Kaitse Kodu! nr 1 2014. a by Kaitse Kodu!

ÄRA MAGA MAHA: 2014 KÕIGE TÄHTSAMAD SÜNDMUSED / DO NOT MISS THE HIGHLIGHTS OF 2014

KAITSE

KODU! NR 1/2014 (125/571)

KAITSELIIDU AJAKIRI

MIDA KÕIKE NOORED OSKAVAD SKILLFUL YOUTH OF THE ESTONIAN DEFENCE LEAGUE

Kaitseliitlase mitu nägu Different Faces of a Volunteer

VABATAHTLIKUD PARAMEEDIKUPRAKTIKAL VOLUNTEERS ON AMBULANCE CARS

KAITSELIIT on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. KAITSELIIT on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaitseliit on erakonnaväline organisatsioon. Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate poliitiline tegevus Kaitseliidus on keelatud. KAITSELIIDU ÜLESANNE on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. KAITSELIIDU TEGEVUST sätestavad Kaitseliidu seadus ja Kaitseliidu kodukord, millega sätestatakse organisatsiooni täpsem ülesehitus, juhtimine ja sisemine korraldus, struktuuriüksuste juhtorganite ja liikmesusega seonduv ning tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab vabariigi valitsus. KAITSELIITU kuulub üle 13 000 liikme. Kaitseliidu peres koos naisorganisatsiooniga Naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonidega Noored Kotkad ja Kodutütred on tegev peaaegu 23 000 vabatahtlikku.

THE ESTONIAN DEFENCE LEAGUE (KAITSELIIT) is a part of the Defence Forces, a voluntary militarily organised national defence organisation operating in the area of government of the Ministry of Defence. The Estonian Defence League (EDL) possesses arms, engages in military exercises and fulﬁls the tasks prescribed by the National Defence League Act. THE ESTONIAN DEFENCE LEAGUE is the legal successor of the Estonian Defence League established on the 11th of November 1918 as a self-defence organisation. The Estonian Defence League is a legal entity governed by public law. The Estonian Defence League is an organisation outlying of any political party. All political activities of political parties and other political associations and their representatives are prohibited in the Estonian Defence League. THE TASK OF THE ESTONIAN DEFENCE LEAGUE is to enhance, by relying on free will and self-initiative, the nation’s readiness to defend the independence of Estonia and its constitutional order. THE ACTIVITIES OF THE ESTONIAN DEFENCE LEAGUE are provided by the Estonian Defence League Act, the Statutes, which prescribe internal organisation of the Estonian Defence League more precisely, and the rules of procedure, which prescribe relations of active members of the Estonian Defence League to the codes of conduct of the Defence Forces, rules of conduct and internal administration procedure. The Statutes and rules of procedure of the Estonian Defence League are approved by the Government of the Republic. THERE ARE 13,000 MEMBERS IN THE ESTONIAN DEFENCE LEAGUE. Together with affiliated Women’s voluntary defence organisation Naiskodukaitse [Women’s Home Defence], boy’s organisation of Estonian Defence League Boys’ Organisation Noored Kotkad [Young Eagles] and Defence League Girls’ Organisation Kodutütred [Home Daughters], the Estonian Defence League has more than 23,000 volunteers in action.

Ära maga maha! Do Not Miss That!

Stsenaariumita ühisõppus Põhjakonn paneb juhid proovile Scenario-free Military Exercise Põhjakonn Will Put the Commanders to Trial

Põlvamaal võtsid mõõtu staabiassistendid Staff Assistants Were Tested in Põlva Country

Mida kõike noored oskavad Surprising Skills of the Young

Kristjan Bachman: tee ise, siis on hästi tehtud Kristjan Bachman: If You Want a Thing Done Well, Do It Yourself

Aasta naiskodukaitsja Lembe Lahtmaa naudib lugemist ja kirjutamist Member of the Year of Lembe Lahtmaa Enjoys Reading and Writing

Seitse asja, mida metsa kaasa võtta Seven Things You Need in the Forest

Miks me seda teeme? Mõtisklus Pitka matkalt Anatomy of Moving Crowds

Rühmaparameedikud kiirabibrigaadides kogemusi omandamas Platoon Paramedics Obtaining Experience in Ambulance Crews

Kuidas Kaitseliit algas How the Estonian Defence League Began

Rahvatants kannab rahvustunnet Folk Dance Carries the National Feeling

Naiskodukaitsjad ja kodutütred jagasid missioonisõduritele jõulusoojust Naiskodukaitse and Kodutütred Shared Christmas Warmth with Mission Soldiers

ÄRA MAGA MAHA: 2014 KÕIGE TÄHTSAMAD SÜNDMUSED / DO NOT MISS THE HIGHLIGHTS OF 2014

KAITSE

KODU! NR 1/2014 (125/571)

KAITSELIIDU AJAKIRI

MIDA KÕIKE NOORED OSKAVAD SKILLFUL YOUTH OF THE ESTONIAN DEFENCE LEAGUE

Kaitseliitlase mitu nägu Different Faces of a Volunteer

VABATAHTLIKUD PARAMEEDIKUPRAKTIKAL VOLUNTEERS ON AMBULANCE CARS

KAANEFOTO: EMILIA BACHMAN

Sisukord/Contents

NR 1/2014 (125/571)

33 49

Kaitse Kodu! 1/2014

Peatoimetaja veerg/Chief Editor column

Vastupandamatu kiusatus rääkida kõigile

ii nagu Kaitseliit koondas kunagi palju rohkem liikmeid kui täna, nii oli ka Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! 1920—1930ndatel massidele mõeldud ajakiri. Ajakirja anti välja kaks korda kuus, mõnda aega isegi igal nädalal, trükiarv 18 000 eksemplari. Sellest pidi jaguma lugejatele üle maa, eestlaste rahvaarv oli siis oma paarisaja tuhande võrra väiksem kui praegu. Kaitseliidu oma sõnumi levitamiseks tehti katseid veel enne, kui ajakiri iseseisvana sündis, näiteks ilmus ajakirja Sõdur vahel lisaleht Kaitseliitlane. Näib, et üsna kohe pärast organisatsiooni loomist tekkis tung sellest rääkida: nii liikmetele kui ka teistele. On loogiline, et vabast tahtest elatuv liit tahab ennast näidata ja oma tegemistest rääkida. Sellest organisatsioon ju elab ja toitubki: teadmisest, et Kaitseliit on õige asi ning sinna kuuluvad head inimesed, kes tegelevad vajalike ja mõistlike asjadega. Nii saavad uued liikmed teada, miks nad tahavad Kaitseliitu tulla, ja avalikkus saab teada, et riigi raha kasutatakse tõepoolest nutikalt. Kaugemad huvitundjad saavad ka üht-teist teada: ühelt poolt seda, et siin on tõsist valmisolekut, ja teiselt poolt, et see valmisolek on legaalne ja süsteemne. Iseenda olemuse seletamiseks ei ole paremat võimalust, kui lihtsalt näidata, millega me tegeleme, ja tutvustada inimesi, kes meie ridadesse kuuluvad. Selle aasta esimeses numbris tõlgime oma lood ka inglise keelde. Sest kui teed heade inimestega head asja, on tahtmine sellest kõigile rääkida.

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Kaitseliit

Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Naiskodukaitse

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi Makett ja küljendus: Matis Karu

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida maleva personalispetsialisti juures Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226 Trükitud ASi Printall trükikojas

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Noored Kotkad

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kodutütred

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta. Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 Kaastööde saatmise tähtajad: 27. jaanuar, 4. märts, 14. aprill, 26. mai

Artiklid tõlkisid inglise keelde: Tage Talvoja, Maarja Villandi, Piret Parrest, Stacy Ashford

Kaitse Kodu! 1/2014

he Estonian Defence League just after it was created was quite a bit larger organisation compared to the EDL today. So was the EDL magazine „Kaitse Kodu!“. On the twenties and thirties of the last century, the magazine was issued twice a month, with a circulation of 18 thousand copies. It had to be sufficient to readers all over the country, while the population of Estonians was then a few hundred thousand people less than it is now. Even before „Kaitse Kodu!“ was established, the Estonian Defence League clearly attempted to spread their message. For example, additional pages called „Kaitseliitlane“ appeared in the Defence Forces magazine „Sõdur“ [Soldier]. It seems that shortly after the establishment of the organisation, the urge to talk about it rose as well. It really makes sense, too. An organisation fed by the free will of free citizens is bound to be interested in explaining itself to masses as well as some signiﬁcant few. To show, that the Defence League does all the right things, unites good people under its roof and uses the government money in a terribly clever way.

That is how members-to-be find out about the organisation. The public will find a wonderful balance between spending and outcome. And to view from a more distant prospect, our friends and neighbours from the Global Village will also receive one or two facts. First, that there is quite a lot of will and preparation. And second: the will and preparation is legal and systematic. There is no better way to explain oneself than to show, what we are doing and who are the people in EDL. When good people do good things, there is an inevitable desire to share the news. Therefore — please welcome the very first bilingual issue of the EDL magazine. The next one is due next year.

Peatoimetaja veerg/Chief Editor column

One simply must share

LIIVI REINHOLD, Editor in Chief

KOMMENTEERI ARTIKLEID, VAATA PILTE, HOIA SILM PEAL AJAKIRJA ILMUMISGRAAFIKUL

www.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! 1/2014

Kalender/Calendar

Eelmisel aastal said militaarspordientusiastid Kaitseliidu ainsal talvisel sõjalis-sportlikul võistlusel Utria dessandil kogeda temperatuure, mida isegi polaarjoone taga elavad jääkarud peavad jahedaks. Milline ilm ootab osalejaid tänavu, selgub 16.—18. jaanuarini Ida-Virumaal

KARRI KAAS

In 2013, even polar bears living beyond the Arctic Circle would have deemed the temperatures chilly that military-sporting enthusiasts experienced at the Utria Assault, the only wintertime military endurance competition held by the Estonian Defence League. We will see what the weather holds for us this year on January 16—18 in Ida-Viru County

Ära maga maha! Do Not Miss That! KRISTJAN PRII

Väljavõte Kaitseliidu 2014. aasta märkimisväärsetest sündmustest. Abstract of the most noteworthy events of the Estonian Defence League in 2014. Kui möödunud aastal osales võidupüha paraadil Haapsalus üle tuhande inimese, siis tänavu võib see number olla märgatavalt suurem, sest piirilinnas Valgas-Valkas marsivad 23. juunil Eesti üksuste kõrval ka Läti Zemessardze võitlejad Last year over a thousand people attended the Victory Day Parade in Haapsalu, but this year attendance may be considerably higher, since on June 23 Latvian Zemessardze volunteers are marching alongside Estonian troops in the border town Valga-Valka

Noorkotkad võtavad tänavu mõõtu Mini-Ernal, mis korraldatakse Valgamaal kohe pärast suvise pööripäeva, jaanipäeva ja võidupüha tähistamist. Vaim ja varustus tuleb valmis panna 26. juuniks, mil antakse võistluse start. Finišisse oodatakse lõpetajaid 29. juunil This year, the members of EDL boys’ orgisation Noored Kotkad compete on Mini-Erna in Valga County right after celebrating the Victory Day and the Midsummer Day. Competitors will need to prepare their spirit and equipment by June 26 for the start of the competition. They are expected back on the ﬁnish line on June 29

On May 22—24, most capable members of EDL girl organisation Kodutütred from all districts gather in Alutaguse to test their skills and knowledge on the Ernake competition

KARRI KAAS

Kõikide ringkondade kõige tublimad kodutütred on 22.—24. maini koos Alutagusel, kus nad panevad oma oskused ja teadmised proovile võistlusmatkal Ernake

Kaitse Kodu! 1/2014

Ajaloohuvilised naiskodukaitsjad kogunevad 5. aprillil Tallinna. Tänavuse, seega juba teise ajalooseminari fookuses on Naiskodukaitse ajalooga seotud esemete ja dokumentide uurimine ning nende toomine avalikkuse ette On April 5, members of Naiskodukaitse [Women’s voluntary defence organisation) in history gather in Tallinn. This year, the second history seminar focuses on studying items and documents related to Naiskodukaitse and bringing these to the public

Kalender/Calendar

KAITSELIIDU ARHIIV / ESTONIAN DEFENCE LEAGUE ARCHIVE

Erna retkelt tõrviku üle võtnud rahvusvaheline admiral Pitka luurevõistlus leidis eelmisel aastal aset Harjumaal. Koduväljaku eelise vähendamiseks külalisvõistkondade ees suundutakse tänavu augusti esimesel täisnädalal Viru maleva vastutusalasse

NÕMME SPORDIKLUBI

KARRI KAAS

In 2013, the International Admiral Pitka Recon Challenge was held after the Erna Raid in Harju County. This year, to reduce home ﬁeld advantage over the visiting teams the challenge will be held in Viru Country on the ﬁrst week of August

Kaitseliidu suur ja sumisev pere saab taas kokku suvepäevadel, mis leiavad aset 15.—17. augustini Võrumaal Haanja külje all Kurgjärve spordibaasis

KARRI KAAS

SILVER TAMM

The big buzzing Defence League’s family will gather again for the summer holiday festivities on August 15—17 in Kurgjärve Sports Centre near Haanja in Võru County

Suve keskel kuulutab Noored Kotkad välja isamaaliste lühiﬁlmide konkursi, millest on oodatud osa võtma nii päris väikesed kui ka natuke suuremad ﬁlmihuvilised. Võitjad tehakse teatavaks pidulikul tseremoonial, kus saab näha ka parimaid linateoseid

Kaitse Kodu! 1/2014

In the middle of the summer, EDL Boys’ Organisation will open a contest of patriotic short films for both very young and little older film-makers. Winners are announced at a festive ceremony where the best films ever screened

Kaitseliidu Lääne-Eesti malevate aastalõpu ühisharjutusest Orkaan on vaikselt saanud täiesti arvestatav suurõppus, kus möödunud aastal tegutses Lääne- ja Hiiumaal üle tuhande osalise. Kui palju tuleb inimesi kokku tänavusele Orkaanile, selgub 5.—8. detsembrini Saaremaal The end-of-the-year joint training exercise Orkaan held by the EDL’s districts in West Estonia has become the major drill exercise attended by over a thousand participants in Lääne and Hiiu Counties last year. The number of participants on this year’s Orkaan will be seen December 5—8 on Saaremaa Island

SILVER HINNO

Väljaõpe/Training

Stsenaariumita ühisõppus Põhjakonn paneb juhid proovile VELLI EHASALU

Põhjakonn saab teoks Viru, Järva ja Tallinna maleva koostöös, kuid viimastel aastatel on kaasa löönud ka Rapla ja Alutaguse malev. Järgnevalt on kajastatud õppust kahe Tallinna kaitseliitlase pilgu kaudu.

öödunud aasta septembris korraldati viies suurõppus Põhjakonn, mis on arenenud mitme maleva oluliseks õppuseks, kus pannakse proovile taktikalised oskused. Sealt saadud tagasiside pinnalt viib näiteks Viru maleva staap sisse vajalikud muudatused väljaõppe aastaplaani.

VELLI EHASALU

Põhjakonnal on võitlejatele küll teada üldine eesmärk, kuid puudub paika pandud stsenaarium Exercise Põhjakonn gives the participants only the general goal, but no set scenario

Kaitset ja rünnakut harjutavad õppusel osalevad malevad vaheldumisi üle aasta, mis annab mõle-

Scenario-free Military Exercise Põhjakonn Will Put the Commanders to Trial

tion with Viru, Järva and Tallinn districts of Estonian Defence League but the recent years, also Rapla and Alutaguse districts have participated. Here below the training is reflected through the eyes of two members of EDL Tallinn district.

VELLI EHASALU

he fifth military exercise Põhjakonn [Northern Frog] was organised in September the last year. It has become a crucial military exercise of multiple districts where participants can try their tactical skills. According to the feedback from the exercise, for example, the staff of Viru district will make the necessary changes in the annual training plan. Exercise Põhjakonn is carried out in coopera8

Leitnant Jan Lukk tõdeb, et ha kasvav Põhjakonn on muutumas järosalejest populaarsemaks. „Algusjaskond aastatel sai Tallinnast heal juhul 20–30 meest kokku, kinnitab, et sel korral oli pealinlasi juba Põhjakonn on üle 90. Ja mis kõige tähtsam jätkusuutlik ja – esindatud olid erinevad sõjaaja üksused.“ Ka Tallinna aetakse õiget maleva luurerühma ülem asja. nooremleitnant Peep Eerme annab erialaallüksustele plusspunkti: „Sellel aastal oli koondkompanii eesmärki toetamas palju erinevaid erialarühmi: tankitõrjerühm, luurerühm, pioneerid ja tulejuhid. Julgen arvata, et juhtkond sai hea kogemuse erinevate võimete rakendamisel kogu lahinguruumi sügavuses ja reakoosseis vahetu tunde koostööd harjutades.“ Üksuste ülemate tagasiside põhjal annab leitnant Lukk lootust, et aastal 2014 saab kaitseliitlaste hulk ühisõppusel olema veelgi suurem. Üha kasvav osalejaskond kinnitab, et Põhjakonn on jätkusuutlik ja aetakse õiget asja.

1st Lieutenant Jan Lukk confirms that the exercise Põhjakonn is becoming more and more popular. „In its early years one could gather 20–30 men from Tallinn at best but now there were already 90 from the capital city. Most importantly, various wartime units were represented. Also 2nd Lieutenant Peep Eerme, Commander of the Reconnaissance Platoon of Tallinn district, prizes highly the special subunits. „This year the purpose of the joint company of multiple districts (Järva, Tallinn, etc.) were supported by many different special Kaitse Kodu! 1/2014

Väljaõpe/Training VELLI EHASALU

Kujuteldavat moona ei kasutata: kui plaanid relva kasutada, peab keegi relvani vedama õiges kaalus moonaimitatsiooni All the ammonition that is to be used must be imitated in real weight and carried to the actual site of shooting

male poolele – Viru malev versus teiste malevate koondüksus – hea võimaluse keskenduda kord ründe-, kord kaitseoskuste kontrollile ja arendamisele. Kokkuleppe kohaselt vaheldub igal aastal ühendatud malevate koondüksuse juht.

Võimalikult tõetruu lahingupilt Nooremleitnant Eerme toob ühe Põhjakonna omapärase plussina välja reguleeritud tegevus- ja ajakava puudumise, mis tähendab, et võitlejatele on küll teada üldine eesmärk, kuid puudub õppuse

subunits: anti-tank platoon, reconnaissance platoon, pioneers and forward observers. I am sure the commanders got a very good experience in the application of their capabilities in the whole battlefield and the other ranks have a chance to train the cooperation,“ he said. On the basis of the feedback of the Commanders of units, 1st Lieutenant Lukk gives hope that more members of EDL will participate the next year. The ever growing number of participants confirm that Põhjakonn has continuity, and that it is completely justified. The participating districts practise the defence and attack alternately over one year which gives both Viru district and joint company of other districts a good possibility to concentrate on the control and development of both attack and defence skills. According to Kaitse Kodu! 1/2014

kindel stsenaarium – see paneb nii üksuse juhtimise kui ka üksikvõitlejate taktikalised oskused proovile kõigi vastasepoolsete üllatuste suhtes. „Kui esimesel päeval oli virulastel probleemiks oma operatsioonide julgeoleku tagamine, mis tõi neile kaela pealinna luurajate kaudtule ja prioriteetsetele sihtmärkide varitsused, siis teisel päeval suudeti drillide rakendamisega juba tekitada raskusi hoopis koondüksusele,“ toob Eerme ühe näite. Leitnant Lukk leiab, et väärtust lisab Põhjakonnale asjaolu, et aja jooksul on õppuse tegevuskäik muutunud aina tõetruumaks.

the agreement, the commander of the company of the united districts is alternated every year.

Realistic Battle Image 2nd Lieutenant Eerme points out that Põhjakonn has a specific quality of the lack of regulated action plan and schedule which means that the participants are aware of the general purpose but there is no specified scenario which, in turn, is a good test of tactical skills of individual participants in all surprising situations caused by adversaries. „In the first day, the members of Viru district had a problem to guarantee the safety of all operations which entailed the indirect fire and ambush of priority targets by Tallinn Reconnaissance Platoon. In the 9

Väljaõpe/Training

Kollastes helkurvestides vahekohtunikud koguvad väärtuslikku infot võitlejate oskuste kohta

VELLI EHASALU

The referees in yellow vests gather vital information about the training of the volunteer soldiers

second day they already managed to cause inconveniences to the united districts by the application of drills,“ 2nd Lieutenant Eerme gives an example. 1st Lieutenant Lukk finds that Põhjakonn is made more valuable by the circumstance that the action during the exercise has become more and more realistic. In addition to the growing number of participants, many simulation means have been added a year by year. There are particularly many added in the section of pyrotechnics as the pioneers are actively involved, instructors give useful instructions also on the spot and all this mix of shots and smoke has an important role in making the battle-field realistic. Also pioneers from Tallinn district participated in the training this autumn. Before the so-called military pyromaniacs were represented by the members of Viru district only. 10

Armoured vehicles and anti-tank weapons are already involved in the military exercise, much of pyrotechnics has been added, night observation capacity is granted, and psychological operations work and the next step should be the inclusion of helicopters for the action in a certain stage as proposed by the 2nd Lieutenant Eerme. According to him, it would contribute to the realistic image and to the better understanding of the need of the anti-aircraft capability. The role of referees and observers is important in both counting „lives“ and assessment of tactical skills of participants. If there were more referees and a specific assessment system was applied, it would be possible to get a clearer view of the real losses. Observers and advisors should be invited from both the Estonian Reserve Officers’ AssoKaitse Kodu! 1/2014

sideseadmed ja randmele kinnitatavad GPSid, mida saaks kasutada tegevuse aktiivses faasis selleks, et infot turvaliselt edastada ja kiiret asukohakontrolli teostada. Nooremleitnant uurerühma Eerme räägib vahejuhtumi luurerühma seersandist, kes ülem nooremleitnant Eerme viimasel Põhjakonna õppusel vastase üksust jälitades kinnitab seniste katkestas teise üksuse poolt õppuste pinnalt, „et eetrisse antud tuletellimuse, kui tõsiseks jamaks sest suutis kiiresti isikliku läheb, on vabatahtli- GPS-seadme abil kindlaks teha, et tuld telliti koordike valmisolek olenaatidele, kus ta ise parajasti mas“. viibis.

Soomukid ja tankitõrjerelvad on juba õppusele kaasatud, pürotehnikat on kõvasti juurde tulnud, öövaatlusvõime on tagatud, psühholoogilised operatsioonid toimivad, järgmisena võiks nooremleitnant Eerme ettepanekul lisada õppusele teatud etapis tegevuse toetamiseks helikopterid. Tema sõnul aitaks see kaasa reaalsema pildi loomisele ja õhutõrjevõime vajaduse mõistmisele.

„Kui vähegi võimalik, peab rohkem harjutama võitlust hoonestatud alal ehk juurde tuleks tuua erinevat lahinguruumi,“ leiab nooremleitnant Eerme. VELLI EHASALU

Kohtunike ja vaatlejate roll on tähtis nii „elude“ kokkulugemisel kui ka võitlejate taktikaliste oskuste hindamisel. Kui kohtunikke oleks rohkem ja rakendataks selget hindamissüsteemi, oleks võimalik saada kindlam pilt „reaalsetest“ kaotustest. Vaatlejaid-nõunikke võiks olla kaasatud nii Eesti Reservohvitseride Kogust kui ka üksuste regionaalsetest staapidest. Nii saaks ka kaitsevägi parema ülevaate Kaitseliidu võimetest ja taktikast ning elukutselised sõjaväelased saaksid meie vabatahtlikele juhtidele vajadusel nõu anda. Lisaks tuleb õppustel käima saada meditsiini- ja evakuatsioonimeeskondade rakendus.

Väljaõpe/Training

Lisaks osalejate arvukusele on aastatega ohtralt juurde tulnud ka imitatsioonivahendeid. Eriti on neid lisandunud pürotehnikat osas: pioneerid on aktiivselt kaasatud, instruktorid jagavad kasulikke õpetusi veel kohapealgi ning kogu see paugu ja suitsu kompott mängib reaalsustunde tekitamisel olulist rolli. Sügisesel õppusel olid kohal ka Tallinna maleva pioneerid, varem on „militaarpüromaanid“ kohal olnud vaid virulastel.

Ajakohasem varustus Tehnilise poole pealt näeb luurerühma ülem nooremleitnant Eerme vajadust soetada ajakohased Igal aastal tuleb osalisi juurde, Viru, Järva ja Tallinna kõrvale lisandusid möödunud aastal Rapla ja Alutaguse The number of participants grow every year, the last exercise added members from Alutaguse and Rapla districts to the initial districts from Viru, Järva and Tallinn

ciation and regional staffs of Estonian Defence League. This would be a way to get a better view of the capabilities and tactics of EDL and the professional service men could give advice to our voluntary commanders as needed. In addition, the application of the MEDEVAC teams should be included in the military exercise.

where a sergeant of the reconnaissance platoon who interrupted the call for fire broadcasted by the other unit as he could quickly make sure by GPS that the call for fire was for the coordinate he was staying at this moment.

Updated Equipment

„When ever possible, more battles should be practiced on a built-up area which means that more varied battle fields should be included,“ 2nd Lieutenant Eerme finds.

In view of technicalities, 2nd Lieutenant Eerme would see a need for the acquisition of updated means of communication and GPS’s fixed on wrist that could be used in the active stage of the action in order to communicate the information safely and to check the location rapidly. 2nd Lieutenant Eerme talks about the case of the last Põhjakonn

1st Lieutenant Jan Lukk is very optimistic about Põhjakonn as the military exercise is necessary, tactical skills and cooperation should be developed in a small country and the growth of the number of participants is extremely desired. He is convinced the motivation of the members of EDL must be supported by such exercises. „More than

Kaitse Kodu! 1/2014

The scenario-free exercise can now lean on ﬁve years of experience.

Ühisõppuse korraldamise idee sündis Kaitseliidu kooli kompaniiülema kursuse II lennu kursantidel Jaanus Noorvelil, Jan Lukil ja Sven Neudorﬁl. Ideed hakkas kohe toetama Viru malev. Paljude aktiivsete kaitseliitlaste ja Viru maleva väljaõppeinstruktorite eesotsas Alger Nurgaga panus väärib esiletõstmist. Vabatahtlikust algatusest arenes välja iga-aastane suurõppus Põhjakonn. 2011. aastal autasustati nooremleitnant Jaanus Noorvelit Järva ja Viru maleva koostöö edendamise eest õppuse Põhjakonn abil Viru maleva teenetemärgiga.

VELLI EHASALU

Põhja-Eesti vabatahtlikke ühendava õppuse nime Põhjakonn pakkus välja Tallinna maleva kaitseliitlane nooremleitnant Peep Eerme. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinsjutus „Põhja konn“ ja ka Andrus Kivirähu romaanis „Mees, kes teadis ussisõnu“ on Põhja konn olend, kes suutnuks hävitada kõik vaenulikult meelestatud võõramaalased, kuid magas raamatu tegevuse ajal salajases koopas igavest und. Sellest unest püüavad mitme maleva kaitseliitlased teda vähemalt kord aastas — igas septembris — üles äratada.

250 people from different districts participated in the exercise and considering that Põhjakonn is carried out largely on the initiative of volunteers, I can say that the initiators have done a great work for ages,“ Lukk is proud. On the basis of previous exercises, Commander of the Reconnaissance Platoon 2nd Lieutenant Eerme confirms that if there is a real trouble around, the volunteers are prepared to cope with it.

Further information

Leitnant Jan Lukk on Põhjakonna suhtes väga positiivselt meelestatud: ühisõppus on vajalik, taktikalisi oskusi ja koostööd tuleb väikses riigis arendada ja osalejate arvu jätkuv kasv on väga oodatud. Lukk on veendunud, et kaitseliitlaste motivatsiooni peab hoidma just selliste õppuste abil. „Kokku osales sel aastal õppusel üle 250 inimese erinevatest malevatest ja kui arvestada,

Lisainfo

Väljaõpe/Training

Stsenaariumita Põhjakonnal on selja taga viis aastat kogemust

et Põhjakonn saab suuresti teoks vabatahtlike initsiatiivil, julgen väita, et initsiaatorid on aastate jooksul teinud ära väga suure töö,“ kiidab leitnant Lukk. Luurerühma ülem nooremleitnant Eerme kinnitab seniste õppuste pinnalt, „et kui tõsiseks jamaks läheb, on vabatahtlike valmisolek olemas“.

Idea of such military exercise was generated by Jaanus Noorveli, Jan Lukk and Sven Neudorf, second year graduates of the course of the company commander of EDL School. The idea was soon supported by Viru district. The contributions by many active members of EDL and training instructors of Viru district led by Alger Nurk deserve to be awarded. This voluntary initiative turned into an annual military exercise Põhjakonn. In 2011, 2nd Lieutenant Jaanus Noorveli was awarded for the development of cooperation between Järva and Viru districts by the military exercise Põhjakonn by the Badge of Merit of Viru district of Estonian Defence League. Name Põhjakonn of the military exercise uniting the volunteers in North Estonia was suggested by 2nd Lieutenant Peep Eerme, a member of EDL Tallinn district. Põhja Konn in Friedrich Reinhold Kreutzwald’s fairy tale „Northern Frog“ and in Andrus Kivirähk’s novel „The Man Who Spoke Snakish“ is a creature who could have destroyed all hostile aliens but who was in eternal sleep in his secret cave during the events in the book. The members of EDL try to wake him up at least once a year in September.

Kaitse Kodu! 1/2014

Põlvamaal peeti 2. ja 3. novembril Naiskodukaitse staabiassistentide üle-eestiline võistlus. Kahepäevasel erialavõistlusel osales kuus Naiskodukaitse võistkonda. KRISTI RANDLA ja MAARJA SIILBEK Naiskodukaitse Põlva ringkonna side- ja staabigrupi liikmed

taabiassistentidel tuli võistlusel üles näidata oma teadmisi nii orienteerumises, sidevahendite käsitsemises, tingmärkide tundmises kui ka teistes erialaoskustes. Ülesannete sooritamist raskendas võistluse läbiviijate poolt loodud lahingusituatsioon, mis nõudis kiiret ja täpset tegutsemist.

õige rohkem meeldis staabinaistele sideautoülesanne, kus võistlejad pandi lahingusituatsiooni.

Raadiojaamad ja sideauto

Laupäeva hommikul suundusid võistlejad karjääri, kus lisaks orienteerumisele tuli täita staabiassistendi ülesandeid. Kaheksa punkti läbimiseks oli aega kolm tundi. Kontrolliti võistlejate teadmisi ja oskusi sideseadmete käsitsemisel, sideprotseduuride tundmises, kaardist koopia tegemises ja selle vormistamises, tingmärkide tundmises ja joonistamises, ettekannete edastamises ja vastuvõtmises. Võistlusülesannete lahendamiseks oli vaja erialaoskusi, tähelepanelikkust ja avatud silmaringi.

Staff Assistants Were Tested in Põlva Country A national competition of the staff assistants of Naiskodukaitse was held in Põlva Country on the 2nd and 3rd of November. Six teams of Naiskodukaitse (Women’s voluntary defence organisation) participated in the two-day competition. KRISTI RANDLA and MAARJA SIILBEK Members of Signal and Headquarters group of Põlva district of Naiskodukaitse

he staff assistants had to demonstrate their knowledge in all orienteering (land navigation), handling of signal means, knowing the symbols and other special skills. The tasks were complicated by the battle situation created by organisers which required an alert action. Kaitse Kodu! 1/2014

Kõige rohkem meeldis staabinaistele sideautoülesanne, kus võistlejad pandi lahingusituatsiooni. Võistkonnad pidid tegema etteantud kaardist kilele koopia, selle nõuetekohaselt vormistama ja ajakohastama ning raadio teel tuleva info kaardile kandma. Naised pidid vastu võtma erinevaid ettekandeid: contactREP, quicksistREP, Nine liner ja UXOREP (st lõhkekeha avastamise ettekanne). Võistlejad said kasutada nii mitmesuguseid raadiojaamu (SEM, Icom) kui ka andmesidet. Ülesande soortamiseks oli aega 10 minutit. Enamik naiskondi viibis sideautos esimest korda ja tehnika oli neile uus, sest hoolimata side- ja staabiassistendi väljaõppest ei ole neil olnud kuigi sageli võimalust osaleda õppustel, kus saab praktilisi kogemusi. Kirjeldatud kontrollpunkt osutus raskeks, kuid andis võistlejatele hea ülevaate sellest, milline on staabiassistendi töö sideautos või staabiruumis lahinguolukorras.

Väljaõpe/Training

Põlvamaal võtsid mõõtu staabiassistendid

Orienteerumisrajalt mängutundi Pärast lõunasööki ootas võistlejaid üheksa punktiga orienteerumisrada. Kui eelnevalt oli tulnud ülesandeid lahendada praktiliselt, siis orienteerumisrajal kontrolliti teoreetilisi erialateadmisi. Õhtul tuli naistel esitleda kodutöö ühel teemadest „Sidepidamine 30 aasta pärast“, „Sidepidamine tsiviilis ja malevas“, „Sidepidamise areng“ või „Miks me oleme „sidenaised“?“. Peaaegu kõigil võistlejatel oli kodutöö ette valmistud, kuid ka need, kes olid

Radio Stations and Communications Vehicle Saturday morning the competitors took their way to the quarry where they had to do the tasks of the staff assistant in addition to land navigation. Three hours were left for passing eight checkpoints. Knowledge and skills of participants about the signal means, signal procedures, copying and formalisation of the map, symbols and drawing, and forwarding and receiving the reports were tested. Special skills, attention and wide knowledge were required for the competition tasks. The most popular task was the task of communications vehicle where the participants were put in a battle situation. Teams had to make a copy of a map on a film, and to formalise and update it appropriately and to insert in the map the information forwarded by the radio. Women had to receive various reports like contactREP, quicksistREP, Nine liner, and UXOREP (i.e. report on finding an 13

Väljaõpe/Training selle unustanud, jõudsid pärast õhtusööki oma esitluse kiirelt valmis teha. Kuigi päev oli väga pikk ja töine, suutsid sidenaised õhtul rõõmsalt ja reipalt Aile Valsi „mängutunnis“ osaleda. Et esimene võistluspäev oli väga pikk ja väsitav, oli teine päev sisustatud lihtsamate ülesannetega. Võistlejatel oli võimalus saada ka tagasisidet eelmisel päeval täidetud ülesannetest.

EO). Participants could use various radio stations (SEM, Icom) and data communication. 10 minutes were left for the performance of the task. Most of the teams were in a communications vehicle the first time and the technique was new for them. Regardless of the exercise of the assistant of Signal and Headquarters special group, they have not always had a chance to participate in the exercises where they can obtain practical experiences. The described checkpoint turned out to be complicated but it gave a good view to the participants about the assistant’s work in the communications vehicle or in headquarters in a battle situation.

Games after Orienteering There was an orienteering track with nine checkpoints waiting after the dinner. The previous tasks were practical but the tasks on this orienteering track required theoretical specialised knowledge. In the evening women had to present their home works on topics like „Communications in 30 years“, 14

Teise võistluspäeva lõpul loeti ülesannete eest saadud punktid kokku ja seati naiskonnad pingeritta. Võistluse võitis Naiskodukaitse Tallinna ringkond koosseisus Tairi Välinurm, Heidi Tormet, Kristiina Hõbemägi ja Mariliis Vahera. Teise koha sai Põlva ringkond (Mari Plaado, Irina Vegner, Liivia Lints ja Maive Tõemäe), kolmandaks tuli Lääne ringkonna võistkond kuhu (Küllike Tammeveski, Reeli Rae, Eda Tamme ja Anu Saue). „Communications in Civil Life and in the district of EDL“, „Development of the Communications“ or „Why Are We „Communications’ Women“?“. Almost all participants had the home work prepared but also who had forgotten it could make it quickly after the supper. Although the first day was long and busy, the women could still cheerfully take part in the „game class“ of Aile Vals in the evening. As the first competition day was long and tiring, the second day included somewhat easier tasks. Participants could also get a feedback about the tasks made a day before. In the end of the second competition day, the scores were counted up and teams were lined. The competition was won by Tallinn district of Naiskodukaitse with the following members: Tairi Välinurm, Heidi Tormet, Kristiina Hõbemägi, and Mariliis Vahera. The second was the team of Põlva district (Mari Plaado, Irina Vegner, Liivia Lints, and Maive Tõemäe) and the third was the team of Lääne district (Küllike Tammeveski, Reeli Rae, Eda Tamme, and Anu Saue). Kaitse Kodu! 1/2014

Noored Kotkad ja Kodutütred korraldasid 20. ja 21. aprillil 2013 oma parimatele liikmetest parimatele oskuste näitamiseks ja arendamiseks Tartumaal oskusvõistluse. ANU ALLEKAND Kaitseliidu noorteorganisatsioonide arendusjuht

skusvõistlusele oli kutsutud igast malevastringkonnast neli poissi ja neli tüdrukut, kes said end mitu päeva järjest proovile panna. Kuidas selliste võistlusteni jõuda ja milliseid ülesandeid sinna valida, oli küsimus, mille lahendamine oli noortejuhi ülesanne. Just noorsootöötajad nuputasid välja ülesanded ja tõmbasid tegevuspiirid, et pakkuda noortele nende vajadusi arvestavaid, noortepäraseid ja põnevaid katsumusi. Oskusvõistlus sisaldas seda, mida noored peavad oskama noorkotkaste ja kodutütarde järgukatsete sooritamiseks. Seega olid ülesannete aluseks võetud noorte järgukatsete nõuded, mis sisaldavad teadmisi nende oma organisatsiooni eripärast ja traditsioonidest, Eesti loodusest ja ajaloost ning turvalisusest, käitumisoskusi eri olukordades, matkatarkusi ja loovtegevust. Tõeline elu algab ju mugavustsoonist väljaspool. Võistlustel edu saavutamise eeldusteks on lai silmaring, matemaatilised teadmised, nutikus, tegutsemiskiirus, traditsioonide tundmine, näpuosavus ja silmateravus, vastupidavus ilmastikule, sest tege-

Surprising Skills of the Young On the 20th and 21st of April 2013, the boys’ organisation of EDL Noored Kotkad and the girls’ organisation of EDL Kodutütred organised their best members a skill competition in Tartu Country in order to give them a chance to demonstrate and develop their best skills. ANU ALLEKAND Development manager of the youth organisations of Kaitseliit

our boys and four girls from each district of their organisations were invited to the skill competition. There they could test themselves for a few days. The youth leader had to play quite a role in solving a question how to reach such competition and what kind of tasks should be given there. Those were the youth leaders who figured out the tasks and drew the lines for actions in order to offer the young the interesting and youthful tasks according to their needs. Kaitse Kodu! 1/2014

vus toimub õues, ja hea naljasoon. Võistluste teine päev oli üles ehitatud suisa maastikumänguna, aga kodutütarde ja noorkotkaste pagasisse on pakitud ka orienteerumisoskused, seega ei käinud see maastikumäng Kaitseliidu noortele üle jõu. Tänased oskusvõistlejad on turvalisema homse loojad. Kes ei tahaks olla ühes paadis hea esmaabitundja, eduka sportlase ja nutika lahendusteleidjaga?

Väljaõpe/Training

Mida kõike noored oskavad

Muidugi pandi telk tempokalt üles (see on imelihtne — kas pole?), ajamata segi vaiasid ja nurki. Kuivõrd Kaitseliidu noortel on aastas kokku üle saja telklaagri, on telgi ülespanek igal noorel praktikas järele proovitud Naturally, the tent was mounted fast (dead easy — isn’t it?) without confusing any poles or corners. As the young members of EDL have more than hundred tent camps a year, mounting the tent has been practised by each of them.

The skill competition consisted of what the young should be able to do in order to perform the rank tests of Noored Kotkad and Kodutütred. Thus, the tasks were based on the requirements of the rank tests containing the knowledge of the specifics and traditions of their organisations, nature and history of Estonia, safety, behaviour skills in different situations, camping and creative activity. The real life only begins outside the comfort zone. The assumptions of the success in the competition are wide knowledge, mathematical knowledge, brightness, fast action, knowledge of traditions, prestidigitation and good vision, resistance of weather conditions (as the action took place outdoors) and good sense of humour. The second day was planned as a landscape game but the members of Kodutütred and Noored Kotkad had also their orienteering skills with them, so, it was not at all beyond their capacity. The participants today are the creators of the safer tomorrow. Who would not like to be in the same boat with a specialist in first aid, successful sportsman and smart person finding solutions? 15

Väljaõpe/Training Aja peale ja jooksu pealt liiguti maastikul pildi juurest pildini ja püüti kokku panna nimed, ametid ja näod. Sellega sai nalja, sest kui adrenaliin on tõusnud, tekib alati ka sassiajamisvõimalus. Tähtsaid inimesi muidugi teati, sest eeskujusid vajame me kõik. Noored tegutsesid tublisti. Pärast lipikute laialitassimist tekkisid ühendvõistkonnale punasemast punasemad põsed. Teistest paremini teati oma organisatsioonide juhte — Angelika Narist ja Silver Tamme One of the tasks was to move at speed on the landscape from one picture to another and matching the names, offices and faces. It was a fun because when the adrenaline moves up, there is always a chance for confusion. The prominent people were, of course, recognised because we all need examples. The young acted all right. As soon as the labels were delivered, the team kept blushing. Leader of Kodutütred Angelika Naris and leader of Noored Kotkad Silver Tamm were recognised the best

Talupidaja elust tuletatud loogikaülesanne: kuidas viia üle jõe kits, kapsas ja koer nõnda, et keegi ei kannataks? Kiiresti. Mängu käigus jagati rollid ja elati rolli ka sisse, tassimine võis alata. Tugev talupojamõistus töötas ja tulemused ei lasknud end oodata, kõik olid rahul. Punkte jagati ka… aja järgi. Kompvekke jagati ka. Suu magusaks tehtud, liiguti edasi One of the tasks was based on logics and derived from peasant’s life: how to bring a goat, cabbage and dog over the river so that none of them would suffer? Fast. The roles were delivered and concentrated on, so it could begin. The common sense worked and the results satisﬁed everyone. Scores were given... for speed. Bonbons were given also. Feasted, the team moved on

Elevus sees, jõuti esmaabipunkti. Situatsiooniülesanded tekitavad alati elevust, hea näitlejatöö võib küll esmaabi andjaid pelutada, ent noored on siiski varmad abi andma. Nad on ka kannatanud — siin on kohane ja vajalik põhjalik tagasiside, kas kutsuti abi, kas märgati end hoida, kas hoiti silmad lahti ümbrusesse mahajäetud märkide suhtes With excitement, the first aid station was reached. The situation tasks do always cause excitement. Good role play may scare the first aid providers but the young are still eager to provide first aid. They are victims at the same time — here it is necessary to give a necessary and thorough feedback about whether the aid was called, whether they were careful and whether they paid attention to the signs left in the neighbourhood

Järgmises tegevuspunktis tuli kobada pimeduses: kinnisilmi tuli moodustada maas lebavast köiest number 8. Kui tundub lihtne, siduge silmad kinni ja proovige ise ka. Seiske, kükitage, krabage köiest... Vajalik on nii kuulamisoskus kui ka juhi tunnistamine ja mõõdukalt rahulik reaktsioon. Pimesi said kaheksad sõlmitud nii poisid kui ka tüdrukud In the next checkpoint the task was to act in the dark: number 8 had to be formed of a cord laying on the ground with closed eyes. If it sounds easy, tie up your eyes and try it. Stand, squat and grab the cord... The listening skill, acceptance of the leader and moderately calm reaction are necessary here. Both boys and girls were able to form number eights with closed eyes

Kaitse Kodu! 1/2014

Väljaõpe/Training It is lovely to match a puzzle. Even here it had to be done by distant instructions. Captain of the team got a full image and had to instruct the team from distance. Boys and girls were puzzling hard and the word ‘puzzle’ seemed to match well here. Fragments became a whole, yet with reservations when seeing the original image. It was nice to see how the body language worked at giving the instructions. This time it still remained rather irrelevant. The words and attention capacity mattered more

Võistkonnad pidid liikuma, haarangut korraldati ka maastikul. Otsiti puu otsa ja puu alla ja silmade kõrgusele — üldse kõikjale — peidetud militaarseid asju. Ja leiti ka. Matkale tarvilikud vahendid olid kõikvõimalikes ja eelkõige kõikvõimatutes kohtades, et leidjail oleks raskem. Punktiarvestus käis märgatud esemete alusel Teams had to move. Raids were also carried out on the landscape. Military items hid in and under the tree and on the height of eyes — anywhere at all — had to be sought. And also found. The necessary camping means were hidden primarily in impossible place in order to make it more difficult for competitors to ﬁnd. Scores were given according to how many items were found

Lisainfo

Puslet on tore kokku panna. Siingi tuli pead kokku panna kaugjuhtimise teel saadud juhiste järgi. Võistkonna kapten sai pildi ja pidi teisi eemalt juhendama. Poisid pusisid — tüdrukud muidugi ka — ja sõna „pusle“ tundus siia hästi sobivat. Fragmentidest sai tervik, ehkki mööndustega, kui vaadata algset joonist. Tore oli vaadata, kuidas juhiste andmisel töötas kaasa kehakeel. Ehkki see jäi seekord väheütlevaks, lugesid pigem täpselt öeldud sõnad ja kuulajate tähelepanuvõime

Noorte Kotkaste malevad ja Kodutütarde ringkonnad tegutsevad kõikjal Eestis ning nendega on oodatud liituma igaüks, kes jagab organisatsioonide väärtusi. Kodutütarde ja noorkotkaste hulka võib pürgida 7—18-aastane tütar- või poeglaps, kes soovib kujundada oma elust seikluse, saada uusi sõpru, panna end proovile ja olla homme parem inimene kui täna. Rohkem infot annavad kodulehed www.kodutytar.ee ja www.nooredkotkad.ee. Noored Kotkad ja Kodutütred on vabatahtlikkusel põhinevad Kaitseliidu noorteorganisatsioonid, mille tegevuse eesmärk on kasvatada poisse ja tüdrukuid isamaalises vaimus kehaliselt ja vaimselt terveteks Eesti kodanikeks.

Noorkotkad ja kodutütred peavad loodust tundma. Looduses liiguvad ringi loomad. Neidki peab tundma ja oskama metsaelukaid jälgede järgi eristada. Karu ära tunda oli lihtne, aga kõik keskmise turjakõrgusega loomad läksid juba tsipake segi. Nuputajate suunurgad olid ikka üleval The members of Noored Kotkad and Kodutütred must also know the nature. There are animals moving around. The animals must be known and they must be distinguished by their footprints. It is easier with a bear but all middle sized animals were already more possible to confuse. The young kept smiling

Kaitse Kodu! 1/2014

Further information

Ainuüksi tüdrukuid koondav Kodutütred on eesti suurim noorteorganisatsioon. Kodutütarde ja Noorte Kotkaste ridadesse kuulub kokku ligi 7000 liiget.

Districts of EDL boys’ organisation Noored Kotkad and EDL girls’ organisation Kodutütred are active over Estonia and everyone sharing their values is welcome to join them. Noored Kotkad and Kodutütred can be tried to join by a girl or boy aged 7—18 who wishes to have an adventure, make new friends, test oneself and to be a better person tomorrow. Further information is available on home pages www.kodutytar.ee and www.nooredkotkad.ee. Noored Kotkad and Kodutütred are voluntary organisations with a purpose of educating boys and girls in patriotic mind and make them physically and mentally healthy Estonian citizens. Kodutütred joining the girls only is the biggest youth organisation in Estonia. Kodutütred and Noorkotkad have approximately 7,000 members all together.

Väljaõpe/Training Looduses ellujäämisel on oluline sooja saamine. Lõket oskavad süüdata kõik meie poisid ja tüdrukud. Keerukamaks tegi selle ülesande vaid vee keema ajamine aja peale Getting heat is an important part of survival in nature. All our boys and girls can light up a ﬁre. Yet the task was complicated by boiling the water at speed

The young are awarded by prizes and souvenirs. They always look at cups full of hope and thoughts of what has been done. There is an invigorating school of thought that this time the effort was good enough. Thanks to all young and youth leaders who exercise at home, resist the tension and create chances for new knowledge!

Paberil olid paljud tarkust nõudvad ülesanded: tuletati meelde nii aasta olulisimaid tähtpäevi kui ka laste õigusi. Mõlemad on kodanikule vajalikud teadmised. Pead pandi kokku, seljad hoiti koos ja tulemused said kohtunike paberitesse kirja

Kaitseliidu noorteorganisatsioonidele on kohane distsipliin ja selle juurutamine. Distsipliini eeldab ka riviline liikumine. Seekord oli riviülesanne üles ehitatud kuulmisele ehk rivi moodustati kinnisilmi. Meie noored käivad paraadil, seal on rivis püsimine lihtsam — saab joonduda naabri õla järgi. Autasustamisrivi on vabam, võistluspinge on juba noored maha jätnud

On the paper there were many tasks requiring knowledge about the important anniversaries and children’s rights. Knowledge about these key topics is essential for citizens. Heads were put together and the results were noted by referees

Discipline is crucial for the youth organisations of EDL. Also drill is based on discipline. This time the drill task was based on hearing and the line was formed with closed eyes. Our young visit parades. There it is easier to stick to the line as one can align after neighbour’s shoulder. It is already easier at awarding as the tension is left behind

Aga iga tüdruk ja poiss peab ka oma väljanägemise eest hoolt kandma. Oli punkt, kus selle eelteadmisega arvestati ja eeldati, et noored õmblevad vormiriietusele õigesse kohtadesse vajaliku sümboolika: rühmajuhi ametikoha tunnus, järgutäpp, maleva embleem, puuduolev nööp. Ikka iga maleva võistkonnad koos ehk kodutütred ja noorkotkad olid kõik korraga ametis. Sõrme suurt ei torgatud ja vormiriietus oli korraks kenam

Autasustamine käib ikka auhindade ja meenete jagamisena. Karikatele heidetud pilgud on alati lootusrikkad, täis tagasivaadet tehtule. Pöidlad hoitakse peos, sest mine tea — äkki oli pingutus parim. Tänu kõigile noortele ja noortejuhtidele, kes kodus harjutavad, võistluspinge all ei murdu ja loovad seeläbi uute teadmiste omandamise võimalusi!

Each girl and boy must take care of one’s look. There was also a task of sewing necessary symbols to the right spots: sign of the team leader, rank sign, insignia of the unit and a missing button. Both members of Kodutütred and Noored Kotkad were busy. Not many mistakes were made and the uniform became nicer once

LIIVI REINHOLD

Kristjan Bachman: tee ise, siis on hästi tehtud Ta palkab abilised vaid juhul, kui saab nende peale tõesti kindel olla. „Ma töötan väga kiiresti ja kui ma näen, et õpetamisele kulub kauem, siis pole ju abilisetel mõtet,“ ütleb ta oma tööd kommenteerides. LIIVI REINHOLD

ristjan Bachman alias Bach Babach on üks Eesti esimesi grafitikunstnikke, kes alustas 1990. aastatel. Ta on ka hip-hop-kultuuri arendaja. Ta on osalenud grafitivõistlustel, korraldanud koolides ja üle-eestilistel messidel töötubasid ning koolitusi. Umbes nii kirjutas 2011. aastal Bachmani esimese isikunäituse „Minu kuldlõiked“ avamise puhul Tartus Loov galeriis rahvusringhäälingu veebiportaal. Möödunud aasta kevadel võis Tartus Nooruse galeriis näha tema teist isikunäitust „Minu kuldlõiked Vol 2“. Aerograafitööd, liigagi ilusad naisefiguurid, mille peale ja vahele joonistatud, aga teinekord hoopis kuvatud päriselt reaalajas sibavad mehikesed, mis kõigele omapärase maigu juurde annavad. Kaitse Kodu! 1/2014

Need on hästi kihilised ja lihtsalt väga ägedad tööd, mis jutustavad vaimukast ja leidlikust autorist. Erialalt on Bachman restauraator, kelle ettevõtte portfoliosse kuuluvad vana mööbli taastamise kõrval Tartu legendaarse EPA klubi metallkaunistuste kuldamine, Narva Kolledži interjööri infograafika, aerograafiga maalitud pinnad autodest seinteni, aga ka Mäksa mõisahäärberi aaderdused.

„Aaderdamine tähendab puidumustri lati tuleb imiteerimist pintsli ja värviga,“ selgikuulata, tab Kristjan Bachman, kelle ettevõte mida öelon üks väheseid, mis seda keerulist tööd muinsuskaitsealustel objekti- dakse altpoolt. del üldse teeb. „See on käsitöö, mis nõuab kunstilist lähenemist. Ühest küljest peavad olema käelised oskused, aga teisalt on vaja ka tunnetust, kuidas just seda mustrit teha, sest iga puidu muster on erinev,“ kirjeldab Kristjan. Aaderdaja vigu pind ei andesta: kui pintslitõmme kukub välja valesti, tuleb kogu töö uuesti ühtlaseks võõbata ja otsast alata. 19

Inimene/Person

Saame kokku Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Parajasti käib mööbli restaureerimise eriala üliõpilaste praktika: puidust tuleb joonise järgi välja nikerdada lilleõis. Kristjan on kursuse juhendaja, ilmse lustiga näitab ta ühe töö juurest teise juurde tuhisedes, kuidas ühesugune joonis erinevate käte all pisut erineva lille päevavalgele toob. „Ühest küljest on see hea, sest kunstnikul peabki oma käekiri olema,“ selgitab Kristjan. „Aga kui neid lilli oleks näiteks voodiotste kaunistamiseks vaja rohkem, peaksid kõik olema täpselt ühesugused.“

ERAKOGU / PERSONAL COLLECTION

Umbes sama ambivalentselt kõlab aasta kaitseliitlase tiitlit kandva Kristjan Bachmani retsept heale juhile Kaitseliidus: „Alati tuleb kuulata, mida öeldakse altpoolt. Ja sellest tulenevalt, jäädes endale kindlaks, asju kohandada.“

Tunnetuse küsimus

Viimasel isikunäitusel „Minu kuldlõiked Vol2“ näitas kunstnik Bach Babach aerograafiga lõuendile maalitud naisfiguure, kelle ilu tohtisid esimeses järjekorras kaeda maalidele kantud mõnusad mehikesed In his last personal exhibition „My golden sections vol. 2“ the artist Bach Babach displayed female figures painted on canvas with airbrush and the women’s beauty was first viewed by splendid little men painted on the canvas

Kristjan Bachman: If You Want a Thing Done Well, Do It Yourself He hires help only if he can really count on them. „I work very quickly and if I see that teaching someone takes longer then having assistants is pointless,“ he said commenting his work.

in Tartu. Airbrush works of art, overly beautiful female figures with drawings on and between them, but also displays of little men actually scurrying around in real time, which makes everything seem unconventional. These are multilayered and simply very fierce works of art that tell about a clever and resourceful author.

Bachman is a restorer by specialty and in addition to restoration of old furniture his company’s portfolio includes gilding of the metal ornaments in the legendary EPA club in Tartu, infographics of the interior design of Narva College, airbrush painting of surfaces from cars to walls, but also graining of the Mäksa manor house.

Last spring, he had his second personal exhibition „My golden sections vol. 2“ in Noorus Gallery

„Graining means imitation of wooden grain with a brush and paint,“ said Kristjan Bachman whose company is one of the few that performs this complex work on objects protected under heritage conservation. „It is a craftsmanship that requires artistic approach. On one side, you need to have the manual skills, but on the other hand you also need the knowledge of how to paint a particular

LIIVI REINHOLD ristjan Bachman alias Bach Babach is one of the first graffiti artists in Estonia who started in the 1990s. He also promotes hip hop culture. He has participated in graffiti contests, organised workshops and courses in schools and national fairs. This is roughly what was written on the public broadcasting webpage about Bachman upon the opening of his first personal exhibition „My golden sections“ in Loov Gallery in Tartu .

Ma ei jää vastusega päris rahule: mismõttes kuulad ja jääd samal ajal enale kindlaks? Et siis tegelikult ei kuula? Või ei jää tegelikult kindlaks? Aga Tartu maleva kompaniiülem nooremleitnant Bachman jääb seegi kord endale kindlaks: „Ühest küljest ei saa olla autoritaarne, see ei vii kuskile. Aga ei saa olla ka väga solidaarne, siis istutakse sulle pähe,“ selgitab ta. „Meil on kõik vabatahtlikud, ma ei saa enda tahet peale sundida, vaid pean arvestama ka teiste arvamusega. Aga endal tuleb

Kaitse Kodu! 1/2014

Bachman. Ta meenutab, kuidas ise madalamatel ametikohtadel ikka ülespoole kriitiliselt mõtles. „Aga ma olen siin, et teha asju paremini ja mitte oodata, et teised teevad. Kui ma vabatahtlikuna ootan, et midagi tehakse, on lihtne kritiseerida. Aga mingil hetkel sain ma aru: et asjad hästi oleksid, saab palju ise ära teha.“

Sõbraliku ja avala olemisega Kristjan kinnitab, et oskab juhina ka karm olla: „Kui tähtaegadest kinni ei peeta, oskan ka karmilt öelda. Mulle meeldib korrektsus, mulle meeldib, kui asjad on tehtud nii, nagu tegema peab.“ Ta selgitab, et asjad aitseliidus on tuleb käima panna väga palju tahsüsteemselt.

Sellest arusaamast lähtub ka vabatahtlike rotatsioon juhtidena. Kui üks juht väsib, leitakse altpoolt keegi, kes tema ülesande üle võtab. Tõenäoliselt ei

Kunagi tõid Kristjani Kaitseliitu sõbrad, keda ennast siin enam polegi. Aga Kristjan on jäänud, toonud Naiskodukaitsesse oma emagi ja naljalt ei leia enam päeva, kui ta kuidagigi Kaitseliidu asja ei ajaks. Täna on tal näiteks tööle kaasa võetud malevkonna ajalooline käelint, et see skänneri abil pildiks jäädvustada ja tulevikus sümboolikana uuesti kasutusele võtta. „Kaitseliidus on väga palju tahke. Ei saa öelda, et olen Kaitseliidus ainult relva pärast, et olen ainult patriotismist või et juhtimise pärast. Kõik kokku on see, mille pärast ma siin olen,“ arutleb Kristjan. „Ma saan siit väga palju oma elus hakkama saamiseks.“ Aktiivne töö vabatahtlikuna tuleb arusaamast, et kõige paremini on asjad tehtud siis, kui need ise ära teha ja et teiste arvustamine, eriti tagaselja, tavaliselt häid tulemusi ei too. „Ma tean omast käest, et alt üles on juhtimise kohta alati kriitikat,“ seletab

ERAKOGU / PERSONAL COLLECTION

ke. Ei saa öelda, et olen Kaitseliidus ainult relva pärast, et olen ainult patriotismist või et juhtimise pärast.

Nii võib juhtuda, kui kunagi graﬁtikunsti maale toonud Bach Babach aerosoolvärviga seina kallale lasta This could happen if Bach Babach, who introduced graffiti art in Estonia years ago, is permitted to approach a wall with aerosol paint

pattern, since each type of wood has a different pattern,“ said Kristjan. The surface shows every mistake of the grainer: if one stroke goes wrong, the entire work must be painted over and it starts again.

what comes from down up, and consequently hold one’s own and adapt things.“

We meet in Tartu Art College where practical training of the students of restoration specialty was currently taking place and the students had to carve out a flower following a drawing. Kristjan is the instructor of that course and while sweeping from one work to another he shows with obvious joy how different people carve out a different flower although following the same drawing. „On the one hand, it is a good thing, because an artist should have his or her own handwriting,“ said Kristjan. „But in this case we would need more of these flowers to decorate bed end structures, the flowers should be exactly alike.“

I cannot really find an answer to this: what does it mean that you listen and also hold your ground? That you do not actually listen? Or do not actually hold your own? Company commander 2nd Lieutenant Bachman from Tartu district holds his own even now: „On one side you cannot be authoritarian, that does not lead anywhere. But you cannot be overly solidary either, people will not respect you,“ he said. „We have volunteers in the organisation, I cannot force my will on anyone, and I need to take other people’s opinion into account instead. But I need to keep my eye on the goal. It is difficult and works a little on senses.“

Kristjan Bachman, who was elected the Member of the Year of the Estonian Defence League, gives a similarly ambivalent formula on being a good leader in the EDL: „You should always listen to

Friendly and candid Kristjan says that as a leader he can also be strict: „When people do not meet deadlines, then I may say sternly. I like orderliness and I like things to be done as they should be.“ He

Kaitse Kodu! 1/2014

Inimene/Person

hoida sihti silme ees. See on keeruline, natuke käib see tunde pealt.“

Matter of Knowledge

Inimene/Person explains that things should be organised to function systematically. Kristjan joined the Estonian Defence League some time ago with his friends who are not members anymore. But he has remained. He even brought his mother to Naiskodukaitse (Women’s voluntary defence organisation) and not a day goes by without him doing something related to the organisation. For instance, today he brought to work a historical armband of the subdistrict to scan it onto an image and take it into use as insignia again in the future. „There are many sides in the Estonian Defence League. I cannot say that I am a member only because of a weapon, only out of patriotism or that leadership. All of it combined is the reason why I am here,“ said Kristjan. „I can gain a lot here that helps to manage better in life.“ His active duty as a volunteer derives from the notion that the best way to do things is to do them 22

yourself and generally criticising others, especially behind their back, does not yield good results. „I know from personal experience that leadership is always criticised from down up,“ said Bachman. He recalls how he used to think critically of higher leaders while he was on lower positions. „But I am here to do things in a better way and not solely expect others to do that. It is easy to criticise when I anticipate as a volunteer for others to do something. I understood once that if I want things to be better, there is a lot I can do myself.“ This is the concept behind volunteers’ rotation as commanders. When one commander becomes exhausted, someone from lower positions will be found to take over the commander’s tasks. It is probable that even Kristjan is not irreplaceable and at some time he will need to allow someone else to assume the position of the company commander. Maybe he will then become the commander of the subdistrict, since he already possesses the necessary knowledge and comprehension of the organisation as a member of the management body of Kaitse Kodu! 1/2014

ole ka Kristjan asendamatu, millalgi tuleb tal kompaniiülema kohale keegi teine lubada. Siis saab temast võib-olla malevkonnapealik, malevkonna juhatuse liikmena on tal selleks vajalikud teadmised ja arusaam organisatsioonist olemas. Praegu meeldib Kristjanile siiski „meestega metsas“ käia, pealegi on kogu meeskonnaga õnnestunud kompanii korralikult toimima panna. Nii et kompaniiülem talle meeldib olla, eks edaspidi näe, mis saab.

Fatherhood is a laugh!

Kõige tähtsam on pere

nimesed, kellel on lapsed, ongi sellepärast targemad, et nad on kõik asjad uuesti läbi elanud, õppinud ja korranud.

Kristjani käed on arme täis, see käib käsitöö tegemise juurde. Esimesed armid tulid juba päris noorest peast, kui vanaisa töötuba poissi meisterdama ajendas. Vanaisa oli kuldsete kätega mees, kes tegi ka puutööd. Võib-olla on Kristjani eriala just sealt pärit. „Vanaisa oli mulle kuidagi väga tähtis,“ ütleb Bachman mõtlikult ja lisab, et tahaks ka ise kunagi kindlasti vanaisa olla. Esimesed sammud vanaisaks saamise teel on juba ettegi võetud.

Inimene/Person

Kristjan Bachmanile meeldib olla isa

ERAKOGU / PERSONAL COLLECTION

„Mul on tütar, mis on tegelikult vist kõige olulisem asi elus,“ ütleb Kristjan. Emilia, keda isa hellitavalt Mimiks kutsub, läks läinud sügisel kooli. „See on nagu enda uus ärkamine, esimene koolipäev, mälestused. Ma õpin tema kõrvalt uuesti kooli läbi,“ räägib Kristjan õhinal. „Mul on selline tunne, et inimesed, kellel on lapsed, ongi sellepärast targemad, et nad on kõik asjad uuesti läbi elanud, õppinud ja korranud.“ Kristjanile meeldib olla isa. Lapse tantsuetenduselt ei puudu ta kunagi, õhtuti loeb unejuttu ja suur osa koosveedetud ajast (kui just kogu perega looduses ei olda) kulub lollitamisele. „Ennast on ainult vaja vaos hoida, et mitte ülehoolitsevaks muutuda. Lapsele tuleb rohkem vastutust anda ja ta saab väga hästi hakkama.“ Vähema kui väga korraliku tulemusega ei lepi Bachman naljalt üheski eluepisoodis, nii et kui teda ettevaatlikult pedandiks nimetada, kirjutab ka parim sõber sellele kohe ja kahe käega alla. „Selle ma võtan omaks,“ tunnistab ka Kristjan. „Olen tõesti maksimalist.“

the subdistrict. Still, now Kristjan likes to go to the forest with men, besides his team has been able to make the company function well. Thus he likes being the company commander and we will see what happens in the future.

Mimi as her daddy calls her, started going to school last autumn. „This is like a new awakening for me, the first day of school and the memories. I am studying with her again,“ said Kristjan excitedly. „It seems to me that people who have children are smarter because they have lived through, studied and repeated everything once again.“

Family Trumps All Kristjan has many scars on his hands, it comes with the craftsmanship. He had his first scars as a rather young boy when his grandfather’s workroom inspired him to craft. His grandfather was a very skilful man who also did woodwork. It is possible that this is where Kristjan’s specialty comes from. „My grandfather was somehow exceptionally important for me,“ said Bachman thoughtfully and added that he would like to be a grandfather himself someday. He has taken first steps towards becoming a grandfather. „I have a daughter and this is probably the most important thing in life,“ said Kristjan. Emilia, or Kaitse Kodu! 1/2014

Kristjan likes being a father. He never misses his child’s dance performance, he reads her a bedtime story and most of the time they spend together they fool about (unless the entire family goes into the nature). „I have to restrain myself to not to become overly attentive. Every child should be given more responsibility and they will manage very well.“ Bachman does not settle lightly with less than a highly impeccable result in any of the aspects of his life, so when he is cautiously called pedantic, then even his best friend agrees to that completely. „I do accept that,“ said Kristjan. „I am a perfectionist, indeed.“ 23

KARRI KAAS

Inimene/Person

Aasta naiskodukaitsja Lembe Lahtmaa naudib lugemist ja kirjutamist Member of the Year of Naiskodukaitse Lembe Lahtmaa Enjoys Reading and Writing In 2011, the story of the legendary chairwoman of the Women’s voluntary defence organisation Naiskodukaitse Mari Raamot was brought on several stages across Estonia. The play was performed primarily due to the women from Sakala district. Last winter, one of them was declared the Member of the Year of Naiskodukaitse for this achievement. KARRI KAAS Managing editor of Kaitse Kodu!

probably received this title because of the play on Mari Raamot, said Lembe Lahtmaa, Deputy Chairwoman of Viljandi division of Sakala district of Naiskodukaitse, although she is not eager to accept all of the honour for that. „It is a recognition to everyone who participated in this project,“ she said. 24

In spite of knowing why Lembe was elected the Member of the Year, it was a great surprise for her. „Usually the people who are recognised have outstanding nationwide achievements. I did not think I had that,“ said Lembe modestly. This is probably the reason why at first she did not fully comprehend the meaning of receiving the title of the Member of the Year. However, her children did. „They heard about it first on the radio and then on television. Once I arrived home in the evening, they were quite bewildered, but also very proud and asked me if I actually understood that I was the best member of Naiskodukaitse,“ said Lembe and smiled about her children’s reaction, although she admits that she did not understand it at first. It was only after all of the congratulations were subsiding that she began to make sense of the Kaitse Kodu! 1/2014

reaktsiooni ja tunnistab, et ega ta kohe ei suutnud tõesti kujutada. Alles pärast õnnitluste laviini vaibumist hakkas ta aru saama, kui oluline see tiitel tegelikult on. Sõprade ja tuttavate kiiduavaldused hakkasid viimaks loodetud mõju avaldama ja aitasid tal esialgsest ehmatusest üle saada.

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

üllap ma selle tiitli ikka Mari Raamoti etenduse eest sain, tunnistab Naiskodukaitse Sakala ringkonna Viljandi jaoskonna aseesinaine Lembe Lahtmaa ka ise, kuigi kogu au selle eest ta siiski endale võtta ei taha. „Eks see ole tunnustus kõigile neile, kes selle projektiga seotud olid,“ on ta veendunud.

Hoolimata teadmisest, oolimata miks ta aasta naiskoduteadmisest, kaitsjaks valiti, tuli see miks ta Lembele ikkagi suure üllatusena. „Tunnus- aasta naiskodutatakse ju neid, kes on kaitsjaks valiti, tuli üle-eestiliselt millegi see Lembele ikkagi suurega silma paistnud. suure üllatusena. Mina enda arust seda ju ei olnud,“ jääb Lembe tagasihoidlikuks. Ilmselt sellepärast ei jõudnud talle aasta naiskodukaitsja tiitli saamine kohe ka kohale. Tema lastele seevastu küll. „Nemad kuulsid sellest kõigepealt raadiost ja nägid seejärel telerist. Kui õhtul koju jõudsin, olid nad parajas hämmingus, kuid ka väga uhked ja küsisid, kas ma ikka suudan endale ette kujutada, et olen aasta parim naiskodukaitsja,“ kirjeldab Lembe muiates laste

importance of the title. Eventually the greetings of her friends and acquaintances took the anticipated effect and helped her overcome her initial startle. Lembe would not have fallen into the limelight if she did not have her family’s support in her endeavours. Although her partner Hannes and children – gymnasia student Tanel and sixth-grader Maret – are not directly connected with the Estonian Defence League, they approve Lembe’s activities in her chosen path. „Everyone in our family has the opportunity to be involved in the things they are interested in,“ said Lembe about the arrangements at their home. It is probably precisely this unconstrained attitude that brought her to the ranks of Naiskodukaitse years ago.

Women’s Voluntary Defence Organisation Inspired to Start Writing Lembe was born in Kiviõli, in Ida-Viru County, she studied and worked in Tallinn for a long time, Kaitse Kodu! 1/2014

Kindlasti poleks Lembe rambivalgusesse sattunud, kui perekond poleks teda tema ettevõtmistes toetanud. Kuigi tema mees Hannes ega ka lapsed – gümnaasiumis õppiv poeg Tanel ning põhikooli kuuendas klassis käiv Maret – Kaitseliiduga otseselt seotud pole, lubavad nad Lembel rahulikult omapäi toimetada. „Meie peres on igaühel võimalus tegelda sellega, mis talle huvi pakub,“ räägib Lembe, kuidas tal asjad kodus korraldatud on. Ilmselt selline vaba suhtumine ta aastaid tagasi Naiskodukaitse ridadesse ka tõi.

Inimene/Person

Ülemöödunud aastal etendati mitmes Eestimaa paigas Naiskodukaitse legendaarse esinaise Mari Raamoti lugu. See jõudis lavalaudadele eelkõige tänu Sakala ringkonna naistele. Möödunud talvel kuulutati üks nende seast selle eest ka aasta naiskodukaitsjaks.

Naiskodukaitse pani kirjutama Ida-Virumaal Kiviõlis sündinud Lembe õppis ja töötas pikalt Tallinnas, kuid sajandivahetuse paiku võttis koos mehega nõuks pealinna tolmu jalgadelt pühkida ja Viljandisse kolida. „Viljandi on paraja suuruse ja rahuliku elutempoga linn, kus lastel on turvaline kasvada,“ on Lembel välja pakkuda hea põhjus, miks asukohavahetus üldse vaagimisele tuli. Muidugi mõjutas otsuse tegemist ka tõik, et mehe vanemate talu asus Viljandimaal. Saanud elu 2006. aasta sügisel paika, hakkas Lembe otsima lisategevust. „Lapsed olid juba piisavalt suured ja töö Viljandi Kultuuriakadeemias

but around the millennium she and her partner decided to leave the capital and move to Viljandi. „Viljandi is a big enough town with peaceful pace of life and it is safe for children to grow up here,“ said Lembe when asked why they even considered moving there. An important aspect influencing the decision was the fact that his parents had a farm in Viljandi County. After settling down in autumn 2006, Lembe began to look for something interesting to do. „The children were old enough and my work at Viljandi Culture Academy was stable. I felt that I wanted to belong somewhere and do something exciting,“ said Lembe describing the situation that made her broaden her horizon. While looking for information on the internet about the Estonian Defence League Lembe, being interested in hiking and firing, found the homepage of the Women’s Home Defence. „The ideas and principles of the organisation that I read intrigued me and I contacted the then chairwoman of Sakala district,“ said Lembe on how she found her way to Naiskodukaitse. 25

„Uudise kirjutamine on kohati üsna hirmkeeruline,“ on Lembe veendunud. „Mitte sõnade ritta seadmine, millega tuleb ilmselt igaüks toime, vaid hoopis põneva vaatenurga leidmine,“ lisab ta. Samas ei maksaks seda ka peljata. „Kirjutamine on rohkem pealehakkamise asi,“ ütleb Lembe, kel pealehakkamisest kindlasti puudust ei tule. Seda kinnitab tõsiasi, et ta aitas Naiskodukaitse endise esinaise Mari Raamoti elust pajatava näidendi paberile panna ja seda redigeerida.

Naiskodukaitse piduliku tõotuse andis Lembe 2007. aasta alguses. Üsna varsti sai ta ka esinaiselt ülesande kirjutada Kaitseliidu ajakirjale Kaitse Kodu! lugu ringkonna aastapäeva tähistamisest. Sellest ajast on Lembe suures osas tegelnud nii Naiskodukaitse kodulehele kui ka mujale Viljandimaa naiste tegemistest pajatavate tekstide kirjutamise ja toimetamisega. See on teda palju aren-

„See oli hästi lahe protsess, mis kestis kolm või neli kuud,“ meenutab Lembe, kelle sõnul plaanisid Sakala ringkonna naised näidendi alguses ainult oma jõududega lavale tuua. Idee selleks tuli Leili Särjelt, kes arvas, et naiskodukaitsjatega võiks teha organisatsiooni ajaloost väikse teatritüki. Et paljudele meeldis Mari Raamoti mälestusteraamat, otsustati see näidendi aluseks võtta.

ERAKOGU / PERSONAL COLLECTION

Inimene/Person

danud ning pannud ka ajakirjanikuametile natuke teise pilguga vaatama.

stabiilne, tundsin, et tahan kuskile kuuluda ja midagi põnevat teha,“ kirjeldab Lembe olukorda, mis sundis teda silmaringi avardama. Internetist Kaitseliidu kohta infot otsides sattus matkamis- ja laskmishuviline Lembe Naiskodukaitse kodulehele. „Organisatsiooni ideed ja mõtted, mida sealt lugesin, tekitasid huvi ning ma võtsin ühendust tollase Sakala ringkonna esinaisega,“ jutustab Lembe sellest, kuidas ta Naiskodukaitsesse sattus.

Esimese versiooni lavateosest kirjutas Sakala maleva kaitseliitlane Priit Silla. Temalt läks teatepulk üle Liis Lukile, keda Lembe kirjutamise juures nõu ja jõuga abistas. Saadud tunnustus tõendab, et tehtud töö oli kõike seda vaeva väärt. Näidendi suurepärane algmaterjal, Siim Maateni lavastajatöö ja andekad osatäitjad tõid etendusi vaatama piisavalt huvilisi. Vaatajate hea tagasiside kinnitas, et Sakala naiskodukaitsjate rõõmuga ellu viidud suurprojekt õnnestus. Lembe peab oma meeldejäävaimaks reisisihiks Roomat, kus ta mõned aastad tagasi koos kursuseõdedega viis päeva veetis Lembe deems Rome to be the most memorable destination where she spent ﬁve days with her fellow students a few years ago

Lembe gave her solemn pledge of Naiskodukaitse at the beginning of 2007. Rather soon she received a task from the chairwoman to write an article about celebrating the anniversary of the district for the magazine Kaitse Kodu! of the Estonian Defence League. Since then Lembe has written and edited several articles on the activities of the women from Viljandi County for both the homepage of Naiskodukaitse and other publications. This has evolved her greatly and made her see journalist’s profession a little differently.

Raamot, former chairwoman of the Women’s voluntary defence organisation Naiskodukaitse.

„Writing a piece of news is sometimes immensely difficult,“ is Lembe convinced. „It’s not the writing of the piece, I suppose anyone can do that, but finding a fascinating point of view,“ she said. Yet it should not be dreaded. „Writing is all about getting started,“ said Lembe and she is certainly eager to start on interesting activities. An excellent proof of that is the fact that she helped to write and revise the play telling the life story of Mari

First draft of the play was written by a member of the Estonian Defence League from Sakala district, Priit Silla. After him, the text was revised and written by Liis Lukk, whom Lembe helped with her own attainments as much as possible. The title she received proves that this great effort was worthwhile. Superb initial material of the play, production work by Siim Maaten and talented cast brought enough viewers to watch the plays. Positive feedback received from

„This was an amazing process that lasted for three or four months,“ said Lembe and added that at first the women at Sakala district planned to bring the play on stage on their own. The idea came from Leili Särje who thought that members of Naiskodukaitse could stage a little play on the history of their organisation. Several members enjoyed the book on Mari Raamot’s memoirs and thus they decided to base the play on that.

Kaitse Kodu! 1/2014

Inimene/Person ARDI HALLISMAA

Puhkus raamatutega ja ilma Kirjutava inimesena naudib Lembe ka lugemist, kuid lemmikraamatut tal ei ole. „Raamatuid, mis on pakkunud suure lugemiselamuse, ei jõuaks üles lugeda,“ ütleb ta ja lisab, et viimati loetud teostest avaldas talle kõige tugevamalt mõju Andrei Hvostovi „Sillamäe passioon“. Seda eelkõige isikliku sideme tõttu Ida-Virumaaga, kust Lembe pärit on. „Kiviõli ei olnud küll Nõukogude ajal niisugune suletud linn kui Sillamäe, kuid üht-teist sarnast neis mõlemas siiski oli,“ põhjendab Lembe, miks just see raamat teda kõnetas. „Mitmetes raamatus kirjeldatud seikades oli äratundmishetki, kuigi nii the viewers who stated clearly that the grand project carried out by the women at Sakala district with great joy was successful.

Lembe meelest on aasta naiskodukaitsja tiitel tunnustus kõigile, kes osalesid Mari Raamoti näidendi lavale toomises Lembe believes that the title of the Member of the Year of Naiskodukaitse is a recognition to everyone who took part in staging the play about Mari Raamot

suurt maailmavalu kui selle teose autor ei ole mina õnneks pidanud kogema,“ ütleb ta ja soovitab kõigil kindlasti „Sillamäe passiooni“ lugeda. Ka neil, kel tihedat seost antud piirkonnaga ei ole, sest teos on igal juhul lugemist väärt. Heade raamatute lugemisega taastabki Lembe oma jõuvarusid, kuid sõnaga „puhkus“ seostab pigem suve ja mehe isatalu Viljandimaal. Reisi-

I have never felt such a vast world-weariness as the author of this book did,“ she said and recommended the book to everyone. Even to those who do not have a particularly close link with the region, since the book is worth of reading nevertheless.

Holidays with and without Books As an author herself, Lembe also enjoys reading, and yet, she does not have a favourite book. „I would not be able to count all of the books that have given me an excellent reading experience,“ she said and added that the last book she read, which influenced her to a great extent was Andrei Hvostov’s „The Passion of Sillamäe“. Primarily due to her personal link to Ida-Viru County where Lembe is from. „Kiviõli was not as closed town as Sillamäe was during the Soviet era, but there were similarities between them,“ said Lembe why this book in particular touched her. „There were several instances in the book that felt familiar, although fortunately Kaitse Kodu! 1/2014

Lembe regains her power while reading good books, but she associates the word holiday with summer and the farm of her partner’s father in Viljandi County. Lembe sees travelling as activity holidays, because it usually entails a lot of fuss. Mostly intentional, of course, because Lembe prefers to walk around in the destination with her own company by themselves. This, in turn, presumes a thorough homework and preparation, because there are always an endless number of choices where to go and what to see. „We want to see and experience as much as possible, that is why we begin the day early in the morning and finish late at night,“ Lembe explained why there cannot be an equal sign between travelling and relaxing for her. Once you take the trip, you should make the most of it. 27

Inimene/Person

niimoodi mõnus avastata. Ometi peab ta oma meeldejäävaimaks reisisihiks Roomat, kus ta koos kursuseõdedega viis päeva veetis. „Seal elav eestlanna Ulvi Kärpuk, kellega ma enne reisi ühendust võtsin, viis meid kohtadesse, kuhu me ise ilmselt ei oleks sattunud,“ meenutab Lembe oma viibimist Igaveses Linnas. „See oli väga tore,“ õhkab ta rahulolevalt.

Osa ühiskonnast

KARRI KAAS

Kuigi peale reisimise ja lugemise hindab Lembe ka filmikunsti ja fotograafiat, peab ta oma kõige suuremaks hobiks, mis hobi staatusest ammuilma välja on kasvanud, ikkagi tegevust Naiskodukaitses. „Algul oli see hobi, aga tuleb tunnistada, et Naiskodukaitse tegevuse kaudu olen saanud end üsna palju teostada,“ räägib Lembe ja lisab, et organisatsioon on talle andnud võimaluse õppida, areneda ning silmaringi avardada. Heade raamatute lugemisega taastab lembe oma jõuvarusid Lembe regains her power while reading good books

mist peab Lembe aga aktiivseks puhkuseks, sest sellega kaasneb tavaliselt sebimist. Enamjaolt muidugi tahtlikku, sest ta eelistab oma seltskonnaga sihtkohas ise ringi seigelda. See omakorda eeldab tugevat kodutööd ja põhjalikku ettevalmistust, sest valikuid, kuhu minna ja mida vaadata, on alati lõpmata palju. „Me tahame võimalikult palju näha ja kogeda, mistõttu hakkame alati juba varahommikul toimetama ja lõpetame alles hilja õhtul,“ jutustab Lembe, miks ta retklemise ja lõõgastumise vahele võrdusmärki ei aseta. Kui juba kuhugi minna, tuleb sealt ka võimalikult palju võtta. Lembe arvates ei pea reisi sihtpunkt ilmtingimata asuma seitsme maa ja mere taga, sest ka Eestit on

Lembe believes that the destination does not need to be far away, it is just as pleasant to discover Estonia. Yet she deems Rome to be the most memorable destination where she spent five days with her fellow students. „Before the trip, I contacted Ulvi Kärpuk, an Estonian who lives there and she took us to places where we would not have went on our own,“ said Lembe while reminiscing her stay in the Eternal City. „This was superb,“ she said contentedly.

Part of the Society Although in addition to travelling and reading Lembe values cinematography and photography highly, she still regards her activity in Naiskodukaitse as her greatest hobby, even though it has been more than merely a hobby for quite some time. „At first, it was a hobby, but I must admit that I have been able to accomplish a great deal through the activities of Naiskodukaitse,“ she said and added that the organisation has given 28

Peale selle meeldib talle Naiskodukaitse ka lihtsalt niisama. Ja ta pole selles ainus. „Rõõmu valmistab see, et viimastel aastatel on üle-eestiline liikmeskond pidevalt suurenenud,“ tunneb Lembe head meelt selle üle, et organisatsioon jätkab kasvamist. See ainult kinnitab, et Naiskodukaitsel on kindel koht ühiskonnas. „Oleme vabatahtlikest koosnev kõrge organisatsioonikultuuriga kooslus, mis aitab kujundada hoiakuid,“ ütleb Lembe ja toob oma sõnade kinnituseks näite möödunud suvel Sakala maleva juures naiskodukaitsjate korraldatud igapäevaturvalisuse koolitusest, kus osales üle 160 inimese. „Oleme väike osa ühiskonnast ja meid teatakse juba hästi,“ leiab Lembe, kes on ka ise Naiskodukaitse populaarsuse kasvu tublisti panustanud. See talle ka aasta naiskodukaitsja tiitli tõi.

her opportunities to learn, evolve and broaden her mind. Moreover, she simply likes Naiskodukaitse. And she is not the only one. „I am glad that over the last few years nationwide membership has increased steadily,“ said Lembe feeling being happy that the organisation continues to grow. This proves that Naiskodukaitse has a solid and steady position in the society. „We are an association comprising voluntary members and having high performance culture that helps to form attitudes,“ said Lembe and illustrates this with a story about a training course the women at Sakala district organised last summer on everyday safety that was attended by more than 160 people. „We are a small part of the society and we are already well-known,“ said Lembe who has contributed a lot towards increasing the popularity of Naiskodukaitse. And that brought her the title of the Member of the Year of the Women’s voluntary defence organisation Naiskodukaitse. Kaitse Kodu! 1/2014

mida metsa kaasa võtta Juba vanarahvas ütles, et uppuja päästmine on uppuja enda asi. Kuigi see on kulunud lause, peitub selles tõetera: inimene peab hakkama saama nende vahenditega, mis tal parasjagu käepärast on. See kehtib ka metsas. KRISTJAN PRII üleelaja

oodusesse siirdumine eeldab alati korralikku ettevalmistust ja laia teadmistepagasit. Kui sul puudub elementaarne arusaamine, mismoodi sinu varustus toimib, ära parem üksi paksu laande roni. Samas ei maksa metsa minemist liialt peljata. Kõik sõltub ikka eesmärgist. Esmalt tuleb endale lahti mõtestada, KUHU, KUI KAUAKS, MILLAL ja KELLEGA minnakse. Alati tasub kaaluda, mis saab JUHUL, KUI... Varustus ja kõik muu tuleb komplekteerida juba vastavalt sellele. Teiseks on vajalikud teadmised ja oskused alates muna keetmisest ning lõpetades orienteerumisega. Teadmisi pole kunagi üleliia ja lisaks kõigele muule ei kaalu need ka midagi. Kolmandaks peab olema tahet. Kui seda ikka pole, siis annate alla ja ei pruugigi pärast teada saada, kui lähedal te tegelikult pääsemisele olite.

sesse siirdumist kõvasti kaaluda, mida kaasa võtta ja mida koju jätta.

7. koht: varupatareidega taskulamp Parimaid lahendusi on LED-pealamp, seda kandes saavad käed vabalt tööd teha. Kasutada saab seda pimedal ajal nii signaliseerimiseks kui ka nähtavuse parandamiseks. Kindlasti peaksid kaasas olema varupatareid. Öösel ei soovita metsa all siiski põhjuseta liikuda, sest enese vigastamise oht on suur. Kõik suuremad tööd, nagu varjualuse ehitamine, lõkkematerjali varumine ja vee kogumine, tuleks võimalusel teha ära enne pimedat. Alternatiivid: loomarasvast ja riideribast väiksed küünlad, plekkpurkidest laternad. 7.

Estonian proverb says that saving a drowning man is his own responsibility. Although it is a trite saying, there is some truth in it: a person should manage with the things that he has at hand at that moment. This is true in the forest as well. KRISTJAN PRII Survivor

oing to the nature presumes proper preparation and profound attainment. If you do not know the first thing about how your equipment works, do not even think about going to the wild by yourself. At the same time, you should Kaitse Kodu! 1/2014

9 X KRISTJAN PRII

Antud edetabel keskendub seitsmele asjale, mis aitavad metsas ellu jääda. Kindlasti leidub ka teisi lähenemisviise ja seisukohti, kuid põhimõtted on neil kõigil sarnased. Sellepärast tasub enne loodu-

Seven Things You Need in the Forest

Loodus/Nature

Seitse asja,

not dread going to the forest either. Everything depends on the goal. First of all, you should think over WHERE, FOR HOW LONG, WHEN and WITH WHOM are you going. You should always consider the worst case scenarios of WHAT HAPPENS IF... You should assemble your equipment and everything else according to that. Secondly, you need the knowledge and skills on different topics from boiling an egg to land navigation. One can never know too much and knowledge never weighs one down. Thirdly, you should have the will. In case you do not have the will you will give up and you might never know how close you actually were to being rescued. This list focuses on seven items that help you survive in the forest. Clearly there are other approaches and points of view, but the principles 29

Loodus/Nature

6. koht: 25—100 m head nööri Nöör peaks olema kvaliteetne. Heinapallinöör on küll odav, kuid sellel on ka palju puudusi. Nöör sobib asjade riputamiseks ja sidumiseks, lõksude või vibu valmistamiseks. Nööril on rakendusvõimalusi väga palju. Alternatiivid: riietest, pikast heinast või puukoorest keerupael, saapapaelad.

5. koht: suure kaelaga terasest joogipudel Suure kaelaga pudelist saab nii süüa kui ka juua, selles saab keeta teed ja muud maitsvat, mida metsa alt leiad. 6.

Alternatiivid: vajadusel võimalik asendada plastikpudelite või plekkpurkidega, mida kahjuks vedeleb igal pool.

4. koht: 200-liitrised prügikotid

are the same in all of them. That is why you should think carefully what to take with you and what to leave at home when going to the nature.

Metsa prügi maha jätmine on väga näotu tegu. Seega prügikott metsa kaasa! Prügikotti on võimalik kasutada mitmel moel. Selle sisse saab pakkida veekindlalt oma riided ja varustuse, seda saab vajadusel kasutada magamisekoti või varjealuse, lehti täis topituna hanging and tying, making traps or a bow. There are many ways of using a rope. Alternatives: twisted rope of clothes, long hay or bark of a tree, bootlaces.

7th place: ﬂashlight with spare batteries The best solution is LED headlamp. While wearing it you can use both of your hands freely. You can use it for signalling and improving visibility in the dark. Do not forget to take spare batteries with you. I would not recommend moving around in the forest at night without a good reason, there is a great risk of injuring yourself. If possible, finish the important work, like building a shelter, gathering wood and water, before it gets dark.

5th place: steel bottle with a wide bottleneck You can use the bottle with a wide neck for preparing a drink or a meal, you can boil tea or something tasty found in the forest. Alternatives: you can replace it with a plastic bottle or cans, that lay anywhere in the forest unfortunately.

Alternatives: little candles made of animal fat and fabric strips, lanterns made of cans. 4th place: 200-litre bin liners 6th place: 25—100 m of good rope A rope should be of high quality. Hay rope is cheap, but it has many deficiencies. A rope is suitable for 30

It is extremely uncivil to leave rubbish in the forest. So take a bin liner with you. You can use the liners in several ways. You can pack your clothes and equipment in a waterproof package, use the liners Kaitse Kodu! 1/2014

3. koht: nuga Nuga on suurepärane abivahend. Sellega saab ära teha peaaegu kõik tööd alates looma nülgimisest kuni ulualuse ehituseni. Nuga tuleb valida tasakaalus eesmärkidega. Kui on kaasas ka kirves, ei ole üldjuhul vaja pika teraga väitsa, vaid pigem pisikest nuga nikerdamiseks ja peenemaks näputööks. Alternatiivid: klaasikillud, teravad metalli- ja kivitükid.

Loodus/Nature

ka madratsina. Kilekotte leidub paraku taas igal pool looduses.

2. koht: tulepulk Tuli annab sooja ja tõstab moraali, aitab toitu valmistada ja vett desinfitseerida, samuti ohtlikke kiskjaid eemale peletada. Kõige lihtsamalt saab tule üles tikkude või välgumihkliga, kuid neile ei saa alati lootma jääda. Tulepulk seevastu on üsna lollikindel vahend. Enamik tulepulki tekitab 3000–4000-kraadise kuumusega sädet ja nende kasutamisiga on 2000–20 000 tõmmet. Tuleb poes vastavalt rahakotile ja vajadustele sobiv välja valida. Tuletegemisvahendeid tasub alati dubleerida ja paigutada erinevatesse kohtadesse. See vähendab nende kaotamise ohtu. Alternatiivid: vibuga tule tegemine, kivist sädeme löömine.

as a sleeping bag or a shelter or fill them with leaves and use as a mattress. Unfortunately, plastic bags are another thing left in the nature.

3rd place: knife A knife helps you in many ways. You can do almost anything with it from skinning an animal to building a shelter. A knife should be selected according to purposes. If you have a hatchet with you, you do not need a knife with a long blade, but a smaller knife for carving and cutting. Alternatives: pieces of glass, sharp pieces of metal or stone.

Most fire starters create a spark of 3,000–4,000°C and you can use them for 2,000–20,000 pulls. You simply need to choose a tool with the price and performance characteristics suitable for you. It would be wise to double the tools for starting a fire and put these in various places. This way you will reduce the risk of losing them. Alternatives: starting a fire with a bow, striking a spark from a stone.

1st place: hatchet A good hatchet is the one that is comfortable to use. You should be able to take down trees and cut smaller items with it. A proper hatchet also provides some courage while you are alone in the forest.

2nd place: ﬁre starter Fire provides warmth and raises morale, it helps to prepare food and disinfect water, also scares away dangerous predators. Using matches or a lighter is the easiest way to start a fire, but you cannot always count on these. A fire starter is a rather foolproof tool. Kaitse Kodu! 1/2014

Alternatives: a good knife or stone axe. *** The most frequent answer to the question what should you bring along into the forest is Chuck Norris. If he cannot help you out this situation, no one can. 31

Loodus/Nature

1. koht: kirves Hea kirves on selline, millega tunned ennast tööd tehes mugavalt. Sellega peaks olema võimalik nii puid lõhkuda kui ka väiksemaid esemeid välja tahuda. Korralik kirves teeb ka üksinda metsas viibimise pisut julgemaks. Alternatiivid: hea nuga või kivikirves. *** Kõige sagedasem vastus küsimusele, mida peaks kindlasti metsa kaasa võtma, on Chuck Norris. Kui juba tema sind jamast välja aidata ei suuda, siis ei suuda seda ka keegi teine.

Pea meeles! S.T.O.P REEGEL (seisa, taju, orienteeru, planeeri) Peatu, hinda olukorda, uuri ümbrust ning kavanda oma tegevust. Jää rahulikuks ning ära sattu paanikasse.

KOLME REEGEL 3 minutit ilma õhuta Kui sa just uppumas ei ole, siis õhupuudus väga ei ähvarada. 3 tundi ilma meelevallas Inimene on kehv liik — ta ei suuda ilma abivahenditeta säilitada oma kehatemperatuuri, mistõttu võib suureks probleemiks saada alajahtumine. Eelkõige talvel, kuid ka suvel, eriti meie suhteliselt jahedas ja niiskes kliimas. Alajahtumist aitab vältida kuiv ja mitmekihiline riietus, liikumine, tuli, varjualune, teine inimene või näiteks koer.

Further information

Lisainfo

Keep in mind! STOP-RULE (stop, think, orientate, plan) Stop, assess the situation, look around you and plan your activities. Stay calm and do not panic.

THE RULE OF THREE Three minutes without air Unless you are drowning, there is no danger of running out of air. Three hours in bad weather Human being is of weak species — human cannot retain his or her body temperature without some kind of aid, which means that losing body heat may be a great problem. Primarily in winter, but even in summer, especially in our climate that is rather cool and humid. You can avoid losing body heat with dry and multi-layered clothing, movement, a ﬁre, a shelter, another human being or even a dog. Three days without drinking

3 päeva joomata Inimese kehast moodustab umbes 70% vesi. Suure vedelikupuudusega kaasnevad krambid ja meeletu peavalu, kuid ohtlik on ka veekaotus. Metsas olles tuleb juua minimaalselt 2 liitrit päevas. Külmas kliimas on soovitav tarbida sooja vett. Vett tasub desinﬁtseerida või keeta.

Approximately 70% of our bodies is formed of water. Severe dehydration may cause cramps and strong headache, but even milder dehydration can be dangerous. While in the forest drink at least two litres of water per day. You should drink warm water in a colder climate. It would be wise to disinfect or boil water. Three weeks without eating

3 nädalat söömata Toidu leidmine loodusest on meie kliimas üsna raske ülesanne. Mitte suvel, kuid talvel küll. Keha vajab suure füüsilise koormuse korral ja külmal ajal 5000—6000 kilokalorit päevas. Loomi, linde, kala ja söödavaid taimi meil looduses jagub, kuid hoopis teine tera on neid kätte saada või leida. Samas suudab terve inimene korraliku vedelikutarbimise juures metsas päevi ilma toiduta vastu pidada. Selle ajaga peaks Eestis olema võimalik juba asustatud punkti välja jõuda.

It is difficult to find food in the wild in our climate. Not particularly in the summer, but it is a difficult task in the winter. Our bodies need 5,000—6,000 Cal per day in case of great physical load in cold weather. There are plenty of animals, birds, fish and edible plants in the nature, but catching or finding them is a completely different story. However, in case of sufficient hydration a healthy person will be able to survive for days in the forest without food. But in Estonia, it is possible to reach a populated area in that time.

Kaitse Kodu! 1/2014

Loodus/Nature

Miks me seda teeme?

JAANUS OTS

Mõtisklus Pitka matkalt Mis jõud see on, mis ajab ligi 500 inimest pakaselisel pühapäevahommikul soojast voodist välja, et kõndida 20 km?

Kaitse Kodu! 1/2014

JANA OTS naiskodukaitsja ja psühholoog

ühapäevahommik. Kell, mis heliseb, näitab seitset. „Mida kuradit, mispärast ma ometi end registreerisin sellele Pitka matkale!“ on esimeseks peas liikuvaks mõtteks. Aga ma tõusen, 33

Loodus/Nature

Tüdrukud jätsid oma mõnusad voodid ja internetiühendusega magamistoad hommikul kell 5, et IdaVirumaalt Järvmaale tulla ja 20 kilomeetrit krõbedas pakases maha kõndida

JAANUS OTS

Girls left their cosy beds and internet connected sleeping rooms at 5 o’clock to go from Ida-Viru Country to Järva Country and to walk 20 km in frost

käivitan harjunud liigutustega kohvimasina ja tõmban selga laigulise vormi. Lähen admiral Johan Pitka rahvamatkale otsima vastust küsimusele, mis jõud see on, mis ajab ligi 500 inimest pakaselisel pühapäevahommikul soojast voodist välja, et kõndida 20 km.

Mis on matk? Enne, kui hakata mõtisklema selle üle, miks inimesed matkavad, peaks sõnastama matka definitsiooni. Tean tuttavate seas naisi, kes pole iial nõus oma 20 cm kõrgusi kontsi matkasaabaste vastu vahetama. Ja tõsi ta on, ka minule oleks sel-

listel kontsadel 20 000 m läbimine linnatänavatel suurem katsumus kui sõdurisaabastes sama pikk tee rabamatkal.

Anatomy of Moving Crowds What is the power making 500 people out of a warm bed on a cold Sunday morning to walk 20 km? JANA OTS Psychologist and member of Naiskodukaitse

unday morning. A bell is ringing at seven o’clock. „Why the bloody hell did I register myself to this Pitka walk?“ This is the first mobilising idea. Yet I wake up and I start my coffee machine with my accustomed movements and I put up my uniform. I go to a hike to seek an answer to a question what is the power making 500 people out of a warm bed on a cold Sunday morning to walk 20 km.

What Is Walking? Before thinking about why people walk, the definition should first be formalised. I know some 34

Olen paljusid kuulnud rääkimas, et nad on kirglikud matkajad: käivad sügiseti seenel ja kevadeti linnaparkides kepikõndimas. Kaitseliitlasele see ilmselt matkamisega ei seostu. Matkamine selle artikli kontekstis tähendab looduses liikumist, mille jooksul pannakse end proovile nii füüsiliselt, psüühiliselt kui ka loodus-

siteks admiral Pitka auks, teiseks seltskonna pärast ja kolmandaks selle tunde pärast, millise saab ka pärast Ernat.

women who never ever agree to change their 20 cm high heels against hiking boots. It is also true that with such heels it is a higher risk to walk on town streets than in my military boots at hiking. I have heard many times that people love to walk. They pick mushrooms in the autumn and they do the Nordic Walking in town parks. Members of Estonian Defence League (EDL) do not probably associate it. Walking in the context of this article means moving in the nature during which you are put on trial physically and psychologically with nature forces, be it mountains, bogs, killing heat or dreadful frost, and leave alone what could drop from the sky. Now I speak about Pitka Memorial Walk. After some ride I have reached Peetri village from where we were taken to the start point of a walk at Jalgsema. In a speech near the monument of Admiral Pitka there was emphasised that it was not a competition but a nice walk where no one is not left behind. It feels easier but a 20 km is still waiting. Kaitse Kodu! 1/2014

Loodus/Nature Loodus/Nature

JAANUS OTS

jõududega vastandudes, olgu siis loodusjõududeks mägimaastik, raba, tappev palavus või paukuv pakane. Rääkimata sellest, mis veel taevast alla võib sadada. Nüüd aga matka juurde. Pärast mõningast autosõitu olen jõudnud kaaslastega Peetri asulasse, kust meid veoautodel Jalgsemale matka lähtepunkti viiakse. Admiral Pitka mälestuskivi juures peetavas avakõnes rõhutatakse, et tegemist pole võistlusega, vaid mõnusa matkaga, kus kedagi rajale ei jäeta. Justkui kergem hakkab, kuigi 20 km pikkune matk on alles ees. Pöördun, et orienteeruda, kuhu poole liikuma hakata. Üllatusega märkan, et olen jäänud viimaseks – sellised kanged matkajad on siin Järvaatkamine maal. Vaatepilt on muion ravimadugi võrratu: kogu see tu nakkusrahvamass, sadu inimesi liikumas kindla sihi ja haigus ja nooruse eesmärgiga kargel püha- saladus. päevahommikul midagi ära teha, uut energiat ammutada või kes teab mida veel keegi siia otsima tuli. Siht silme ees, hakkan minagi teiste sabas samme seadma, püüdes mitte liialt kaugele maha jääda.

Nooruse saladus Kõige enam üllatab mind sellel matkal esimene vestlus viimaste sammujate sekka jäänud mehega, kes on 12 korda käinud Ernal retkel. Miks ta on siin ja veel viimaste seas? „Esiteks admiral Pitka auks, teiseks seltskonna pärast ja kolmandaks selle

I turn around to orient myself. Surprisingly I see that I am the last as there are such strong hikers here in the Järva Country. The view is of course amazing – all people as hundreds of people move with a great purpose on a Sunday morning in order to do something and to get new energy, or who knows what else. As I found it all out, I took my steps after others and tried not to stay so far from them.

Secret of Youth The most surprising at this camp is the first conversation with one of the last steppers who had participated the Erna Raid 12 times. Why was he among the last ones? First of all, for the honour of Admiral Pitka, and secondly for a company, and thirdly, for a feeling he can gain after the Erna Raid. Erna Raid has such difference that on the lane you communicate with only your team and in the end you see the others but the feeling is the same. „Incredible! I have always thought that Pitka Walk is the same for them as picking mushrooms for me. But it’s not Kaitse Kodu! 1/2014

Kaitseliitlasest pereisa eestvõtmisel on Pitka matka läbimisest saanud peretraditsioon It has become a family tradition to go through Pitka Walk at the initiative of a paterfamilias who is a member of Estonian Defence League

true. Urmas Kõonurm, Commander of Paide Single Company of EDL Järva district says that he has put himself to trial with the words: „In the beginning you must to take it easy and the ones rushing will be the last ones to be driven home.“ The feeling I got is expressed by a companion of Urmas, Janek Välik like this: „When the soup in finish is eaten, the feeling is incredible.“ Urmas and Janek agree that hiking is an incurable disease and a secret of youth. „Urmas is one of the most powerful men in Järvamaa and walking has kept him young.“ Then I can catch the members of EDL girls’ organisation Kodutütred who were already up at 5 o’clock as they arrived from Ida-Viru Country. I guessed they have no computer to spend time in Facebook but it appeared that they have it all right. They are just girls enjoying the real action more than the virtual world. They want to be distinguished from others. „Tomorrow it will be extremely cool to talk at school where we were and what we did.“ Also other members of EDL girls’ organisation Kodutü35

Loodus/Nature Alguses peab tempo olema rahulik, kui ei taha enne matka lõppu alla anda, õpetab Kaitseliidu Järva maleva Paide üksikkompanii pealik Urmas Kõonurm In the beginning the speed must be quiet if you don’t want do give up before the ride, as the Commander of Paide Single Company of EDL Järva district Urmas Kõonurm says

tred and boys’ organisation Noored Kotkad I meet say that they all have computers at home but this is not a sufficient alternative to the communication at walk or in a forest camp.

of Estonia and I want to give this to the others and even if I feel no flame I find it. Pitka Walk has become our family tradition.“ Tavo is here with his three sons. Their 11-years-old son looks at me with surprised eyes when I ask whether he is not afraid to be tired: „What should I be afraid of?“

A Patriotic Flame There are more surprises coming. I can catch some members of Noored Kotkad. It appears that Gert of 10 years is on the hiking trail today to prepare himself for the military time service in order to get used to the work load and discipline. See what kind of boys grow up in Estonia! A paterfamilias Tavo Tamm has a good sense of humour: „Why am I here? I am here still for the stamp. When you once go to the forest on your own, how do you prove that you did go there? Here you get a stamp. Moreover, you don’t need to prove anything. Otherwise you go to the forest and prepare for two weeks but here it is everything done – transport, food, drink and atmosphere. Actually a man has serious patriotic views. „I am a patriot 36

A hiker from Pärnu town named Enn can give Tartu Ski Marathon as an experience. „Each one is fighting for himself here. Here is a deep friendship and awareness of not being left alone. At all events in Estonian Defence League I feel a positive atmosphere. It is not important who you are in your civil life and how experienced you are. When we were in the forest for first times, I was taken as equal, although I was only a beginner. And I am naturally here for the honour of Admiral Pitka.

An Energy Source Eevi Truska from Women’s voluntary defence organisation Naiskodukaitse says: „Afterwards there is energy for weeks. You needn’t even eat. For this Kaitse Kodu! 1/2014

Tunde, mis on pärast, sõnastab Urmase kaaslane Janek Välik nõnda: „Kui finišis supp on söödud ja mõnus surin lihastes – see on kirjeldamatu.“ Ka on Urmas ja Janek ühte meelt, et matkamine on ravimatu nakkushaigus ja nooruse saladus. „Urmas on Järvamaa üks vägevamaid mehi ja matkamine ongi hoidnud ta noorena.“

Loodus/Nature

tunde pärast, millise sai ka pärast Erna retke. Erna retkel on see erinevus, et rajal olles sa suhtled ainult oma meeskonnaga ja alles lõpus näed teisi, aga tunne, mis pärast, on sama.“ Uskumatu! Ma olen kogu aeg arvanud, et sellistele meestele on Pitka matk samalaadne nagu minule seenelkäik. Aga ei, ka Urmas Kõonurm, Kaitseliidu Järva maleva Paide ükskkompanii pealik, ütleb, et on tulnud end proovile panema ja lausub õpetlikud sõnad: „Alguses peab tempo olema rahulik, need, kes praegu tormavad, sõidavad lõpuosa autoga.“

Siis saan sabast kinni kodutütardel, kes on täna ärganud juba kell 5, sest nad on tulnud kohale Ida-Virumaalt. Eeldan, et neil pole kodus arvutit, et aega näiteks Facebookis veeta, aga selgub, et on küll. Lihtsalt tegemist on tüdrukutega, kes naudivad otsest suhtelgub, et lemist reaalses tegevuses virtuaalmaailmast rohkem. 10-aastaJa tahavad eristuda teistest. „Homme on eriti lahe ne Gert on koolis rääkida, kus me käisime ja mida tegime.“ Ka teised kodutütred ja noorkotkad, kellega rajal kohtun, täna rajal selleks, kinnitavad, et arvuti on neil kõigil kodus olemas, kuid et end kaitseväe see polevat piisav alternatiiv matkal või metsalaagris kohustuslikuks sõpradega suhtlemisele.

ajateenistuseks ette valmistada.

Isamaaline säde

JAANUS OTS

Üllatused aga jätkuvad. Ennast ületades saan kätte noorkotkad. Selgub, et 10aastane Gert on täna rajal selleks, et end kaitseväe kohustuslikuks ajateenistuseks ette valmistada, harjuda nii koormuse kui ka distsipliiniga. Vaat sellised posid kasvavad Eestis! Tamme pereisa Tavo on hea huumorisoonega mees: „Miks ma siin olen? Ikka templi pärast. Kui lähed omal käel metsa, kuidas sa pärast tuttavatele tõestad, et käisid? Siin saad templi. Ja pealegi ei pea miskit ise korraldama. Muidu lähed

feeling I do each camping. For example, a bike hike arranged by the Green Movement is in my plans. In Naiskodukaitse it is so that if you can not dance, you must do what you can. I can hike. I like Pitka Walk for the reason that I don’t depend on anyone and my speed does not depend on anyone either. I can just walk on my own speed and enjoy it. The load hiking with Naiskodukaitse needs at least four women and when they are not found it can not be made.“ A hiker named Liina says that she has trained for a month in order to walk here today. Her hobby is Nordic Walking. Today being at the Pitka Walk the third time she is sure she was sure she will pass it without problems although they had doubts the last year. The last kilometres on the track were in silence. People are in the deep thoughts as though in meditation feelings. This is somehow fragile and holy feeling that can in no way be spoilt by questions. Then I walk in silence with my thoughts over what I have found out. It was a strange feeling but I saw it all in a new view. Kaitse Kodu! 1/2014

When eating the soups in the finish, the atmosphere was totally different. Although people were tired, the one-rhythmic step had become clumsy, there was a joy to see on the faces on all participants.

Self-analysis of a Psychologist There are no psychology categories that could give a unique explanation to the hiking passion. This is a reason why I try to give an explanation to the phenomenon of walking. Based on Sigmund Freud, it can be said walking can be taken as sublimation, satisfaction of subconscious feelings that the superego and society have declared as taboos. Yet I don’t affect my audience with the possible sexual fantasies. Regardless of the psychological tiredness, I got energy from the forest. It is important that regardless of the release of psychological energy there will be more physical energy afterwards. Even this theory does not explain why I should choose hiking as there are 37

– pole tähtis, kes sa tsiviilis oled ja kui kogenud kaitseliitlane sa oled. Kui käisin esimesi kordi metsas, suhtuti minusse ikka kui võrdsesse, kuigi olin siis „roheline“ ehk algaja. Ja loomulikult olen ma täna siin ka admiral Pitka auks.“

Energiaallikas

Pärnu mees Enn oskab võrdluse tuua oma kogemusest Tartu maratonil: „Tartus võistleb igaüks enda eest. Siin on küünarnukitunne, sügav teadmine, et kedagi ei jäeta maha. Ja üldse tunnen Kaitseliidus ükskõik millisel üritusel tohutut positiivset aurat JAANUS OTS

Loodus/Nature

kaheks päevaks metsa, valmistad seda kaks nädalat ette, aga siin on kõik tehtud: transport, söök, jook ja melu.“ Kuid tegelikult on mehel sügavad isamaalised aated: „Ma olen Eestimaa patrioot ja tahan oma pisikuga nakatada teisi, isegi siis, kui ma endas parasjagu ei tunne sädet, siis ma leian selle. Pitka matkast on saanud meie peretraditsioon.“ Tavo on siin kolme pojaga. Tammede 11-aastane poeg vaatab mulle mõistmatult otsa, kui küsin, kas ta ei karda väsida: „Mida ma kartma pean?“

Naiskodukaitsja Eevi Truska kommenteerib: „Pärast on energiat mitmeks nädalaks, isegi sööma ei pea. Selle tunde nimel käin igal võimalikul matkal, näiteks ka roheliste rattaretk on minu aastaplaanis. Naiskodukaitses on nii, et kuna ma laulda ega tantsida ei oska, tuleb teha seda, mida oskan. Oskan matkata. Pitka matk meeldib mulle eelkõige seetõttu, et sellest osavõtt ei sõltu kellestki ja ka liikumistempo ei sõltu kellestki – kõnnin omas tempos oma mõtetega ja naudin. Naiskodukaitse koormusmatkale on vaja juba vähemalt neli naist kokku saada ja kui ei leia, siis minna ka ei saa.“ Matkaja Liina ütleb, et on juba kuu aega trenni teinud, et täna siin kõndida. Ta on kepikõnniharrastaja. Täna, olles kolmandat korda Pitka matkal, on ta veendunud, et läbib selle probleemideta, kuigi esimesel aastal oli veel kahtlus hinges.

Jana enne teeleasumist Jana before the road

many other physical forms for it like dancing or writing haikus. Hiking as a source of youth has been proven but not in the area of psychology but physiology and medicine. The aging process can be stopped by healthy food and sporty way of life. You can read further about this theory in the book of Bernardino Lombao and Rafael Sartonja published in 2011 and an e-book published a year later by the publication by Estonian Body Building and Fitness Association and translated by Janne Kukk with a title „Revitalisatión“. When analysing myself I must admit that a youthful look can be gained by any methods in any sports halls. To reach the very core of the topic I should link the idea of hiking with the thought of life. Both ideas like „Why to hike?“ and „To live or not to live?“ are difficult to puzzle. According to the Maslow’s theory of needs you can only lead a good life when your needs are satisfied. According to the hierarchy of needs there must be the primary needs like food, 38

Trassi viimased kilomeetrid mööduvad vaevaliselt ja vaikuses. Inimesed on vajunud sügavatesse mõtisklustesse, justkui meditatsioonisarnasesse seisundisse. See on kuidagi habras ja püha tunne, mida mina enam ei malda oma küsimustega rikkuda. Nii sammun samuti vaikuses ja endasse süüvides, mõtiskledes selle üle, mida ma teada olen saanud. Kummaline, et midagi üdini uut ju ei kuulnud, kuid iga inimese sõnastuses ja tunnetu-

drink and safety be satisfied, and thereafter the higher needs like self-realisation. Both Naiskodukaitse and EDL offer many possibilities for selfrealisation through the valuation of the homeland and patriotic activities. One of the very reasons for me must be found here. The life itself makes a sense when I can behave according to my values like my home country not just by idea but also by the real defence that gives a meaning to the existence. Hiking is also a training to be able to defend the country. In this context the hiking can not be replaced but only completed by training. The context of the sense of life means also collecting the experiences. The life is more colourful and richer when getting out of the confort zone. These are the experiences that can not be found in a book or in a film. Naturally I want to test my limits in order to see what I am capable of. However well planned hiking will always give surprises and unexpected events and it gives possibilities to put yourself on trial to find out how you can cope with these situations psychologically and physically. Kaitse Kodu! 1/2014

Psühholoogi eneseanalüüs Ei ole olemas psühholoogiateooriaid, mis võiksid anda ühest seletust kõikide inimeste matkakirele. Seetõttu püüangi psühholoogilise seletuse matkamise fenomenile anda enda kui matkaja eneseanalüüsi kaudu.

This sort of discussion is exactly generated at walking. When leading your daily life and following your daily purposes (rushing to the shop, work, etc.) our thoughts are controlled in the frame of the logical control. On our hiking lane our only purpose is to move from point A to point B without any logical explanation and we can enter into and concentrate on our inner world and to identify our existence, identity, values and sense of life. No one and unique psychological explanation can be given to hiking. There are so many explanations as there are hikers. Colleagues are sometimes doubtful about me when I describe my hiking experiences. They must be somehow right there as there is certainly some masochistic behaviour on the way. Hiking is time for yourself and it gives possibilities to find something for your body and soul. This is something for people who can value a moment and experience.

Kaitse Kodu! 1/2014

kaitseliitlane, Paide linnapea

Pitka matka korraldab Kaitseliidu Järva malev juba seitsmendat korda ning seda peamiselt kahel põhjusel: esiteks austamaks suurt sõjameest admiral Johan Pitkat (1872—1944), kes on Järvamaal sirgunud, ning teiseks rahva suurel ja tungival nõudmisel. Kui aasta-aastalt osalejaskond kasvab, püüa sa siis järgmine matk korraldamata jätta. Seda enam, et nüüd kisub osalejaterivi juba 400 inimeseni ja kui kogu mass korraga liikuma hakkab, on see alguskilomeetritel lummavalt kaunis ja hingemattev vaatepilt, kuidas katkematu inimrivi venib kilomeetri või enamagi pikkuseks nagu väike Balti kett. Seltskond on uhke, inimesed rõõmsad, teekond on alati pikk, kuid seda maitsvamad on pirukad ja kosutavam tee, mida naiskodukaitsjad pakuvad poole matka peal — seal, kus Järva-Jaani vald Kareda vallaks üle läheb. Pitka matk on selline fenomen, mis sundis näiteks eelmist maavanemat juba nädalapäevad pärast haiglast operatsioonilt tulemist 20 km pikkuse retke ette võtma.

Matkamine kui nooruse allikas on lausa teaduslikult tõestust leidnud, kuid mitte psühholoogia, vaid füsioloogia ja meditsiini valdkonnas. Vananemisprotsesse on võimalik pidurdada tervisliku toitumise ja sportliku eluviisiga. Lähemalt sellest teooriast saab lugeda Bernardino Lombao ja Rafael Santonja 2011. aastal raamatu ja aasta hiljem eraamatuna Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu kirjastamisel Janne Kuke tõlkes eesti keeles ilmunud raamatust „Revitalitatsioon, ehk, Kuidas elada saja-aastaseks“. Ennast analüüsides pean tõdema, et oma noorusliku välimuse eest saab võidelda

Commentary

Lähtudes Sigmund Freudi psühhoanalüüsiteooriast võib matkamist vaadelda kui sublimatsiooniprotsessi, rahuldamaks alateadvuslikke tunge, mille superego ja ühiskond on tabuks kuulutanud. Kuid ma ei hakka siinkohal lugejaid traumeerima võimalike alateadvuslike seksuaalfantaasiatega. Oluline on see, et psüühikasisesest protsessist vabanebki hulgaliselt psüühilist energiat, atkamine mis annab inimesele tohutu energialaengu, vaatamata kui nooruse füüsilisele kurnatusele pärast allikas on matka. Kuid ka see teooria ei lausa teaduslikult põhjenda, miks peaksin ma sublimeerimiseks just matka- tõestust leidnud. mise valima, sest selleks on ka palju füüsiliselt lihtsamaid viise, näiteks ükskõik millise kunstivaldkonnaga tegelemine, nagu haikude kirjutamine või tantsimine.

ALO AASMA,

Loodus/Nature

Finišis suppi süües on melu pöördumatult teine. Kuigi inimesed on väsinud ja paljudel rajal kulgenud üherütmiline matkasamm oli muutunud villide ja valutavate jalgade tõttu komberdavaks, on kõigi lõpetanute nägudel näha siiski rõõmu ja rahulolutunnet.

Kommentaar

ses kõlasid teada tõed uues valguses ja sügavama mõistmise tasandil.

ALO AASMA, Member of Estonian Defence League, Mayor of Paide

Järva district of Estonian Defence League organises the Pitka Memorial Walk for the seventh time and there are the main two reasons for it. First of all it is for the honour of the Admiral Johan Pitka (1872—1944) who came from Järva Country, and secondly, at the order of our people. If the number of participants grows every year, it is not possible to skip any hiking. Moreover, the number of participants moves up to 400 people and when the whole mass starts moving, the beginning kilometres are so fair and attractive. The line of people is a kilometre or more like a little Baltic Chain. The company is great, people are glad, and the road is always long but the more tasty are the buns and the more delicious is the tea offered by ladies of Naiskodukaitse (Women’s voluntary defence organisation) in the place where Järva-Jaani Parish has a border to Kareda Parish. Pitka Memorial Walk is a phenomenon that forced the last county administrator to make a road of 20 km one week after an operation in a hospital.

Loodus/Nature

palju tõhusamate meetoditega ükskõik millises spordisaalis trenni tehes. Et jõuda asja tuumale lähemale, peaksin siduma matkamise mõtte elumõttega. Mõneti on mõlemad küsimused „Miks ma matkan?“ ja „Mis on minu elu mõte?“ keerulised käsitleda. Maslow’ vajaduste teooria järgi saab täisväärtulikult elada vaid siis, kui rahuldad oma vajadusi. Tema vajaduste püramiidi järgi tuleb esmalt rahuldada primaarsed – söök, jook, turvalisus – ja seejärel kõrgemad vajadused, nagu eneseteostus. Naiskodukaitse ja Kaitseliit pakuvad hulgaliselt võimalusi eneseteostuseks isamaa väärtustamise ja riigikaitseliste tegevuste kaudu. Arvan, et üks mulle olulistest põhjustest peitubki just siin. Elule annab mõtte, kui saan ennast teostada enda väärtushinnanguid järgides. Kodumaa väärtustamine, mitte ainult idee tasandil, vaid ka riigikaitselise tegevuse kaudu, annab eksistentsile olulise tähenduse. Matkamine on ühtlasi treening, et jaksata õppustel osaleda ja vajadusel ka riiki kaitsta. Selles kontekstis ei saa matkamist asendada, vaid ainult täiendada saalitreeninguga.

Sedasorti arutlused sünnivadki just matkaradadel. Oma igapäevaelu elades ja pidevalt eesmärgipäraselt tegutsedes (rutates poodi, tööle jne) on meie mõtted loogilise kontrolli uigi üherütmili- raames ohjatud. Matkarajal, kus ainukeseks tegevuseks on ne matkasamm liikumine punktist A punkti oli muutunud B ilma mingi loogilise seletusteta, saab psüühika võimaluse villide ja valutavate süüvida sisemaailma ja mõtesjalgade tõttu komtada oma eksistentsi, identiberdavaks, on kõigi teeti, väärtushinnanguid ja elu lõpetanute nägudel mõtte küsimusi.

näha siiski rõõmu ja rahulolutunnet.

Ühest selget ja psühholoogilist seletust ei ole võimalik matkamise fenomenile anda. Nii palju, kui on matkajaid, on ka erinevaid seletusi. Kolleegid kahtlevad mõnikord minu terves mõistuses, kui kirjeldan oma põnevamaid matkakogemusi. Ju neil on oma vaatenurgast õiguski, kindlasti on matkamises terake masohhistliku käitumismustrit. Matkamine on aeg iseendale ja võimalus pakkuda midagi nii kehale kui ka hingele. See on midagi inimestele, kes oskavad väärtustada hetke ja hinnata saadavat kogemust. JAANUS OTS

Elu mõtte konteksti, vähemalt minu arvates, kuulub ka kogemuste kogumine. Elu on rikkam ja värvilisem, kui on julgust panna end proovile ja tulla välja turvatsoonist. Need on kogemused, mida ei saa kätte raamatut lugedes ega filmi vaadates. Ja loomulikult enda piiride testimine, sest tahan tead, milleks olen suuteline. Iga matk, ükskõik kui hästi see pole planeeritud ja kavandatud,

toob kaasa üllatusi, ootamatusi ja annab võimaluse end proovile panna, et saaksin teada, kuidas ma nendes olukordades nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt toime tulen.

Pärnu mees Enn võrdles Pitka matka Tartu maratoniga: „Tartus võistleb igaüks iseenda eest. Siin on küünarnukitunne, sügav teadmine, et kedagi ei jäeta maha“ A man from Pärnu town named Enn compared the Pitka Memorial Walk to Tartu Ski Marathon: „Each one ﬁghts for himself in Tartu. Here is a feeling of scouts and that no one is left behind“

Kaitse Kodu! 1/2014

Meditsiin/Medicine

Väärtuslik meede Kaitseliidu rühmaparameedikute väljaõppe-eesmärkide saavutamisel on õppepraktika kiirabijaamas

Rühmaparameedikud kiirabibrigaadides kogemusi omandamas Rühmaparameediku erialakursuse Kaitseliidus põhieesmärgiks on Kaitseliidu struktuuris olevate rühmaparameediku ametikohtade täitjate koolitamine tegevliikmete seast. Rühmaparameedikud peavad olema võimelised täitma oma ülesandeid nii rahu- kui ka sõjaajal. KERSTI PODMOŠENSKI Rühmaparameediku erialakursuse Kaitseliidus ülem

ühmaparameediku erialakursus Kaitseliidus (RPEKkl) seab lõpetanule laia ja koguni mõnesuguseid vasturääkivusi sisaldava vastutuse. Lisaks n-ö abstraktsele kohustusele anda meditsiinilist esmaabi võimalikus lahinguolukorras peab Kaitseliidu rühmaparameedik olema valmis tagama esmaabi nii oma maleva kui ka üleeestilistel õppustel. Vajadusel saab teda rakendada ka tsiviilstruktuuride abistamisel suurõnnetuste ja katastroofide korral. Rääkimata kirjutamata kohustusest viia läbi või toetada esmaabiõpet oma kodumalevas. Hiljem lisandub vajadus regulaarselt täiendõppel osaleda, et oskusi ja teadmisi värskendada ning uuendada. On need liiga suured ootused ja kohustused ühele vabatahtlikule? Mainimata jäi lähedaste ja tutta-

Kaitse Kodu! 1/2014

RIINU URBAN

A valuable measure in achieving the objectives of the platoon paramedic training course of the Estonian Defence League is practical training in an ambulance

vate lootused saada edaspidi head nõu meditsiinilistes küsimustes ja kursuslase enda sisemine soov olla kiire ja külma peaga meedik.

Parameedik nii sõja- kui ka rahuajal Jättes kõrvale viimasena mainitud ootused, asutakse rühmaparameediku kursusel neid kõrgeid eesmärke siiski püüdma. Seetõttu arvestab 2009. aastal eetõttu arveskirjutatud kursusekava ühelt tab kursusekapoolt erakorralise meditsiini va ühelt poolt tehniku kutsestandardi ja sellele vastava riikliku õppe- erakorralise meditsiini kavaga, mida kasutatakse tehniku kutsestandartervishoiu kõrgkoolides, tei- di, teisalt tänapäevasalt aga tänapäevase lahinse lahingumeditsiini gumeditsiini eripäradega ning kaitseväes läbiviidava eripäradega. väljaõppe nõuetega.

Kaudselt siin see väike, aga huvitav vastuolu peitubki: Kaitseliidus ettevalmistuse saanud rühmaparameedik peab pidevalt teadvustama ja selgelt eristama oma pädevuspiire nn tsiviilolukorras (rahuajal) ja võimalikus lahingusituatsioonis. Ta 41

ARGO BACHFELDT

Meditsiin/Medicine Tervikuna on praktikal kogetu kindlasti hindamatu, sest seal nähtut ja tehtut ei saa ka kõige stressirohkema õppesituatsiooniga kursusel anda All in all, the experiences from the practical training are certainly priceless, because what is seen and performed there cannot be compared with even the most stressful training situation at the training course

Platoon Paramedics Obtaining Experience in Ambulance Crews The main objective of the Platoon paramedic professional training course in the Estonian Defence League is to train people from amongst active members to ﬁll the positions of platoon paramedics in the structure of the Estonian Defence League. Platoon paramedics need to be able to fulﬁl their tasks both at peace- and wartime. KERSTI PODMOŠENSKI Commander of the Platoon paramedic professional training course in the Estonian Defence League

he Platoon paramedic professional training course in the Estonian Defence League (hereinafter RPEKkl) incurs a rather broad and in some respects even contradictory liability on the people finishing the course. In addition to the so-called abstract liability to provide medical first aid in a possible battle situation, the platoon 42

omandab nimelt teadmisi ja oskusi, mida ta ei tohi iseseisvalt rakendada õppusel esmaabi tagades, kuigi võimalik näidustus on olemas, ning samas oskusi, mida sõjaolukorras ei lähe vaja või mida lihtsalt ei saa seal varustuse puudumise tõttu rakendada. Kindlasti ei tasu sõjalist meditsiini ja tsiviilmaailma erakorralist meditsiini teineteisest eristada, paramedic of the Estonian Defence League shall be ready to ensure first aid in exercises in both their own district and across the country. If necessary, platoon paramedics can be called upon to help civil structures in case of major accidents or disasters. Not to mention the unformulated obligation to carry out or support first aid training in their own district. Later on, platoon paramedics will also need to take part in regular supplementary exercises to refresh and renew their attainments. Are these expectation and obligations too high for a volunteer? Plus, there is the expectation of friends and family to gain good advice on medical topics in the future and the inherent wish of the participant to be a fast-responding medic who is able to keep their wits about them.

Paramedic in Wartime and Peacetime While discarding the latter expectations, participants aim at achieving these high goals at the platoon paramedic training course. That is why the Kaitse Kodu! 1/2014

oskusi, mida ta

Seda põhimõtet on püütud ei tohi iseseisseni RPEKkl-i läbi viies valt rakendada igati rakendada, näiteks kaasates instruktoritena õppusel esmaabi erialaspetsialiste, kellel tagades. on ka reaalne kogemus õpetatavas aines. Seni ongi peamised koostööpartnerid rühmaparameedikute kursusel olnud Tartu ja Tallinna kiirabi koolituskeskuse koolitajad, kes oma igapäevatöös kogutud nippe, oskusteavet ja elulisi näiteid edastada saavad. Sõjameditsiini moodulile aga on oma abikäe ulatanud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõja-ja katastroofimeditsiinikeskuse meedikud ja kaitseväe logistikakeskuse tervisekeskuse meditsiiniväljaõppekeskuse instruktorid oma missioonikogemustega.

Kiirabipraktika annab kursuslasele ennekõike ülevaate, kuidas toimib erakorraline meditsiin rahuajal. Ka on kiirabipraktikal tähtis roll patsientidega suhtlemise oskuste arendamisel. Kursuse käigus nukkude ja kursusekaaslaste peal tehtud toimingud saavad teise tähenduse, kui neid on vaja teha päris patsiendile. Praktikal avaneb võimalus suhelda elukutseliste meedikutega ja kuulda vahejuhtumitest, mis neil töös on ette tulnud, ning saada käitumisjuhiseid eri olukordadeks. Näiteks seda, millal on vaja panna kätte kaks paari kummikindaid ning kuidas anda abi patsiendile, kes on vägivaldne ja keeldub sellest. Tekib võimalus isiklikke kokkuleppeid sõlmides tulevikus praktikabaasis oskusi lihvimas käia, sügavama huvi tekkides edaspidi ka kiirabisse tööle asuda. Kiirabipraktikal saab tulevane rühmaparameedik ennast paremini tundma õppida. Seda eriti kõrge prioriteediga väljakutsetele sõites. Ainuüksi tegelik inimese elustamine või liiklusõnnetuses kannatanule abi andmine aitab selgusele jõuda oma võimetes ja selles, mida on vaja praktika käigus või pärast praktikat veel juurde õppida. Pean oluliseks, et pärast kursusel õppimist ja kiirabipraktika läbimist oleks iga Kaitseliidu rühmaparameedik valmis ka rahuajal kiirabile appi minema, kui on vaja suurõnnetuste või massiürituste korral abiks olla.

Meditsiin/Medicine

kursuseülema abi

Parafraseerides Raja Teelet, võib öelda: kodumaa vajab haritud parameedikuid. Sellele on kaasa aidanud nii Kaitseliit kui ka kiirabijaamad, kes on ulatanud abikäe, võttes rühmaparameediku kursuselt praktikante.

LOODUSKASVATUS.EE

Kommentaar

ammugi neid vastandada. Lõppkokkuvõttes on inimkeha anatoomia ja füsioloogia, sealjuures ka haigusseisundid ja traumamehhanismid, samad, lihtsalt tegutsemisalgoritm sõltub konkreetsest olukorrast. Seega saab meditsiinilise esmaabi andmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi omandada ca 90% ulatuses samadele nõuetele tuginedes, mis a omankehtivad kiirabitehnikudab nimelt tele (ja erakorralise meditteadmisi ja siini tehnikutele).

ARGO BACHFELDT,

Üks väärtuslik meede Kaitseliidu rühmaparameedikute väljaõppe-eesmärkide saavutamisel on õppepraktika kiirabijaamas, kus õppurid saavad reaalse abiandmise kogemuse kaudu kinnistada

course syllabus written in 2009 takes into account on one hand the professional standard of emergency medical technician and the corresponding national curriculum applied in the institutions of higher education on health care, but on the other hand the characteristics of modern military medicine and the requirements on the training carried out in the Defence Forces. This is where the small, but interesting contradiction indirectly lies: platoon paramedic trained in the Estonian Defence League must be constantly aware and clearly differentiate the boundaries of their competence in so-called civil situation (in peacetime) and in a possible battle situation. That is to say, they acquire attainments that they cannot apply independently upon ensuring first aid during exercises although a possible indication exists, and also skills that they do not need in wartime or that simply cannot be applied there due to lack of equipment. Clearly military medicine and emergency medical aid in the civil world should not be isolated from Kaitse Kodu! 1/2014

Commentary

Praktika annab reaalse kogemuse ARGO BACHFELDT, deputy commander of the course

Above all, practical training in an ambulance gives the participants an overview how emergency medical aid functions in peacetime. This practical training plays an important role also in developing communication skills with patients. Operations performed on dolls and other participants during the course will have a different meaning once these need to be performed on an actual patient. The practical training provides an opportunity to communicate with professional medics and to hear the incidents they have encountered in their work and to obtain instructions on conduct in various situations. For instance, when to put on two pairs of rubber gloves and how to help a patient who is violent and refuses of any assistance. It creates an opportunity to make personal agreements to improve skills in the training location in the future and to start working in an ambulance if the person has greater interest in the ﬁeld. During the course of the practical training in an ambulance the future platoon paramedic can learn more about himself or herself. Especially during high priority calls. Solely resuscitation of an actual human being or assisting a victim of a car accident helps to get a clear idea of one’s abilities and what needs to be studied further during the practical training or afterwards. I deem important that after studying in the training course and ﬁnishing the practical training in an ambulance, every platoon paramedic of the Estonian Defence League is ready to assist in an ambulance even in peacetime, be it in case of major accidents or mass events. By rephrasing Raja Teele, it could be said that the homeland needs educated paramedics and both the Estonian Defence League and ambulance crews have contributed towards that, the latter by giving a helping hand by accepting trainees from the platoon paramedic training course.

Meditsiin/Medicine

kursusel omandatud teadmisi ja oskusi. Väga oluline on õppurile ka kiirabitöötajatelt saadav tagasiside. RPEKkl õppepraktika kestus on kokku 144 tundi, üldjuhul näiteks kuus 24-tunnist valvet – kõik sõltub kiirabijaama ja õppuri kokkuleppest. Õppur määratakse kiirabibrigaadi juurde n-ö neljandaks liikmeks ja üldjuhul on tal kindel juhendaja.

ARGO BACHFELDT

Lisaks n-ö abstraktsele kohustusele anda meditsiinilist esmaabi võimalikus lahinguolukorras peab Kaitseliidu rühmaparameedik olema valmis tagama esmaabi oma maleva ja ka üle-eestilistel õppustel In addition to the so-called abstract liability to provide medical ﬁrst aid in a possible battle situation, the platoon paramedic of the Estonian Defence League shall be ready to ensure ﬁrst aid in exercises in both their own district and across the country

one another, not to mention set in contrast. Ultimately the anatomy and physiology of a human body, including pathological conditions and trauma mechanisms, are the same, it is a mode of operating that depends on a particular situation. Thus attainments required for providing first aid can be acquired in the scope of approximately 90% on the basis of the same requirements that are implemented for ambulance technicians (and emergency medical technicians). Efforts have been made until now to apply this principle in every possible way upon conducting the RPEKkl, for example by involving specialists with actual experience in the subject taught as instructors. So far the main co-operation partners in the platoon paramedic training courses have been trainers from the Training Centres of Tartu and Tallinn Ambulances who can deliver tips, know-how and actual examples they have gathered in their everyday work. A helping hand for the military medicine module comes from the medics of the War and Disaster Medicine Centre of the Estonian National Defence College and the 44

Praktika lõppedes ks väärtuslik annab juhendaja õppumeede Kaitrile hinnangu, mis on seliidu rüholuline kursuse lõpetamiseks, sest ilma posi- maparameedikute tiivse praktikahindeta väljaõppe-eesmärkikursust lõpetada ei saa. de saavutamisel on Põhiliselt jälgitakse praktikandi praktilisi õppepraktika kiirabioskusi, nt kanüleeri- jaamas. mist, süstimist, vererõhu mõõtmist, EKG tegemist, lahastamist, haavade sidumist, baaselustamist jne, seega lihtsamaid ravidiagnostilisi protseduure, mida nõutakse erakorralise meditsiini tehnikult kiirabis. Lisaks vaadeldakse erialase terminoloogia ning kutse-eetika tundmist, oluline on ka patsientidega suhtlemise oskus. Eelmise kursuse õppepraktika näitel võib väita, et üldjuhul puutuvad kõik õppurid praktikal kokku väga erinevate erakorraliste haigusseisundite ja traumadega, mistõttu tuleb neil ka kõik õpituid oskused ja teadmised proovile panna. Silmas peab mõistagi pidama, et teatud kiiretes situatsioonides ja raskes seisundis patsientide puhul ei saa praktikanti rakendada, sest parainstructors of the Medical Training Centre of the Health Centre of the Logistics Centre of the Estonian Defence Forces with their experience from missions.

Practical Work Gives an Actual Experience A valuable measure in achieving the objectives of the platoon paramedic training course of the Estonian Defence League is practical training in an ambulance, where participants can put into practice the attainments acquired during the course through the experience of providing actual first aid. Feedback received from ambulance employees is highly important for the participants. Duration of the practical training of RPEKkl is 144 hours, that generally forms six 24-hour shifts, but that all depends on the agreement between the ambulance and the participant. A participant is appointed to an ambulance crew as a so-called fourth member and as a general rule the participant has one specific supervisor. Kaitse Kodu! 1/2014

Meditsiin/Medicine

Kommentaar

ANDRE LOHK, tulevane rühmaparameedik

Esimest korda puutusin meditsiiniga lähemalt kokku ajateenistuses, kus sain maitse suhu autojuht-sanitarina teenides. See hakkas mulle meeldima ja reservväelaseks saades astusin kohe Kaitseliitu, kus oli algamas rühmaparameediku kursus. Esialgu oli kursusele minemine seotud rohkem põnevuse ja uudishimuga.

Kuigi Kaitseliidu rühmaparameedikutel pole üldjuhul vaja operatiivsõidukit juhtida, on muud pädevusnõuded parameedikutega võrreldes üldjoontes samad: abistada ja täita arsti või õe korraldusi, viia läbi lihtsamaid protseduure jms. Ning ühe olulisimana: tunda ära eluohtlikud terviseseisundid ja anda esmaabi. Viimane ongi ilmselt kõige tähtsam oskus iseseisva rühmaparameedikuna tegutsemiseks. Et meil ei ole õigusi (vähemalt rahuajal) ega ka piisavalt pädevust ravitoimingute teostamiseks, on meie põhifunktsioon elupäästva esmaabi andmine.

RIINU URBAN

Kursuse ja õpetatava olulisus selgines kursuse käigus. Seda nii kaitsejõudude kontekstis, kus on tarvis üksusi võitlusvõimelisena hoida, kui ka tsiviilelus. Alustades sellest, et võimalike suurõnnetuste ja katastrooﬁde korral peab Kaitseliit suutma oma abi pakkuda, lõpetades minu seisukohalt ehk kõige olulisemaga — teadlikkuse kasvatamisega oma lähikonnas.

Kursuse kõige põnevam osa on kiirabipraktika. Ootused praktikale ja reaalsus ei lange kokku. Kiirabitöös ei olegi vahetpidamata jooksmist ja rahmeldamist ega mitmeid elustamisi päevas. Õnneks. Paraku on, vähemalt Tallinna näitel, kiirabi argielus väga suur osa väljakutsetel, kus kiirabil ei ole kohapeal tegelikult midagi teha — nendeks olukordadeks on kiirabi ülekvaliﬁtseeritud ja -varustatud. Kiirabi ülesanne pole asendada perearsti, psühholoogi ega sotsiaaltöötajat. Ometi on kiirabitöötajatel nendekski töödeks vajalikud omadused ja tihti piisab patsiendile kõigest heast sõnast, mõnest lihtsast mõõtmisest või süstist.

Commentary

Harvem on olukordi, kus on tõepoolest vaja vältimatut arstiabi. Sellistel juhtudel tunnen suurt au, et mul on võimalus olla professionaalsete kiirabitöötajate kõrval, kes teevad patsiendi abistamiseks oma parima. Kuigi kõik kiirabi väljakutsed ei anna võimalust kursusel õpitut ja käelisi oskusi praktiseerida, on sellel kõigel siiski palju sarnasust sõjalise meditsiiniga. Ilmselt on lahinguski kergemate ja raskemate vigastuste kõrval suur osa lahingustressi all kannatajatel.

ANDRE LOHK, future platoon paramedic

The first time I dealt with medicine more closely was during my conscription where I served as a driver-medical orderly. I liked it and when I became reservist I joined the Estonian Defence League where a platoon paramedic training course was about to begin. At first, I joined the course more out of excitement and curiosity. The importance of the course and the subject taught became clearer during the course. Both in terms of the Defence Forces where units need to be kept at fighting power, but also in terms of civil life. Starting from the fact that in case of major accidents and disasters the Estonian Defence League must be able to provide assistance to what in my opinion is the most important aspect — raising awareness in one’s surroundings. Although platoon paramedics in the Estonian Defence League are not in general cases required to drive operational vehicles themselves, other requirements on competence are broadly the same as set for paramedics: assist and perform the orders of a doctor or a nurse, perform simpler procedures etc. And as one of the most important things — recognise life-threatening conditions and provide first aid. The latter is probably the most important skill while operating as an independent platoon paramedic. Since we do not have any rights (at least in peacetime) or sufficient competence for performing treatment procedures, our main function is to provide life-saving first aid. The most fascinating part of the training course is the practical training in an ambulance. Expectation on the training and reality do not coincide. There is no constant running around and fussing or several resuscitations per day in the work of an ambulance. Fortunately. Unfortunately there is a great deal of calls in the everyday work of an ambulance, at least in Tallinn, where the ambulance cannot do anything at the scene — for such circumstances an ambulance is over-qualified and over-equipped. The purpose of an ambulance is not to substitute a family physician, psychologist or a social worker. However, members of an ambulance crew do have the necessary characteristics for such tasks and oftentimes a kind word, simple measurement or an injection is all the patient needs. Circumstances where unavoidable medical care is required are less frequent. In such cases I feel great pride that I have the opportunity to stand beside a professional ambulance crew who give their best efforts to help a patient. Although not all ambulance calls present an opportunity to practice the attainments and manual skills acquired during the training course, all of it does have a lot in common with military medicine. Evidently a great deal of patients in a battle situation suffers from battle stress in addition to those with milder or more severe injuries.

Kaitse Kodu! 1/2014

Lisainfo

Meditsiin/Medicine

RPEKkl-i ÜLESEHITUS

Verejooksude sulgemine ja haavade sidumine.

Kümme statsionaarõppenädalavahetust sagedusega kord kuus.

Fiksatsioonid ja lahastamised. Kannatanu asendid ja transport.

Iseseisev töö kaugõppematerjalidega (kaitseväe e-õppekeskkond llias).

Vabad hingamisteed ja hapnikravi.

Jooksvalt ainekontrollid kursuse jooksul.

Veeni kanüleerimine, infusioonravi ja intramuskulaarne süstimine.

Kohustuslik õppepraktika kiirabijaamades: kokku kuus 24-tunnist valvet ehk 144 tundi. Kursuse lõpukontroll (teooria, praktilised eksamid).

Elustamine: baaselustamisoskused, elustamine ACLS-algoritmi järgi. Meditsiiniline esmaabi (teooria, tegutsemisalgoritmid).

RPEKkl-il KÄSITLETAVAD TEEMAD

Farmakoloogia.

Inimese anatoomia ja füsioloogia.

Suhtlemis- ja kriisipsühholoogia.

Rühmaparameediku (erakorralise meditsiini tehniku) õigused ja kohustused.

Sõjaline meditsiin, meditsiinitaktika. Katastrooﬁmeditsiin.

Meditsiinieetika alused. Olukorra ja ressursside hindamine ning ohutuse tagamine sündmuskohal. Kannatanu uurimisel teostatavad protseduurid. Kannatanu seisundi hindamine erakorraliste haiguste korral. Traumahaige käsitlus: esmane ja teisene ülevaatus.

Further information

tamatult ei omandata kümnel nädalavahetusel kõiki vajalikke oskusi parima vilumuse tasemel, sest need saadakse vaid kogemustega. Küll aga ei tohi õppur enam eksida elementaarsete reeglite vastu ning teatud kindlus tegevuses ja teadmistes peaks olema saavutatud. Siinkohal tasub mainida, et kuigi üks praktika eesmärke on anda õppurile võimalus näha ja kogeda reaalseid olukordi, ei tasu oodata igas valves suuri traumasid ja raskeid COMPOSITION OF RPEKkl

Ained kokku: - kaugõpe 63 tundi; - statsionaarõpe 212 tundi. Lõpukontroll: 16 tundi. Õppepraktika: 144 tundi.

haigusseisundeid. Enamik väljakutseid kipuvadki olema nn rahulikud, kus midagi väga erakorralist polegi ja just nende väljakutsete korral saavad praktikandid kõige rohkem toiminguid sooritada. Ja vajadusel üle sooritada. Vahel aga satutakse tõesti ka ülikiiret abi vajavatesse olukordadesse, kus muud peale varustuse kandmise, kannatanu transpordil aitamise ja Closing bleeding and dressing wounds.

Ten weekends of full-time studies once per month.

Fixation and splinting.

Independent work with distance learning materials (electronic studying environment llias of the Defence Forces).

Positions and transportation of a victim.

Routine examinations of the subject during the training course. Compulsory practical training in an ambulance: six 24hour shifts, which is 144 hours in total. Final examination of the training course (theory, practical examinations).

TOPICS COVERED DURING RPEKkl

Free bronchial tubes and oxygen treatment. Vein cannulation, infusion treatment and intramuscular injection. Resuscitation: basic resuscitation skills, ACLS-algorithm resuscitation. Medical ﬁrst aid (theory, operational algorithms). Pharmacology.

Anatomy and physiology of a human being.

Communication and crisis psychology.

Rights and obligations of a platoon paramedic (emergency medical technician).

Military medicine, medical tactics.

Basics of medical ethics. Assessing the situation and resources and ensuring safety at the scene. Procedures to be performed upon examining a victim. Assessing the condition of the victim in case of a medical emergency. Handling a traumatic patient: initial and secondary examination.

Kursuse kogumaht: 435 akadeemilist tundi

Disaster medicine.

Total volume of the training course: 435 academic hours Subjects in total: - Distance learning 63 hours; - Full-time studying 212 hours. Final examination: 16 hours. Practical training: 144 hours.

Kaitse Kodu! 1/2014

Meditsiin/Medicine ARGO BACHFELDT

pealtvaatamise teha ei saa. Samas annavad need õppurile võimaluse hinnata oma käitumist ja reaktsioone kriisiolukorras: kas jäädakse rahulikuks ja tegutsetakse piisavalt kiiresti ja kindlalt ning suudetakse vajalikku, näiteks ravialgoritmi, meelde tuletada.

At the end of the practical training the supervisor gives an assessment to the participant, which is important for finishing the training course, since the course cannot be finished without a positive grade from the practical training. The main focus is on practical skills of the trainee, e.g. cannulation, injection, blood pressure measurement, taking ECG, splinting, dressing wounds, and basic resuscitation etc, thus the simplest diagnostic procedures that are required from an emergency medical technician in an ambulance. In addition, knowledge of professional terminology and professional ethics is reviewed and the skills of communicating with patients are also important. It can be stated on the basis of the practical training of the last training course that in general the participants see various medical emergencies and traumas during their practical training and therefore they need to test all of their attainments in practice. It should be kept in mind, though, that in certain urgent situations and in case of patients in more severe conditions the trainee cannot be employed, because inevitably all necessary skills are not Kaitse Kodu! 1/2014

Kursuse käigus nukkude ja kursusekaaslaste peal tehtud toimingud saavad teise tähenduse, kui neid on vaja teha päris patsiendile Operations performed on dolls and other participants during the course will have a different meaning once these need to be performed on an actual patient

acquired to the highest level over ten weekends as such level is obtained through practice. Yet the participant may not err in basic rules and some certainty should be obtained in their activities and attainments by that time. It should be mentioned, however, that although one of the objectives of the practical training is to provide the participant with opportunities to see and experience actual situations, participants should not expect to see major traumas and severe conditions during every shift. Most calls tend to be calm with no extreme emergencies and these are the calls when trainees can perform most of the operations. And re-perform them, if necessary. But sometimes they do meet with situations requiring urgent assistance where the trainees cannot perform anything other than carrying equipment, helping in transporting the patient and simply observing. At the same time, such cases provide the participants with opportunities to assess their own behaviour and reactions in a critical situation: whether they remain calm and operate quickly and steadily enough and are able 47

Meditsiin/Medicine

Enamik kiirabi väljakutseid kipuvadki olema nn rahulikud. Just siis saavad praktikandid kõige rohkem toiminguid sooritada

Lisainfo

Most ambulance calls tend to be calm. This is when trainees can perform most of the operations

EELDUSED KURSUSELE KANDIDEERIMISEKS NB! Rühmaparameediku ametikohale määratud (või maleva poolt planeeritud), naissoost kandidaatide korral kaitseväekohustuse võtmine. Vähemalt keskharidus. Läbitud sõduri baaskursus (TSOBKkl, SBK), naiskodukaitsjatel lisaks ka Naiskodukaitse baasväljaõpe (BVÕ). Soovitavalt eelnevalt läbitud nooremallohvitseri baaskursus (NAKkl või NABK). Vastuvõtukatsete läbimine:

RIINU URBAN

- üldfüüsiline test tulemusele „arvestatud“ (võrdub kaitseväes läbiviidava üldfüüsilise testiga); - vestlus;

Tervikuna on praktikal kogetu kindlasti hindamatu, sest seal nähtut ja tehtut ei saa ka kõige stressirohkema õppesituatsiooniga kursusel võrrelda, kuigi kursustel väikestviisi vajalikku stressi (loe: põnevust) ikka tekitatakse.

to recall a necessary aspect, for example a treatment algorithm. All in all, the experiences from the practical training are certainly priceless, because what is seen and performed there cannot be compared with even the most stressful training situation at the training course, although necessary level of stress (i.e. excitement) is created during the training course as well.

Further information

- eelteadmiste test (16-tunnise esmaabikursuse teemade lõikes).

PRESUPPOSITIONS FOR APPLYING TO THE TRAINING COURSE NOTE! Appointed (or planned by the district) on the platoon paramedic position, in case of female candidate undertaking national defence obligation. At least secondary education. Passing the basic training of a soldier (basic military training of an active member of the Estonian Defence League (TSOBKkl), basic training of a soldier (SBK)), in case of members of Naiskodukaitse (Womens’ voluntary defence organisation) also the basic training of Naiskodukaitse (BVÕ). Passing the basic training of junior non-commissioned officer (training of a junior non-commissioned officer (NAKkl) or basic training of junior non-commissioned officer (NABK)) is recommended. Passing entrance tests: - „Passed“ grade on general physical test (equals the general physical test conducted in the Defence Forces); - Interview; - Test of preliminary knowledge (on the topics of a 16-hour ﬁrst aid course).

Kaitse Kodu! 1/2014

Kaitseliit legaliseeriti 1918. aasta 11. novembril1 äsja ametisse asunud ajutise valitsuse ühe esimese ja tähtsaima otsusega, et tagada eelkõige sisejulgeolek ja turvalisus.

TANEL RÜTMAN, major

piirivalve ülesanded. Eeltoodut arvestades pole ka ime, et Vabadussõja lõppedes ootasid paljud pikisilmi organisatsiooni laialisaatmist. Kaitseliitu küll laiali ei saadetud, ent tema tegevus soikus, säilides siin-seal vaid küti- ja spordiseltsides.

A Ajalugu/History

Kuidas Kaitseliit algas

Kaitseliidu peastaabi avalike suhete osakond

maaegne riigimees William am Tomingas väidab oma mälestusustes, et Kaitseliidu seadustamisega ga oli nii kiire seetõttu, et vältida Tallinnas as Pagari tänavas asunud suure konjakilao ao sattumist demoraliseerunud Saksa sõjaaväe kätte. Igal juhul sattus Kaitseliidu du põranda alt välja toomine õigele ajaahetkele: kohe alanud Vabadussõjaks oli olemas mingigi sõjaväeline struktuur ja moodsas mõistes „värbamisväli“. Kaittseliidu üksustest sai hiljem alguse mitu u väeosa, mis praegugi kaitseväe koossseisu kuuluvad, näiteks Vahipataljon jaa Kuperjanovi pataljoni.

Vabadussõja ajal Vabadussõja ajal 1919. aasta jaanuariss tehti Kaitseliitu kuulumine kohus-tuslikuks kõigile 18–60-aastastelee meeskodanikele, kes ei kuulunud d mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased – sakslased, lätlased, venelased jt – pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid ja ületasid lõpuks arvukuselt rahvaväe. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidul 125 000 liiget. Sunduslik Kaitseliitu kuulumine tähendas organisatsiooni liikmetele kõigi ülesannete täitmist, mis olid sõjaolukorras tagalas vajalikud, kaasa arvatud politsei, vanglaametnike ja 1

Kaitseliidu algusdaatumiks peetav daatum on kokkuleppeline nagu paljud teisedki tähtpäevad. Nii peavad mitmed Kaitseliidu malevad oma sünnipäevaks 1917. aasta sügist, kui kohtadel asus tegutsema vabatahtlik Omakaitse. Tänapäeva mõistes Kaitseliidule sarnase organisatsiooni alguse võib tegelikult leida 1917. aasta kevadest. Sõjaeelse Kaitseliidu ja tema alguse kohta vt lähemalt: Noormets, Tiit 2012. Eessõna. In: Lään, Tanel (koost). Ühine tahe: Pilguheit Kaitseliidu minevikku 1925—1940. Tallinn: Kaitseliit, lk 4—11, URL http://www.kaitseliit.ee/ﬁles/kaitseliit/img/ﬁles/ yhine_tahe_web.pdf.

Kaitse Kodu! 1/2014

Kaitseliidu esimene ülem kindal Ernst Põdder võttis enesele vastutuse Kaitseliidu eest 11. novembril 1918 The ﬁrst Commander of the Estonian Defence League, Major General Ernst Põdder, assumed responsibility for the Estonian Defence League, November 11, 1918

Ajalugu/History Petseri maleva patarei kaitseliitlased koos naiskodukaitsjatega einetamas 29. mail 1939 The members of EDL Petseri district eating with the members of Naiskodukaitse, May 29, 1939

Pärast 1. detsembri mässukatset Olukord muutus pärast 1924. aasta 1. detsembri enamlaste mässukatset. Kaks nädalat pärast seda kehtestas kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johann Laidoner oma käskkirjaga Kaitseliidu aju-

How the Estonian Defence League Began The Estonian Defence League was legalized on the 11th of November 1918.1 For the newly entered temporary government, there was an initial decision of the utmost importance to be made, which was to primarily ensure internal security and safety. 1

The date deemed as the starting date for the Estonian Defence League is conventional like many other holidays. Various defence league districts maintain their origins from the autumn of 1917, which is when the Self-Defence Force started to operate in places voluntarily. In modern-day context, a similar Defence League organization can actually be found from the spring of 1917. For the pre-war Defence League and its origins, see also: Noormets, Tiit 2012. Foreword: Lään, Tanel (prepared). Joint Will: Glance to the past of the Estonian Defence League 1925—1940. Tallinn: Estonian Defence League, pgs. 4—11, http://www. kaitseliit.ee/ﬁles/kaitseliit/img/ﬁles/yhine_tahe_web.pdf.

TANEL RÜTMAN, major The Estonian Defence League public relations department

ormer statesman William Tomingas argues in his own memories, that legalizing the Estonian Defence League was quick in order to avoid having the large cognac warehouse located on Pagari Street in Tallinn fall into the hands of the demoralized German Army. In any case the Estonian Defence League arrived on the scene at the right moment in time: there was some existing military structure immediately to initiate the Estonian War of Independence and the modern day notion of the „recruitment field“. From the Estonian Defence League unit, several military units were begun that currently belong to the staff Kaitse Kodu! 1/2014

Ajalugu/History Kaitseliidu Võrumaa maleva raamatupidaja Endel 6. märtsil 1939 Võru kasarmutes The bookkeeper Endel of EDL Võrumaa district in the Võru barracks, March 6, 1939

tise põhikirja. 2. veebruaril 1925 kinnitas valitsus Kaitseliidu uue põhikirja, mis täiendas ja täpsustas seni kehtinud ajutist põhikirja. Uue põhikirjaga määrati kindlaks kogu organisatsiooni juhtimine. Aastatel 1925–1926 oli valitsuse otsusega kehtestatud kõigile Eesti maksumaksjatele Kaitseliidu

maks, mis andis organisatsioonile võimsa rahasüsti ning aitas majanduslikult ja organisatoorselt jalgu alla saada – mõlemal aastal laekus Kaitseliidu eelarvesse sellest maksust üle miljoni krooni (sõjaeelses väärtuses). Taas sai Kaitseliit samas suurusjärgus riigipoolset rahastust alles 1939. aastal.

of the Estonian Defence Forces, such as the Guard Battalion and the Kuperjanov Battalion.

this meant fulfilling all assignments that were necessary in the supply line during the war, including police, prison officer and border guard assignments. Considering the above, it was no wonder that there was a long wait by many for the disbandment of the organization at the end of the Estonian War of Independence. The Estonian Defence League though did not disband but its activity became dormant, preserved here and there only in hunting and sporting associations.

The Time during the Estonian War of Independence During the Estonian War of Independence in January of 1919 the Estonian Defence Force drafted all male citizens from 18–60 years of age, who were not already mobilized. Even other groups living in Estonia, for example Germans, Latvians, Russians etc., were to serve the young republic. The lines of the Defence forces grew and finally exceeded the national army number-wise. As of February 1, 1920, the Estonian Defence Force had 125,000 members. For members of the organization who compulsively belonged to the Estonian Defence League, Kaitse Kodu! 1/2014

After the Attempted December 1 Revolt The situation changed after a December 1, 1924 attempted revolt by a Bolsheviks. Two weeks after this, Lieutenant General Johann Laidoner senior commander of the Defence Force established a temporary authorization of the Defence League 51

Ajalugu/History Kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad Karksis Polli mõisas 4. augustil 1934 Members of the Defence League and Naiskodukaitse at the Polli manor in Karksi, August 4, 1934

kirjanikud. Kaitseliidu ja tema ajakirja kaudu toodi eestlasteni suusatamine, laskmine, matkamine, purilennundus jne.

Viimased sõjaeelsed aastad

Kaitseliidu uus hingamine oli alanud, hoolimata sellest, et mõned vasakpoolsed poliitikud püüdsid alguses Kaitseliidu otstarbekust kahtluse alla seada. 1940. aastaks oli Kaitseliidust kujunenud tõeline üle-eestiline massiorganisatsioon, mis pakkus tegevust kogu perele.

Pärast 1934. aasta riigipööret töötas Kaitseliit tõhusalt propagandamasina teenistuses, propageerides nimede eestistamist ja kodukaunistamisliikumist. Ka võidupüha riiklik tähistamine sai alguse Kaitseliidust.

Lisaks sõjalisele väljaõppele tegeles Kaitseliit ka väga hoolsalt propagandatööga selle sõna heas mõttes. Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! oli 1920ndate lõpul ja 1930ndate alguses (veel enne Pätsi vaikivat ajastut ja propagandatalituse loomist) Eesti suurima tiraažiga üldhuviajakiri, millele tegid kaastööd toonased Eesti parimad aja-

Seega polnud ime, et 1940. aasta juunis Eesti okupeerinud punavõim pidas oma esimeseks ülesandeks Kaitseliidult relvade ärakorjamist ja organisatsiooni likvideerimist. Kaitseliidu juhtivad ohvitserid olid esimesed punaterrori ohvrid. Kaitseliitu kuulumist peeti üheks raskeimaks süüdistuseks ja vaid sellest faktist eluloos piisas

with his own directive. The new authorization was approved by the government on February 2, 1925, which supplemented and specified the already established temporary authorization. The command of the entire organization was concretely designated by the new authorization. From 1925– 1926, the government established a defence league tax for all Estonian taxpayers with a decision that gave the organization a powerful injection of money and helped it to stand on its feet economically and organizationally. During both years, the Defence League accrued over one million Estonian kroon into its budget (pre-war value). In 1939, the Defence League again received the same order of financing magnitude from the nation.

New life came to the Defence League, regardless of the attempt by some leftwing politicians who began to plant suspicions of the feasibility of the Defence League. By 1940, the Defence League established a truly Estonian mass organization that offered activities for the entire family. In addition to military practices, the Defence League was also engaged in very careful propaganda work in the truest sense of the word. At the end of the 1920’s and start of the 1930’s, there was the Defence League’s magazine Kaitse Kodu! [Defend the Home!] (yet created prior to the silent era of Päts and the creation of the propaganda office), an Estonian general interest magazine with Kaitse Kodu! 1/2014

Ajalugu/History Kaitseliitlased õppuse ajal metsas, 1920. aastad During Defence League training in a forest, 1920s

inimese represseerimiseks. Nõukogulaste hirm Kaitseliidu ees oli põhjendatud: suurem osa relvastatud vastupanuvõitlust oli 1941. aastal ja pärast 1944. aastat endiste kaitseliitlaste õlul. 8. jalaväepolgu sõdurid Vabadussõja ajal 1919. aasta suve lõpul. Tagareas paremalt teine lipnik Aleksander Tõrva, kes oli 1918. aastal Saare valla Kaitseliidu ülem ja seejärel Mustvee komandant A soldier of the 8th Infantry Regiment during the Estonian War of Independence at the end of summer in 1919. In the rear line, second from the right, Ensign Aleksander Tõrva, who was the commander of Saare parish unit of EDL in 1918 and then commandant of Mustvee town

the longest printing run, for which the Estonian best journalists of that time worked in cooperation. Through the Estonian Defence League and its magazine, Estonians received skiing, shooting, hiking, gliding etc.

The Last Pre-War Years After the coup d’état of 1934, the Estonian Defence League worked as an efficient propaganda machine for services, propagating estonianization of names and home beautification movements. The Estonian Defence League also started the national celebration of Victory Day. Kaitse Kodu! 1/2014

It was no wonder that the red army, occupying Estonia in June of 1940, had an initial assignment to confiscate the weapons of the Estonian Defence League and to liquidate the organization. The first victims of the red terror were the commanding officers of the Estonian Defence League. One of the worst accusations was belonging to the Estonian Defence League and just the fact of this on a CV sufficed for the repression of a person. The Soviet fear of the Estonian Defence League was justified: the larger part of the armed resistance struggle in 1941 and after 1944 was born by former Estonian Defence League members. 53

Aeg maha/Time-out

Rahvatants kannab rahvustunnet Lõbus, hoogne, uljas, töine, vahel ka lärmakas ja keeruline — selliste sõnadega võib kirjeldada kõiki proove. Rääkimata sellest, et rahvatants aitab värvata Naiskodukaitsesse uusi liikmeid.

TAIVE SAAR Naiskodukaitse Järva ringkond

õsi ta on, et ilma rahvustundeta Naiskodukaitsega liituma ei kiputa. On ju see ühele rahvale omane ühtekuuluvustunne oluline saatja iga naiskodukaitsja tegevuses. Nii ka Järva ringkonnas. On natuke rohkemgi, sest aasta tagasi otsustati ühisel nõul ja jõul luua Naiskodukaitse Järva ringkonna naisrahvatantsurühm.

Laigulised seelikud püüavad pilke

RAID SAAR

Koeru jaoskonna naiskodukaitsja Kerli Sirila oli lasterühmade juhendamisega kokku puutunud, nii lubas tema võtta enda kanda juhendaja rolli, teiseks juhendajaks Paide gümnaasiumi huvijuht Helen Trugi. Esimesse proovi 2012. aasta septembris tulid 15 naiskodukaitsjat ja üks naispolitseinik. Juba oli ka teada, et esimene esinemine ootab Kaitseliidu Järva maleva aastapäevapeol. Ilma vaidluse ja vastupanuta oldi ühehäälselt nõus tantsurühma ühe algataja, Koeru naiskodukaitsja Krisika Ilmjärve ettepanekuga panna rühma nimeks Kõver Küünarnukk.

Folk Dance Carries the National Feeling Fun, dashing, daring, busy, occasionally even loud and complicated — these are the words that apply for every rehearsal. Not to mention, folk dance helps to recruit new members to Naiskodukaitse (Women’s voluntary defence organisation). TAIVE SAAR Järva district of Naiskodukaitse

t is true that there is no tendency to join the women’s voluntary defence organisation without feeling patriotic. The sense of togetherness that is so characteristic for a nation is an important comrade in the activity of every member from women’s voluntary defence organisation Naiskodukaitse. That stands for Järva district just

Tantsude sekka sai korda aetud ka mitmed teised organisatsiooniga seotud küsimused. Muu hulgas esitatud ka liikmeks astumise avaldused juhendaja

as well, if not even a bit more, since a year ago it was decided to create Järva district’s female folk dance group.

Camouﬂage-pattern Dresses Caught the Eye Koeru department’s member of Naiskodukaitse, Kerli Sirila has an experience with conducting the children groups, therefore she took the role of instructing with second instructor, Paide gymnasium’s leisure time teacher Helen Trugi. In September 2012 met 15 members of Naiskodukaitse and one female police officer for the first rehearsal and the first performance was already on the line – the anniversary celebration of Estonian Defence League’s Järva district. One of the idea starters of the dance group, Krisika Ilmjärve from Koeru gave group the name Kõver Küünarnukk [Crooked Kaitse Kodu! 1/2014

Aeg maha/Time-out ANTS LEPPOJA

Helenile ja tantsurühma naispolitseinikule. Mõlemad kuuluvad nüüd Naiskodukaitse ridadesse. Tantsurühma kuuluv õmbleja Pille Raudsepp valmistas tantsijatele laigulisest riidest seelikud. Esialgu prooviriieteks mõeldud rõivad said nii uhked, et naised kasutasid neid tihti ka esinemisriieteks ja pälvisid sellega esinemispaikades palju tähelepanu.

roovide ajal paistis Kõver Küünarnukk silma leidlikkuse ja planeerimisvõime poolest.

taotlusprojekti heaks ja toetas rühma rahvarõivaste hankimist.

… ja ulatasid võileiva Üks meeldejäävamaid ülesastumisi oli 2. veebruaril Viljandi talvisel tantsupeol. Et tegemist oli Tartu rahu aastapäevaga, alustasime päeva Johan Laidoneri monumendi juures mälestushetkega. Pärast tantsimist roniti koos Viljandi Jaani kiriku torni ja heideti pilk talviselt kaunile Eestimaale.

Laigulised seelikud valmis, sai Pille peagi uue ülesande – hakkas õmblema linaseid kleite. Pastlad ja osa õmblustööd maksid naised ise kinni. Materjali osas tuli appi ka Eesti Kultuurkapital, kes kiitis

Kindel siht oli osaleda Järvamaa laulu- ja tantsupeol. Proovide ajal paistis Kõver Küünarnukk silma leidlikkuse ja planeerimisvõime poolest. Kui on teada, et proov kestab tunde ja vahepeal on

Elbow] and it was accepted instantly without any further negotiation.

folk costumes with the material by approving the application for the grant.

Added to the dancing, many other problems related to the organisation got taken care of. Among others, applications were submitted to recruit the instructor Helen and the female police officer from the dance group. Both of them are now members of Naiskodukaitse. Seamstress Pille Raudsepp from the dance group provided the ladies with camouflage-patterned skirts initially meant for rehearsals, but they turned out to be quite fit to wear during performing and attracted a lot of attention. When the skirts were done, Pille soon received a new task – she started sewing linen dresses. The traditional folk dance shoes and part of the tailoring was paid by the ladies themselves, but Cultural Endowment of Estonia also showed support in organising the Kaitse Kodu! 1/2014

... and Shared the Sandwich One of the most memorable performances was on 2nd of February during Viljandi’s winter dance. Since it was the anniversary of Tartu Peace Treaty, the day was started by the statue of Johan Laidoner (one of the most important commanders-in-chief of Estonian Army) with memorial moment. After dancing, the group got a glance of beautiful Estonia in winter from the tower of Viljandi Jaani Church. A certain plan was to participate a song- and dance festival of Järva Country. At the rehearsals, the Kõver Küünarnukk was spotted for the ingenuity and talent of planning ahead – they knew the rehearsals will last for hours with occasional 55

Aeg maha/Time-out

järgi jala õigeks ning astusid vapralt ühte jalga sirges rivis läbi Türi linna.

Rahvatants ja rahvustunne

ANTS LEPPOJA

Mitmele naisele oli see esimene tantsupeol osalemine. Tunnistati siiralt, et elevus on hinges ja artikli alguses mainitud rahvustunne sai aina hoogu juurde. Kasvas kuuluvustunne, teadmine, et teed naiskodukaitsjana tihedalt oma organisatsiooniõdedega koostööd ja oled ühtviisi tegus nii õppusel kui ka tantsupoel.

ootepausid, tegid naised kaasa süüa, võtsid manu välivoodid ja veepudelid ning lõid prooviplatsi äärde üles laagri.

eeme paar segarahvatantsurühmale mõeldud tantsu selgeks. Vaatame, kas suudame nakatada ka Et tantsurühmas käivad koos mehi. Mitmed teiste rühmade liikmed käisid head korraldust kiitmas. Naised teadsid taas lahendust. „Liitu Naiskodukaitsega, siis areneb ka lahenduste leidmise taju,“ selgitasid nad ja ulatasid uudistajale võileiva.

naised üle Järvamaa, oli Kõveral Küünarnukil au marssisda tantsupeoparaadi eesotsas ja rikkaliku paraadikogemusega naised sättisid iseenesest trummilöökide breaks, so the ladies brought food, water bottles, cots, and set up a camp near the rehearsal site. Many members from other groups stepped by to praise the remarkable organisation skills. The ladies once again knew the perfect answer: „Join Naiskodukaitse to improve your senses for finding solutions,“ they explained and passed the curious a sandwich. Since the dance group gathers women from all over the Järva Country, Kõver Küünarnukk was honoured to march, and ladies with plenty of parade experience set their feet by the drum beats and proudly stepped through the town of Türi in a straight line.

Folk Dance and Patriotism For some it was the first time to participate in a dance festival. The excitement was sincerely admitted and the national feeling built stronger and stronger. The sense of togetherness also grew, knowing you are co-operating with your sisters from the organisation and are active on the training as well as on the dance festival. 56

Läinud sügisel alustati uue hooga proovidega Paides. Paar naist loobus, kuid neli uut tuli asemele. Et koos käib seltskond tõeliselt energilisi ja lustakaid naisi, ei saa tekkida ka rutiini. Otsustati, et tänavusel Kaitseliidu aastapäeval tuleb pakkuda taas midagi uut – tuleb kutsuda rühmaga liituma mehed. „Teeme paar segarahvatantsurühmale mõeldud tantsu selgeks. Vaatame, kas suudame nakatada ka mehi,“ oli juhendaja Kerli ettepanekuga nõus. Selgus, et suudavad. Napile mõtlemisajale vaatamata tuli juba esimesse ühisproovi viis kaitseliitlast ja kolm kinnitasid, et liituvad kindlasti järgmisel korral. Jah, kui aasta tagasi välja öeldud mõte, et teeme oma rahvatantsurühma, pani nii mõnegi muigama ja kahtlema, siis 12 kuud hiljem, nähes tulemusi ja sära naiste esinemistel, kõlavad vaid tunnustavad sõnad ning imetlejaid ja huvilisi jagub. Rahvatants on tegevus, mis hoiab püsivalt värske ka rahvustunde. Last autumn a new wave of rehearsals started in Paide. Few ladies quit, but four came in as replacement. There is no room for routine, either, with a party of energetic and playful women. For this year’s anniversary of Estonian Defences League it was decided to offer something new – a group including men. Instructor Kerli agreed: „We will study some folk dances for mixed groups. Let’s see if we can sweep in the men.“ Turned out, they could. Despite the short notice, the first mixed groups rehearsal hosted five members of the Defence League and three of them promised to participate in the next gathering as well. When the thought of forming our own folk dance group was said out a year ago, it made a few smirk and doubt the success, but seeing the outcome and the special something in the way the ladies dance now, 12 months later, you can only hear the recognition, sparing the admirers and the interested. Folk dance is an activity that keeps the national feeling fresh and growing at all times. Kaitse Kodu! 1/2014

aiskodukaitsjad andsid 11. detsembril kaitseväe esindajatele üle 200 omakootud sõrmikuja sokipaari ning 200 purki sõdurimoosi, mis on jõulukingituseks välismissioonidel teenivatele Eesti kaitseväelastele. Kodutütred valmistasid kingituseks paarsada jõulukaarti. Kaitseväe tugikeskuse juhataja Andres Siplane ütles, et kui tavaliselt saadetakse välismissioonidel teenivatele kaitseväelastele üks alusetäis kingitusi kuus, siis jõulukuul on neid vähemalt kolm. „Meie meestele on see suureks motivatsiooniks, kui saadetakse väljastpoolt perekonda kingitusi, mis on tehtud nendele mõeldes ja südamega,“ sõnas Siplane. Naiskodukaitse neljanda kudumisprojekti raames valmis sel aastal üle 200 paari kudumeid. Kudujaid oli umbes 100 igast Eesti nurgast, enamik neist Naiskodukaitse vabatahtlikud liikmed. Sõdurimoosi valmistasid juba teist aastat Lääne ringkonna naiskodukaitsjad, kes keetsid suures välikatlas maitsvat õunakeedist, mis pandi purki ja varustati isetehtud siltidega. „Heategemise soovist valminud rahvusmustrites kingitused on täis ürgset väge ja tuletavad missioonil olijatele meelde, et kaugel kodumaal mõeldakse nende peale,“ ütles Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming.

Kaitse Kodu! 1/2014

EESTI MISSIOONISÕDUR TÄNAB Jõulupühade eel saabus Afganistani Camp Bastioni sõjaväebaasi saadetis, mis on pealtnäha justkui üks paljudest. See saadetis sisaldas käsitsi kootud villaseid sokke ja kindaid, sõdurimoosi ning kodutütarde kujundatud jõulukaarte. Iga sokipaar on üks paljudest. Iga kindapaar on samuti üks paljudest, mida Eesti emad, naised ja tüdrukud on oma nobedate näppudega kudunud. Ka jõulukaardid edastavad soove ja pühadetervitusi, mis on ühed paljudest. Nõndasamuti saab öelda ka sõdurite kohta. Iga Eesti sõdur on üks paljudest... Nagu inimkond on aastasadade jooksul selgeks saanud, koosneb tugev, järeleandmatu kett paljudest üksikutest tugevatest lülidest. Selline kett on kindlasti ka C-Coy (Charly kompanii). Need on „jääkarud“, kelle kohta saab Afganistani missiooni kontekstis öelda, kui kasutada logistikute sõnavara, „esimesena sisse ja viimasena välja“. Karmid mehed. Teisiti ei olekski võimalik. Samas teab igaüks, et väljend „mehed ei nuta“ on nõrkade lipukiri, sest üksnes tugev mees ei häbene välja näidata, et tal on süda, hing ja emotsioonid.

Vaba tahe/Free will

Naiskodukaitsjad ja kodutütred jagasid missioonisõduritele jõulusoojust

Kallid naised ja tüdrukud, naiskodukaitsjad ja kodutütred! Teie kootud kindad ja sokid, teie purkidesse pandud ja kaunite siltidega sõdurimoosid ning liigutavalt südamlikud jõulukaardid tegid meid hetkeks heas mõttes nõrkadeks. Hinge tuli soojus ja südamesse siiras rõõm. Need olid jõulud. Aitäh teile! Jätkugu teil tahtmist ja armastust rõõmustada meiesuguseid tänulikke inimesi, kes ei oska Eestit ilma teieta enam ette kujutada! Paraadil näeme!

Armastuse ja lugupidamisega Eesti kontingendi ja jalaväekompanii ESTCOY-17 nimel major HANNES VÕRNO

Vaba tahe/Free will

ESTONIAN MISSION SOLDIER EXPRESSES GRATITUDE

Naiskodukaitse and Kodutütred Shared Christmas Warmth with Mission Soldiers

n the 11th of December, members of the Women’s voluntary defence organisation Naiskodukaitse gave 200 pairs of hand-knitted mittens and socks and 200 jars of soldier’s jam over to the representatives of the Defence Forces intended to be Christmas gifts for the Estonian servicemen serving in foreign missions. Members of Estonian Defence League girls’ organisation Kodutütred made a few hundred Christmas cards to go with the presents. Andres Siplane, Head of the Military Support Centre of the Defence Forces, said that usually one pallet full of presents are sent to the servicemen serving in foreign missions per month, but in December there were at least three. „This is a great motivation for our men when someone other than their own families send them heartfelt presents made while thinking of them,“ said Siplane. This year, over 200 pairs of knitted items were made throughout the fourth knitting project of . There were approximately a hundred persons knitting all across Estonia, most of who were volunteer members of . For the second year in row, soldier’s jam was made by the members of Lääne district of Naiskodukaitse who cooked delicious apple jam in a huge field pot, then preserved the jam and decorated it with hand-made labels.

KAITSEVÄGI / ESTONIAN DEFENCE FORCES

„The presents with national patterns on them and made from heartfelt goodwill are filled with pristine power and remind those on the mission that far away in their homeland someone is thinking about them,“ said Airi Tooming, Chairwoman of .

Just before Christmas a package that seemed like one of dozens was received in the Camp Bastion military base in Afghanistan. This package included hand-knitted woollen socks and mittens, soldier’s jam made by members of Women’s voluntary defence organisation Naiskodukaitse and Christmas cards designed by members of Estonian Defence League girls’ organisation Kodutütred. Every pair of socks is one of dozens. Every pair of mittens is also one of dozens that were knitted by the nimble fingers of Estonian mothers, women and girls. Even the Christmas cards send wishes and holiday greetings that are one of dozens. The same could be said about soldiers. Every Estonian soldier is one of dozens. Mankind has learned over hundreds of years that a strong, unyielding chain is formed of dozens of strong individual links. C-Coy (Charlie Company) is certainly that kind of chain. It is formed of socalled polar bears that may be referred to in the Afghanistan mission context as „first in — last out“ if we use logistics lingo. These are tough men. It would not be possible otherwise. Still, everyone knows that the phrase „real men don’t cry“ is the slogan of weak people, since only a strong man is not ashamed to show he has a heart, soul and emotions. Dear women and girls, members of and Kodutütred! The mittens and socks you knitted, soldier’s jams you preserved and decorated with beautiful labels and the heart-warming Christmas cards made us weak for a moment, but weak in a good sense. Our souls were filled with warmth and our hearts with pure joy. This was Christmas. Thank you! May you always have the will and cordiality to delight grateful people like us who cannot even imagine Estonia without you anymore. We will see you at the parade.

With love and heartfelt regards, In the name of the Estonian contingent and infantry company ESTCOY-17 Major HANNES VÕRNO

Kaitse Kodu! 1/2014

vaata http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu ************* Veebist leiad ka juba ilmunud ajakirjade arhiivi, k천iki numbreid saab pdf-failina tasuta alla laadida

Telli KK! postkasti! Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 â&#x201A;Ź Ajakiri on sulle tasuta, maksad vaid postikulu Vormista tellimus Eesti Posti tellimiskeskkonnas www.post.ee vĂľi postkontoris Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! ilmub 8 korda aastas