ei osale Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Lahingkooli argipäevastel kursustel, mis üldjuhul on vähetõenäoline.

Ebaõiglane edutamissüsteem Kaadrikaitseväelaste poole pealt on probleemid samasuguse iseloomuga. Tüüpiline ametikoht, mida veebel malevas täidab, on nooreminstruktori oma, mis tähendab tihti, et see mees peab olema nagu orkester: vedama toitu, mängima vastast ja võimalusel andma ka tunde. Kui lisada, et tegu on enamasti vanemveebli ametikohaga, mis raegu on omakorda eeldab 11 reservvanekuu pikkust õppimist mallohvitseri KVÜÕA Lahingukooroll sisuliselt sama lis ja välismissiooni, oleme üsna suure Kaitseliidu vabaprobleemi ees. tahtliku seersandi ja

reamehe omaga.

Et selline süsteem kehtib tegevteenistuses vanemallohvitseridele, siis järelikult kandub see üle ka reservallohvitseridele. See aga seab reservallohvitseride kontingendi ebavõrdsesse olukorda võrreldes reservohvitseridega, kes võivad, nagu praktika näitab, tõusta nooremohvitseri kõrgemaisse (kapteni) auastmesse, milleks piisab samast Lahingukooli rühmaülema kursusest.

KRISTJAN PRII

Kaitseliidu Allohvitseride Kogu liikmed Lääne kaitseringkonnas korraldatud õppepäeval

Kaitse Kodu! 1/2013

ja löönud kaasa Haavatud Sõjameeste Ühingu kalendri müügil. Praegu on käimas staabiprotseduuride õpe koostöös Lääne kaitseringkonnaga jpm. Tahame edaspidi keskenduda just kahele meie põhikirjas kirjas olevale tegevusele. Esimene on kaasaaitamine allohvitseride teadmiste ja oskuste parandamisele, lähtudes praktilistest kogemusest, mida tavaliselt ei ole võimalik raamatust lugeda ega koolis õppida. Väga heaks näiteks selles valdkonnas ongi eelmainitud staabitööd

Nendest probleemidest lähtudes tekkis mittetulundusühigu (MTÜ) Kaitseliidu Allohvitseride Kogu loomise idee juba 2009. aastal, kui tulid kokku Tallinna, Saaremaa ja Lääne maleva kaadrija vabatahtlikud allohvitserid. Koos arutati ja otsiti mooduseid, kuidas veenda oma maleva allohvitsere, et nad jätkaksid teenistust allohvitserina, ja näidata nii neile endile kui ka laiemale üldsusele, kui tähtsad nad oma üksusele tegelikult on.

KRISTJAN PRII

Organisatsioon, mis ühendab

Organisatsioon

Reservallohvitseri kõrgeimaks auastmeks (praeguse süsteemi kohaselt) on üldjuhul veebel. Selleks, et saavutada kahe korpuse – reservallohvitseri- ja -ohvitserikorpuse – tasakaal, peavad ka auastme andmise kriteeriumid olema enam-vähem võrreldaval tasemel. Praegu see paraku nii ei ole.

Sealsamas otsustati, eine suurem et tuleb leida rohkem eesmärk on võimalusi oma maleva malevate nooremja vanemallohvitseride kaasa- kaadri ja vabatahtmiseks igapäevaste like allohvitseride tööülesannete juurde sotsiaalse lävimise nn töövarjuna. Samuti tuleb soodustada töö- suurendamine. välist suhtlemist, et kaoks suhtumine „meie“ ja „nemad“. Lisaks lepiti kokku loodava mittetulundusühingu tegutsemispõhimõtted ja -suunad.

MTÜ Kaitseliidu Allohvitseride Kogu tegevuse põhieesmärgiks sai üle-eestilise organisatsiooni loomine, mis ühendaks kõiki Kaitseliidu nooremja vanemallohvitsere, et suurendada allohvitserkonna omavahelist lävimist ja olla üksteisele toeks nii sõjalise väljaõppe läbiviimisel kui ka teistes esilekerkivates küsimuses. Kaitseliidu Allohvitseride Kogu põhikiri kinnitati pärast väikseid korrektuure ja erinevate spetsialistide kaasamist 2. juulil 2010.

Miks just mittetulundusühing? Kindlasti tekkib paljudel küsimus, miks just mittetulundusühing. Selgituseks on MTÜ deﬁnitsioon: MTÜ on vabatahtlik ja kasumit mittetaotlev ühendus, mille võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks või ka väiksema seltskonna huvide eest seismiseks. Allohvitseride kui ühiskonna täisväärtuslike liikmete motiveerimine seltskondlike ürituste ja koolituse abil ongi nende huvide eest seismine, mida oleme ka teinud. Oleme aidanud korraldada Tallinna Tehnikaülikooli magistrantide suvepäevi Kaadriallohvitser peab Kaitseliidus tihtilugu olema nagu orkester: tegelema tagalaga, planeerima õppusi ja andma vajadusel ka klassitunde

Kaitse Kodu! 1/2013

Teine suurem eesmärk on malevate kaadrija vabatahtlike allohvitllohvitseride seride sotsiaalse lävimise suurendamine. kui ühiskonna Kui küsida Kaitseliidu täisväärtusliallohvitserist lugejalt ke liikmete motiveenäiteks kuue naabermaleva vabatahtliku rimine seltskondlike reservvanemallohvit- ürituste ja koolituse seri nime, siis palju abil ongi nende neid talle meelde tuleb? huvide eest seismiJa millega kolm nende ne, mida oleme ka hulgast tegelevad ning kas keegi neist saaks teinud. kuidagi talle kasulik olla või vastupidi? Neid küsimusi vaadates on selge, et mõelda tuleb paljudele asjadele. Loodetavasti on kunagi igal allohvitseril igas malevas vähemalt paar tuttavat, kellega vajadusel kogemusi vahetada või ühine suusamatk ette võtta.

Laiemas plaanis peab Kaitseliidu Allohvitseride Kogu muutuma struktuuriks, mis seisab allohvitserikorpuse huvide eest nii Kaitseliidus kui ka kaitseväes ning aitab välja töötada allohvitseride karjäärisüsteemi ja pakkuda lahendusi nende karjääri atraktiivsemaks muutmisel. Oluline on aktiivne osalus kaitseväe ja Kaitseliidu juhtstruktuurides.

Lisainfo

Organisatsioon Allohvitserid on iga sõjaväe selgroog, nad on vahelüliks ohvitseride ja sõdurite vahel. Seda nii rahukui ka sõjaajal

tutvustav koolitus, millel on õpetajateks pika staažiga Lääne kaitseringkonna vanemallohvitserid ja kus keskendutakse just praktiliste oskuste kujundamisele.

GERT KAJU, reservnooremveebel Kaitseliidu Allohvitseride Kogu liikmekandidaat Milline on sinu arvates vanemallohvitseri roll Kaitseliidus? Konkreetselt reservväelasest vanemallohvitseri roll peab olema eelkõige oma sõjaaja ametkohale vastavate ülesannete täitmine, millele lisanduksid instruktori ülesanded — oma maleva sõjaaja üksuste väljaõppe läbiviimise toetamine (sh sõjaaja üksustele vajaliku väljaõppe läbiviimine), mis annab täiendavat kogemust üksusega tegutsemiseks. Tegelikkuses see paraku nii ei ole, sest reservveeblite endi väljaõpe on mitmes osas puudulik, mistõttu jääb vajaka ka oskustest teisi õpetada ja juhendada. Millisena näed Kaitseliidu Allohvitseride Kogu rolli edaspidi? Minu arvates peaks Kaitseliidu Allohvitseride Kogu koondama lisaks kaadrikaitseväelastest vanemallohvitseridele ka reservvanemallohvitsere, mistõttu on mittetulundusühing (MTÜ) hea formaat omavaheliste kogemuste vahetamiseks. Kogu üheks rolliks võiks olla ka reservveeblitele vajalike koolituste ja täiendõppemoodulite võimaldamine, mis aitaks üldises plaanis parandada kogu reservveeblite kontingendi pädevust. Millisena kujutad ette oma panust Kaitseliidu Allohvitseride Kogu tegevusse?

KARRI KAAS

Reservvanemallohvitseride igapäevategevus on üldjuhul üsna kauge militaarelust, mistõttu on MTÜ heaks formaadiks erinevate valdkondade tutvustamisel oma liikmetele. Kui tegevteenistuses vanemallohvitserid pakuvad oma kogemusi militaarelust, siis reservvanemallohvitseridel on võimalus pakkuda seda hoopis teistest eluvaldkondadest, organiseerides väljasõite, õppepäevi jms. See tagab, et kogu tegevuses on piisavalt vaheldust ja see ei muutu nii ühekülgseks, et hakkaks ise oma tegevust pärssima.

Kaitse Kodu! 1/2013

KRISTJAN KOSTABI, KAITSEVÄGI

Läbi aegade on võistlejad näinud sõjalis-sportlikul võistlusel UTRIA DETSSANT igasugust ilma. Küll on tulnud rajale minna paduvihmas, küll paukuvas pakases, küll lumetormis. Et tänavu ootas osalejaid taas kord käre külm, selgus neile juba 17.—19. jaanuarini Ida-Virumaal võisteldes

KRISTJAN PRII

KAITSELIIT

Kaitseliidu 2013. aasta märkimisväärsete ettevõtmiste meelespea

Kalender

Ära maga maha!

EESTI VABARIIGI juubelihõngulise, 95. AASTAPÄEVA PARAAD korraldatakse 24. veebruaril Tallinnas. Kuigi selle eestvedajaks on kaitsevägi, pole ka Kaitseliit sealt kunagi täielikult kõrvale jäänud

Lääne maleva patrullvõistlus VALGE LAEV katsetas eelmisel kevadel formaadimuutust. Millised üllatused ootavad võistlejaid tänavu ees, selgub märtsikuu viimasel nädalavahetusel Kaitse Kodu! 1/2013

Kalender

NELE PERNITS

EGLE KÕVASK

Matkamäng VÄLE JÄNES paneb proovile kõige pisemate kaitseliitlaste — alates 8-aastastest n o o r kot ka st e st ja kodutütardest — oskused 19.—21. aprillini Valgamaal

Maikuus KEVADTORMab kaitsevägi peaasjalikult Harjumaal. Lisaks ajateenijatele tegutsevad pealinna lähiümbruses ka mitmed Kaitseliidu üksused alates luurajatest põõsaste vahel ja lõpetades küberkaitseliitlastega umbsetes kontoriruumides

KAAREL KAASIK

Kohe mai alguses korraldatakse Valgamaal järjekordne NAISKODUKAITSE KOORMUSMATK. Kindlasti ei pea seal pettuma need, kellele meeldib koormusega matkata, sest võistluse juhend just seda lubabki — korralikku matka paraja koormusega

ANU ALLEKAND

Kodutütred kogunevad üksteiselt mõõtu võtma 23.—25. maini Pärnumaal vältavale võistlusmatkale ERNAKE. Tüdrukud saavad oma oskused proovile panna mitmesuguseid ülesandeid täites, kasutades nende juures nii oma pead kui jalgade väledust Kaitse Kodu! 1/2013

Kalender SILVER TAMM

KARRI KAAS

VÕIDUPÜHA PARAAD leiab aset 23. juunil Haapsalus

Juuni viimasel nädalavahetusel võib Saaremaal näha ringi silkamas hulgaliselt noorkotkaid, sest siis saab teoks nende traditsiooniline sõjalissportlik võistlus MINIERNA. Kuigi võistlus on aasta-aastalt keerulisemaks muutunud, pole poiste huvi selle vastu raugenud, mis tõestab ilmekalt, et noorkotkad ei pelga raskusi

KRISTJAN PRII

PÕRGUPÕHJA RETK korraldatakse mälestamaks Relvastatud Võitluse Liitu (RVL) võitlejaid ja teisi metsavendi, kes ei alistunud võõrale võimule. Võistlejad peavad liikuma varjatult etteantud ajagraaﬁkus, läbides kontrollposte ja postkaste, kus tuleb täita erinevaid ülesandeid. Ülesannete valikul on lähtutud sellest, mida peab oskama, et ennast ja teisi ekstreemsetes oludes aidata. Tänavu Pärnu- ja Raplamaal 9.—14. juulini Kaitse Kodu! 1/2013

Kalender

ENN SUTTING

EGLE KÕVASK

LIIVI REINHOLD

Luurehuvilised kogunevad võistlema Valgamaale, kus 27.—29. septembrini ootab KUPERJANOVLASTE RADA. Sellele luurevõistlusele on oodatud muidugi ka kõik teised, kes põõsaste varjus aja peale hiilimisest eriti lugu ei pea, kuid soovivad end siiski proovile panna

Septembri esimesel täispikal nädalavahetusel korraldatakse Virumaal järjekordne Põhja piirkonna malevaid koondav ühisõppus PÕHJAKONN. Tegemist on malevate aasta teema lõppharjutusega, mis keskendub vaid ühele tegevusfaasile: lahingukontakti läbimängimisele kahepoolse kompleksharjutusena, mille põhjal on võimalik hinnata väljaõppeaastat. Tänavu keskendutakse linnalahingule

Kaitseliidu suurõppus ORKAAN leiab aset 29. novembrist 1. detsembrini Läänemaal. Eelmisel aastal võttis koostööharjutusest osa ligi 900 kaitseliitlast ja kaitseväelast. Ilmselt pole kahtlustki, et see number ületatakse nüüd eriliste probleemideta, sest Orkaan on kujunenud õppuseks, mida keegi ei taha maha magada

Kaitse Kodu! 1/2013

Haritud sõdur NATHANIEL CURRIER AND JAMES MERRITT IVES

Gettysburgi lahingut peetakse Ameerika kodusõja murdepunktiks, sest just seal õnnestus Unioonil peatada Konföderatsiooni pealetung põhja

Ameerika kodusõda oli esimene moodne sõda 12. aprillil 1861 ründasid eelnevalt Ameerika Ühendriikidest lahku löönud seitsme lõunaosariigi — põhja kõnepruugis põlastavalt puuvillaosariigi — väed Lõuna-Carolinas Fort Sumterit. Algas USA ajaloo veriseim sõda, milles riik kaotas rohkem inimelusid, kui kõigis eelnevates ja järgnevates sõdades (kaks maailmasõda kaasa arvatud) kokku. MART HELME

uigi Ameerika kodusõja peamiseks põhjuseks oli vaidlus orjapidamise jätkamise või kaotamise üle, polnud kaugeltki teisejärgulised ka põhjas ja lõunas praktiseeritavad erinevad majandusmudelid ja eluviisid. Konﬂikt merkantilistliku põhja ja aristokraatliku lõuna vahel oli vältimatu niikuinii, iseküsimus on, kas see oleks pidanud omandama sedavõrd verise vormi, nagu oli peaaegu viis aastat kestnud kodusõda.

Valearvestustest aastatepikkuse sõjani Paraku, nagu suurte kokkupõrgete puhul sagedane, uskusid mõlemad pooled selgi korral, et relvavõitlus jääb lühiajaliseks ja peagi leitakse kompromiss. Põhjas usuti seda, toetudes oma territoriaalsele, materiaalsele ja demograaﬁlisele üleolekule, lõuKaitse Kodu! 1/2013

naosariiklased olid veendunud aga oma sõjalises paremuses, uskusid peagi saabuvasse diplomaatilisse tunnustusse Euroopa suurriikide poolt ning ühtlasi sealt lõunaosariikidele antavasse sõjalisesse ja majanduslikku abisse. Ka oldi lõunaosariikide pealinnas Richmondis veenegelikkuses osudunud, et Abraham Lincolni ei tusid lõuna poliivalita teist korda presidendiks ja tema järglane teeb sõjast tikute kaalutluväsinud põhjaosariikide nimel sed valearvestusteks, lõunaga rahu ja võib-olla lepib nagu osutus liialdatud nende lahkulöömisega diploenesekindluseks ka maatiliseltki.

põhja poliitikute usk Tegelikkuses osutusid lõuna oma ülekaalu kiiresse poliitikute kaalutlused valear- maksmapanekusse vestusteks, nagu osutus liialdatud enesekindluseks ka põhja sõjaväljal. poliitikute usk oma ülekaalu kiiresse maksmapanekusse sõjaväljal. Iseenesest olid arvud tõepoolest põhja kasuks. 23 osariiki oma 22 miljoni inimesega lõuna 11 osariigi ja 9 miljoni elaniku vastu tähendas enam kui kahekordset ülekaalu. Ent sõjas selgus üsna ruttu, et lahinguid ei pea üksnes arvud. Lõunaosariikide sõdurid ja ohvitserid tõestasid esimestest kokkupõrgetest kuni kõige viimaste heitlusteni, et nad olid põhja omadest nii oskuslikumad kui ka motiveeritumad võitlejad. Et lõuna pidas sõja alustamisele vaatamata praktikas kaitsesõda, sõdis enamik lõunalasi 35

Kahtlemata suutis lõuna põhja survele nii pikka aega edukalt vastu panna ka tänu oma selgelt parematele juhtidele. Robert E. Lee, Thomas Jackson alias Stonewall ja itmed lõuna mitmed teised lõuna väejuväejuhid hid teenisid välja ülima lugupidamise mitte üksnes oma teenisid välja sõdurite, vaid ka vastaste ülima lugupidamise hulgas. Põhja ülekaal sõjas mitte üksnes oma realiseeruski tegelikult alles pärast seda, kui Unioonil sõdurite, vaid ka (põhjal) õnnestus Konföde- vastaste hulgas. ratsioonile (lõunale) kehtestada mereblokaad. Selleks tuli Uniooni paisutada oma väike sõjalaevastik 671-aluseliseks armaadaks, milles teenis 6000 ohvitseri ja 45 000 madrust. Kindral Winfried Scotti juhtimisel laiendati blokaadi ka USA suurtele jõgedele, mis lõikas lõunaosariigid ära neile olulisest Texase ja Arkansase osariigi abist. Blokaad tappis väliskaubanduse halvamise abil ka lõunaosariikide majanduse.

sõjaks. Moodsaks muudavad selle Uniooni ja Konföderatsiooni heitluse arvukad tehnilised ja taktikalised uuendused, mis sõja käigus kasutusele võeti ja mis peagi leidsid tee ka mujale maailma, eelkõige Euroopasse. Alustada tuleb raudteedest. Ameerika suur territoorium muutis vägede ja varustuse kiire ümberpaigutamise – ja seda eriti mobiilset taktikat kasutanud lõunaosariikidele – kriitiliselt tähtsaks. Seega oli täiesti loomulik, kui üsna kohe võeti selle ülesande lahendamiseks kasutusele juba enne sõda rajatud raudteed. 1860. aastal oli Ameerikas raudteid 48 000 kilomeetrit. Seda oli rohkem kui mujal maailmas kokku. Teiseks uuenduseks oli telegraaﬁ rakendamine sõdimise teenistusse. Info liikus minutitega sadade kilomeetrite kaugusele ja muutis vägede juhtimise ühest punktist võimalikuks ka mitmel rindel.

Modernse sõjapidamise algus

Kolmandaks võtsid algul lõunaosariiklased, seejärel aga ka põhjaosariiklased kasutusele soomustatud sõjalaevad. Neile sekundeerisid esimesed allveelaevad. Kuigi kohmakad ja primitiivsed, näitasid uuendused ometi suunda sõja järel tormiliselt edasi arendatavatele trendidele meresõjas. Sõja lõpuks oli Konföderatsioonil 21 ja Unioonil tervelt 58 soomustatud laeva. Meresõjas võeti kasutusele ka esimesed torpeedo tüüpi miinid.

Siinkohal pole võimalik peatuda kõigil neil ligemale 400 lahingul ja kokkupõrkel, mis Ameerika kodusõja vältel aset leidsid. Ning üksnes need ei muudagi nimetatud sõda esimeseks moodsaks

Neljandaks tõi Ameerika kodusõda relvastusse hulga uusi käsitulirelvi, millest olulisimateks olid tagantlaetavad koonilisi kuule kasutavad vintpüssid. KURZ & ALLISON

Haritud sõdur

mitte orjuse ja plantaatorite, vaid oma kodude ja perede eest. See sai eriti selgeks sõja lõpuperioodil, kui marodööritsevad põhjaosariiklased lõunalaste vastupanu veelgi meeleheitlikumaks muutsid.

Mereteede blokeerimisega panid põhjaosariigid lõuna väga raskesse seisu, sest kaubandus jäi soiku ja majandus hakkas alla käima

Kaitse Kodu! 1/2013

Uniooni kindralist Ulysses S. Grantist sai pärast Konföderatsiooni alistamist Ameerika Ühendriikide 18. president

Viiendaks jõudsid relvastusse esimesed kuulipildujad. Neist tuntuim on kindlasti Richard Gatlingi leiutatud vändaga kuulipilduja, mis kasutas esimesena messingist padrunikesti. Kuuendaks muutis lahingu iseloomu (koos vintpüsside ja kuulipildujatega) kiirlaskekahurite kasutuselevõtt. Williamsi kiirlaskesuurtükk võis minutis tulistada välja 25 ühenaelast mürsku ja pealetungiva vastase ridades sõna otseses mõttes surma külvata. Tulejõu sedavõrd järsk kasv tingis ratsaväerünnaku ning karrees ja joonrivis pealetungimise asendumise järkjooksude ning roomamisega, aga ka kaevikute ja muude muldrajatiste muutumise sõjapidamise argipäevaks. Seitsmendaks: tulevaste õhujõudude eellaseks Ameerika kodusõjas olid vaatlusõhupallid. Kaheksandaks tingisid tohutud kaotused ja suure osa lahingus saadud vigastuste ränk iseloom uuendusi ka sõjaväemeditsiinis, mille kõige olulisemaks leiutiseks oli valuvaigistite kasutuselevõtmine.

Haritud sõdur JULIAN VANNERSON

BRADY-HANDY PHOTOGRAPH COLLECTION (LIBRARY OF CONGRESS)

Kindral Robert E. Leed peetakse tänapäevani üheks suurimaks sõjameheks, kes eales on elanud, hoolimata sellest, et tema juhitud lõunaosariikide väed pidid lõpuks tunnistama põhja ülekaalu

kalised võtted, eelkõige aga ratsaväe taandumine lahinguvälja keskmest pigem transpordivahendiks näitasid, et moodsas aristokraatlikest kammitsatest vabastatud sõjas võib sõduriks teha peaaegu igaühe. Tõepoolest, isegi Napoleoni sõjad Euroopas polnud lahinguväljadele toonud niisuguseid masse. Kokku teenis sõja vältel Uniooni relvajõududes 2,1 miljonit meest, Konföderatsiooni armees pisut üle ühe miljoni. Rängad – ning moodsale sõjale kohased – olid ka mõlema poole kaotused. Põhja vägedes langes enam kui 140 000 ja sai haavata 275 200 meest. Lõunas olid need arvud vastavalt 72 524 ja 137 000. Kogu rahvastikukaotus Ameerika Ühendriikide sõjaeelse tasemega võrreldes oli kolm protsenti. Ent põhjaosariigid kaotasid meestest vanuses 13–43 kuus protsenti, lõunaosariigid aga koguni 18 protsenti. Pole siis imestada, et kodusõja haavad pole Ameerika Ühendriikides päriselt paranenud tänaseni, kuigi kindral Ulysses S. Grant ütles 9. aprillil 1865 Appotomaxi kohtuhoones koos alistunud kindral Robert E. Lee’ga sõda lõpetades oma sõduritele: „Mässajatest on saanud meie kaasmaalased.“

Põhjaosariikide sõjalaev USS Cairo oli esimene soomustatud alus sõjanduse ajaloos, mis uputati, kasutades elektriliselt detoneeritavaid miine

Kaitse Kodu! 1/2013

WIKIPEDIA

Ja, last but not least, mida pikemaks sõda venis, seda enam omandas see massisõja iseloomu. Eriti lõunaosariikides haarati võitlusse järjest rohkem inimesi, kellel puudus igasugune eelnev sõjaline väljaõpe. Vintpüss ja lihtsustunud takti-

Merevägi

Kuninglik mereväereserv on

Briti merekaitseliit Et Eestis on viimasel ajal üha sagedamini jutuks Merekaitseliidu (taas)loomine, on kasulik vaadata peale oma ajaloo ka piiritaguseid näiteid vabatahtlikest merekaitseorganisatsioonidest. OTT LAANEMETS, vanemleitnant

lustan nende tutvustamist Suurbritannia vabatahtlikust organisatsioonist, mida nimetatakse kuninglikuks mereväereserviks (Royal Naval Reserve ehk RNR). Nii nagu Briti postmarkidel, pole ka kuningliku mereväe (Royal Navy ehk RN) ega selle reservi nimes viidet riigile, sest leidub ju vaid üks kuninglik merevägi.

uninglik mereväereserv loodi juba 1859. aastal ja selle eesmärgiks oli kaubalaevastiku meremeestest väljaõpetatud reservi moodustamine, mida saaks sõja korral kiiresti kasutada.

Ajalugu

Kuninglik mereväereserv loodi juba 1859. aastal ja selle eesmärgiks oli kaubalaevastiku meremeestest väljaõpetatud reservi moodustamine, mida saaks sõja korral kiiresti kasutada. Briti kaubalaevastik on mereväe taimelavaks olnud juba aegade algusest peale, sest purjelaevade ajastul käis meeskondade värbamine nn šangaitamise (shanghaiing) käigus, st värbajad (press gangs) käisid mööda sadamalinna tänavaid ja kõrtse ning sõna otseses mõttes püüdsid meremehi. Polnud tavatu, et pikalt merereisilt tulnud kaubalaevnik end juba järgmisel hommikul pärast pummeldamist

Blue Ensign – sinine ahtrilipp, ajalooliselt RNRi lipp, mida tänapäeval kannavad kõik valitsuse omandis olevad mittesõjalaevad ja need kaubalaevad, mille kapten kuulub RNRi

sõjalaeva madrusena merel avastas. Tehnika areng 19. sajandi keskel ja üha keerukamaks muutuvad laevad aga välistasid sellise värbamismeetodi, sest mereväelase teenistus nõudis üha suuremaid teadmisi. Kui esialgne RNR oli mõeldud vaid kaubalaevastiku meremeeste väljaõppeks, siis 1903. aastal asutati samalaadne organisatsioon – kuningliku mereväe vabatahtlik reserv (Royal Naval Volunteer Reserve ehk RNVR) – ka maarottidele. RNVRi võisid astuda kõik merekaitsest huvitatud. Nii RNR kui ka RNVR olid mõeldud peamiselt laevastiku täiendamiseks mobilisatsiooni korral ja rahuajal eksisteeris vaid väljaõppestruktuur. Väljaõppeks kasutati oma eluea lõpul olevaid sõjalaevu. Kui kõnealuste organisatsioonide madrused ja allohvitserid kandsid mereväega identset vormi ja eraldusmärke, siis ohvitseride auastmetunnused erinesid: RNVRi ohvitserid kandsid lainelisi paelu (ja said hüüdnimeks simeses maailwavy navy), ent RNRi masõjas võitles ohvitseride paelad olid punutud kahest ca 70 000 reharust.

servisti nii laevastikus meeskonna täiendusena, kaldateenistuses, dessantüksustes kui ka eraldi üksustena merel.

Ohvitseride auastmetunnused: RNVRi vanemleitnant, RNRi kaptenleitnant ja RNi mereväekapten. Värvid triipude vahel näitasid eriala või teenistusharu: punane — arst, violetne — insener-mehaanik

Esimeses maailmasõjas võitles ca 70 000 reservisti nii laevastikus meeskonna täiendusena, kaldateenistuses, dessantüksustes kui ka eraldi üksusena merel. Viimaseks oli Auxiliary Patrol, mille ülesandeiks olid kõiksugu toetavad ja abistavad tegevused merel ja milleks kasutati nii vanemaid sõjalaevu kui ka rekvireeritud kala- ja kaubalaevu. Nende teiseks oluliseks ülesandeks oli miinitraalimine koduvetes. Miinitraalimine oli ka üks Merekaitseliidu ülesandeid Eestis enne Teist Kaitse Kodu! 1/2013

Sõdadevahelisel ajal töötasid mõlemad reservorganisatsioonid analoogsetel alustel edasi ja Teises maailmasõjas võitles juba umbes pool miljonit mereväereservisti. Erialaliselt jagunesid reservistid teki- ja tehnikaharuks. Teenistuskoha järgi eristati laevastikus teenivaid reserviste, patrullteenistust väiksemate änapäeval laevadega ning kalkuulub dateenistust administratsiooni ja side RNRi ca valdkonnas. 2300 meest ja

naist, kes kan-

Pärast Teist maailmasõda tunnustas navad kuningkuningas George VI liku mereväega reservistide teenis- sama vormi ja tust suures sõjas kelle väljaõpe ja andis ohvitserion sarnane redele õiguse kanda kuningliku mereväe gulaarmereväeohvitseri auastme- laste omaga. tunnuseid R-tähega Nelsoni aasa keskel. Viimane kadus 2007. aastal ja tänapäeval pole enam vormi järgi võimalik reserviste eristada. 1958. aastal liideti RNVR RNRiga. Ajalooliselt oli RNRi lipuks sinine ahtrilipp (Blue Ensign). Tänapäeval kannavad sellist lippu nii kuninglik abilaevastik (Royal Fleet Auxiliary ehk RFA) kui ka kõik valitsuse omandis olevad mittesõjalaevad. Kaubalaevastiku ahtrilipp on punane (Red Ensign). Erandina võivad sinist lippu kasutada aga need kaubalaevad, mille kapten kuulub RNRi. Ka 1912. aastal hukkunud Titanicu kapten Ewdard John Smith oli RNRi kaptenleitnant ja tal oli õigus kasutada sinist ahtrilippu.

Kuninglik mereväereserv tänapäeval Tänapäeval kuulub RNRi ca 2300 meest ja naist, kes kannavad kuningliku mereväega sama vormi ja kelle väljaõpe on sarnane regulaarmereväelaste omaga. RNRi kuuluvad nii tsiviilmeremehed kui ka asjaarmastajad, kellel puudub varasem kokkupuude merega. Suure osa moodustavad endised mereväelased. Reservistid on viimase aja konﬂiktidest osalenud peaaegu kõigis (nii merel kui ka maal): Sierra Leones, Bosnias, Kaitse Kodu! 1/2013

ERIALAD JA TEENISTUSHARUD Aviatsioon. Selles saavad osaleda vaid eelnevalt merelennunduses teeninud reservistid, kes suures osas jätkavad oma senisel erialal. Meredessant. Suuremate meredessantoperatsioonide läbiviimisel on kaubalaevastikust rekvireeritud laevade kasutamine paratamatu. Eelneva meresõidukogemusega reserviste kasutatakse mereväe sideohvitseridena, kelle ülesandeks on olla ühenduslüli laevakapteni, mereväe sihtüksuse ülema ja laeva pardal viibiva merejalaväe ülema vahel. Teisena kasutatakse reserviste dessantlaevade laadijate ja lossijatena, kes vastutavad nii varustuse kui ka merejalaväelaste lastimise ja lossimise eest. Brittidel on halb kogemus Falklandi sõjast, kui dessantlaevastik tuli keset Atlandi ookeani Ascensioni saare all „ümber pakkida“ ja sellest hoolimata oldi San Carloses olukorras, kus esimesena maaleminev varustus ei olnud peale laaditud viimasena ning sõdurid ja nende varustus olid lootusetult eraldunud (dessantlaevade laadimisel kehtib FiLo reegel: esimesena peale, viimasena maha).

Merevägi

Lisainfo

maailmasõda. Kolmandaks reservistide ülesandeks Esimeses ilmasõjas oli baaside ja sadamate kaitse, milleks kasutati mootorpaate, neljandaks relvastatud kaubalaevade ja abiristlejate relvameeskondade mehitamine.

Kaplanid. Reservistid võivad teenida kaplanina nii mereväe- kui ka merejalaväeüksuste juures. Side. See eriala on reserveeritud endistele mereväelastele, kellel on vastav väljaõpe ja teenistuskogemus. Sisaldab tegevusi sideluurest tõlgitööni. Tuukrid (veealune väekaitse). Eelduseks on tsiviilsukeldumissertiﬁkaadi olemasolu. Tegevus hõlmab laevatuukri ülesandeid kuni 30 m sügavusel, nagu laevapõhjade ja kaide kontrollimine ning väiksemad veealused laevaremonditööd. Infooperatsioonid. Operatsiooniturvalisus, sõjalised pettetegevused, psühholoogilised operatsioonid ja elektrooniline sõjapidamine. Luure. Luureharusse ei saa astuda kohe, vaid selleks peab eelnevalt teenima mõnel teisel erialal. Reserviste kasutatakse üldiselt operatsioonide luureanalüütikutena, kuid pikaajalise ja hea reservteenistusega võib avaneda võimalus tegutseda ka mõnes muus luurevaldkonnas. Logistika. Üldjuhul kaldateenistus eendatud toetusbaasides. Merekaubandus. Ühenduslüli mereväe ja kaubalaevastiku vahel, mis on eriti oluline konﬂiktipiirkondades, näiteks Pärsia lahel, Aadeni lahel ja Araabia merel (Naval Cooperation and Guidance of Shipping ehk NCAGS, Allied Worldwide Navigational Information System ehk AWNIS). Meediasuhted. PR-toetus nii merel kui ka maal. Meditsiin (nii arstid kui ka õed). Eeldab meditsiinialast haridust ja pakub teenimisvõimalusi nii hospidallaeval kui ka kaldal asuvates välihaiglates. Miinisõda. Reservistidega täiendatakse miinisõja lahingustaape ja -juhtimiskeskusi. Tekimees (pealvee väekaitse). Peamiseks ülesandeks on väekaitse tekivahi pidamine. Reservistide väljaõpe sarnaneb kuningliku merejalaväe omaga ning hõlmab väikesekaliibrilisi tulirelvi, lähivõitlust ja väekaitset. Allveelaevaoperatsioonid. Ohvitseridele kaldastaapides. Ülesandeks on allveelaevade liikumise, side ja ohutuse korraldamine.

Merevägi

Väljaõppe allüksus (training satellite unit) Erialaüksus (specialist unit) Royal Naval College Britannia

DUNDEE GREENOCK

ROSYTH GLASGOW

Kuningliku mereväereservi väljaõppeüksused

Lisainfo

Väljaõppeüksus (training unit)

BAASKURSUSEL LÄBITAKSE: käsitulirelvade kasutamine; kehaline kasvatus; esmaabi ja kannatanu evakuatsiooni võtted; avarii- ja tuletõrje sõjalaeval; meremeheoskused ja navigatsioon; mereväe väärtused ja erinevad standardid ning nõuded; meresõjaõigus;

TYNESIDE HARTLEPOOL

LISBURN

ellujäämine, põgenemine, vastupanu ülekuulamisel; teadlikkus isevalmistatud lõhkekehadest.

LEEDS LIVERPOOL NOTTINGHAM BIRMINGHAM BEDFORD SWANSEA

CARDIFF NORTHWOOD LONDON BRISTOL

CHATHAM

YEOVIL

HELSTON

DARTMOUTH PLYMOUTH

PORTSMOUTH

Kosovos ja Ida-Timoris. Viimati mobiliseeriti reserviste Iraagi ja Afganistani sõdadeks. Võrreldes mereväega on ka vabatahtlike erialade valik üsna lai ja peale uute oskuste õpetamise püütakse nii palju kui võimalik ära kasutada inimeste seniseid oskusi, teadmisi, kogemusi ja huvialasid.

Kuningliku mereväereservi üksused Tänapäeval töötab Suurbritannias 22 RNRi üksust, mille peamine ülesanne on väljaõpe. Need üksused

on üsna hästi varustatud nii erialaste õppevahendite kui ka sportimisvõimalustega. Sageli asuvad RNRi üksused sõjaväebaasides ja -asutustes ning nad saavad kasutada samu vahendid mis regulaarvägi. Igal RNRi üksusel on sõpruslaev tegevlaevastikus, mille tegemistel silma peal hoitakse, millega koos väljaõpet korraldatakse ja sotsialiseerutakse. Sageli on RNRi üksused ka mereväe esindajad kohtadel nii tähtpäevade tseremoniaalsetel tähistamisel kui ka muudes küsimustes, nagu värbamine, reklaam jne. Ja loomulikult ei leidu Suurbritannias ühtegi mereväeosa, millel poleks ageli on oma messi baariga, kus lõbusalt aega veeta ja kogeRNRi musi vahetada. üksused ka

mereväe esin-

RNRil oma laevu pole, väljaõppeks kasutatakse mereväe dajad kohtadel P2000 klassi patrullkaat- nii tähtpäevade reid, mida kasutavad lisaks tseremoniaalsemereväele endale ja RNRile tel tähistamisel ka mereväekadetid (Naval kui ka muudes Cadets – eraõiguslik mereväeline noorteorganisat- küsimustes, sioon) ja ülikoolides tegutse- nagu värbamine, vad mereväeüksused (need reklaam jne. valmistavad tudengeid ette nii reserv- kui ka tegevohvitserideks). Laevadel on tegevohvitserist komandör ja paar meeskonnaliiget, ülejäänud meeskond koosneb vabatahtlikest.

Reservistide väljaõpe

P2000 klassi patrullkaater, mida lisaks mereväele kasutavad ka reservistid, mereväekadetid ja ülikoolide mereväe väljaõppeüksused

Reservistide väljaõpe algab n-ö baaskursusega, mis korraldatakse nädalapäevade õhtuti ja nädalavahetustel ning lõpeb kahenädalase kursusega reakoosseisule HMS Raleigh’s Plymouth’i lähedal ja ohvitseridele Royal Naval College Britannias Dartmouth’is. Neis paikades saavad baasväljaõpet ka regulaarmereväelased. Kaitse Kodu! 1/2013

Merevägi Nii nagu tema looja Sir Ian Fleming, kuulus ka legendaarne Briti salaagent James Bond oma karjääri alguses Briti merekaitseliidu ridadesse

Kursus on üles ehitatud moodulitena, mida võib läbida vastavalt oma ajalistele võimalustele. Neile järgneb hinnangu andmine reservisti arengule, mis on eelduseks viimasele kahenädalasele n-ö oskuste ja teadmiste kinnistamise kursusele pääsemiseks. Pärast baaskursuse läbimist algab erialapõhine väljaõpe.

Vabatahtlik teenistus Kuigi RNR on vabatahtlik, nimetatakse seda siiski osaajaga teenimiseks, sest keskmiselt veedab reservist 24 päeva aastas teenistuses. Lisaks vastutab reservist iseseisvalt enda heas füüsilises vormis hoidmise eest. Sõltuvalt erialast võivad väljaõppeüritused ja -kursused toimuda ka kodukohast kaugemal vastava eriala väljaõppekeskuses. Teenistus RNRis võib nõuda palju aega, mistõttu peavad inimesed mõistlikult tasakaalustama oma töö- ja pereelu reservteenistuses osalemisega. Et väljaõppele on kehtestatud nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed normid, siis nn surnud liikmeid nimekirjas ei peeta. Küll aga on ka reservteenistus piisavalt paindlik, võtmaks arvesse inimeste tööalaseid ja perekondlikke plaane. Peale väljaõppes osalemise ja nõutud taseme saavutamise võidakse reserviste tegevteenisusse kutsuda, st mobiliseerida ja siirda ükskõik millisesse maailma otsa võrdsetel alustel regulaarväelastega. Briti vabatahtlikud ei teeni riiki siiski tasuta, vaid neile makstakse nii väljaõppes kui ka missioonidel osalemise eest samadel alustel tegevteenistujatega. Kaitse Kodu! 1/2013

Samuti kompenseeritakse sõidukulud väljaõppekohtadesse. Lisaks sellele on väljaõppe heal tasemel lõpetanul õigus saada maksuvabu „boonuseid“ kuni 1500 naela aastas. RNRist saadav tegelik tulu vabatahtlikule peitub aga omandatavates oskustes ja kogemustes, mida on võimalik ka tsiviilelus rakendada. Esmaabi, tuletõrje, inimeste juhtimine ja tegevuse korraldamine on oskused, mis kuluvad tsiviilelus marjaks ära. Lisaks omandatakse sõjaväelasele omased ja vajalikud enese motiveerimise, enesedistsipliini ja meeskonnatöö oskused. Kõik riti vabatahtli- need on Briti tööturul hinnakud ei teeni rii- tud omadused.

ki siiski tasuta, vaid neile makstakse nii väljaõppes kui ka missioonidel osalemise eest samadel alustel tegevteenistujatega.

Teenistus RNRis nõuab head ja paindlikku suhet tööandjaga, sest viimane pole kohustatud reservistile väljaõppeks vabu päevi andma. Et aga riigikaitse on otseses seoses majandusliku heaoluga, siis enamik tööandjaid neid siiski annab. Reservisti mobiliseerimise korral peab tööandja talle töökoha säilitama, aga saab taotleda kompensatsiooni tekkinud kahju ulatuses (nt ajutise asendaja leidmine). Samuti saab tööandja paluda reservisti mobilisatsioonist vabastamist. Vastutasuks saab tööandja motiveeritud töötaja, kelle kogemustepagas on tsiviilmaailmas üsna unikaalne. Selline paindlik korraldus on hea näide suhtumisest, et riigikaitse ei ole pelgalt riigi või üksiku kodaniku, vaid terve ühiskonna kohustus: kulud kantakse nii riigi, kodaniku kui ka erasektori poolt, kusjuures võitjaks jäävad kõik. 41

Naiskodukaitse

Rapla naiste osavad käed kinkisid mängulusti Rapla ringkonna naiskodukaitsjad meisterdasid mänguasju Rapla haigla lasteosakonnale. Mänguasjad olid kingiks lastele, kes pidid jõulud haiglas veetma. Juba kevadel saadeti laiali esimene kiri küsimusega, kes tahab lüüa kaasa mänguasjade valmistamisel haiglas jõulusid veetvatele lastele. Terve suve said naiskodukaitsjad oskusi arendada ja lihvida, et novembrikuus mänguasjatöötuba laht lüüa. Tublide naiste käe all valmis hulgaliselt mitmesuguseid mänguasju: lepatriinusid, jäneseid, lauamänge, draakonid, lehm, koer jne. Mänguasjad andsid 20. detsembril 2012 Rapla haigla peaarstile Aili Laasnerile üle Triin Tähtla ja Anne- Ly Reede. Loodame, et lastele mänguasjad meeldisid ning need tõid mängulusti haigla seinte vahel veedetud päevadesse.

Naiskodukaitse sai maha esimese e-kursusega Oktoobri lõpust jaanuari keskpaigani omandasid Naiskodukaitse juhid erinevatest ringkondadest teadmisi ja tegid ajalugu Naiskodukaitse vabatahtliku juhi administreerimiskursusel, mis korraldati esmakordselt täismahus veebipõhisena. Kümme nädalat väldanud kursusel käsitleti hulganisti Naiskodukaitse juhile olulisi teemasid, alustades dokumentide vormistamisest ja lõpetades ürituste korraldamisega. „Võin julgelt ja uhkusega öelda, et Naiskodukaitse kõige esimest e-kursust võib pidada vägagi kordaläinuks. 38 alustanust lõpetas kursuse 29 naiskodukaitsjat, mis on pika e-kursuse puhul täiesti korralik tulem,“ sedastas kursuse ülem Nele Pernits. Viimane statsionaarõppes administreerimiskursus viidi Kaitseliidu Koolis läbi 2009. aastal ja pärast seda hakati kursust ümber korraldama, et kohandada see e-õppele sobivaks.

Kui noor on keskmine naiskodukaitsja? Naiskodukaitsjate keskmine vanus ringkonniti on vahemikus 33—42 eluaastat. Hõbedases eas (61 eluaastat ja enam) on ringkondades keskmiselt kuni kaheksa liiget, üksnes Tallinna ringkonnas on neid tublisti enam — nimelt tegutseb muusika jaoskonnas, st laulab naiskooris 22 hõbedases eas prouat.

Naiskodukaitse tegevliikmete keskmine vanus Alutaguse Rapla Võrumaa Lääne Harju Pärnumaa Valga Viru Saaremaa Tallinn NKK kaalutud keskmine Jõgeva Sakala Järva Tartu Põlva

41,97 39,45 39,44 39,41 38,89 38,26 38,09 38,01 37,95 37,9 37,81 37,61 37 34,92 33,87 33,09 0

20 25 aastat

Kaitse Kodu! 1/2013

Naiskodukaitse

Kompass ja kaart selged ning püss puhas — nii et rännakule! MERLE OJASALU

äinud aasta oktoobri lõpul potsatas mõnegi Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna liikme postkasti kiri, mis teatas, et baasväljaõppe viimane moodul ehk sõdurioskuste õpe saab teoks 17. ja 18. novembril. Kui õppuseaeg käes, tuli end mõnusast laupäevahommikusest unest äratada ja seada sammud Kaitseliidu Alutaguse maleva staapi. Sissejuhatus kursusesse Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna esinaise poolt tehtud, algas tõsine, kuid mõnus töö.

Kas võiks juba minna rännakule? Kõigepealt õpetati maskeerumist, mis sobis hästi, sest meikimine on meil ju käpas. Kuid ega see lihtne ka olnud – kes värvis end liiga palju, kes liiga vähe. Hakkama siiski saime. Järgnes varustuse pakkimine. Millega, kuhu ja mida paigutada – täitsa tundmatu tegevus. Egas midagi, nimekiri näppu ja lattu vajalikku otsima: seljakott, rakmed (mis need veel on?), katelok, joogipudel, kummikud, magamiskott, magamisalus, kiiver, labidas, gaasimask. Sõdur peab olema ikka üks tugev inimene, sest kraam, mida ta kaasas tassib, pole kerge. Maskeerumine, liikumisviisid ja seljakoti pakkimine on järele proovitud. Võiks ehk juba rännakule minna? Aga kuidas maastikul õiget suunda leida? Abiks on kaardi ja kompassi tundmine ehk topograaﬁa. Kui kolmandik õppematerjali oli kuulatud, valitses peas paras sasipundar. Õnneks oli koolitajaks kannatlikku meele ja rahuliku suhtumisega kaitseliitlane, kes enne uut osa ei seletanud, kui Kaitse Kodu! 1/2013

räägitu kõigile ühtviisi selgeks oli saanud. Pärast pooletunnist puhkust anti rühmale ülesanded kätte ning jäeti paarkümmend minutit mõtlemisja arutlemisaega.

Sidemehe töö pole meelakkumine Teist õppepäeva alustas sidemees Aldis, kes tutvustas traat- ja raadiosidevahendeid ning raadioside kõneprotseduure. Üsna pea oli iga õpilase laual välitelefon, mis askeerumine, tuli seada töökorda ja luua side liikumisviisid teise välitelefoniga. No ei ole see ja seljakoti sidemehe töö ka lust ja lillepidu. pakkimine on järele Traadiotsad peavad olema õigesti „ehitatud“ ja paigaldatud, muidu ei proovitud. Võiks saa kuidagi teise telefoniga ühen- ehk juba rännakule dust. Välitelefoniga enam-vähem minna? sõbralikult läbi saadud, tuli teha praktiline katse ka raadiojaamaga: seada see töökorda, luua side ja edastada teade.

Kui juuksed sidepidamisest juba peas püsti tõusid, pääsesime õue. Õpetajad kontrollisid, kas oskame kompassi kasutada ka õues. Tulime toime küll. Mõistagi peab sõdur oskama relva puhastada. Tõime kodumaleva kaitseliitlase Marguse valvsa silma all relvad laost spordisaali ja hakkasime neid puhastama. Ma ei teadnudki, et relval võib nii palju erinevaid osi olla, mõned neist üpris pisikesed. Läks aega mis läks, õppepäevad said läbitud. Ja mina sain palju uusi teadmisi. Seekordne õpe oli enamjaolt klassiruumis ja teoreetiline, kuid kuulda oli lubadust, et soovijad saavad võimaluse kõik reaalselt maastikul läbi teha. 43

Naiskodukaitse

Alutaguse ringkonna 15 aastat SILVI SIRELPUU Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna Avinurme jaoskond

Naiskodukaitse Alutaguse ringkond tähistas 3. novembril 2012 oma 15. aastapäeva Kukruse polaarmõisas piduliku aktuse ja sellele järgneva koosviibimisega. Esimesed tervitused-kallistused tehtud, kogunemise uhkesse saali, kus ootasid ees ringkonna esinaine Iive Rohtla ja aseesinaine Kadre Maalma.

NKK ALUTAGUSE RINGKOND

Iive Rohtla andis ülevaate meie tegemistest läbi aja. Ta tõi välja fakti, et meie ringkond on eriline, sest oleme (taas)asutatud kaks korda: esimest korda aastal 1992 Anu Pahka eestvedamisel (ja siis tegutseti aastani 1995), teist korda 1997. aastal Elle Vinni ja vanemveebel Aivar Raudsepa eestvedamisel. Sellest ajast oleme pidevalt tegutsenud ja ka tublisti kasvanud. Igal aastal on ringkonda juurde tulnud üle kümne liikme. Kui 2008. aasta algul oli meid 76, siis praegu on meie ridades juba 135 naist.

NKK ALUTAGUSE RINGKOND

Ega tublidus jää tähelepanuta. Nii said meie parimatest parimad vääriliselt tunnustatud. Tänusõnu ja tänukirju jagus kõigile aktiivsetele naistele ja kaitseliitlastele. Õnnitlema olid tulnud meid Kaitseliidu Alutaguse maleva pealik major Margus Ets, Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, Alutaguse ringkonna instruktor Elle Vinni, Toila kodutütred, kes esitasid toreda luule- ja laulukava, noorkotkaste esindaja Järve rühmast jpt. Samas andsid tõotuse ka uued naiskodukaitsjad, kes olid omal jõul ja nõul leidnud tee Alutaguse ringkonnani.

Kukeseened jäid korjamata SILVI SIRELPUU Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna Avinurme jaoskond

Avinurme jaoskonna naised said 24. novembril Venevere seltsimaja juures kokku, et sooritada viie kilomeetri pikkune matk läbi Venevere metsade. Kaarel ees, naistepunt keskel ja Kuno rivi lõpus — nii see retk algas. Rivilauluga küll mitte, kuid jutuvada ja meeleolukaid rõõmuhõikeid ning nöökimisi jätkus kogu matkaks. Rada oli, vaatamata märgadele kohtadele ja mahalangenud puudest üleronimisele, hästi läbitav. Metsarajal sai taas meelde tuletatud kooliaegseid õpetusi, mis seen see on, mis loomajäljed need on, mis taimega tegu jm. Kukeseentest oleks saanud ühe mõnusa soustigi, aga jätsime nad edasi kasvama. Loomadega õnneks kokku ei põrganud, kuid kohalikust elust ja legendidest saime nii mõndagi huvitavat teada. Kui tagasi jõudsime, ootasid meid soe saun ja kaetud laud, sest Tiina Morozov oli jäänud köögitoimkonda. Hoolimata poristest pükstest, märgadest jalgadest ja kergest väsimusest oli see üks tore päev looduses ja lõõgastav pärastlõuna koos abivalmis matkajuhtide Kaarli ja Kuno ning vaprate matsasellidega, kelleks olid Iive, kaks Tiinat, Regina, Imbi, Merje, Jaana ja allakirjutanu.

Kaitse Kodu! 1/2013

EVA NESSLER Naiskodukaitse Tartu ringkond

elmisel aastal tekkis Tartu ringkonnas naiskodukaitsja Helen Saali algatusel mõte anda sõdurikudumitele värvi juurde. Plaani võeti lõngade värvimine looduslike vahenditega.

jäi suve lõppu, aga sokkide ja kinnaste kudumist alustati juba varem. Saab ju poestki osta mustri jaoks vajaliku värvitooniga lõnga, kuid taimevärvidega kudumid on kindlasti soojemad, ilusamad, kodusemad.

Naiskodukaitse

Looduse värvid lisasid sõdurikudumitesse kodusooja

Maarjajää, sookail, kanarbik... ja vaskvitriol

Et kasutasime lõngade värvimiseks tööpäeva, olid hommikul värvijate read hõredad. Enne veel, kui esimesed lõngad potti pistsime, tutvusime päevakavaga, vaatasime üle lõngad ning sidusime need ümber, et värv ühtlaselt peale jääks. Saime teada, et lõngad eelpeitsitakse maarjajääga (värvi paremaks kinnitamiseks) ning värvi muutmiseks (murdmiseks) kasutatakse vask- ja raudvitrioli. Neist esimene pidi muutma tooni rohelisemaks ja teine pruunimaks. Nüüd saime mahti värvimismaterjaliga tegutseda. Olime korjanud kaks kilekotitäit sookailu, sama palju kanarbikku ning pundi angervaksa. Neljandaks värvimismaterjaliks olid varem varutud sibulakoored (töötlemisjääk Tartu ringkonna sissekeedukursuselt). Materjalide kaalumisel selgus, et sellest kogusest ei jagu kogu lõnga värvimiseks. Tuli loota lisajõududele.

Taimevärvilised kudumid Pärast lõunat saabus abilisi juurde, saatsime nad taimedele lisa korjama. Asukohast tulenevalt valisime täiendavateks värvitaimedeks nõgesed ja tomatilehed. Keetmist, lõnga- ja potipesu jätkus õhtuni. Päev läks korda, sest kõik lõngad said värvitud. Erinevaid toone tuli üle kümne. Päeval oli ka väike vimka sees: seekord ei õnnestunud meil ühtegi värvi pruuniks murda. Mõlema järelpeitsiga murdusid värvid ainult erinevate roheliste toonide poole. Valikusse saidki lõpuks punakas ja roosa, kollast ja erinevaid rohelisi: kaitseks, värvi esiletoomiseks ja maskeerimiseks. Kudumite kogus oli suurem, kui looduslikult värvitud lõngadest välja tuli, sest lõngade värvimine Kaitse Kodu! 1/2013

KAITSEVÄGI

Et olen ise üsna käsitöökauge inimene, sain kavasolevast üritusest teada ringkonna meililisti saabunud üleskutsest. Saatsin selle peale kirja, et kui osalejaid vähevõitu, olen valmis oma panuse andma. Nii läkski.

Kudumid ja moos said missioonisõduritele jõulukingiks Naiskodukaitse ja Kodutütarde esindajad andsid 7. detsembril 2012 kaitseväe tugikeskusele ja välisministeeriumile üle 200 paari isekootud kindaid-sokke, 200 purki moosi ja sama palju kodutütarde meisterdatud jõulukaarte. Missioonil elu kaotanud kaitseväelaste omaksed saavad kingituseks lapisalli. Naiskodukaitse kolmanda kudumisprojekti raames valmis sel aastal umbes 200 paari kudumeid, millest neljandik on kindad ja ülejäänud sokid. Kudujaid oli umbes sada igast Eesti nurgast, enamik Naiskodukaitse vabatahtlikud liikmed. „Iga jõulutervitus ja südamlik sõnum rõõmustab meie sõdureid Afganistanis ja mujalgi. Samas näitavad sellised kingitused, et Eestis mõeldakse tuhandete kilomeetrite kaugusel teenivatele kaitseväelastele, kellele me võlgneme oma jõulurahu kodumaal,“ ütles kaitseväe logistikakeskuse tugikeskuse juhataja Andres Siplane. Kingituse saavad Afganistanis, Kosovos, Iisraelis, Gruusias ja Inglismaal missioonil viibivad Eesti kaitseväelased ja tsiviileksperdid. Kapten Ivi Prits kaitseväe tugikeskusest kinnitas, et kingitused läksid kaitseväelaste poole teele juba detsembri keskel. Käsitööfoorumi isetegija.net eestvedamisel valmistas 64 eesti naist 11 lapisalli, mis on mõeldud jõulukingituseks missioonidel elu kaotanud kaitseväelaste omastele. Iga sall on kokku õmmeldud 24 heegeldatud-kootud lapist ning ka selles projektis osales naisi üle kogu Eesti ja isegi välismaalt. Naiskodukaitse esinaise Airi Toominga sõnul on jõulukingituste projekt Naiskodukaitses muutunud juba „isekuduvaks“. „Kui kolme aasta eest alustasime, pidime kõvasti pingutama, et nõutud arv sokkekindaid kootud saaksime. Nüüd peame pigem naisi tagasi hoidma,“ selgitas Tooming.

Naiskodukaitse

Airi Tooming esinaiseks kasvamisest ja naiskodukaitsjaks olemisest Sellest, kuidas ühest tavalisest maatüdrukust saab Eesti suurima naisorganisatsiooni esinaine, mis on ühist matemaatikal ja juhtimisel ning miks on iga päev hea olla naiskodukaitsja, vestlesime Naiskodukaitse esinaise Airi Toominguga selsamal kibekiirel mulluse detsembrikuu päeval, kui anti üle jõulukingid missioonisõduritele. Airi oli just tulnud televisioonist, jõudis enne meie vestlust anda raadiointervjuu ja tõttas pärast meie kokkusaamist juba järgmisele kohtumisele. Ta jõuab kõikjale, sest töö on talle rõõm ja rõõmu peab ju ikka palju olema.

on see, et mul oli neli vanemat venda ning mul tuli tegutseda ja hakkama saada meeste seltskonnas. Võib-olla on ka see mingil määral Naiskodukaitses toimetamisel kasuks tulnud. Millistest õppeainetest olid mõjutatud kooliajal? Kogu kooliaja oli mulle kõige südamelähedasem õppeaine matemaatika. Sellest on mõjutatud kogu mu mõttemaailm ja vajadus analüütilisuse järele igas eluvaldkonnas. Ma tõepoolest nautisin matemaatikat, olin selles valdkonnas hea ja ilmselt on see ka mu praegusesse olemusse kaasa tulnud. Teine lemmikaine oli ajalugu, mis on ju ka n nii, ma tihedasti seotud sellega, teen midagi mida ma täna teen. ja see saab Ajaloo väärtustamine, just Eesti ajalugu, pat- valmis ning mul on ritiosm ja kõik see, on hea meel, et see minuga Naiskodukait- saab valmis. sesse kaasa tulnud.

NELE PERNITS Aasta naiskodukaitsja 2011

Tänase esinaise karjäär Naiskodukaitses on olnud sirge ja kahtlusteta. Pildil õnnitleb esinaist organisatsiooni sünnipäeval Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Klettenberg

LIIVI REINHOLD

Nimeta mõned meeldejäävad seigad lapsepõlvest, mis on sul mingil kombel aidanud kasvada naiskodukaitsjaks. Üks minu elu kõige enam mõjutanud asjaolu on see, et mu lapsepõlv möödus maal ja maatööd tehes. Harjumus eesmärgi nimel pingutada tuli just nimelt lapsepõlvest. Ma ei ütle, et töö on mingi tammsaarelik muserdav tegevus, vaid pigem on nii, ma teen midagi ja see saab valmis ning mul on hea meel, et see saab valmis. Teine oluline asi

Kuidas su tee sind Naiskodukaitsega kokku viis? Astusin Naiskodukaitsesse ülikooli kolmandal kursusel ja tegin seda sisemisest organiseerumisvajadusest. Olen seda juba mitmel pool öelnud, et ilmselt ma lihtsalt olen selline inimene, kellele sobivad organisatsioonid ja sotsiaalne koostegemine. Teiselt poolt oli mul ka naiivne või sinisilmne abstraktne isamaa-armastus, mis ei pannud mind oma organiseerumisvajadusega astuma ükskõik millisse ühingusse, vaid valisin just Naiskodukaitse. Kui sa Naiskodukaitsesse läksid, kas see oli äratundmine ja armastus esimesest silmapilgust? Jah. Kuigi mu organisatsiooni sisseelamine ei läinud libedalt ja jäin esimesel aastal paariks kuuks tegevusest kõrvale. Tegelikult tundsin algusest peale, et see sobib ja meeldib mulle ja ma teen neid asju väga hea meelega. Juba aasta pärast avalduse kirjutamist olin kaelani kõige selle sees ja ei saanud päeva ega tundigi ilma, et ma poleks midagi Naiskodukaitse heaks teinud. Mis andis sulle indu tegutsemiseks vabatahtlikuna? Kui sa midagi teed ja sulle meeldib see, mida sa teed, ja sa näed enda ümber neid inimesi, kellega

Kaitse Kodu! 1/2013

Naiskodukaitse EDYTH RAAMAT

Tiheda ajakava kompenseerimiseks on ka Airi meesperest saanud „Naiskodukaitse pere“: kus vähegi võimalik, käiakse üheskoos

sul on hea koos olla ja hea koos teha seda asja, millesse sa usud, siis see ongi põhjus tegutseda vabatahtlikuna. Selle asemel, et väsida Naiskodukaitses tegutsemisest, valisid selle oma tööks. Algul olid ametis piirkonnavanemana ja aastast 2006 oled Naiskodukaitse esinaine. On see olnud sirge ja kahtlusteta tee? Julgen küll niimoodi öelda. Ma ei ole selle aja jooksul kordagi tõsiselt mõelnud, et ma ei peaks seda tööd tegema või et peaksin tegema midagi muud. Kaitse Kodu! 1/2013

See, miks ma palgaliseks hakkasin, oli natuke juhuslik, sest olin siis alles üliõpilane ja mul polnud veel püsivat töökohta. Mulle pakuti tööd Naiskodukaitses ja see oli hea võimalus elatist teenida. Aga pärast seda, mulle tundub, on kõik edasi läinud sujuvalt ja õiget rada pidi. On seal sinu arvates mingi vahe, kas olla vabatahtlik või olla palgaline? Kindlasti on seal vahe. Vahe on juba selles ajahulgas, mida sul on võimalik panustada. Kui olin vabatahtlik, olin alles üliõpilane ja see vahekord 47

Naiskodukaitse

kujunes välja nii, et üliõpilane olin ma natukene ja enamiku ajast siiski vabatahtlik naiskodukaitsja. Mul oli ka vabatahtlikuna võimalik teha suur osa päevast Naiskodukaitse asju. Aga annan endale aru, et inimestega, kes käivad tööl ja kellel on pere, on vahe väga suur. Nendel ei ole vabatahtlikuna võimalik panustada ajaliselt ega ka energia poolest nii palju kui minul palgalisena.

Kusagil oma naiskodukaitsja teel kohtasid sa oma praegust abikaasat Valjot ja nüüdseks on teil kaks poega. Kuidas sa ühildad heaks naiskodukaitsjaks olemise heaks abikaasaks ja emaks olemisega? Eks selles osas ole raskusi, sest minu amet eeldab väga palju nädalavahetuseti ja õhtuti töötamist ning tihtipeale ka perest eemal olemist. Eks see ole ka raskusi kaasa toonud, aga arvan, et olen leidnud lahenduse ja mu pere on tegelikult Naiskodukaitse pere. Nii palju, ogu kooliaja kui vähegi võimalik ja sobilik, käivad oli mulle kõige lapsed ja abikaasa üritustel minuga südameläheda- kaasas ja me saame sel viisil koos aega sem õppeaine mateveeta.

MEELIS PERNITS

Mis teeb üldse ühest tavalisest naisest hea naiskodukaitsja? Üks olulisi kriteeriume on see, et inimene teeb seda, mida ta teeb, rõõmu ja innuga, ning et ta ei tee ainult seda, mis on talle ette kirjutatud, vaid pakub ka omalt poolt mõtteid ja lahendusi. Meie organisatsiooni toimimiseks on oluline, et leiduks piisavalt just neid inimesi, kes aitavad asja vedada. Loomulikult on tarvis ka neid, kes osalevad õppustel, harivad ennast ja täidavad ülesandeid, aga organisatsioonilise arengu seisukohalt on oluline just eestvedajate rohkus. Mida rohkem on neid, kes suudavad teisi kaasa tõmmata ja organisatsiooni edasi arendada, seda paremini Naiskodukaitsel läheb.

KARRI KAAS

maatika. Sellest on mõjutatud kogu mu mõttemaailm.

Kas meil on praegu palju selliseid nn organisatsiooni hingi? Eks sellega ole ringkonniti erinevusi, aga mulle tundub, et oleme suutnud organisatsiooni kui tervikut silmas pidades inimesi üsna hästi kaasa tõmmata. Väga paljudel on võimalus kõigepealt üks väike asi korraldada ja sealt innustust saada ning järjest suuremaid asju ette võtta. See on mu meelest äge ja see ongi aluseks, et kui üks inimene mingil põhjusel kõrvale astub, siis on palju teisi, kes jäävad asja edasi tegema. Me saaksime ringkondades kõik asjad toimima, kui neid võtmeisikuid oleks rohkem kui üks, kaks või kolm. Kuidas Naiskodukaitsel praegu läheb? Naiskodukaitsel läheb hästi. Sisemist indu tuleb siit ja sealt ning tegelikult liikmeskond kasvab suuruselt ja ka kvaliteedilt. Samal ajal, kui arvatakse välja passiivseid liikmeid, suudame kaasata uusi inimesi ja uuesti tegevuse juurde tuua ka neid, kes on mõneks ajaks kõrvale jäänud. Tore on, et ringkondadest tuleb initsiatiivi. Olgu see siis Sakala ringkonna etendus või Lääne ringkonna mitmed Enne intervjuud Nele Pernitsale (paremal) oli Airi Tooming käinud juba esinemas raadios ja televisioonis, pärast intervjuud jätkus tema päev samas tempos

Kaitse Kodu! 1/2013

Naiskodukaitse Airi Tooming Pärnumaa ringkonna naiskodukaitsjatega pärast nende lipu õnnistamist Koidula pargis

asjad, nt seesama moosikeetmine Afganistani missioonil teenivatele Eesti sõduritele. Inimestele on tulnud hea idee ja nad on teinud selle teoks. Või näiteks Järva ja Alutaguse rahvatantsurühmad. Mõistagi ei ole see meie põhitegevus, aga see aitab põhitegevusele kaasa. Kui inimene käib suure rõõmu ja stusin Naisinnuga kord nädalas rahvakodukaitsestantsu tantsimas, siis suure se ülikooli tõenäosusega tahab ta nendesamade inimestega koos kolmandal kursusel minna ka nädalavahetusel ja tegin seda siseformeerima, sest tal on tore misest organiseerunendega koos olla.

misvajadusest.

Millised olid aastal 2012 Naiskodukaitse tähtsündmused? Asi, mis paljudest väikestest asjadest kokku jooksis, oli üks meie selleks aastaks seatud prioriteete ehk juhtimise arendamine. Kõlab abstraktselt, aga just mitmed väikesed meetmed olid selle aasta märksõnadeks. Näiteks juhtide laager, mis täitis hästi oma eesmärki. Selles laagris esitlesime juhi retseptiraamatut. Alustasime sel aastal arenguvestluste pidamist juhtidega. Olen selle kohta saanud juba head tagasisidet, et paljudele on olnud temaga peetud Kaitse Kodu! 1/2013

arenguvestlus motivatsiooniallikaks. Neljandaks märksõnaks oli mentorprogramm. Suurema plaani huvides on sellised väikesed asjad väga vajalikud ja annavad suure panuse selleks, et Naiskodukaitse saab kõikidel tasanditel veelgi paremini juhitud ja arendatud. Muidugi meie juubeliüritused, mille hulgas oli palju väikseid projektikesi ja üritusi. Aga ma rõhutan veel kord, et väga paljud neist on olnud ringkondade vedada. Ei ole enam ammu nii, et tehtud saab ainult see, mis peastaabis välja mõeldakse ja eest veetakse. Mida põnevat toob Naiskodukaitsele aasta 2013? Kindlasti mõjutavad meid välised raamid. Vastu võetakse uus Kaitseliidu seadus ja kodukord, ametis on uus Kaitseliidu ülem – need asjad mõjutavad ka meid. Tuleb näiteks dokumentatsioonis vajalikud muudatused teha. Tegevuslikus mõttes liigume edasi vastavalt Naiskodukaitse arengukavale. Miks on iga päev hea naiskodukaitsja olla? Kõige olulisemad on ikkagi inimesed. Sa teed oma Naiskodukaitse tegemisi koos inimestega, kes varsti pole mitte enam Naiskodukaitse inimesed, vaid su sõbrad, kellega sa, hoolimata sellest, kas sa teed Naiskodukaitse asju või mitte, suhtled iga päev. 49

AAPO REHI Noorte Kotkaste Jõgeva malev

Detsembrikuu esimesel nädalavahetusel kogunes tosin 14-aastast ja vanemat Jõgeva maleva noorkotkast Kuremaale veeohutuslaagrisse. Tänu suurte kogemustega instruktoritele MTÜst Selts Eesti Vetelpääste sai enamik noormehi hea ülevaate vetelpäästeteemadest nii teoorias kui ka praktikas. NK JÕGEVA MALEV

Noored

Vetelpäästeujumine polegi nii lihtne

Laager algas laupäeva hommikul ja enamiku päevast sisustasid loengud erinevatest veekogudest, levinumatest õnnetuse põhjustest ja vetelpäästest üldisemalt. Vahepeal käisime väljas võimlemas ja lumesõda pidamas. Õhtupoolikul algas praktika. Tegime Kuremaa ujulas trenni, põimides tava- ja vetelpäästeujumise üldfüüsiliste harjutustega. Selgus, et ei ole kuigi kerge ujuda 50 meetrit ainult käte või jalgade abil. Pärast seda tegelesime meeskonnatööd arendavate harjutustega. Pühapäev algas võimlemisega, mille järel suundusime taas basseini õppima konkreetseid võtteid ja võimalusi, kuidas abivajaja üht- või teistmoodi veest välja tuua nii abivahenditega kui ka ilma. Laager tõestas noorkotkastele, et veeohutus ja vetelpääste on keerulised oskused, mida on oluline õppida ja milles peab end pidevalt täiendama.

Tõsist juttu kodanikupäeval RIINA UUK

HELI ESKO

Harju maleva noorteinstruktor

Heategu juhatas sisse Valgete Kotkaste jõulud HELI ESKO Kodutütarde Lääne ringkonna Valgete Kotkaste rühma vanem

Lihula Valgete Kotkaste rühma kodutütred kogunesid kolmanda advendi ajal ﬁlmiõhtule ja jõule tähistama. Nädalavahetusse mahtus palju, alustades järgukatsete sooritamisest ja lõpetades jõuluheateoga.

Eestis tähistatakse 26. novembril kodanikupäeva. Ükski riik ei saa hakkama ilma oma Kodaniketa, just nimelt suure algustähega Kodaniketa. Osakest Eesti kodanikkonnast külastasime meie, Harjumaa kodutütred, oma viieliikmelise esindusega 21. novembril Loksa gümnaasiumis. Meile olid abilisteks perekond Amer ja Lauri Lasimer, sest kodanikupäev Loksal oli tõsist mõõtu üritus, mis kestis kokku viis-kuus tundi. Seal sai tegutseda seitsmes õpitoas. Noored kodanikud proovisid teravat silma, väiksemad tutvusid Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tegemistega. Vaadata ja proovida sai ka meie vormirõivaid, harjutati meeskonnatööd jmt. Samateemaline üritus sai 26. novembril teoks Oru põhikoolis, kus rääkisime kodanikuks olemisest üldiselt ja tutvustasime oma organisatsiooni. Jutu ilmestamiseks näitasime ﬁlmi „Suurlaager 2012“. Loodame, et meie töö kandis ka vilja ning peatselt näeme neid noori oma üritustel. Tänutäheks raske töö eest saime pidulikult premeeritud kooli pastapliiatsitega. Samasugused kingitused saime ka Loksa gümnaasiumist. Lisaks ehivad meie külmkappe Loksa kooli õpilaste meisterdatud magnetid.

Õhtul, enne ﬁlmide vaatamist proovisime kätt moekunstis, teemaks jõululaulud ja taaskasutus. Iga tüdruk lasi oma loovuse valla ja nii valmisidki igaühel isesugused kaunid kostüümid koos igati lõbusa lavashow’ga. Lihula kodutütred tõmbasid aastale sisukalt, lõbusalt ja head tehes joone alla. Iga pidu on tore, kuid kõige toredam on kellelegi head teha.

ORU PÕHIKOOL

Tuisuse laupäeva pärastlõunat alustas 19 kodutütart järgukatsete testiks vajaliku materjali kordamisega. Pärast ajuragistamist jätkus päev õhtusöögi valmistamisega. Igaüks sai ülesande, oli selleks siis kartulikoorimine, morsi tegemine või hoopis hapukurgi lõikamine. Ka küpsetasime üheskoos piparkooke: ühe loosiga tõmmatud rühmakaaslasele ja teise jõuluheateoks. Need heateopiparkoogid viisime järgmisel päeval koos isetehtud jõulukaardi ja kingikotiga Lihula hooldekodu elanikele.

Kaitse Kodu! 1/2013

Noored

SIGRID SÄINAS

Loometöö õppepäevadel said noored valmistada nii torti kui ka maastikumudelit. Kõik tegevused olid ühtviisi meeldejäävad

Tordivalmistamine oli kirsiks tordil Militaarsete ülesannete ja metsas õpetussõnade kogumise kõrval leidsid Valgamaa noorkotkad ja kodutütred aega tegelda peenema näputööga ning kogunesid selleks läinud aasta novembrikuu lõpul Lüllemäele, kus veedeti kolm traditsioonilist loometöö õppepäeva. PILLE-RIIN VESSIN Kodutütarde Valgamaa ringkond

oorkotkad ja kodutütred panid tööle oma loovuse, valmistades savist küünlaaluseid ja ehteid. Meisterdada sai endale meelepäraseid kaelakeesid, käevõrusid või sõrmuseid. Kannatust varudes ja töösse süvenedes valmisid järk-järgult kaunid ehted. Omamoodi huvitav kogemus oli ka seebi valmistamine, kus meie osaks oli lisada lõhna- ja värvainet ning seejärel segu kaunistada ja kuivama panna.

Kaardid missioonisõduritele Kondiitrioskused sai proovile panna torti valmistades. Igal rühmal oli võimalus teha üks magus ja teine soolane tort. Loomulikult oli see üks loovuslaagris olijate lemmikülesandeid. „Esiteks, selle saab pärast ära süüa, ja teiseks, mulle meeldib kokata,“ rääkis üheksa-aastane Piia-Mari Lepp tordi tegemise rõõmudest. „Tordi valmistamine oli koht, kus sain kõige paremini oma loovust rakendada,“ lausus esmakordselt laagris viibinud Diana Lõhmus. Teadmine, et laagris valmivad jõulukaardid saadetakse missioonisõduritele Afganistani, pani igaühe pingutama selle nimel, et tema kaart saaks parim. „Sellest on välja kujunenud juba iga-aastane traditsioon ja üha enam hakkab see meeldima. Sel korral tegime jõulukaardid tugevast paberist, millest tikkisime mulineega läbi ja hiljem valmisid soovitud Kaitse Kodu! 1/2013

jõulupildikesed,“ jutustas 15-aastane Otepää neiu Madli Lehes.

Enesekaitse annab enesekindlust Lisaks meisterdamisele korrati üle ka veidi tõsisemad punktid. Relvaõppes tutvuti kahe relvaga, räägiti nende ajaloost ning tehti läbi nende lahtivõtmine ja uuesti kokkupanemine. Kordamist vajas sõlmede tegemine, mis kaheksaeadmine, et aastase Liisi Liivaranna arust oli väga kasulik. „Oskasin küll paari laagris valsõlme varem, aga hea, et neid taas mivad jõulukordasime. Nüüd on selged ka kaardid saadetakse mõned sõlmed, mida ma varem ei osanud.“ Maastikumaketi missioonisõduritele tegemine oli Liisile üks meelde- Afganistani, pani igajäävamaid ülesandeid: „Meeldis, ühe pingutama selle et pidime plaani tegema, kuidas nimel, et tema kaart rünnata ja vastase alale sisse tunsaaks parim. gida,“ lisas ta.

Esmaabis, mis oli suunatud eelkõige noorematele laagilistele, õpetati sidumist ja stabiilset küliliasendit. Kõike sai ka omal nahal proovida, et rohkem informatsiooni mällu talletuks. „Enim meeldis mulle enesekaitse, sest nüüd tean häid nippe, mida teha, kui keegi peaks mind kiusama tulema,“ sõnas Piia-Mari. Häid ideid, nutikust ja kavalust kasutati ära isetegevuskavades, kus rühmadele jagati kätte kolm täiesti erinevast valdkonnast sõna ning nemad pidid nende järgi looma muusikalitaolise etenduse. Õhtuti korraldati disko, mis paljudel kodutütardel ja noorkotkastelgi jalad tatsuma lõi. Laagri lõpetas teatevõistlus, kus noored pidid rakendama nii loogilist mõtlemist, füüsilist jõudu, nobedaid näppe, väledaid jalgu kui ka esmaabioskusi. 51

Noored

Tüdrukud pärast Kodutütreid Mairi ja Meeri Lembinen on õed ja endised kodutütred, kes vaevad tagasivaates oma aastaid Kaitseliidu noorteorganisatsioonis. Miks Mairi ei kuulu täna Kaitseliitu ega Naiskodukaitsesse ja mis mõjutab Meerit, et püsib tema tahtmine kaitseliitlasena suuri tegusid teha, selles on küsimus.

ANU ALLEKAND

odutütarde Püünsi rühma kutsus Mairit ja Meerit naabrinaine Viivi. Temast sai ka tüdrukute mõjutaja, utsitaja, abistaja, toetaja, organisaator – ühesõnaga nende rühma juht. Noortejuhina tegeles ta küll Kaitseliidu juures tegutsevate kodutütardega, kuid ei olnud ise naiskodukaitsja ega kaitseliitlane. Ta oli juba pensionär, kuid suutis olla sädemeks endast palju noorematele, inspireeris noori ja täiskasvanud kaitseliitlasi, et Viimsi tüdrukutel oleks rohkem võimalusi, korraldas metsalaagreid jne. Mairi on kõrgharidusega projekteerija projekteerimisfirmas ning tema on oma organiseerimisoskused ja tegutsemisvalmiduse andnud üliõpilasseltsi. Meeri on kõrgharidusega füüsik, laborant, kelle vaba aeg kulub endiselt ka Kaitseliidule. Mis sulle kodutütreks olemise juures meeldis? Mairi: Esialgu meeldis see, et üritusi oli palju ja vaba aeg sai hõlpsasti sisustatud. Põhiliselt sai käidud koos Tallinna noortega laagrites. Sai osaleda erinevates tegevustes, õppida uusi asju, sõbruneda uute noortega. Ilmselt oli väga suur tähtsus ka sellel, et paljud üritused olid tasuta või väga odavad. Ilmselt enamik meie kooli kodutütardest ei oleks organisatsiooniga liitunud, kui selle eest oleks pidanud välja käima rohkem raha. Hiljem meeldis see, et oli tekkinud oma sõpruskond, kellega sai suheldud ka organisatsiooniväliselt. Tagantjärele tundub väga kasulik ka kasvatuslik-distsiplineeriv pool.

RIINU URBAN

Meeri: Alguses meeldis mulle seltskond, sest seal tekkis selline suure pere tunne. Kõiki aktsepteeriti ja võeti omaks. Koolis ja klassis oli palju pingeid ja narrimisi, nagu sellele eale kohane, aga Kodutütardes sellist asja polnud. Muidugi kõigiga ei oldud parimad sõbrad, kuid läbi saadi hästi ja alati oldi kohtumiste ajal rõõmsad. Pärastpoole suutsin hinnata peale sõpruse ka seda, mida organisatsioon tegevuseks pakub ja mida see tegevus mulle annab. Olin väga aktiivne ja võtsin kõigest osa ning kasutasin täiel rinnal seda, et mul oli võimalus end proovile panna sellistel aladel, millest eakaaslased polnud kuulnudki või mida nad poleks kunagi teinud. Sel ajal sain aru, et tegelikult ma ei tahagi olla oma klassikaaslaste ega keskmise noore moodi, kel on oluline olla populaarne meetodeid valimata.

Mairile tundus Kaitseliit liiga mehelik, Naiskodukaitses hirmutasid aga normtunnid

Kaitse Kodu! 1/2013

Noored

tundnud. Ka paistis Kaitseliit sõjalisem. Et olin laskesportlane ning käisin aktiivselt patrullvõistlustel ja matkadel, tundus see mulle paremini sobivat. Kaitseliitu sai astuda juba 15-aastaselt ja et see kõik näis nii põnev, siis ma nii noorelt sinna ka astusin. Naiskodukaitsesse seevastu võetakse alates 17. eluaastast ja seega oleksin pidanud veel paar aastat ootama, mis mulle sel hetkel aga ei meeldinud. Ka tundus Kaitseliidu tegevus olevat organiseeritum ja korraldati rohkem üritusi, vähemalt ma teadsin neist üritustest rohkem (hiljem selgus, et ka Naiskodukaitse on väga aktiivne). Kaitseliit oli nagu katusorganisatsioon ja ühendas kõiki muid struktuuriüksusi, mis oli samuti suureks plussiks, sest andis selle organisatsiooni sees valikuvõimalusi. Et

Ma pigem tahtsin end nendega vastandada, sest minule muutus oluliseks haridus. Mitte ainult see, mida antakse koolis, vaid kõik, mida erinevad huvid kaasa toovad ja mida pakub tutvusringkond. Ka andis kodutütarde organisatsioon võimaluse Eesti piires reisida. See reisimine ei tähendanud vaid kuskilt piirkonnast läbi sõitmist, vaid seal ka lühiajalist (paar päeva) elamist. Nii ongi Eestis väga palju asulaid ja metsaaluseid, mille kohta saan öelda, et siin ma olen käinud. Samuti oli võimalik mõnikord välismaale saada, mis oli muidugi ütlemata põnev, eriti veel seetõttu, et sinna said kõige tublimad ja aktiivsemad. Ma ei tea, millal seda endale teadvustasin, kuid mingil hetkel sain aru, et Kodutütardesse astumine oli üks parimaid, kui mitte kõige parem asi mu elus. Ja ma arvan nii siiani.

Meeri astus Kaitseliitu, sest seal ootasid ees sõbrad ja meelepäraselt sõjaline tegevus

Miks mõned lähevad noorteorganisatsioonistkohe edasi kaitseliitlaste või naiskodukaitsjate hulka? Mairi: Osalt kambavaimu pärast (Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmed olid juba eelnevalt sõbrad) ja osalt sellepärast, et Naiskodukaitse ja Kaitseliit on nende silmis lahutamatud Noortest Kotkastest ja Kodutütardest. Meeri: Huvisid on erinevaid, osa astub sinna sellepärast, et on lahe, mõni sellepärast, et noorteorganisatsiooni tegevus meeldis ja ta tahab seal seda jätkata, osa lihtsalt tutvuste pärast, osa on suured sõjardid. Eks põhjusi ole mitmeid ja kui Kaitseliitu tervikuna vaadata ja kõiki neid inimesi, siis on põhjusi rohkem kui üks. Miks sa, Meeri, langetasid sellise otsuse? Meeri: Astusin Kaitseliitu, mitte Naiskodukaitsesse just sellel põhjusel, et seal olid mul juba tuttavad ees, aga naiskodukaitsjatest ma kedagi ei

TEISTE NOORTE ARVAMUSI* Lahe seltskond (sõpradega koos tegutsemine, uute tuttavate leidmine, pereliikmetega ühise tegutsemise võimalused jne). Mitmekesine tegevus (laagrid, matkad, võistlused, eelkõige Mini-Erna ja Ernake, pakuti erinevaid võimalusi spordist käsitööni). Tegevus oli tasuta ja tegevustes oli võistlusmomenti (üksi võib olla igal pool, aga enda proovilepanek on põnev). Avarad suhtlusvõimalused (suurenes julgus võõrastega suhelda, eeskujude leidmine). Looduses toimetuleku oskuste kasv. Ajateenistuseks vajalike teadmiste saamine.

Missioonitunne. *Kvalitatiivuuring. Kaitseliidu peastaap 2012.

Kaitse Kodu! 1/2013

TRIIN VILTROP

Distsipliin (õpiti kella tundma).

Noored

mu huvide ring oli ja on üsna lai, sain nii võimaluse tegelda korraga mitme asjaga. TEISTE NOORTE ARVAMUSI* Tahtsin jätkata sisukat, arendavat ja põnevat (väli)tegevust, mis algas noorteorganisatsioonis. Ees ootas väljakujunenud sõpruskond. Ees on uued tuttavad. Juba on arenenud missioonitunne. Kaitseliitlik tegevus on kujunenud harjumuseks ja hobiks, sellest ei saa loobuda. Kaitseliidu tegevuskeskus on lähedal. Sinna kuulumine annab noorele osa „tegijate ehk kõvade meeste-naiste“ mainest. Soov omandada kogemusi ajateenistuseks.

Miks mõned noored ei lähe edasi kaitseliitlaste ega naiskodukaitsjate hulka? Miks sa, Mairi, otsustasid nii? Mairi: Ma ei astunud Kaitseliitu, sest see tundus mulle liiga mehelik. Naiskodukaitsesse ei astunud ma aga sellepärast, et seal ei olnud ühtegi tuttavat ees ja seetõttu kõik tundus asi natuke hirmutav. Mingil hetkel, kui ma vanuselt enam kodutütreks ei sobinud, suunas rühmavanem mind ühele Naiskodukaitse tegevust tutvustavale üritusele. See oli kõige põhjalikum ülevaade, mille sain. Seal üritati mind värvata, aga et olin oma sõpruskonnast ainuke ja teised olid võõrad näod, pelgasin pisut ja kohe asjaga kaasa ei läinud. Lisaks hirmutas mind jutt, et Naiskodukaitses on kohustuslikud „töötunnid“. Sel hetkel olin ma juba ka Kodutütarde organisatsioonist veidi eemaldunud ja mul olid teised huvid. Liiga kohustuslik asi hirmutas. Et olime oma koolist kõige vanemad Kodutütardega liitujad ja meie seast keegi Naiskodukaitsesse ei läinud, ei olnud ka eeskuju, kellele järgneda. TEISTE NOORTE ARVAMUSI* Kodu- või õpikoha muutus. Välismaale õppima või tööle minek. Organisatsioonikultuuri konﬂikt. Teadlik vahepealse aja võtmine muudeks tegevusteks, et näiteks pärast ajateenistust naasta. Kaitseliidust ja Naiskodukaitsest saadud info ei vasta sellele, mida noored on näinud. Värbamiskvaliteet ehk ainult esitlus pole veenev. Sõpruskonnast eemaldumine. Lähisuhte teke nõuab oma aja, samuti pere loomine. Hirm kohustuste hulga ees. *Kvalitatiivuuring. Kaitseliidu peastaap 2012.

TRIIN VILTROP

*Kvalitatiivuuring. Kaitseliidu peastaap 2012.

Mida peaks Kaitseliit noortele pakkuma teisiti ja uuenduslikumalt, kui seda teie liikmeksoleku ajal ei tehti? Mairi: Selleks, et noored liituksid Naiskodukaitse ja Kaitseliiduga, peaksid need organisatsioonid tegema tihedamalt koostööd noortega. Vanemad noorteorganisatsioonide liikmed võiksid olla kutsutud osalema täiskasvanute üritustele ja neid võiks kaasata ka abilistena (neile tuleks anda samalaadseid ülesandeid nagu ehtsatele kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjaile). Meeri: Ma ei arva, et midagi tegemata jäeti, kuid ilmselt oleks tore, kui vanemaid kodutütreid ja noorkotkaid kaastaks rohkem organiseerimis- ja korraldamisprotsessi, sest siis saab ka mõne vastutusrikkama asjaga tegelda. Üldiselt aga, kellel huvi oli, võis ka ise laagri korraldada ja oldi väga abivalmid aitama. Mis saab tulevikus? Mairi: Raske öelda. Et elan eramajas, mille hooldamine nõuab palju aega ja sündimas on laps, siis lähiajal on Kaitseliidu või Naiskodukaitsega ühinemise tõenäosus väike. Lisaks olen ma Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna üliõpilasseltsi Ericius juhatuse liige järgnevaks viieks aastaks. Kaitse Kodu! 1/2013

Kaitseliidu ülema nõunik

Mis on peamised põhjused, miks noorte tulek kaitseliitlaste või naiskodukaitsjate sekka ei ole alati sujuv ja kohene, selle kohta valmis Kaitseliidu peastaabis 2012. aasta suvel kvalitatiivuuring. Kui uuringu lähtekohaks oli hüpotees, et noortejuhi kuuluvus Kaitseliitu või Naiskodukaitsesse on noorte jätkamist nendes organisatsioonides kindlustav eeldus, siis see ei leidnud kinnitust. Põhjuste ring on laiem, kirjum, ulatuslikum.

Noored

Kommentaar

ANU ALLEKAND

Selle valdkonnaga tuleb edasi tegelda ning otsida lahendusi noorte tee paremaks sillutamiseks täiskasvanuna, sh vabatahtlikuna kaasalöömiseks kaitseliitlikes tegevustes. Selge on see, et (kasutades ühe intervjueeritava sõnu) Kaitseliit on üks hea ettevõtmine.

Olen üsna lähedalt seotud üliõpilasseltsiga ja kuna tegemist on erialaorganisatsiooniga, jääb see ilmselt alati esikohale. Seltskond on laia silmaringiga ja sarnase mõtteviisiga. Tuleksin Naiskodukaitse liikmeskonda vaid juhul, kui ma leiaksin selles asjas mingi oa. Praegu on väga keeruline öelda, mis see uba olla saaks. Meeri: Praegu on juba oht, et jään Kaitseliidu tegevustest kõrvale, sest olen vahepeal kodulinna vahetanud, ent ei tahtnud ennast Kaitseliidu-siseselt teise malevasse lasta tõsta, sest oma koht oli justkui leitud. Kuid nüüd ei jõua ma tihti üritustele ega õppustele ja olen üsna passiivne liige. Kaitseliidu mõtet ei ole ma aga maha matnud ja püüan ikkagi panustada sinna nii palju kui suudan.

FREDIK PUNGA

Kuigi Meeri on seoses õpingute ja tööga kodulinna vahetanud, ei taha ta Kaitseliidu tegemistest päriselt kõrvale jääda

Kaitse Kodu! 1/2013

Noored

Peavanem Silver Tamm: noorkotkad, öelge ise ka sõna sekka! Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm on noorkotkas olnud poisipõlvest peale, mistõttu tunneb ta oma juhitavat organisatsiooni läbi ja lõhki. Ometi pole see tema indu ja entusiasmi noorkotkaste tegemiste vastu vähendanud. MIKK OTSAR Noorte Kotkaste Tartu maleva rühmapealik

Kirjeldage oma argipäeva. Raske on kirjeldada üht argipäeva. Räägin laiemalt, miks mulle see töö elles töös meeldib. Selles töös ei ole kunagi rutiini, alati on uued ei ole ku- ülesanded ja tegemised. See nagi rutii- töö on elu. Organisatsioon vabatahtlikkuse ni, alati on uued toimib alusel, seetõttu on väga palju ülesanded ja tegemised. See teha ka õhtuti ja nädalavahetustel. Tavaliselt algab töö on elu. päev hommikul kontorisse minekuga, seal on kontoritöö, koosolekud jms. Kui õhtul ei ole vaja osaleda mõnel koosolekul ega vastuvõtul, lõpeb päev kella

ERAKOGU

Silver Tamme hinnangul vajab kõige rohkem arendamist noorkotkaste baaskoolitus

Kuidas te noorkotkaks saite? Ma olen pärit Jõgevamaalt väikesest kohast nimega Torma. Seal käis toonane Noorte Kotkaste Jõgeva maleva pealik rääkimas oma organisatsioonist, selle tegevus lummas kohe kõiki poisse ja me hakkasime kogu sõpruskonnaga noorkotkasteks. Liikmeks sain 1993. aastal. Algus polnud midagi erilist, eks see alga paljudel nii, aga olime head sõbrad ja tegime kõike koos. Noorkotkaste tegemi-

sed sisustasid tihti meie päevi. See oli toona poiste peamine ajaviide väikses maakoolis.

Kaitse Kodu! 1/2013

Noored

17 ajal, pärast seda toon lapse lasteaiast ja tulevad muud kodused tegemised. Kas teil on ka mingeid hobisid, millega meeldib tegelda töö kõrvalt? Ikka on. Mängin võrkpalli ja olen oma meeskonnas sel hooajal kapteni rollis, mis annab koormust juurde. Seetõttu ei saa ma lihtsalt trennis käia, vaid pean ka kapteni ülesandeid täitma. Ega mul töö kõrvalt hobideks palju aega jäägi, vahel jõuab kinos käia, raamatut lugeda ja teatris käia. Lisaks on mul pisut üle kaheaastane laps, kes loomulikult võtab oma aja. Need ongi põhiasjad, millega saan noorkotkaste kõrvalt tegelda.

ERAKOGU

Kui palju noori on haaratud Noorte Kotkaste tegevusse? Kas liikmeid on juurde tulemas või on liikmeskond vähenemas? Viimastel andmetel on organisatsioonis noorkotkaid 3147, lisaks 260 noortejuhti ja 54 toetajaliiget. Liikmete arvus on olnud langus: kui 2008/2009. aastal algas majandussurutis, muutus noortejuhtide ajakasutus ja seetõttu liikmeskond kahanes. Aastal 2011 algas tõusuperiood ja juurde on tulnud üle 160 liikme. Loodan, et organisatsiooni kasv jätkub.

Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm (vasakul) koos teda Millised on noorkotkaste suhted välisriikide intervjueerinud Tartu maleva rühmapealiku Mikk Otsariga

noorteorganisatsioonidega? Suhted on väga head, sest meil on kontakte väga mitmes riigis: Lätis, Soomes, Rootsis, Leedus, Norras ja kõige kaugemad sõbrad on Ameerika Ühendriikides tegutsevad skaudiüksused. Meil on väliskoostöövõimalusi palju. Hea on ka see, et saame teha noortevahetusprojekte nende riikidega. 2013. aastal on kavas otsida kontakte Ühendkuningriigi kadetiorganisatsioonidega. Tallinna malev sai kutse osaleda Briti kadettide üritustel, võib-olla saame laiendada seda suhet ka organisatsiooni tasandile. Millisena näete organisatsiooni kümne aasta pärast? Tahan, et meie organisatsioon oleks samadel alustel nagu tänagi. Organisatsiooni ülesanne on alati kasvatada tublisid kodanikke, kes saavad hakkama erinevates olukordades. Loodan, et see ei kao kuskile. Mõistagi soovin, et Noored Kotkad oleks Eesti suurim poisteorganisatsioon, mille liikmed kuuluksid sellesse uhkusega. Et organisatsioon oleks elujõuline ja me suudaksime ühendada erinevate huvidega noori. Mulle meeldiks, kui poistel ei oleks huvi ainult metsa vastu, vaid neid köidaksid ka näiteks muusika ja jalgpall ning nad leiaksid võimaluse areneda nendel aladel meie organisatsioonis. Mis vajab teie arvates arendamist? Noorkotkaste baaskoolitus, mis peaks tegelikult toimuma igas rühmas rühmapealiku eestvedamisel. Täna seda kahjuks ei tehta sellises mahus, nagu mina asja ette kujutan. Oleme välja töötanud uued koolitusnõuded. Kui suudame neid rakendada, on see väga suur areng, sest see ühtlustaks Kaitse Kodu! 1/2013

kõikide noorkotkaste väljaõppe ja lihtsustaks ka noortejuhtide tööd. Mis on kõige enam meelde jäänud hetk seoses Noorte Kotkastega? See on hea küsimus, sest neid hetki on olnud palju, alustades noorkotkaeast kuni tänase päevani. Võib-olla minu esimene laager. See oli 1994. aasta talvelaager, kui ma läksin suure teki, padja ja kottidega laagrisse ning sinna tuli minna jalgsi umbes 10 km. oovin, et Noo- Kõiki neid kotte oli vaja käe red Kotkad otsas kanda. Mina muidugi ei jõudnud neid kõiki ise tassida oleks Eesti ja siis pidid seda minu eest suurim poisteorganisatsioon, mille tegema suured noorkotkad, kes olid pärast minu peale liikmed kuuluksid üsna pahased, et miks tuleb sellesse uhkusega. selline väike poiss laagrisse nii suure tavaariga. Ega siis räägitud, mida peab laagrisse kaasa võtma, ja polnud ka sellist varustust, näiteks magamiskotti. Seega sain esimese mõjusa mulje laagrist.

Kui mõelda üldisemalt noorkotkastest ja kokkupuutest nendega, siis arvan, et noorkotkad on teistsugused kui tavalised noormehed, nad on lisaks noorteüritustele ka väljaspool viisakamad, oskavad inimestega paremini suhelda, oskavad tulla toime erinevates olukordades. Leian, et need koosoldud hetked on olnud väga meeleolukad ja sisukad, seetõttu ei oska eraldi ühtki välja tuua. 57

Noored

Milline on teie kõige suurem panus organisatsiooni? Kui võrrelda seda aega, mil ma organisatsiooni peavanemaks sain (2007), ja praegust, on sellest möödas viis aastat. Kui räägime Kaitseliidust kui terviklikust organisatsioonist, siis varemalt räägiti pahatihti „meie“ ja „teie“ ehk Kaitseliit ja Noored Kotkad. ogu aeg Aga see on aja jooksul muututuleb hoida nud. Oleme kõikide noorteinsttasakaalu, ruktorite ja noortejuhtidega ei saa öelda asju muutnud seda mõtlemist. Oleme suutnud hakata rääkima käsuvormis, vaid Kaitseliidust kui tervikust, olles peab arvestama, et üks organisatsioon, millel on inimesed on vaühine ülesanne, mida me suubatahtlikud ja nad dame koos täita. Siinkohal tänu ka eelmisele Kaitseliidu ülemale teevad seda tööd oma vabast ajast. toetuse ja mõistmise eest.

sinu peale, siis sa oled kasvanud juhiks ja seega annab Noored Kotkad ka juhtimisoskuse. Kõik see olenebki noore aktiivsusest ja sellest, kui palju ta tahab ise organisatsiooni panustada ja vastu saada. Hilisemas töises elus on need omadused kõik väga olulised.

Mis on kõige olulisem asi, mida Noored Kotkad noorele annab? Kindlasti oleneb see palju noorest endast ja sellest, kui palju ta on valmis vastu võtma. Minu arvates annab Noored Kotkad noorele iseseisvuse. Laagris peab noor enesega toime tulema. Keegi ei tee tema eest midagi ära. Ta peab ise hakkama saama. Teiseks annab organisatsioon toimetuleku uutes olukordades, kiire otsustamisvõime ja kiire reageerimise. Usun, et see on väga oluline praeguses muutuvas ühiskonnas. Kui mõelda konkreetselt

Tahad sa ehk midagi noortele veel öelda? Noored võiksid olla aktiivsemad ja ise organisatsiooni tegemistes kaasa rääkida. Meie täiskasvanutena teeme pahatihti otsuseid noorte eest, kuigi see ei tohiks nii olla. Siin ongi hea võimalus noori üles kutsuda ise kaasa rääkima ja üritusi ette valmistama. Ise korraldades mõistavad noored rühma juhtimise keerukohti ja saavad ehk aru, et noortejuht olla ei ole kerge. Praktika kaudu omandavad noored kogemusi tulevikuks, et asuda ise rühma juhtima. Olge aktiivsed ja rääkige kaasa!

Millised isikuomadused tulevad Noorte Kotkaste peavanemale kasuks? Peab meeldima noortega koostööd teha, tuleb osata meeskonda juhtida ja inimestega suhelda. Isikuomadused tulevadki siinkohal rohkem kasuks kui ülikoolidiplom või koolitus. Kindlasti pole see lihtsate ametite seast, sest kogu aeg tuleb hoida tasakaalu, ei saa öelda asju käsuvormis, vaid peab arvestama, et inimesed on vabatahtlikud ja nad teevad seda tööd oma vabast ajast. Lisaks peab ka inimestest aru saama ja mõistma nende muresid ja arvestama nende eluga.

ERAKOGU

Silver Tamme arust annab Noored Kotkad poistele eelkõige iseseisvust ja arendab võimet tulla toime uutes olukordades

Kaitse Kodu! 1/2013

Noored KODUTÜTRED

Kodutütarde peavanem Angelika Naris vaheldusrikkuse võlust Kodutütarde peavanema Angelika Narise amet pole kunagi igav. Pigem vastupidi: tema töö teeb vahvaks vaheldusrikkus, kuid sellest olulisemaks peab ta siiski inimesi, kes teda ümbritsevad. BIRGIT SITSKA ja CAROLYN METS Kodutütarde Järva ringkond

Kuidas ja millal sai teist peavanem? See juhtus kümme aastat tagasi, 2002. aasta kevadel. Meie eelmisel peavanemal sai ametiaeg läbi ja siis kuulutati välja konkurss uue peavanema leidmiseks. Mina olin sel ajal Kaitseliidu Tallinna maleva noorteinstruktor. Oli üsna palju inimesi, kellega koos arutasime, kes võiks olla järgmine peavanem ja nemad siis ütlesidki, et mine sina, küll me sind aitame. Ja nii ma kandideerisingi. Kas peavanemaks saamine tuli üllatusena? Natuke ikka, sest ma teadsin, et kandidaate oli peale minu veel. Mäletan, et seisin trammipeaKaitse Kodu! 1/2013

tuses, kui sain kõne, et olen osutunud valituks. Mõtlesin, et lasen ühe trammi mööda, ei lähe kohe peale, vaid seedin seda mõtet. Tore kogemus oli. Kellena töötasid enne ja kelleks tahtsid sa saada noorena? Nagu sai mainitud, töötasin vahetult enne Kodutütarde peavanema kohustuste ülevõtmist Kaitseliidu noorteinstruktorina, öötasin va- kuid seda ametit olin hetult enne pidanud lühikest aega, Kodutütar- umbes aasta. Enne seda olin pikalt, kümme aastat, de peavanema koolis algklasside õpetaja kohustuste üleja mingil määral huvijuht. võtmist Kaitselii- Korraldasin klassiväliseid du noorteinstruk- üritusi ja muid selliseid torina. Enne seda asju. Noorest peast tahtsin ma aga saada lillepoe olin õpetaja. müüjaks ja vahel olen

Noored Kodutütarde peavanema päevad on tihedad: küll tuleb osaleda üritustel, küll anda intervjuusid. Pildil peavanem Angelika Naris (vasakult) ja teda usutlevad Järva ringkonna kodutütred Birgit Sitska ja Carolyn Mets

isegi nüüd mõelnud, et võib-olla kunagi saan veel lillepoe müüjaks. Mis on peavanema töös kõige vahvam ja mis kõige raskem? Kõige vahvam on vaheldusrikkus. Mõnel päeval saan olla pika kleidiga, teisel kontoririietes ja mõnel päeval hoopis metsariietes. Teine asi, mis on vahva, õnel päeval on need inimesed, kes sellesse saan olla organisatsioonis kuuluvad: pika kleikodutütred, kes nii entusiastdiga, teisel kontolikult oma vaba aega panustavad, ja noortejuhid, kelle puhul ririietes ja mõnel annab imestada, kuidas nad küll päeval hoopis jõuavad. Kõige raskem seevastu metsariietes. on heade suhete hoidmine inimestega. Iga suhte taga, mis on natuke untsu läinud, on palju mitmesuguseid nüansse, millega peab arvestama. See on kõige keerulisem.

Milline näeb välja teie tavaline tööpäev? Kodutütarde peavanemal ei olegi tavalist tööpäeva, päevad on alati erinevad. See nädal algas esmaspäeval koosolekutega, mis lõppesid lõuna ajal. Seejärel jõudsin kirja panna paar rida ühest paberitööst. Pärast seda tuli mulle külla Alutaguse maleva noorteinstruktor, kellega vestlesin tunnikese. Siis 60

panin vormi selga ja läksin advendivastuvõtule, mille korraldas luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder. Teisipäeva varahommikul läksin praami peale ja sõitsin Saaremaale, kus valmistasime ette jaanuaris korraldatavat vanematekogu. Tagasi koju jõudsin alles õhtul üheksa ajal. Täna vaatasin kõigepealt eelarved üle ja arutasin neid rahandusosakonnaga, pärast seda tulitegi juba teie. Nii ongi need päevad väga-väga erinevad. Millal tunneb peavanem uhkust oma juhitud organisatsiooni üle? Neid hetki on palju ja need on erinevad. Kõige suuremad emotsioonid tekivad siis, kui korraga on koos väga palju kodutütreid, aga piisab ka sellest, kui näen ainult üht neist laulmas või luuletust lugemas või midagi muud ilusat tegemas. Meie aastapäevad ja paraadid on need hetked, mil tunnen alati uhkust Kodutütarde üle. Missugustel üritustel meeldib teile kõige rohkem osaleda ja millise valdkonnaga meeldib kõige enam tegelda? Mulle meeldib käia kõikidel üritustel. Ma ei saa öelda, et tahaksin olla kuskil rohkem ja kuskil vähem. Igal pool on alati tore, nii igasugustes laagrites kui ka võistlustel. Selles suhtes pole mul mingeid eelistusi. Valdkondadega on sama lugu ning see oleneb tihti väga palju tujust. Mõni päev Kaitse Kodu! 1/2013

Kas teil on mingeid organisatsiooniga seotud unistusi, mida tahaksite teostada? Üks minu unistus on see, et kodutütardel oleksid erineva otstarbega vormikomplektid. Meil on väga ilus pidulik vorm ja nüüd saime ka keebid, millega õues käia, aga meil võiks olla ka metsavorm. Tüdrukud igatsevad väga selle järele. Suurem ja tulevikku suunatud unistus on seotud sellega, et Eestis leiduks rohkem inimesi, kes tahaksid vabal ajal tegutsega võõraste laste seltsis. Et vabatahtlikud juhid ära ei kaoks. Et Kodutütred kui organisatsioon jääks püsima.

Noored

Teame, mida tahame teha, ja mida teeme, teeme hästi. Neid nn mõtisklusaastaid võibki nimetada kõige edukamateks.

KODUTÜTRED

Millist kümnest kodutütarde seadusest peate kõige olulisemaks? Minu lemmikseadus on, et kodutütar ei virise ega vingu, ja mul on hea meel, et on väga palju kodutütreid, kes sellest seadusest ka rangelt kinni peavad. See on hea sellepärast, et vingumine ja virisemine ei vii elus üldse edasi.

meeldibki mulle tegelda tabelite ja nimekirjadega, mõni päev jällegi lähen vaatama, mida ringkondades tehakse, mistõttu seda üht ja kindlat on raske esile tõsta. Millist aastat peate oma ametiaja kõige edukamaks ja miks? Püüan igast aastast leida üüan igast midagi, mis läks hästi ja mida aastast saaks edaspidi paremini teha. leida midaKui kümnele tööaastale tagasi vaatan, siis kõige rohkem on gi, mis läks hästi meelde jäänud need, mil oleme ja mida saaks oma organisatsiooni juubelit edaspidi paremini tähistanud. Ilmselt on see sellepärast nii, et just siis mõtlen, teha. millega oleme hakkama saanud. Üks selline hetk oli kuus aastat tagasi, kui meie organisatsioon sai 75-aastaseks. Saime oma ringkondadele uued lipud, meil oli suur aktus Estonia kontserdisaalis, olime ära teinud oma järgukavad ning valmis saanud põhikirja ja kodukorra. Tundus, et oleme väga tublid olnud. Teine samasugune hetk oli eelmisel aastal, kui pidasime oma organisatsiooni 80. sünnipäeva. Siis mõtlesin jälle, mida me oleme ära teinud ja kuhu välja jõudnud, ning sain aru, et meil on selline stabiilne ja rahulikult kulgev organisatsioon.

Kaitse Kodu! 1/2013

Kui teil oleks lapsena olnud võimalus hakata kodutütreks, kas oleksite seda teinud? Jaa, päris kindlasti, sest mulle meeldib selline aktiivne elu. Vaatan praegu kodutütreid ja arvan, et ma oleksin samasugune olnud. Küll siin, küll seal, küll kolmandas kohas. Ma oleksin kindlasti tahtnud kodutütar olla. Kodutütardel on erialamärgid. Millise teie oleksite võinud saada, kui te oleksite olnud kodutütar? Kooliajal käisin sellistel mitmevõistlustel, kus pidi ujuma, püssi laskma ja jooksma. Ma sain kõigi nende aladega üsna hästi hakkama, mistõttu arvan, et mul oleks olnud sportlase erialamärk. Aga et ma ainult ühe märgiga ei oleks tahtnud jääda, siis oleks mul kindlasti olnud ka aktivistimärk, sest olin lapsepõlves väga aktiivne. Kuidas sisustab Kodutütarde peavanem oma vaba aega? On teil ka mingeid hobisid? Mulle meeldib sporti teha. Olen lapsest saati seda teinud ja kindlasti püüan vähemalt paar korda nädalas teha midagi sportlikku. Mu lemmikala on ujumine ja ujumas käin regulaarselt. Mulle meeldib teatris käia, aeg-ajalt ka kinos, kui seal jookseb hea ﬁlm. Lisaks on mu hobiks käsitöö, millega tegelen tavaliselt talvel. Tikin ristpistes pilte. Näiteks jõulude ajal jõuluteemalisi, mis sobivad kinkimiseks. Mida olete peavanemana saanud kodutütardelt? Ma imetlen üritustel alati neid kodutütreid, kes ennast ületavad. Näiteks Ernakesel. Vaatan neid ja mõtlen, kuidas nad küll vastu peavad. See nende tublidus annab mullegi jõudu rasketes olukordades toimetulekuks. 61

Kaitse Kodu! toimetus

Tee ise Kaitseliidu ajakirja!

aitse Kodu! toimetuse seminar möödunud sügisel Alus Kaitseliidu Koolis keskendus ajakirja kaasautorite, lahingufotograaﬁde ja kirjasaatjate koolitamisele ning uute ühiseesmärkide püstitamisele. Kõik selleks, et muuta ajakiri veelgi paremaks ja huvitavamaks igale kaitseliitlasele, naiskodukaitsjale ja noorteorganisatsiooni liikmele. Ettekannete, harjutuste ja grupitööde käigus said osalejad – nii

Tahan ka toimetusse! Teisipäeval, 26. veebruaril Rakveres Teisipäeval, 8. mail Viljandis Neljapäeval, 27. juunil Kuressaares Teisipäeval, 24. septembril Võrus Teisipäeval, 5. novembril Tallinnas

Avatud toimetuse koosolekud algavad tavaliselt kell 18 ja kestavad umbes poolteist tundi

vabatahtlikud autorid kui ka toimetajad – juurde praktilisi oskusi ja teoreetilisi tarkusi. Töögruppide vaidlustes ja töös jõuti mitmetele arusaamadele, mida tuleks ajakirja koostamisel tulevikuks silmas pidada. Sisulise osa parandamiseks olid kirjasaatjate koolitajateks Asso Puidet Pärnu Postimehest ja Kajar Kase Eesti Rahvusringhäälingu „Ringvaatest“. Nad aitasid jõuda selgusele, kuidas leida uusi vaatenurki ning kirjutada seeläbi veel paremini ja huvitavamalt. Lahingufotograaﬁde senist pädevust aitasid tõsta Enn Sutting (fotokala.ee) ja Jüri Vlassov (Raefoto), kes tutvustasid osalejatele põhjalikult vabatahtlike päevapiltnike endi „relvi“ – nende kasutuses olevaid fotoaparaate – ja õpetasid nende rohkeid võimalusi senisest täielikumalt kasutama. Seminaril osales 21 huvilist, kes jäid üritusega väga rahule ja hakkasid omandatud teadmisi rakendama juba järgmistes ajakirja numbrites. Nii uute kui ka vanade kaasautorite seminarid ja koolitused on kavas ka tulevikus, et tagada ajakirja kõrge kvaliteet ja kaitseliitlastele huvitav lugemine.

Kaitse Kodu! 1/2013

Olen minagi tavalise „seebikarbi“ kasutaja, kasutades aparaati ainult A- ehk automaatseadete režiimis. Manuaalsetest seadetest ei ole mul mingit ettekujutust, ma ei julge neid proovidagi, äkki keeran fotoka tuksi. Tuleb tuttav ette? Pikemalt peatumata hard-core füüsikal valgusest hõbeniitideni, tuleb mainida, et teooria on tõepoolest keeruline. Praktika toob aga suure selguse. Kui on käes kaamera kruttimise aeg, võetakse aparaadist viimane. Mässatakse ISO, säriaja, ava ja mingisuguste müstiliste ruutudega (suhtarvudega) ning keeratakse kaamera seadeid kõikvõimalikes suundades. Tulemuseks on pildid, mis paistavad sinised, kollased või mis tahes vahepealset tooni.

Kaitse Kodu! toimetus

PRAKTIKA TOOB SUURE SELGUSE KEERULISSE FÜÜSIKASSE

Siiski saab mõne aja pärast selgeks, mis vahekorras doseerida erinevaid seadeid erinevates olukordades. Kõige suurem „ilmutus“ saabus, kui sai selgeks, mis trikke annab teha kaamera objektiiviga. Nimelt on võimalik üht ja sama objekti pildile võtta nii, et taustaks jääb alati erinev pilt.

Kaitse Kodu! toimetuse esimese eriseminari pildistasid üles Eevi Kutpri, Liina Laurikainen, Enn Sutting, Velli Ehasalu ja Jüri Vlassov

4 X SXC.HU

Seminaril selgusid hea ajakirja kriteeriumid

Ajakirjas peavad kirjutama head ja asjatundlikud autorid, kes suudavad teemasse süveneda. Î Head püsiautorid on sellised, kes koguvad lugude kirjutamiseks infot paljudest allikatest, orienteeruvad teemas, on sellest ise huvituvad ja oskavad end hästi väljendada. Häid autoreid tuleb ka motiveerida. Heas ajakirjas „vaadatakse teemadele silma“.

Ajakirja formaat ei tohi olla ebamugav, paber ja köide peavad olema kvaliteetsed. Î Tuleb toetuda klassikale, leida eelarvest piisavalt raha ja seda siis sihtotstarbeliselt kasutada.

Kaitse Kodu! 1/2013

Alu mõisas veedetud kahe päeva kokkuvõtteks võib öelda, et nüüd on arusaamine foto tegemisest ja järeltöötlusest palju selgem ja võib vabalt katsetada kaamera erinevate seadetega.

Heas ajakirjas peavad olema haaravad ja mahlakad pildid ning informatiivsed illustratsioonid ega tohi leiduda halva kvaliteediga fotosid. Î Selleks on vaja värvata ja koolitada vabatahtlikke fotograafe, varustada malevad fotoaparaatidega ja panna paika kvaliteetse foto kriteeriumid.

Hea ajakiri lähtub lugejate soovidest ja kogub selleks lugejatelt tagasisidet. Î Selleks saavad kõik rahul- või rahulolematud lugejad saata e-kirja aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee või päriskirja toimetuse postiaadressil Tallinna mnt 49b, 80036 Pärnu.

Test

Süütetablett — tarvilik abimees metsalaagris Kui metsa natuke pikemaks peatuma jääda, tuleb nii sõduril kui ka tavalisel matkajal paratamatult tuli üles teha. Hea tulehakatise korral saab tule süüdatud ka üksnes tikkude või tulepulga abil. Kuid alati pole seda head tulehakatist metsas kuskilt võtta. Kuiva hagu kaasas tassida oleks tülikas ja kuigi leidub ka teisi variante, on lihtsaim pista taskusse paar süütetabletti. Kaitse Kodu! võttis vaatluse alla mõned tavalises supermarketis müüdavad süütetabletid.

esti eel seadsime hindamiskriteeriumideks tableti süttivuse nii kuivalt kui ka niiskelt, põlemisaja ja hinna, kuid testi käigus selgus, et ühe tegurina tuleks vaadelda ka tableti välimust ja lõhna.

Hinnangud süütetablettidele Mustang

FireUp

Eres

Välimus

Süttivus

Põlemisaeg

Süttivus märjalt

Hind (eurodes)

1.70 / á 0.07

1.07 / á 0.038

1.72 / á 0.05

Kokku

Test ja hinnangud 1. Toode ja selle välimus Vaatluse alla said võetud võimalikult erinevad, kuid lihtsalt kättesaadavad süütetabletid. Teadlikult ei mindud neid otsima spetsiaalsetest matkatarvete ega militaarkaupade poodidest. Nii jäid vaatluse alla ﬁrmade Eres, FireUp ja Mustang tooted. Kahe viimase süütetableti materjaliks on pressitud puit, mis on immutatud vastavalt taimeõli või paraﬁiniga, ning need näevad looduslikud välja. Mustangi tootel on ka keskkonnasõbralikkuse märk EKO. Erese tablettide materjali me tuvastada ei suutnud, sest pakil pole eesti ega mingis muus keeles selle kohta mingit märget. Ilmselgelt pole see looduslikku päritolu. Pakki avades lööb ninna meeletult vänge hais, mis meenutab bensiinilõhna. Pärast tableti puudutamist on tahtmine käsi pesta, sest ka kätele jääb see hais külge ja lisaks on näppudel tunne, nagu oleksid nendega lahusti sees värvipintslit pesnud. See pole kuigi meeldiv olukorras, kus kätepesemine on raskendatud ja oleks vaja kohe pärast tule süütamist hakata toitu valmistama.

7 X TRIINU KÜÜNAL

Testitud tooted. Näha on nii pakendid kui ka tabletid

Kaitse Kodu! 1/2013

Test

Mustangi süütetableti süütamine

Mustangi süütetableti läbipõlenud süüteots

2. Süttivus Erese ja FireUpi tooteid tuleb millegagi süüdata (meie kasutasime tikke), Mustangi toote küljes on süüteots ja paki küljel süüteriba – põhimõte on sama mis tikul.

FireUpi süütetablett lumes

Testi tegemise päeval oli tuuline ja üsna krõbe talveilm, mis tegi kõikide tablettide süütamise vaevarikkaks. Selgus, et vaatamata ebameeldivale välimusele süttib Erese tablett kõige paremini. FireUpi tableti süütamiseks läks oluliselt kauem aega ja Mustangi lubatud süütemehhanism ei täitnud oma ülesannet üldse. Pärast pikka pusimist süttis lõpuks tableti küljes olev väävliosa, kuid tablett ise mitte. Et ka see põlema saada, tuli tikud appi võtta. Erese süütetablett lõkkes

Kaitse Kodu! 1/2013

Test

3. Tableti põlemisaeg ja lõkke süttimine Mustangi ja FireUpi põlemisajaks oli karbi peale märgitud vastavalt 6 ja 8–10 minutit, Erese pakendil polnud põlemisaega kirjas, küll aga oli kirjeldatud erinevate küttematerjalide süütamise viisi. Testi käigus selgus, et kõige lühem põlemisaeg (umbes 5 min) on FireUpi tabletil ja kõige pikem (umbes 10 min) Mustangi omal. Kui ökotablett viimaks põlema läks, võis selle omadustega rahul olla. Kõige kõrgema temperatuuri aga suutis ilmselt tekitada Erese tablett, sest sellega läidetud lõkkel süttis leek kõige kiiremini ja oli kõige suurem.

4. Süttivus lumiselt Looduses ei saa kunagi kindel olla, et varustus on laagripaika jõudes veel kuiv. Testi läbiviimisel ei peetud tõenäoliseks, et tabletid süttivad ka läbiligunenult ja sellepärast kukutati nad niiskuse saamiseks mõneks ajaks lumme. Selgus, et kõige paremini peab niiskusele vastu ilmselt kunstmaterjalist Erese süütetablett. Mõningase pusimise peale sai tule otsa ka FireUpi oma, kuid Mustang võttis tule külge alles siis, kui see sai pandud Erese süütetabletiga läidetud tulle.

5. Hind Hinna juures tuleb arvestada, et ostetud said kõige väiksemad saadaolevad pakendid. Suuremate pakendite puhul kujuneb ühe tableti hind kindlasti väiksemaks. Hinnad on kirjas lk 64 olevas tabelis.

Mustangi süütetablett Erese tableti leegis

Kokkuvõte Järeldused võib igaüks ise teha, kuid testi läbiviijad valiksid kasutamiseks testis teise koha saanud FireUpi toote. Sealjuures ei saa kaalukeeleks mitte selle hind, vaid loodussõbralikkus. Et ära hoida tableti niiskumist, peaks selle metsa minnes pakendama niiskuskindlasse suletud kotikesse. Süütetablette saab kasutada ka kodumajapidamises ja toodete valik kauplustes on oluliselt suurem.

Süütetablett tegutseb

Kaitse Kodu! 1/2013

MIS JUHTUB, KUI VARJUD LAHINGUS AUTOSSE? POISID OLID POISID KA VANASTI KES AITAB STAAPI?

TERASEST MEHED UTRIA PAKASES

Järgmises numbris

DROONID: PILOODITA ÕHUSÕIDUKID

SCOUTSPATALJON - kutse valitute sekka. Meeste hulka, keda ei ühenda vaid missioon või käskluste salajane keel. Neid ühendab palju rohkem – sõprus kogu eluks. Midagi, mida ei murra kõrbe kuumus, lõikav tuul ega plahvatuste kaja. Kui Sa tunned, et võiksid olla üks vapratest, siis vaata kohe www.elukutse.ee või www.vk.kra.ee Lisainfo e-postil vkinfo@kra.ee või telefonil 717 0800