Kaitse Kodu! nr 2 2013. a by Kaitse Kodu!

AASTA NAISKODUKAITSJA JA AASTA KAITSELIITLANE 2012 NOMINENDID

KAITSE

KODU! NR 2/2013 (118/564)

KAITSELIIDU AJAKIRI

ON SAABUNUD TULEVIK — MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITE VÕIDUKÄIK

Võtke eeskuju: Kristjan Bachman ja Lembe Lahtmaa

SOOMLASED SAID UTRIA DESSANDIL TAAS TALVESÕJA MAIGU SUHU

NR 2/2013 (118/564) AASTA NAISKODUKAITSJA JA AASTA KAITSELIITLANE 2012 NOMINENDID

KAITSE

KODU! NR 2/2013 (118/564)

KAITSELIIDU AJAKIRI

ON SAABUNUD TULEVIK — MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITE VÕIDUKÄIK

Võtke eeskuju: Kristjan Bachman ja Lembe Lahtmaa

SOOMLASED SAID UTRIA DESSANDIL TAAS TALVESÕJA MAIGU SUHU

15-tonnine „kingitus", mis avati 75 aastat hiljem

Aasta naiskodukaitsja ja aasta kaitseliitlane 2012

Riigikoguliigu liige Priit Sibul: sõdurioskused on abiks ka tavaelus

Sõda, mis muutis Euroopat

On saabunud tulevik — mehitamata õhusõidukite võidukäik

Autasustamine

Kõik autod on kuulikindlad ainult Hollywoodi filmis

Soomlased said Utria dessandil taas Talvesõja maigu suhu

Metsavendluse näitus toob punkri muuseumisaali

Poisid olid poisid ka enne Teist maailmasõda

Teeme pahavara elu raskemaks

Kaitse Kodu! 2012. aasta parimad

Test. Vesi on elu ehk veepudelid võrdluses

Sisukord

NAISKODUKAITSE

KAANEFOTO: ARDI HALLISMAA

Staabiassistentide kursusel vilisesid vildikad

Argipäevast hüppes ehk ära iial ütle iial

Kogemused kui nopitud õunad

Näputööd loosirattasse

NOORTEORGANISATSIOONID

Kaitse Kodu! 2/2013

Intensiivõpe vormib noorkotkast salgapealiku

Võrumaa uus noorteinstruktor tahab kinkida lastele positiivseid hetki

Peatoimetaja veerg

Miks me kiidame?

kskord, mitte kuigi kaua aega tagasi, juhtus Jaapanis selline lugu: teadlased õpetasid kolme katsealuste gruppi sõrmedega rütmi toksima, seejärel kiitsid üht gruppi edusammude eest, teisi mitte. Järgmisel päeval tehti katsealustele toksimise kontrolltöö ja… Küllap ma sellest katsest ei kirjutakski, kui kiitust saanud grupp poleks näidanud märkimisväärselt paremaid tulemusi. Põhjuseks keemiline ühend dopamiin, mida mõnikord ka looduslikuks mõnuaineks nimetatakse. Dopamiin on seesama aine, mis tekitab armumistunnet ja mille seoste üle šokolaadisöömisega teadlased alles vaidlevad. Jaapani sõrmerütmikatses pidi just kiitusest põhjustatud dopamiin olema see, mis aitas harjutuse eeldatavalt järgmisel ööl une ajal lihasmälusse talletada, sest harjutasid kõik grupid võrdselt ja kontrolltööst ei teadnud keegi ette. Vähe sellest. Teadusajakirjanik Alex Hutchinson kirjutab sportlastele mõeldud veebilehel www.runnersworld.com, et lisaks dopamiinile vallandab kiitus ka testosterooni, mis viib vahetult paremate treeningu- ja võistlustulemusteni. Kas me kiidame siis selleks, et teadlikult ja efektiivselt õigeid oskusi kinnistada ja lihtsate vahenditega võimekust suurendada? Ei usu. Maitsvat toitu proovides ümiseb meist enamik heakskiitvalt ka siis, kui kokka, kelle ajus kiituse abil dopamiini ja testosterooni vabastades tema sooritust kinnistama ja parandama peaksime, pole üldse läheduses. Usun, et siiras kiitus on loomulik instinkt ning valgetes kitlites teadusmeeste seletused selle mõju ja toimemehhanismide kohta hea julgustus utilitaristlikus maailmas ikka veel siiralt kiita ja sellest rõõmu tunda. Palju õnne kõigile aasta kaitseliitlase ja aasta naiskodukaitsja nominentidele, aumärkide kavaleridele ja tänukirjade saajatele ning kõigile Kaitse Kodu! aasta parimate lugude ja piltide autoritele! Te meeldite meile. LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliit

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925

Kaitse Kodu! internetis kaitsekodu.kaitseliit.ee www.facebook.com/kaitsekodu

Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas

Kaitse Kodu! postkastis

Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Naiskodukaitse

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi Makett ja küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida maleva personalispetsialisti juures Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta.

Noored Kotkad

Vabatahtlikud fototoimetajad: Enn Sutting ja Eevi Kutpri Toimetus: Toompea 8, Tallinn 10142 Telefon 717 9106

Kodutütred

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 Kaastööde saatmise tähtajad: 11. märts, 22. aprill, 3. juuni, 15. juuli, 26. august, 14. oktoober

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! 2/2013

Uudised LIIVI REINHOLD

Alu mõisas asuvas Kaitseliidu Koolis tähistasid õppurid Tartu rahu 93. aastapäeva piduliku rivistusega

Tartu rahu aastapäev URMAS SAARD

Kaitseliitlaste osalusel meenutati 2. veebruaril kõikjal üle Eesti 93 aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest. Sel puhul asetati pärjad ja süüdati küünlad Vabadussõjaga seotud mälestusmärkide juures. Kaitse Kodu! pani kokku galerii Tartu rahu aastapäeva tähistamisest mitmel pool Eestis.

Viljandis asetasid pärjad kindral Laidoneri ratsamonumendile maaja linnavalitsuse ning Kaitseliidu Sakala maleva esindajad

ENN SUTTING

HEINO REBANE

Üle poolesaja inimese kogunes Kuressaare kesklinnas asuva Vabadussõja mälestusmärgi juurde, et meenutada pärgade paneku ja küünalde süütamisega Eesti eest langenud kangelasi

VILJANDI MAAVALITSUS

SANDER ILVEST/SAARTE HÄÄL

Pärnu kaitseliitlased tähistasid Tartu rahu aastapäeva pärgade asetamisega Vabadussõja monumendi jalamile Alevi kalmistul

Hiiumaa kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred tähistasid Tartu rahu aastapäeva piduliku rivistuse ning pärgade, lillede ja küünalde asetamisega Teises maailmasõjas hukkunud hiidlaste mälestusmärgi juurde

Kaitse Kodu! 2/2013

Haapsalus tähistasid kaitseliitlased Tartu rahu 93. aastapäeva lillede panekuga Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde Lossiplatsil. Sealt juhatasid 93 küünalt edasi Jaani kirikusse, kus kuulati tähtpäevakõnesid ja Haapsalu muusikakooli õpilaste esinemist

Uudised KAITSEVÄGI

Lääne malev taastas Lihula üksuse

Uue riigikaitse arengukava sõjalise kaitse osa sai valitsuse heakskiidu Sõjalist kaitset puudutav osa läinud aasta lõpul meedias tõsist arutelu tekitanud riigikaitse arengukavast aastateks 2013—2022 sai 24. jaanuaril valitsuse heakskiidu. Riigikaitse arengukava peamine juhtmõte on reaalsete ja vajadusel kiirelt reageerida suutvate üksuste tootmine ning see dokument määrab riigikaitse strateegia alusel kaitsevõime tugevdamise prioriteetsed suunad ja võimenõuded, pikaajalised arendusprogrammid ja üldised ressursipiirangud kaitsevõime arendamisel. Ressurssidele ja vajadustele vastavad võimed on nüüdseks välja selgitatud sõjalise kaitse osas ning nende osas on ka otsused langetatud, kuid sama tuleb teha ka tsiviilvõimete planeerimise valdkonnas. Seetõttu tänavu planeerimine jätkub. Eesmärgiks on esitada valitsusele aasta lõpuks mittesõjaliste valdkondadega täiendatud ja riigikaitse strateegiale vastav täielik riigikaitse arengukava.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili allkirjastas 30. jaanuaril Kaitseliidu Lääne maleva uue struktuuriüksuse — Lihula üksikkompanii — loomise käskkirja. Senisele kolmele malevkonnale (Hiiumaa, Haapsalu ja Risti) lisandunud Lihula üksikkompanii taasmoodustamine jätkab Lõuna-Läänemaal asunud vabatahtliku riigikaitseüksuse ajalugu. Juba 1925. aastal nimetati algselt III malevkonna nime kandnud üksus ümber Lihula malevkonnaks ning 1931. aastal andis kindral Ernst Põdder sellele üksusele üle malevkonna lipu. 1990. aastal alustati just Lõuna-Läänemaal Kaitseliidu Lääne maleva loomist, mille ühe üksusena asutati taas Lihula malevkond, mis 2004. aastal seoses struktuurimuudatustega likvideeriti ja mille isikkoosseis liideti Risti malevkonnaga. Piirkondliku üksuse kaotamisega kaasnes tavakaitseliitlasest kaugenemine, mistõttu kaitseliitlased ega ka kohalik elanikkond ei väärtustanud enam olulisel määral vabatahtlikku riigikaitseorganisatsiooni kuulumist. 2012. aasta suvel tegid Lõuna-Läänemaa kaitseliitlased avalduse piirkondliku üksuse moodustamise vajalikkuse kohta, et tugevdada niiviisi Kaitseliidu mainet kohaliku elanikkonna seas ja tagada liikmeskonna jätkusuutlikkus. Sama aasta lõpul korraldati uue üksuse asutamiskoosolek.

KAITSELIIT

Riigikaitse arengukava kehtestab valitsus kaitseministri ettepanekul kümneks aastaks ja see vaadatakse üle kaitseministri ettepanekul igal neljandal aastal. Arengukava koostasid ühiselt kaitseministeeriumi ja kaitseväe eksperdid, arvestades ka Eesti liitlaste sõjaliste plaanidega.

Tallinna maleva pealikuks sai major Abel Kaitseliidu Tallinna maleva juhtimise võttis 7. jaanuaril üle major Lauri Abel, vahetades välja major Eduard Nikkari, kes jätkab teenistust Kaitseliidu peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna väljaõppejaoskonna ülemana.

KAITSELIIT

Major Abel (40) alustas teenistust kaitseväes 1993. aastal (pärast ajateenistuse läbimist) Kalevi pataljonis, teenides seal rühmavanema, rühmaülema, luureohvitseri ja operatiivülemana. Hiljem on major Abel teeninud Rahuoperatsioonide Keskuse staabiülemana, kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas erinevatel ametikohtadel ja kaitseministeeriumis. Aastatel 2005—2006 teenis ta Afganistani Islamivabariigis sõjalise vaatlusmeeskonna ülemana. Major Abel on lõpetanud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste keskastmekursuse cum laude, Ameerika Ühendriikide maaväe kindralstaabi ohvitseride kursuse jm erialaseid kursusi kodu- ja välismaal. Teda on autasustatud kaitseministeeriumi III klassi teeneteristi, kaitseväe peastaabi teeneteristi, rahvusvahelises sõjalistes operatsioonides osalenu medali, Kalevi pataljoni ja Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemärgi ning mälestusmedaliga „10 aastat taastatud kaitseväge“.

Kaitse Kodu! 2/2013

Uudised KAITSELIIT

Kaitseliidu relvatehnikud saavad kaitseväes koolitust Kaitseväe logistikakeskuse materjaliteenistuses algas 4. veebruaril Kaitseliidu relvatehnikute koolitamine. „Meie eesmärk on luua olukord, et Kaitseliidus ja kaitseväes oleksid kõikjal olemas ühtsetel väljaõppealustel ette valmistatud relvatehnikud, sest mida rohkem suudetakse üksuse tasandil relvi korda teha, seda kiiremini taastatakse üksuse võitlusvõime. Kui üksuses on hea relvatehnik, kes jälgib pidevalt, kuidas relvi kasutatakse ja hooldatakse, on tagatud ka relvade pikem eluiga,“ ütles major Janek Zõbin logistikakeskuse materjaliteenistusest. Neli nädalat kestval koolitusel õpetavad logistikakeskuse spetsialistid Kaitseliidu relvatehnikutele II liini käsitulirelvade remonti ja hooldust, mis seisneb oskustes leida relva rikkeid, tellida varuosi, vahetada välja relva põhidetaile ja kasutada õiget erialaterminoloogiat. Samuti peab üksuse relvatehnikul olema täpne ülevaade kaitseväe logistikakeskuse tasandil tehtavatest relvade hooldus- ja remonditöödest. Koolitusel osalevad Viru, Alutaguse, Pärnumaa, Võrumaa ja Tallinna maleva kaitseliitlased. Väljaõppe läbinud relvatehnikud saavad logistikakeskuselt tunnistuse, mis lubab neil iseseisvalt II liini käsitulirelvi remontida ja hooldada.

Tsiatsungõlmaal valmis Baltimaade moodsaim tiir

Leonhardi „Manööversõja kunst“ ilmus eesti keeles

Kaitseminister Urmas Reinsalu ja Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Maidu Allikas avasid 6. veebruaril Võrumaal uue poolkinnise lasketiiru, mis on Baltimaade moodsaim. 300-meetrises Tsiatsungõlmaa lasketiirus on kasutusel elektrooniline sihtmärgisüsteem, tänu millele saavad laskjad kontrollida lasketulemusi senisest ajasäästlikumalt. Ka vähendab tiiru uudne poolkinnine konstruktsioon tunduvalt müra ümbruskonnas ja tagab senisest suurema ohutuse.

AS Eesti Ajalehed esitles 4. veebruaril Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste aulas Robert R. Leonhardi raamatut „Manööversõja kunst. Manööversõja teooria ja maa-õhk lahingud“, mille on eesti keelde tõlkinud kolonelleitnant Toomas Väli. Raamatu sissejuhatuses rõhutab kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras, et tegemist ei ole ajaviitekirjanduse, vaid raamatuga, mis annab suurepärase ülevaate manööversõja olemusest ja arengust. „Robert R. Leonhardi esitatud manööversõja põhimõtteid illustreerivad ajaloolised näited alates antiigist kuni esimese Lahesõjani, mis pakuvad huvi ka Eesti lugejale ja aitavad paralleele tõmmata meie endi sõjaajalooga,“ kirjutab kindral Terras. „Manööversõja kunst“ on sarja „Riigikaitse raamatukogu“ kolmas raamat. Varem on sarjas ilmunud Phillip M. Taylori „Mõtterelv. Propaganda ajalugu vanaajast tänapäevani“ ja Geoffrey Tilli „Merevõim. Teejuht XXI sajandisse“.

Kaitse Kodu! 2/2013

Uudised

Omavalitsused tunnustasid Kaitseliidu malevapealikuid JÄRVAMAA VAPIMÄRK MAJOR NIGLASELE Järvamaa vapimärgi nõukogu otsusega saab tänavu maakonna kõrgeima autasu Kaitseliidu Järva maleva pealik major Arvi Niglas olulise panuse eest riigikaitse arendamisse ja isamaalise kasvatustöö edendamisse Järvamaal. Arvi Niglas on Kaitseliiduga seotud alates 1992. aastast, algul vabatahtliku kaitseliitlase ja alates 1994. aastast kaadrikaitseväelasena. Aastatel 1995—2003 oli ta Kaitseliidu Järva maleva staabiülem ja alates 2003. aastast on major Niglas Järva maleva pealik. Panuse eest riigikaitse arendamisse on teda tunnustatud kaitseväe ja Kaitseliidu aumärkide ning Järvamaa teenetemedaliga. Järva maavanem Tiina Oraste ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Kaido Ivask andsid Järvamaa vapimärgi Arvi Niglasele üle 23. veebruaril Paide Kultuurikeskuses Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktusel.

LIIVI REINHOLD

Järvamaa vapimärki antakse välja alates 1998. aastast. See on asutatud Järvamaale osutatud teenete tunnustamiseks ja on maakonna kõrgeim autasu. Järvamaa vapimärki annavad välja Järva maavanem ja Järvamaa Omavalitsuste Liit Järvamaa elanikele, erandina ka Eesti ja välisriikide kodanikele, kellel on eriti silmapaistvaid isiklikke teeneid Järva maakonna ees. Järvamaa vapimärgiga on enne major Niglast autasustatud 32 inimest.

MAJOR JUHANS PÄLVIS HAAPSALU VAPIMÄRGI Haapsalu linnavolikogu otsustas anda linna vapimärgi Kaitseliidu Lääne maleva pealikule major Arnold Juhansile. Linnavalitsuse pressiesindaja Tõnu Parbuse sõnul esitati vapimärgile neli kandidaati. Linnavolikogu otsusel said Haapsalu vapimärgi Kaitseliidu Lääne maleva pealik Arnold Juhansi ja Haapsalu kultuurielu edendaja Aita Mölder.

KRISTJAN PRII

Vapimärgi esildise seletuskirjast loeme, et peaaegu 20 aastat on Arnold Juhans teeninud korrakaitseorganites, läbides oma karjääri jooksul tee nooreminspektorist kriminaalosakonna ülemkomissarini, ja kogu tema teenistus on olnud seotud Haapsalu ja Lääne maakonnaga. Arnold Juhansi juhitud kriminaalosakond oli üks Eesti politsei edukamaid ja see tagas Haapsalu linna ja Lääne maakonna elanike turvatunde.

Kes kaitseks kodu? Mida kõrgemat sõjaväelist auastet omatakse, seda tõenäolisemalt ollakse oma sõnutsi valmis kallaletungi korral kaitsetegevuses osalema. Ka Kaitseliidu liikmete ja sellega liituda plaanijate kaitsevalmidus on suurem kui nende oma, kes Kaitseliitu ei kuulu ega kavatse ka sinna astuda. Kõrgem kaitsevalmidus on ka põhi- ja kõrgema haridusega vastanutel, väiksem aga keskmise haridustasemega respondentidel. Madalaima sissetulekuga küsitletud on vähem valmis ise kaitsetegevuses osalema. Regiooniti kinnitavad oma kaitsevalmidust enim Lõuna-, Lääne- ja Põhja-Eesti (v.a Tallinn), vähim aga Ida-Virumaa reservväelased. Andmed pärinevad 2012. aastal Kevadtormil osalenud reservväelaste seas läbi viidud uuringust.

Juulis 2001 astus Arnold Juhans kaitseväe tegevteenistusse ja määrati Kaitseliidu Lääne maleva pealikuks. 2005. aasta jaanuaritormi ajal oli ta üks päästeoperatsiooni juhtidest. Malevapealiku ja linnakodanikuna võtab ta aktiivselt osa Haapsalu kultuuri- ja massiüritustest ning Haapsalu sõjaajaloo talletamisest.

Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis reservväelasena oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses? (%; n=546) 18

jah, kindlasti tõenäoliselt küll

töenäoliselt mitte kindlasti mitte ei oska öelda

13 7 12

Allikas: Kaitseväe reservväelaste küsitlus, september 2012. Tõnis Stamberg (Kaitsevägi)

Kaitse Kodu! 2/2013

Sõjaraud 2 X DEMINEERIMISKESKUS, PÕHJA-EESTI POMMIGRUPP

15-tonnine „kingitus”, mis avati 75 aastat hiljem Männikult leitud 15 tonni lõhkeaine likvideerimine oli üks suurimaid, ohtlikemaid ja kogemusi nõudvamaid meeskonnatöid Eesti demineerijate ajaloos. KAREL KURVITS Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupi juhtivdemineerija, Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku erakorralise meditsiini keskuse reanimobiiliosakonna meedik

li esmaspäev, 15. juuni 1936. Ilus päikesepaisteline päev. Kell 10.10 kõmatas väikese vahega kaks võimast plahvatust, mida oli kuulda üle linna. Männiku kohale tõusis „tuumaseen“, mida oli näha ka Harkust, kus plahvatuse hetkel viibis Eesti Vabariigi presidendi kantseleiülem, kes teavitas juhtunust si võttis huvikohe president Konstantin tava pöörde Pätsi.

Sündmuspaigale saabudes polnud kellelgi veel aimu, et algamas on Demineerimiskeskuse ajaloo kogemusi nõudvaim ja ohtlikem operatsioon

terohke tragöödia põhjus pole tänaseni selge, kuid üks mis kindel, 75 aastat hiljem olid demineerijad taas kord sunnitud selle traagilise sündmuse järelmõjudega silmitsi seisma.

Tavaline väljakutse Männikule Demineerimiskeskusele algas suuroperatsioon esmalt ei millelegi erilisele viitava väljasõiduga Männikule. Häirekeskus sai teate arvatavast lõhkekehast ja lõhkeainest. Oli 24. mai õhtupoolik, kell oli mõni minut neli läbi, kui jõudsime sündmuskohale. Kaitseväelased olid harjutuste käigus leidnud metsast värskelt kaevatud väikese augu, mille äärel oli sütikuta lahingugranaat RG-42 ning imelikku ainet. Silma hakkasid vana puitkasti detailid, millelt võis välja lugeda tähed TNT.

hetkest, kui võtsime tundmatust ainest esimese lõhkeaineproovi. Selgus, et tegemist oligi lõhkeainega — tõenäoliselt trotüüliga.

Lööklaine niitis kõik elava ja elutu meetri kõrguselt maapinnast. Sündmuskohal oli suur tulekahju, veel plahvatavad mürsud, vihisedes lendavad killud, hoonete rusud ja hulgaliselt saabastes jalgu. Päästa polnud just palju, teadaolevalt hukkus 63 inimest. Enamik säilmetest maeti Tallinna Kaitseväe kalmistu ühishauda. Riiklik matusetalitus korraldati 18. juunil. Väheseid tuvastatuid lubati matta nende lähedastel. Oli see õnnetus, diversiooniakt, üleajateenija enesetapp, mida ühe võimalusena isegi uuriti, või midagi muud? OhvriOperatsiooni mõõtmete kasvamisel muutusid suuremaks ka abivahendid

Kaitse Kodu! 2/2013

4 X DEMINEERIMISKESKUS, PÕHJA-EESTI POMMIGRUPP

Sõjaraud Vältimaks mürgise tolmu levikut, tuli kaevekohta pidevalt veega kasta

Asi võttis huvitava pöörde hetkest, kui võtsime tundmatust ainest esimese lõhkeaineproovi. Selgus, et tegemist oligi lõhkeainega – tõenäoliselt trotüüliga. Mõtlesime, et palju seda siin ikka olla saab, haarasime labidad ja hakkasime auku avaramaks kaevama. Olime üsna kindlad, et kõik lõpeb veel samal päeval. Mida rohkem kaevasime, seda selgemini saime aru, et nii lihtne see ei ole, aga seda, milliseks olukord järgnevatel päevadel kujuneb, ei teadnud sel hetkel meist veel keegi.

püsti. Tuli leida suurem abivahend, milleks sobis lõpuks päästeameti koostööpartneri aktsiaseltsi Temiir rasketehnika – suur ekskavaator. Esimese päeva õhtuks oli selge, et ettevõtmine venib pikale ja tööd tuleb hakata tõsiselt planeerima. Pimeduse tõttu kaevamine katkestati, ala suleti ja jäeti politsei valve alla.

Kaevetöödeks mõeldud vahendid suurenesid tundidega ning labidad vahetas üsna pea välja Mustamäe komandost appi organiseeritud väike kopp. See ei pidanud kaua vastu, sest maastik talle armu ei andnud – masin oli rohkem pikali kui

25. mai varahommikul jätkasime tööd juba organiseeritult ja suurte jõududega. Operatsiooni olid kaasatud päästeamet, politseiamet, kaitsevägi jpm ametkonnad ning isikud. Võimalikult kiiresti pidime leidma vastuse küsimustele, mis ainega on täpsemalt tegu ja eista augus, palju seda seal olla võib. jalge all 15 Esimesed analüüsid tegi meie erikeemiatalitus. tonni lõhkeaiVastus ei olnud rõõmus- net — seda tunnet tav – 1,3-dinitrobenoskavad ilmselt seen, mis ei ole küll löögitundlik, kuid on sisse ette kujutada ainult need, kes selle hingates väga mürgine.

Käivitub suuroperatsioon

sündmuse ajalukku Proove saadeti ka Tal- kirjutasid. linna Tehnikaülikooli laborisse ja Kohtuekspertiisi Instituuti. Paralleelselt üritasime uurida piirkonna ajaloolist tausta. Kohal oli hulgaliselt tehnikat, samuti staabibuss. Pidevalt olid töös keemikud, kogu operatsiooni vältel tehti ümbritseva õhu seiret. Mehed, kes töötasid koldes, olid kaitseülikondades, kandsid maske, prille ja kindaid. Lõhkeaine transportimisel olid päästjatele suureks abiks kaitseväe demineerijad

Kaitse Kodu! 2/2013

Sõjaraud

Vältimaks mürgise tolmu levikut, kastsid päästjad pidevalt sündmuskohta veega. Mida laiem ala lahti kaevati, seda suuremaks leitud lõhkeainekogus muutus. August tuli välja ka oletav lõhkeaine valurenn – nendes täideti omal ajal lahingumoona. Suureks abiks olid meile kaitseväe demineerijad, kes aitasid lõhkeaine väljatõstmisel ja transportimisel Tapal asuvale kaitsejõudude polügoonile, kus see 28. mail kolmes osas hävitati. Teise päeva õhtul olime jälle sunnitud töö pimeduse tõttu katkestama, viimased askeldused käisid juba prožektorite valgel. Kohale jõudnud tolliameti kaaluauto mõõtis „saagi“ koguseks 10 tonni. Lõhkeaine läks politseieskordi saatel teele Tapa poole. Sündmuskohale jäi politseivalve. Meie läksime sööma, pesema ja puhkama, et hommikul jätkata.

Eluohtlik amet 26. mai hommik algas ala kastmise, kaevetööde ja metsa langetamisega, et rasketehnika ligi pääseks. Arno Pugonen tuli sündmuskohale koos sõjaajaloolase Mati Õunaga, kellel olid kaasas vanad projektid hoonetest ja nende paiknemisest. Tund-tunnilt sai selgemaks, et tegemist on kohaga, kus 75 aastat tagasi leidis aset hirmus plahvatus ja nüüd jätkus ajaloo kirjutamine sealt, kus see 15. juunil 1936 pooleli jäi. Olin parasjagu Tallinna teletornis pommitehnilist kontrolli sooritamas, kui sain Männikult kõne, et kahel meeskonnaliikmel on tekkinud allergilised reaktsioonid. Et olen ka erakorralise meditsiini meedik, soovitasin neil kohe kaevealalt eemalduda ja ennast puhtaks pesta. Sündmuskohale jõudnud, vaatasin meeskonnaliikmed üle. Nende tursed olid alanenud ja enesetunne hea. Võtsin ühendust Raido Paasmaga Mürgistusteabekeskusest. Tema soovitas saata mehed haiglasse kontrolli, sest leitud aine võib kontsentreeritult tekitada organismis methemoglobiini ning selline asi võib lõppeda rängalt. Helistasin Tallinna kiirabi peaarstile Raul Adlasele ja rääkisin olukorrast. Tema oli juba asjast teadlik. Saatsime oma kaks kolleegi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse kontrolli. Läks mitu tundi ja siis tuli hea uudis: meestega on kõik korras, saastunud riided asendati ühekordsetega, võeti analüüsid, kontrolliti ja anti hapnikravi.

Pikaaegsest pinnases viibimisest oli lõhkeaine tõmbunud suurtesse kamakatesse

kogust mõõdetakse grammides. Seista augus, jalge all 15 tonni lõhkeainet – seda tunnet oskavad ilmselt ette kujutada ainult need, kes selle sündmuse ajalukku kirjutasid.

simesed anaüüsid tegi meie erikeemiatalitus. Vastus ei olnud rõõmustav — 1,3dinitrobenseen.

Parim hetk oli see, kui sain teada, et lõukeaine oli edukalt hävitatud ja operatsiooni võib pidada õnnelikult lõppenuks. See oli eriline aeg, arvan, et Demineerimiskeskuse suurim, kogemusi nõudvaim ja ohtlikem meeskonnatöö. „Uskumatu päev,“ kui tsiteerida kolleegi, kelle hääl jäi ETV uudistesaatest justkui paroolina kõlama ja kõlab tänaseni, vähemalt Põhja-Eesti pommigrupi liikmete kõrvus. Artikkel ilmus esmakordselt päästeteenistuse ajakirjas „112”, nr 2/2012.

Samal ajal käis tõsine töö sündmuskohal, oli lootust sel päeval lõpetada. Jäänud oli viimased viis tonni. Tõenäoliselt ei olnud sündmuskohal mitte kedagi, kellele oleks nalja teinud veel ühe tonni olemasolu. Ärge siinkohal hetkekski unustage, et oleme harjunud ohtlike esemete ja ainetega, mille Kaevetööde käigus tuli välja ka oletatav lõhkeaine valurenn, millistes lahingumoona täideti

Kaitse Kodu! 2/2013

Esikaanel ARDI HALLISMAA

Aasta 2012 kaitseliitlane ja naiskodukaitsja organisaatori- ja juhivõimeid ning isiklikku distAasta kaitseliitlaseks valiti nooremleitnant sipliini, millega ta on teistele eeskujuks. Kristjan Bachman Tartu malevast ja aasta naiskodukaitsjaks Lembe Lahtmaa Naiskodukaitse Aasta naiskodukaitsjat Lembe Lahtmaad on Sakala ringkonnast.

aitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming andsid Kaitseliidu taasloomise aastapäeval, 17. veebruaril kaitseministeeriumis võitjatele üle rändauhinnad, pronksist kaitseliitlase ja naiskodukaitsja kujud. Lisaks said kõik nominendid Kaitseliidu ülema, kaitseministri ja kaitseväe juhataja hinnalised kingitused. Parimaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid tervitasid kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras. Aasta katseliitlast nooremleitnant Kristjan Bachmanit on Tartu malev iseloomustanud mitmekülgse isiksusena, kes on end tõestanud nii andeka kunstniku, professionaalse restauraatori kui ka võimeka juhina Kaitseliidus. Ta on alates Kaitseliiduga liitumisest 1995. aastal täitnud jaopealiku, rühmapealiku ja kompaniipealiku ametikohta, kahel aastal on ta kuulunud revisjonikomisjoni. Praegu on ta kompaniipealik, kuulub malevkonna juhatusse ja maleva sümboolikakomisjoni. Tema kompanii võitlejad on esile tõstnud tema häid 12

Naiskodukaitse Sakala ringkond iseloomustanud erakordselt vaikse ja tasakaaluka inimesena, kes tegutseb märkamatult, kuid tulemuslikult. Teised alles koguvad hoogu, kui temal juba asjad aetud ja korraldatud. Aasta 2012 jääb talle endale kindlasti meelde kui Mari Raamoti aasta. Ja just tema oli see, kes korraldas selleteemalise näidendi lavastamist. Ta otsis lavastaja, näitlejad, peaosatäitja, proovisaalid ja esinemiskohad. Tema koostas proovigraafikud ja valmistas kuulutused. Tema õlul oli suur koorem ja vastutus lavastuse õnnestumise eest, kuid keegi ei märganud tema tegutsemises väsimust ega käegalöömismeeleolu. Lembe Lahtmaa on Naiskodukaitse liige 2007. aastast, ta on Sakala ringkonna Viljandi jaoskonna aseesinaine ja avalike suhete grupi juht, peale selle kuulub ta ka kultuurigruppi ja formeerimismeeskonda. Aasta kaitseliitlane ja aasta naiskodukaitsja valiti kolmandat korda, eesmärgiks on tunnustada parimaid vabatahtlikke. Iga Kaitseliidu malev ja Naiskodukaitse ringkond esitas oma kandidaadi, kelle seast Kaitseliidu keskjuhatus valis parima kaitseliitlase ja Naiskodukaitse keskjuhatus parima naiskodukaitsja. Kaitse Kodu! 2/2013

Tema eestvedamisel oleme aktiivsed kõikidel üritustel ja teeme koostööd teiste Naiskodukaitse ringkondade ja Kaitseliiduga. Ta on suutnud tegevusse suunata uusi liikmeid, samas ka innustada endisi passiivseid liikmeid ning seetõttu on meil väike ja piisavalt hästi toimiv ringkond.

Ta on naine, kes ei tea enam ammu, mida tähendab sõna „igavus“. Naiskodukaitse on andnud talle koolituste kaudu juurde enesekindlust, ta on leidnud endale palju sõpru ja tuttavaid. Ta oli 2012. aastal Kaitseliidu Kooli esimeses TOP 10s.

EVE-MERIN AAS, Harju ringkond

EDA TAMME, Lääne ringkond

Alates liitumishetkest on ta silma paistnud väga positiivse ja aktiivse loomu poolest. Ta on julge, kohusetundlik ja väga täpne. Tema silme alt ei lipsa läbi ükski trükiviga protokollides ega asjaajamiskorras. Ta osales 2012. aastal 74 üritusel ning tema tegevus jagunes 134 päevale.

Ta kasvatab juba lasteaialastes isamaalisust, tema tunnid algavad kaitseväe käskluste järgi: „Joonele kogu! Parem pool! Vasak pool! Sammu marss!“ Küllap hoolitseb ta juba ette, et neil, kes koolis riigikaitsetunnis käia ei viitsi, meenuks sõjaväkke sattudes midagi lapsepõlvest.

LIINA LAURIKAINEN

RIINU URBAN

ERAKOGU

ESTI TAAL, Põlva ringkond

AHTO KRUUSAMÄE

AVE RALLMANN, Pärnu ringkond

LÄÄNE RINGKOND

Ta on jaoskonna süda, hing ja südametunnistus. Tal jätkub energiat ja teotahet igat liiki üritusteks, ta on tasakaalukas ja kohusetundlik. Tema peale võib alati loota, lisaks on tal ka uusi ja huvitavaid mõtteid, kuidas üht või teist asja korraldada.

DEIV BOGENS

Teda jagub täie hooga nii Kaitseliidu noortele, naiskodukaitsjatele, toeks kaitseliitlastele kui ka koduvalla elanikele, sõpradele ja perekonnale. Ta liitus Kaitseliiduga kodutütarde rühmajuhina ja peab loomulikuks, et iga noortejuht kuulub ka Naiskodukaitsesse või Kaitseliitu.

PILLE PIHELGAS, Alutaguse ringkond

Esikaanel

JÄRVA MALEV

KIRSIKA ILMJÄRV, Järva ringkond

JAANA SEPPER, Jõgeva ringkond Just tema oli see, kellele tuli esimesena mõte hakata korraldama kogu pere isadepäeva, millest on nüüdseks kujunenud ülemaakonnaline pereüritus. Ta on suutnud panna enda ümber toimima meeskonna, kes on tema juhtimisel valmis liigutama mägesid.

Kaitse Kodu! 2/2013

KAITSEVÄGI

Esikaanel

JAANIKA PALM, Tallinna ringkond Ringkonna liikmed on ta omaks võtnud just tänu nendele omadustele, mis temaga kaasas käivad: usaldusväärsus, abivalmidus, kohusetunne, pühendumus. Need on hea kaaslase, hea naiskodukaitsja omadused.

ANNELI PITK, Saaremaa ringkond

ERAKOGU

LIILIA KESKÜLA, Rapla ringkond

RAILI SIIMANN, Valga ringkond

RIINU URBAN

Talle on iga naiskodukaitsja oluline ja hindamatu. Ta hoolitseb igas olukorras selle eest, et tema tegevuspiirkonna mikrokliima oleks inimsõbralik, pingevaba ja loov. Kõik tema juhitavad tegevused on üksikasjadeni läbi mõeldud ja alati väga hästi korraldatud.

AIVAR KROONMÄE

Tema jalgadest pole kadunud väledus, kätest tegusus, silmist sära ega peast ideed. Väga aktiivne ja mitmekülgne liige. Tema juurde julgevad paljud pöörduda ka oma isikliku murega, mis tähendab, et ta on hea kuulaja ja toeks paljudele.

ALEKSANDRA ZAVERJUHHA, Tartu ringkond Hoolimata sellest, et ta kuulub erialagruppidest ainult ühte, leiab ta aega panustada ka teiste gruppide tegevusse — nii väljaõppel osalemisse, selle korraldamisse kui ka tagamisse. Alati rahulik, kuid oma nõudmistes ja tegevustes, kommentaarides ja analüüsides põhjalik ja konkreetne.

AIVAR KROONMÄE

PIRKO PETERSON

RIINU URBAN

Ta on rahulik ja tasakaalukas, ka rasketes olukordades ei kaota ta oma erilist huumorisoont. Tema ettepanekud on väga asjalikud, põhjendatud ja loogilised. Tema hindamatud väärtused on täpsus ja korrektsus.

LUDMILLA KORDEMETS, Võrumaa ringkond Ta on ringkonna kullafond — tema kogemused ja teadmised on aidanud kaasa meie ringkonna tööle. Teda kutsutakse ringkonnas hellitavalt toitlustusguruks. Pole ühtegi suuremat toitlustamist, kui teda ei näe pottide-katelde vahel ringi siblimas ja korraldusi jagamas.

PIRET REHE, Viru ringkond Ta on jaoskonna juhatuse liikmena väga aktiivne, ta on jaoskonna südametunnistus ja hing. Tema peale võib alati loota. Kui ta midagi lubab, siis on kindel, et oma lubaduse ta ka täidab. Üks tema olulisimaid tegemisi on ka see, et ta on meie ringkonna esimene mentor.

Kaitse Kodu! 2/2013

Esikaanel

VEIKO LILLEVÄLI, Harju malev

SAKALA MALEV

RIINU URBAN

Teda võib iseloomustada kui ausat, abivalmis, korrektset, tehniliselt täpset, lõbusat ja kindlameelset juhti ning sõpra. Oma juhtimisega on ta pälvinud meeste austuse ja lugupidamise. Ta ei piirdu ainult meeste õpetamisega, vaid käib abiks ka naisperele militaarseid teadmisi jagamas.

ARLI OKAS, Sakala malev Ta on oma enesekindla oleku, suure tahtejõu ja sihikindlate eesmärgipüstitustega suutnud väärtustada vabatahtliku kaitseliitlase kuvandit, hoidnud kõrgel patriootlikku mõttelaadi ja motiveerinud paljusid oma eeskuju järgima. Tänu temale on meie maleva liikmeskond aastatega oluliselt suurenenud.

DEIV BOGENS

LIINA LAURIKAINEN

Lõbus, hea huumorimeelega, seltsiv, väsimatu energiaga, ettevõtlik ja sihikindel, igas asjas kaugema perspektiivi otsija, mitte lihtsalt rahmeldaja. Otsustavaks tema määramisel üksikkompanii pealiku ametikohale sai tema töökus, pühendumus ja aastatepikkused juhikogemused ning aatekaaslaste hulgas võidetud autoriteet.

ERAKOGU

ENNO OTTIS, Jõgeva malev

JANEK AUG, Lääne malev Tema panus malevkonna arvel olevate transpordivahendite korrastamisel ja töökorras hoidmisel on hindamatu. Arvestades asjaolu, et malev on malevkonnast eraldatud merega, on tema panus maleva ja malevkonna tegemistesse märkimisväärne.

KAAREL PIIRISALU, Järva malev Tema pühendumus ja usk organisatsiooni arengusse ja jätkusuutlikkusse on kindlasti teistele vabatahtlikele järgimiseks. Ta on noore inimese kohta väga suure empaatiavõimega.

RAIVO PEHK, Põlva malev Kaasvõitlejad hindavad teda võimeka juhina, kes suudab vastu võtta operatiivseid otsuseid ja neid ka täita. Väljaõppeüritustel on ta oma teadmiste ja abivalmidusega väärikas eeskuju nii noortele kui ka staažikatele kaitseliitlastele.

Tema tugevateks külgedeks saab nimetada kohusetundlikkust, head planeerimisoskust, tasakaalukust ja isiklikku distsipliini. Ta on Kaitseliidu liikmena täitnud jaopealiku, rühmapealiku abi, rühmapealiku, malevkonnapealiku ja malevkonnapealiku abi ametikohuseid.

Kaitse Kodu! 2/2013

JÄRVA MALEV

AIVAR KARU, Alutaguse malev

SANDER ILVEST

Esikaanel

TOOMAS KASK, Saaremaa malev

RIINU URBAN

Temast on kujunenud maleva vabatahtlike silmapaistev liider. Toomas Kase (pildil alumine) panus maleva arengusse on olnud võrdselt tulemuslik nii mänedžerina, kelle tegevus on vajalik organisatsiooni arendamisel, kui ka pealikuna, kes suudab oma üksust isegi talvisel väliõppusel oskuslikult ja kindlameelselt juhtida.

HEINO JUUR, Rapla maleva

Pole olnud vahet, kas on tegemist noorkotkaste, gümnaasiumi riigikaitseõpilaste või kaitseliitlastega. Tema on olnud isik, kes teeb asju hingega ning kes on olnud oma meestele suur eeskuju. Sellise mehe järel minnakse lahingusse, sest temasse usutakse.

LIIS PÄRNA

ARGO KIVI, Tallinna malev

Ta on legendaarne sidepealik. Ta teeb inimesest sidemehe. Pidev eneseharimine ja uusimate lahendustega kursis olemine annab väljundiks kompanii juhtkonnale suurõppustel muretu tunde, sest sidevõimekuse tagamise pärast ei pea muretsema.

TAAVI PAVLOV, Võrumaa malev

AIVAR KROONMÄE

Ta on toetav ja julgustav ning märkab enda ümber teisi inimesi ja oskab kõike korraldada. Ta on hetkel üksikkompanii pealik, Noorte Kotkaste maleva pealik ja riigikaitseõpetuse õpetaja. Tänu tema eeskujule on nii mõnigi noormees liitunud Kaitseliiduga.

ERAKOGU

KAIMO VAHTRA, Valgamaa malev

AIVAR KROONMÄE

RAINER LAPSANIT, Viru malev

Temata ei möödu ükski maleva suurõppus ega üritus, olgu siis tegemist meelelahutusliku, sõjalise või sõjalis-sportliku üritusega. Kaitseliidus oldud aja jooksul on ta alati pööranud suurt rõhku järelkasvule — noorteorganisatsioonile. Korraldab aktiivselt üritusi noorkotkastele ning kaasab neid maleva tegevusse ja õppustele.

Ta on tabava ütlemisega, kuid samas humoorika väljenduslaadiga inimene. Kõike suudab ta võtta optimistlikult, jäädes samas iseendaks. Kui talle miski ei meeldi, siis ütleb ta selle ka välja, mis teeb temast otsekohese inimese. Ta on võimeline otsustama ja vastutama.

Kaitse Kodu! 2/2013

Persoon

Riigikogu liige Priit Sibul: sõdurioskused on abiks ka tavaelus Riigikogu liige, endine Põlva maavanem Priit Sibul osales 2012. aasta kevadtalvel Põlva malevas korraldatud Kaitseliidu tegevliikme sõdurioskuste baaskursusel (TSOBK). TOOMAS NIGOLA Põlva maleva vabatahtlik

Veetsid teiste õppuritega koos aega nii klassiruumides kui ka maastikul mütates ja relva puhastades. Küllap küsib mõnigi endamisi, kuidas sinusugune n-ö ühiskonnas edasi jõudnud mees, kes käib tööl triiksärgi ja tihti ka lipsuga, noortega koos metsas roomab. Kas ta poleks saanud sellest mustast tööst ja ebamugavusest kuidagi viilida? Kas sulle endale niisugust mõtet pähe ei tulnud, kui sõdurioskuste baaskursusele (SBK) läksid? Mulle endale ei tulnud, aga mitmed minu lähikondsetest ja sõpradest tõesti mõtlesid, et mis minuga juhtunud on, kas mul on aega liiga palju või mis kohaga ma ul oleks olnud ka mõtlema olen hakanud. võimalus osaleda Mul oleks olnud ka võimalus osaleda koos koos kolleegidekolleegidega kõrgematel ga kõrgematel riigikaitriigikaitsekursustel, ent sekursustel, ent mulle mulle tundus, et kuna tundus, et kuna ma pole ma pole ajateenistust läbinud, tuleks alustada ajateenistust läbinud, päris algusest, kõige tuleks alustada päris e l e m e n t a a r s e m ate s t algusest. asjadest. Minu arust on oluline esmalt baasasjad selgeks teha, küll seejärel jõuab ka kõrgemate teemade juurde. Seda otsust pole põhjust kahetseda. Ainus, mida kahetseda tasub, on ajanappus: nädala sees on mul tööd väga palju ja perele jääb vähe aega, kuid ka need nädalavahetused tuli võtta pere arvelt. Samas on mul hea meel, et minu poeg Gustav pidas minu valikust väga lugu ja oli minu üle uhke, kui ma vormi selga panin ja seljakoti turjale vinnasin. Arvan, et see oli talle hea eeskuju. Küllap mitte ainult talle, vaid ka paljudele teistele. Sinu osalemine SBK-l on märk sellest, et riigikaitse ei ole ainult ühe või teise kildkonna, vaid iga kodaniku asi ja vastutus. Milline seltsKaitse Kodu! 2/2013

TOOMAS NIGOLA

kond sind neil kursustel ümbritses? Kas oli nii, et teised puha noored ja sina ainuke täismees? Teisi täismehi oli ka, samuti tütarlapsi. Kahjuks on tööinimestel tõesti raske niisugusteks õpinguteks aega leida. Seal oli mitu gümnaasiumi lõpetanud noort, osa poistest pidi sügisel minema kaitseväkke ajateenistusse, kuid oli ka Valgjärvelt pärit Samuel Kukk, kes on Kaitseliiduga juba varem liitunud, aga tegi nüüd baaskursuse läbi. Temagi on isa ja igapäevaselt tööinimene. Samuti osales Põlvamaal aktiivse noormehena tuntud Mihkel Värton, kes

Priit Sibul (paremalt teine) leiab, et Kaitseliidust saab ka igapäevaeluks tarvilikke teadmisi

muutuvas maailmas rohkem üksteisega arvestama ja distsipliini hoidma.

Kas „vanakestele“ tehti ka hinnaalandust või tuli kõike noortega võrdselt kaasa teha? Ei tehtud meile mingit hinnaalandust. Ma ise ei saanud küll ühel korral osaleda, kuid kõigest ülejäänust võtsin aktiivselt osa. Et meie peres oli kasvatus pigem arutlev kui käskiv-keelav, oli niisugune distsipliinile allumine mulle uudne kogemus. Olen veendunud, et just nii see kaitseväes käima peabki.

Kursusel sedavõrd erinevate inimestega tihedalt koos olles ja tegutsedes õpib hästi ka inimesi tundma ja saab kogeda, kui erinevalt me mõnikord asjadest aru saame. Mulle poliitikuna võib ka aegajalt tunduda, et see, kuidas mina asjadest aru saan ja mida teen, on õige ja ka kõik teised saavad sellest samamoodi aru nagu mina, ent kursusel oli selgesti näha, kui erinevalt võidakse mõista isegi lihtsaid käske. Mis siis veel nendest asjadest rääkida, millega mina iga päev tegelen.

õige eredamalt jäid meelde kõige elementaarsemad asjad — topograafia, kauguste hindamise jms oskused —, mida ka igapäevases tsiviilelus vaja läheb.

Mis kõige eredamalt meelde jäi? Kõige eredamalt jäid meelde kõige elementaarsemad asjad – topograafia, kauguste hindamise jms oskused –, mida ka igapäevases tsiviilelus vaja läheb, kuid mis millegipärast üldhariduskooli programmis ei sisaldu. Elus hakkama saamiseks aga võivad need olla tähtsamadki mõnest üldisesse kooliprogrammi kuuluvast tarkusest. Ka meditsiiniteemad jäid meelde. Eks need ole paljuski niisugused, mida tuleb aeg-ajalt üle korrata ja uuesti läbi teha, et mitte õpitut unustada, sest need teadmised peavad kindlasti vajalikul hetkel võtta olema. Aga eredate ja meeldejäävate seikade alla võib liigitada ka kogemuse sellest, kuivõrd erinev on ühe distantsi läbimine pimedas ja päevavalgel. Tundus arusaamatu, kuidas sai meil öösel kuluda 6–7 või isegi rohkem tundi sellele rajale, mille olime päevavalges läbinud tunniga. Oluline oli ka ühise vastutuse kogemus, kui iga asja eest saab kiita või laita terve rühm koos, sest üksi pole võimalik elus ega keerulistes olukordades hakkama saada. See õpetab tänapäeva järjest individualistlikumaks

Kuigi tema töökoht on Tallinnas, osaleb Priit Sibul hea meelega Kaitseliidu Põlva maleva üritustel

Nii et kui kuuled mõnd inimest taas kord arutlemas, et kas ikka tasub SBK-le või ajateenistusse minna, siis sina ütleksid talle pigem julgustavad sõnad? Selge on see, et peame ise oma õiguste ja riigi eest seisma. Võime küll rääkida NATO vihmavarjust, kuid kõik algab ikkagi iseendast. Pole mõtet teiste otsa vaadata ja neile loota, kui me ise huvitume pigem sellest, mis kell laev läheb, kui riigil häda luline oli ka käes. Peame ikka ise ühise vastutahtma oma riiki kaitsta, tuse kogemus, küllap siis on põhjust kui iga asja eest saab ka teiste abile loota. See kiita või laita terve on asja üks pool. Teisalt saab selliselt kursuselt, rühm koos, sest üksi pole võimalik elus ega nagu ma eespool juba nimetasin, ka mitmeid keerulistes olukordaigapäevaeluks tarvilikke des hakkama saada. teadmisi ja oskusi. Kas või seesama distsipliin. Praegu kuuleb tööandjatelt igal pool kurtmist selle üle, kuidas noorte suhtumine on suvaline, kellaaegadest ei suudeta kinni pidada jne. Distsipliin on miski, mida kaitsevägi aitab kasvatada paremini kui enamik peresid või isegi koole.

TOOMAS NIGOLA

Persoon

käib tööl küll Tartus, kuid on Põlvaga tihedalt seotud. Meie kolmekesi olime need „vanad“.

Unustatud sõjad

Barrikaadid Pariisis 1871. aastal

THEFUNAMBULIST.COM

Sõda,, Sõda

mis muutis Euroopat Prantsuse-Preisi sõda (1870—1871) jätab pealiskaudsel vaatlusel mulje kampaaniast, kus Prantsusmaast sõjaliselt mäekõrguselt üle olev Preisimaa sõna otseses mõttes jalutas Pariisi.

metule keiser Napoleon III-le enesekindlalt, et Prantsuse väed purustavad Preisimaa nagu möödaminnes.

Preisi armee tark areng MART HELME

egelikkuses polnud see sõjakäik sakslastele – preislaste kõrval sõdisid prantslaste vastu ka enamiku teiste Saksa riikide väeüksused – sugugi meeldiv randevuu. Ning sõja tulemustki ei osanud keegi seesugusena Berliinis, Pariisis ega teisteski pealinnades ette äinud Ameeri- näha. Koguni vastupidi. Kuigi Preisimaa oli eelneva kas, kui oluline aastakümne jooksul kahel on vägede korral oma sõjalist võimemassilise ümberkust tõestanud – 1864. aastal üheskoos Austriaga paigutamise kiirus, panustasid preislased Taani vastu ja seejärel, 1866. aastal senise liitlase just strateegilistel Austria vastu –, pidas kogu kaalutlustel tiheda maailm sajandeid Euroopa raudteevõrgu rajahegemooni tiitlile pretendeerinud Prantsusmaad misse. suurjõuks, samas kui Preisimaa näis vaid regionaalse mängurina. Sestap pole imestada, et Prantsuse sõjaväelased kinnitasid haiglasele ja otsustusvõi-

Kaitse Kodu! 2/2013

Paraku olid nii enesekindlad prantslased kui ka rahvusvahelised vaatlejad jätnud kahe silma vahele mitmed olulised tõsiasjad. Kõigepealt selle, et preislased olid kasutusele võtnud üldise sõjaväekohustuse, mis võimaldas neil tänu paralleelselt välja töötatud korralikule mobilisatsioonisüsteemile viia ülikiiresti püssi alla märkimisväärse osa võitlusvõimelisest meeselanikkonnast. Lisaks polnud sel moel sõjaväkke kutsutud mitte lihtsalt kahuriliha, vaid regulaarsetel kordusõppustel ka pidevat sõjaväelist väljaõpet saanud asjatundlik reserv. Prantsuse armee seevastu komplekteeriti endiselt vananenud liisusüsteemi alusel ja nii mobiliseeritute väljaõpe kui ka moraal jätsid preislastega võrreldes tugevasti soovida. Ka ei võimaldanud liisusüsteem läbi viia kiiret ega sakslastega võrreldes massilist mobilisatsiooni. Kõige selle tulemusena oli Prantsusmaa relvajõududes 909 000 meest preislaste 1 200 000 vastu. Sõjakorda seada ja rindele viia õnnestus prantslastel aga vaid 270 000 meest, sest umbes 100 000 jäi kas püssi alla võtmata, deserteerus või langes rivist välja juba marsil. 19

TIMOTHY H. O’SULLIVAN, LIBRARY OF CONGRESS

Unustatud sõjad Näinud raudteede kasutamist Ameerikas kodusõjas, panustasid preislased ja nende hegemooniat tunnustanud Põhja-Saksa Liidu teised riigid ka oma kodumaale tiheda raudteevõrgu rajamisse

Seega kaotasid prantslased umbes kolmandiku oma lahingusse planeeritud elavjõust ilma ainsagi püssipauguta. Preislased seevastu suutsid praktiliselt ühekorraga paisata lahingutesse 462 000 meest.

Kolmandaks olid preislased prantslastest peajagu üle sõjalise planeerimise vallas. Ja seda tänu Helmuth von Moltkele, kes arendas Napoleoni sõdade ajal ja järel hea sõjalise väljaõppe ning hariduse saanud noorte ohvitseride baasil välja peastaabi – keskse sõjalise planeerimisega tegeleva institutsiooni, mida Prantsuse-Preisi sõja järel hakkasid kopeerima kõigi teiste riikide armeed.

CALPEMINIATURES.CO.UK

Teiseks olid preislased teinud praktilisi järeldusi USA kodusõjas täheldatust. Eelkõige käis see vägede mobiilsuse kohta. Näinud Ameerikas, kui oluline on vägede massilise ümberpaigutamise kiirus ning kuidas aitab raudtee kasutamine kaasa ka meeste võitlusvõime säilimisele ja vähendab marsil rivist väljalangenute protsenti, panustasid preislased ning nende hegemooniat tunnustanud

Põhja-Saksa Liidu teised riigid paljuski just strateegilistel kaalutlustel Saksamaale tiheda raudteevõrgu rajamisse. Ja tõepoolest – raudtee õigustas end juba sõja algusest peale, tagades muu hulgas selle, et sakslased jõudsid rindele minimaalsete lahingueelsete kaotustega (haigused, deserteerumine, marodöörlus jne).

Kaitse Kodu! 2/2013

Neljas Prantsusmaa kokkuvarisemise põhjus oli relvastuses. Kuigi prantslaste käsirelvade, eelkõige nende tagantlaetavate Chassepot’ vintpüsside laskeulatus oli kaks korda suurem (1100 meetrit) kui preislaste kasutuses olnud moraalselt vananenud Dreyse’i püssidel, jäid prantslased sakslastele alla suurtükiväe osas. Võib tunduda lausa kummalisena, kuid Prantsuse armees kasutati 1870. aastal ikka veel vanamoodõib tunduda said eestlaetavaid lausa kummakahureid, samal ajal kui sakslastel olid uued lisena, kuid Kruppi tehastes välja Prantsuse armees töötatud ja masstootkasutati 1870. aasmisse antud suurtükid, mille täpne ja kiire tal ikka veel vanatuli koos oskuslikuma moodsaid eestlaetataktikalise tegutsemi- vaid kahureid. sega tagas preislaste võidu nii kõigis suuremates sõjapäevil peetud lahingutes kui ka sõjas tervikuna.

Kõige iroonilisem on suurtükiväkke puutuva puhul see, et kõigest kaks aastat enne Prantsuse-Preisi sõja puhkemist oli Friedrich Krupp pakkunud oma suurtükke Prantsusmaa sõjaministeeriumile, kus kahurite näidislaskmisi jälginud Prantsuse ohvitseride raportite põhjal pidanuks olema piisavalt informatsiooni, missuguste suurepäraste relvadega on tegemist. Sellest hoolimata kirjutas tol-

Kaitse Kodu! 2/2013

BUNDESARCHIV

Prantsuse-Preisi sõja ajal aga polnud prantslastel midagi ligilähedastki ning arvestades stagneerunud Teise Keisririigi poliitilise ja sõjalise karjerismi loogikat, sattusid Prantsusmaa poolelt lahingutegevust juhtima mehed, kes olid küll tublid intrigaanid ja lojaalsed Napoleon III-le, kuid kelle ametialased oskused olid Preisi kindralite omadega võrreldes lihtsalt ebapiisavad.

Unustatud sõjad

Prantsusmaa sõjaline mahajäämine

Peastaabi, keskse sõjalise planeerimisega tegeleva institutsiooni, arendas Napoleoni sõdade ajal ja järel hea sõjalise väljaõppe ning hariduse saanud noorte ohvitseride baasil välja Helmuth von Moltke

lane sõjaminister Leboef pakkumise servale „Mitte midagi ette võtta“ ning saatis selle arhiivi.

Uue Euroopa piirikivid Ja ikkagi polnud sõda Prantsusmaaga preislastele mingi jalutuskäik päikesepaistel. Halvast juhtimisest, kehvemast relvastusest ja mõlemat jalga lonkavast varustamisest hoolimata osutasid prantslased preislastele visa vastupanu. Tänu oma vaprusele – aga ka parematele püssidele – õnnestus neil kõigis olulistes lahingutes tekitada sakslastele arvestatavaid kaotusi elavjõus ja see oli kindlasti ka põhjuseks, miks Preisimaa kuningas Wilhelm I püüdis Sedani all lahingutegevust lõpetada nii kiiresti kui võimalik. Oli ju sissepiiratud Prantsuse armeel keisriga eesotsas vaid kaks võimalust: kapituleeruda või meeleheitlikult vastu panna. Näinud eelnevates kokkupõrgetes, kui tappev on prantslaste püssituli ja missugusi ohvreid tähendaks linnalahing nurka surutud prantslastega preislastele, otsustas Wilhelm veenda prantslasi edasise Preisimaal rakendatud üldine sõjaväekohustus võimaldas kiirelt mobiliseerida 1 200 000 juba välja õpetatud meest, prantslased kogusid kohmaka liisusüsteemiga tunduvalt vähem kesise väljaõppe ja moraaliga kahuriliha. Pilt on illustratiivne

Unustatud sõjad

Lühiajalisusele vaatamata oli Prantsuse-Preisi sõda maavärin kogu Euroopa poliitilises elus. See nihutas täiesti paigast need geopoliitilised tasakaalupunktid, millel oli seisnud Euroopa 1815. aastal peetud Viini kongressi järel. Prantsuse-Preisi sõja tulemusena krooniti Preisimaa kuningas Wilhelm I Versailles’i peegelsaalis Wilhelm II nime all Saksamaa keisriks.

li ju sissepii-

Prantslastel oli küll kiirlaskerelv (mitrailleuse), mille 37 rauda sülitasid 484 lasku minutis, ent Preisi armee osutus kokkuvõttes võimsamaks

vastupanu mõttetuses. Seetõttu andis ta kogu oma piirkonnas olevale suurtükiväele käsu avada Sedani pihta lühikeseks ajaks turmtuli. Purustused olid kohutavad. Ja Napoleon III, kellel polnud sinnani oma kindralite vastuoluliste teadete tõttu olukorrast adekvaatset pilti, otsustas oma meeste elude hoidmiseks kapituleeruda. Sedani kapitulatsioon polnud küll veel sõja lõpp – ametlikult lõppes sõda alles 10. mail 1871 –, kuid seda sõda pidas juba Kolmas Vabariik, mis kuulutati Pariisis välja järgmisel päeval pärast seda, kui kapitulatsioon seal teatavaks sai. Samas oli kõik Sedanile järgnev – Pariisi Kommuun kaasa arvatud – pigem sõja epiloog kui sõda ise.

Euroopa orkestrit juhataratud Prantnud Inglismaa tundis end suse armeel ühtäkki orkestrist ilma jäänud ja üksikule saarele keisriga eesotsas pagendatud dirigendina, vaid kaks võimaLotringi piirkonna ja lust: kapituleeruda senise mandri-Euroopa või meeleheitlikult hegemooni aura kaotanud Prantsusmaa kibes- vastu panna. tus nii hirmust temast äkitselt võimsamaks saanud Saksamaa ees kui ka kättemaksuhimust kaotuste pärast, AustriaUngariga mõjusfääride pärast Balkanil vägikaigast vedav Venemaa leidis Prantsusmaas uue geopoliitilise liitlase, Austria-Ungari keisrikojas mõisteti, et Saksamaa kõhu all ja vastamisi Venemaaga ei jää Viinil muud üle, kui Berliiniga soojad suhted sisse seada, Berliinis avastati ühtäkki aga, et Saksamaa võimas tööstuslik tõus jääb lühiajaliseks, kui ei suudeta sarnaselt Inglismaale ja Prantsusmaale hõivata odavat toorainet, sõjalisi tugipunkte ja turge tagavaid kolooniaid. Takistuseks olid siin aga just needsamad Inglismaa ja Prantsusmaa... Seega sillutati Prantsuse-Preisi sõja tulemusena pikk lõik teed, mis viis lõpuks Esimese maailmasõja puhkemiseni.

PARADOKS INTERACTIVE

WIKI

Ehkki prantslaste (väikesel pildil) kasutuses olid moodsamad ja paremad käsirelvad, jäid nad preislastele alla suurtükijõus. Kruppi tehastes Preislastest loe lisaks: Miil, Marek 2008. Maarahvas ja välja töötatud masstootmises suurtükkide täpne ja kiire tuli koos Prantsuse-Preisi sõda. — Sõdur 6 (61), lk 43—53. oskuslikuma taktikalise tegutsemisega tagaski preislaste võidu

Kaitse Kodu! 2/2013

Haritud sõdur

On saabunud tulevik — mehitamata õhusõidukite võidukäik Droonid on mehitamata õhusõidukid, mis töötavad ka täiesti iseseisvalt või osalise kaugjuhtimisega. Droonide hulka ei arvata laskemoona (kõikvõimalikud targad raketid ja mürsud), õhust kergemaid (õhupallid) ja kosmosesse lendavaid lennuvahendeid. ANDRUS TAMBOOM

nistus inimpiloodita lendamisest on peaaegu üheealine esimeste lennuvahendite leiutamisega. Nagu palju teisigi tehnilisi arenguid, on ka siin olnud tõukejõuks eelkõige sõjategevus, kus on ilmselge vajadus enda elu ohtu seadmata vastase tegevus avastada või teda kahjustada.

Pole teada, millal ja kes valmistad esimesena päris drooni. Tõenäoliselt ei saagi seda tuvastada, sest autopilootide areng on olnud järk-järguline ja käinud sammu muu tehnika arenguga. Esimesed autopiloodid tegelesid vaid lennuki kõrguse ja kiiruse hoidmisega, millest mõned olid isegi mehaanilised süsteemid, kus õhurõhu ja tuule kiiruse muutusi kanti üle kõrgustüüri asendiks ja mootori pöörete arvuks. simesi katsetusi Näiteks sakslaste tiibraketi V-2 lennuteekonna läbimist inimpiloodita mõõdeti ninas oleva prolendamises tehti pelleri pöörete arvuga, mis juba 19. sajandil õhukäitas teatud viivisega kõrgustüüride asendi muutusi, pallidega, kui üritati et juhtida rakett maapealse soodsaid tuulesuundi sihtmärgini. arvestades ja aegre-

Droonide eellased Esimesi katsetusi inimpiloodita lendamises tehti juba 19. sajandil õhupallidega, kui üritati soodsaid tuulesuundi arvestades ja aegreleed kasutades vastase pihta pomme heita. Mõistagi oli selline tegevus ebaefektiivne, sest puudus võimalus lendu juhtida ja laskemoona täpselt sihtida. Juhitamatuse kõrvaldamiseks pakuti välja idee saata välja pommidega varustatud ja juhtkaabliga ketiks ühendatud õhupallid. Paraku see toonaste tehniliste piirangute tõttu teostuseni ei jõudnud. Tõsisemalt võetavamate arendusteni jõuti maailmasõdade ajal, kui vajadus õhus liikuvate sihtmärkide pihta tulistamise harjutamiseks oli ilmselge. Tolleks ajaks oli raadiotehnika teinud võimalikuks muuta lennukid kaugjuhitavaks. Ent toonaseid lennukeid saab pidada vaid droonide eelasteks, sest need vajasid veel inimese pidevat juhtimist, rääkimata autonoomsest tõusust ja maandumisest. Kaitse Kodu! 2/2013

Mikroprotsessoritest rändlinnuvõimeni

leed kasutades vastase pihta pomme heita.

Esimesed tänapäevaste droonide omadustega sarnanevad õhusõidukid said võimalikuks koos mikroprotsessorite arenguga 1960. aastatel. See andis võimaluse hakata valmistama digitaalsetel arvutusmudelitel ja elektrilistel anduritel põhinevaid autopiloote, millega varustatud õhusõidukeid võib juba sõna otseses mõttes droonideks pidada, kuigi algul oli neil suuri probleeme asukoha määramisega. GPSi-eelsel ajal tuvastati asukohta peamiselt kaudselt, lennu kestuse, kiiruse ja maa magnetvälja suuna järgi. Katsetati ka maapealsete raadiomajakate süsteeme, kuid see muutis droonide praktilise kasutuse kohmakaks. Võimetus usaldusväärselt ja iseseisvalt stardikohta tagasi tulla piiras oluliselt droonide kasutamise võimalusi, nii jäid nende rakendamise valdkondadeks peamiselt lendavad sihtmärgid ja luure. 23

Haritud sõdur

Murrang saabus 1990. aastate lõpul, kui GPS muudeti kõigile kättesaadavaks ja sellele sekundeeris kõikvõimaliku mikroelektroonika odavnemine. Siitpeale võib rääkida droonide plahvatuslikust arengust. Üsna lühikese ajaga ilmusid välja kõikvõimalikes suurustes ja ehituses lennuvahendid, sh helikopterilaadsed liikuvate tiivikutega lahendused. Koos sellega on leiutatud üha paremaid juhtloogikaid, mille tipptasemel tarkvara suudab kiirelt kohaneda ka muutunud oludega, näiteks tulla toime siis, kui lennuki tiib osaliselt puruneb. Teiseks oluliseks verstapostiks droonide arengus saab pidada video- ja pilditöötluse kiiret arengut 2000. aastatel. Turule on tulnud juba droonid, mis enam otseselt oma asukoha määramiseks GPSi signaali ei vajagi – nad määravad oma asukoha maapinna vaatluse ja mällu salvestatud kaartide järgi. Droonide õhuruumis orienteerumise võime läheneb jõudsalt rändlindude omale, kes suudavad efektiivselt oma asukohta määrata Maa magenetväljale, aga ka pilvedest läbi paistvate päikese või tähtede spektri valguskiire asendile ja maapinna vaatlustele tuginedes.

Tänapäev: sõjad ja harrastused Tänapäeval on droonid endiselt kasutusel peamiselt sõjalisel otstarbel, nagu luure, maapealsete objektide hävitamine, lendavad sihtmärgid jt. Droonid on muutunud üksiksihtmärkide hävitamisel terrorismivastases sõjas eelistatuimaks valikuks. Välja on arendatud ka õhulahingudroonid, kuid neid ei ole veel tegelikes lahinguolukordades kasutatud. Olemas on ka linnalahingutoetusdroonid, sh autonoomselt läbi avauste siseruumidesse sisenemise, ruumides liikumise ja väljumise võimega ole teada, vaatlusseadmed. millal ja kes

valmistad esimesena päris drooni. Tõenäoliselt ei saagi seda tuvastada.

Mittesõjalisel otstarbel leiavad droonid kasutamist piirivalves, maaja merealade seires (tulekahjude ja merereostuse avastamine), põllu- ja metsamajanduses (taimekasvu hindamine), suurte taristuobjektide (elektriliinid, torujuhtmed) seirel ja mitmesugustes teadusuuringutes (nt kiirgustaseme mõõtmisel), maa-alade täppiskaartide koostamisel ja pinnasestruktuuride ruumimahtude arvutamisel, filmitööstuses ja meelelahutuses. Enamik õhufotosid ja -filmiklippe tehakse tänapäeval lendavaid kaameraplatvorme kasutades, mis on osutunud eriti tänuväärseks abivahendiks loomade filmimisel, sest nad ei oska veel droone karta. Droonide arendamisest on saanud ka põnev hobitegevus. Vajalikud komponendid ja materjalid on veebipoodides ja spetsialiseerunud kauplustes (ka Eestis tegutseb paar-kolm sellist müügikohta,

tuntuim neist on Tallinnas Kullo huvikeskuses paiknev Mudelipood) taskukohase hinnaga saadaval. Tekkinud on interneti vahendusel ühendunud kogukondi, kes arendavad avatud lähtekoodiga autopilootide tarkvara. Näiteks õnnestus juba 2003. aastal ühel entusiastide grupil lennutada isevalmistatud droon üle Atlandi ookeani. Väga populaarseks on saanud multirootorkopteritega tegelemine. Nende autopilootide juhtloogikad ja palju muudki on just entusiastide kaasabil muudetud niivõrd täiuslikuks, et multirootorkopterite parvedega on korraldatud valgusetendusi, musitseerimist erinevatel löök- või klahvpillidel ning klotsidest mängumajade ehitamist. PSi-eelsel ajal

tuvastati asu-

Huvitavaks lõbustukohta peamiseks on ka FPV (first selt kaudselt, lennu person view) ehk videopiloteerimine raadio kestuse, kiiruse ja teel juhitava lennuki, maa magnetvälja helikopteri või mõne suuna järgi. muu mudellennumasinaga, mis tähendab „lendamist“ vaatega lennuvahendi pardalt, nii et toolilt tõusmata võib näha põnevaid vaateid õhust tehis- või loodusobjektidele ja seda mitme kilomeetri kauguselt. Aeropildistamine ja -filmimine mikrodroonide kaasabil on kättesaadav igaühele hinnaga alates tuhandest eurost.

Tulevik on juba kohal Kui märulimenukites, näiteks „Terminaatoris“ ja „Matrixis“, peavad ellujäänud inimesed lootusetut võitlust masinate vastu, tundub see meile kauge tulevikuna, kuid mõnele rahvakillule on tulevik kahjuks juba kohal. Pole suuremat vahet, kas droonidelt tule avamine käib veel kaugjuhtimise teel või otsustavad droonid seda ise. Meist teisel pool rindejoont sõdivatele afgaanidele on võitlus lendavate robotitega juba alanud. See on lootusetu võitlus, sest masinate kiirus ja täpsus ületab kordades inimvõimed ja ainus võimalus ellu jääda on varjuda üha sügavamatesse koobastesse. Täiuslikust üleolekust on puudu vaid adaptiivse maandumise, maise tegutsemise ja taas õhku tõusmise võimekus. Loodetavasti saab droonidel olema tulevikus ka palju rahumeelseid ja inimesi aitavaid rakendusi. Kirjeldan siinkohal mõningaid visioone. Piloodita lennukid. Juba praegu tõusevad, lendavad ja maanduvad tsiviillennukid, sh reisilennukid autopiloodi juhtimisel. Kapten on lennukis peamiselt reisijate rahustamiseks ja väidetavalt eriolukordade lahendamiseks. Kuid mida edasi, seda rohkem võtavad autopiloodid üle ka eriolukordade lahendamise ja need üksikud haruldased juhtumid, mille lahenduskäiku pole autopilooti veel jõutud programmeerida, on niivõrd haruldased, et ka inimene ei jõua Kaitse Kodu! 2/2013

Haritud sõdur Lisainfo

DROONIDE KLASSIFIKATSIOON Droonide klassifikatsioone on mitmeid. Tuntuimad nendest on jaotus kaalu alusel (viis gruppi) ning lennu kestuse ja ulatuse alusel (kolm klassi; lennu kestus väljendab ka lennu ulatust: pikale kestusele vastab lennuulatus üle 1500 km, keskmisele kui 100 km ning lühikese kuni 100 km). Jaotus kaalu alusel ja kasutusvaldkonnad Väga rasked (üle 2 tonni): suurte maaja merealade seire ja otsingud, lahinguülesanded (õhulahing, kaugpommitamine), kaugluure, side- ja jälgimiskeskus ning kaupade transport. Klassi tuntuim esindaja on Global Hawk. Rasked (üle 200 kg): taktikalised lahinguülesanded, ajutiste sideühenduste tagamine, luure, täppispommitamine. Tuntuim esindaja on Predator. Keskmised (üle 50 kg): piirilõikude seire, otsingud väiksematelt aladelt, teadusuuringud. Kerged (üle 5 kg): motoriseeritud üksuse taktikaline luure, aerofotograafia ja -filmimine, geomõõdistused, väiksemate piirilõikude jälgimine ja teadusuuringud. Väga kerged ehk mikrodroonid (alla 5 kg): jalaväe taktikaline luure, siseruumide vaatlused, aerofotograafia ja -filmimine ning hobitegevus. Jaotus lennukestuse ja -ulatuse alusel Pika lennukestusega (üle 24 tunni).

Lühikese lennukestusega (alla 5 tunni).

Kaitse Kodu! 2/2013

NZAF

Keskmise lennukestusega (5—24 tundi).

HTTP://FORUM.AXISHISTORY.COM

Wasp Queen

Esimesed teadaolevad mehitamata lennu katsetused tehti juba 1849. aastal, kui austerlased kasutasid mässava Venezia vastu kuumaõhupalle. Nende pardale pandi viitsütikuga vabastatavad pommid, mis maandumisel plahvatasid. Esimene tõsisemalt võetav mehitamata lennuk nimega Fairey IIIF (hüüdnimega Fairey Queen) valmis 1931. aastal. Tegemist oli raadiojuhitava kahetiivalise vesilennukiga. Järgnevate aastate arenduste Bee Queen (Mesilasema) ja Wasp Queen (Herilasema), mida hakati kasutama laskeharjutuste sihtmärkidena, nimede antonüümist ilmus inglise keelde mehitamata õhusõidukite sünonüümina kasutatav sõna drone — lesk (isaputukas ühiseluliste putukate seas), mis tähendab mh ka logardit, laiskvorsti ja (ühiskonna) parasiiti.

Mudel QH-50 DASH

HTTP://WWW.GYRODYNEHELICOPTERS.COM

Esimene tõsiselt võetav helikopteril põhineb droon lendas 1959. aastal, selle tegevusraadis oli 22 km ja see kandis kaht allveelaevadevastast torpeedot. Mõeldud oli, et see stardib ja maandub laeval. Paraku ei võimaldanud tolleaegne elektroonika toota piisavalt töökindlaid autopiloote. Paljud droonid läksid missioonidel kaduma elektroonika tõrgete tõttu ja aastal 1969 nende arendamine lõpetati. Esimene ülehelikiirusega droon Firebee II (tootja Teledyne Ryan) tõusis lendu 1968. aastal. See startis kas suure lennuki tiiva alt või kasutati vajaliku algkiiruse saamiseks lennuki sabas olevat ühekordset tahkekütusetoitel rakettmootorit. Maandumisel abistas drooni langevari. Teledyne Ryani toodangusse kuulus üle 30 mudeli ja neid kasutati peamiselt lendavate sihtmärkidena 50 aasta vältel kuni eelmise sajandi lõpuni.

2010. aastal saavutati Zephyri-nimelise päikeselennukiga kestusrekord üle 336 tunni õhus, mis teeb üle kahe nädala vahepeatusteta lendu. Põhimõtteliselt tõestati, et lennukestust hakkab kaasavõetava kütusehulga asemel määrama komponentide vastupidavus. 2011. aastal valmis esimene 3D-printeriga välja trükitud droon, mis oli võimeline lendama kiirusega üle 100 km/h.

RQ-3A Dark Star

Mudel BQM-34F

NASA

Aastatel 1994—1999 arendati Lockheed Martini kontsernis kummalise välimusega radaritele raskesti avastatavat luurelennukit Dark Star, mille tühikaal oli 1980 kg, täislastis kaal 3860 kg ja lennukõrgus kuni 19 000 m. Lennukil puudusid saba ja vertikaalkiilud ning kogu selle kere oli kandetiibadest eespool. Lennuk püsis tasakaalus tänu kere aerodünaamilisele kujule ja mõlemas tiivas olevatele kaldetüüridele, mida sai kasutada ka pidurduspõhimõttel õhuki lennul otse hoidmiseks. Lennuk tootmiseni ei jõudnud, sest selle arendamine võttis kavandatust palju rohkem aega ja Global Hawki edu tõrjus selle välja.

3D-printeriga välja trükitud droon

HTTP://WWW.SKYCIRCUITS.COM

Haritud sõdur

Droonide eellugu ja ajalugu

USAF

QinetiQ’s Zephyr

nende puhul adekvaatseid otsuseid vastu võtta. Tulevikus võib piloodikabiini asendada äriklassi panoraamvaatega. Tehnoloogiliselt on piloodita lennukid juba olemas. Nende laialdasemat levikut takistab peamiselt seadusandlik mahajäämus ja mehitamata lennukite lennuohutusreeglite kokkulepete puudumine. Tõenäoliselt on selle taga ka soovimatus muuta lennundusalast tööjaotust. Teisalt osutavad uudised pilootide nappusest, 26

nende väljaõppe kulukusest ja streigilembusest vajadusele üle minna inimpiloodita lennukitele. Seega varem või hiljem see läbimurre tuleb. Robotiseeritud seire. Piiride, merede, looduskaitsealade jt õhust seiratavate objektide jälgimine käib automaatselt startivate, maanduvate ja laadivate droonidega. Droonid lendavad elektriga, mida toodetakse baasjaama tuulikuga või saadakse üldvõrgust. Seiratav ala on drooniparve jälgimisel ja keskarvutis on igal ajahetkel täpne Kaitse Kodu! 2/2013

HTTP://WWW.AS.NORTHROPGRUMMAN.COM

Haritud sõdur

Mudel RQ-4A

Mudel A160T

Predator

LESLIE PRATT, USAF

US ARMY

Tuntuimad droonid Global Hawk — maailma suurim droon, tõelist võimsust ja tehisilu kehastav robotlennuk. Tootja Northrop Grumman. Tühikaal sõltuvalt mudelist 3850—6780 kg ja täislastis kaal 10 380—14 600 kg, tegevusraadius kuni 25 000 km ja lennu kestus kuni 60 tundi. Predator — üks tuntumaid tööloomi droonide seas. Väga mitmeotstarbeline õhuk, mida kasutatakse pikkade piirilõikude jälgimiseks, luures ja lahinguülesannete täitmiseks. Täitnud palju lahinguülesandeid Afganistanis, Iraagis, Pakistanis, Süürias jt pinge- ja sõjakolletes. Tootja General Atomics Aeronautical Systems. Tühikaal 512 kg ja täislastis kaal 1020 kg, tegevusraadius 1100 km. Hummingbird (helikopter) — tehnilise täiuslikkuse imetlusväärne saavutus. Kopter suudab ise tõusta, optimaalse lennutrajektoori valida ja maanduda täisautonoomselt, inimese osaks on vaid missiooni planeerimine. Seda vaadates tunduvad harjumuspäraselt suurte akendega piloodikabiinid vanamoodsana. Tootja Boeing Advanced Systems. Tühikaal 1130 kg, täislastis kaal 2900 kg, tegevusraadius 4000 km ja lennukõrgus kuni 9000 m — need on kopterite maailmas seninägematud võimed. Luna — klassikalise välimusega drooni ilus näide Saksamaalt. Analoogse ehitusplaaniga on ka Eestis loodud Swani droonid. Tootja EMT Ingenieurgesellschaft. Täislastis kaal kuni 90 kg ja tegevusraadius üle 100 km. Orbiter Minu UAV — vaatlemiseks ja seireks, kergesti opereeritav ja transporditav. Hiljuti ostis Soome kaitsevägi 180 sellist drooni. Kasutusel veel 14 riigi relvastuses. Tootja Aeronautics Defense Systems. Sõltuvalt mudelist kaal 7—28 kg ja tegevusraadius 15—100 km. Iisraeli insenerid oskavad valmistada täiuslike lennuroboteid.

Mudel Luna NG

HTTP://WWW.EMT-PENZBERG.DE

Orbiter Mini UAV

HTTP://WWW.AERONAUTICS-SYS.COM/ORBITER_MINI_UAV_MUAS

info seal toimuva kohta. Selliselt rannikumerd valvates pole võimalik ühelgi laeval salamahti õlisegust pilsivett merre pumbata. Ajakohased 3D-kaardid. Soovitud alade ajakohane pildistamine ja selle alusel loodud 3Dkaartide tellimine on vaid mõne hiireklõpsu kaugusel. Lisaks sellele lennatakse teatud regulaarsusega pidevalt üle kõige enam huvi pakkuvate alade. Nii-öelda Google’i tänavavaade on kättesaadav peaaegu kogu maailma kohta. Personaalne transport. Inimpiloodi vajaduse kadumisel muutub lendamine ja asjade transport senisest kättesaadavamaks. Väikesaadetiste ja inimeste transporti saab korraldada senisest rohkem uksest ukseni põhimõttel. Piiramatu lennuaeg. Kallite satelliitide funktsioonid võtavad osaliselt üle piiramatut aega 15–19 km kõrgusel õhus lendavad kobarKaitse Kodu! 2/2013

GateWing X-100

HTTP://WWW.GATEWING.COM/

X-100 — paikvaatlusteks ja geomõõdistusteks. Väga lihtsalt ühe mehe poolt opereeritav. Sellise lennuaparaadi ehitamisega saaks peaaegu iga teemasse süvenev huviline hakkama. Tootja GateWing. Kaal 2 kg, tegevusraadius kuni 50 km.

süsteemsed päikeselennukid – üksikud kobaraks liitunud päikese jõul liikuvad droonid, mis saavad rotatsiooni korras iseseisvalt eralduda ja hiljem süsteemiga taasroonide arendamisest liituda, et käia vahepeal maa peal hoolduses. Süson saanud ka põnev teemi piiramatu lennuaeg hobitegevus. Vajalikud võimaldab ülal hoida komponendid ja materjalid paremaid side- ja seirelahendusi, pakkudes olulist on veebipoodides ja spetsiakonkurentsi kallitele liseerunud poodides taskusatelliidisüsteemidele. kohase hinnaga saadaval.

Lendavate robotite tulevik Droonide areng on üks osa robotite üldisest arengust, mille suund on üha täiuslikumate, kasulikumate, töökindlamate ja energiatõhusa27

Lisainfo

HOBIDROONINDUSE VEEBILEHED Diy Drones (http://diydrones.com/) — suurimaid droonide arendamise entusiastide kogukonna veebikülgi. Paparazzi. The Free Autopilot (http://paparazzi. enac.fr) — vabavaralise autopilooditarkvara jaotuskeskkond. ArduPilot Mega, Open Source UAV Autopilots (http://www.ardupilot.co.uk/) — väga levinud hobikasutajate autopiloot. Openpilot. The Next Generation Open Source UAV (http://www.openpilot.org/) — tuntud vabavaraline multirootorkopterite autopiloot. Pistik.com mudelismifoorum (http://forum.pistik.com/) — alateema „UAV ja mudeliklass F8“ kajastab droonidealast hobitegevust Eestis. IMAV 2011: International Micro Air Vehicle Conference and Flicht Competition 5—12 September 2011 ‘t Harde, the Netherlands (http://www. imav2011.org), IMAV 2012: International Micro Air Vehicle Conference and Flicht Competition 03—06 July 2012 Braunschweig, Germany (http:// www.imav2012.org), IMAV 2013: International Micro Air Vehicle Conference and Flicht Competition Toulouse, France, September 17—20, 2013 (http://www.imav2013.org) — Euroopas peetav mikrodroonide võistlussari. Micropilot. World Leader in Miniature UAV Autopilots (http://www.micropilot.com/) — üks parimaid mikrodroonidele kommertstootena autopilootide valmistajaid (selle ettevõtte toodangut on kasutatud ka Eestis loodud Swani-nimelisel droonil).

Just praegu kogub USAs tuure diskussioon anonüümse ja kaugjuhitava tapariista kasutamise eetilisuse üle

Kaitse Kodu! 2/2013

SPC. JAMES B. SMITH JR

Visioonprojekt Odysseus

HTTP://WWW.DEFENSEINDUSTRYDAILY.COM/

Haritud sõdur

mate lahenduse poole. roonide Lendavad robotid areng on üks muutuvad ajapikku üha igapäevasemaks ja me osa robotite harjume neid kasutama üldisest arengust, ja usaldama samasuguse mille suund on enesemõistetavusega, nagu usaldame täna üha täiuslikumaautosid, kodumasinaid, te, kasulikumate, nutifone jpt seadmeid. töökindlamate ja Artikli autori arvates energiatõhusamaei ole niipea robotite te lahenduse poole. mässu oodata. Kuid uusi võimalusi on pidevalt lisandumas ja nende kasutuselevõtmisel (sh riigikaitses) tuleb käia ajaga kaasas.

Autasud

Kaitseliidu teenetemärkide andmine Kaitseliidu seaduse § 11 lg 7 p 8, § 31 lg 4 alusel, kooskõlas vabariigi valitsuse 5. oktoobri 1999 määrusega nr 286 „Kaitseliidu teenetemärkide kirjelduse ja statuudi kinnitamine“ ja arvestades malevapealikute ettepanekuid Kaitseliidu keskjuhatuse 11. veebruari 2013 otsus nr K-0.1-1/13/2776PR teenetemärkide andmise kohta 1.1. Valgeristi II klassi kavaleride nimekiri Jõgeva malev 1.1.1. Rannar KERGE Rapla malev 1.1.2. Valdo REIMAN Alutaguse malev 1.1.3. Hannes GRAUBERG Viru malev 1.1.4. Koit KULMAR 1.2. Valgeristi III klassi kavaleride nimekiri Alutaguse malev 1.2.1. Ralf NURK 1.2.2. Aleksandr PAVLOV Rapla malev 1.2.3. Raimo KLEMMER Saaremaa malev 1.2.4. Vello SEPP Tallinna malev 1.2.5. Karel BRANDT 1.2.6. Raivo TAMMEORG 1.3. Teenetemedali I klassi kavaleride nimekiri Alutaguse malev 1.3.1. Ain KRONDEL

894 895 896 897

898 899

402 403 404 405 406 407 408 409 410 411 412 413 414 415 416 417

900 901 902 903

1.4. Teenetemedali II klassi kavaleride nimekiri Alutaguse malev 1.4.1. Raimond KALLE 1.4.2. Vladimir BUKETOV 1.4.3. Rein KIVIMÄE 1.4.4. Raivo REINBÄRK Järva malev 1.4.5. Tarmo KOIT

1432 1433 1434 1435 1436

401

Valgeristi II klassi teenetemärk

Kaitse Kodu! 2/2013

1.3.2. Margus GRAUBERG 1.3.3. Arnold KOLLI 1.3.4. Koit ROODEN Lääne malev 1.3.5. Ülo TUISK 1.3.6. Veiko LOIK 1.3.7. Madis MINTEL 1.3.8. Jüri TREUMAN 1.3.9. Harri HINTS Põlva malev 1.3.10. Kaido ARULEPP 1.3.11. Margus PAEKIVI Saaremaa malev 1.3.12. Leevi NAAGEL 1.3.13. Sulev METSHEIN 1.3.14. Igor BABENKO Tallinna malev 1.3.15. Riina KALDA Tartu malev 1.3.16. Margus PURLAU Viru malev 1.3.17. Jaanus KRUUSMANN

Valgeristi III klassi teenetemärk

Jõgeva malev 1.4.6. Marika KALLEMAA 1437 Lääne malev 1.4.7. Mati PIHT 1438 1.4.8. Jaas VOKK 1439 1.4.9. Aivar SUSI 1440 1.4.10. Maie NEŠTŠADIM 1441 Rapla malev 1.4.11. Heiti ARRO 1442 1.4.12. Eerik NIPPER 1443 Saaremaa malev 1.4.13. Olev KRULL 1444 1.4.14. Paul AAV 1445 Tallinna malev 1.4.15. Ander ASBERG 1446 1.4.16. Jan LUKK 1447 1.4.17. Allan MARTIN 1448 1.4.18. Lembit SOOSERV 1449 1.4.19. Illar KULLAMAA 1450 1.4.20. Kaido PUTTING 1451 Tartu malev 1.4.21. Asko AREN 1452 1.4.22. Ilona LILOVER 1453 1.4.23. Leane MORITS 1454 1.4.24. Leho RAID 1455 1.4.25. Aleksandra ZAVERJUHHA 1456 1.5. Teenetemedali III klassi kavaleride nimekiri Alutaguse malev 1.5.1. Ivar ROOMA 1.5.2. Georg KERNER 1.5.3. Vladimir BLEŠTŠENKO

3684 3685 3686

Kaitseliidu teenetemedal, I klass

Autasud Kaitseliidu teenetemedal, II klass Jõgeva malev 1.5.4. Demo DOBREK Lääne malev 1.5.5. Kaido RAUD 1.5.6. Janek HIIEMÄE 1.5.7. Andres KALJO 1.5.8. Margarita LIND 1.5.9. Pille PAULUS 1.5.10. Ave PROOS 1.5.11. Aili RANDALU 1.5.12. Reelika SAARD 1.5.13. Irina SELLIK Rapla malev 1.5.14. Tiit POBBOL

3687 3688 3689 3690 3691 3692 3693 3694 3695 3696 3697

Kaitseliidu teenetemedal, III klass 1.5.15. Konstantin PÕLDES Saaremaa malev 1.5.16. Jaan NAAGEL 1.5.17. Gustav KUTSAR 1.5.18. Arvi KRULL Tallinna malev 1.5.19. Vambola VANATOA 1.5.20. Urmas TONTO 1.5.21. Urmas REITELMANN 1.5.22. Aarne AKERBERG 1.5.23. Tanel LEETNA 1.5.24. Alar NIGUL 1.5.25. Meelis KÄHRI 1.5.26. Ain MURU

3698 3699 3700 3701 3702 3703 3704 3705 3706 3707 3708 3709

Kaitseliidu teenetemedal, eriklass Tartu malev 1.5.27. Meelis BURGET 1.5.28. Liisa RAHUSOO Viru malev 1.5.29. Hannes KALDMAA 1.5.30. Olev LAINES 1.5.31. Mihkel RABA 1.6. Teenetemedali eriklassi kavaleride nimekiri Järva malev 1.6.1. Üllar KÜTT 1.6.2. Malle HERMANSON

3710 3711 3712 3713 3714

736 737

Autasustamine Väljavõte kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase 15. veebruari 2013 käskkirjast nr 109P Rahuaja riigikaitse seaduse § 15 lg 1 alusel, arvestades kaitseministri 17. detsembri 2009 määruse nr 37 „Kaitseväe teenetemärkide kirjeldus ja andmise kord“ § 1 p 1, p 2, § 3 lg 2 p 1, § 4 lg 1 p 1, p 2, lg 2, lg 3, § 10 lg 1 p 1, lg 2 ja § 11 lg 1 ning seoses Eesti Vabariigi 95. aastapäevaga

KAITSEVÄGI

2. Autasustan Kaitseväe teeneteristiga riigikaitseliste teenete eest alljärgnevaid teenistujaid ja isikuid: Kaitseliit v-vbl Alger NURK

3. Autasustan Kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest alljärgnevaid teenistujaid ja isikuid: Kaitseliit v-vbl Aivar RAUDSEPP

Kaitse Kodu! 2/2013

Sõjaraud

Kõik autod on kuulikindlad ainult Hollywoodi ﬁlmis Paljud meist on näinud mõnes Hollywoodi ﬁlmis, kuidas auto või selle uks on osutunud erakordselt heaks kuulitõkkeks ja kangelase raskel hetkel halvimast päästnud. REIMO SOOSAAR Snaiprigild

KIRSTI PAAVEL Kaitseliidu Valgamaa malev

aitseliidu Valgamaa malev otsustas toetada oma snaiprite väljaõpet sellega, et andis ühe mahakantud Nissan Sunny kasutamiseks laskeharjutuste sihtmärgina. Et selliseid võimalusi tuleb harva ette, on see maleva poolt erakordselt tänuväärne toetus.

Näha on esimesed lasud läbi esiklaasi: vasakul kaks lasku Magnumi kaliibriga snaipripüssist ja paremal üks TP2 lask. Algul olid sihtmärgid läbi jäätunud klaasi pisut uduselt näha, seetõttu tegin igaks juhuks kaks lasku, et kindlalt tabada. Kuulid lendasid läbi sihtmärgi, esi- ja tagaistme ning tagaklaasi. Et lasime maapinnalt, torkas silma, et kuulid kaldusid allapoole — esiklaasi läbinud kuulid tabasid tagaklaasi alumisse serva. M80 kuuli puhul on näha, et klaasi läbides on kuul lagunenud mitmeks osaks, sihtmärgis on näha kaht suuremat ja mitut pisemat auku, osa neist on tekitanud klaasikillud, kuid suuremad peaksid siiski kuulitükkide jäljed olema. Eest vaadates sihtisime üsna klaasi allserva (silma järgi hinnates alumisse kolmandikku) ja tabasime sihtmärkide „pead“. Kuna inimesed istuvad autos suhteliselt madalal, tuleb arvestada, et kui sihtida klaasi keskele, võib lask kergesti mööda minna

2 X KIRSTI PAAVEL

Snaiprile ja täpsuslaskurile on läbi klaasi laskmise kogemus oluline, sest selliseid olukordi võib lahingus või konfliktis ette tulla. Kui on vähegi võimalust, tuleb selliseid laskmisi ise teha ja nendes osaleda, sest see õpetab oluliselt rohkem kui õpib ajakirja lugedes või filmi vaadates.

Kaitse Kodu! 2/2013

Sõjaraud Relvadena kasutasime mitut Kaitseliidus kõige levinumat täpsuspüssi M14-TP2 Ameerika päritolu M80 moonaga. Võrdlusmomendiks võtsime kaasa ka ühe Magnumi kaliibriga snaiprieie saime relva (too laskis autost sõna otseses mõttes pikuti läbi). Lisaks pikale auto laskmisel püssile tegime ka püstoli laskeharproovida kaht liiki jutusi. Distantsi määramisel arvestasime linnatingimustes ette tulla klaasi: turvaklaasi võivaid laskekaugusi, st püstoliga ja lamineeritud lasksime mõne ja täpsuspüssiga peamiselt 100 m pealt. Kaugemalt klaasi. lastes, mõnesaja meetri piires, on energiad väiksemad – nii kuuli oma enne kui ka tükkide oma pärast tabamust. Kuuli käitumist see oluliselt ei muuda, kuid kindlasti peab võimalusel proovima, mis juhtub laskedistantsil 300 või 500 meetrit.

Põhirõhk klaasil

Lisainfo

Mis laskeharjutusi autoga siis teha? Ühest küljest oli huvi kontrollida autopleki ja autouste kuulipiTEGURID, MILLEGA TULEB LÄBI KLAASI LASTES ARVESTADA Kuul ei pruugi jätkata esialgset liikumissuunda, läbi tuuleklaasi salongi lastes lähevad tabamused allapoole. Läbi klaasi lastes kuulid purunevad, vähemalt osaliselt, mistõttu lendavad läbitud klaasi taga lisaks kuuli suurtele tükkidele ka kuulimantli ja sellesama klaasi killud. Läbi uste lastes kuulid deformeeruvad ja hakkavad laperdama. Kui lasta auto salongis olevat märki, ei ole garantiid, et pihta saab ainult sihitud märk. Kui sihtmärk on klaasist või autost kaugemal kui mõni meeter, ei ole läbi nende lastes tabamine kindel. Selleks, et kindlasti sihtmärki tabada, tuleb lasta kas paarislasuna või teiselt positsioonilt. 7,62x51 NATO kaliiber, eriti täismantelkuuliga, on väga suure läbistavusega, seda suudavad kinni pidada vaid auto veermik ja mootor.

davust, kuid teisalt intrigeeris võimalus lasta läbi kapriisse materjali – klaasi. Seetõttu keskendumegi kirjutises kõige rohkem sellele. Klaas on iseenesest väga eriline ja enamjaolt läbipaistev materjal. Seega, kui mingisuguse klaaspinna taga, on see siis autos või majas, on mingi ahvatlev sihtmärk, saame seda vaadelda ja vajadusel selle pihta lasta. Läbi klaasi laskmine on mõjutatud väga paljudest teguritest. Kõige mõistlikumaks pidasime valida tegelikkuses tõenäoseimalt ette tulevad olukorrad ning neid sellisel kujul proovida ja harjutada. Nii saab kõige täpsemalt teada, mida võib oodata. Seda raskendab muidugi klaasiliikide rohkus. Neid on igasuguseid, klassikalisest teravateks kildudeks lagunevast kuni pakettakende ja mitmekihiliste klaasideni välja. Samuti võib klaasid jagada kuuli mõjul purunevateks ja mittepurunevateks. Igat naiprile ja tüüpi klaasi mõju on kuutäpsuslaslile ja läbi selle lastes ka kurile on läbi sihtmärgile erinev.

klaasi laskmise kogemus oluline, sest selliseid olukordi võib lahingus või konfliktis ette tulla.

Meie saime auto laskmisel proovida kaht liiki klaasi: turvaklaasi ja lamineeritud klaasi. Esimene oli karastatud klaas, mis puruneb tugeva löögi mõjul paljudeks nürideks klaasitükkideks (auto külg- ja tagaaknad). Teine oli lamineeritud klaas – vähemalt kaks klaasikihti, mille vahel on läbipaistev kile. Selline klaas püsib hästi koos isegi siis, kui mõraneb või augustub, ning hoiab oma kuju ja tugevust ka korduvate kõvade löökide korral, selmet turvaklaasi kombel killustuda. See on tüüpiline auto tuuleklaasi materjal, osal sõidukitest on tagaklaas samasugune. Lamineeritud klaasi laskmisel on probleemiks, et klaas peab kuulitabamustele hästi vastu (kuigi tekivad augud, klaas tervikuna ei purune) ning lauged nurgad põhjustavad üsna suuri kuuli lennusuuna kõrvalekaldeid ja kuuli deformatsiooni. Turvaklaasiga on ses mõttes lihtsam, et esimene tabamus Kaitse Kodu! 2/2013

Sõjaraud

3 X KIRSTI PAAVEL

Sihtmärk peitus avatud tagaukse taha, esiuks oli samuti avatud. Saime vaadata, mis juhtub sellises olukorras, kui kuulid läbivad metalli ja klaasi. Enamik auke on pärit M14-TP2st ja M80 moonast, üks sekka snaipripüssist. Osa kuule läbis esiklaasi, mistõttu nende auke ukseraamis näha ei ole, kuid need on nii esimest kui ka teist klaasi läbinuna „süüdi“ sihtmärgi näopiirkonda tekkinud aukudes. Esiust, nii plekki kui ka klaasi, läbinud ning seejärel deformeerunud ja killustunud kuulid koos uksetükkidega on suutnud lüüa sellesse ja seejärel sihtmärki suured lopergused augud. Sihtmärgis on hästi näha, millist hävingut on teinud lendav metalli- ja klaasitükkide pilv. Ülaosas on selgelt näha klaasi läbivale kuulile iseloomulik „muster”: kuulitükkide augud koos klaasikildude tekitatutega, all nende kuulide augud, mis tabasid, külg ees, neile lisaks esiuksest pärit autotükkide tekitatu. Lendavate klaasikildude energia on piisavalt suur, et autoplekki mõlke lüüa (see on näha seeria esimesel pildil pagasiluugi peal), rääkimata inimese vigastamisest

purustab klaasi kas ainult tabamuse piirkonnas või kogu ulatuses ja järgnevaid laske see enam ei sega. Kui olukord võimaldab, on üheks levinuimaks praktikaks paarislasu tegemine: kaks snaiprit lasevad korraga käsu peale samasse kohta, ühe kuul purustab klaasi ja teine tabab sihtmärki. Nii minnakse välja kindla tabamuse peale, sest ühe kuuliga ei ole tabamine garanteeritud. Kui tuuleklaas on mingis piirkonnas oluliselt pragunenud (tekib nn võrgumuster), kaldub kuul seda konkreetset kohta läbides vähem kõrvale. See toetab omakorda paarislasu mõtet. Klaas on kuuliga võrreldes väga kõva materjal. Kuigi kuul tekitab autoklaasi augu, ei ole see mõju ühepoolne. Lamineeritud klaas deformeerib kuuli ja muudab selle lennusuunda, osaliselt puruneb ka kuul. Peamiselt tõmmatakse mantel kuulisüdamiKaitse Kodu! 2/2013

kult maha ja mõnikord laguneb viimane mitmeks tükiks. Turvaklaasi korral on rohkem kuuli purunemist ja vähem kõrvalekallet. Igal juhul tekib läbi klaasi lastes kaks killupilve, eriti kui kuul tabab klaasi vähegi laugema nurga all: suurem osa klaasikildudest lendab klaasiga ristisuunas, ülejäänud kuuli ja selle laas on kildudega enam-vähem samas kuuliga võrsuunas.

reldes väga kõva materjal. Kogemused õpetavad Kuigi kuul tekitab autoklaasi augu, Läbi autoklaasi või -pleki lastes võib kuni paari meetri kaugu- ei ole see mõju sel olevale sihtmärgile oodata ühepoolne. enam-vähem kindlat tabamust, kuid suuremalt distantsilt lask tehakse juba ehku peale, seda just kuuli deformeerumise ja lagune-

Sõjaraud

mise, destabiliseerumise (ühte tükki jäänud kuul „tõmbab külje ette“) ning klaasi läbimisest tingitud suunamuutuse mõjul tekkinud suure hajuvuse tõttu. Tabamist mõjutavad ka muud tegurid. Põhiliselt on nendeks kuuli teele ette jäävad autoistmed. Vii-

maste mõju sõltub väga palju auto tootjast ja istme ehitusest: on nii „kuulipüüdjatest“ istmeid kui ka täiesti tavalisi. Meie kasutatud Nissan Sunnys olevatest istmetest lasime isegi püstoliga läbi: kuul lendas tuuleklaasist sisse, istmetest ja nendel olevatest sihtmärkidest läbi pagasiruumi välja. Kuuli kõrvalekaldumise osas panime tähele, et kui lasksime läbi esiklaasi, tabasime sihtimispunktist allapoole, aga kui suures ulatuses, see sõltus relvast ja moonast. M14-TP2 puhul läksid tabamused kuni 5 cm allapoole, kui sihtmärk istus esiistmel. Autouste juures täheldasime veel, et ukse läbimisel kuul deformeerub ja keerab külje ette. Seda oli näha eriti läbi kahe ukse lastes: esimeses oli ümar, teises kuuliprofiiliga ava ning sihtmärgis olid nii kuulist kui ka uksest välja rebitud materjalitükkidest tekkinud rebitud augud. Samuti tasub meeles pidada, et autos istuvad inimesed on suhteliselt madalal. Pidime laskma tuuleklaasi alumisse serva, sest selle keskele lastes hakkasid kuulid juba sihtmärgist üle minema.

2 X KIRSTI PAAVEL

Esiklaas pidas tabamustele hästi vastu, ülejäänud klaasid mitte eriti. Ka oli esiklaasi mõju kuulidele kõige drastilisem, põhjustades ettearvamatu iseloomuga kõrvalekaldeid ja mõnikord kuulide killustumist. Vahel kaldusid kuulid nii palju allapoole, et lõid isegi tagatuledesse augud sisse, kuigi lasime enamjaolt läbi autoklaaside ja otse eest. „Autojuht“ on väga kurva olemisega ilmselt sellepärast, et isegi turvavöö ei kaitsenud teda raskes olukorras. Autol on kuulikindlad ainult mootor ja veermik, tavaline plekk ja klaas pakuvad hädapärast kaitset vaid parema kilbi puudumisel

Võib öelda, et tavaauto ei ole kuigi kuulikindel. Auto uksed ja esiklaas ei peatanud isegi 9 mm püstoli kuuli, rääkimata vintpüssi omast. Läbi pleki ja klaaside saab lasta ja ka sihtmärki tabada, kuid peab arvestama spetsiifilisi nüansse ja kaasnevaid nähtusi. Seda nii ise auto taha peitudes kui ka selle pihta lastes.

Kaitse Kodu! 2/2013

MIKE LIMA*

oome võistkond esindas reservistide organisatsiooni Stadin Sissit (Pealinna Sissid), mis loodi 1959. aastal asutatud MTY Helsingin sissikerho ja kaks aastat noorema MTY Helsingin liitumisel Sissiosasto ry nime alla. Soomlased said väga raskel Utria dessandil viienda koha.

MIlitaarsport

Soomlased said Utria dessandil taas Talvesõja maigu suhu

KARRI KAAS

Põhjanaabritele tundus Urtia peategelasena käre pakane

Võistluse start anti pärast südaööd pilkases pimeduses ja käredas külmas * Autor, Utrial osalenud soomlasest snaiper, kasutab pseudonüümi.

Kaitse Kodu! 2/2013

MIlitaarsport

Ettevalmistused Utria dessant oli mulle esimene talvine patrullvõistlus, milleks oleme harjutanud koos ja eraldi alates 2012. aasta suvest. Treenisime jalgsirännakut ja orienteerumist, laskmist ja erinevate sõjaliste ülesannete täitmist ning talve saabudes ka suusatamist. Rännakmarsside ja suusaretkede pikkus oli 10–30 kilomeetrit. Treeningutel kanti seljakotti, millesse oli pakitud dessandil vajaminev varustus, 10–15 kg mehe kohta.

Väga oluline on alustada treeninguid varakult ja harjutada ka meeskonna koostööd. Üldfüüsilise vormi hoidmine ja arendamine on iga osaleja kohustus, samuti tuleb säästa tervist, sest väikeses meeskonnas muutub isegi ühe inimese puudumine probuulsin selja leemiks. Kui keegi liikmetest ei tagant eesti- suuda jätkata treeninguid või keelseid saosaleda võistlusel, tuleb sellest jatusi, sest tormameeskonna juhti aegsasti teavitada, et oleks võimalik ülesansime minema just ded ümber jagada ja uus mees siis, kui nemad olid leida. Viimase hetke muutused meist möödumas. on alati ebameeldivad. Meie patrulli koosseis püsis õnneks kogu aasta muutumatuna, kuid sellest hoolimata jätkusid ettevalmistused viimase päevani. Isegi laevaga Tallinna sõites arutasime pisiasjadeni patrulli liikmete tegevust dessandi kontrollpunktides.

Teekond Sirgalasse Neljapäeva, 17. jaanuari hommikul alustasime reisi Utria dessandile. Oma neljast võistlejast ja kahest esindajast koosneva meeskonna nimeks panime Stadin Sissien Sissiteam. Tallinna jõudsime kell 12.30 ning pärast lõunasööki ja toidukraami hankimist jätkasime sõitu Ida-Virumaale Sirgalasse. Võistlusele sai registreeruda Jõhvis vanas koolima-

Nii mõnigi võistleja kibeles suuskadele juba enne võistluse algust

jas, mis on tänapäeval Kaitseliidu Alutaguse maleva staabi ja väljaõppekeskuse kasutada. Pakane oli jõudnud langeda juba 20 külmakraadini. Korraldajad andsid meile relvad ja seejärel tehti lühike relvakoolitus. Kasutasime Rootsi päritolu automaate AK4 – see on Eesti kaitseväe standardrelv. AK4 on Heckleri & Kochi automaadi G3 koopia, mille modifikatsioonid on kasutusel paljudes riikides. Et oleme ise harjunud Soome kaitseväe automaadiga, mis on Kalašnikovi edasiarendus, tundus Rootsi relv kodumaisest oluliselt keerulisem. Isegi karastatud sisse ajab ohkama ja silmanurgast pisarat pühkima meenutus, kui

KARRI KAAS

Kuigi Ida-Virumaa on tuntud soojusenergia tootmise poolest, said võistlejad koiduvalguses imetleda ka kohalikke tuulegeneraatoreid

KARRI KAAS

Kaitse Kodu! 2/2013

MIlitaarsport KARRI KAAS

Nõukogude pärandina Eestisse jäänud tööstusmaastik oli soomlastele puhas eksootika. Paraku polnud neil kuigi palju mahti seda uudistada

keeruline oli „rootslast“ pimedas metsas puhastamiseks lahti võtta. AK4 on küll mugav kasutada, see on täpne ning võimsa padruni ja pika laskekaugusega relv, kuid soomlastele on oma automaadid käepärasemad. Kalašnikov on Kalašnikov isegi siis, kui see on Soomes valmistatud. See on lihtne ja töökindel ning sobib meile niisama hästi nagu Nokia kummik puusuusa peale. Teiseks relvaks anti meile 9 mm Heckleri & Kochi püstolid USP.

Start keset kärekülma ööd Start anti öösel vastu segi laevaga reedet. Kell 1 öösel liiTallinna sõites kusime autokolonniga arutasime metsateele ja hakkasime suusatama esimese kont- pisiasjadeni rollpunkti poole. Pakast patrulli liikmete oli kuuldavasti 23 kraadi. tegevust desEsimene etapp oli 15 kilo- sandi kontrollmeetri pikkune ja pidime jõudma nn turvamajja, punktides. millest patrullid startisid etteantud graafikus erinevaid ülesandeid täitma. Sealsamas asus ka dessandi tagala, kus võistlejad said soovi korral kuuma vett, kohvi ja mahla. Ainuüksi teadmisest, et vajadusel saab kuuma jooki, oli palju abi, sest temperatuur kukkus võistluse jooksul alla 30 miinuskraadi.

Kuigi erinevatesse kontrollpunktidesse ja tagasi suusatades läbisime palju kilomeetreid, ei tunduKaitse Kodu! 2/2013

KAITSEVÄGI

Lisainfo

Turvamajast suusatasime kontrollpunktidesse ja tagasi, vahemaad olid paarist kuni kümne kilomeetrini. Kõige lühem marsruut viis muidugi alati otse läbi võsa ja üle kraavide. Õnneks keegi meist vette ei kukkunud, kuid märjaks saanud suusa alla külmusid suured jääkamakad, mis tegid pidamise liiga heaks. Et suusk jälle libisema hakkaks, pidime suurema jää pussiga suusa alt ära kraapima.

Ämblikmeheks ei sünnita, selleks arenetakse

UTRIA DESSANT Utria dessandi maandamise tulemusel puhastati 1919. aasta 17.—19. jaanuarini punastest Narva-Jõesuu, Narva ja Jaanilinn. Patrullvõistlust Utria dessant korraldavad Vaivara vallavalitsus, Kaitseliit ja Erna Selts selle Vabadussõja suurima dessantoperatsiooni auks, mille üldjuht oli toona kaptenipaguneid kandnud Johan Pitka ning dessantrühmi juhtisid major Martin Ekström, staabikapten Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Nestori Eskola. Vt ka www.erna.ee. Utria dessandile 2013 startis 17 võistkonda, lõpetas neist 12.

Narva kirikulised ja motiveeriv kuulipilduja Viimane ülesanne oli lõppjooks ja sellel osalemiseks pidime kõigepealt jälle umbes 17 kilomeetrit suusatama. Metsa vahel sõites märkasin, et hakkan segi karastatud liikumise ajal tukkuma jääma. sisse ajab ohkama Omateada nägin koguni maju ja silmanurgast puude tagant paistmas. Kui pisarat pühkima mee- ma siis kõva häälega küsisin, nutus, kui keeruline mis asula see on, ja nägin oli „rootslast“ pimedas teiste meeste mõistmatud pilke, sain aru, et majad olid metsas puhastamimulle viirastunud.

Kommentaar

MIlitaarsport

nud vahemaad liiga pikad, sest jõudsime iga ringi lõpuks tagasi turvamajja. Kontrollpunktides täitsime mitmesuguseid ülesandeid, näiteks juhtisime kaudtuld ja lasime märki, läbisime takistusrada ja ronisime köite abil. Tavaliselt tegutsevad kontrollpunktide vahel võistlejaid otsivad ja takistavad patrullid, kuid seekord vastutegevust polnud, sest krõbe külm tekitas juba ise patrullidele palju probleeme ja mõned olid seetõttu sunnitud isegi katkestama. Pärast eelviimast kontrollpunkti jäi meil isegi pisut aega puhata ja varustust korrastada.

MEELIS RÄTSEP võistluse korraldaja

Tänavune formaadimuutus oli tingitud suuresti sellest, et vähendada kohalike võistkondade eelist välisvõistkondade ees, ja ka sellest, et korraldada füüsiliselt raske võistlus suhteliselt väikesel maa-alal. Põhimõtteliselt täitis see oma eesmärgi ja loomulikult pani kirsi tordile käre pakane. Eks nüüd tule seda formaati arendada ja täiendada, midagi pole kivisse raiutud. Nii et siht on ees ja eesmärk olemas. Jääb vaid selline „tühiasi“ nagu teekond paika panna. Alati pole kahe punkti vaheline parim tee sirge. Järgnevatel aastatel loodame kasvatada selle võistluse rahvusvahelisemaks. Ega see kiire saa olema. Kõik võtab aega. Aga esimesed sammud on tehtud. Usun, et koostöös Vaivara valla ja Kaitseliiduga saab võistlus tulevikus ainult paremaks minna. Loomulikult peab valmis olema ka tagasilöökideks (rumal on nendeks mitte valmis olla). Ideaalis näen selle võistluse kasvamist nn talviseks Ernaks.

märgitud kell 12.00, võis seda sooritama saabuda ajavahemikus 11.55–12.05, ei varem ega hiljem. Kui olime murdnud elektriliinide alusest võsast välja tee peale, läksime kontrollpunkti. Jõudsime kohale viimastena.

seks lahti võtta.

Meie patrull saabus viimase ülesande starti just ettenähtud ajal. Kontrollpunktides pidi olema täpselt kindlaksmääratud ajal 10 minuti jooksul. Näiteks kui ülesande alguseks oli

KARRI KAAS

Soomlastele tekitasid alguses peavalu Rootsi päritolu AKd, pärast laskmisi nad juba kiitsid neid

Päikesetõusul alustasime kontrollpunktist motorännakut Narva suunas. Autod peatusid umbes 10 kilomeetrit enne linnapiiri ja sealt pidime minema jalgsi Narva linnuses asuva finišini. Minul hakkas pikast pingutamisest ja magamatusest jaks lõppema. Läbisime viimaseid kilomeetreid kõndides, sörkides ja jälle kõndides, peamiselt siiski reipalt

Kaitse Kodu! 2/2013

Kesklinnas eksisime ära ja sattusime Vene õigeusu kiriku ette. Meist möödusid pühapäevahommikusele jumalateenistusele kogunevad inimesed. Küsisime neilt teed ja nad juhatasid meid sõbralikult edasi. Kindlasti pakkusime kirikulistele oma mundrite, relvade ja seljakottidega ebatavalist vaatepilti. Kui Narva linnus viimaks paistma hakkas, tuli ka minul jõudu juurde ja tegin ettepaneku jooksu pista. Samas kostis linnuse suunast kuulipildujavalang ja nägime eestlaste patrulli endale joostes järele jõudmas. Tormasime allamäge linnusemüüride suunas. Kuulsin selja tagant eestikeelseid sajatusi, sest tormasime minema just siis, kui nemad olid meist möödumas. Pidime jooksma veel natuke ülesmäge ja ronima köitest punutud võrku mööda üle linnamüüri, kus asus võistlejaid pikkade valangutega motiveeriv kuulipilduja. Kuulipilduja suudmeleegi nägemine ja valangute kuulmine andis meeletu adrenaliinilaksu. Võistluse lõpetasime joostes ja saime viienda koha. Ilm oli jätkuvalt väga külm, kuid keskpäevane päike soojendas natukene. Vaade ajaloolisest Narva linnusest on tõepoolest vägev: kõigest kiviviske kaugusel teisel pool piirijõge paistab Venemaa.

Utria dessandi 2013 lõpetanute paremusjärjestus 1.

Kaitseliidu Tartu malev (Indrek Roos, Jaanus Roos, Indrek Rebane ja Joe Lepp)

Kaitseliidu Pärnumaa malev II (Taavi Tilk, Janno Lamp, Tarmo Tuuling ja Jaan Pillmann)

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool (v-srs Valdo Hälvin, srs Priit Lillemets, srs Janari Jaanso ja srs Kristjan Muuli)

Kaitseliidu Järva malev (ltn Indrek Reismann, n-ltn Kaarel Piirisalu, n-vbl Vallo Tamme ja rms Alo Aasma)

Soome I (parim välisvõistkond)

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur

Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkond

Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii

Kaitseliidu Pärnumaa malev III

10.

Kaitseliidu Alutaguse malev I

11.

Naiskodukaitse Tallinna ringkond (parim naiskond, lõpetas kolmeliikmelisena)

12.

Kaitseliidu Tallinna maleva Ida kompanii

MIlitaarsport

kõndides. Meeskonnakaaslane andis mulle turgutuseks tüki šokolaadi ja mõned glükoositabletid.

Suur tänu võistluste korraldajatele ja läbiviijate meeskonnale ning teistele osalejatele, sest pakane paukus ja külm näpistas kõiki ühtviisi. Ilm tegi võistluse keeruliseks ja andis võimaluse proovida tegutsemist käredas pakases. Kindlasti oli see meile õppetund tuleviku tarvis. Tagantjärele tarkusena tean, et toitu poleks pidanud nii palju kaasa võtma. Enne võistlust oleks tulnud ööpäevane energiakulu välja arvutada ja sellest lähtuda. See oleks säästnud meid mitmete kilode tassimisest. Kõige olulisem on aga see, et edukaks tegevuseks tuleb korralikult treenida ja ka meeskonna koostööd harjutada, siis ei pea hakkama raskel hetkel improviseerima. Tõlkinud Heikki Kirotar

KARRI KAAS

Lõppjooksule mindi 32 külmakraadiga. Pärast mõne kilomeetri läbimist ei märganud pakast enam keegi

Kaitse Kodu! 2/2013

Uudised

Vabadussõja saatuse määras 94 aastat tagasi Paju lahing

aju lahingust, mis määras suuresti Vabadussõja edasise saatuse, möödus 31. jaanuaril 94 aastat. Et see lahing, mille järel sai vabaks Valga raudteesõlm ja sõjategevus kandus Läti territooriumile, oli Eesti ajaloo tähtsündmusi, ei piirdunud ka selle 94. aastapäeva tähistamine üksnes mälestustseremooniaga kunagisel lahinguväljal.

Pärastlõunal kogunesid ajaloohuvilised nii Eestist kui ka Lätist SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni muuseumi seminarile, kus käsitleti peaasjalikult Vabadussõda ja selle uurimist ning määrati kindlaks põhilised koostöösuunad ja edasised ühisüritused. „Lätlaste huvi Vabadussõja uurimise vastu on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Nad on teinud olulisi avastusi Põhja-Läti lahingupaikade kohta ja leidnud üles hulganisti sõjas teadmata kadunuks arvatud Eesti sõdurite haudu, mis väärib igati tunnustamist,“ ütles Meelis Kivi, lisades, et seminari põhiliseks eesmärgiks oli tihendada sidemeid lõunanaabritega ja anda neile innustust Vabadussõja uurimise jätkamiseks. Et seminaril said sõna kõik soovijad, jätkus arutelu hiliste öötundideni. 40

Valgamaal meenutati kindral Lille VELLO JASKA Valgamaa maleva teavituspealik

Vabadussõja veterani kindralleitnant Paul-Adolf Lille sünnist möödus 25. jaanuaril 131 aastat. Meenutamaks kindral Lille noorusaega, õpiaastaid ja võitlusi Vabadussõjas ning austamaks tema teeneid isamaa ees, kogunesid sel päeval tema sünnikoha Roobe veski juurde Kaitseliidu Valgamaa maleva ja Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna esindajad. Kohaletulnud asetasid lilled kindral Lille mälestusplaadi jalamile ja süütasid küünlad. Paul-Adolf Lill hukati 13. mail 1942 Sverdlovski vangilaagris, tema viimne puhkepaik on teadmata.

VELLO JASKA

Et austada Eesti vabaduse ja sõltumatuse eest võidelnud sõjamehi, koguneti 31. jaanuari hommikul kõigepealt Valga Jaani kiriku juurde, mille seinal on Vabadussõjas võidelnud Soome Põhja Poegade mälestustahvel. Seal peeti välijumalateenistus ning sõna said Valga linnapea Kalev Härk (kes on ka aktiivne kaitseliitlane), Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon tegevjuht Meelis Kivi. Sealt suunduti Paju lahingu mälestusmärgi juurde, kus korraldatud tseremooniast võtsid osa Valga maavanem Margus Lepik, brigaadikindral Meelis Kiili, Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Maidu Allikas, Kuperjanovi Seltsi juhatuse esimees Olev Teder ja esmakordselt ka külalised Lätist. Seejärel suunduti mõisasse Põhja Poegade mälestuskivi manu. Kõikide mälestusmärkide juurde asetati pärjad.

TIMO ARBEITER/VALGAMAALANE

Aastapäevaüritused algasid 27. jaanuaril 20. Paju lahingu aastapäeva jooksuga, mille korraldaja on SA Valga Sport. Jooksjad lähetati 7,3 km pikkusele teele Pajus ja finiš ootas neid Valgas. Väljas oli kümme külmakraadi, puhus tuul, kuid paistis ka päike. Jooksu lõpetas 44 meest ja 11 naist. Meestest võitis Mikk Laur Võru kergejõustikuklubist Lõunalõvi ajaga 26.56, teise tulemuse jooksis välja Veiko Ardel (SK Beavers; aeg 28.27) ja kolmandaks tuli Raul Reiljan Kõrgemast Sõjakoolist (28.40). Naistest oli kiireim juunioride arvestuses võistelnud Johanna Ardel (SK Beavers) ajaga 30.47.

Kaitse Kodu! 2/2013

Militaarturism

Metsavendluse näitus toob punkri muuseumisaali Taasiseseisvunud Eestis ei ole metsavendlusest kuigi palju räägitud ega kirjutatud. Mõned raamatud ja vähesed uurimused ei ole avanud oluliselt selle tagamaid. MARTIN ANDRELLER metsavendluse uurija

Ekspositsiooni moodustavad nii metsavendade kui ka julgeolekutöötajate tehtud fotod ning mitmesugused dokumendid ja mälestused. Kajastamist leiavad metsavendluse põhjused, eesmärgid ja tulemused nii isikulugude kaudu kui ka suuremas plaanis. Ei puudu ülevaade ka vastasest – julgeoleku tegevus ja selle tulemused sõnas ja pildis. Rääkimata esemetest. Näitus pannakse Okupatsioonide muuseumis üles veebruari lõpul ja märtsi alguses ning võetakse maha septembri lõpul. Et tagada võimalikult laia kõlapinda, on ekspositsioon kavandatud kakskeelsena – huviline saab väljapaneku kohta teavet nii eesti kui ka inglise keeles.

ERAKOGU

oostatud on küll mõningaid lokaalseid ja mõnevõrra ka laiema vaatajaskonna ette jõudnud fotonäitusi, kuid senini pole olnud ühtegi sellist ekspositsiooni, mis annaks kiire ülevaate metsavendlust nii sõnas kui ka pildis metsavendadele kuulunud isiklike esemete ning vastaspoole koostatud toimikumaterjalide ja ettekannete kaudu. Selle tühimiku täitmiseks ongi koostatud näitus „Metsavennad!“, mille põhiliseks eesmärgiks on selgitada võõrale võimule osutatud relvastatud vastupanu tagamaid võimalikult objektiivselt. Mitte nagu nõukogudeaegsetes raamatutes, kus see kõik oli pööratud propagandale sobivasse võtmesse ega omanud tihti reaalsusega mitte mingit seost.

Näituse tõepärasuse tagamiseks proovis selle koostaja Martin Andreller põgusalt ära ka metsavennaelu, riietudes ajastutruudesse rõivastesse ja kasutades autentset varustust. Tema kogemustega saab tutvuda selsamal väljapanekul

ERAKOGU

Kaitse Kodu! 2/2013

KARRI KAAS

ESM ARHIIV

KARRI KAAS

Militaarturism

Metsavendluse mahasurumise ja likvideerimisega tegeles julgeolek. Nende tublimatele töötajatele olid ette nähtud preemiad ja autasud. Üheks selliseks võis olla ka püstol TT, loomulikult relvale graveeritud pühendusega

See lõvikuju vooliti valmis Kesu rabasaarel asunud punkris (sealsamas, kust on pärit punkriahi) koos mitmete teiste loomakujudega. Tänaseks on säilinud aga teadaolevalt ainult see kuju ning mõned puust lusikad ja kulbid. Oma osa on nende hävimisel oli talupere järeltulijatel, kellele need kujud olid mänguasjadeks

Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) ühele juhtﬁguurile, metsavend Helmut Valdmale kuulunud sinimustvalge vapiga sõrmus, mille ta kinkis 1947. aasta augustis oma armastatule. 1. jaanuaril 1948 hukkus Helmut haarangul ja kahe noore inimese unistus ühisest eluteest lõigati katki

ERAKOGU

Kaitse Kodu! 2/2013

MARTIN ANDRELLER

Põrgupõhja punker hävitati 31. detsembril 1947. Sealtsamast alustati ja juhiti ülemaalise vastupanuorganisatsiooni Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) loomist. See on ka üks põhjus, miks otsustati näitusesaali rajada just selle punkri rekonstruktsioon. Ka on näituse koostaja ja rekonstruktsiooni valmistaja uurinud pikalt RVL tegevust ja seegi mängis valiku juures oma rolli. Kirjelduste ja punkrivallide mõõdistamise järgi ehitatava Põrgupõhja punkri rekonstruktsioon (ca 7,5x3 m) koos sisustusega võimaldab külastajal paremini tunnetada näituse sisulist poolt. Muuseumisaali ei ole punkrit niisama lihtne ehitada kui metsa või rabasaarele. Pinnase asemel on kõva põrand, mille sisse ei ole võimalik süvendit kaevata. Põrgupõhja punkri rekonstruktsiooni puhul ei olnudki seda vaja. Uuritud sai erinevate punkrite kirjeldusi ja Alfred Käärmanni mälestusi ning kasutusele võetud nurgapostide vahele ladumise süsteem. Nii oli ehitamine kiirem ja lihtsam kui iga nurga tappimise korral. Siiski võttis nurgapostide kokkulöömine ja paikasättimine vastavalt joonisele kõvasti aega. Seinte ülesladumiseks kulus kaks päeva, sellele eelnes materjali sorteerimine ja kohalevedu Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) vahelaost. RMK toetas näitust vajamineva puiduga

Kaitse Kodu! 2/2013

Piimamannerg. Järvamaalt Koigi valla Prandi küla lähedalt Neeva metsavendade punkrist on muuseumisse toodud mitmeid esemeid, millel kõigil on näha lahingu jälgi. Kannul on tootja markeering, mille järgi on see dateeritav 1947. aastasse. Lahing ise peeti hiljem — millal täpselt, nagu ka see, kes olid seal langenud metsavennad, on teadmata. Teada on vaid, et seal sai surma seitse meest, kuid aeg on hävitanud kõik viited nende isikule, säilinud on ainult kuulidest rebestatud esemed

Militaarturism KARRI KAAS

Suurima relvastatud vastupanu koordineerida üritanud organisatsiooni Relvastatud Võitluse Liit (RVL) käiseembleemid, mida kanti operatsioonide läbiviimisel. Tõenäoliselt valmistas need Asta Jõesaar, kes hukkus Põrgupõhja lahingus 31. detsembril 1947

KARRI KAAS

MARTIN ANDRELLER

1949. aasta märtsiküüditamise eest põgenenud vennad ja õde ehitasid Kesu rabasse punkri. Sama aasta jõuluajast jäi ennast sinna varjama vaid Jaan, kes aja sisustamiseks tegi käsitööd: nikerdas puust kujusid ja lusikaid. Jaan tuli metsast välja 1954. aastal ja punker likvideeriti mõned aastad hiljem, et vältida „üleliigset“ huvi selle vastu. Punkriahi jäi aga oma kohale, kuni see 2012. aasta mais sealt näituse tarbeks muuseumi toodi

Metsavend August Nõmmiku 1959. aastal kirjutatud kirjad Nikita Hruštšovile, NSV Liidu siseministrile ja Eesti NSV siseministrile. Kirjades teatab Nõmmik oma soovist metsast välja tulla. Siiski ei pannud ta neid kirju, mis on paberile pandud Tartu rahu aastapäeval, posti. Sama aasta 17. juulil Nõmmik hukkus, kirjad aga olid peidetud tema redupaigaks olnud taluhoone katuse vahele ja säilisid seepärast tänini

Uudised

Kaitsevägi kinkis sõjamuuseumile sidetehnikat

„Sõjamuuseumis saab hea ülevaate, kuivõrd on meie taasloodud kaitsevägi aastatega arenenud. Sõjaväelogistikud on teinud selle ajaloo jäädvustamiseks suure töö. Kutsun ka kõiki teisi kaitseväe üksusi talletama sõjamuuseumis oma väeosa ajalugu,“ ütles sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts. Viimsis asuv sõjamuuseum avas 2010. aastal püsiekspositsiooni, mis annab ülevaate Eesti sõjaajaloost alates muinasajast ja lõpetades kaitseväe taasloomisega 1990. aastatel, aga ka välisoperatsioonidest. 1919. aastal asutatud Eesti sõjamuuseum taastati 2001. aastal Eesti Sõjamuuseumi — kindral Laidoneri Muuseumi nime all.

Staabikursus pani formeerijad tegutsema nende sõjaaja rollis ANDRES SIKKA, kapten Harju malev KAITSEVÄGI

Keilas korraldati 8.—10. veebruarini Harju maleva formeerimiskeskuse staabikursus, kuhu kaasati ka formeerimispunktide juhtkonnad. Eraldi said samadel päevadel täiendõpet tagamismeeskonna tehnik-autojuhid. Mitmed meist olid sellise kursuse varem läbinud, kuid esimest korda oli tegemist just selle formeerimiskeskuse staabiga, kus igaüks meist sai teha talle sõjaaja struktuuris määratud ametikohale vastavat tööd. Saime ettekujutuse ka teiste staabi liikmete ülesannetest, sest tänane amet ei pruugi olla igavene ja puuduja asendamine ei ole ka tavaolukorras harv.

Tsiviilkõrgharidusega noored on oodatud ohvitserikursusele

Ühel meelel oldi selles, et sellist õpet tuleb taseme hoidmiseks ja vilumuse suurendamiseks jätkata, vaatamata sellele, et aastaplaan neid tänavu rohkem ette ei näe. Kinnitust leidis ka see, et korrastamist vajavad staabitööks ja formeerimiseks kasutatavad juhised ja dokumentide vormid. Järgmised õppepäevad on märtsi viimasel nädalavahetusel. Siis on kõik formeerijad oodatud erialateadmisi omandama. Selle nimel käib koostöö Põhja kaitseringkonna ja sõjaväepolitseiga.

LIIA LAAS

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras tutvustas 12. veebruaril Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÕÜA) juhtkonnale ja õppuritele riigikaitse kümne aasta arengukava ning kutsus riigikaitsest huvitatud kõrgharidusega noori astuma sõjakooli aastasele nooremohvitseride kursusele. „Tsiviilkõrgharidusega noored tugevdavad ja rikastavad kaitseväe ohvitserikorpust, nende oskused ja kompetents tagavad, et järjest keerukamaks muutuvas kaitseväes on piisavalt eri valdkondades ettevalmistuse saanud inimesi,“ ütles kindral Terras. Ta rõhutas, et KVÜÕAst peab saama Eesti sõjalise mõtte kompetentsikeskus. „Lisaks õppetöö läbiviimisele tuleb teil panustada ka teadus- ja arendustegevusse. Toetusmehhanismid kaitseväelaste kandideerimiseks doktoriõppesse on loodud, kasutage neid,“ ütles ta.

KVÜÕA on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule ning on sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevuse edendaja Eestis. Alates 2010. aastast on ajateenistuse läbinud kõrgharidusega noortel võimalus omandada ohvitseriettevalmistus KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli aastasel nooremohvitseride kursusel.

Kaitse Kodu! 2/2013

KAITSEVÄGI

Kaitseväe logistikakeskus kinkis 8. veebruaril sõjamuuseumile hulga kaitseväes kasutusel olnud sidetehnikat. Logistikakeskuse kingitud sidevarustuse hulgas on raadiosaatjaid, antenne, raadioskännereid, süsteemitelefone, kommutaatoreid, GPSi seadmeid ja integreeritud sidesüsteemi elemente.

Kuni märtsi lõpuni PHILIP M. TAYLOR

Mõtterelv

-20 %

Propaganda ajalugu vanaajast tänapäevani 384 lk, kk Käesolev raamat käsitleb propaganda vahendeid. Mitte seda, kas toode (nagu sõda või religioon) on vajalik või mitte, kas see on õige või vale, õiglane või ebaõiglane. Uuritakse vaid vahendeid, mille abil toodet – edukalt või edutult – turustatakse. Raamat annab lugejale teadmisi, kuidas propaganda on arenenud, kuidas seda ära tunda ja milliseid eesmärke võib see eneses peita.

ROBERT R. LEONHARD

Manööversõja kunst

Manööversõja teooria ja maa-õhk lahingud 640 lk, kk Raamat annab huvitava ülevaate manöövri arengu kohta sõjapidamises, esitades sealjuures põhjaliku analüüsi meetoditest ja vahenditest vaenlase löömiseks. Üllatuslikult toob autor näiteid ka Alakesander Suvorovi ja Jan Žižka võidukäikudest ning julgeb teha etteheiteid edukaks tituleeritud operatsioonile „Õiglane põhjus“.

GEOFFREY TILL

Merevõim

Teejuht 21. sajandisse 640 lk, kk Geoffrey Tilli tunnustatud teos “Merevõim. Teejuht 21. sajandisse” on mõeldud laiale lugejaskonnale – tegev meremeestele, akadeemilistele uurijatele, merenduse õppuritele ja kõikidele, kellele pakub huvi merevõimu muutuv ja otsustav roll 21. sajandil. Raamatu koostamisel on kasutatud laia ringi eriala spetsialistide abi ja nõuandeid.

Tellides: www.healugu.ee, telefonil 680 4443 või myyk@healugu.ee

ERAKOGU

Ajalugu

Aru algkooli kodutütarde ja noorkotkaste ühiskoondus. Keskel lipsuga õpetaja Arnold Kuus (härra Vanakotkas), temast pisut paremal Hilda Sepp, kelle süles istub koolieelik Malle. Teises reas paremalt teine on August Kopp, vits käes. Teises reas vasakult esimene loo autor, tookordne noorkotkas Jaan Lepa

Poisid olid poisid ka enne Teist maailmasõda Noorte Kotkaste ja Kodutütarde katusorganisatsiooni Kaitseliidu deviisiks on „Pro Patria“ — „Isamaa eest“. JAAN LEPA Eesti Maaülikooli emeriitprofessor

aitseliit ühendab Eesti inimesi, kellel on ühine soov kaitsta ennast, oma perekonda, maad ja rahvast, sõltumata tegevusalast ja poliitilistest tõekspidamistest. Kaitseliit loodi 1918. aasta novembris Ajutise Valitsuse eestvõttel ja selle osa Eesti ajaloos on raske ülehinaitseliit loodi nata. Kaitseliit pidas korda Saksa okupatsioonivägede taandumisel, võitles peale1918. aasta tungivate punaväelastega, surus maha novembris mässukatsed, täites sageli nii politsei, Ajutise Valitsuse täitev- kui ka kohtuvõimu funktsioone. Eesti taasiseseisvumisel turvas Kaitseeestvõttel ja selle liit Eesti Kongressi valimisi ja istungeid, osa Eesti ajaloos kaitses Toompead 1990. aasta mais jne. on raske ülehinna- Maakohtades, kus on palju kaitseliitlasi, ta. on kuritegevus minimaalne.

Kaitseliitlasest isa soovitus Minu Vabadussõjas osalenud isa kuulus Kaitseliitu ilmselt kogu sõjaeelse Eesti Vabariigi eksisteerimise aja. Mäletan, et tema magamistoa seinal rippus laadimata vintpüss, kuni isa selle „Vene valitsusele“ pidi loovutama. Aga kord oli meil range – mina seda püssi enda kätte ei saanud –, ja mis kõige huvitavam, sellist soovi ei tekkinudki, kuigi teadsin isegi padrunite asukohta. 46

Minu esimeseks hariduslätteks sai 1765. aastal Aru mõisa Karijärve kooli nime all asutatud ning ajavahemikus 1891–1895 Aru vallakooli ja 1896–1918 ministeeriumikoolina eksisteerinud Aru 6-klassiline algkool, kus õppisin aastatel 1934–1939. Minu tegelik õppimisaeg selles kuueklassilises koolis oli kuus nädalat üle viie õppeaasta, sest kui isa mind 1934. aasta aprillikuus ühel õhtupoolikul koolimajaga tutvuma viis, korraldasid koolis viibivad õpetajad mulle umbes tunni aja jooksul korraliku komplekseksami ja leidsid, et mul ei tasu esimeses klassis aega raisata. Käigu ma koos sügisel alustanud esimese klassiga mõned nädalad koolis, et mulle oleks võimalik teistega võrreldes õiglased hinded kirja panna ja esimese klassi lõputunnistus välja anda. Ja polnud mul teiseski klassis suurt teha, sest olin Aru ministeeriumikooli lõpetanud isa juhendamisel kodus tõhusat koolitust saanud. Alles kolmandas klassis sain aru, et koolis tuleb ka õppida. Kooli teenekaim õpetaja oli 1908. aastal selle juhatajaks saanud Anton(i) Puskar, kes töötas sellel ametikohal oma surmani 1946. aastal. Viimaseks ametinimetuseks oli tal Aru mittetäieliku keskkooli direktor. Teiseks meelde jäänud õpetajaks oli Lohusuust pärit Hilda-Johanna Sepp, kes töötas Arul õpetajana aastatel 1912–1948, olles ühtlasi Aru laulukoori, noorte- ja näitejuht. Tema oli üks Aru haridusseltsi asutajaid ning Kodutütarde Tartumaa ringkonna abivanem ja Aru rühma juht. Tänu Hilda Sepa initsiatiivile käis Aru algkoolis ka aktiivne noorkotkaste ja kodutütarde tegevus. Kodutütarde tööd juhtis ta isiklikult, noorkotkaste Kaitse Kodu! 2/2013

Noorkotkas oli huvitav olla Pean takkajärele meenutades märkima, et noorkotkaaeg oli üks minu noorusaja huvitavamaid perioode. August Kopp, meile härra Kotkas (kuigi poisid teda omavahel peamiselt Kustiks nimetasid), oli suurepärane organisaator ja noortejuht, kes muutis oma osavõtu ja kaasaelamisega kõik meie üritused huvitavaks ja mälestusväärseks. Olen neid meenutades sageli kahetsenud, et tookord puudusid võimalused nende salvestamiseks mingis mäluseadmes. Tema kehastatud jõuluvana oli meeldejääv estraadietendus. Enam-vähem sama kehtib ka tema juhitud noorkotkaste koonduste ja muude ürituste olmveerandi kohta. Tookordsete kodutülõpetanutest tarde ja noorkotkaste ridadesse moodustasid kuulus valdavalt õpilaskonna paremik, ligikaudsete arvutuste ka noorkotkad-kokohaselt umbes kolmandik kogu dutütred. Nemad kooli õpilaskonnast. kõik omandasid

hiljem kõrgharidu-

Üks olulisimaid noorkotkaste üritusi oli võistlus „Alati valmis“, se. mille programmi kuulus näiteks kindla massiga kivi kaugusvise ja lõkke tegemine (koos puude kindlalt kauguselt kohaletoomise ja lõhkumisega) kindlal kõrgusel paikneva nööri läbipõletamiseks. Minu parim tulemus nendel võistlustel oli kolmas koht Tartu maakonna arvestuses.

Kui Eesti sõltumatus otsa sai Aru algkooli lõpetas igal aastal alla kümne õpilase. Meie kuuendas klassis oli 1939. aasta kevadel neli õpilast ja meie klass oli mitmeski mõttes erandlik. Esiteks olime viimased, kes lõpetasid Aru algkooli täiesti sõltumatus Eesti Vabariigis, sest 1939. aasta 28. septembril Moskvas allkirjastatud vastastikuse abistamise pakt tähendas sisuliselt selle sõltumatuse lõppu. Teiseks olid lõpetajate hulgas tavaliselt valdavas ülekaalus tütarlapsed, meist olid aga kolm neljandikku poisid. Kolmveerandi lõpetanutest moodustasid ka noorkotkad-kodutütred. Nemad kõik omandasid hiljem kõrghariduse. Neljas lõpetaja aga suri täisikka jõudmata, vist tuberkuloosi. Minu järgmises koolis – tookordses Tartu I keskkoolis – noorkotkad ilmselt ei tegutsenud või olid nad passiivsed. Juttu neist igatahes polnud. Ka muutusid ajad alanud eelokupatsiooni tõttu segaseks ja uutes tingimustes tuli peatähelepanu pöörata õppimisele. Aru algkool jätkas esialgu samas vaimus, kuni okupatsioon kõik pea peale pööras. Kui kauaaegne koolijuhataja Anton Puskar 1946. aastal suri, sai direktoriks August Kopp, kes aga 1949. aastal tuttava metsavenna varjamise eest koolimaja keldris arreteeriti ja selle eest kuuldavasti kümneks aastaks vangilaagrisse saadeti.

Kõige huvitavamad ettevõtmised olid tavaliselt Võrtsjärve ääres korraldatud suvelaagrid koos luuremängude, mitmesuguste võistluste ja muude tegevustega. Meenub näites Võrtsjärves paiknevale Tondisaarele korraldatud mootorpaadiekskursioon. Midagi erilist sellel saarel muidugi polnud, tonte ammugi mitte, aga meiega kaasas olnud Kusti oskas muuta selle sõidu ülipõnevaks.

1963. aastal suleti Aru algkool õpilaste vähesuse tõttu. Minu parimad mälestused sellest koolist on aga seotud just osalemisega Noor Kotkaste töös. ERAKOGU

Nii laagrisse minek kui ka tagasitulek käis muidugi jalgsi, kuid ka see oli niivõrd huvitav, et mingi hinna eest poleks tahtnud millegagi sõita. Alati käis meie matkadel ka Kusti. Juba üksnes selle matka pärast tasus laagrisse minna. Kusti vestlused loodusest ja maakohtade ajaloost olid väga huvitavad.

laskus ettevaatlikult sillalt alla. Siis märkasime, et umbes 60–70 cm laiuses ja kümmekonna sentimeetri sügavuses ojakeses peesitas päikesepaistel nii 40 cm pikkune luts. Täpne löök matkakepiga ja kala oligi uimaseks löödud. Et luts on teatavasti libe, oli meil tükk tegemist kala veest kättesaamise ja kottipanekuga. Aga milline maitsev soust sellest lutsust sai! Ning peaasi, ise tegime. Kusti juhendamisel muidugi.

Ajalugu

juhiks oli August Kopp, kes peale Anton Puskari surma töötas mõned aastad ka kooli direktorina. Kaitseliitlasest isa soovitusel liitusin ka mina esimesel võimalusel Noorte Kotkastega.

Meenub üks seik. Meie tee ristus väikese ojaga. Seisime sillal ja vaatasime vette, kui Kusti ütles korraga väga vaikse häälega: „Rahu, vaikust!” Ja

Aru algkooli 1939. aasta lõpupilt. Esimene rida (vasakult): õpetaja Selma Tilk, koolijuhataja Anton Puskar, kooli hoolekogu esimees (nime ei mäleta) ja õpetaja Hilda Sepp. Teises reas lõpetajad Enno Hunt, noorkotkas Jaan Lepa, kodutütar Heljo Jenson ja noorkotkas Paul Laan

Kaitse Kodu! 2/2013

Naiskodukaitse

Staabiassistentide kursusel vilisesid vildikad Möödunud aasta lõpul korraldati Meegomäel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis värskendav staabiassistentide kursus Naiskodukaitse liikmetele. Kahe mooduli ajal saadi nii uusi teadmisi kui värskendati ka varemõpitut. Kursusel osales tosin naist erinevatest ringkondadest, keda juhendasid oma ala spetsialistid.

ANGELIKA LEBEDEV Naiskodukaitse Tallinna ringkond

simesel nädalavahetusel algas õppetöö juba reedel, seega pidid kaugema nurga inimesed õigel ajal kohale jõudmiseks varakult teele asuma. Teadmiste tagaajamine sai kohe korraliku hoo sisse ja kestis pühapäevani välja. Loomulikult mahtusid vahele puhkepausid, üksteisega tutvumine ja kogemuste jagamine. Pikad päevad olid sisustatud nii teoreetilise kui ka praktilise õppega: saime uued teadmised kohe proovile panna ja vajadusel ka lektorilt lisateavet pärida. Öeldakse, et rumalaid küsimusi ei ole. Vastuseta ei jäänud tõepoolest mitte keegi.

Kaardikilede joonistamine kujunes kõige aeganõudvamaks ülesandeks

Eelnev kogemustepagas loeb Alustasime vanemveebel Tanel Aldošiniga tingmärkidest, mille jälgimiseks saime vastavad raa-

matud. Esialgu tundus võimatu kõiki neid meelde jätta ja seda uskumatum oli, et mõnel tublil naisel olid paljud tingmärgid juba selged. Siinkohal tuligi välja erinev kogemustepagas ehk see, kes, kus ja kui palju oli juba staabiassistendina tegutsenud. Hiljem tuli juttu meile väga vajalikust teemast – staabiassistentide tööülesannetest –, st sellest, mida peaksime tegema, mida mitte. Major Madis Nõmme rääkis meile staabi struktuurist ja ülesannetest, otsuse vastuvõtmise protsessist, Eesti riigikaitse struktuurist ja juhtimisest, üksuste struktuurist ja liikidest ning tööst topograafilise kaardiga. Kogu juttu saatis võimalusel praktiline tegevus, et uli juttu meile teadmised kohe kinnistada. Selleks tegi major väga vajalikust teemast Nõmme ka üllatuslikke tunnikontrolle nii tak— staabiassistentitikaliste tingmärkide, de tööülesannetest staabi ja selle osakon—, st sellest, mida dade kui ka juhtimispunktide tundmise peaksime tegema, kohta. mida mitte.

Oli üsna ehmatav, kui ette anti paberileht käsuga joonistada jalaväepataljoni struktuur tingmärkides rühma täpsusega, kuid pärast pisukest järelemõtlemist said kõik sellega kenasti hakkama. Kasutasime raadiojaamu, täitsime lahingupäevikut ja määrasime kaardil koodipunkte, mis oli kindlasti üks põnevamaid, ühtlasi harivamaid ülesandeid. Et saadud tarkus raisku ei läheks, saime ka kodutöö: pidime joonistama kaardikilele tingmärke kasutades etteantud tegevuse. Mõningase pusimise peale sai tulemus päris hea.

Külg külje kõrval kursuse lõpuni Teisel õppetöö nädalavahetusel oli esimeseks rõõmustavaks üllatuseks see, et kõik tosin naist, kes kohal pidid olema, olidki kohal, keegi polnud haigeks jäänud. Juba tuttavate nägude seltsis oli turvaline tunne. Turvaline ses mõttes, et õhtuksööks oli oodata praktilist õpet ja keegi ei kujutanud ette, mis meid täpselt ees ootab. Päeva alustuseks rääkis leitnant Tarvo Planken operatsioonikäsust ja käsu lisadest, millele järgnes nooremleitnant Tõnu Niilo loeng ettekannetest ja kasutatavatest blankettidest. Ühel hetkel jagas leitnant Planken meile hunniku pabereid, millel oli 48

Kaitse Kodu! 2/2013

Naiskodukaitse 3 X ANGELIKA LEBEDEV

Sideõppes tuli laiali vedada mitu rulli traati

kirjas operatsioonikäsk, kust meie ülesandeks oli leida üksuse määratud, tulenevad ja olulised ülesanded. Kui määratud ja oluliste ülesannete esiletoomisega saime suuremate viperusteta hakkama, siis tulenevate ülesannete tabamiseks vajasime leitnant Plankeni abi. Taas kord tuli palju uut informatsiooni vastu võtta, taas kord hiilisid mõtetesse kahtlused, kas saan reaalses olukorras hakkama ja suudan kõik vajaliku meeles pidada. Toeks olid õppejõudude julgustavad sõnad, et piisab, kui tead, õppharjutuseks kust infot otsida, jagati meie grupp päris kõike pähe kaheks, seega oli õppima ei pea, kuid praktika käigus meil kaks jalaväepataljääb suurem osa joni staapi, mis tevajalikku iseenesest gutsesid teineteisest meelde. Ka kapten sõltumatult. Toomas Pindise ettekanded protokolli koostamisest, aktist ja salastatuse tasemetest panid veidi kergemalt hingama, sest need teemad olid loo autorile tuttavad, nii hakkas ka lootusetustunne kaduma.

Lisaks tuli suurendades kopeerida erinevaid blankette, et need seintele üles riputada, ja joonistada suurendatult lahingutegevusala kaart, et sinna saaks märkida üksuste (nii omade kui ka vastaste) tegevuse. Korraldati koosolekuid hetkeolukorrast ülevaate andmiseks ja protokollimiseks ehk iga staabi osakond viis ülema toimuvaga kurssi. Mängiti läbi erinevad tegevusviisid koos eeldatavate tulemustega. Millalgi pärast südaööd lubati meid puhkama, et hommikul varakult jälle alustada. Kuigi mõnevõrra kurnatud, jõudsime õppusega viimaks lõppsirgele ja kõik kursuslased võisid kergendatult hingata. Ruumid korrastatud, asjad pakitud, diplomid käes ja kaaslastega hüvasti jäetud, asusime koduteele. Kaks pikka nädalavahetust asjalikult toimetades ja uusi teadmisi kogudes olid saanud ühele poole. Meelest hakkavad minema kõhklused ja saamatus, mis asenduvad tegutsemistahte ja kindlustundega. Usun, et räägin meie kõigi eest, kui ütlen, et jääme huviga ootama võimalusi oma oskusi näidata ja teadmisi praktikasse rakendada.

Külg külje kõrval töötades oli vahepeal neli-viis naist markeriga kilede kallal ametis

Pärast õhtusööki viis vanemveebel Kaido Poldov läbi sideõppe, kus tuletasime meelde Motorolade kasutamist, ühendasime maaliini kaableid ja käisime üle põhitõed, mida võib eetris edastada, mida mitte. Ärevus eelseisva lõppharjutuse ootuses muudkui kasvas. Lõppharjutuseks jagati meie grupp kaheks, seega oli meil kaks jalaväepataljoni staapi, mis tegutsesid teineteisest sõltumatult. Grupijuhid käisid kohtumisel, kus said brigaadiülemalt käsu ja edastasid selle staabile. Üheskoos arutledes pandi paika tegevuskava, määrati vastutajad ja asuti tööle. Oli vaja kopeerida suur hulk kaardikilesid, mis kujunes kõige aeganõudvamaks ülesandeks, kuid ühendatud jõududega saime kõigega õigeaegselt valmis. Külg külje kõrval töötades oli vahepeal neli-viis naist markeriga kilede kallal ametis. Kaitse Kodu! 2/2013

Naiskodukaitse

MARET VALNER

Naiskodukaitse baasväljaõpe koosneb organisatsiooniõppe, sõdurioskuste, toitlustamise ja meditsiini moodulitest. Loo autor (paremal) leiab, et sõpradega koos on neid lõbusam läbida

Argipäevast hüppes ehk ära iial ütle ei iial ANNELI LOOKEN

Grupitööna pidime tegema väikse lavastuse, mis kujutas endast seda, kuidas uustulnuk Naiskodukaitse liikmeks astub. Grupp, kuhu ma kuulusin, otsustas kandideerija vaimselt proovile panna. Tervitasime teda karmi vastuvõtu ja noomitustega. Kui Naiskodukaitses oleksid päriselt sellised inimesed, poleks organisatsioonil ilmselt kuigi suurt liikmeskonda. Aga nüüd said teised hoopis naerda.

Naiskodukaitse Tallinna ringkond

t kõik ausalt ära rääkida, pean alustama algusest. Naiskodukaitsesse astumiseks avaldust esitades ei olnud mul õrna aimugi, mis mind ees ootab. Ei osanud ette kujutada, mida üks või teine erialagrupp endast kujutab, veel vähem, millises ma ise tahaksin kaasa lüüa. Tundus, et igal pool ja korraga, mis tõttu võtsingi eesmärgiks asjasse selgust tuua ja läbida järjest kõik neli baasväljaõppe (BVÕ) moodulit.

Organisatsiooniõpe

Eredamalt jäid muidugi meelde riviõpe ja söögipausid. Lihtsalt sellepärast, et see oli minu esimene üritus Naiskodukaitses ja jäätist ma magustoiduks ei oodanud. See oli nagu kirss tordil. Tutvusime ka meie kaunite vormirõivaste ja nende kandmise eeskirjadega. Salamisi ihkab ju igaüks meist naiskodukaitsja vormi kanda.

MARET VALNER

Organisatsiooniõpe oli heaks alguseks ja sellest tulekski igal uuel liikmel alustada. Sain ähmase ettekujutuse struktuurist ja inimestest. Kahe päeva jooksul tuli tohutu hulk infot läbi seedida. Kõik sellest ei olnud esmalt isegi arusaadav ja kõik ei jäänud ka meelde. Aga vajadusel tean, kust otsida või kellelt mida küsida.

Kuidas see asi töötab?

Kaitse Kodu! 2/2013

Juuni alguses seadsin sammud sõduri baaskursusele (SBK) Plangule. Vabandust, kuhu? Tõepoolest, mõningase netis surfamise peale leidsin kaardilt Plangu tänava ning pärast paaritunnilist rändamist bussidega ja kahel jalal jõudsin kohale. Hilinemisega. Olin karistuseks valmis tegema kätekõverdusi, kükke või midagi veel hullemat, kuid õnneks anti mulle sel korral armu. Paras katsumus oli juba kogu varustuse seljakotti saamine ja sellega õppeklassi minek.

tähestikku. Tegin priimusel süüa. Kõik naised sõid ja kiitsid, et vahel ei tee kodus ise ka nii head ja korralikku toitu kui metsas. Omandasin algteadmisi asjadest ja olukordadest. Võtsin lahti ja panin kokku ka automaadi ja püstoli. Nalja sai metsas liikumise ja käemärkide õppimisega. Orienteerumisel suutsime ühe kaaslase peaaegu ära kaotada ja instruktor pidi ta hiljem metsatukast välja tooma. Eks nii juhtugi, kui loed kaardilt midagi veidi valesti.

Naiskodukaitse

Sõduri baaskursus

Toitlustamine Kaldun arvama, et sõdurioskuste moodul jätab Naiskodukaitse baasväljaõppest kõige eredama mulje, isegi kui teema ei ole kuigi südamelähedane. See on rganisatlihtsalt nii erinev argipäevast siooniõpe ja sisaldab mõnes mõttes ka oli heaks enda proovilepanekut. Eriti kui õhtu hakul pärast telgi ja ahju alguseks ja sellest ülesseadmist selgub, et mehed tulekski igal uuel on küttepuudega metsa läinud liikmel alustada. ilmselge sooviga meile näidata, milline see õige sõdurielu on.

Õnneks oli meil saepurubriketti ja praktika käigus selgus, et tulehakatiseks sobivad hästi ka näkileivad. Öösel oli kõik nii, nagu peab olema. Olime ahjuvalves. Kordamööda, kes vähem, kes rohkem. Mäletan, et naaber ajas mind oma valvekorra ajal üles, sest minu ahju lähedal olev magamiskott oli hakanud kahtlaselt aurama ja oli karta, et varsti võtab tuld. Ärgates sain ise ka aru, et magasin ahjule liiga lähedal. Jalad juba kõrbesid. Tasakaalu taastas järgmine öö, mil brikett otsa sai ja kütta ei olnud enam millegagi. Kaks päeva elasin vapralt üle: roomasin, orienteerusin, tutvusin sidevahenditega, õppisin NATO

BVÕ toitlustamismoodul läks SBKst palju valutumalt. Sain õppetunni, et iialgi tasu öelda ei iial. Olin aasta alguses kindel, et toitlustamine on see erialagrupp, kuhu ma mingil juhul minna ei taha. Aga sügisel panin ennast kirja just sellesse gruppi. Saan nüüd aru, miks õppustel on osalejate hulga ülempiir. Ei mäleta, mitu meid täpselt kokku oli, aga kohati oli tunne, et liiga palju. Instruktorid olid meiega hädas, sest vahepeal ei olnud igaühele enam tööd anda. Nii olin mina oma lahingupaarilisega vahepeal õdurioskuste välikatla tulevalves või siis tee- ja moodul jätab kohvivett keetmas.

Naiskodukait-

Hiljem haarasime võimalusest se baasväljaõppest ja võtsime liha valmistamise kõige eredama oma õlule. Vaatamata kaaslaste märkustele, et nad ei kadesta mulje, isegi kui meid üldse, olime meie rahul. teema ei ole kuigi Õppisime, kuidas käsitseda wok- südamelähedane. panni ja mida sellega tohib ja ei tohi teha. Pärast, kui panni õli ja soolaga küürisime, tulid mõned teisedki appi. Kes küll ütles, et naisi üle ühe kööki ei mahu? Või et panni küürides sõbraks ei või saada? Vaatamata

TAIRI VÄLINURM

Esmaabi andmist ei pea pelgama, ka soojast tekist ja heast sõnast võib palju kasu olla

Kaitse Kodu! 2/2013

Naiskodukaitse EVI KIRSIMÄGI

Elustamisega pole võimalik kannatanu olukorda hullemaks teha, sest see on juba niigi hull

sellele, et küürisime ja küürisime, lõpuks juba neljakesi, ei tahtnud pann kuidagi päris puhtaks saada. Mäletan, et lõpuks ütles üks instruktor teisele, et ära lase neil rohkem küürida, kahju on, jättes täpsustamata, kellest. Pannist või meist?

nstruktorid olid meiega hädas, sest vahepeal ei olnud igaühele enam tööd anda. Nii olin mina oma lahingupaarilisega vahepeal välikatla tulevalves.

Toitlustamisõppe kaks päeva möödusid kiiresti ja lõbusalt. Kõik me, kaasa arvatud mõned instruktorid, õppisime, kuidas matemaatiliste valemite abil menüü tarvis toidukoguseid arvutada ning millised on nõuded köögile ja kokale. Tahes-tahtmata muutsin tänu sellele koolitusele ka mõningaid harjumusi oma koduköögis. Toitu välja jagades kuulsime ka kommentaare, enamasti ikka positiivseid. Ja muidugi tänu.

Esmaabi Viimasena osalesin esmaabi baasväljaõppel, mis andis palju kindlust juurde. Kui nüüd vajadus peaks tekkima, julgen ka appi minna. Esmaabiga olin vähe kokku puutunud. Olin veendunud, et kui meditsiinilisi teadmisi ei ole, ei tasu minna asja hullemaks tegema. See eelarvamus lükati ümber. Esmaabi võib olla ka lihtsalt käe hoidmine ja kannatanu rahustamine. Kukutati teisigi müüte: nüüd jääb meelde, et hapukoor ei ole päiksepõletuse rohi. Igaks juhuks kirjutasin üles ka kogu info palavikualandajate ja desinfitseerivate vedelike kohta. Võiks ju arvata, et nende kohta teame kõike, aga tegelikult see nii pole. 52

Usun, et elustamise ees oli paljudel kursuslastel samasugune hirm nagu minul. Mis siis, kui teen asja hullemaks? Aga nagu ütles instruktor, kannatanut ära tappa enam ei saa, sest selleks hetkeks, kui elustama hakkad, on ta juba surnud. Lisaks harjutati veel nii haavade kui ka käe kaela sidumist, kannatanu erinevaid poose ja tema transportimist. Kõike seda väheste vahenditega, sest kui õnnetus käes, ei ole enam aega kummikindaid ega esmaabipakki otsida, nagu kinnitasid ka instruktorid. Järgmisel korral ei hakka ma aega kulutama esmaabipaki sildi lugemisele, vaid asun kohe abi andma. Situatsioonimängud panid meid tegutsema. Esmalt veidi arglikult, kuid lõpuks mõtlesime juba ise erinevaid olukordi välja ja lasime teistel neid lahendada. Elutruud situatsioonid, nagu bussiõnnetus, lapsed tikkude ja bensiiniga või lõbusate noorte kurvalt lõppenud jaanituli rannas, tõid endaga kaasa kõva kisa. Abiandjad üritasid selles kaoses kuidagi orienteeruda. Isegi „teadvuse kaotanud“ kannatanu ajas ennast pärast abi saamist püsti, et toimuvat jälgida.

Kasu igast moodulist Kõik need väljaõppemoodulid olid teaberikkad, huvitavad ja nendel saadud teadmisi saab suuremal või vähemal määral kasutada ka tavaelus. Kui ma poleks sel aastal baasväljaõppemooduleid läbinud, ei oleks mul siiani aimu, kus ma olen ja miks ma olen. Ja muidugi poleks mul nii palju uusi tuttavaid, kellega koos uutele ja huvitavatele üritustele minna. Kaitse Kodu! 2/2013

Iliase s üs nistraa teemiadmitor, Ka itseväe Ühend a asutus tud Õppete noloog haridusteh, oli toh abivalm utult is.

Kurs us sisse e aeg, m ja aa jäid jõul ille inim stalõpp ud kurs estele k , on a ilm uset a a toim ülemäär ekas a . Lood e järgm tavasti l abiin ise kur eiab s s kurs truktorid use use selle lõp seas etajate t.

akse Juba oodat rsust. u -k e t is järgm ttekas õ m Mida oleks da ja ta e p õ s e-õppe ? te mida mit

Õpp im sob ine e ival nda koh ajal ja le as.*

Naiskodukaitse

Kõik osalised kin nitasid tagasisides , et said olulisi tead misi ja praktilisi koge musi ning uusi mõtte id.

õpb e- da, a a t s enda ja sus r Kur dasi a t heli- e e n s s e e p iss õimalu ga v i es s tuu ofailid, truktor . s s e n m d i j vi s rida pe’i Sky sultee kon

suse rkur ujuna a erk sion Stat ks ümb eruline e e p k ui e-õp ine on l siis, k t e m il e a k d iv us erit le k töö, uju po . k a ees võtt

tus us osu E-kurs vale instoeta seda t nitust ile plaa o rukt r ukamaks. ajamah

kursusArenesid tialane u rv a laste ja julgus pädevus sutama a k õppida ramme. uusi prog l use kurs abil e s u mi ada Järg kasut et kog , b e d e i s l i tu ktore iviim b ru s inst suse lä langek r u le. ei k e s s u e rask le inim ühe

pida Saime õp eog k e is te üks s te mus t. onnas 14 ringk spidi da e k võib eh aremat p ta a rg mä erimist. e tr adminis d rverid oli Iliase se is, tä a ul liig aasta lõp u süsteem g ko mistõttu ohutavalt jäi ajuti k ja juba s aeglasek läksid öd tö d tehtu kaduma.

Head, rõõmsad ja väärt kogemused Järgmisel korral parandamist vajav, mis andis siiski väärt õpikogemuse Veel toored ideed edaspidiseks

Kogemused kui nopitud õunad Naiskodukaitse esimene e-kursus on läbi. Elagu e-kursus! NELE PERNITS, E-kursuse instruktor

aiskodukaitse esimene otsast lõpuni e-keskkonnas korraldatud kursus lõppes 6. jaanuaril. See kümme nädalat kestnud administreerimiskursus Naiskodukaitse vabatahtlikule juhile viidi läbi kaitseväe e-õppeportaalis Ilias ja oli enamikule kursuslastest esimeseks e-õppe kogemuseks. Mitmekesiste ülesannetega kursusel tuli täita tabeleid ja teste, aga postitada ka tekste foorumitesse ja joonistada mõttekaarte. * Kursusel osalemine ei takistanud muud tegevust, nt osaleti samal ajal ka teistel kursustel, peeti pühi ja sünnipäevi, üks naiskodukaitsja sai kursuse ajal isegi taas kord emaks.

Kaitse Kodu! 2/2013

NELE PERNITS Naiskodukaitse Rapla ringkond

esti Vabariigi sünnipäevakuu puhul pani Naiskodukaitse Rapla ringkond kokku fotonäituse „Naiskodukaitse – triibuseelikust digilaiguni“, mis avati Rapla maavalitsuse hoones 5. veebruaril. Tegu on Rapla naiskodukaitsjate päris esimese omakoostatud fotonäitusega, seetõttu oli väike näitus ringkonnale suur samm. Et kirjeldada selle näituse sünnilugu, tuleb alustada sellest, et Rapla maavalitsus uuris maavanema ettepanekul Rapla naiskodukaitsjatelt, kas neil pole mõnd näitust, mille nad tahaksid veebruaris maavalitsuse hoonesse välja panna. Neil polnud valmis näitust, aga hea meelega oldi valmis näitust koostama. Loomulikult osutus kõige raskemaks valida välja Naiskodukaitset kõige paremini iseloomustavad fotod, mis pidid olema sedavõrd suure lahutusvõimega, et nendest piisava suurusega näitusepildi saaks. Otsustamine oli kõike muud kui kerge. Isegi öösel uinumist oodates keerlesid silme ees kollaste pluusidega hokinaiskond ja ikka veel puuduv leivaküpsetamisfoto. Naiskodukaitse on üks imetlusväärne ja laiahaardeline organisatsioon, nii et tema tegevusest võiks kokku panna erinevaid fotonäitusi ja ikka jääks hulk naiskodukaitsjate tegemisi kajastamata. Kuid lõpuks sai piltide valimise aeg otsa. Oli leitud parimaid pilte, mis vastasid just näituse tegijate

LIIS PÄRNA

Naiskodukaitse

Naiskodukaitse fotodel ehk luulepõimikust kaerakäkini

ettekujutusele naiskodukaitsjate tegemistest. Eks näitus saanudki tegijate nägu. Aga miks just „triibuseelikust digilaiguni“ ja mitte näiteks „kokamütsist kompassini“, „raadiosaatjast lõngakerani“ või „kontsakingast šokiasendini“? Tegelikult on see juhuslik, sest Naiskodukaitse olemuse annaks edasi ükskõik milline loetletud sõnapaar. Naiskodukaitsjad ongi nii mitmekülgsed. Lihtsalt „triibuseelikust digilaiguni“ kõlab hoopis paremini kui näiteks „villis jalgadest kõrbenud pudruni“. Ja ka näitus ise sai vastavalt pealkirjale sätitud, algab triibuseeliku fotost ja lõpeb digilaiguses välivormis naiskodukaitsjatega.

Mu daamid, ma olen meie revident! EDA KIVISILD

Päeva esimesel poolel rääkis Eda Kivisild sellest, mis on revideerimine ja mis revisjonikomisjon ning kuidas võiks viia revideerimist läbi Naiskodukaitses. „Revisjonikomisjoni liikmed peavad oma järeldusi tegema nii, et kokkuvõte oleks õiglane, mõistlik ja otstarbekas,“ rõhutas ta. „Samuti ei tohi unustada, et kõik me oleme selles organisatsioonis vabatahtlikud ja revisjonikomisjon ei tohi olla koht kellelegi ärategemiseks.“ Arutleti ka jaoskondade revisjonikomisjoni otstarbekuse üle. Kohalolijad leidsid, et kui jaoskonnad on väikesed ja aktiivsete liikmete hulk veelgi väiksem, ei ole jaoskondade revideerimine mõistlik. Ka jäi kõlama mõte, et kaks revisjoni aastas on liigne ajakulu. Suvel on inimesi keeruline kokku saada, ent komisjon on ainult siis töövõimeline, kui kohal on kõiki kolm liiget.

PIRET TAIM

Viljandis korraldati 12. jaanuaril Naiskodukaitse Lõuna ringkonna revideerimiskomisjoni liikmete esimene õppepäev. Sakala naistele tulid sinna seltsiks Valga, Põlva ja Võru revideerijad.

Keskrevisjonikomisjoni liige Ülle Säinas juhendas praktilist ülesannet. Õppepäeval osalejad jagunesid kahte gruppi ja analüüsisid kaht revideerimisaruannet. Pärast hommikupoolset teoreetilist loengut oli revideerijatel võimalik kohe kõik läbiarutatu praktikasse viia ja aruannetesse hakati suhtuma hoopis teise tundega. Õppepäeva viimane pooltund kulus arutelule, kas sellist piirkondlikku õppepäeva on vaja ja kas neid võiks ka edaspidi korraldada. Kõlama jäi arvamus, et see on revisjonikomisjonide taseme ühtlustamiseks hädavajalik ja enne aastarevisjoni algust on arukas kõik vajalik meelde tuletada.

Kaitse Kodu! 2/2013

Naiskodukaitse

Sada päeva aastas Naiskodukaitse heaks AIRI TOOMING Naiskodukaitse esinaine

E. NÕGU

Naiskodukaitse 2012. aasta aruandest ilmneb, et organisatsiooni tegevuses osales 78% tegevliikmetest. Aktiivseimad liikmed leidsid end sajal või rohkemalgi päeval mõnelt Naiskodukaitse ürituselt. Aktiivsustabeli tipus troonib Eve-Merin Aas Harju ringkonnast. Ta on ringkonna revisjonikomisjoni esinaine, Männiku jaoskonna juhatuse liige, aktiivne toitlustaja ja formeerija ning loomulikult kohusetundlik õppustel osaleja. Kõikides nendes rollides tegutsedes käis Eve-Merin 2012. aastal suisa 134 päeval mõnel Naiskodukaitsega seotud üritusel. Üliaktiivsed on olnud ka Triin Viltrop Tartu ja Tiina Ott Sakala ringkonnast. Triin on muu hulgas jaoskonna juhatuse liige, Kaitseliidu Tartu maleva teavituspealik, tegutseb ringkonna avalike suhete grupis, läbis 2012. aastal välikoka kursuse ja jõudis teha palju muudki. Tiina on ringkonna esinaine, ta oli Mari Raamoti elust kõneleva näidendi lavastamise üks vedajatest ja osales reservohvitseride kursusel. Nõnda, hunt kriimsilma moodi tegutsedes, jõudsid need tegusad naised sajal päeval aastas Naiskodukaitse elu edendada. 2011. aastal osales organisatsiooni tegevuses 73,9% naiskodukaitsjatest. Seega saame rõõmuga tõdeda, et passiivsete liikmete osa on vähenenud. Head meelt valmistab ka see, et vähenenud on nende liikmete hulk, kellega puudub kontakt. Kui 2011. aastal oli neid 150, siis aastaga kahanes see arv 94ni. Tulemus näitab, et 2012. aastal tehti muu hulgas tõhusat tööd suhtluses passiivsete liikmetega. 2012. aasta lõpuks oli Naiskodukaitsel kokku 1834 liiget. Suurimad ringkonnad on Tallinn (216), Tartu (181) ja Lääne (161).

Miks karta ussi kalas ja hiirt saias? HELEN ALLAS Naiskodukaitse Harju ringkond

Tund algas šokiteraapiaga: nägime fotosid kõikvõimalikest tegelastest meie toiduainetes, nagu väike uss kalas, mäda lihas ja hiir saias. Saime teada, millised mikroorganisme peame kartma ning kuidas nende tekkimist ja paljunemist vältida. Saime nendel teemadel ajusid ragistada nii iseseisvalt kui ka rühmatööna. Lõpetuseks tuli sooritada test selle kohta, kas õpitu ka meelde on jäänud. Edukad testi läbinud said vastava tunnistuse. Õppisin palju ja tean nüüd paremini, kuidas toitu valida, ladustada, valmistada, säilitada ning ka taaskasutada ja hävitada. Omandatud oskusi saan kasutada nii kodus kui ka metsas Naiskodukaitse ja Kaitseliidu üritusel osalejaid toitlustades. Kujuta näiteks ette, et oled toitlustamas 300 võitlejat ja neid kõiki tabab toidumürgitus või düsenteeria, mille põhjuseks on sinu lohakus toidu käitlemisel. Kes siis riiki kaitseb? Et seda ei juhtuks, soovitan sinulgi läbida toiduhügieenikoolitus.

Kaitse Kodu! 2/2013

NKK SAKALA RINGKOND

Männikul korraldati 19. jaanuaril Tallinna, Rapla ja Harju ringkonna naiskodukaitsjate toiduhügieenikoolitus. Aet Kala Harju ringkonnast õpetas, millised ohud meid köögis varitsevad ja kuidas neid vältida.

Viljandi laadal jagati julgust LEMBE LAHTMAA Naiskodukaitse Sakala ringkond

Organisatsioonile, mis tahab kaasata uusi liikmeid, pakub vabatahtlike laat suurepärast tutvustusvõimalust. Jaanuaris korraldatud Viljandi vabatahtlike laadale oli kohale tulnud tõeliselt vahva ja motiveeritud seltskond. Alguses istusime kõik koos tutvumisringis ja saime teada, mis eesmärgil keegi laadale tuli. Enamikule vabatahtlikest, kes otsisid tegevust, oli kõige olulisem oma vaba aja kasulik rakendamine. Laadal tutvustasime kõigile huvitatuile Naiskodukaitset, rääkisime sellest, mida organisatsioon meile pakub ja mida võiksid nemad meiega liitudes teha. Näitasime Naiskodukaitset tutvustavat videoklippi, jagasime kaasavõtmiseks Naiskodukaitse retsepte, infovoldikuid ja lahkesti ka oma kontaktandmeid. Tore, et Viljandis on inimesi, kes soovivad anda oma panuse vabatahtlikuna. „Olen mitu korda mõelnud, et tahaksin tulla Naiskodukaitsesse,“ ütles üks noor naine, kes meie laua juurde vestlema tuli. Jutuajamisest selgus, et ta on juba korduvalt vaadanud meie kodulehte ja sõbrannaga liikmeks astumisest rääkinud. Eks vahel jää mõnelgi esimese sammu astumiseks julgusest puudu. Just seda saime me laadal juurde anda.

Tee ise!

USSMADU — AMIGURUMI MUSTER

Selle õpetuse järgi valmistades saad umbes 40 cm pikkuse ussi. 1. rida: 6 silmust ringiks (kasuta magic ring’i). 2. rida: 6 x KAS ehk igasse silmusesse 2 KS (saad kokku 12 silmust). 3. rida: 12 x KAS ehk igasse silmusesse 2 KS (24).

1. Heegeldamist alusta magic ring´iga. Ridade märkimiseks on hea kasutada algusest jäänud lõnga, võid kasutada ka teist tooni lõnga või spetsiaalseid ridade märkijaid

4. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1 KS (24). 5. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1KS (24). 6. rida: 1 KAS, 11 KS, korda sama (26). 7. rida: 2 x KAS, 11 KS, korda sama (30). 8. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1 KS (30). 9. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1 KS (30).

10. rida: 23 KS, 1 KAH, 5 KS (29). 11. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1 KS (29). 12. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1 KS (29). 13. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1 KS (29). Sellele reale on hea panna turvasilmad, kui neid kasutad. Kinnita need 16. real. 14. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1 KS (29).

2. Turvasilmad, juhul kui neid kasutad, paiguta 13. reale, neid on hea kinnitada 16. real

15. rida: 2 x KAH + 11 KS, 2 x KAH + 10 KS (25). 16. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1 KS (25). Siin kinnita silmad. 17. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1 KS (25).

18. rida: 1 KAH, 11 KS, 1 KAH, 10 KS (23). 19. rida: 18 KS, 1 KAH, 3 KS (22). 20. rida: 6 KS, 1 KAH, 14 KS (21). 21.—82. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1 KS (21). 83. 1 KAH, 19 KS (20). 84.—88. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1 KS (20).

3. Siin näed turvasilma teist poolt ussi sees enne taguse paigaldamist

89. rida: 8 KS, 1 KAH, korda sama (18). 90.—99. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1 KS (18). 100. rida: 1 KAH, 7 KS, korda sama (16).

101.—107. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1 KS (16). 108. rida: 6 KS, 1 KAH, korda sama (14). 109.—115. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1 KS (14). 116. rida: 1 KAH, 5 KS, korda sama (12). 117.—121. rida: tavaline ehk igasse silmusesse 1 KS (12).

4. Turvasilma paigutamiseks on hea viis selle tagust kahe sõrmega suruda. Enne silmade kinnitamist veendu, et need on soovitud kohas, hiljem parandusi teha ei saa. Võid panna ka ussi ninasse natukene täidet, et ussi pea kuju paremini näha

122. rida: 6 x KAH (6).

VAJA LÄHEB: puuvillast lõnga, 2 mm heegelnõela, 10—12 mm suurusi pikliku pupilliga silmi, nõela lõngaotsa peitmiseks; täitematerjali (soovitavalt lambavilla või nn padjatäidet ehk polüesterkerakiudu, võib kasutada neid mõlemaid ka korraga); silmi ussmaole ja teistele mänguasjadele. Neid saad osta internetist aadressilt http://www.artefleur.blogspot.com/.

Tee „puhas lõpetamine“. Vt fotosid 10—12.

5. Sellel pildil on üks turvasilm paigas. Selle tagune peab paika minemiseks tegema väikese nn nõksu või „laksu“

6. Pea on valmis ja täidetud, silmad on paigas. Topi täidist ussi sisse jooksvalt kudumise ajal. Pea täitmiseks sobib kõige paremini lambavill, keha sisse võib panna polüesterkerakiudu ja sabasse taas lambavilla, sest peenikest saba on halb vetruva täidisega täita

Kaitse Kodu! 2/2013

14. Et lõngaots kenasti ära peita, pane nõel alati samast kohast sisse, kust lõng välja tuleb. Peida lõngaotsi nii vähemalt 4 korda, siis ei ole ohtu, et need pesuga lahti tulevad. Peitmise osas on lambavill taas suurepärane materjal, sest lõng jääb kenasti mänguasja sisemusse 14

KASUTATUD LÜHENDID KS — kinnissilmus KAS — kasvatamine (kaks KS ühest silmusest)

Tee ise!

15. Ussi võid kaunistada igasuguste kaunistamis- ja tikkimisvõtetega. Ka lihtne triip jääb kena. Alati ei pea triipu sisse heegeldama, ka hiljem lisatud triip annab huvitava tulemuse

KAH — kahandamine, kaks silmust kokku, nähtamatu kahandamine (invisible decrease) — heegeldad korraga kahe silmuse esimesed aasad kokku ehk võtad esimese silmuse esimese aasa ja teise silmuse esimese aasa nõelale ning heegeldad nad koos läbi, siis jääb pealispind kena ja ühtlane.

TERMINID Magic ring — 6 silmust ringiks. Kui alustada selliselt, ei jää ringi keskele auku. Mina kasutan kahe ringiga võluringi. Guugelda sõnaühendit magic ring — leiad hulgaliselt õpetusvideoid. „Puhas lõpetamine“ — vt fotosid 10—12, st viid lõnga iga lõpusilmuse alt nõelaga läbi ja tõmbad nii kõik silmused kokku.

13. Nii jääb kena lõpptulemus

12. Peida lõnga ots, viies lõnga kinnitõmmatud augu keskelt läbi. 12

Näputööd loosirattasse

aanuari alguses kogunesid Keila jaoskonna naised Laura Sillari juhendamisel meisterdama armsaid pisiloomakesi, keerulise nimega amigurumi lelusid. Kursuse kutsus kokku Aet Kala, kes oli juba varem heegeldamispisiku külge saanud. „Kursuse korraldasime jaanuaris, et kõik ikka enne maoaasta algust mao valmis jõuaksid teha. Enamik saigi ussi kiiresti valmis ja mõnel kursusel käinud naisel on juba terve kaminasimss heegeldatud tegelasi täis,“ jutustas Aet. Eriliselt käsitööhuviliseks Keila jaoskond ennast ei pea, siiski on varem Kaitseliidu Saue kompaniile jõulukingiks sokke kootud, savikruuse ja käsitööpatju valmistatud. „Plaanis on kangast prosside tegemise õpituba ja tahame õmmelda endale ka Naiskodukaitse sinised kleidid, sellised, mida naiskodukaitsjad sõja eel kandsid ja mille lõike Tartu naised elustasid,“ rääkis Aet näputöösõprade tulevikuplaanidest.

11. …tõmba siis kõik silmused kokku 11

10. Lõpetamine. Kasuta „puhast lõpetamist“: vii iga lõpusilmuse alt lõng nõelaga läbi ja… 10

Hea põhjus igal naiskodukaitsjal käsitööga sinasõprus sõlmida on Aeda arvates Naiskodukaitse loteriide korraldamise tava. „Loteriisid kavatseme kindlasti ka kohalikul üritustel korraldama hakata, naistega on juba kokku lepitud, et käsitööd tuleb kogu aeg tasapisi teha, et kui loterii tuleb, oleks käsitööesemeid auhinnalauale võtta,“ ütles ta. 7

7. Siin näed ussi osa, kui tehtud on ca veerand kogu heegeldustööst

Kaitse Kodu! 2/2013

8. Kui algusest jäänud lõng enam rea algust märkima ei ulatu, võib selleks kasutusele võtta teist värvi lõnga

9. Ussi saba lõpetades on juba üsna raske heegeldada ja veel raskem täidist toppida. Seetõttu kasutan täidiseks taas lambavilla ja toppimiseks heegelnõela tagumist otsa

Noored

Intensiivõpe vormib noorkotkast salgapealiku Noorte Kotkaste Tallinna maleva juhieeldustega noortele on korraldatud juba kaks aastat salgapealiku intensiivkursust, mis on andnud kogemusi ja tekitanud mõtteid. ANDER ASBERG Noorte Kotkaste Tallinna malev

ui rääkida salgapealiku reaalsetest ülesannetest rühmas, peab esmalt küsima, kas ja kuidas teda rakendatakse. Võib öelda, et salgapealik täidab oma rolli peamiselt rühma või maleva üritustel, kus tema hoole ja käsu alla on võimalik ja vajalik anda alluvaid. Ühtlasi peaks igas rühmas olema juurutatud struktuur, mis määrab salgapealike ametikohad ja nende täitjad. See võib lisaks üldisele korrektsusele hõlbustada ka rühmapealiku ja rühmapealiku abi tegevust. Kes sobib salgapealikuks? Et olla aktsepteeritav juht, peab salgapealikul olema alluvate seas autoriteeti. Ta peab olema aktiivne, aga tal peavad olema ka autoriteedi võitmiseks juhile vajalikud isikuomadused, pädevus ja kogemus. Hea, kui ta on alluvatest pisut vanem. Salgapealiku intensiivkursusele on mõtet suunata selliseid noorkotkaid, kes sobivad loomuomadustelt juhiks ja on ka valitud (või kavandatud)

Tallinnas on seatud kursusel osalejate vanuse alampiiriks 14 eluaastat (ülempiir 17 eluaastat). Selles vanuses kandidaat on piisavalt kogenud ja end üritustel tõestanud. Kehtib nõue, et kursusele suunatavale noorele peab rühmas olema pakkuda salgapealiku või rühmapealiku abi ametikoht. Pädevusena saab arvestada aktiivset osalust noorkotkaste tegemistes ja sooritatud katseid. Selliseid noori pole korraga palju võtta, aga intensiivkursusel ongi väiksem osalejaskond plussiks – see annab võimaluse personaalsemaks lähenemiseks. Ka on seetõttu alati olnud võimalus õppureid valida ja kooskõlastada eelnevalt nimeliselt peaaegu kõik kursusele tulijad.

algapealiku intensiivkursusele on mõtet suunata selliseid noorkotkaid, kes sobivad loomuomadustelt juhiks ja on ka valitud (või kavandatud) rühmas vastavale ametikohale.

ANDER ASBERG

Motiveerivate ja demotiveerivate tegurite grupitöö

rühmas vastavale ametikohale. Kõigil noortel ei ole piisavalt juhisoont. Ja ei peagi olema – nad võivad olla sellele vaatamata igati tublid noorkotkad. Intensiivkursuse mõte on anda juhtimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi, mitte alustada juhi kasvatamist. Kasvatustööd tuleks teha vajadusel rühmas, nt jagades noortele juhtimisülesandeid, jälgides nendega hakkamasaamist ja arengut juhina ning koostades asjakohaseid pingeridu.

Noortele on riviõppes ja rivi juhtimisel raskeim korralik taktsamm

Kaitse Kodu! 2/2013

Õppeaine

Õppetunde

Sissejuhatus (alustamine, käitumisnõuded, kasarmukord)

Juhtimise alused (sõjaväelise juhtimise olemus, juhi omadused, motivatsioon)

Käsk (käsu liigid, käsu osad, käsu andmine)

Rivi juhtimine (rivistamine, tegevused paigal ja liikumisel)

Pedagoogika (üldpõhimõtted, tunni ettevalmistamine ja läbiviimine, koolituskaart)

Iseseisev õppetöö (käsk, õppetund, rivi, juhtimise alused)

Test ja esitlused (teooria, õppetunni läbiviimine, rivi juhtimine, käsu esitamine)

Kokku

Noored

Noorte Kotkaste Tallinna maleva salgapealiku intensiivkursusel käsitletavad teemad

Kuidas õpetada juhtimist? Nagu kirjutasin, pole intensiivkursuse eesmärgiks kellestki juhti kasvatada, vaid anda juhieeldustega noorele hea stardikiirendus edasiseks tegevuseks. Sellest tulenevalt on valitud ka õppeteemad. Et saada tublist noorest tublit juhti ja koolitajat, pole mõtet õpetada talle üle kotkaseadusi, sõlmi, ajalugu ega relvi. Selle asemel vajab algaja juht teadmisi, mis aitavad tal alluvatega toime tulla ning oma juhi- ja koolitajaülesandeid täita: juhtimise üldalused, käsuandmine, rivi juhtimine ja pedagoogika algtõed. Oluline on ka koolitajate valik, sest ainete kvaliteetseks edasiandmiseks peab koolitaja olema õppurist vähemalt peajagu pädevam. Hea koolitaja on see, kes on võimeline õpetama ka täiskasvanud juhte. Heade koolitajate leidmine noorte juhtide väljaõpetamiseks on üks võtmeküsimusi.

Mida õpetada salgapealikule?

ANDER ASBERG

Juhtimise alustes õpivad noored pealikukandidaadid peamiselt ära tundma hea ja halva juhi omadusi, teadvustama võimu ja vastutuse seoseid ning autoriteedi liike. Oluline on teada ka motivatsiooni kasvatavaid ja kahandavaid tegureid ning distsipliini tagamise meetodeid militaarses hierarhias. Selles aines sooritavad õppurid hiljem teoreetilise testi. Formaalse käsu õpetamise eesmärk on juhendada noori tegevusi süstemaatiliselt planeerima ning andma alluvatele konkreetseid läbimõeldud ülesandeid ja korraldusi. Käsuõpe tugineb NATO standardi kohasele viiepunktilisele ülesehitusele, kuid on lihtsustatud. Iga õppur saab ülesande koostada ja esitada oma grupile ka ise kuni paarileheküljeline käsk, mille teemaks võib olla näiteks

Iseseisva tööna pidid noored koostama käsu

Kaitse Kodu! 2/2013

grilliõhtu korraldamine, jaotelgi püstitamine või korruse koristus. Rivi juhtimine on salgapealikule väga vajalik oskus. Ta peab oskama korrektselt allüksust rivistada ning juhtida pöörete tegemisel ja liikumisel, kusjuures kasutada tuleb õiget hääletooni ja õigeid käsklusi. Loomulikult peab noor oskama esmalt ise vastavaid tegevusi rivis vähemalt hästi täita. Tuleb tunnistada, et noorkotkaste rivilises ettevalmistuses on puudusi (ilmselt sõltumata malevast). Riviõpe on tüütuvõitu äsuõpe tuja tundub, et sellele pööratakse gineb NATO esmases väljaõppes vähe tähestandardi lepanu. Oluline on mitte ainult kohasele viiekäskluste-võtete korralik õpetamine, vaid ka drill nende tegepunktilisele ülesehitusele, kuid on likuks omandamiseks. Lühim arvestatav riviõpe võiks kesta lihtsustatud. üks tund. Riviõpe pole pelgalt distsipliini ja korrektsuse tagamine, vaid see arendab ka koordinatsiooni, rühti ja reaktsiooni, mis on kasulik ja vajalik kõigile.

Üks salgapealikule vajalikemaid teemasid on pedagoogika. Selles valdkonnas omandatud teadmiste toel saab salapealik olla näiteks laagris noortejuhile abiks õppetundide läbiviimisel või matkapunktide sisustamisel. Alustatakse sõjaväepedagoogika põhimõtetest, õppides muu hulgas õppemeetodite valikut, aine omandamise või mitteomandamise põhjusi, näitlikustamisvahendite kaasamist ja muud. Noored pealikud õpivad läbi viima klassitundi ja harjutust ning koostama lihtsustatud koolituskaarti. Õpetatava pedagoogika aluseks on võetud nn Soome stiil, mida kasutati selle aastatuhande alguseni Lahingukoolis ajateenijate õpetamisel ja mis tugineb üsna vähestele, kuid väga konkreetsetele ja praktilistele printsiipidele ning nende rõhutamisele. Iga juhikandidaat peab lõpuks ka ise oma grupile 20–30-minutilise klassitunni andma või harjutuse läbi viima. Selle teemaks võib olla näiteks pöörded rivis, noorkotka seadused või paberlennuki voltimine. Iseseisev tunniandmine kontrollija valvsa pilgu all on noorele juhile üks karastavamaid ülesandeid. Enesekindlust tõstavad korralik valmistumine ja teema hea tundmine. 59

Noored

NK TALLINNA MALEV

Kursuse eduka lõpetamise järel said salgajuhid vastava tunnistuse

Õppimistingimused Oleme seni viinud kursuse läbi kaitseväe territooriumil asuvas kasarmus. Miks mitte välilaagris? Põhjendus on kursuse sisus ja iseloomus. Nädalavahetuse jagu kestva intensiivõppe läbiviimiseks vajame maksimaalselt soodsaid koolitustingimusi, sest vaid nii saame keskenduda täielikult oma õppeteemadele ja kasutada aega võimalikult efektiivselt. Ka on niiviisi hea tagada esmast korda ja distsipliini, mis kiirendab aine omandamist ja parandab tähelepanu. Ära jäävad telgipüstitamised, toiduvaaritamised ja muud välitegevused, millega sellisel kursusel osalev noor on juba nii ehk naa kokku puutunud. Siseoludes on pealegi võimalus kasutada mugavaid õppimistingimusi ja tänapäevaseid õppevahendeid, mis parandavad õppeaine omandamist ja kontsentreerivad õppuri tähelepanu. Ka ürituse tagala planeerimine muutub lihtsamaks, mis võimaldab omakorda teha suurema panuse väljaõppe kvaliteedile. Kursuse läbiviimise koht ei pea olema ilmtingimata kaitseväe kasarm – piisab ka mõnest muust viisakaks ööbimist ja toitlustamist võimaldavast õppekompleksist. Miks nii intensiivne kursus? Salgapealiku kursuse korraldamise on tinginud paljuski asjaolu, et vajame täiskasvanud noortejuhtide kõrvale hakkajaid noorkotkaid, kes aitaksid rühmades ja malevas paremini väljaõpet läbi viia. Ka on see heaks võimaluseks kasvatada noorkotkastest tuge ja järelkasvu noortejuhtidele ning valmistada aktiivsemaid noori maast madalast ette juhi ja organisaatori ülesannete täitmiseks eelseisvas elus, nii majandussfääris kui loomulikult ka vabatahtlikus, kohustuslikus või palgalises riigikaitseteenistuses. 60

Juhtimise ja pedagoogika täielik ja täiuslik omandamine on pikk protsess. Tekib küsimus, miks pole kursus jagatud osadeks. See tuleneb paljuski asjaolust, et eri nädalavahetustele jagades kipub asi venima ja võib tekkida ka probleeme noorte osalemise võimalustega. Segama võivad hakata muud laagrid, trennid, üritused või ka töö. Praktika on näidanud, et aktiivsete ja juhikalduvustega noorte, vähemalt linnanoorte, nädalavahetused on sageli niigi sisukad ja seda mitte ainult noorkotkaste või kodutütarde tegevuste tõttu. Seetõttu ongi kursus sobitatud ühte pikka nädalavahetusse ning muudetud see iseäranis intensiivseks ja kvaliteetseks. Ka on tõhustatud kursuslaste eelvalikut. Pärast kursust peab rühmapealik võimaldama värskele salgapealikule maksimaalset praktikat. Nii või teisiti osalevad ulevikus salgapealikud värskete noorkoton kavas kaste koolitamisel baasõppe raaalgatada mistikus.

ka rühmapealiku abi kursus, kus õpitaks lihtsamate väliürituste dokumentatsiooni ettevalmistamist.

Tulevikus on kavas algatada ka rühmapealiku abi kursus, kus õpitaks lihtsamate väliürituste dokumentatsiooni ettevalmistamist. Selle valdkonna õpetamist salgapealikele katsetasime eelmisel aastal, kuid see osutus neile keerukaks ja sai asendatud rivi juhtimise õppega. Siiski on õppe läbinud noorkotkad suutnud juba koostada lihtsamate väliürituste dokumente. Rühmapealiku abi kursuse läbiviimine on aga võimalik vaid mitme maleva koostöös, sest kandidaate on ühes malevas liiga vähe. Sellele kursusele pääsemise eelduseks on salgapealiku kursuse läbimine. Selleks oleme alustanud juba eelkoostööd. Noorte motiveerimiseks on kavas tulevikus juurutada ka vastavad hästimõistetavad märgid-tunnused, mida kursuse läbinu saaks vormil kanda. Kaitse Kodu! 2/2013

Noored

Õnne sünnipäevaks meile, kodutütred! RIINA UUK Harju maleva noorteinstruktor

Sõit Võrumaale sai ette võetud 19. jaanuari varahommikul — seal tähistati ju Kodutütarde aastapäeva. Ärge nüüd ainult küsige, mis kell me sealt, oma organisatsiooni sünnipäevapeolt, koju tagasi saime, sest see oli nii hilja, et kogu Eestimaa juba magas. Aga põhjust pikka pidu pidada oli, sest Kodutütred sai tänavu juba 81-aastaseks. Pidulik aktus korraldati Võru kultuurimajas Kannel, kus meid hakatuseks tervitati uhke trummipõrinaga. Trummide saatel pidulik kontsert ka lõppes. Seal astusid üles kohalikud tantsijad, lauljad ja muud esinejad, kava oli igati südamlik ja liigutav. Meid õnnitlesid erukindral Johannes Kert, Võrumaa maavanem Andres Kõiv, Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm jt. Tänati tublimaid ja muidu positiivselt silma jäänud inimesi. Ka meie ütleme siinkohal siirad tänusõnad kõigile neile, kes on meid aidanud. Pidulaud oli külluslik, kuid kui aus olla, siis süüa jõudsime pigem silmadega, sest vaja oli tervitada kõiki naabreid ja sõpru, keda me ammu näinud ei olnud. Tore, et saime taas piduliku vormi selga panna ja tunda end uhkelt Kodutütarde liikmena. Pidu oli pikka sõitu väärt. Palju õnne meile kõigile!

Piduroad valmisid tippkokkade juhedamisel RIINA UUK Tallinnas asuvas Food Studios sai 26. jaanuaril alguse kodutütarde kombeõpetuse kursus. See on mõeldud eelkõige 12—18-aastastele kodutütardele. Kursuse eesmärk on koolitada noori sellistes valdkondades, et nad oleksid võimelised iseseisvalt piduliku ürituse korraldama. Koos käiakse kord kuus, aasta jooksul viiakse läbi 12 õppepäeva (suvel me puhkame). Õpitava nimistusse kuuluvad näiteks soengu-, meigi-, kõne- ja etiketikoolitus. Kursusi aitab läbi viia Naiskodukaitse Harju ringkond (toitlustus, laua katmine jm). Lisaks kaasame asjatundjaid oma tutvuskonnast. Kogu koolituste sari tipneb järgmise aasta alguses, mil noored korraldavad reaalselt piduliku vastuvõtu.

MARGIT VEBER

Harju maleva noorteinstruktor

Esimesel õppepäeval keskenduti toidu valmistamisele ja serveerimisele. Koolitajad olid kuulsad kokad Risto Toome ja Indrek Kivisalu, viimast tunneme eelkõige presidendi endise peakokana. Toitude valmistamine koos nende nautimisega kestis peaaegu viis tundi. Koolitus oli igati õpetlik ning kogu töö juurviljakoorimisest kuni serveerimiseni tegid noored ise. Koolitajad olid äärmiselt meeldivad ja professionaalsed. Koolitatavatele näis samuti kogu tööprotsess meeldivat. Kuigi alguses tundus kõik keeruline ja vastutus suur, valmisid road tippkokkade juhiseid järgides lendleva kergusega. Ja mis põhiline, peaaegu kõik taldrikud, mis nõudepesusse jõudsid, olid tühjad. Teiseks õppepäevaks kogunevad tüdrukud veebruari lõpul, siis õpetatakse soenguid tegema.

Kaitse Kodu! 2/2013

KT PÄRNUMAA RINGKOND

Noored Fotojaht ja kelguralli tõid talve põnevust ANU TAMMEARU-MEŽULE Kodutütarde Pärnumaa ringkonna Paikuse rühma vanem

Et talv tundub noorkotkastele ja kodutütardele enamasti pisut monotoonne, otsustasid Pärnumaa noortejuhid korraldada üle pikkade aastate talvise laagri. Nii sai 26. ja 27. jaanuaril Ares kokku sadakond teotahet ja tegutsemislusti täis noort. Laagri eesmärgiks polnud seekord mitte järgukatsed ega aktiivne õppimine, vaid meeskonnatöö, sport ja loovus. Päeva esimene pool kulus fotojahile Are asulas. Enne 5 km pikkusele rajale minekut võeti ette Kaitse Kodu! hiljuti ilmunud Kodutütarde erinumber ja jaanuaris trükivalgust näinud 2013. aasta avanumber ning võistkonnad pidid vastama ajakirjade põhjal koostatud küsimustele. Üllatuslikult ei olnudki see kerge ülesanne ja mõnigi võistkond pusis aüsna pikalt. Pärastlõunal oli järg sportmängude käes. Noori ootasid kelguralli jaokelguga ümber vallakeskuse hoone, madalushüpe ja kuulitõuge, täpsusvisked lendava taldrikuga, maahoki lumes kurikate ja aerudega ning palju muud. Lastel oli vahepeal võimalus rüübata sooja jooki ning külm ei jõudnud hakata kellelgi. Õhtu lõppes ametlikult loovülesannete esitamise ja diskoga, ent suuremate poiste vaikset kitarrimängu oli kuulda veel ööselgi.

Suur Karu kasvas veel suuremaks Halinga vallas Pärnumaal tegutseb 2006. aastast noorte kotkaste ja kodutütarde segarühm Ursa Major ehk Suur Karu, mille liikmeid kutsutakse kõnekeeles majoriteks. Aasta alguses andsid tõotuse uued Suure Karuga liitujad, kellele oli auasi hakata kuuluma poolesaja liikmega rühma. Rühma edu peitub koostöös. Silma paistab selle poolest Halinga vallavalitsus, mis toetab rühma pidevalt transpordiga. Samuti on oma eelarvesse rea rühma toetamiseks planeerinud Pärnu-Jaagupi gümnaasium, mis kingib rühma uutele liikmetele söögiriistad ja joogitopsid ning toetab vajadusel muude vahendite soetamist. Kool hindab organisatsiooni kuuluvaid noori, kooli üritustel on noorkotkad ja kodutütred alati aukohal ja esiletõstetud. Rühma elu aitab värvikamaks muuta Halinga jahiselts, mille uues ja uhkes jahimajas on noortele sisustatud õpituba looduse ja loomade paremaks tundmaõppimiseks. Noortel on võimalus osaleda ajujahil ja jahimaja lubatakse kasutada rühma ürituste läbiviimiseks. Rühma suurimad toetajad on lapsevanemad, kes panustavad nõu ja jõuga igal ajal, olles suureks toeks rühma juhendajatele. Vanemate huvi oma laste tegemiste vastu on märgatav ja tuntav.

NOORTE KOTKASTE PÄRNUMAA MALEV

IVO ja KRISTI KIVISAAR

Tugev ja kindel toetus motiveerib ka rühma juhendajaid usinamalt tegutsema, sest kui vallast ikka helistatakse ja küsitakse, kui palju raha on vaja kavandada eelarvesse noorkotkastele ja kodutütardele, et kõik sõidud sõidetud saaksid, ei saa ju seda võimalust kuidagi kasutamata jätta. Ursa Majori rühm on hea näide koostööst mitte ainult rühmasiseselt, vaid ka rühmaväliselt, mis on tugevasti kaasa aidanud noorte mitmekesisemale, põnevamale ja elujõulisemale tegevusele ning aidanud rühmal kasvada poolesaja liikme suuruseks.

Kaitse Kodu! 2/2013

Noored ERAKOGU

Noortele tahab Eva Vodi edasi anda palju positiivseid hetki, mida nad saaksid meenutada ka kümnete aastate pärast

Võrumaa uus noorteinstruktor tahab kinkida lastele positiivseid hetki UNO MINKA Kaitseliidu Võrumaa maleva teavituspealik

Räägi palun, kus oled sündinud, kus kooliteed käinud, kus varem töötasid ja millega tegelesid? Olen sündinud Põlui aga rääkivamaal Räpina vallas da nn päris Pääsna külas maalilise hobidest, mida Võhandu ürgoru kaldal. Et mu ema ja isa töö- küsimuses ilmselt tasid kooliõpetajatena, mõeldud oli, siis sai minu koolitee alguse nendeks on mul väga varakult emaga igal viisil looduses kooli kaasa minnes. viibimine, käsitöö, Millegipärast eelistasin kooli lasteaiale ja tegin joonistamine ning nelja-viieaastaselt iga- ujumine. sugu vigureid, et emaga kooli kaasa pääseda. Nii jäigi mul eelkool vahele ja kuueselt istusin koos esimese klassi jütsidega koolipinki. Viluste põhikooli lõpetasin aastal 1986 ja

Kaitse Kodu! 2/2013

Et Kaitseliidu Võrumaa malevas edukalt ja tulemuslikult noorsootööd korraldanud Villu Vasilkovski asus sügisel õppima Kõrgemasse Sõjakooli, töötab alates septembrist 2012 noorkotkaid juhendava noorteinstruktori ametkohal Eva Vodi.

asusin õppima Räpina Aianduskooli, mille lõpetasin 1990. aastal aiandusagronoomina. Sellele järgnesid kurgi- ja tomatikasvatustööd tollase Võru kolhoosi aiandis. Õige pea sain emaks ja kui ükskord pärast lapsepuhkusi taas tööturule kiikasin, oli olukord muutunud. Kolhooside asemele oli tekkinud hulgaliselt osaühinguid ja muid ettevõtteid. Nii saigi minu tööandjaks OÜ Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo, kus minu põhitööks oli endistele omanikele kruntide ja talumaade väljamõõtmine ning planeeritavatele hoonetele geoaluste tegemine. 2005. aastal tekkis võimalus taas Räpinas õpitud teadmisi kasutada: asusin tööle taimetoodangu inspektsiooni (praegune põllumajandusamet) Luhamaa piiripunkti peainspektorina. Viis aastat inspektoriametit oli piisav aeg, et järele mõelda, kas jätkata ametnikuna või lisaks paberitööle ka midagi päriselt ära teha. Peainspektori ametit pidades õppisin Eesti Maaülikooli bakalaureuseõppes loodusturismi, samal ajal jätkasin Vastseliina valla külaelu- ja hea63

Noored ERAKOGU

Voki külavanemana lööb Eva Vodi aktiivselt kaasa külaelu edendamisel, korraldades külaelanikele mitmesuguseid üritusi

gemisel ja osalemist võistlustel pole märgatud üksnes maakonnas, vaid neid on korduvalt tunnustanud Kaitseliidu juhtkond. Mida ootad sina noortelt? Võrumaa noored on olnud aktiivsed, senini on Võrumaa malev Noorte Kotkaste malevatest suurim. Kahju, et paljud Võrumaa poisid, kes on põhikooli lõpuni olnud aktiivsed noorkotkad, kaotavad kooli vahetades oma toimekuse. Pean silmas neid poisse, kelle õpingud jätkuvad siinsamas Võrumaa kutsehariduskeskuses ja kellel oleks seetõttu võimalik aktiivselt edasi tegutseda, kuid nad

korrakomisjoni liikme tööd ning kirjutasin Voki külavanemana oma elu esimesed europrojektid. Ja viisin need ka ellu. Kas või kus oled varem noorsootööga kokku puutunud? Noorsootöö on olnud mulle kõige lähedasem omas kodus. Mul on neli last: Martin (22) töötab ASis Empower ja õpib Eesti Maaülikoolis kaugõppes taastuvenergeetikat, Teele (20) inu lapsed koolitab end Tartu Ülikoolis klassi- ja inglise keele õpetaon andjaks, Peeter (19) tudeerib Talnud mulle linna Tehnikaülikoolis arvutisellise psühholoosüsteeme ning Artur (13) õpib gia-, pedagoogika-, Vastseliina gümnaasiumi 7. majandus- ja medit- klassis. Minu lapsed on andnud mulle sellise psühholoogia-, siinialase koolituse pedagoogika-, majandus- ja ning praktika, mida meditsiinialase koolituse ning ükski ülikool vaevalt praktika, mida ükski ülikool sellisel kujul suuvaevalt sellisel kujul suudaks daks pakkuda. pakkuda. On põnev, et ühe pere lapsed võivad olla nii erineva iseloomuga, kuigi vanemad ja kasvukeskkond on täpselt samad.

Viis-kuus korda aastas tähistatakse Voki külas rahvakalendri tähtpäevi. Vastlapäeval kogunes külarahvas külakeskusesse

Sinu eelkäija on teinud ära suure töö, tänu millele kuuluvad Võrumaa noorkotkad Eesti parimate sekka. Nende tublidust, aktiivsust spordite64

ERAKOGU

Kaagvere erikoolis sain loovusteabekeskuse kaudu olla toetavaks täiskasvanuks elus pikalt muserdada saanud neidudele. Sellesse kooli satub vaid kriminaalkaristusena, kuid kui üliagressiivne kaitsekiht maha koordub, on seal all tavaliselt turvalisust ja headust otsiv õnnetu tütarlaps. Pikakannu põhikoolis olin 7.–9. liitklassi klassijuhataja, õpilasteks üheksa poissi. Poisteklassis sai klassiõhtute aseainena korraldatud matku koos vesiratta- ja paadisõiduga.

Kaitse Kodu! 2/2013

Noortelt ootan eelkõige sellist käitumist, mida nähakse ette Noorte Kotkaste põhikirjas. Hoiame ja arendame oma kodumaad iseenda kaudu, olles mõistlikud ja ettenägelikud – nii on Eestimaal loota tarku otsuseid ja tänuväärseid tegusid. Ja et füüsiline ja vaimne tegevus oleksid ikka tasakaalus. Kas on tekkinud ideid, häid mõtteid, kuidas ergutada noori uutele tegudele? Alustasime koostööd Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK). Meie rühmad saavad võimaluse osaleda RMK loodusgiidi korraldatavatel matkadel. Matkad on erinevatele vanusegruppidele. Neid korraldatakse Meenikunno rabas ja Pähni looduskeskuses. Märtsikuus oleme koos Kaitseliidu väljaõppeinstruktoritega vanemate noorkotkaste ja kodutütarde (13–17-aastaste) laagris, see on ühtlasi ettevalmistus eelseisvaks maakondlikuks luurevõistluseks Rene retk. Oma loodusturismi magistriõpingute viimasest sessist inspireerituna arvan, et Võrumaa noored võiksid olla suurepärased loodusfotograafid. Millest alustasid esimestel tööpäevadel uues ametis? Tutvumisest. Tutvuda tuli inimeste, tööruumide, töövahendite, dokumentidega jne. Siinkohal aitäh kõigile kolleegidele, kes on abiks olnud, kuid eriline tänu noorteinstruktor Evele.

Noored

Personaalia

on jäänud oma põhikooliaegsest rühmast kaugele ja side sellega on nõrgenenud. Tegutsemistahet ja algatusvõimet on sellised noored näidanud laagrite jm ürituste korraldamisel abiks olles.

EVA VODI Sündinud: 29. detsembril 1971 Perekonnaseis: vabaabielus, 4 last Haridus: kõrgharidus (loodusturismi bakalaureus) Varasemad töökohad: Võru kolhoosi aiandi oskustööline, OÜ Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo tehnik-geodeet, taimetoodangu inspektsiooni Luhamaa piiripunkti peainspektor, Kaagvere erikooli loovusteabekeskuse tegevusjuhendaja, Pikakannu põhikooli matemaatika ja füüsika õpetaja

Kuidas hoiad ennast vaimselt värskena ja täiendad teadmisi? Õpin Eesti Maaülikoolis loodusturismi magistriõppes, sellele kulub suur osa vabast ajast. Kui kõik läheb nii, nagu on planeeritud, kaitsen juunis magistritöö. Kuidas veedad vaba aega? Mis on sinu hobid? Vaba aega on viimastel aastatel olnud vähe. Osa sellest on kulunud oma maja ehitamiseks, osa õpinguteks ja üsna suur osa külaelu edendamiseks (Leaderi programm on rahastanud Voki külakeskuse keldrisaali rajamist ja PRIA 3.2. meetme abil kosus oiame ja Voki külakeskuse investeerinarendame oma guprojekt). Lisaks tähistame kodumaad viis-kuus korda aastas rahvakalendri tähtpäevi, kus on iseenda kaudu, olles tavaliselt 50–70 osalejat. See mõistlikud ja ettekõik on olnud viimased neli nägelikud — nii on aastat mulle kui Voki külavaEestimaal loota tarku nemale tõeline hobi. Aga tore on ka lihtsalt perega koos olla otsuseid ja tänuväärja juttu ajada. Loodan, et selliseid tegusid. seid hetki on ees veel palju.

Kui aga rääkida nn päris hobidest, mida küsimuses ilmselt mõeldud oli, siis nendeks on mul igal viisil looduses viibimine – paadiga vee peal või metsas jalutamas, suusatamas, pildistamas –, käsitöö – tekstiilvaibad ja erinevate loomakujudega põrandapadjad –, samuti joonistamine ning ujumine. Loodan, et ka lugemishuvi taastub, kui magistriõpingute nn kohustuslik kirjandus läbi saab. Igaühel tuleks endale aega võtta selleks, et järele mõelda, mis on elus üldse oluline. Sinu lähedased saavad sulle küll nõu anda, aga otsustama pead ikka ise oma sisehäält kuulates. Lapsepõlvekogemused saadavad meid kõiki läbi elu, lapsepõlvest saame kaasa suurema osa oma tõekspidamisi ja arusaamu. Varustagem siis praeguse põlvkonna lapsi positiivsete hetkedega, mida nad saavad meenutada ka kümnete aastate pärast. Kaitse Kodu! 2/2013

Küberkaitse

Teeme pahavara elu raskemaks Tarkvaraﬁrma F-Secure poolt 2012. aastal läbi viidud uurimusest selgus, et kuna pahavara on olemuselt „õrn“, on ta halvasti ette valmistatud toimetulekuks arvutis tekitatavate üllatustega. KUIDO KÜLM Küberkaitse üksuse Tartu rühma pealik

ui arvuti seadistustes midagi muuta, kipub pahavara „katki minema“ ega suuda enam töötada. Näiteks kui lubada arvutile Internetis ligipääs ainult ühele miljonile populaarseimale veebilehele, võib ära hoida 99,61% rünnakutest. On aga ka tööriistu, mida tavakasutaja saab ise seadistada, et teha pahavara elu oma arvutis raskemaks. Üks tööriist rünnakute ärahoidmiseks on Windows’i operatsioonisüsteemiga arvutitel kasutatav Enhanced Mitigation Experience Toolkit (EMET). See on Microsofti ametliku toetusega ja tasuta (vabavara). EMETit on väga edukalt katsetatud mitmete maailmas laialdast kõlapinda leidnud rünnakute uurimisel ja saadud mitmeid soovitusi selle kasutusele võtmiseks, sest see pakub kaitset arvuti mäluhaldusega seotud rünnakute vastu ka sihitud rünnakute puhul. EMET on hetkel saadaval kahes versioonis: EMET 3.0 on kättesaadav aadressil http://www.microsoft.com/en-us/download/ details.aspx?id=29851 ning uuem versioon EMET 3.5 Tech Preview aadressil http://www.microsoft. com/en-us/download/details.aspx?id=30424. See EMET näitab käivitamisel oma avaekraani, mis on jagatud kaheks

versioon pole küll veel ametlikult päris valmiks kuulutatud, kuid artikli autor on seda jooksutanud kuu aega ilma mingite probleemideta. EMETi kaitsemeetodid (DEP, SEHOP, ASLR, NullPage, HeapSpray, EAF, SimExecFlow, LoadLib, StackPivot) pakuvad kaitset erinevate mäluhõiverünnakute jne eest. EMET 3.5 lisab kaitse nn Return-Oriented Programming’i (ROP) tüüpi rünnete vastu, kuid isegi nendesse meetoditesse süüvimata on tavakasutaja täiesti võimeline ise EMETit seadistama. Selleks tuleb EMETi paigalduspakett alla laadida ja käivitada. EMET näitab käivitamisel oma avaekraani, mis on jagatud kaheks. Ülemisel osal System Status näidatakse arvuti poolt süsteemselt rakendatud kaitsemeetmeid. Sõltuvalt kasutatud operatsioonisüstemist võib see pilt olla erinev. Mainitud kaitsemeetodid on operatsioonisüsteem juba ise rakendanud ja EMET näitab nende seadistuste hetkeseisu. Süsteemi seadeid on võimalik muuta nupu Configure System alt. Seadistus Opt In tähendab seda, et tuleb ise valida, mis tüüpi rünnete vastu iga programmi kaitsta. Opt Out tähendab seda, et kaitstakse kõike, mis ei ole välja lülitatud, ning Always On kaitseb alati, sõltumata konkreetsete programmide seadistustest. Alumisel menüül Running Processes näitab EMET arvutis töötavaid programme ja kui tulbas Running EMET on märge , näitab see, et EMET kaitseb antud programmi. Sinine märge näitab, et EMET ei saa aru, millega on tegemist. EMETi kasutamiseks tuleb pärast tema paigaldamist „öelda“ talle, milliseid programme kaitsta. Nende seas võiksid kindlasti olla veebibrauserid, dokumenditöötlus-, meilivahetus- ja videovaatamisprogrammid, st need, mille kaudu pahalased enamasti arvutitesse jõuavad. Seadistamiseks tuleb klikkida nupule Configure Apps. Programmi lisamiseks tuleb klikkida nupule Add ja seejärel ülesse otsida kataloogitee programmini, mida tahetakse EMETiga kaitsta. Kust kataloogist otsitav programm tegelikult käivitatakse, võib olla üsna keeruline üles leida. Selleks võib näiteks kõigepealt vastava programmi tööle panna ja siis vaadata, mida arvuti tegelikult teeb. Selle nägemiseks tuleb pärast vastava programmi startimist käivitada Task Manager.

Kaitse Kodu! 2/2013

Küberkaitse Programmi asukoha teadasaamiseks vali sakilt Applications otsitav programm, tee sellel hiire parema klahviga klikk ja vali Go To Process.

Sellele kataloogi ja programmi nimele tulebki EMETile programmi lisades osutada. EMETi varasemate versioonide kasutamisel võis esineda juhtumeid, et kaitse alla pandud programm ei töötanud enam. Hilisemad versioonid on muutunud stabiilsemaks, küll aga soovitatakse võtta EMET kasutusele järk-järgult. Alustad kõigepealt veebibrauserist, ja kui ei teki tõrkeid, liigud kaitsma dokumenditöötlusprogramme. Kui peaks juhtuma, et mõni programm pärast EMETi rakendamist enam ei tööta, tuleb kõigepealt uurida, kas sellele programmile on saadaval värskendusi, ja olemasolul need rakendada. Loo autoril endal pole olnud juhust leida kontoritarkvara, mis nõuaks EMETi kaitse väljalülitamist. EMET annab oma rakendumisest märku teateaknaga, viidates nii programmile kui ka kaitsemeetodile.

Seejärel tee ka vastava protsessi peal klikk hiire parema klahviga. Open File Location näitab otsitavat programmi ja selle asukohta.

Kaitse Kodu! 2/2013

Seejärel sulgeb ta programmi. Kui EMET sulgeb veebilehe sirvimisel brauseri ja teatab, et on avastanud mäluhõiveründe, viitab see sellele, et antud veebilehel võib olla pahavara sisaldav komponent. Seega kaitseb EMET arvutit mäluhaldusrünnet kasutatavate pahalaste eest ka juhul, kui viirusetõrje pahalast veel ei tunne või kasutatakse ründeks tarkvaras leitud seni veel paikamata turvaauku.

Kaitse Kodu! toimetus

Kaitse Kodu! 2012. aasta parimad

Parim foto: Kristjan Prii Kaitse Kodu! möödunud aasta esimese numbri kaanepilt on tehtud Saaremaal suurõppusel Orkaan 6, kus esimest korda rakendusid pärisellu Kaitse Kodu! lahingufotograaﬁd. Kristjan Prii istutasime vastase poolele ja seal sündiski aasta parim foto. Raskusi Kristjanil fotograaﬁna üksusega sammu pidada ei olnud. „Huvitav oli! Läks nii, et ma polnudki ainult fotograaf, vaid ka rühma liige,“ kirjeldab Kristjan võidupildi sünnilugu. „See pilt on tehtud hommikul, kui ootasime Kuressaare külje all õhudessanti ja julgestasime maandumisala. Enne seda olin ühe poisiga öösel sellest kohast ligi 15 kilomeetrit eemal ülesandel käinud, saime vett, külma ja kõike. Aga tehnika ja varustus pidasid vastu, nii et polnud probleemi!“

Kaitse Kodu! 2/2013

Kaitse Kodu! toimetus

Facebooki fotohääletuse võitja: Dagmar Hekki

Militaarsport

Lugu sündis koostöös Kaitse Kodu! tegevtoimetaja Karri Kaasiga, kes pöördus metsavendluse uurija Martin Andrelleri poole küsimusega: kas saaksid kirjutada loo, kus seoksime Põrgupõhja retke ülesanded ajalooliste sündmustega. Martin mõtles natuke, luges natuke ja leidis, et saab küll. „Lugu sündis kergelt: pildid olid head, ülesanded olid head ja kõik klappis,“ räägib Martin, kes tollesama retke ka ise võistlejana kaasa tegi ja seal kõige rohkem viktoriiniküsimusi ootas. Teadagi, miks. Aga ajalooline Põrgupõhja tuli meelde ka rajal, mitte ainult viktoriiniküsimustele vastates. Näiteks meenus lugu Valentin Rehest, kellel tuli ootamatult tabatuna detsembrikuises metsas villaste sokkide väel ligi kaheksakilomeetrine retk ette võtta. „Muud ta jalga tõmmata ei jõudnud. Ja detsembris villastes sokkides… See võis ikka paras katsumus olla. See mõte paneb ennast ületama, mitte alla andma.“

Põrgupõhja retke seostest ajalooga KARRI KAAS

KRISTJAN PRII

Juba viisteist aastat Pärnu- ja Raplamaa metsades peetud Põrgupõhja retkega mälestatakse Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) võitlejaid ja teisi metsavendi, kes ei alistunud võõrale võimule.

Metsavendadel oli vahel vaja ka kinnivõetud kamraade vabastada. 28. veebruaril 1945 vabastasid Ülo Kaal ja Ants Kaljurand (tuntud kui HirmusAnts) Soontagana (Koonga) vallamajast Vilma Vinteri, kes oli viimase armastatu. Samad mehed võtsid aga märtsis lisaks Mihkel Soodla ja vabastasid sealtsamast veel kolm NKVD operatiivvoliniku poolt arreteeritud meest, kes hiljem elasid mõnda aega Hirmus-Antsu salga punkris

Militaarsport

Lugejate lemmik: Martin Andreller

Dagmar Hekki mäletab une pealt, et suusamatk oli möödunud aasta 21. jaanuaril, sest matkalt saadud põletusarm ilutseb siiani käe peal. Võidupilt on tehtud üsna matka alguses. „Oli selline ilus hetk, kui nad kõik seisid seal silla peal reas. Hommik oli hästi ilus, sellest pildist paremale jäid järv ja ilus roosa päikesetõus,“ meenutab Dagmar. Ta tõdeb, et matka lõpul tehtud piltidel on näod juba natuke mornimad, sest kerge see puusuuskadel sõitmine just polnud.

Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

MARTIN ANDRELLER

nad peavad liikuma taktikaliselt õigesti, olema maskeeritud ja kasutama varjatud radu, et vältida kontakti „vaenlasega“. Nad läbivad trassi jalgsi, vältides asustatud punkte ning suuremaid teid ja ristmike, ning peavad oskama kasutada maastiku eripärasid. Nad peavad ka arvesse võtma, et mõni maaomanik või kohalik elanik on võib-olla teinud koostööd „vastasega“, nagu seda metsavendade ajal tihti ette tuli.

ajaloolane

P KRISTJAN PRII

õrgupõhja retke nimelist sõjalis-sportlikku võistlust korraldatakse MTÜ Põrgupõhja Risti Seltsi ning Kaitseliidu Pärnumaa ja Rapla maleva eestvedamisel. Ajaloolist tausta on arvesse võetud nii võistluse kavandamisel, ülesannete planeerimisel kui ka trassi mahamärkimisel. Kõigele sellele heidab Kaitse Kodu! nüüd pilgu. Võistlejad moodustavad retke ajaks üksiku metsavendade salga. Nende põhiülesandeks on liikuda varjatult etteantud ajagraaﬁkus ning läbida kontrollposte ja postkaste, kus nad peavad sooritama erinevaid toiminguid, mille valikul on lähtutud sellest, mida pidid metsavennad oskama, et ennast ja oma kaaslasi ekstreemsetes oludes aidata ja metsatingimustes ellu jääda. VõistkonÁ Et tagada vajalikul hetkel, kas operatsioonil või hoopis vaenlase haarangul punkrile, võimalikult täpne tuli, viisid metsavennad läbi laskeharjutusi. Selles osas oli kõige eesrindlikum ilmselt Ülo Aeltermanni salk Järvamaal, kus tegeleti relvaõppe ja laskeharjutustega regulaarselt, et hoida ja arendada oma oskusi

Á Metsavennad tegelesid regulaarselt oma relvade korrashoidmise ja tundmaõppimisega. Et ühe grupi relvastus võis olla eri päritolu, oli oluline, et kõik selle liikmed üksteise relvadega hakkama saaksid. Selleks korraldati ühiseid relvade ülevaatusi ja vajadusel õpetasid kogenumad metsavennad teisi

Kaitse Kodu! 2/2013

Kaitse Kodu! 6/2012

KARRI KAAS

KRISTJAN PRII

Ã Operatsioonide sooritamisel ja ka haarangutest väljamurdmisel oli olulisel kohal hea füüsiline vorm. Polnud harvad juhused, kus tuli põlema süttinud või süüdatud punkrist kiirelt väljuda ja seejärel juba piiramisrõngast läbi murda

Võistluse eesmärk on selgitada kõigist osalejatest parimad, kes suudavad mõelda, tegutseda ja täita ülesandeid suure füüsilise koormuse ja stressi tingimustes, äratada huvi üleelamisoskuste ja matkatarkuste ning sõjaliste oskuste vastu, tutvustada Eesti mitmekülgset loodust ja jäädvustada vabadusvõitluse ajalugu, sest kes ei mäleta minevikku, elab ilma tulevikuta.

Põrgupõhja retke 2012 tulemused Koht

Võistkond

Scoutspataljon I

KSK

Päästearmee

Järva I

Vändra

Rootsi SÖS

Jakobi

Kaitseliidu Alutaguse malev

Scoutspataljon II

10.

Kaitseliidu Rapla malev

11.

Järva Spets Nass

12.

Kakerdajad

13.

Vändra Originaal

Metsavend ei saanud minna haiglasse, kui tema tervisega midagi lahti oli. Abi seal küll anti, kuid tavaliselt olid järgmisel hommikul julgeolekutöötajad juba palati valve alla võtnud. Alfred Käärmanni opereeriti sellel põhjusel ühes talus, et ta ei satuks vaenlase kätte. Harri Soekõrv aga käis Põrgupõhja punkris haigeid metsavendasid ravimas ning nõuandeid jagamas. Üldiselt oli sellist asja aga keeruline korraldada ja seetõttu pidid grupiliikmed ise oskama esmaabi anda ning suutma vajadusel kamraadi aidata

Kaitse Kodu! 6/2012

ius laskeoskuse võrdlem relvaJõukatsumine keskend kes tundsid nii oma sele. Hästi läks nendel, ona ballistikat i kui ka laskemo vates süsteemi omadus selt trenni vaheldu ehk olid teinud regulaar sed olid planeeritud täpharjutu guse tingimustes. Kõik ja M14-TP laskekau suspüsside Galil Snaiper olid väga mitmekülgsed, sed piires. Võistlusharjutu 3 meetrit ja kaugustel 100–92 t sihtmärgid asusid olid suurusega mündis spoolﬁguurini. Harjutu ästi läks kõikide ng, AR tel oli ajapiira REIMO SOOSA nendel, kes sihtmärkide tabamiseks HEIKKI KIROTAR kiirustundsid nii Snaiprigild pidid laskurid 30 val tama. Keskpäe el osales 16 laskurit oma relvasüsteeleitsak naiprite meistrivõistlust jäi mitu registreerukraadi ületanud omadusi kui tekiviiest malevast. Kahjuks sest nende koduma- mi ja relvaraua kuumus ata, oona segas nud laskurit saabum ste ka laskem tasid miraaži, mis lvad. Esikoht harjutu ja leval puuduvad täpsusre e Reimo Soosaarele, järg- ballistikat. sihtmärgi leidmist Tartuss kogusummas läks tlased, jättes täpset sihtimist. Laskude kaitselii Viru s võtsid t. mised neli kohta ja seetõttu iga tabamu tleja Valga malevas aga samuti piiratud naisvõis oli tetele hulk ainsa aks kuuend snaipritegevuse põhimõ ga. oluline: vastavalt peab esimese tabama es loeb iga lask, kusjuur sihtmärke ja 300 m lasti väikesi mine ja Kaugustelt 100, 200 sisselask üssiga korralik snaiprip relva sai lasta ning ülioluline oli Foto 1. Kaitseväelane praktiline lasne. Igale kaugusele relva Sako TRG 42. Selle ballistika täpne tundmi sihtmärgiks 1300 m, samas kui padrunit. 100 m kekaugus on kuni maksimaalselt viis m kaugusel täpsuspüss M-14 ad ringid ja 200 Kaitseliidu peamine 300 m olid järjest kahanev kaugusele. 90% kolmnurkade märk. laseb kuni 600 m i snaiprikursusest tuttav m ringmärgi must südakasutab Vietnam Eesti snaipritest t oli püstoli 25 komplek giks ras TRG st. sihtmär järjekor ise sõja aegset relvastu tuli lasta kahanem eurot ja selliseid mik. 100 m ringe nulliringi. maksab kuni 10 000 s selles harjutuses t sadakond ja möödalask tähenda kujundit relvi vajaks Kaitselii pidi laskma kaht lehel rkade d olid Kolmnu d järjekorras. Kujundi (kokku viit) määratu d. kattuva ja osaliselt tikutopsisuurused

Noored is siis saab, kui avastad end korraga „koleda, kiuslik silmitsi Sörkjo oks rivilaulu u ja jonnaka“ saatel loodusega, ilma et sul oleks kasutada ainsatk aja tehnoloogilist i viimase Kõige vanem vidinat? Kui loodus al grupil, 15–17torgib ja ronib hammustab, „see aastastel, tuli krae vahele? Kui kõige äkilisem läbida puuduvad radiaat teler ja interne “ programm – or, mis tähendas t? Et inimene ei üleelamine –, 30 tundi ühteju loobu kuigi meelsa pakutud hüvede tti metsas olemis sti Eesmärgiks oli st, sisaldas Jõgeva t. üleelamine tingikotkaste sügisla agri juhend osaleja maleva noor- mustes, kus tehnili elektroonika (telefon si vahendeid ja tele , fotoaparaat, arvuti) igasuguse -mugavusi on äärmis esti ilm pole mise keeldu. See elt napilt. kaasav Ise õt- tuli valmistada laager sai teoks naljaasi ja varjualune, süüdat 26.–28. oktoob Puurmanis ja selle rini lõke ja üldse a ümbruskonna ellu jääda. Õpikur metsades. Rõhku pandi seekord enne, kui piisus matka- ja üleelam sisaldas ka esmast istarkustele. est toorainetest savalt soe toidu valmistamist varusmist, laagriplatsi , lusika vooli- tus seljas, kedag i Milleks müts korrashoidu jpm. pähe? metsa ei lubatu d. Hoolimata pideva Hoolimata meelde st värskes õhus viibimisest jäi tuletustest jäi mõnelgi kõige mõnele noorm hele arusaamatuk nooremal laagrili e- sel energiat s, üle. Selle kasulik kampsunit ja jalga miks on vaja pähe mütsi, selga uks rakenduseks rivilaul. Laagriü sooje sokke. Eesti sai lem kirjutas kiiresti asi ja enne, kui piisavalt soe varustu ilm pole nalja- ja need, kel valmis teksti parajas metsa ei lubatud s seljas, kedagi kogunesid mõisaõ ti midagi tarka teha polnud . , uele kolonni ning saatel sörkjooksu. alustasid laulu Laagris tegutse Sündis midagi tigi peamiselt ühtset. Vaadat organiseeritut õues. es sörkivat ja laulu ja 8–11-aastased noorkotkad omand Kõige pisemad, tuli mõista gi meelde tšehhi üürgavat kolonni, kursusel „Kui olen asid algteadmisi humoristi Jarosla Hašeki loodud metsa eksinud“. varjualuste valmis vahva sõdur Švejk, v Kursus sisalda s sipliinist nii: tamist, teadmi „Kujutage endale kes rääkis distorienteerumis ste omand amist est jne. Noorim ütleme – Karli ette puiestikku, ad, erinevalt matest poistes platsil, ja iga vane- distsipliinita t, vabas loodus puu otsas mõnda es siiski ei ööbinu sõdurit. Selle ees – nad majutati Puurmani mõisah d suuremat hirmu olen ma alati kõige oonesse. tundnud.“ Keskmine vanuse grupp, 12–14Paar tiiru ringira aastased, seevast tegutsesid vaid u mõjus uus vahendtast sörkinud ja laulnud noorte välitingimuste s. Omandati rändur le teejuhi teadmi niivõrd, et võrdlem si. Alates laupäev - ringitraavimi isi kaootil ne a hommikust kuni täiesti viisaka magalas ja sööklas asendu ine Kaitse Kodu! s juba 8/2012 noorkotkaliku käitumisega.

Kui lugeja nüüd arvab, et vastus küsimusele, kuidas see on võimalik, on lihtne või endastmõistetav, siis aasta tagasi ei olnud Sakala malevas sellele kuigi kerge vastata. Aga just sellele küsimusele püüdis vastust leida 2011. aastal Sakala maleva pealiku ametisse asunud major Kalle Köhler.

PARIM PROBLEEMARTIKKEL

Pärast muudatuste elluviimist oldi aga ainult raske teekonna alguses. 2012. aasta suursündmuseks oli sügiseks planeeritud staabi- ja tagalakompanii (StTaKo) reservõppekogunemine (RÕK), mille sisse oli integreeritud maleva aastaõppus Mulgi Mäss. Maleva- ja kompaniipealiku ees seisis ülesanne viia allüksused sellisele tasemele, et neil tekiks ettekujutus StTaKo funktsioonist ja tegevusest.

Arli Okase ja Rein Kikase „Mulgi Mäss ühendas reservõppekogunemise maleva aastaõppusega“. Artiklis on diplomaatiliselt, ent ausalt käsitletud maleva muresid ja rõõme, ent pakutud ka lahendusi ja positiivset programmi. Selliseid lugusid tahaks Kaitse Kodu! külgedel rohkemgi näha!

Kuna vastne kompaniipealik oli lõpetamas Kaitseliidu Kooli kompaniiülema kursust, oli järgmine tasand rühma- ja jaopealikud. Need on esimesed isikud, kelle arusaamisest ja oskustest sõltub allüksuste hakkamasaamine. Malev kaasas kompaniipealiku, võttis aluseks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli põhikursuse õppekava ja mugandas selle malevas kasutamiseks. Seejärel määrati valdkonnad, mida koolitajad hakkasid juhtivkoosseisule ja erialagruppidele õpetama.

alevapealik tegi

2012. aasta esimesel poolel oma valikud komkoolitati rühma- ja jaopeapanii- ja malevalikuid neljas etapis, neile kes anti elementaarteadmised konnapealiku osas, lahingutegevuse alustest, omakorda pidid tegema taktikast ja viiepunktilisest korrektuurid rühmapealikäsust. Tehti kõik selleks, kute ja jaopealikute osas. et valmistada pealikud ette eelkõige RÕKiks, millele püstitatud õpieesmärk oli harjutada allüksuste pealikute funktsioonitajumist ja hakkamasaamist oma allüksuste juhtimisega kompanii eesmärkide elluviimisel. Reservõppekogunemiseks koostati taktikaline stsenaarium, milles jalaväerühmadega tugevdatud staabi- ja tagalakompanii viivitab vas-

Struktuurimuudatuste kirjeldamiseks võib lühidalt öelda, et rahuajal õpitakse ja harjutatakse kõigis allüksustes nüüd seda, mis on konkreetsele allüksusele ette nähtud funktsioon riigikaitses.

Oli selge, et malevas oli vaja muutusi, kuid milliseid, vajas selgitamist. Olid olemas mõned allüksused ja mõned juhid, midagi tehti, kuid kogu tegevus oli kaootiline ja lähtus pigem hetkeemotsioonidest kui püüdest püstitatud eesmärke ellu viima. Olid pealikud, kes tundsid küll oma alluvaid, kuid samas ei olnud paljud nende hulgast ise teadlikud sellest, kellele nad alluvad. Kohati ei teadnud allüksused oma eesmärki, ammugi veel kõrgema üksuse oma. Kompaniipealikul oli ilmselgelt võimatu täita tema allüksusele püstitatud eesmärke, sest kompanii struktuur ei toetanud seda. Rühmad olid kompaniidesse sattunud pooljuhuslikult, nagu ka isikkoosseis nendesse. Territoriaalsuse põhimõte allüksuste komplekteerimisel oli mobiilseks muutunud liikmeskonna elukorraldusele jalgu jäänud.

Alice Kuperjanov jäi lõpuni endaks Kuidas kujunevad sellised naised, kes küüditajate küüsis julgevad üles tõsta oma raudus käed ja hüüda: „Eesti naised, võidelge edasi, kuni tuleb vabadus!“? Just seda tegid kaks naiskodukaitsja t: Ebba Saral ja Alice Kuperjanov 1941. aasta 14. juuni varahommikul Tartu raudteejaama esisel. Sellest kirjutab oma mälestustes Mari Raamot, Naiskodukaitse esimene ja kauaaegne esinaine.

Loomulikult oli siis ja on ka praegu neid, kellele muudatused ei meeldi. Ilmselt on uute ülesannete täitmine esialgu harjumatu, sest enam ei saa tegutseda vaid enda äranägemise järgi, on kehtestatud konkreetsemad suunised, mida vastav ametikoht ette näeb. Õnneks on lahkhelisid esinenud vähe

ilmselt juba siis südames oma unistuste tütarlaps, kuigi ta seda kiivalt varjas. See ilmnes aga ühel koolipeol ettekantava näidendi ettevalmistamise l. Nimelt oli Juliusel seal algul daami südame kaotaja osa, kuid ta nurus sõpra seni, kuni see nõustus osa vahetama, nii et Julius sai südamevõitjaks. Tütarlaps, kelle nimel seda tehti, oli Alice Juhanson.

juht

elles kirjatükis vaatleme lähemalt Alice Kuperjanovit, niivõrd-kuivõrd on teada tema elust, mis algul kulges koos abikaasa Juliusega, kuid hiljem üksinda Naiskodukaitse ühe looja ja ühiskondlikult aktiivse kodanikuna.

Kaitse Kodu! 8/2012

Koolikaaslastena Kambjas Alice ja Julius Kuperjanov olid ühevanused, sündinud 1894. aastal. Nende kohtumispaigaks sai Vana-Kuuste ministeeriumikool Tartumaal Kambja vallas Sipel, kus Julius hakkas õppima 1904. aastal pärast seda, kui nende pere oli Venemaalt tagasi Eestisse kolinud ja Kambja vallas väikese Lalli talu rentinud. Kool oli hea kuulsusega ja seepärast eelistati seda Kambja köstrikoolile, kuhu just samal aastal astus Alice Juhanson.

PARIM AJALOOLINE PORTREELUGU Eha Jakobsoni tundlik lugu Alice Kuperjanovist läheb kaugemale faktide loetelust: millal abiellus, millal midagi asutas ja millal oli mis. See on tõepoolest Naise Lugu. Lugu, mis muu hulgas muutis nii palju kogu riigi ajaloos.

Naiskodukaitse Tartu ringkonna juhatus 1929. aastal (vasakult): Marie Silbergleich, Ebba Saral, Alice Kuperjanov, (taga vasakult) Ella Sirg ja Herta Mihkelson

Armastus eesti moodi

EHA JAKOBSON Tartu ringkonna avalike suhete grupi

20. oktoobri hommikul algas lahingutegevus, kus Valgamaa ja Tartu maleva allüksused teostasid rünnakut ning Sakala malev viivitust

Ajalugu

Muudatused juhtivkoosseisudes tähendasid seda, et malevapealik tegi oma valikud kompanii- ja malevakonnapealiku osas, kes omakorda pidid tegema korrektuurid rühmapealikute ja jaopealikute osas. Üks muudatusi tunda saanud allüksus oli Lembitu üksikkompanii, mis transformeerus üks ühele staabi- ja tagalakompaniiks, mille juhiks sai malevapealiku ettepanekul nooremleitnant Arli Okas. Sellest kompaniist sai allüksus, millel said pärast struktuurimuudatusi olema kõik rühmad ja rühmapealikud, kuid puudus funktsioonikohane kokkuharjutamine ja rühmade harjumus seostada oma tegevust teiste allüksustega.

Muutustest Mulgi Mässuni

Ajalugu

tuurides.

Muutuste vajalikkusest Sakala maleva näitel

Gunnar Vasemägi kirjutas mõnusas ja mahlakas stiilis talvelaagrist. Selline jutustamine toob igaühe suule muige.

KAITSEVÄGI 5 X SAKALA MALEV

Seetõttu tuli 2012. aasta alguses allüksustel pealikute otsuseid suhteliselt pimesi usaldada. Arusaadavalt ei saanud aga Kaitseliidu peastaap malevapealikut pimesi usaldada, vaid nõudis vastavasisulisi analüüse ja järelemõtlemisaega, et olla kindel, et struktuurimuutused võetakse ette õigetel põhjustel. Siinkohal ei saa kedagi hukka mõista, sest teatavasti hääletab vabatahtlik kaitseliitlane valede otsuste puhul jalgadega. Malevapealik toetus aga allüksustest saadud vastukajale, võttis riski ning viis sisse muudatused juhtivkoosseisus ja struk-

ja malevas vastuseisu muudatustele peaaegu ei olnud.

Väljaõpe

Väljaõpe aitseliit tundub mõnelegi kõrvalseisjale mille organisatsioonina, hoomamatu puhul saadakse võib-olla aru, miks ja mida tehakse, kuid mõistmatuks jääb, kuidas suudetakse eesmärke täita, kui organisatsiooni ridades on enamasti pelgalt vabatahtlikud. Kaitseliidu eesmärgid on ju selgelt militaarsed, seotud rahu-, kriisi- ja sõjaajaga ning nende elluviimiseks on vaja terviklikke ja hästi kokkuharjutanud allüksusi, mitte ajaviiteks kokkutulevat seltskonda, kes olemasolevale elutarkusele tuginedes midagi pooleldi sunnil ära teeb.

pühapäevase lõpetamiseni käis kogu laagrie metsas ja ööbiti lu telkides. Ei maksa lõdiseti tillukes siiski arvata, et tes kuppeltelkide s. Telkideks olid hoopis suured sõjaväetelgid, kus ahigi sees, gustuseks taskuvalja valmistati ise priimu petrooleumilambid. Ka toitu sel või telgiahju peal.

reservõppekogunemise maleva aastaõppusega

Kaitseliidu Sakala malev

ÄGI

lõkke paistel

Kaitse Kodu! 8/2012

Mulgi Mäss ühendas

REIN KIKAS ja ARLI OKAS

GUNNAR VASEM

juhtivkoosseis

vajalikud.

Leibki küpses Varem ma ei teadn taignast on võima ud, et kohapeal kokkumätsit ud lik paistel leiba küpse puutoika otsas lõkketule tada. Nüüd tean. kogemuse metsa Lisaks sain laagrist.

PARIM NOOR AUTOR

Sakala maleva tänavust tegevusaastat jäävad ilmestama muudatused isikkoosseisus ja struktuurides. Muudatuste tagajärjed olid raskesti prognoositavad, kuid Mulgi Mässuks ühendatud reservõppekogunemine ja maleva aastaõppus veenavad meid, et muudatused olid

Kaitseliidu ülema intervjuu järel on ajakirja veebiversioonist kõige enam loetud artikkel Reimo Soosaare ja Heikki Kirotari kirjutist „Kaitseliit õpetab snaipreid raskustele vaatamata“. Luurajatele teadmiseks: seda artiklit on tõepoolest loetud ka Venemaalt, tervelt kuus korda. USAst aga näiteks 34 ja Suurbritanniast 26 korda.

Pärast mitmeid kohtumisi ja konsultatsioone erinevates allüksustes mõistis värske malevapealik, et peamiseks probleemiks on puudulike erialateadmistega juhtivkoosseis. Allüksuste pillutatus ja koordineerimatu juhtimine põhjustas kaootilist väljaõpet ja isikkoosseisu passiivsust ehk paljud tegevliikmed ei teadnud, kes on nende otsene pealik, ärast mitmeid millega nende allüksus kohtumisi ja tegeleb ja milleks on allükkonsultatsus ette nähtud. Siinkohal võib tõmmata paralleeli sioone erinevates meditsiiniga: patsiendile allüksustes mõistis tuleb panna õige diagnoos, värske malevapealik, siis saab määrata ka õige probpeamiseks et ravi. Seda, kas diagnoos oli õige, saab aga hinnata leemiks on puudulike erialateadmistega ainult tagantjärele.

Tugevdatud staabi- ja tagalakompanii moodustas oma paiknemisala ette kaitsekeskuse — see oli koht, kus tuli anda vastasele otsustavad lahingud

VÕRGU LEMMIK

ne keskne väljaõppe tänavu Kaitseliidu snaipri Sirgalas juulil Ida-Virumaal ettevõtmine oli 28. ja elõõsas Snaiprigildi kesksuvises päikes koostöös korraldatud Kaitseliidu Viru maleva mis andis aimu meie sed, Eesti meistrivõistlu st. taseme snaipriväljaõppe

GUNNAR VASEMÄGI

Militaarsport

Kaitse Kodu! toimetus

snaipreid Kaitseliit õpetab a at am at va le raskuste

Julius lõpetas Sipel kooli 1909. aastal, kui ta oli vaid 15-aastane. Nii noorelt teda veel Tartu Õpetajate Seminari ei võetud. Ta astus ajutiselt Tartu linnakooli Riia tänavas ja valmistus hoolikalt seminari eksamiteks. Järgmise aasta sügisel sooritas ta hiilgavalt sisseastumiseksamid, nii et ta kohe algul õppemaksust vabastati ja seminari internaati võeti. 1910. aastal jõudis Tartusse kooli ka Alice. Ra astus 1906. aastal loodud Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste eragümnaasiumi ehk esimesse eestikeelsesse gümnaasiumi, mille õppemaks oli 17,5 rubla poolaastas. See oli suur summa ja ilmselt nõudis tütre koolitamine vanematelt suurt pingutust. „See kool oma tolleaegse juhiga eesotsas pani minu maailmavaatele kindla aluse,“ kirjutab Alice oma mälestusteraamatus. 1914. aastal lõpetasid nii Alice kui ka Julius kooli. Alice suundus Peterburi (mis oli just samal aastal nimetatud küll Petrogradiks), et lõpetada seal kroonugümnaasium, sest eragümnaasium ei andnud riiklikult tunnustatud lõputunnistust, Julius aga valiti kohe Kambja köstrikooli õpetajaks, kus ta sai õpetada väga lühikest aega, sest 1915. aasta veebruaris võeti ta sõjaväeteenistusse ja saadeti mais Peterburi lipnike kooli.

J ul

Alice’i kodu asus Kambja vallas Soe a Kuperj nov talus, tal oli kolm venda ja õde. Isa ce A li Andres ja ema Kadri Juhanson ja pidid olema edumeelsed inimesed, sest kooliajaloolase Heino Rannapi andmetel oli Kambja vallas 1906. aastal üheksa vallakooli, igaühel oma maja, aga vallas ei käinud üldse koolis 130 kooliealist last. Sipele jõudis Alice 1907. aastal ja õppis seal Juliusest klassi võrra tagapool, sest vallakooli klasse ei loetud ministeeriumikooli omadega samaväärseks. Julius jõudis terve aasta (küll paar jaoskonda tagapool) õppida ka koos Henrik Visnapuuga, kellest hiljem sai tuntud kirjanik. Juliuse ja Alice’i koolivenna Leo Laursoni mäletamist mööda oli Juliusel

Niisiis õppisid noored jälle ühes linnas. Kas nad seal ka kohtusid, on raske öelda. Lipnik Kuperjanov saabus 5. Kiievi rügementi sama aasta septembris ja sellega olid tema koolid läbi ning sõjamehetee algamas. Alice sooritas edukalt gümnaasiumieks amid ja jäi veel Peterburi, et õppida raamatupidamist , mis osutus talle hilisemas elus väga kasulikus.

46 Kaitse Kodu! 4/2012

Igatahes olid Julius ja Alice 1917. aasta lõpul Tartus ja kihlatud. Alice’i korter Turu 11a oli kui väike salajane büroo, kus endise Vene väe eesti ohvitserid kokku said ja infot vahetasid. Kommunistid tõstsid pead ka Tartu tagavarapataljoni s, kuhu Julius Kuperjanov oli pärast haavatasaamist saadetud. Siingi püüti revolutsiooni

a nurus sõpra

teha, kuid Saksa okupatsioon seni, kuni see oli õhus ja lahvatas Tartus 24. nõustus osa veebruaril 1918. Tänavanur- vahetama, nii et kadele kleebitud päevakäsu südamevõitjaks sai kohaselt pidid kõiki endised Vene väes teeninud ohvitserid Julius. end Saksa komandantuuris registreerima. Nädala pärast kavas olnud laulatus tuli nüüd varem korraldada, sest ei võinud teada, mis ees ootab. Pika veenmise peale saadi nõusse Kambja kirikuõpetaja, kes noored 26. veebruaril Kambja kirikumõisas laulatas. Rõõmsad ja õnnelikud – seda nad olid –, kuid ees ootas ohtlik põrandaalune töö, Kaitseliidu loomine. Käisemärgid Alice’i näppude alt Sügisest asuti korterisse väikesesse hoovimajja aadressil Aida 4a, mis kujunes põrandaaluse töö staabiks. Alice kirjutab oma mälestustes: „Kui novembris hakkasid okupatsiooniväed lahkuma, riisudes, röövides ja viies kaasa kõik võimaliku, oli Tartu maakonnas Kaitseliidu pere üsna arvukas. Idast lähenes uus laviin enamlaste näol, kes nüüd arvasid enestel õiguse olevat võtta, mis veel järele oli jäänud. Kuidagi tuli esimestel takistada väljavedu ja nii sõjariistade kui ka laskemoona üleandmist enamlastele ning astuda risti teele

ette punastele, pidurdades nende edasiliikumist.“ Tartumaa Kaitseliidu staap asus Suurturu 10, kus ka Alice’il tuli mehe äraolekul informatsiooni ja selgitusi anda. Enamlaste pealetungi tõttu tuli 21. detsembril Tartu maha jätta. Ustavate meestega taganeti Puurmani mõisa, mis sai Kuperjanovi partisanirühma formeerimise paigaks. Alice tegutses siin oma mehe abilisena, kuid suures osas oli tema õlul meeste toitlustamine, mida Naiskodukaitses hiljem massitoitlustamiseks nimetama hakati. Esimesed väeosa käisemärgid tulid samuti Alice’i näppude alt, küll mitte päris selle kavandi järgi, mille mehed olid valinud – vapikujuline must valgega ääristatud alus ja sellel valge või hõbedane surnupealuu –, nimelt asendati surnupealuu ajutiselt valge põikpaelaga. Luuresalkade valged mantlidki võeti kasutusele Alice’i ettepanekul, kes need ise ka valmis õmbles. Tartu vabastamine ja veidi hilisem Paju lahing on lahti kirjutatud arvukates artiklites ja raamatutes, piirdugem siinkohal ainult Julius Kuperjanovi surmapäevaga – 2. veebruar 1919 –, mil Tartu rahuni oli jäänud täpselt aasta. Lesepõlv Pärast mehe surma pidi lesk kaotusest kuidagi toibuma. Ilmselt toetasid kodutalu Suure-Kambjas, vennad ja õde, ent eelkõige andis jõudu tegutsemine. Alice õppis näiteks aastatel 1919–1923 Tartu kõrgemas muusikakoolis laulmist ja töötas samal ajal asjaajajana Punase Risti Tartu komitees. 1921. aastal anti talle kui Vabadussõja väejuhi lesele Tammistu mõisasüdames 25 hektarit maad ja

Kaitse Kodu! 4/2012

Militaarturism Tahkunasse ehitati rannakaitsepatarei nr 26 IV130/50 laskekaugusega üle 25 km koos arvukate abirajatistega. Arvatakse, et selle üheks põhjuseks oli kavatsus rajada Tahkunasse ka 406 mm suurtükipatarei laskekaugusega kuni 46 km.

hoidsid.

Soela väina kaitseks rajas Nõukogude armee rannakaitsepatarei nr 44 IV-130/50, aga et eelmise sõja aegset positsiooni peeti merelt liiga hästi nähtavaks, ehitati seekord kogu kompleks sohu. Ehituslikult oli Tohvri patarei sarnane Tahkuna omaga, aga neljast kahurialusest said valmis ainult pooled, millest ühe suurtükk viidi Heltermaale ajutise nimetu patarei tarvis.

Tahkuna rannapatarei BS-26 IV-130/50 tulejuhtimistorn. Algupärane 1939. aasta tulejuhtimistorn oli puust ja pole säilinud. Praegune on ehitatud pärast Teist maailmasõda (Tahkuna kolme 130 mm suurtükiga patarei oli kasutusel aastatel 1944— 1955) ja seda kasutati pärast patarei sulgemist veel piirivalve vaatlustornina. Tähelepanuväärne on kahele algsele korrusele peale ehitatud kolmas korrus, sest mets oli kasvanud tornist kõrgemaks. Suurtükkide nr 2 ja nr 3 vahel asub väike betoonist tulejuhtimistorn. Lõimandus oli komandopunkti peal 30 cm terassoomusega periskoobitorn ja selle kõrval torniga kaugusmõõtjapunker. Kui 1986. aastal pärast Mathias Rusti lendu ja maandumist Moskva Punasele väljakule komandopunkti laele moodsad madala nurga radarid paigutati, lõigati kaugusmõõtja raudtorn maha ja veeti mäest alla

Kuulsusetu lõppmäng

militaarrajatised. Juba mainitud nimetusse Heltermaa patareisse toodi üks 130 mm suurtükk Tahkunast ja teine Tohvrilt. Nende alla valati kiirkorras raudbetoonalused. Pallininale rajati teistest erinev ultramoodsate ja ülisalajaste 100 mm kiirlaskekahuritega patarei nr 19 IV-100/56. Selle pika jutu peale võib nüüd tekkida küsimus, et kuidas see kõik on seotud antiikﬁlosooﬁga, kelle

Enn Sutting võttis kaasa kaamera, statiivi ja natuke valgust, läks kaks korrust maa alla ja tõi lugejani vaated riikliku kaitse all olevast raudbetoonist Hiiumaal. Nii häid pilte pole Hiiumaa rannakaitsepatareidest veel kunagi varem tehtud ega nähtud.

Lõimastu/Kukeraba rannapatarei BB-316 IV-180/57 komandopunkti alumise korruse diiselelektrigeneraatori ruum. Nii kaks komandopunktist tagapool asunud suurtükitorni kui ka komandopunkt ise olid autonoomse elektritoitega. Tagaseinas on näha tagavaraväljapääsu luuk ja selle kõrval sisse- ja väljalaskekollektorite avad. Aukohal seisab autentne Nõukogude militaartugitool. Ei ole küll tõestatud, et selles oleks istunud patareikomandör kapten Nikiforov isiklikult. Mingitel põhjustel on ta oma Saaremaa kolleegist rannapatarei BB-315 IV-180/57 komandörist Stebelist vähem tuntud

Tahkuna rannapatarei BS-26 IV-130/50 suurtüki nr 1 laskemoonavarjendi väljapääsu juures on näha, et tuleohutusest peeti lugu ka neil karmidel ja segastel aegadel. Vasakul paistab tehnoloogiline ruum ajast räsitud seadmetega

Lehtma asemel ehitati seekord vananenud 152 mm suurtükkidega patarei nr 12 Hiiessaare maadele. Ristna patarei nr 42 IV-130/50 kohta pole suurt teada. Kuna Ristna positsioon leidis ka pärast sõda intensiivset kasutust, on seal läbisegi eri aegade

Meredessandid

Väljaõpe

kaitseks kasutati 76 mm liikuvaid õhutõrjepatareisid OZAB-507 ja OZAB-508. Lisaks rajati suurtükitornide taha mitmeid abihooneid. On teada, et Stebeli patarei ehitus läks 1937. aasta kursi järgi maksma 20 miljonit rubla, arvatavasti jäi Kukeraba patarei samasse hinnaklassi. Kogu see raha maeti sõna otseses mõttes sohu ja seetõttu pidid kogu aeg töötama pumbad, mis suurtükitorni kuiva

PARIM FOTOLUGU

Väljaõpe

Militaarturism

Lõimastu/Kukeraba rannapatarei BB-316 IV-180/57 komandopunkti alumine korrus. Visuaalselt on kohe märgata korruste kõrguse vahet, ülemine on 2,4 ja alumine 3,2 meetrit. Vahelagi on 0,32 ja välisseinad 1 meeter paksud. Helendav objekt on elektrigeneraatori staator. Vasest mähised (nagu ka kogu muu kaabelduse) on metallikratid minema tassinud. Lõpuks on turistid tühjaks tehtud staatori kui kasutu objekti ümber lükanud

Eesti vetes 20. sajandil TAAVI URB, vanemleitnant Kõrgema Sõjakooli 1. mereväe põhikursuse ülem

elmises Kaitse Kodus! võis artilist „Taktikalise dessanditõrje kursus“ lugeda: „„Kui keegi peaks Eestit ründama, siis suure tõenäosusega teeb ta seda mööda maismaad [...],“ arvab kolonelleitnant Ühtegi. „Meredessandiks on Eesti rannik suhteliselt keeruline. Pealegi saab selle tõrjeks väga lihtsate vahenditega valmistuda.““1 Kahjuks ei selgunud estit piirab nimetatud artiklist, millele kolokahest külnel Ühtegi seisukoht tugineb, jest meri ja kuid see seisukoht ise on ekslik.

Tahkuna rannapatarei BS-26 IV-130/50 suurtüki nr 2 laskemoonavarjendi säilinud riiulid. Säilinud ja töökorras (kui ei ole just prahti täis) on ka laskemoona suurtükiõue toimetamise liftid. Õhemast plekist õhupuhastusseadmed (varjend oli hermeetiline) on paraku ajast rohkem räsitud

Kaitse Kodu! 5/2012

21 meredessanti

kolmandast suur järv. Sellisele alale tungimisel ei to-

Eestit piirab kahest küljest meri hiks meredessant ja kolmandast suur järv. Sellisele olla üllatav, vaid alale tungimisel ei tohiks mere- pigem loogiline. dessant olla üllatav, vaid pigem loogiline. Meredessanti peetakse üheks kõige keerulisemaks sõjaliseks operatsiooniks, mille ebapiisav ettevalmistamine ja hea õnne peale läbiviimine lõpevad enamasti hävinguga. Seevastu võib õnnestunud meredessant anda ebaproportsionaalselt võimsa tulemuse. Mõlema juhtumi kohta leiab näiteid ka Eesti ajaloost. Lk 38–39 olevas tabelis on loetletud 20. sajandil Eesti mererannikule või eestlaste poolt Eesti lähiümbruses korraldatud dessandid. Nimekirjas on 21 dessanti ja see loend ei ole lõplik. Sealt puuduvad väiksemad luurereidid ja diversiooniüksuste maandamised, nagu Erna retk, ja juba eos nurjunud katsed, mil dessandist loobuti enne vägede maale toimetamise alustamist. Ka on välja jäetud kõik Peipsi-Pihkva järvel läbi viidud operatsioonid.

PARIM VAIDLEJA Kui Karri Kaas Kaitse Kodu! õhudessantidest rääkivas artiklis Riho Ühtegi sõnu tsiteerides väitis, et meredessant pole meie maal väga tõenäoline, ei jäänud Taavi Urb suitsunurka rusikaga vehkima. Sõjakooli esimese mereväe põhikursuse ülem võttis pliiatsi pihku ja kirjutas, mis tema sellest asjast arvab. Ajakirja sai hea tükk mõistlikku lugemist.

21 meredessanti mõlema maailmasõja ja Vabadussõja peale kokku ei ole justkui palju, kuid sellel on objektiivsed põhjused. Esiteks on dessant ründaja võitlusviis. (Eesti merejõudude dessandid Vabadussõja alguses on siinkohal märkimisväärseks erandiks.) Dessandi abil toimetatakse oma väed vaenlase selja taha, lõigatakse läbi tema ühendusteed, tekitatakse tagalas segadust ja murtakse lahti tema kaitse sõlmpunktid. Dessant on tõeliselt edukas siis, kui tal õnnestub õigeaegselt ühineda peajõududega. Teiseks on selleks, et dessant saaks õnnestuda, vajalik vähemalt mere valdamine (sea control) – olukord, kus ühel poolel on teatud merealal mingi ajavahemiku jooksul tegutsemisvabadus oma eesmärkide 1

KAITSEVÄGI

saavutamiseks nii veealuses, veepealses kui ka vee kohal paiknevas keskkonnas. Esimese ilmasõja ja Vabadussõja aeg Esimeses maailmasõjas olid Baltimaad Saksamaa seisukohalt kõrvaline sõjatanner. Kuigi Saksa merevägi kavandas dessantoperatsioone Läänemerel, olid tema peajõud hõivatud Põhjamerel ja Vene laevastiku ning ohtrate miiniväljade tõttu peeti dessante Läänemerel liiga riskantseks ja ebaoluliseks. Olukord muutus, kui Saksa väed jõudsid 1917. aastal Riiani ja tekkis vajadus neid miiniväljade ja Sõrves asuvate suurtükipatareidega tõkestatud Irbe väina suunast toetada. Operatsiooni Albion käigus vallutati 1917. aasta oktoobris

Kaas, Karri. Taktikalise dessanditõrje kursus. Kaitse Kodu! 4/2012, lk 40—43.

Lääne-Eesti saared. Nii tagati vaba juurdepääs oma Riia all olevatele vägedele ja loodi platsdarm edasisteks operatsioonideks Kroonlinna ja Petrogradi suunal. Vajadust edu arendamiseks ei tekkinud, sest Vene riik ja armee varisesid kokku ning peagi sõlmiti bolševike valitsusega Bresti rahu. Punaarmee korraldas Vabadussõja ajal Eesti rannikule ühe dessantoperatsiooni. Narva-Jõesuus maabunud dessant andis Narvat kaitsnud Eesti üksustele lõpliku hoobi, ähvardades nad ära lõigata ja sundides linna maha jätma. Pärast Narva vallutamist jätkus Punaarmee kiire pealetung. Näis, et Eesti sõjavägi on niigi kohe kokku varisemas ja dessantideks puudub vajadus. Tõenäoliselt olid keerulised ettevõtmised, nagu meredessant, sel ajal alles kaosest välja tulevale ja jõudu koguvale 2

Kaitse Kodu! 5/2012

Punaarmeele ka liiga rasked korraldada. 12. detsembril 1918 jõudis Tallinna reidile Briti eskaader ja Balti laevastik ei vallanud enam Soome lahte. Eesti merejõudude 1918. aastal korraldatud dessandid on erandlikud, sest need võeti ette taganemise tingimustes. On väidetud, et nende ettevalmistamine ja läbiviimine olid amatöörlikud ning erilist tulemust neil polnud.2 Dessantide otsesed tulemused olid tõesti kesised, kuid nende kaudse tulemusena paigutas Põhja-Eestis tegutsenud Punaarmee 6. diviis Peterburist saabunud lisajõud ranniku kaitsele ja sellevõrra olid nende read jaanuaris alanud Eesti vastupealetungi ajaks hõredamad. Hilisemad sõjasündmused näitasid, et bolševike hirm meredessantide osas oli õigustatud, kuid vastumeetmed ebapiisavad. Dessandid vaenlase

Kröönström, Mati. Leitnandite ja kaptenite sõda. Eesti sõjaväe juhtivkoosseis

Üks kuulsamaid dessante Eesti põhjarannikule inspireeris pikki aastaid korraldama Erna retke nime kandvat patrullvõistlust

Vabadussõjas 1918—1920. Tallinn: Tänapäev 2010.

Kaitse Kodu! 5/2012

Võitjaid autasustatakse Kaitse Kodu! seminaril. 70

Kaitse Kodu! 2/2013

Test

Vesi on elu ehk veepudelid võrdluses Vesi on elu, olenemata ilmastikutingimustest. Valitsegu õues kõrvetav kuumus või käre külm, inimene peab ikka jooma. Normaalolukorras kaks-kolm liitrit päevas, ekstreemsematel juhtudel märksa rohkem.

KRISTJAN PRII

araku pole vett kuigi lihtne hoida, kaasaskandmisest rääkimata, sest see on vedel ja voolav. Tükikaupa seda tasku ei pista ja kotiga õlale ei võta. Ikka läheb vee talletamiseks ja transpordiks tarvis mingisugust nõu. Lihtsamates oludes piisab ükskõik millisest vähegi nõgusamast anumast, raskemates tuleb kasuks juba spetsiaalselt selleks otstarbeks konstrueeritud veepudel. Läbi aegade on kaitseliitlastele jagatud igasuguseid plaskusid. Kaitse Kodu! otsis välja kõige levinumad, et välja selgitada, milline on nende hulgast kõige parem. Et kõikidel pudelitel on omad plussid ja miinused, siis lihtsate killast see ülesanne ei olnud.

Test Testis võtsime vaatluse alla Rootsi relvajõudude, USA sõjaväe ja endise Nõukogude armee välipudelid, sest need on kõige levinumad. Esimesed kaks küll natuke rohkem, kolmas vähem, kuigi kunagi oli just vastupidi. Hindamiskriteeriumid olid lihtsad: maht, mugavus-praktilisus, kaal ja kvaliteet. Viimase juures arvestasime nii pudeli koostekvaliteeti kui ka sisu ehk seda, kui kaua püsib vesi selles värskena, omandamata mingisugust selgelt eristuvat lõhna või kõrvalmaitset. Mahu poolest osutus parimaks USA sõjaväe veepudel, kuhu saab sisse panna liitrijagu vett. Teiseks tuli Nõukogude armee plasku, kuhu mahtus ligikaudu 0,9 liitrit, ning kolmandaks jäi Rootsi abina saadud pudel, mille mahutavus on 0,7 liitrit. Kõige praktilisemaks ning mugavamaks veepudeliks võib meie hinnangul nimetada Nõukogude armee oma. Eriti talvetingimustes, kui mingil põhjusel peaks juhtuma, et vesi külmub. Piisab Kaitse Kodu! 2/2013

Kõik kolm kõrvuti: Rootsi, Ameerika ja Nõukogude armee veepudel

ainult tasku eemaldamisest ja metallist pudeli võib lõkkesse soojenema panna. Plastikpudelitega seda teatavasti teha ei saa. Metallpudelis saab vett ka lahtisel tulel soojendada, mis on omaette väärtus, sest alati ei pruugi katelokki käepärast olla. Lisaks ei riku kuum vesi ka plaskut, mida teiste pudelite puhul alati öelda ei saa. Eriti kehtib see Amee71

Test

rika pudeli kohta, mis tulise veega täidetuna võib hakata deformeeruma ja kuju kaotada. Suure eelise annab Rootsi pudelile eraldi kinnitusklamber, mis muudab selle kasutamise väga mugavaks, sest seda saab riputada igale poole, kuhu parasjagu vaja on. Eraldi taskuta Nõukogude ja Ameerika pudelitel selline võimalus puudub. Paraku peitub selles ka üks häda, sest halvasti paigutatud kinnitusklamber võib riietesse või rakmetesse takerduda ja hooletul kasutamisel kolinat tekitada. Põhimõtteliselt on sama häda ka Nõukogude armee välipudelil, mis on valmistatud metallist ja koliseb ilma ümbriseta üsna kõvasti. Varitsuses passides tasub seda kindlasti meeles pidada.

Rakmetaskus on USA pudel igati omal kohal. Ka mahutab see kõige rohkem vett

Tühjana on kõige kergem Nõukogude armee pudel. Ülejäänud kaks jäävad samasse kaalukategooriasse. Veega täitmisel langeb kaalukauss Rootsi pudeli kasuks ja USA oma kahjuks, kuid siin saab määravaks maht. Rootsi pudelisse mahub kõige vähem, mis ühest küljest on hea, sest kes ikka viitsib lisaraskust kaasast tassida, teisalt jällegi halb, sest ekstreemsetes tingimustes, kus vett kulub palju ja selle varusid ei saa kuigi tihti täiendada, kulub lisalonks marjaks ära. USA pudeliga on aga täpselt vastupidi – rohkem vett tähendab ka suuremat kaalu. Kõige vastupidavamaks võib pidada Nõukogude armee pudelit, sest see kannatab välja üsna karmi kohtlemist. Ka maitseb metallist plaskust pärit vesi kõige paremini isegi pärast ööpäevast seismist. USA pudeli sisu omandab kerge plastikumaitse, kuid see on ka kõik. Rootsi plasku kopitusehõnguline põrumine selles hindamisvoorus ei vääri pikemat kajastamist. Külmumise vältimiseks on mõistlik veepudelit põues kanda. Väikeste mõõtmete tõttu on Rootsi pudel selleks kõige mugavam

Kuigi Rootsi pudelit saab tänu selle küljes olevale kinnituskonksule igale poole riputada, võib seesama konks vahel kolinat teha ja seetõttu tüliks olla

Kaitse Kodu! 2/2013

Test 5 X KRISTJAN PRII

Tulemus Kuigi subjektiivselt hindasid testijad kõige rohkem Nõukogude armee veepudelit, ei saa seda testi võitjaks kuulutada, sest ka USA oma saavutas punktiarvestuses täpselt sama tulemuse. Teistest natuke maha jäi Rootsi relvajõudude plasku, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks halva asjaga. Pudelil on küll teatud miinused, mis mõnes teises olukorras võivad jällegi plussideks osutuda. Tegelikult on kõige parem pudel ikka see, mis inimesel parasjagu täidetuna kaasas on, sest vesi on elu.

Nõukogude armee välipudel on valmistatud metallist. Tavaolukorras võib see eeliseks olla, kuid varitsuses peab olema ettevaatlik, et pudel liialt ei koliseks

Nõukogude armee veepudel

Rootsi veepudel

Ameerika veepudel

Mugavuspraktilisus

Maht

Kaal

Kvaliteet

Kokku

Kõige maitsvamaks osutus pimetestis Nõukogude armee metallist pudelist pärit vesi

Kaitse Kodu! 2/2013

Järgmises numbris

MIS MUUTUB KAITSELIIDUS APRILLIS 2013?

KUIDAS MAITSEB BALTIKUMI KAUNEIMA KOKARAAMATU JÄRGI VALMISTATUD TOIT? VÕRUMAA METSAVENDADEST

FOTOGRAAF ÕPPUSEL KUI OSA VÄLJAÕPPEST

OOME LIINA T

Kaitse Kodu! Otsib oma toimetusse VABATAHTLIKKE SÕJAFOTOGRAAFE Kas sul on fotoaparaat? Sulle meeldib pilti teha? Oled sa kunagi keeranud ümmargust nuppu fotoaparaadi peal? Sa teed lõdvalt vahet .doc ja .jpg failidel? Just sind meil vaja ongi! Anna endast teada meiliaadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee MEILI MEILE: Milline on sinu kodumalev ja sinu vabatahtlik ametikoht malevas? Millise aparaadiga pildistad ja kui pikk on sinu pildistamiskogemus? Millest sulle meeldib pilti teha? Kuidas sinuga ühendust saab?

SCOUTSPATALJON - kutse valitute sekka. Meeste hulka, keda ei ühenda vaid missioon või käskluste salajane keel. Neid ühendab palju rohkem – sõprus kogu eluks. Midagi, mida ei murra kõrbe kuumus, lõikav tuul ega plahvatuste kaja. Kui Sa tunned, et võiksid olla üks vapratest, siis vaata kohe www.elukutse.ee või www.vk.kra.ee Lisainfo e-postil vkinfo@kra.ee või telefonil 717 0800