Kaitse Kodu! nr 2 2015. a by Kaitse Kodu!

100-AASTANE NAISKODUKAITSJA JA TEMA SÜNGE NOORUS KAITSELIIDU AJAKIRI 2/2015

ÖÖD VÄLJASPOOL MUGAVUSTSOONI

Sakslase muljed

Orkaanilt

KAITSEVARUSTUSEST KRIITIKANOODIGA

KAANEFOTO: IRINA MÄGI

10 VÄLJAÕPE Au, uhkuse ja vabaduse nimel 14 PERSOON Kuigi haavad paranevad, jäävad armid alles 18 ORGANISATSIOON Parimad meie seast: aasta kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad

2 | 2015

27 HARITUD SÕDUR Miks me oleme Kaitseliidus 30 VARUSTUS Armee kaitsevestidest IV. Kaitsevestid Kaitseliidus 36 SPORT Päeva võrra pikem Utria dessant tõi kokku rekordhulga võistkondi 38 SPORT Võitlus iseendaga ehk käsivõitluse treeningust 41 JUHTIMINE Motiveerimine kahe faktori teooria järgi 46 MEDITSIIN Veriseid märkmeid Ukrainast 52 AJALUGU Taastatud Lükkä punker aitab mälestada sealseid metsavendi 58 AJALUGU Tartu vanimast Kaitseliidu üksusest 62 NAISED Aasta 2014 Naiskodukaitses

Kommenteeri artikleid, vaata pilte, hoia silm peal ajakirja ilmumisgraafikul

67 NAISED Eesti naiste kudumid soojendavad varbaid Ukrainas 68 NOORED Antonina Eek – särasilmne noortejuht Viljandimaalt 72

NOORED Tartu kodutütred pidasid aastapäeva

74 NOORED Kaks ööd väljaspool mugavustsooni 75 NOORED Võrumaa noored piirkonnalaagris Vastseliinas 78

www.facebook.com/kaitsekodu

MEELELAHUTUS Mitte ainult ulme

Ka USA õhudessantväe vanemveebel Anthony Richardson imestab nn nädalavahetusesõdurite lahinguvalmiduse üle

Igaüks viib oma haavatud haiglasse ise. Võõraid meedikuid ja sõidukeid ei usaldata

Enamik meist kannab endas turvalisusega seotud väärtushinnanguid, tundes muret nii pere kui ka kogu rahva püsimajäämise pärast

2 | 2015

Rahulolematust vältides ei saa kasvatada motivatsiooni, samuti nagu motivatsiooni kasvatades ei saa vähendada rahulolematust

2 | 2015 Naiskodukaitse Põlva ringkonna auliikmel Helmi Visnapuul on eluaastaid sama palju kui ringkonnal liikmeid – täpselt sada

Salkade ülesandeks oli võtta enda kaitse alla ka sõjaväe staabid ja laod juhul, kui sõjaväegi ei peaks oma juhtide käskudele alluma

Kõige tõhusam viis uute liikmete leidmiseks on tegevuse viimine piirkondadesse, kus seda varem pole olnud, st uute jaoskondade loomine

68 Ma olen selleks, et aidata noortel leida tee arenguks, julgustan neid ületama raskusi ja hirme

62 2 | 2015

Sündmused

KRISTJAN PRII

PÄRNUMAA MALEV

Kaitseliitlased võistlesid sangpommispordis 4. veebruaril mereväe eestvedamisel maadlusklubis Korrus 3 korraldatud XXIII Eesti kaitsejõudude meistrivõistlustel sangpommispordis korjasid kaitseliitlased medaleid mitmes kaalukategoorias. Võistluse võitis meeskondlikus arvestuses Pioneeripataljon 481 punktiga. Kaitseliidu malevatest oli parim Pärnumaa 176 punktiga, talle järgnesid Tartu, Viru ja Alutaguse malev. Jõukatsumistel osales 19 võistkonda ja 128 sportlast.

JAN LEPAMAA

Väike-Pahilas avati metsavendade mälestuskivi 7. veebruaril möödus 65 aastat Orissaare vallas Väike-Pahila küla lähedal peetud Nõukogude julgeolekujõudude ja ennast metsas varjavate metsavendade lahingust, kus hukkusid Aleksander Evert ja Paul Lepamaa. Väike-Pahilasse mälestuskivi paigaldamise initsiaator oli Kaarel Mägi ning mälestusürituse organiseeris Kaitseliidu Saaremaa maleva juures tegutsev vabadusvõitlejate ühing.

2 | 2015

Kaitseliit jätkab küberkoostööd NATO küberkaitsekoostöö keskus ja Kaitseliit sõlmisid koostöökokkuleppe, mis põlistab partnerluse igaaastase õppuse Locked Shields ettevalmistamisel ja läbiviimisel. „Ilma partnerite, vabatahtlike ja abilisteta ei saaks me korraldada üht Euroopa suurimat küberõppust. Koostöö Kaitseliidu küberkaitseüksusega on selles valdkonnas saanud järjest olulisemaks,“ sõnas küberkaitsekeskuse direktor kolonel Artur Suzik. Ta rõhutas, et küberkaitseüksus lööb NATO küberkaitsekoostöö keskuse õppusel Locked Shields kaasa aastast 2010.

Kaitseliitlased tegid vastutegevust 12.–15. veebruarini kaitseväe keskpolügoonil korraldatud Scoutspataljoni talvelaagri lõpuharjutusel tegid kaitseliitlased skautidele ja liitlastele vastutegevust. Lõpuharjutusel osales Kaitseliidu koondüksus, mis oli komplekteeritud Kirde maakaitseringkonna malevate (Viru, Järva, Alutaguse ja Jõgeva malev) ning Võrumaa ja Valgamaa maleva võitlejatest. RUTO VOLMRE

VIRU MALEV

Viru maleva parimad püstolilaskurid on Tapal 4. veebruari õhtul pidasid 30 Viru maleva püstolilaskmishuvilist Kadrina spordihoone sisetiirus XII laskevõistluse Tapa üksikkompanii auhindadele. Õhupüstolist laskmise võitis Jaanus Raidlo Laekvere I võistkonnast. Spordipüstoli harjutuses saavutas parima tulemuse Jaanus Mätas Laekvere II võistkonnast. Teenistuspüstolist laskmise võitja oli taas Jaanus Mätas. Võistkondlikult võitis võistluse Tapa rühma esindus.

KAITSELIIT

Kaitseliit tutvustas siseturvalisuse ohte Kaitseliidu Sakala malev korraldas 27. jaanuaril Viljandimaa omavalitsusjuhtidele ja riigiametnikele siseturvalisuse ohte ja Venemaa lähivälismaadoktriini tutvustava õppepäeva. Õppepäeval osalenud Viljandi linnapea Ando Kivibergi sõnul hindab ta sellist koolitust kõrgelt. „Sain paljude küsimuste kohta, millest mul võib-olla mingisugune aimdus olemas oli, põhjalikumaid teadmisi,“ ütles linnapea.

TARTU MALEV

MAIKO MARKUS

2 | 2015 Tartu maleval on oma soomuk 16. jaanuaril sõitis värskelt renoveeritud soomustransportöör BTR-80 Tartu maleva Lehola tänava õppe- ja tagalakeskuse väravast sisse, jäädes ootama võimalust kodumalevat teenida. Üldesande korraldada soomustransportööri renoveerimine võtsid enda peale ettevõtjad Tamme malevkonna vabatahtlik Toomas Olbrei ja Akadeemilisse malevkonda kuuluv Tarvi Olbrei. Tartu maleva pealik major Kalle Köhler tunnustas ettevõtjatest kaitseliitlaste tavapärasest teistsugust panust: ka oma ressursse maleva teenistusse rakendades on võimalik märkimisväärselt kasulik olla.

Suusatamine kogub populaarsust Veebruari alguses Käärikul peetud Kaitseliidu suusatamismeistrivõistlustel osales üle 300 suusataja 14 malevast, mida on üle kahe korra enam kui eelmisel aastal. Võistkondlikult tuli võitjaks Võrumaa, järgnesid Valgamaa ja Järva malev.

2 | 2015

1 1919. aastal vabastati Valga ja Võru Punaarmeest; Vahipataljoni taasasutamise aastapäev 4 1919. aastal jõudsid Eesti väed Petserisse

7 1994. aastal taasloodi õhuvägi

8 1944. aastal loodi Soome armee koosseisus 200., nn soomepoiste jalaväerügement

10 1879. aastal sündis kindral Ernst Põdder

12 1884. aastal sündis kindral Johan Laidoner

13 1919. aastal saabusid Eestisse Rootsi vabatahtlikud

14 1944. aastal tegi Punaarmee dessandi Merikülla

17 1990. aastal taasloodi Järvakandis Kaitseliit

19 1872. aastal sündis kontraadmiral Johan Pitka

20 1919. aastal moodustati soomusrongide divisjon

22 2002. aastal avati kaitseväe peastaabi uus hoone Juhkentali 58

23 1874. aastal sündis Konstantin Päts; 1918. aastal loeti Pärnus ette iseseisvusmanifest

24 Eesti iseseisvuspäev (Eesti vabariik kuulutati välja 1918. aastal)

25 1999. aastal asutati Balti Kaitsekolledž

28 1905. aastal sündis kolonel Karl Talpak

W IK IPED IA

WW2INCOLOR.COM

WIKIPEDIA.ORG

2 Tartu rahulepingu aastapäev; 1919. aastal suri Julius Kuperjanov

MIL.EE

Veebruar

Kalender

.O RG

3 2000. aastal loodi Kaitseliidu jalgpalliklubi Kalev

5 1879. aastal sündis kindral Andres Larka; 1919. aastal loodi meredessantpataljon

6 1944. aastal lauspommitas Punaarmee Narvat

9 1944. aastal lauspommitas Punaarmee Tallinna

12 1880. aastal sündis kindral Jaan Soots

13 1998. aastal moodustati kaitseringkonnad ja nende staabid

17 Kaitseliidu Alutaguse maleva aastapäev (malev asutati 1990. aastal)

18 1992. aastal taasloodi Kalevi pataljon; 1992. aastal taasloodi Kuperjanovi pataljon

19 Luurepataljoni aastapäev; 1919. aastal peeti Munamäe lahing

22 Kaitseliidu Põlva maleva aastapäev (malev asutati 1990. aastal)

25 Küüditamisohvrite mälestuspäev; 1949. aasta suurküüditamine Eestis

26 1919. aastal ilmus ajakirja Sõdur esimene number

27 7

28 8

29 NATOsse astumise aastapäev; 1990. aastal taasloodi Nõmme malevkond

31 1920. aastal jõustus Tartu rahuleping

2 | 2015

WIKIPEDIA.ORG

Märts

kaitsekodu

KAITSELIIDU AJAKIRI 2 | 2015

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Kaitseliit

Makett: Allan Kukk/Directormeedia Küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Naiskodukaitse

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Me pole viikingid

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Noored Kotkad

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kodutütred Kaastööde saatmise tähtajad: 9. märts, 20. aprill

Kaitseliit Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliitu kuulub üle 14 500 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 23 000 vabatahtliku. Kaitse Kodu! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka. Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940. Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Kui oleksid viikingisõdalane ja elaksid 10. sajandi paiku, oleks su unistus hukkuda lahingus, et pääseda kangelaslikult langenute pidusaali Valhallasse. Kui oleksid Nõukogude sõdur Teises maailmasõjas, ei tahaks sa küll surma saada, aga see ei huvitaks mitte kedagi, sinu ülemaid veel kõige vähem, nii et tõenäoliselt ei jääks sa ikkagi ellu. Aga sa ei ole kumbki. Kui loed neid ridu, oled tõenäoliselt kaitseliitlane, ja see on juba omaette teema. Silva Kiili uurimus Kaitseliidus valitsevatest väärtustest näitab üsna selgelt, et mingit hullumeelse palgasõduri mentaliteeti siit naljalt ei leia. Me peame tähtsaks oma pere, oma riiki ja lojaalsust oma sõpruskonnale, mis Kaitseliidus on tihti üksuse sünonüüm. See tähendab, et tahame enda eest seista, aga ei kavatse kedagi ohverdada. Ent sõda on sõda, tuletavad meelde Kuido Külm ja Andrus Rumm. Nad on vedanud elupäästvaid esmaabivahendeid Ukrainasse juba palju kuid, ka ise seal kohal käinud ja uurinud, kuidas ja millist varustust elude päästmiseks kasutatakse, mis toimib ja mis mitte. Artiklisse jagub ka paar kriitikanooti selle kohta, millises seisus esmaabipaunu on nähtud. Samasuguseid noote võib leida Heikki Kirotari artiklist kaitsevestide kohta. Need noodid võivad esimese hooga kõrva kriipida, aga kui veel korraks meie väärtuste pingereale otsa vaadata, näed, et kui kaitseliitlane hoolib kaitseliitlasest, siis ta lihtsalt peab ütlema, kui näeb parandamiskohta.

peatoimetaja 2 | 2015

VÄ L J A Õ P E

Au, uhkuse ja vabaduse nimel Tulgu venelased pealegi. Eesti, Läti ja Leedu kodanikukaitseorganisatsioonid on alates Ukraina kriisi puhkemisest tohutult huvilisi ligi tõmmanud: kodumaad soovitakse võimalike sissetungijate eest kaitsta oma relvadega. Tekst: GUDRUN DOMETEIT,

ASSO PUIDET

Focus Magazin

* Orkaani stsenaariumis käsitleti vastast siiski anonüümsena. Idanaabri identiteedi andis õppuse vastasele ajakirjanik [toimetus].

2 | 2015

nagu seda tegi Stalin 1940. aastal. Hoolimata NATOsse ja Euroopa Liitu astumisest pole see hirm kunagi täiesti kadunud. Ukraina kriisist saati on see ainult tugevnenud. Kuid Baltimaade rahvad ei taha lasta sel hirmul oma naha vahele ronida. „Seekord me võitleme,“ ütleb süngel pilgul Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Balti riikides voogab patriotismi laine. Traditsioonilised kodanikukaitseorganisatsioonid, nagu Eestis KaitVenelased vallutasid Balti seliit, Lätis Zemessardze ja Leedus territooriumi. Punased Laskurliit, koguvad enneolematust saavutasid võidu populaarsust. Arhitektid, IT-spetÕnneks oli see vaid Saaremaal aset leidnud lahinguharjutuse lõpp. Kuid sialistid, tudengid, ettevõtjad – kui häda käes, tahavad paljud kodusiiski tundub selline õudusunenägu maad oma kätega kaitsta. Loomulieestlastele, lätlastele ja leedulastele reaalne. Taas valitseb hirm, et Vene- kult ruttaks NATO rünnaku korral appi. Üks kõigi, kõik ühe eest, tsimaa president Vladimir Putin võib need kolm pisikest Balti riiki hõivata, teerivad mõned musketäride ütlust. Nad lasid end üle kavaldada. Rünnak pidi tehtama kahelt poolt – merelt ja maalt. Selle asemel saatsid venelased* tähelepanu ümbersuunamiseks Loode-Eestisse Veere sadamasse väikese paadi. Sealt avasid laskurid tule, samal ajal kui peajõud jalgsi mööda rannikut ligi hiilisid. Rünnaku elas üle vaid mõni üksik eestlane, viimasegi vastupanu lämmatasid snaiprid ja MGdest antav kuulipildujatuli.

Kuid siiski püsivad kahtlused, millel on ka ajalooline alus. Baltimaade metsavennad võitlesid Nõukogude okupatsioonivägede vastu kuni 1950. aastateni. Tookord ei tulnud neile appi mitte keegi. „Iial ei või teada,“ ütleb kaitseliitlane Marii Koost. „Ma tunnen end paremini, kui ei pea kellegi teise peale lootma.“ 21-aastane neiu kuulub nende 1340 vabatahtliku hulka, kes Saaremaa õppusest osa võtavad. Tegemist on suurima õppusega, mida eestlased ja lätlased seni läbi on viinud. Idüllilisel Läänemere saarel, kus Vene turistidele meeldib suvel puhkamas käia, harjutavad baltlased, kuidas venelasi rannikust eemal hoida. „Kui vaja, kaitsen ma

Omal ajal Punaarmees aega teeoma perekonda ise,“ ütleb Koost ninud kindral Kiili istub Lümanda otsusekindlalt ja haarab oma Rootsi küla kultuurimajas. Esinemissaalist automaadist AK-4. Oma künka on saanud juhtimiskeskus. Peade otsast, põõsastikku peidetult vaatab kohal kõrgub korvpallirõngas, laval ta pingsalt sadama suunas. Läheseisavad viimase etenduse rekviduses olevad valged lindid tähissiidid. Õigupoolest ei pea kindral tavad miinivälja. Järsku tärisevad Kiili tavapärast rünnakut Venemaa automaadivalangud ja õhku tõuseb poolt kuigi tõenäoliseks. Pigem suitsu. Koosti rühmaülem, märgistulevat arvestada mitme asjaga: tatud kaitsjate sinise käepaelaga, küberrünnakute, majandusliku räägib närviliselt raadiosaatjasse. surve ja kohaliku vene vähemusega Kas vaenlane läheneb? manipuleerimisega. „Venemaa on „Kõik peab olema võimalikult kõiki selliseid konﬂ ikte teistmoodi realistlik ja efektiivne,“ rõhutab alustanud, nii Gruusias, Krimmis Kaitseliidu ülem kindral Kiili. Ta ise kui ka Ida-Ukrainas. Nad analüüsion elukutseline, nagu veel ligi 300 sid täpselt oma vastase nõrkusi.“ Kas ohvitseri, kes Eesti vabatahtlikke võitlejaid riigi raha eest tõsiseks olu- Baltimaadel oleks üldse võimalust? „Eestlaste kaitsetahe on väga kõrge. korraks ette peavad valmistama.

2 | 2015

IRINA MÄGI

VÄ L J A Õ P E

Orkaanil osales 60 Saksamaal Grafen wöhris teenivat USA õhudessantväelast, kes said jagada kommentaare ka õppust vaatlema tulnud Saksa ajakirjanikule. Tema artiklit nendel lehekülgedel näetegi

VÄ L J A Õ P E

5.–7. detsembrini harjutas Saaremaal korraldatud Orkaanil enam kui tuhat kaitseliitlast, kaitseväelast ja liitlasvägede sõdurit dessantoperatsioonide tõrjumist

Moraal on kolm korda tähtsam kui numbrilised näitajad.“ Kindrali peakorterist ligi 15 kilomeetrit eemal Jaagarahul imestab ka USA vanemveebel Anthony Richardson nn nädalavahetusesõdurite lahinguvalmiduse üle. Esimest korda osaleb sellisel õppusel 60 ameeriklast. Need on USA õhudessantväe 173. brigaadi sõdurid Grafenwöhrist. Metsikute sõjamaalingutega sõdurid roomavad mööda kraave. Nad peavad 300 meetri kaugusel asuvast eestlaste barrikaadist läbi murdma. Seekord mängivad ameeriklased ründavaid venelasi. „See on meie jaoks uus,“ irvitab Richardson, „saime sellest alles siin teada.“ Ühele Ameerika sõdurile loeb ta sõnad peale, sest oleks napilt omade poolt maha lastud. Leedu Laskurliit ei saa kuigivõrd professionaalset tuge väljastpoolt. Kuid ka seal tahetakse tulevikus vabatahtlikke võitlejaid tihedamini riigikaitsesse kaasama hakata. „Peame oma väärtusi kaitsma,“ põhjendab kõrgtehnoloogiaettevõtte asutaja 30-aastane Kristijonas Vizbaras, miks ta hiljuti üleelamist ja tänavavõitlust õppima hakkas. Koos temaga astusid organisatsiooni ka isa, õde ja kaks venda. „Ma ei tahaks ohvrina oodata ja meie riiki lihtsalt venelastele jätta. Ma olen ülesehita-

Orkaani põhitegevus toimus Sõrve ja Tagamõisa poolsaarel, kuid kontrollpunkte rajati ka teistesse Saaremaa piirkondadesse

2 | 2015

IRINA MÄGI

ASSO PUIDET

Arhitektid, IT-spetsialistid, tudengid, ettevõtjad – kui häda käes, tahavad paljud kodumaad oma kätega kaitsta. siaalseid mässe ja ülestõuse. Vene sõdurite märkamatu maale sisenemine on nende arvates välistatud. „Meil on igas külas liikmeid, miski ei jää märkamatuks,“ rõhutab Kaitseliidu ülem kindral Kiili. Lisaks värbavad kaitseorganisatsioonid koolides järelkasvu. Läti noorteorganisatsioonis Jaunsardze õpivad tuhanded lapsed juba alates kümnendast eluaastast relva käsitsema. „Isegi kui nad lõpuks sõjaväkke või vabatahtlike organisatsiooni ei tule, on nad pärast seda patriootlikumad,“ arvab Rolands Moļņiks, Zemessardze 27. jalaväepataljoni komandör. Saaremaal on käes varahommik, Moļņniksi mehed ööbisid oma raskete viikingisõidukitega põllul ja lähevad nüüd laiali. Nad peavad appi minema ühele venelaste poolt ohustatud Eesti üksusele. Keskpäe-

VÄ L J A Õ P E

tu üle uhke,“ ütleb Vizbaras. Leedu pealinna Vilniuse lähedal hallis sihib ta teiste vabatahtlikega rohelisi paberkettaid. Kõigepealt lamades, siis seistes. Terava laskemoonaga ja 100 lasku inimese kohta õhtu jooksul. Nende asendit korrigeerivad kaks Leedu politsei eriüksuse treenerit. Juhendajate, laskemoona ja poolautomaatsete relvade eest tasub grupp oma taskust. Peaaegu iga laskur võib sel õhtul Vilniuses öelda, et tema pere on Nõukogude okupatsiooni käigus sugulasi kaotanud. Vizbarase vanavanavanemad surid Siberis, nõod ja vanaema langesid metsavendadena. Balti kaitsejõud panevad oma reageerimisvõime proovile mitu korda aastas. Sõja korral peavad nad sildu, elektrivõrke ja sidevahendeid kaitsma. Näiteks peavad eestlased kahe kuni viie tunni jooksul pärast mobiiltelefoni vastava signaali saamist lahinguvalmis olema. Territoriaalkaitses olijatel on üks kõige ohtlikumaid ameteid. Rahuajal on kodanikukaitse eesmärgiks aidata ennetada sot-

IRINA MÄGI

Saaremaal korraldatavale õppusele olid kaasatud Scoutspataljoni ja Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze kompaniid, USA üksused ja Eesti õhuväe lennuvahendid

val operatsioonilt naastes paistavad nad rahulolevad. Seekord saavutasid võidu sinised. Saksa keelest tõlkinud Emma Reinhold Originaalartikkel ilmus ajakirjas Focus Magazin nr 51 (2014).

2 | 2015

PERSOON

Kuigi haavad paranevad, jäävad armid alles Naiskodukaitse Põlva ringkonna auliikmel Helmi Visnapuul on eluaastaid sama palju kui ringkonnal liikmeid – täpselt sada. Tekst: MARGIT ÕKVA

2 | 2015

Põlva naiskodukaitsjad puutusid Helmiga esmakordselt kokku 2007. aastal, kui ringkond pidas Mooste mõisas 10. aastapäeva. Kohtumine auväärses eas naisega jättis sügavalt sümpaatse ja südamliku mulje ning kui pidulised said loa vallutada tantsuplats, oli ka toona 92-aastane Helmi varmas naistega jalga keerutama. Ringkonna aastapäeva tähistamisel 2010. aastal autasustati Helmit Naiskodukaitse Liiliaristi hõberistiga. Samal peol kurtis Helmi: „Kahju, et tantsukingad koju jäid!“ Tantsud ei jäänud sellegipoolest tantsimata. Oma tantsukingi igatses Helmi ka tänavu jaanuari alguses Maaritsa rahvamajas 100. sünnipäeva tähistades. Juba esimeste taktide kõlades oli näha, et juubilari jalg kibeleb tantsuplatsile. Poja saatel ta seda ka tegi ja jäi sinna koguni kolmeks järjestikuseks tantsuks. Hetkest, mil ringkond Helmi „avastas“, on tal olnud tähelepanuväärne roll Põlva naiskodukaitsjate tähtsündmustel. 2008. aasta Eesti vabariigi aastapäeval õnnistati EELK Põlva Maarja kirikus ringkonna lipp, mille vardasse lõi ühe naela Helmi. Sama aasta märtsis võeti ta ringkonnakogul auliikmeks. Jõudumööda on ta osalenud naiskodukaitsjate üritustel ja ringkonna esindus on käinud teda igal aastal kodus õnnitlemas. 2010. aastal korraldati Helmi

auks Kanepi vallas automatk, mis kulges mööda neid radu, mida oli teinud tema elutee.

Karmid ajad Paraku ei võimalda tuhmunud mälupilt teada täpset aega, millal Helmi omal ajal Naiskodukaitsega liitus. Vana dokument ütleb, et Helmi kuulus Kooraste jaoskonda, mis loodi 10. detsembril 1930. Tema meenutuste põhjal võib oletada, et ta oli siis kas 16- või 17- aastane. Naiskodukaitsesse astus Helmi koos õde Vilmaga. Kaitseliitu kuulus vähemalt üks Helmi vendadest, kelle kohta Helmi meenutab, et oli kord palunud vennalt prooviks püssi lasta. Tabavus olnud nii hea, et vend võtnud talt relva käest ja öelnud, et meistri peale pole mõtet moona raisata. Kaitseliitu kuulus ka Helmi metsamehest abikaasa. Poeg Raivo sõnul kuulus isa Kaitseliitu n-ö automaatselt. „See oli iga metsamehe kohus,“ lisas ta. Helmi Visnapuu sündis 1915. aastal Kaagvere külas taluniku peres, kus sirgus 11 last. Pärast kooli jäi ta tööle isatallu, kuni abiellus metsavaht Andresega. Perre sündis neli last. 1946. aasta septembris arreteeriti Helmi abikaasa nende kodutalu kartulipõllul. Mehele esitati süüdistus väidetava metsavenna varjamise eest. Karistuseks määrati 25 aastat sunnitöölaagrit. Helmi tallu saatis

PERSOON

Helmi unustab maalides kõik rõhuvad mõtted noorusest, sõjast, okupatsioonist ja kaotusvalust NKK PÕLVA RINGKONNA ARHIIV

2 | 2015

3 X NKK PÕLVA RINGKOND

PERSOON

Naiskodukaitse mälestuspäev 2009. aasta aprillis

Hetkest, mil ringkond Helmi „avastas“, on tal olnud tähelepanuväärne roll Põlva naiskodukaitsjate tähtsündmustel.

Nõukogude võim aga hävituspataljoni mehed, kes oma viimast last kandvat naist teiste laste silme all armutult peksid. 1940ndad tõid Helmi perele veel mitmeid karme katsumusi. Näiteks jäid Helmi talumaad 1941. aasta suvel lahingu tulejoonele. Kuulirahe lahutas noore naise lastest, kelle ta oli hetk tagasi heinamaa servale lõunauinakule seadnud. Helmi ise meenutas sündmust nõnda: „Olin lastest ära lõigatud. Mina jäin saks-

laste poole peale, lapsed Vene vägede poole lõksu. Tormasin lahingumöllust hoolimata kodu poole, aga Saksa sidepost pidas mu kinni, et ei tohi, ohtlik on. Selgitasin, et mul on seal lapsed ja anusin, et nad mul minna laseks. Sain loa. Mõistsin, et sidemees andis eespoolsetele postidele minust teada ja käskis läbi lasta. Jõudsin tervelt koju. Lävel tuli mulle vastu Vene sõdur. Ta hoidis süles minu nutvat last. Ka sõdur ise nuttis. Ju olid ka temal lapsed, kellele ta sel hetkel mõtles. Tänu jumalale, jäime kõik terveks, ka kodu jäi alles.“ Võime vaid ette kujutada, mida Helmil selle hetke jooksul emotsionaalselt tuli üle elada. Selle meenutuse rääkis Helmi 2010. aastal, kui Imbi Paju esitles Põlvas oma ﬁlmi „Soome lahe õed“, mis jutustab Soome lotade ja Eesti naiskodukaitsjate sõprusest ning mille üheks keskseks tegelaseks on Helmi.

Helmi poeg meenutab

Tantsulust pole tänavu 4. jaanuaril saja-aastaseks saanud Helmist kusagile kadunud. Seda näevad naised igal aastal ringkonna aastapäevapidudel

2 | 2015

Katsumusi lisas küüditamine. Seda koledat aega mäletab ka Helmi poeg Raivo. Ta meenutab: „Kui isa arreteeriti, oli selge, et ega ülejäänud peret ka rahule jäeta. Jutud küüditamisest läksid liikvele ja teada oli, et ema on nimekirjas. Otepääl elav onu kutsus meid enda juurde elama. Ema pakkis majakraami hobusele ja läks koormaga teele. Kohale jõudes

PERSOON

24. veebruaril 2008 oli Helmi üks neist, kes ringkonna lipu õnnistamisel EELK Põlva Maarja kirikus lipuvardasse naela kinnitas

võeti koorem küll vastu, aga ema saadeti tagasi. Keegi ei julgenud end Kuulirahe lahutas noore naise lastest, väljasaatmisele määratutega siduda. kelle ta oli hetk tagasi heinamaa servale Ajal, mil ema hobusega teel oli, viidi lõunauinakule seadnud. mind ja õde Kanepisse. See oli 25. või 26. märtsil, täpselt ei mäletagi. jooksul põdenud vähemalt 40 korda kätt maalimises, sest pintsel püsis Istusime õega seal reel kirikumüüri kopsupõletikku, aga ikka eluga tõparemini käes kui vardad. Värvid ääres saaniteki all ja külmetasime. vest välja tulnud. Praegu on Helmi ja maalitarbed sai ta kingiks lastelt Meid seal nii hoides loodeti ema tervis nagu kõrges eas inimestel ja lastelastelt. 2004. aastal oli välja meelitada, aga ema ei tulnud ja ikka, ühel hetkel parem, teisel niViljandis Kondase keskuses vaadameid viidi koju tagasi. Kodu juurde gelam. Kuni 1955. aastani oli perel ta Helmi Visnapuu piltide näitus oli seatud piilurid, aga õnneks juhväga raske toime tulla. Ometi jäi pealkirjaga „Metsavana“. tusid need olema mõistlikud inimehing sisse ja lapsed said koolitatud. Imbi Pajule antud intervjuus sed. Lõpuks jäeti meid rahule.“ „Olin siis koolipoiss, kui vahel öösiti märkis Helmi Visnapuu, et unusPoeg Raivo sõnul tuli metskond kella kahe-kolme paiku üles ärgates tab maalides kõik rõhuvad mõtted pärast küüditamist perele vastu ja nägin, et ema nõelub sokke. Arvan, noorusest, sõjast, okupatsioonist andis elamiseks maja, kus Helmi et ajal, mil lapsed veel koolis käisid, ja kaotusvalust. Ja kuigi haavad elas ja töötas pensionini. Töö aga ta üle nelja tunni öösel ei maganud,“ paranevad, jäävad armid alles. Nii tähendas rasket rassimist metsas. sõnab poeg Raivo. märkis ka Helmi, et vaikusehetkedel Helmi õlule jäid ka kõik majapija unedes annavad rasked mälestudamistööd ja laste kasvatamine. sed endast jälle märku. Tugi ilust ja usust Gümnaasiumiharidusega ja mitut Eluraskustes on Helmit aidanud Kui lapsed olid oma elu peale saavõõrkeelt valdav naine võinuks poja usk jumalasse. Seniajani on ta Kanedetud, loobus Helmi Visnapuu 80. sõnul saada väärika ameti, aga Nõupis peaaegu igapühapäevane kirikueluaasta künnisel loomapidamisest kogude võimule ei sobinud Helmi line. Helmi sõidutamise kirikusse on ja hakkas tegema ilusat käsitööd. minevik. Nii tuli leiba teenida lihtsa võtnud oma südameasjaks väimees. Mõne aasta pärast soojendas ta tööga. Ka kogudus korraldas auväärses eas üles lapsepõlveaegse armastuse Raske talvine metsatöö laastas Helmile väärika vastuvõtu. joonistamise vastu ning proovis Helmi tervist. Poja sõnul on ema elu 2 | 2015

KRISTJAN PRII

ORGANISATSIOON

Parimad meie seast: aasta kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad 11. jaanuaril kuulutati kaitseministeeriumis välja 2014. aasta kaitseliitlase ja naiskodukaitsja nimed. Aasta kaitseliitlase tiitli pälvis esmakordselt naine – seersant Tiia Kiis Kaitseliidu Võrumaa malevast – ja aasta naiskodukaitsjaks valiti Kaire Lõhmus Naiskodukaitse Järva ringkonnast.

2 | 2015

Parimaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid tervitasid kaitseminister Sven Mikser ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ning mõistagi Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. „Muutunud julgeolekuolukorras on kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate roll Eesti sõjalises riigikaitses saanud veel olulisemaks. Kaitseliit ja Naiskodukaitse on Eesti silmadeks ja kõrvadeks hübriidsõja ohtude avastamisel ning alalises valmisolekus kiirreageerimisjõud neile ohtudele vastu astumiseks,“ ütles kaitseminister Mikser vabatahtlike riigikaitsjate tunnustamisel.

Aasta kaitseliitlane seersant Tiia Kiis on Võrumaa maleva vabatahtlik noortejuht ja maleva spordipealik. Tiia kuulub Kaitseliitu 2004. aastast, esialgu tegutses ta naiskodukaitsjana, nüüd jätkab kaitseliitlasena. Praegu tegutseb seersant Kiis kompaniiveebli ametikohal. Tiia Kiis on ka Võrumaa maleva patrullvõistluse „Käve üle küngastõ“ peakorraldaja ja idee autor. Tiia on osalenud võistlejana Erna retkel, Utria dessandil ja tänavu oli ta Admiral Pitka luurevõistlusel käinud võistkonna liige. Ühtegi suuremat õppust Võrumaa malevas ei möödu ilma Tiia aktiivse osaluseta. Mullu panustas Tiia vabatahtlikuna Kaitseliidu tegevusse 1455 tundi, mis teeb 182 täistööpäeva. Aasta naiskodukaitsja Kaire Lõhmus on olnud Naiskodukaitse liige rohkem kui kümme aastat, ta on olnud nii jaoskonna kui ka ringkonna esinaine. Ta on töötanud lõputuid tunde toitlustamisel, tegutseb formeerijana ja on hinnatud staabiassistent. Ta on ka malevkonna vabatahtlik personalipealik.

L I S A T E AV E

Eelnevalt valitud aasta naiskodukaitsjad 2010 Kristiina ABEL Tartu ringkond 2011 Nele PERNITS Rapla ringkond 2012 Lembe LAHTMAA Sakala ringkond 2013 Anu SAUE Lääne ringkond (Hiiumaa) Eelnevalt valitud aasta kaitseliitlased 2010 Madis MINTEL Lääne malev 2011 Kaupo VARIK Pärnumaa malev 2012 Kristjan BACHMAN Tartu malev 2013 Meelis TINNO Alutaguse malev

Tema algatusel ja eestvedamisel on koostöös Järva maavalitsusega juba aastaid valitud maakonna aasta ema. Tema osalusel korraldatav matkamäng on üle maakonna tuntud ja oodatud üritus, mis tutvustab ka Naiskodukaitse tegemisi. Aasta kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat valiti viiendat korda. Tänavu oli aasta kaitseliitlase nominente 15

vanuses 23–54 aastat ja Kaitseliidu staažiga 3–23 aastat. Aasta naiskodukaitsja nominente oli samuti 15 vanuses 27–63 aastat ja Naiskodukaitse staažiga 3–20 aastat. 2014. aasta parim kaitseliitlane ja naiskodukaitsja said atraktiivse rändauhinna. Kaitseliidu ülema, kaitseministri ja kaitseväe juhataja hinnalise kingituse said kõik tiitlile esitatud nominendid.

2014. aasta nominendid ALEKSANDR PAVLOV

SIIRI SEPP Naiskodukaitse Alutaguse ringkond Siiri võeti Naiskodukaitsesse 1999. aastal. Selle aja jooksul kuulub ta juba teist ametiaega Naiskodukaitse keskjuhatusse. Täna on ta ka Lüganuse jaoskonna aseesinaine. Siiri on 2014. aastal andnud väga suure panuse esmaabi erialagrupi juhina ja edendab selle grupi tööd. Tema juhendamisel-õpetamisel on Alutaguse ringkonna võistkond jõudnud kindlalt võistlustele. Siiri on väga positiivse ellusuhtumisega ja energiline inimene. Tema lubadusi võib uskuda ja ta ulatab alati oma abistava käe.

Kaitseliidu Alutaguse malev Aleksandr on pidanud Narva malevkonnas nii rühmapealiku kui ka rühmapealiku abi ametit ja on selles valdkonnas Narva kompanii parimaid. Alati ollakse valmis tulema õppustele, väljaõppele ja muudele üritustele, kui teatakse, et asja eestvedajaks ja algatajaks on Aleksandr. Aleksandr on võtnud endale südameasjaks liikmemaksu laekumise, tema 1. rühm on Narva malevkonnas ainus, kus liikmemaks on aastast aastasse 100% tasutud. Võib öelda, et Aleksandr tegeleb kogu Narva malevkonna patriootilise meelestamisega. Oma sihikindla eestimeelse tegevusega on ta suureks eeskujuks kõigile Narva malevkonna kaitseliitlastele. 2 | 2015

2014. aasta nominendid

HELEN ALLAS

AIVO KAOKÜLA

VAIKE NIKLUS

Naiskodukaitse Harju ringkond Helen liitus 2011. aastal Naiskodukaitsega tahtest olla oma riigile kasulik. Ta tahtis teha midagi konkreetselt, olla mutter riigikaitse suures masinavärgis. Juba kuue kuu möödudes lõi ta oma kodukanti Viimsisse uue jaoskonna ja seejärel sai selle esinaiseks. Märtsis 2014 sai Helenist Harju ringkonna esinaine, kes teeb oma vabatahtlikku tööd suure pühendumusega. Helen on aktiivne, särav ja silmapaistev naiskodukaitsja, alati on ta nii enda kui ka teiste eest väljas. Ta julgeb vastu võtta ka ebapopulaarseid otsuseid ja nende otsuste eest vastutust kanda.

RAIMO LUST Kaitseliidu Jõgeva malev Seersant Raimo Lust alustas oma teekonda Kaitseliidu ridades tubli ja pealehakkaja noorkotkana. Nüüd on ta maleva tegevliige, rühmaparameedik ning kodutütarde, noorkotkaste ja naiskodukaitsjate väärtuslik koostööpartner. Lisaks esmaabile valdab ta suurepäraselt ka õpetamise kunsti, mis teeb temast väärtusliku instruktori, kes on oodatud nii Kaitseliidu kui ka teiste struktuuriüksuste väljaõppe planeerimisel ja läbiviimisel. 2014. aastal on Raimo Lust läbinud ja korraldanud väljaõpet ligi poole tuhande tunni jagu.

JAANUS PUUSEPP Kaitseliidu Harju malev Jaanus Puusepp on mees, kes on Kaitseliidus olnud peaaegu selle loomisest alates ja kogu selle aja vältel jäänud truuks ühele allüksusele. Ta on ennast pidevalt täiendanud ning jagab oma teadmisi lahkelt ka teistele. Kaitseliitlane tuleb olla iga päev kõik 24 tundi ja tema on just see mees, kes seda järgib. Jaanus Puusepp on toonud Kaitseliitu juurde aktiivseid liikmeid oma tutvusringist ja ettevõtetest, kus ta on töötanud. Ta on tõeline patrioot, aktiivne kaitseliitlane, kompaniiveebel ja relvur, Erna seltsi liige, sukelduja ja langevarjur, esikütt ja laskeinstruktor, isa ja spetsialist, keda iseloomustab üle 20 aasta lakkamatut ja energilist pühendumist.

KAITSELIIT

2 | 2015

TRIINU KÜÜNAL

MERIT VIITMAN Naiskodukaitse Jõgeva ringkond Merit on Naiskodukaitse liige 2001. aastast. Ta on selle aja jooksul kuulunud mitu korda Jõgeva jaoskonna juhatusse. Hetkel on Merit Jõgeva ringkonna aseesinaine ja toitlustusgrupi juht. Merit on naiskodukaitsja, kellele saab alati loota ja kellel on palju ideid, mida ta on võimeline ka ellu viima. Merit on aus ja otsekohene. Ta ei karda oma arvamust välja öelda ka siis, kui see teiste omast erineb. Ta on ettevõtlik ja leidlik. Merit võtab endale võetud või saadud kohustusi tõsiselt ja suhtub neisse kohusetundlikult. Tema energia annab teistele julgust tegutseda. Naeratab, kui on raske, ja nõuab, kui on vaja.

RAID SAAR

ORGANISATSIOON

RENE RIISALU

Kaitseliidu Järva malev Raid Saar on sihikindel ja teotahteline kaitseliitlane, kes end pidevalt valitud erialal täiendab. Omandatud teadmisi annab ta väljaõppekursustel edasi nii kaitseliitlastele kui ka naiskodukaitsjatele instruktorina. Lisaks tegevusele Kaitseliidus suudab Raid Saar õpetada noortele eluks vajalikke oskusi mänguliste tegevuste kaudu, mis ei tee õppimist tülikaks ja igavaks, vaid hoopis vastupidi. Ta on juhendaja, kes annab lastele vabaduse ja tegutsemisjulguse. Ta on kõige paremas mõttes mees nagu MacGyver – ei ole asja ega probleemi, millele ta lahendust ei suudaks leidaks.

IVIKA RAUDSEPP

LÄÄNE MALEV

NKK

Naiskodukaitse Lääne ringkond Haapsalu jaoskonna juhatuse liige Ivika kuulub Naiskodukaitse ridadesse alates 2003. aastast, mil ta astus Tartu ringkonda. Juba 2005. aastal hakkas ta osalema Lääne ringkonna üritustel ja on aastast 2008 selle ametlik liige. Vaatamata oma leebele olekule ei ole ta see, kes alati kõigega nõus on. Olles juurtelt saarlane, astub ta oma veendumuste ja tõekspidamiste eest kindlalt välja. Ivika kirg on sport ja kui ringkonnas hakati erialagruppe looma, oli tema kindel kandidaat spordigruppi vedama. Ivika on Läänemaa 2011. ja 2012. aasta meister võrkpallis Kaitseliidu naisvõistkonna koosseisus, talle pole võõras ka Naiskodukaitse koormusmatk.

MARKO REISEL Kaitseliidu Lääne malev Veebel Marko Reisel on kaitseliitlane aastast 1991. Tema tegevus Kaitseliidus on alati olnud eeskujulik, näidates üles vabatahtlikule kõige väärtuslikumaid tõekspidamisi: korrektsust, täpsust, julgust ja ausust ning allohvitserile kohaselt ka tõsiseltvõetavat initsiatiivi. Ennastsalgava innuga keskendus Marko Reisel regionaalse allüksuse taaselustamisele, mille kulminatsiooniks oli 2013. aasta jaanuaris loodud Lihula üksikkompanii. Tema eestvedamisel on kompaniisse koondunud arvestatav hulk südikaid kaitseliitlasi ja kompanii on osalenud aktiivselt kõigil maleva üritustel.

2 | 2015

2014. aasta nominendid

RIVO REBANE Kaitseliidu Põlva malev Kaitseliitlasena on Rivo Rebane osalenud aktiivselt väljaõppes. Ta on alati leidnud võimaluse osaleda erinevatel õppustel. Ka on Rivo aktiivne kaasalööja maleva seltsitegevuse arendamisel. Kaasvõitlejad on veendunud, et Rivo Rebane on mees, kellega saab kõhklematult luurele minna. Ta on võimekas eestvedaja, kes suudab võtta vastu operatiivseid otsuseid ning need ka ellu viia. Väljaõppeüritustel on ta oma teadmiste ja abivalmidusega väärikas eeskuju nii noortele kui ka staažikatele kaitseliitlastele.

Naiskodukaitse Põlva ringkond Tuuli on Naiskodukaitse liige alates 2009. aastast. Talle meeldib väga laskmas käia ja ta on esindanud ringkonda nii üleriigilistel laskevõistlustel, koormusmatkadel kui ka muudel spordivõistlustel. Tuuli on alati kohal Eesti vabariigi aastapäeva ja võidupüha üritustel. Ta ei puudu kunagi Naiskodukaitse mälestuspäevalt, mille organiseerimine on tal viimased kaks aastat väga hästi välja tulnud. Tuuli seisab oma tõekspidamiste ja väärtuste eest, samal ajal innustades teisi ettevõtmistes kaasa lööma. Ta viib alati alustatu lõpule, ületades kõik raskused. Tuuli suudab keerulistes olukordades rahulikuks jääda ja lahendada need parimal võimalikul viisil.

KARIN KIVI

ORGANISATSIOON

TUULI KOTOV

MONIKA LEOSK Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond Monikast sai juba 1994. aastal Sakala ringkonna kodutütar ja Pärnumaa ringkonnas liitus ta Naiskodukaitsega aastal 2011. Monika võttis 2014. aastal enda kanda toitlustusgrupi juhi rolli. Et grupp ise on pisike, tuleb tal endal tihti kastanid tulest välja tuua ehk toitu valmistada. Monika läbis sel aastal välikoka kursuse ja käis abiks õppuse Kotkalend toitlustamisel. Tema eestvedamisel osaleti ka välitoitlustuse erialavõistlusel. Monika on võtnud oma südameasjaks heategevuslike loteriide korraldamise, et koguda omatulu või korjata annetusi. Selle tarvis meisterdab ta kodus vabadel hetkedel kingipakke ja teeb käsitööd. 22

2 | 2015

KAIDO LÜLL Kaitseliidu Pärnumaa malev Kaido Lülli iseloomulikud tunnused on pühendumus, suhtlemine ja avatus. Pärast Kaitseliiduga liitumist asus ta end koolitustel ja väljaõppel täiendama ning rühma ja malevkonna seltsielus kaasa lööma. Kaitseliidu koolis on ta juba koolitajate koolitaja ja kui uut rühmaülemat oli vaja, polnud pikalt MARET KOMMER kaaluda, kes selle töö kõige paremini ära teeks. Ta on ülihea juht, eeskujuks parimatelegi meie seast. Kui kõik kaitseliitlased oleksid nagu tema, oleks see vägi kogu maailmas võitmatu.

VALLO UNGA EVE TUISK

KADRI PAOMEES

Naiskodukaitse Saaremaa ringkond Eve on Naiskodukaitse liige alates 2010. aastast. Kui ta midagi ette võtab, teeb ta seda põhjalikult ja kohusetundlikult. Aastal 2011 Pihtla jaoskonda taastades valiti Eve kohe juhutusse ja sellest ülesandest pole ta siiani pääsenud. Nüüdseks on ta saanud jaoskonna esinaiseks ja viinud jaoskonnas sisse mitmeid traditsioonilisi üritusi: esmaspäevased käsitööõhtud, Reeküla matk, koostöötalgud kodutütardega ja paastumaarjapäeva tähistamine avaliku üritusena, et värvata uusi liikmeid. Esinaisena on ta töösse kaasanud kogu juhatuse. Ka koolis töötades osaleb ta isamaalistel üritustel alati naiskodukaitsjana. Kodutütarde juhendajana kaasab ta aktustele kodutütreid.

KAIDO KAASIK

Kaitseliidu Rapla malev Vallo Unga sümboliseerib usaldust. Igaüks meist seostab teda usaldusega. Kui määrata seltskonnas kaptenid, kes peavad kordamööda endale rahva seast võistkonnaliikmeid valima, on tema esimese kapteni esimene valik. Ta on osalenud kolmel Kevadtormil ja lugematul hulgal muudel õppustel. Teda teab iga Rapla maleva kaitseliitlane. Vallo Unga aitab korraldada Põrgupõhja retke, sest tal on suurepärane võime iseseisvalt üles ehitada ja sisustada kontrollpunkte, mis jäävad võistlejatele meelde pikaks ajaks. Vallo Unga on ka üks olulisimaid inimesi noortele välitegevuse planeerimisel ja korraldamisel. Ta on võtnud südameasjaks parandada koos maleva noortejuhtidega noorte matkaalaseid teadmisi ja kasvatada nendes vastupidavust.

IRINA MÄGI

Kaitseliidu Saaremaa malev Kaitseliidu Saaremaa maleva vabatahtliku liikmena on maavanem Kaido Kaasik määratud malevapealiku abiks ja valitud nii maleva juhatuse kui ka Kaitseliidu vanematekogu liikmeks. Malevapealiku abi rollis on Kaido Kaasik väga tõhusalt toetanud maleva territoriaalsete allüksuste arendamist ja väljaõpet ning koostöös teiste ametkondade ja kohalike omavalitsustega kriiside vältimisele suunatud õppuste korraldamist. Oma maakonnas otstarbekalt korraldatud laskeväljaõppe tulemusel on Kaitseliidu Saaremaa maleva liikmete osavõtt laskeharjutustest viimastel aastatel mitmekordistunud ning lasketulemuste ja allüksuste sõjalise väljaõppe tase on oluliselt paranenud. Kaido Kaasiku osalusel ja kaasabil on Kaitseliidu liikmete aktiivne tegevus ja kohalolek tänaseks tagatud kogu Saare maakonna territooriumil, sh Ruhnu, Abruka ja Vilsandi saarel.

ORGANISATSIOON

Naiskodukaitse Rapla ringkond Eli liitus Naiskodukaitsega 2008. aastal. Enne seda oli ta tegutsenud aktiivselt Rapla ringkonnas kodutütarde rühmavanema ja ringkonnavanemana ning olnud kaks aastat Kodutütarde keskjuhatuse liige. 2011. aastal valiti Eli Rapla jaoskonna juhatuse liikmeks. Ta on oma õlule võtnud suurema osa kujundustöid ja jaoskonna üritustel fotograafiks olemise. 2014. aastal korraldati Eli eestvedamisel Rapla raudteejaamas küüditamise mälestusüritus. Eli puhul tulebki kõige enam kiita tema positiivsust ja pealehakkamist. Ta usub, et kõigega saab alati hakkama, tuleb ainult tahta.

KÜLLIKE KALJEND

ELI SUKLES

2 | 2015

2014. aasta nominendid

ORGANISATSIOON

MARGIT REI Naiskodukaitse Sakala ringkond Margit on Naiskodukaitse liige 2010. aastast. Nende aastate jooksul on ta usinasti õppinud Kaitseliidu kooli erinevatel kursustel. Ta kuulub kultuuri- ja formeerimisgruppi ning lööb kaasa peaaegu kõigis organisatsiooni tegevusvaldkondades. Suurepärase suhtleja ning abivalmis, hooliva ja vastutustundlikuna on ta hea meeskonnaliige. 2014. aastal on Margit osalenud kokku märkimisväärselt paljude ürituste ja õppepäevade korraldamisel. Ta on esindanud ringkonda üle-eestilistel võistlustel esmaabis ja toitlustuses, samuti käinud koormusmatkal. Margit on väga aktiivselt ja innustunult juhtinud Viljandi jaoskonda.

KAIDO TROPP Kaitseliidu Tallinna malev Kaido Tropp on tunnustatud kaitseliitlane Toompea malevkonnas: ta on valitud malevkonna juhatuse ja Kaitseliidu keskkogu liikmeks. Ta on tõsiselt isamaaline inimene, kes tähtsustab Eesti vabariigi vanu traditsioone Kaitseliidus ning peab väga tähtsaks Eesti vabariigi aastapäeva väärikat tähistamist. Ta on aktiivselt osalenud Kaitseliidu seaduse ja kodukorra väljatöötamisel. Kaido Tropp teab ja mõistab, et Eesti riigi, rahva, keele ja kultuuri kaitse algab palju varem kui relvaga kaevikus, ning ta innustab kaasvõitlejaid ja kaaskodanikke samamoodi mõtlema ja tegutsema.

2 | 2015

KETE-LI MOVILEANU

MARJE-ANNE HENDRIKSON Naiskodukaitse Tallinna ringkond Marje-Anne on Naiskodukaitses tegutsenud üle kaheksa aasta. Tegusa inimesena on ta peaaegu kogu selle aja osalenud Toompea jaoskonna juhtimisel, olles juba mitu aastat jaoskonna esinaine. Marje-Anne eestvedamisel on jaoskonna liikmetest moodustatud toitlustusja meditsiinigrupp, ühiselt käiakse erinevatel õppustel. Inimesena on Marje-Anne südamlik ja hea suhtleja. Olles kohusetundlik ja nõudlik enese vastu, on ta tegemistes jaokonna liikmeile heaks eeskujuks. Tööd Toompea jaoskonna juhina teeb ta südame ja armastusega. Talle on tähtis, et naiskodukaitsja oleks alati soliidne ja korrektse välimusega, isegi siis, kui tuleb päevade kaupa metsas lahingukäsku täita.

LAURI NÄLK

Kaitseliidu Sakala malev Raivo Roosi taolist kaitseliitlast sooviks endale iga malev, iga kompanii, iga allüksus, kellele on oluline ülesannete ladus elluviimine ja kes vajab usaldusväärset tegevliiget. Tema puhul tuleb esile tõsta asjaolu, et ta näeb Kaitseliitu kui tervikut, st ta ei süvene kitsalt kompanii arendusse või väljaõppesse, vaid teeb kõik selleks, te terve maleva väljaõpe või üritus õnnestuks. Raivo Roosi on tegevliige suure algustähega. Ta on ise aastast aastasse aktiivselt ja silmapaistvalt osalenud peaaegu kõigil maleva üritustel, tema puhul ei ole tarvis statistikast otsida, millistel üritustel ta osales, vaid vastupidi, tuleb otsida, millistel ta ei osalenud. Just selline pühendumus on väärtus.

KRISTJAN PRII

PIRET TAIM

RAIVO ROOSI

KADI KASS Naiskodukaitse Tartu ringkond Kadi liitus Naiskodukaitsega aadete pärast. Staažika liikmena on ta siiani aktiivne ja oma siira suhtumisega kõigile eeskujuks. Äärmiselt kohusetundliku inimesena paneb Kadi alati käe külge, kui näeb, et on abi vaja. Ta ei põlga ära lihtsaid ega keerulisi ülesandeid. Endise jaoskonna aseesinaisena on Kadi olnud suureks toeks praegusele jaoskonna juhatusele, ta mõtleb alati kaasa, pakub abi ja annab väga innustavat tagasisidet. Kadi panustab aktiivselt ka kodutütarde tegevusse noortejuhtide erialagrupi juhi ja vabatahtliku instruktorina. Naiskodukaitses on ta üle-eestilise ajalookomisjoni juht, uurinud vabatahtlikult Tartu ringkonna Akadeemilise jaoskonna ajalugu ja algatanud ringkonnas Tartu rahu aastapäeva tähistamise traditsiooni.

ORGANISATSIOON

Naiskodukaitse Valga ringkond Tatjana on Naiskodukaitse liige 2009. aastast. Tänu optimismile ja heatahtlikkusele on ta alati oodatud võistlustel ja muudel üritustel. Ta on inimene, kellele võib loota ja kellega kõhklematult luurele minna. Tatjana teeb rohkem, kui temalt nõutakse. Olles ise erialalt arst, on ta kõikidel Kaitseliidu ja Naiskodukaitse üritustel oma südameasjaks võtnud esmaabi tutvustamise ja selgitanud selle andmise oskuse vajalikkust. Lisaks kogub ja säilitab Tatjana Naiskodukaitse Valga ringkonna ajalugu. Tema juhtimisel koguvad jaoskondade esinaised mälestusi, mille tulemusena on valmimas kogumik Valga ringkonna lähiajaloost. Tatjana on Otepää jaoskonna asutajaliige ja Valga ringkonna juhatuse liige.

EHA JAKOBSON

TATJANA LAADI

HELDUR TELLMANN

REIN SÄINAS

EHA JAKOBSON

IVAR SIBUL Kaitseliidu Tartu malev Kaitseliitu astus Ivar Sibul üliõpilasena 1993. aastal. Ta on lõpetanud Kaitseväe Lahingukoolis reservohvitseride kursuse ja läbinud Kaitseliidu koolis juhtimiskursuse, staabitöötehnika kursuse ning staabi sideohvitseri kursuse. Nooremleitnant Ivar Sibul on mitmekülgne isiksus, kes on ennast tõestanud nii andeka metsateadlase, õppejõu, rühmapealiku, seltsielu korraldaja kui ka reservväelasena. Tema tegevus Kaitseliidu liikmena on teistele eeskujuks ja tema panus Kaitseliidu Tartu maleva arengusse on olnud märkimisväärne.

Kaitseliidu Valgamaa malev Kaitseliitu tulles alustas Heldur Tellmann jaopealikuna, kuid tänu pidevale õppimisele Kaitseliidu koolis on ta jõudnud Valga üksikkompanii pealikuks. Ta on suutnud keeruliste olukordade kiuste, kus koosseisus olevad mehed on laiali üle maailma ja linna elanikkond pidevalt kahaneb, hoida üksikkompanii mehitatu ja tegevusvalmina. Tema eestvedamisel sai korda tehtud endine Koivere lasketiir Taheva vallas, mis on kohaliku vaatamisväärsusena märgitud ka pärandkultuuri rajal. Lisaks Kaitseliidu tegevusele on Heldur Tellmann Valgamaa abipolitseinike vabatahtlik juhendaja, abipolitseinike rühmaülemana on ta professionaal, kes on osalenud Otepääl rahvusvaheliste spordiürituste liikluse korraldamisel ja turvamisel.

REIN SÄINAS

2 | 2015

2014. aasta nominendid

INNA LÄLL Naiskodukaitse Viru ringkond Inna on Naiskodukaitse liige 2005. aastast ja 2009. aastast Viru ringkonna aseesinaine. Laigulised vormirõivad üll ja varustus seljas mööda metsi, niite, võsa ja kraave kondamine pakub Innale huvi ning paneb ta silmad särama. Ilmselt valiks enamik naisi nädalavahetuseks mõne lihtsama ja puhtama tegevuse, kuid kange naine Inna käib pikkadel rasketel matkadel hea meelega. Mitte kunagi ei ole enne järjekordset katsumust olnud Inna suust kuulda kahetsusnoote. Inna on positiivne, rõõmsameelne ja õigluse eest võitleja. Ta on Viru ringkonna hing.

INGA NIIT

URMAS LINDMA Kaitseliidu Viru malev Urmas Lindma osaleb aktiivselt väljaõppe planeerimisel ja viib Tamsalu rühmale läbi sõjalist väljaõpet. Lisaks tunneb ta muret järelkasvu pärast ja leiab aega tegelda aktiivselt Tamsalu noorkotkaste rühmaga, kaasates neid maleva seltsitegevusse ja harjutustesse. Ta tegeleb järjepidevalt oma allüksuse logistikaga ja on osalenud maleva transpordi korrastamisel. Tema algatusel on malevas korda tehtud maastureid, lisaks hooldavad ja remondivad tema initsiatiivil ja abiga Tamsalu rühma kaitseliitlased maleva transpordivahendeid. Urmas Lindma võtab tegevust Kaitseliidus täie hinge ja südamega, kulutades sellele väga suure osa vabast ajast.

2 | 2015

AIVAR KROONIMÄE

ORGANISATSIOON

Naiskodukaitse Võrumaa ringkond Inga on Naiskodukaitse liige 2009. aastast ja ta juhib neljandat aastat Antsla jaoskonda. Inga on väga sõbralik ja tasakaalukas, ta avaldab oma arvamust diskreetselt. Ka aktsepteerib ta teiste arvamusi ja seisukohti, temaga koostöös leitakse alati kõikidele olukordadele parim lahendus. Juba esimesel treeningul sai selgeks, et Inga on väga hea laskja. Ta on esindanud Naiskodukaitse Võrumaa ringkonda maakonna ja üleriigilistel laskevõistlustel. Inga eestvedamisel korraldatakse ringkonnas regulaarselt kaks korda kuus lasketreeninguid, tänu millele on naiste lasketulemused tublisti paranenud.

KRISTJAN PRII

Miks me oleme Kaitseliidus? Miks me siis oleme? Kas need on sõbrad, kes on meid siia meelitanud? Või otsime seiklushimu ja lõbujanu? Tekst: SILVA KIILI

Kas tunneb mingi imelik seltskond lihtsalt rõõmu kõmmutamisest metsas või tõuseb sellest siiski mingi isikilik kasu? Veel mõnda aega tagasi pidin vastama ühe ajakirjaniku nõudlikule küsimusele, et mis on see, mis paneb meid nädalavahetuseks külmmärga metsa minema, selleks oma vaba aega kulutama ja isikliku raha eest varustustki soetama. Viisin 2014. aastal Kaitseliidus ja Naiskodukaitses läbi uurimuse. Võtsin aluseks Iisraeli psühholoogi professor Shalom H. Schwarzi paljutestitud isiklike väärtuste teooria, mis väidab, et just isiklikud väärtused on need, mis meid tegutsema ajendavad. Schwarzi test koondab 57 iseseisvat väärtust, mis seejärel koonduvad kümnesse motiveerivasse väärtusgruppi.

Mis on väärtused? Mõeldes väärtustele, mõtleme sellele, mis on meile elus oluline, olgu selleks siis tervis, ausus, edu, vabadus või miski muu. Väärtused on need, mis kujunevad välja noorukieas ja juhivad meid meie edaspidistes valikutes eluteel.

Igaüks kannab endas teatud hulka väärtusi, prioriteedid aga on erinevad: mis ühele võib tunduda väga olulisena, ei pruugi teisele üldse korda minna ja tihti teeme elus otsuseid sügavate sisemiste ajendite üle juurdlemata.

Statistikat küsitlusel osalejatest 876 vastaja hulgas oli kaitseliitlasi 73% ja naiskodukaitsjaid 27%, juhtivpositsioonil inimesi oli 31% ning lihtliikmeid 69%. Peaaegu pooltel vastajatest kasvas peres üks kuni kolm alaealist last. Staaž organisatsioonis jäi täpselt pooltel vastajatest ajavahemikku üks kuni kümme aastat. 41%-l meist oli keegi pereliikmetest samuti Kaitseliidu või Naiskodukaitse ridades. Naised moodustasid küsitletutest 36% ja mehed 64%. Numbreid vaadates tundub, et oleme suhteliselt homogeenne seltskond: vastajatest 87% olid tegevliikmed, 98% eestlased, 72% partnerlussuhetes, 47% kesk- ja 44% kõrgema haridusega. Samas teame, et erinevaks teevad meid lapsepõlveja koolikogemused, eriala ja har2 | 2015

rastused, aga ka vanus ja tervislik seisund seavad väärtuste eelistustele paratamatult oma piirid. Küsimused tausta kohta hõlmasid päritolu, sugu, vanust, auastet, ametikohta, rahvust, osavõttu üritustest, töösuhte vormi, alaealiste laste arvu ja veel mõningaid aspekte.

HARITUD SÕDUR

Koondume turvalisuse väärtusgruppi Kui vaadata kogupilti, st tulemusi ehk hinnanguid kõigile 57 väärtusele ja kõigi küsitletud gruppide lõikes, joonistub tõepoolest selgelt välja ühetaoline väärtusproﬁil. Sõltumata taustast oleme kokkuvõttes kõrgeima hinnangu andnud perekonna turvalisusele (armsate inimeste ohutus) ja rahvuslikule julgeolekule (minu rahva kaitsmine vaenlase eest), mille põhjal koondume Schwarzi mudeli kümne väärtusgrupi lõikes turvalisuse väärtusgruppi. Kuid selgelt joonistuvad välja ka prioriteedid – ennekõike pere, siis riik. Siin on kindlasti poliitikutel ja teistel otsustajatel mõtlemisteemat just tsiviilkaitse tõhusama korraldamise osas. Samuti psühholoogilise sõja kontekstis – teame ju, milliseid võtteid täna kasutatakse Ukrainas, et rindel sõdivaid mehi ja naisi psühholoogiliselt mõjutada. Kõige madalamalt hinnatud väärtused on elus oma kohaga leppimine (eluoludele alistuv) ja vagadus

KRISTJAN PRII

Ustavus grupile, vastutusvõime ja tõeline sõprus olid väärtused, mis tõstsid teisele kohale heasoovlikkuse tulba

2 | 2015

Joonis. 57 eraldi mõõdetud väärtust on koondatud kümnesse väärtusgruppi Enesejuhtimine

Stimulatsioon Hedonism Saavutus Võim Turvalisus

Traditsioon Konformism 2.

Heasoovlikkus Kõikehaaravus 3,00

3,50

Enamik meist kannab endas turvalisusega seotud väärtushinnanguid.

(religioossetest tõekspidamistest ja usust kinnipidav), mis kajastuvad traditsiooni all ja seda samuti sõltumata rahvusest, vanusest, soost, panustamise juriidilisest vormist või muudest taustateguritest. Vähe on punkte saanud jõukus (asjade omamine, raha), mis kajastub võimu väärtusgrupis. Tähelepanuväärne on ka see, et turvalisusele järgneb

4,00

4,50

5,00

5,50

heasoovlikkus, mille tõstavad kõrgele sellised väärtused nagu lojaalne (ustav sõpradele või grupile), aus (aval, siiras), vastutusvõimeline (usaldatav, kindel) ja tõeline sõprus (lähedased tugepakkuvad sõbrad). Erisusi esines samuti. Näiteks joonistus välja, et tegevliikmed olid uudishimulikumad (kõigest huvitatud, uuriv) kui töölepingulised töötajad, enesehellitust (meeldivate asjade tegemine, enese vajaduste rahuldamine) hindasid kõrgelt naised, vähem mehed. Kõige vähem vagadust oli 20-aastastel. Kõige vähem hindasid põnevat elu ja naudinguid üle 60-aastased, samas hindasid nemad kõrgelt traditsioone ja korralikkust. Rahvuslikule julgeolekule tulid sa-

Kas patriootlikud väärtused sõltuvad taustateguritest? Kas võime öelda, et näiteks abielus, kahe lapse ja keskharidusega 40-aastane Hiiumaalt pärit mees, kes on Kaitseliidu vabatahtlik, on

KRISTJAN PRII

muti maksimumpunktid just sellelt vanusegrupilt. Kui analüüsida andmeid rahvaste lõikes, siis kahjuks tuleb tõdeda, et teistest rahvustest vastajaid ei olnud piisavalt ning seetõttu mingeid paikapidavaid üldistusi teha ei saa. Samas need mitte-eestlased, kes siiski vastused saatsid (kokku 14 inimest ehk 2% koguvalimist), andsid võrreldes eestlastega pisut rohkem punkte sellistele väärtustele nagu ausus (aval, siiras), võrdsus (võrdsed võimalused kõigi jaoks), vabadus (teoja mõttevabadus), aga ka põnev elu (erutavad kogemused) ja uudishimu (kõigest huvitatud, uuriv). Olulisemaks kui eestlased pidasid nad ka otsustamisõigust (õigus juhtida ja käskida) ning maksimumpunktid perekonna turvalisusele tulid just sellelt grupilt. Siinkohal peaks küsima organisatsioonilt endalt: miks on meil nii vähe muust rahvusest inimesi kaitsetegevusse kaasatud? Sotsioloog Juhan Kivirähk tõi oma värskes, 2014. aasta uuringus „Ülevaade venekeelse elanikkonna lõimumisest ning riigikaitsealaste arvamusuuringute tulemustest“ välja trendi, mis näitas, et Eesti kaitsmiseks relvastatud vastupanu vajalikuks pidavate elanike osa on üha kasvaud, kusjuures vastupanu osutamist peetakse vajalikuks nii eesti kui ka vene keelt emakeelena kõnelevate vastajate seas. Mõelgem sellele.

HARITUD SÕDUR

Selgelt joonistuvad välja ka prioriteedid – ennekõike pere, siis riik

patriootlikum kui teised? Kas üldse on võimalik mingite taustaandmete põhjal patriootlikkust ennustada? Et sellele küsimusele vastus leida, tulnuks samasugune uuring läbi viia ka mõnes teises, n-ö kaitseliitlastevabas kontrollgrupis. Kaitseliidu- ja Naiskodukaitse-keskne uuring näitab selgelt, et patriotism ehk rahvusliku julgeoleku väärtustamine ei olene sellest, kas oled mees või naine, eestlane või mitte, pereinimene või mitte, töölepinguline, kaitseväelane või vabatahtlik. Ainuke selge seos joonistus välja patriootliku väärtuse rahvuslik julgeolek ja oma organisatsiooni üle uhkust tundvate inimeste vahel. Teisisõnu need, kes hindasid väga kõrgelt rahvuslikku julgeolekut, vastasid ka küsimusele „Kas olete uhke Kaitseliidus/Naiskodukaitses vabatahtlikuks olemise/töötamise üle?“ jaatavalt. Jaatavalt vastajaid oli 87%. Seos näitab inimeste isiklikku teadlikku panustamist julgeolekusse

seda võimaldava organisatsiooni kaudu, nad teevad seda hea meele ja uhkusega. Samas jääb õhku küsimus, miks osa vastajatest (14 inimest ehk 2% koguvalimist) ei ole kaitseliitlasena uhked oma organisatsiooni üle.

Kokkuvõte Oleme tugevalt ühiste väärtustega seotud organisatsioon, enamik meist kannab endas turvalisusega seotud väärtushinnanguid, tundes muret nii pere kui ka kogu rahva püsimajäämise pärast. Eluoludele alistumine ei ole meie prioriteet, me ei lepi sellega, mis parasjagu juhtub, ka ei aja me taga jõukust ega võimu. Oleme siin, et kaitsta oma kodumaad. Lõpetuseks tänan kõiki, kes võtsid vaevaks küsimustikule vastata. Nii mõnedki huvitavad vastused jäid selles Kaitse Kodu! artiklis kajastamata, kuid need ei kao, nende kokkuvõtetest tekivad uus küsimustik, uued vastused ja järgmised kirjutised. 2 | 2015

VA R U S T U S

Armee kaitsevestidest IV Kaitsevestid Kaitseliidus Kaitse Kodu! tutvustas möödunud aastal põhjalikult kaitsevestide arengut peamiselt kahe konkureeriva suurriigi, Ameerika Ühendriikide ning Nõukogude Liidu ehk Venemaa näidete varal. Tänases artiklis kirjutan lühidalt Soome kaitsejõudude kaitsevestide arengust ja sellest, milliseid kaitseveste kasutatakse Kaitseliidus. Tekst: HEIKKI KIROTAR

2 | 2015

Soome kaitsejõudude kaitsevestide arengust Eelnevates artiklites käsitlesin põhjalikult suurriikide kaitsevestide arengut. Kaitsevestide peamiseks eesmärgiks on kaitsta sõduri elutähtsaid elundeid vigastuste eest. Kaitseveste kasutab enamik arenenud riike. Näiteks Soome kaitseväelaste kodumaise kaitsevesti mudel M91 on laiemas kasutuses 1991. aastast, lisaks uuemad kaitsevestid M05, M2010 ja M13 (mudeli numbrid tähistavad ühtlasi kasutuselevõtuaastat). Enne M91-t olid kaitsevestid kasutusel väikestes kogustes eriüksustes ja välismissioonidel. Mustvalgel fotol aastast 1988 on Soome sõdur kaitsevestis, millel on ees ja taga keraamilised kuulikaitseplaadid. Alakõhu kaitseplaadi saab üles keerata või vesti küljest eemaldada. Kaitsevest M05 võeti kasutusele aastal 2005 koos Soome kaitsejõudude uue varustuskomplektiga. Kaitsevest loodi vastavalt Soome kaitsejõudude nõuetele koostöös Soome kaitsevahendeid valmistava ettevõttega Burgmann, mis alates 2007. aastast kannab seoses omanikuvahetusega nime Verseidag. Sama ettevõte on valmistanud kaitseveste ka Eesti politseile ja kaitseväele. Näiteks juuresoleval pildil kannab Eesti üksust Aafrikas külastav kindralmajor Riho Terras Soome kaitsevesti. Kaitsevest M05 on tehniliselt väga sarnane vestiga M91, kuid on uue digitaalse maskeerimismustriga ja

rinnal asetsevate salvetaskute asemel kaeti vesti esikülg MOLLE paelaga, millele sai kinnitada vajalikud varustustaskud. Vestile lisandusid ka käsivarre kaitseplaadid. Pehmet kaitsevesti kasutatakse killuvestina, koos kuulikaitseplaatidega saab sellest kuulivest.

Tänapäevaste killuvestideni Välismissioonidel kuumemates riikides oli M05 liiga palav, samuti kritiseeriti selle rinnakaitseplaati, mis on suhteliselt lai ja jäik, takistades oluliselt võitleja käte liigutamist. Saadud info põhjal töötati Verseidagis välja uus kaitsevest, mudel M2010, mille juures on arvestatud eriti kuumemas kliimas tegutsemise ja Soome eriüksuste vajadustega. M2010 põhivest on kiiravatav, võimaldades selle vajadusel ruttu eemaldada näiteks esmaabi andmiseks. Vesti sisemine pool on õhuvahetuse parandamiseks kaetud võrkkangaga. Rinnakaitseplaat on mõned sentimeetrid kitsam, kaitstes tähtsamaid siseelundeid, kuid võimaldades käsi vabamalt liigutada. Kui vestil M05 on 25x30 cm suurused kuulikaitseplaadid ainult ees ja taga, siis M2010 on täiesti modulaarne, võimaldades kasutada vajadusel väiksemaid, 15x15 cm suurusi kuulikaitseplaate külgede ja alakõhu ning käte kaitseks. Ka on uue vesti komplektis lisaks aramiidkangast kaelakaitsele kuulikindel kõrikaitseplaat. Kõik need lisakaitseplaadid muutsid uue vesti mitu

KAITSEVÄGI

VA R U S T U S

Kaitseväe juhataja kindral Terras koos teiste kõrgete ohvitseride ja poliitikutega külastamas eestlasi Aafrika missioonil. Kaitsevestid on Soome firma Verseidag toodang. Killuvestile on võimalik lisada NIJ III või IV klassi kuulikaitseplaate ja MOLLE paeltele kinnitada varustustaskuid

Ajaloolisel fotol aastast 1988 on näha sel ajal Soome eriüksustes kasutusel olnud kuulikindlat vesti. Vestil on kuulikindlad plaadid ees ja taga ning eemaldatav alakõhukaitse. Vestil on taskud automaadisalvede hoidmiseks ja kõrge killukindel kaelakaitsekrae. Hilisematel mudelitel on kaelakaitse madalal ja vajadusel eemaldatav, sest kõrge krae surus lamades laskeasendisse viskudes kiivri silmadele

ERAKOGU

kilo raskemaks: kui M05 kaalub 8–10 kg, siis M2010 kaal ulatub kuni 16 kiloni. Täisvarustuses kaitsevesti kasutatakse muidugi harva, sest lisakaal ja kuumus kurnavad võitlejaid. Olukorras, kus killuvigastuse oht on väike, kuid tuleb kaitsta võitlejat kuulide eest, eelistatakse plaadikandjat. Plaadikandja M13 on kasutusel peamiselt Soome eriüksustes ja missioonisõduritel, näiteks kandsid seda kaubalaevu Somaalia mereröövlite eest kaitsnud Soome meremehed. Ees ja taga on 25x30 cm suurused kaitseplaadid NIJ IV kaitseklassi ja kaaluga 3,4 kg tükk, lisaks saab külgedele kinnitada 1,3 kg kaaluvad küljekaitseplaadid. Tänaseks on Verseidag loonud modulaarse kaitsevarustuse komplekti Tacticum. Vestid M05 ja M2010 on ehitatud vastavalt Soome kaitsejõudude tellimusele ja nõuetele ning neid ei müüda kolmandatele isikutele, sest õigused kuuluvad kaitse-

jõududele. M13 ja Tacticum täidavad hästi tänapäevase kaitsevarustuse nõuded. Kui külma sõja ajal oli vaja kaitsta vägesid vastase killurahe

eest, siis rahulikumatel aastakümnetel muutusid järjest suuremaks ohuks varitsusest tulistatud kuulid ja mitmesugused lõhkekehad. 2 | 2015

KAITSEVÄGI

Kuulikaitseks kaetakse olulisimad kehaosad kõvade kuulikindlate plaatidega ja isetehtud lõhkeseadmete ohu korral kaetakse ka võitleja käed ja jalad ning alakeha killukindlate kaitseplaatidega.

Kaitseliitlase kaitsmine on kaitseliitlase enda asi

VA R U S T U S

Artikli kirjutamiseks küsitlesin erinevate malevate kaitseliitlasi ja kaadriinstruktoreid. Üldistades võib öelda, et kõikides malevates on laskeharjutuste läbiviimiseks vajalik killuvestide kogus olemas, need on Iisraeli, USA jne vanemad killuvestid. Kuulikaitseplaate malevates peaaegu ei ole. Neid kasutab kaitsevägi ainult välismissioonidel uuemate kaitsevestidega. Lisaks on malevate veeblid märganud, et nooremad kaitseväe

Kuperjanovlane linnalahingus. Ta kannab kohusetundlikult kaitseväest välja antud PASGTi killuvesti, kaitseprille ja kiivrit. Samal õppusel vastastena tegutsenud Kaitseliidu snaiprid põhjustasid kuperjanovlastele suuri, sadadesse ulatuvaid kaotusi, sest killuvest ei kaitse lahingurelva kuuli eest. Kaotuste vähendamiseks linnalahingus on oluline kanda kuulikaitseplaate nii rinnal kui ka seljal, lisaks võimalusel külgedel, sest tabamus võib tulla igast suunast

Soome kaitseväelaste kodumaise kaitsevesti mudel M91 on laiemas kasutuses 1991. aastast, lisaks uuemad kaitsevestid M05, M2010 ja M13.

Kaitseliidu kogemused Tallinna maleva reservohvitser: Eesti politsei kasutatud kaitsevestile uus kandev osa ja lisaplaadid Et kõikides Kaitseliidu üksustes ei ole siiani piisavalt killuveste, hakkasin otsima võimalust endale isikliku vesti kokkupanemiseks. Ukraina kriis on näidanud isikukaitsevahendite olulisust lahingutegevuses ja kuulivest on põhiline varustus, mida seal kasvõi enda raha eest soetatakse. Mina otsustasin selle hankida kohe, sest kriisi tekkides ei pruugi neid enam ka kulla hinnaga kusagilt saada. Isegi tavaline pehme kevlarvest kaitseb kildude eest ja võib päästa elu. Uue kuulivesti ostmine koos keraamiliste plaatidega tundus korraga kallis, sest komplekt maksab 800–1000 eurot. Sain Eesti politseist mahakantud Soomes valmistatud Burgmanni kerge kuulivesti, mis kaitseb püstolikuuli tabamuse eest. Tuttava soovitusel panin Burgmanni vesti pehmed kaitseplaadid Condor Quick Release Plate Carrieri kandevesti sisse. Sinna saab panna nii kevlarsisu kui ka kõvad plaadid. Valitud kaitsevest on kiiresti avatav – tõmmates õla peal olevast trossist laguneb see mitmeks osaks ja selle 32

2 | 2015

saab kiirelt eemaldada näiteks esmaabi andmiseks. Kaitsevest sobib paremini lahingurakmete kui lahinguvestiga, sest ta on üsna paks ja koos varustust täis topitud lahinguvestiga muudab inimese kohmaks. Ise kasutan Condori rinnarakmeid Ronin Chest Rig. Loomulikult võib salvetaskud ka otse vesti külge kinnitada, kuid mina tahan hoida lahinguvarustust kaitsevestist eraldi, siis saab vesti kasutada ka ilma lahinguvarustuseta. Kavatsen ajapikku juurde soetada kuulikindlad plaadid, mis kaitsevad ka 7,62 mm vintrelva kuuli eest, ja kubemekaitse, millel on minu silmis suur positiivne psühholoogiline mõju.

Viru maleva reservohvitser: kogu üksusele osteti kasutatud Saksa killuvestid Kaitseveste pean vajalikuks. Teiste kogemused näitavad, et sõjategevuses on enamiku kaotuste põhjuseks just killutabamused, kuulitabamuste osa on suhteliselt väike. Meie ajaloolise vaenlase relvastuses ongi põhiliselt kilduv laskemoon alates 30 mm BMP pardakahurist kuni 125 mm tankimürsu või suurtükiväe 152 mm mürskude ja reaktiivmiinipilduja Grad moonani.

ERAKOGU

igal õppusel ja laskeharjutusel, niimoodi harjub lisaraskusega kiiresti.

Kaitseliidu kaitsevestid Kaitsevahendite kandmine on alati võimalike ohtude ja võitleja kandevõime tasakaal. Liiga raske kaitsevest muudab võitleja aeglaseks ja väsitab kiiresti. Kaitsevahendite ignoreerimine muudab aga võitlejad kergesti haavatavateks ja tekitab üksuses palju kaotusi. Artikli kirjutamise ajaks veebruaris 2015 on Eesti kaitsejõud sõlminud

Killupuru saab õhus palju olema ja ilma kaitsevestita võib ka mõnegrammine kild, tabades halba kohta, võitleja sandistada või tappa. Lisaks plahvatava mürsu tuhandetele kildudele kaasneb plahvatusega ka tuhandete pinnasekamakate sadu. Hea kiivri ja killuvestiga ei ole see suur probleem, aga ilma kaitsevahenditeta võib lausa rumalalt kivikeste pärast kaotusi kanda. Saksamaa relvajõudude (Bundeswehr) kasutatud killuvestid ostsime eelkõige seetõttu, et neid oli saada soodsa hinnaga 36 eurot tükk. Tänaseks on vastavate kaitsevestide hinnad tõusnud, kuid need on ikkagi 15 korda odavamad kui samad vestid uuena. Katseostu põhjal teadsime, et Bundeswehri vest on disainitud väga mugavaks, võimaldab ka lamades laskeasendit ja on suhteliselt kerge. Mugava seljasistumise tõttu muutus vest kohe populaarseks ja isikkoosseis hakkas seda meeleldi kandma, kellelegi ei pidanud eraldi rõhutama vesti vajalikkust. Ärevate sündmuste tõttu hakkas maleva aktiivne isikkoosseis järsult kasvama ja peagi tekkis vestidest puudus. Kui riigilt uusi veste kiiresti juurde ei saa, tuleb täiendav kogus jälle omavahenditest soetada. Kaitsevest hoiab kehasoojust ka jaheda ilmaga. Rännakul kaitsevesti kandes saavad riided vesti all higist märjaks ja paigale jäädes on oht külmetada. Katsetasime

Burgmanni kerge kaitsevesti pehmed plaadid mahutati Condori kandva osa sisse. Uuele kandvale osale saab vajadusel lisada kuulikaitse- ja muid lisaplaate ning MOLLE paeltele kinnitada varustustaskud

VA R U S T U S

ERAKOGU

kogemusega kaitseliitlased tahavad killuveste ja suisa nõuavad neid lisaks lahinglaskmistele ka väliõppustele. Samuti oskavad ja tahavad nooremad kaitseliitlased kiivrit ja kaitseprille kanda, sest kaitseväes on niimoodi õpetatud ja kaitsevarustuse kandmist nõutud. Vanemad või ilma ajateenistuse kogemuseta kaitseliitlased kasutavad kaitsevahendeid ainult ülemate sunnil ja ka siis on vesti hõlmad tihti valla ja kiiver kinnitamata. Kaitseliit on peamiselt kergejalavägi, üksikud kaitseväest üleantud ja kaitseliitlastest mehaanikute poolt taastatud soomukid on pigem erandid. Niisiis ei ole kuhugi kildude või kuulide eest varju pugeda. Kaitseliitlase kaitsmine on seega peamiselt võitleja enda asi, kuigi nii kaitsevest kui ka kiiver ja kaitseprillid peaksid olema loomulikud

Politsei- ja piirivalveameti kerge kaitsevest sinise kandva osaga, vesti esiküljel on väike lisakaitseplaat. Kerge kaitsevesti õhuke kandev osa ei ole piisavalt tugev mitu kilo raskete kuulikaitseplaatide hoidmiseks, kuid isegi ilma muutusteta on selline vest hea killuvesti asendaja, mida saab kanda vormi all alussärgi peal. Riiete all kantavatel kaitsevestidel puuduvad tavaliselt kaela- ja õlakaitseplaadid

ka kuulikindlust 9 Para moonaga ja killuvest pidas kuuli kinni. Enamasti on miinikildude energia nõrgem kui püstolikuulil, seega võib eeldada, et enamiku lendavat rauaprügi peab see vest kinni. Muidugi annavad suured mürsud vahel ka väga suuri kilde ja kardan, et suurema killu suure energiaga tabamust ei elaks inimene üle isegi siis, kui kild ei läbiks kaitsevesti. Bundeswehri veste on malevas ka ümber kujundatud, vestile õmmeldi MOLLE paelad varustustaskute kinnitamiseks. Sellist killuvesti saab kasutada lahinguvestina varustuse kandmiseks. Bundes wehri vesti kaitseplaate saab ümbrisest välja võtta. Kaitseplaat on piisavalt õhuke, et kui neid T-särgi all kanda, ei ole seda märgata. Seni olid malevas kasutada Ameerika Ühendriikide vanad killuvestid. Need on väga paksust kaitsekangast ja kui peaks kunagi juhuslikult raskesuurtükiväe tule alla jääma, siis tõtt-öelda tahaks, et oleks paksem vest seljas. Muidu on Ameerika PASGTi vest üsna raske ega võimalda näiteks lamades laskeasendit võtta ja, kiiver peas, lasta, sest vesti krae lükkab kiivri silmadele. Ka on malevasse sattunud PASGTi vestid kas äärmiselt suured või äärmiselt väiksed. Normaalseid keskmise mehe suurusi ei olegi. 2 | 2015

Soome kaitsejõud võtsid aastal 2005 koos uue vormikomplektiga kasutusele ka uue kaitsevesti M05. Vesti katsemudelid olid rohelise kandva osaga ja vesti esiküljel oli kolm taskut automaadisalvede hoidmiseks. Lõplik mudel on digitaalse maskeerimiskangaga ja esikülg on kaetud MOLLE paeltega, millele kasutaja kinnitab vajalikud varustustaskud. Vestil on eemaldatav alakõhu kaitseplaat ja varrukad, mis kaitsevad käsi kildude eest

ERAKOGU

VA R U S T U S

ERAKOGU

Pildil on Soome kaitseväelane välismissioonil kaitsevestiga M2010, mis on eelmisest mudelist kergem ja kiiravatav. Vest on igalt poolt kaetud MOLLE pealtega varustuse kinnitamiseks. Kuumas kliimas kasutakse õhukesest võrkkangast kehaosaga alusvesti ja kaitsevesti M2010 kandeosa on kaetud võrguga õhuvahetuse parandamiseks

hankelepingu uute nüüdisaegsete kaitsevestide ostmiseks. Esimesed uued vestid peaksid kaitseväe üksustesse jõudma käesoleva aasta jooksul. Kaitseliitu uusi kaitseveste niipea ei tellita, lepingu järgi on Kaitseliidul võimalus osta veste omavahendite eest. Kaitseliidus on kasutusel väike hulk kaitseväest antud killuveste ja paljud aktiivsemad kaitseliitlased on endale või üksusele oma raha eest kaitsevestisid ostnud. Lisaks on politsei- ja piirivalveamet (PPA) andnud kaitseliitlastele neljakohalise koguse politseiteenistusest garantiiaja lõppemise tõttu maha kantud kergeid kaitseveste. Need pehmed kaitsevestid erinevates sinistes või rohelistes toonides kandvate osadega kaitsevad püstolikuulide eest ja neid on võimalik kasutada killuvesti asendajana. PPA uuendab kaitseveste regulaarselt seoses tootja antud garantiiaja lõppemisega, kuigi garantii lõppemine ei muuda vesti kõlbmatuks. Soome kaitsejõud näiteks vahetavad paarkümmend aastat kasutusel olnud M91 kaitsevestide kandvad osad kulumise ja maskeerimisvormi uuenduse tõttu ümber, kuid nii pehmed kui ka kõvad kaitseplaadid on jätkuvalt kasutusel. Katsetustel ei täheldatud vanade kaitseplaatide olulist nõrge-

Kaitsevarustusega või ilma? Olukorras, kus lääneriikide võitlejad on koormatud inimvõimete piirini ja ülegi ning Eesti ajateenija täisvarustus kaalub ligi 30 kg ilma kaitsevestita, tekib loogiline küsimus kaitsevesti vajalikkusest. Miks seda siis ikkagi kantakse ja nõutakse ning kaitseliitlased kulutavad sadu eurosid isiklikku raha selle hankimiseks? Ohtudest ja kaitsevarustusest rääkides ei saa kuidagi mööda minna tähtsusjärjekorrast: 1) kaitseprillid, 2) kiiver, 3) kaitsevest. Kaitsevarustuse esimene ja kõige kriitilisem osa on tugevate klaasidega kaitseprillid, need peavad igal võitlejal kogu aeg väliõppustel ja laskeharjutustel ees olema, sest silmavigastuse saamise oht on suur. Pimedas metsas või tihedas võsas käsikaudu teed otsides võib kergesti oksaga silma torgata. Kaitseprillid suudavad peatada ka väiksemaid metallikilde ja hoiavad silmi põletuste eest, 34

2 | 2015

osal kaitseprillidel on ka laserikiirega pimestamise eest kaitsev ﬁlter. Kaitseprille on Kaitseliidus nõutud peamiselt tankitõrjerelvade laskeharjutustel, kuid neid on mõttekas juurde hankida ja jagada kõikidele kaitseliitlastele, sest silmavigastus võib tekkida kergesti ka rahuaja õppustel. Kaitseprillid maksavad paarikümnest paarisaja euroni. Tavalised optilised või päikseprillid ei asenda kaitseprille, sest tavaliste prillide klaas puruneb löögist kergesti ja need killud vigastavad silma. Parimatel kaitseprillidel on võimalik löögikindlate klaaside alla panna nägemist korrigeerivad prilliklaasid. Tähtsuselt teine kaitsevahend on kiiver, sest pea tõuseb esimesena varje tagant ja peavigastused on enamasti surmavad. Lisaks kildudele kaitseb kiiver pead löökide ja kukkumise korral. Kiivreid on Kaitseliidus piisavalt alates vanematest Rootsi teraskiivritest jänkide aramiidkiust PASGTide ja Saksa kevlarkiivriteni. Kaitsekiiver on põhimõtteliselt killukaitseks. Parimad tänapäevased kiivrid suudavad küll peatada 5 m kau-

Soomes Verseidagis välja töötatud kaitsevarustuse komplekti Tacticum koosneb kaitsevestist või kuulikaitseplaatide kandevestist, millele saab vajadusel lisada käe-, kaela-, kõri-, õla-, reie- ja kõhukaitseplaadid ning seljakaitsevöö. Kaitsevarustuse pehmed plaadid kaitsevad kildude ja püstolikuulide eest, lisaks on neile võimalik lisada NIJ III ja IV klassi kuulikaitseplaate

Soome eriüksuslane rahvusvahelisel õppusel kuulikaitsevestiga M13. Vesti kasutatakse siis, kui tegutsetakse väga kuumades ilmastikutingimustes või peamine oht tuleb kuulidest, näiteks erioperatsioonidel. Kuulivesti all kantakse hingavast võrkkangast alussärki. Kaitsevestil on ees ja taga MOLLE paelad, seljal kantakse väikest seljakotti varustuse tarbeks, lisaks on varustusvöö sees pehme killukaitseplaat alaselja kaitseks

ERAKOGU

VA R U S T U S

ERAKOGU

nemist. Loodetavasti PPA annab ka tulevikus mahakantud kaitsevestid Kaitseliidule. Järgmises Kaitse Kodus! kirjutan pikemalt Soome kaitseväe kaitsevestidest ja näitena Verseidagi uuest Tacticumi komplektist. Vaatame, kui palju kehapinnast ja elunditest kaitsevestid tegelikult kaitsevad ja kui palju see kõik kaalub. Tutvustan eri lahenduste häid ja halbu külgi. Samuti kirjeldab kaitseliitlane Reimo Soosaar oma kogemusi erinevate kaitsevestidega, mida ta on testinud õppustel ja laskeharjutustel pooleteise aasta jooksul.

guselt tulistatud püstolikuuli, kuid ründevintide kuulid läbistavad sama kiivri mitmesaja meetri kauguselt. Kuigi teraskiivrid ei ole tänapäeval enam moekad, on need põhimõtteliselt igavesed, sest terase vastupidavus ei muutu aastatega. Aramiidkiud muutub päikese käes aja jooksul hapramaks ja tema kaitsevõime väheneb. Kuigi kiivrid kaetakse katetega, oleks need ikkagi soovitav 10-aastase intervallidega ümber vahetada. Kaitsekiivrite hindade erinevus on samuti suur. Vanamoodsa teraskiivri või kasutatud aramiidkiust kiivri saab osta mõnekümne euroga. Uued kiivrid maksavad mõnestsajast tuhande euroni ja kaaluvad keskmiselt poolteist kilo. Kui kaitsekiiver on väga kerge, on tegemist ainult löökide eest varjava, mitte killukindla kiivriga, kuigi väliselt on kiivrid täiesti sarnased. Tähtsuselt kolmandal kohal oleks kaitsevest. Igasugune kaitsevest on kindlasti kasulik ja vajalik ning selle kandmise lisakoormusega tuleb lihtsalt harjuda, nagu tuleb harjuda muude varustuselementidega. Kasutatud või vanade killuvestide hinnad algavad mõnekümnest eurost, kuid nende kaitseklass on küsi-

tav, sest aastate jooksul materjali omadused muutuvad. Enne suuremat tellimust tuleks neid kindlasti katsetada, koos pioneeridega saab kontrollida vesti vastupidavust kildudele. Enamik killuveste suudab kinni pidada ka püstolikuuli. Testimiseks tuleb vest kinnitada pehmele alusele, näiteks liivakotile või saviplaadile, sest kõvale alusele kinnitatud kaitsevestist läheb kuul kergemini läbi. Alusesse tekkinud süvend ei tohiks olla mõnest sentimeetrist sügavam, sest sügavam kudede muljumine võib murda ribisid ja tekitada sisemisi vigastusi. Armee kaitsevestidel on tavaliselt ka kaela- ja õlakaitse, see on oluline, sest positsioonide kohal plahvatanud miini killud langevad ülevalt alla. Lisaks on uuematel vestidel käevarre-, alakõhu- ja seljakaitsed ning lisakaitseplaadid. Tavaline pehme kaitsevest on NIJ II või IIIA tasemel ehk kaitseb kildude ja püstolikuulide eest ning kaalub 3–4 kg. Koos lisadega kaaluvad kaitsevestid üle 15 kg. Nüüdisaegse killuvesti hinnad algavad mõnesajast eurost, koos kõikide lisadega moodulvestid maksavad 1000–2000 eurot.

2 | 2015

Päeva võrra pikem Utria dessant tõi kokku rekordhulga võistkondi

SPORT

14.–17. jaanuarini Ida-Virumaal peetud Utria dessandi parim Kaitseliidu esindus oli teisena lõpetanud Tallinna maleva Põhja kompanii I võistkond koosseisus Marek Zahkna, Tiit Rosenberg, Lennart Komp ja Marek Soop. Esimesele kohale tuli Scoutspataljoni I ning kolmandale Tartu maleva II meeskond. Parim välisvõistkond oli 23. kohale tulnud Soome.

2 | 2015

14. jaanuari õhtul kell 10 Kiviõlist linnulennult 130 kilomeetri pikkusele Utria dessandile startinud võistkonnad seisid silmitsi tavapärasest raskema ja ööpäeva võrra pikema võistlusega. „Et tänavu oli võistlus päeva võrra pikem, oli see ka oluliselt raskem,“ möönis Utria dessandi teisena lõpetanud Põhja kompanii I võistkonna liige Marek Soop. „Võistluse kõige eredam ja ühtlasi kurnavaim hetk oli jooks tuhamäele,“ lisas ta. Raskustest aitasid mehi üle saada korralik füüsiline ettevalmistus, hea läbisaamine suuskadega, pidevalt paranenud meeskonnatöö ja loomulikult ka sõduriõnn. Sellest hoolimata on mehed veendunud, et esikoht polnud kättesaamatus kauguses. „Sel aastal me tegelikult ebaõnnestusime mitmel alal,“ tunnistas Soop. „See ei lubanud meil ka teisest kohast kõrgemale pürgida,“ lisas ta. 17. jaanuari hommikul jooksuga Narva-Jõesuus lõppenud Utria dessandil osales rekordhulk võistkondi – nimelt 28. Kõige arvukamalt, seitsme võistkonnaga, oli esindatud Tallinna malev, millele järgnesid kolme meeskonnaga Alutaguse ja Pärnumaa ning kahe võistkonnaga Järva, Saaremaa ja Tartu malev. Utria dessanti korraldavad Erna selts, Kaitseliit ja Vaivara vallavalitsus alates 1999. aastast, meenutamaks Vabadussõja suurimat dessantoperatsiooni, mille tulemusel puhastati 17.–19. jaanuarini 1919 punastest Narva-Jõesuu, Narva ja Jaanilinn. Tänavu panustasid võistluse õnnestumisse ka Sinimäe muuseum, Kiviõli seikluspark ja Kohtla-Nõmme vald. Alates eelmisest aastast on Utria dessant üksiti Eesti võistkondadele eelvõistlus Admiral Pitka luurevõistluseks, talvise võistluse kümme parimat tagavad kindla pääsu augustikuus Võrumaal korraldatavale jõuproovile.

5 X KAITSEVÄGI

UTRIA DESSANDI PAREMUSJÄRJESTUS 1. Scoutspataljon I 2. Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii I 3. Kaitseliidu Tartu malev II 4. Kaitseliidu Pärnumaa malev III 5. Scoutspataljon II 6. Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkond .... Kogu võistlusprotokolli vt http://erna.ee/downloads/utria2015final.pdf

2 | 2015

SPORT

L I S A T E AV E

SPORT

Tehnika: Kägistus eest

1. Algasend ehk võitlejad seisavad vastamisi

Võitlus iseendaga ehk käsivõitluse treeningust Käsivõitluse treening ei tähenda seda, et meid koolitataks märuliﬁlmi superkangelasteks või tänavakaklejateks. See on treening, mis arendab ennekõike distsipliini, reaktsioonikiirust ja üldist füüsilist vormi. Tekst: MARIA ABEL

2 | 2015

– veel hullem – oled suutnud käed Teisipäeva ja neljapäeva õhtuti koguneb 15 vaprat võitlejat Kaitselii- taskusse libistada, pumpad. Mõttetu loba tähendab samuti automaatdu Tallinna malevast ja kaitseväest selt „Toenglamang võtt!“. Vahepeal Vahipataljoni spordisaali. Algamas teeme ka niisama motivatsiooni on käsivõitluse treening. Neli kuud tõstmiseks kätekõverdusi. See ei ole tagasi, kui esimest korda sammud meie kiusamiseks välja mõeldud. Vahipataljoni poole seadsin, tundKõige aluseks on distsipliin – nii sin hirmu. Mitte sellepärast, et iseendas kui ka treeningu üldises ma maakeeli öeldes lihtsalt peksa korralduses. Distsipliin on ju üks saada kartsin, vaid sellepärast, peamisi liikumapanevaid jõude. kas minusugune lühikest kasvu ja Treening algab soojendusega. õbluke neiu suudab suurte meestega Vahel on juba siis keel vestil, aga sammu pidada või jään lihtsalt alla. Siiani pole ma pidanud endas pettu- ega võitlejad alla anna. Kui lihased ma, sest tahtejõud on nii meeletu, et soojad, harjutame erinevaid käe- ja jalalööke, vastase tugevast haardest ilmselt pole midagi, millega ma seal pääsemist, tema mahasurumist hakkama ei saaks. jpm. Jalaga kõhtu ja küünarnukiga kolmnurka. Ei tasu karta, et keegi Treeningutel sõjaväeline viga saab. Kõik lähevad Vahipataljokord nist koju sama tervetena, nagu nad Treeningutel valitseb meil sõjaväesinna tulid. Harjutame ka noa- ja line kord. Just nii! Kui hiljaks jääd, kumminuialööke tõrjuma ning teepumpad. Kui käed puusas seisad või

2. Kägistus. Vastane kägistab. Sellest ei tasu paanikasse sattuda, tuleks hoopis järgida edasisi samme

SPORT

3. Vii vastane tasakaalust välja. Selleks haara ühe käega tema randmest ja lükka teise käega tema pea tugevalt hooga taha, et ta kaotaks tasakaalu ja haare muutuks nõrgemaks

L I S A T E AV E

Põhjused, miks õpetatakse sellist käsivõitlust erinevate riikide sõjavägedes ja eriüksustes:  õpetab sõdureid end kaitsma ilma tulirelva kasutamata;  õpetab leidma olukorrale mittesurmavat lahendust;  sisendab „sõdalase instinkti“, et vankumatult vaenlasele vastu seista.

me läbi erinevaid stsenaariume, mis elus võivad ette tulla ehk kuidas käituda näiteks siis, kui vastane sind kägistab või on haaranud su relva

4. Käe väänamine väljapoole. Võta ka teise käega vastase randmest kinni ja jälgi, et sinu pöidlad oleksid paralleelselt. Keera enda keha küljega vastase suunas. Nii saad sa lihtsa vaevaga ta maha väänata

2 | 2015

5. Mahaviimine. Keera vastase kätt endast eemale seni, kuni ta hakkab alla andma. Vastasel ei ole mõtet vastu hakata, sest kui õigesti väänata, teeb see korralikult haiget. Lihtsa liigutusega on vastane maas

vintrauast. Loodan siiralt, et mitte kellelgi meist ei lähe neid oskusi kunagi reaalses elus tarvis. Aga kui meist keegi peaks säärasesse olukorda sattuma, oskab ta kiiresti ja mõjusalt käituda. Alati ei saa jääda lootma teiste abile, sest see ei pruugi õigel ajal kohale jõuda.

SPORT

Eelkõige võistlus iseendaga

6. Löök alla. Hoia ühe käega vastase kätt ja anna vaba käega löök alla

7. Lõppasend ehk võitlusasend. Eemaldu vastasest. Samal ajal kontrolli ümbrust. Vahel võivad su selja taga olla omad või vastane

2 | 2015

Käsivõitluse treening ei tähenda seda, et meid koolitataks märuliﬁ lmi superkangelasteks või tänavakaklejateks. Ka ei tähenda see, et nüüd võib minna reede õhtul linna peale karmimaid sõnu kasutama. See on treening, mis arendab ennekõike distsipliini, reaktsioonikiirust ja üldist füüsilist vormi. Vahipataljonis korraldatavad treeningud ei nõua võitlejatelt kõige kõrgema taseme vöö olemasolu, vaid tahet iseennast arendada. Enamik meist on algajad ning me olemegi seal koos selleks, et õppida ja areneda. Põhiline on see, et sa suudad ennast iga kord üha uuesti ja uuesti ületada. Käsivõitlus ei ole pelgalt võitlus sinu ees seisva vastasega, vaid võitlus iseendaga. Treeningutele on oodatud kõik, kellel soovi ja tahtmist. Ei ole vahet, kas oled mees või naine. Kuigi suurem osa meist on mehed, treenib koos minuga veel üks naine ja me ei ole sugugi teistest kehvemad. See käsivõitlustreening on suunatud eelkõige Kaitseliidu Tallinna maleva liikmetele, kuid meie suurte kogemustega instruktor on meeleldi nõus õpetama ka teisi kaitseliitlasi. T-särk selga, vormipüksid ja tossud jalga ning trenni tegema!

Käsivõitlus ei ole pelgalt võitlus sinu ees seisva vastasega, vaid võitlus iseendaga.

Kas olete kohanud organisatsiooni, kus kõik toimib? Eesmärgid ja ülesanded saavad täidetud, inimesed on rahul ja rõõmsad, puudust pole rahast, ajast ega tahtmisest. Tekst: ERIK REINHOLD

Unistada ju võib, ühmaksite nüüd elutargalt. Kas pole nii? Aga kui sageli me tegelikult mõtleme selle peale, milline on meie enda tegevuse tulemuslikkus ja rahulolu sellega ning, mis peamine, kas ja mida me saame ise nende edendamiseks ära teha?

Mina versus töökoht Mõtte arendamiseks võiks igaüks endalt küsida, mis õieti põhjustab minus oma töö või tegevusega rahulolematust. Kas need on viletsad töötingimused (ebapiisav materiaalne varustatus, nigelad tööriistad ja kehvapoolne taristu)? Või hoopis pingelised suhted juhtide ja kolleegidega, tagarääkimine ja pealekaebamine? Aga kuidas on arusaamisega organisatsiooni poliitikast ja reeg-

JUHTIMINE

KRISTJAN PRII

Motiveerimine kahe faktori teooria järgi litest, ülesande selguse ja kontrolli õiglusega? Muidugi saab ja tuleb küsida ka teistpidi: mida oleks vaja, et mu rahulolu kasvaks? Kas mu tegevusel on mingi üldine ja hea kaugem eesmärk? Kas minu andeid ja oskusi rakendatakse piisavalt? Kas minu saavutusi märgatakse ja tunnustatakse? Kas ma koos oma kaaslastega saavutan tegelikult edu? Ameerika psühholoog Frederick Herzberg (1923–2000) uuris 1959. aastal 200 Pittsburghi inseneri ja raamatupidaja näitel inimeste motivatsiooni töökohal. Selle uuringu põhjal sündinud nn kahe faktori teooria on üks teedrajavaid käsitusi, mille abil püütakse mõista inimeste töö tulemuste, rahulolu ja motivatsiooni seoseid. 2 | 2015

Teadlikku juhtimist saab õppida Alu mõisas Kaitseliidu koolis, vaata sobiv kursus välja järgmiselt leheküljelt

JUHTIMINE

Motivatsioon on üsna uus mõiste Tuleb tunnistada, et selline mõiste nagu motivatsioon on juhtide sõnavarasse ilmunud suhteliselt hiljuti. Industriaalajastu sundis masstootmisettevõtete juhte tegelema senisest tõhusama töö korraldamisega. Tuli teaduslikult läheneda töö tehniliste protsessi nüanssidele ja leida optimaalseim viis iga üksiku liigutuse tegemiseks. Selleks oli vaja kõigepealt selgelt eristada töö juhtijad ja kavandajad ning jätta nende teha kogu vajalik mõttetöö. Töölistele jäi ülesannete detailselt täpse täitmise roll. Valige iga funktsiooni sooritamiseks sobivaim inimene, õpetage talle detailideni selgeks iga viimane kui liigutus ja siis kontrollige, kontrollige, kontrollige! See oli tõhusa juhi käitumisjuhis 20. sajandi alguse industriaalühiskonnas. Motivatsioonist ei rääkinud keegi, sest masinad olid täiesti uuel viisil deﬁneerinud tootlikkuse ja inimesed pidid saama masinate töökindlateks osadeks ning loomulikult võimalikult masinate sarnaseks. Ja masinal pole motivatsiooni vaja. Sellest ajast pärineb ka täna puhuti klassikaliseks arusaamaks kvaliﬁtseeritav seisukoht teaduspõhisest transaktsioonilisest juhtimisest, mis seisneb peamiselt juhi ja töötaja ainelise või mitteainelise leppe sõlmimises töö tulemuste ja tasu suhtes ning seejärel tehniliste ja töökorralduslike vahenditega maksimaalselt tõhusa kulu-tulu suhte saavutamises tööprotsessis. Sõjavägedes oli juba kaua aega varem märgatud, et pelk arvuline ja tehniline valmis- ja üleolek ei pruugi anda soovitud tulemust. Ikka

ja jälle juhtus, et vaatamata ühe võitleva poole ainelisele objektiivsele üleolekule võitsid lahinguid ja sõdu väed, millel oli mehi vähem, relvad olid viletsamad ja kindlused kehvemad, kuid oli olemas „see miski“, mis pani nemad võitlema ja vastased pagema. Väejuhid hakkasid rääkima organisatsiooni (sõjaväe) ja töötajate (sõdurite) vaimsest kvaliteedist ja moraalist märksa varem kui selleni jõudsid majandusjuhid.

Rahulolematus ja motivatsioon Industriaalajastu loojang ja postmodernismi tulek tõid tööstussektori kuhtumise ja teenusesektori kasvu. Kapitaliturud avanesid ja nii tehnoloogiaalase kui ka teenusedisaini valdkonna info muutus laialdaselt kättesaadavaks. Põhimõtteliselt polnud majanduses enam realistlik saavutada silmapaistvat ja kestlikku edu mahuka ﬁnantsinvesteeringu abil, sest alati leidus keegi, kellel oli võimalik investeerida veel rohkem raha. Ka unikaalse tehnoloogia või teenuse väljamõtlemine ei taganud enam garanteeritud pikaajalist edu, sest alati leidus keegi, kes sinu tehnoloogiat kopeeris, edasi arendas, levitas jne. Hakkas selguma, et seni teadatuntud edufaktorid kaotavad oma tähenduse. Näis, et üha enam ongi saabumas võrdsete võimaluste aeg kõigile. Aga sellegipoolest on osa ettevõtteid turul edukamad kui teised. Miks? Äkki on asi inimestes? Võimalik, et kaks isegi üsna sarnast tööd tegevat, samu tööriistu kasutavat ja samu tehnoloogilisi ja korralduslikke juhiseid järgivat töötajat saavutavad täiesti erinevaid

Sõjavägedes oli juba kaua aega varem märgatud, et pelk arvuline ja tehniline valmis- ja üleolek ei pruugi anda soovitud tulemust. 42

2 | 2015

tulemusi. Selgus, et inimesed on erinevad ja see, kuidas nad endid tööd tehes tunnevad, mõjutab nende töötulemusi rohkem kui miski muu. Ja majanduses osutub võidumeheks mitte see, kellel on suuremad masinad, vaid see, kellel on motiveeritumad inimesed. Arusaamas inimeste juhtimise kohta jõudis majandus sõjandusele järele. Herzberg tegi oma töös ühe põhjapaneva järelduse. Inimeste rahulolematust põhjustavad ühed, kuid nende rahulolu ja motivatsiooni kasvatavad hoopis teised faktorid. Rahulolematust vältides ei saa kasvatada motivatsiooni, samuti nagu motivatsiooni kasvatades ei saa vähendada rahulolematust. Rahulolematust vältivad ehk hügieenifaktorid on organisatsiooni üldised reeglid ja poliitika, töökorralduse otstarbekus, juhtimise kvaliteet, palk, füüsilised töötingimused, suhted töökaaslastega ja kindlustunne töökoha säilimise suhtes. Nende faktorite eest hoolitsemine organisatsioonis aitab vähendada

Motivatsioon versus hügieenifaktorid Milline näeb välja organisatsioon, kus hügieenifaktoritega on kõik hästi aga motivatsioonifaktorid on tähelepanu alt välja jäänud? Seal leiame eest inimesed, kes ei virise ja on üldjoontes oma töö ja tegevusega rahul. Reeglitest peetakse kinni ka siis, kui sellepärast tuleb mõni ebastandardne idee prügikasti visata, sest reegel võtab ju vastutuse enda peale. Samas ei ole selles organisatsioonis märgata silmapaistvaid tulemusi. Arendusettepanekuid tehakse harva ja tavaliselt viivad pikaajalised analüüsid ja detailsed plaanimisprotseduurid lõpuks otsuseni, et asja tuleks täiendavalt analüüsida. Muudatused organisatsioonis toimu-

Rahulolematust vältides ei saa kasvatada motivatsiooni, samuti nagu motivatsiooni kasvatades ei saa vähendada rahulolematust.

2 | 2015

JUHTIMINE

KRISTJAN PRII

rahulolematust. Kui soovime oma organisatsioonis kasvatada motivatsiooni, tuleb tegelda selliste küsimustega nagu inimeste isikliku arengu võimaldamine, edutamisvõimalused, vastutuse delegeerimine, eesmärkide saavutamine ja edu.

vad vaid pealesunnitud reaktsioonidena akuutsetele väliskeskkonna muutustele. Aeg-ajalt räägivad inimesed seal omavahel sellest, et tahaks nagu ära minna, aga samas lahkuvad vaid vähesed, sest nii on turvalisem. Pangem siia kõrvale organisatsioon, milles valitsevad suurepärased motivatsioonifaktorid, kuid hügieenifaktorid on unaruses. Seal käib pidevalt innukas toimetamine: inimesed võtavad endale ise vastutusrikkaid ülesandeid, teevad ettepanekuid uuendusteks ja viivad neid ka ise ellu. Ei hoolita palju sellest, kas formaalsed reeglid on asjakohased või täidetavad, sest reegleid rikkudes saab ehk tulemuse ja edu isegi kiiremini kätte. Kuid vaatamata sellele, et oluline osa organisatsiooni tegevusest seisneb seal tegutsevate inimeste igat laadi tunnustamises, on inimesed ikka rahulolematud. Nad väljendavad seda valjuhäälselt kohvitubades, suitsunurkades ja veidi vaiksemalt isegi formaalsetel koosolekutel. Olles pärast järjekordset sooritust kaaslaste ringis taas öelnud välja, et see on viimane kord, kui niisugustes tingimustes veel midagi tehakse, asutakse järgmisel hetkel õhinal uue ettevõtmise kallale. Sellisest organisatsioonist lahkutakse harva, aga siis enamasti täiesti pettunult ja läbipõlenult. Kas eelkirjeldatust tuli midagi tuttavat ette? Kaitseliit on juhtimise vaatevinklist nähtuna ülikeerukas organisatsioon, kus on läbi põimunud professionaalsus ja hobitegevus, sõjaväeline struktuur ja käsuliinid ning kodanikuühendusele omased demokraatlikud juhtimisosised. Vaadakem lahtise pilguga iseendasse, sest vastused selle jutu alguses esitatud küsimustele asuvad suuresti just seal. Ja õppimisest on ikka ka abi. Niisiis kutsun sind, Kaitseliidu vabatahtlik juht, Kaitseliidu kooli juhtimiskursustele. Seal uurime koos, kuidas minna edasi.

Kaitseliidi kooli kalenderplaan.

Märts

Esmaspäev

Aprill Mai Juuni

Neljapäev

12 Kaadri instruktori seminar, 12.–13.03

13 E-õppe instruktori workshop, 13.–17.04 14

1 Juhtimise meistriklass, 01.–05.06

8 Instruktori treeneri kursus, 08.–11.06

* SERE – survival, evasion, rescue, escape – , üleelamisõpe.

Kolmapäev

K AITSELIIDU KOOL

Teisipäev

2 | 2015

Märts–juuni 2015 Reede 27 Rühmaülema kursus 3. nv, 27.02–01.03

Laupäev 28

Pühapäev

Rühmavanema kursus 3. nv, 27.02–01.03 6 Instruktorikursus 1. nv, 06.–08.03

13 Kompaniiülema kursus 4. nv, 13.–15.03

10 11

Kompaniiveebli kursus 4. nv, 13.–15.03 20 Instruktorikursus 2. nv, 20.–22.03

Nädal

Rühmaülema kursus 4. nv, 20.–22.03

Rühmavanema kursus 4. nv, 20.–22.03 27 Juhtimine praktikas 2 (inimesele orienteeritud juhtimine), 27.–29.03

29 13

Laskeinstruktori kursus I 1. nv, 27.–29.03

5 14

Kompaniiveebli kursus 5. nv, 03.–05.04 10 Rühmaülema kursus 5. nv, 10.–12.04

12 15

Rühmavanema kursus 5. nv, 10.–12.04 17 Arengukava koostamise kursus, 17.–19.04

SERE* koolitajakursus 3. nv, 17.–19.04 24 Avaliku esinemise kursus (mõjuv esinemine), 24.–26.04

Instruktorikursus 1. nv, 24.–26.04 17

Tulejuhi kursus 1. nv, 24.–26.04 Kompaniiülema p kursus 6. nv, 24.–26.04 Kompaniiveebli kursus 6. nv, 24.–26.04 1

1 Arengukava koostamise kursus , 01.–03.05

K AITSELIIDU KOOL

3 Kompaniiülema kursus 5. nv, 03.–05.04

3 18

SERE* instruktorite täiendõpe, 01..–03.05 8 Instruktorikursus 2. nv, 08.–10.05

Rühmaülema kursus 6. nv, 08.–10.05

Rühmavanema kursus 6. nv, 08.–10.05 15 Laskeinstruktori kursus I 2. nv, 15.–17.05

22 Tulejuhi kursus 2. nv, 22.–24.05

29 Rühmaülema kursus 7. nv, 29.–31.05

31 22

Rühmavanema kursus 7. nv, 29.–31.05

5 Tulejuhi kursus 3. nv, 04.–07.06

Kompaniiülema kursus 7. nv, 04.–07.06

Kompaniiveebli kursus 7. nv, 04.–07.06 12 Juhtimine praktikas 1 (ülesandekeskne juhtimine), 12.–14.06

14 24

Instruktorikursus 2 (drill), 12.–14.06 19

26 Koolitajate seminar, 26.–28.06

26 27

Inimressursi arendamise õppesuund Sõjaväelise juhtimise õppesuund Teadmus- ja arendusjaoskond

2 | 2015

MEDITSIIN

Veriseid märkmeid Ukrainast MTÜ Vaba Ukraina on alates juunist 2014 saatnud esmaabivarustust Ukraina armeele. Meditsiinivaldkonnaga seotud tähelepanekuid ja kogemusi, mida sealne sõda on esile toonud, jagavad meditsiiniabiprojekti eestvedajad. Tekst: ANDRUS RUMM, KUIDO KÜLM

Artiklis esitatud materjalid on kogutud 2014. aasta detsembrikuisel reisil, mille käigus külastasime kaht Ida-Ukrainas asuvat välihaiglat ja vestlesime Ukraina kaitseväele meditsiinivahendeid koguvate vabatahtlike organisatsioonide ning eraviisiliselt mitmete lahingutepiirkonnas tegutsevate arstide ja sõjaväemeedikutega. Selleks, et hõlbustada vajaliku info kogumist ning et see oleks süsteemne ja kattev, koostasime asjakohase küsimustiku. Käesolevas artiklis esitatud info ei ole seega paari üksikisiku arvamus, vaid piisav statistiline kogum, et saada aimu Ukraina kaitseväe meditsiinisüsteemi toimivusest ja probleemidest.

Traumamehhanismid Lahingute alguses 2014. aasta suvel olid peamisteks traumapõhjusteks kuulihaavad, sügistalveks 2014 on lahingute iseloom muutunud ning enim traumasid on põhjustatud kildudest ja suurtükitulest tingitud 46

2 | 2015

põrutustest. Svatovo haigla ülema sõnul on 70%-l haiglasse jõudvatest patsientidest killuhaavad (tihti koos kaasuva põrutusega), 25%-l kuulihaavad ning 5%-l esineb põletushaavu. Vigastuste selline jaotumine on tingitud asjaolust, et lahingutegevuses kasutatakse peamiselt kaudtulerelvi.

Ravi Lahingus vigasaanud viiakse kohe suurde haiglasse ilma kompanii või pataljoni sidumispunkti läbimata. Probleemiks on evakuatsioon nn rohelisse ehk turvalisse tsooni. Transpordiviivitus rindelt tagalasse võib kesta isegi 1–3 päeva. Iseloomulik on ka see, et iga üksus viib oma haavatud haiglasse ise. Võõraid meedikuid ja sõidukeid ei usaldata. Vajadusel sõidetakse saateautoga kaasa. MIST raporteid ei kasutata osalt teadmatusest, osalt põhjusel, et neid pole aega või võimalust täita (pimedus, vihm, vastase tuli). Teave patsiendi kohta koostatakse vastuvõtvas haiglas.

NOVOJE VREMJA

Lahingupiirkonnas tehtud fotoreportaažil on näha, et vigastatu transpordiks kasutatakse Eestist pärit rohelist kanderaam-lebomatti

Parimaks evakuatsiooniveokiks peetakse UAZi (nn Tabletka), mis on hea maastikuläbivusega ja töökindel. Meditsiinisisseseadet tavaliselt nendes sõidukites pole. Evakueerimise käigus põhjalikumat abi ei anta, kui välja arvata massiivsete verejooksude sulgemine. Taktikalist meditsiinisidet peetakse 95% ulatuses mobiiltelefonidega. Põhjenduseks on seisukoht, et maastikul viibivat üksikut raadiojaama on vaenlasel oluliselt kergem tuvastada ja pommitada kui sealsamas tegutsevat sadat mobiiliklienti jälgida. Et piirkonna asustus on tihe, ei tundu mobiilside kasutamine liigseid probleeme põhjustavat. Kõnede koondumist teatud maastikuruumi siiski välditakse.

Esmaabivahendid CAT-žgutt ja rõhkside – osatakse kasutada. Tampoonimismarli – osatakse kasutada. Rindkere haavaplaaster – osatakse kasutada. 2 | 2015

MEDITSIIN

Dekompressiooninõel (ARS-nõel) – kasutada suurt ei osata. ARS-nõel paigaldatakse vajadusel alles haiglas. Larüngoskoop ja intubatsioonitoru (st intubeerimine) – ca 70% arstidest oskab kasutada ja teostada. Pulssoksümeetreid ei ole. Haavu õmmelda osatakse, aga napib vahendeid. Väiksemad rindelähedased haiglad on loobunud haavade õmblemisest, sest enamasti saadetakse vigastatu edasi mõnda suuremasse haiglasse ja sageli tuleb seal haavad täiendavaks puhastamiseks uuesti avada. Suured amputatsiooni- ja kõhuhaavasidemed on väga head – neid kasutatakse. Põletusgeel – osatakse kasutada, kuid geel ei ole külma ilmaga hea, parem on põletusside. Veenikanüüle ja infusioonravi teostavad arstid ja sanitaarinstruktorid (sanitaarinstruktor on midagi parameedikulaadset). Aspiraatorid – neid ei ole, aga kasutada osatakse. Ninatorud – neid ei jätku ja ei ole levinud, sanitaarinstruktorid oskavad kasutada. AMBU-süsteemid – pataljonis on neid 1–2 tükki, osatakse kasutada.

Sügistalveks 2014 on lahingute iseloom muutunud ning enim traumasid on põhjustatud kildudest ja suurtükitulest. Soojendusplaastrid – teatakse, kuidas kasutada, kuid neid ei jätku. Termolina – osatakse kasutada. Kolmnurkrätik – ei osata kasutada, pole kasutamistraditsiooni. Traumakäärid – vähelevinud, ei lõika läbi talveriietusest, kasutatakse nuga. Silmaplaastrid – Eestist saadetud on igati korralikud, väga head asjad. Tavaline lahas – osatakse kasutada, alumiiniumlahased jm. Vaagnalahas – neid ei ole. Kaelalahas – osatakse kasutada, aga neid ei ole. Kõrimaskid/kõritorud – leidub väga vähe ja kasutada kardetakse. Svatovo välihaiglas kasutatakse hingamisteede tagamiseks intubeerimist (kuigi kõritorude või kõrimaskide olemasolul eelistataks haiglaülema sõnul viimaseid, sest nende paigaldamine on lihtsam ja lülisambatrauma korral patsienti säästvam).

Veepuhastustabeltid – on kontrollpostides olevatele sõduritele igati abiks. Celoxi aplikaator – kasutada oskavad arstid ja sanitaarinstruktorid, sõdur ei oska. Otsmikulamp – individuaalne arstile ja sanitaarinstruktorile. Keemiline valgus – olemasolul kasutatakse telgi või varjendi valgustamiseks.

Meditsiinistruktuur ja väljaõpe Keegi ei vastuta, struktuure ei ole. Meditsiiniakadeemiast ei tule spetsialiste, kes valdaksid lahinguvälja esmaabi. Kogemusi ja oskusi jagatakse suust suhu, õpetatakse nii, nagu aega ja võimalust on. Kõik rindele minevad sõdurid saavad siiski esmaabiväljaõppe. Paraku on selle kvaliteet ebaühtlane ja võib juhtuda, et teatud teemad jäävad üldse käsitlemata.

Möödunud aasta augustist alates on lahingupiirkondadesse saadetud meditsiinivarustust ligi 130 000 euro väärtuses

2 | 2015

Side ja info Evakuatsiooniabi kutsutakse raadio või mobiiltelefoni teel. Grupi sanitaarinstruktor peab langenute ja haavatute üle arvestust ja edastab selle kõrgemale üksusele.

Transport ja meditsiiniline logistika Operatsiooniplaanis on kirjas telefoninumbrid, kust saab abi. Evakuatsioonisõiduk (99%-l juhtudest meditsiiniseadmeteta tavasõiduk) tuleb kohale koordinaatide järgi. Haavatute kogunemispunkt määratakse kindlaks enne lahinguoperatsiooni. Abi kutsutakse sageli välja mobiilitelefoni teel. Teave haavatu kohta edastatakse esmalt oma üksuse ülemale (näiteks rühma-, roodu- või kompaniiülemale) või otse haiglasse. Kanderaame ja kandematte pole viimase ajani kasutatud, vabatahtlikud on hakanud neid tooma alles hiljuti. Haavatute kandmiseks kasutatakse tavalisi linasid ja tekke.

pärast esimesi surnuid ja haavatasaamisi.

TCCC põhimõtete tundmine Palju sõltub sõdurite isiklikust huvist ja sellest, kas on läbitud vastavad kursused. Üldine huvi meditsiinitemaatika vastu on siiski kesine. TCCC (Tactical Combat Casualty Care) põhimõtteid teab terve Ukraina peale umbes 500 inimest, ent puudub kõrgem otsus nende üldiseks rakendamiseks. Terrorismivastase eriüksuse (ATO) tegevuse alguses ei antud mobilisatsioonikutse saanud arstidele struktuuris arsti staatust ja neid rakendati muudes tegevustes. Tihti juhtus, et väljaõppinud arstid pandi üksustes sanitari kohale. Selle tulemusena ei taha arstid enam ATOsse minna. Lahingute alguses suvel 2014 läksid paljud meedikud lahingutsooni vabatahtlikult oma puhkuse ajal. Hiljem hakati haig-

latest uurima, kus arst on. Kui arst lahinguväljalt õigeks ajaks tagasi haiglasse ei tulnud, kaotas ta töö. Palka rindel olevatele arstidele ei maksta. Rohkesti võib tähele panna organisatsioonilisi puudusi meditsiinipersonali kaasamisel.

Kaitsevahendite olemasolu ja efektiivsus (vestid, kiivrid jm) Kevlarkiivrid on väga head ja aitavad palju. Killuvestide puhul kehtib ukrainlastel põhimõte, et mida raskem, seda parem. Viimasel ajal on vastane hakanud lahingutegevuses ulatuslikumalt kasutama suurekaliibrilist 12,7 ja 14,5 mm laskemoona, mille vastu kuulivest kaitset ei paku. Selle tulemusena ei taheta enam üldse kuuliveste kasutada. Samuti ei kaitse vest hästi reaktiivmiinipildujate (Grad) miiniplahvatuste lööklaine korral, põhjustades hoopis lisavigastusi, ega vähenda oluliselt lööklaine mõju.

Väljaõpe ja oskused

Moraal

Üksikvõitleja väljaõpe varieerub, see võib olla väga hea või väga halb. Pole harjutud meditsiini peale mõtlema ja esmaabivahendeid kasutama. Sanitare on vähe, mõned üksused pole üldse esmaabist huvitatud. Rünnakul arvestab pealetungiv üksus sellega, et järeltulev üksus korjab haavatu üles. Meditsiiniabi kultuur on nõrk. Huvi hakatakse tundma

Evakuatsiooniautosid tulistatakse, tulistatakse ka tsiviilkiirabi. Moraal on kõrge, lahingusse minnakse ka ilma esmaabivahenditeta. Harvad pole juhud, et stressiolukorras tegutsev sõdur haavatasaamist esialgu üldse ei taju. Samas on paljudel juhtudel teadvusetu või desorienteeritud haavatu esimeseks abistajaks olnud just kaasvõitleja(d).

Iga üksus viib oma haavatud haiglasse ise. Võõraid meedikuid ja sõidukeid ei usaldata.

MEDITSIIN

Kulumaterjali kõrval on Ukrainasse lähetatud ka eluletoovat aparatuuri. Näiteks töötavad Donbassis Eestist pärit hingamisaparaat ja aspiraator

2 | 2015

Iganenud arusaamad, esmaabivõtted, vahendid ja põhimõtted Tundub, et Ukraina armees on uppuja päästmine tihti uppuja enda asi. Rotatsioonil tehakse esmaabivahendite kontroll, et paunad ei oleks tühjad. Mõnikord jagatakse vahendeid üksusesiseselt. Osa vahendeid jagatakse välja kontrollpostidepõhiselt, üksuse rotatsioonil jääb varustus kontrollpostile. Roosade Nõukogude kummižguttide kasutamine on osutunud ebaefektiivseks. Žgutid purunevad ja muutuvad märjaks või veriseks saades libedaks ega peata massiivset verejooksu. Kummižgutte vahetatakse jõudumööda välja tänapäevaste CAT- ja SOFT-žguttide vastu. Ukraina üksikvõitleja esmaabipaun (IFAK) – kui see on olemas – sisaldab tavaliselt kummižgutti, suuremat haavasidet ja kahest osast koosnevat süstalt valuvaigistiga. Lisaks on seal sõduri enda meelest vajalikud vahendid, nagu plaastrid või külmetusrohud. Eestis tehtud Galvi-Linda individuaalne meditsiinitasku mudel 112-003-03 on osutunud ukrainlastele liiga väikeseks kahel põhjusel.

2 | 2015

Esiteks saab Gradide rünnakus inimene sageli 6–7 haava ja esmaabitaskusse peab mahtuma rohkem sidemeid (praegusesse taskusse mahub lisaks žgutile hädapärast ainult kaks kuuetollist sidet). Teiseks, et ukrainlastel jaosanitari pole, jagatakse üksiksõdurile kätte sellevõrra rohkem esmaabivarustust. Kõige paremini on Ukrainas meditsiinipaunana end õigustanud Galvi-Lindas toodetav traumakott 111-68. Ilovaiski piiramisrõngas olnud pataljoni Donbass võitlejate sõnul päästsid need traumakotid

Kõige paremini on Ukrainas meditsiinipaunana end õigustanud Galvi-Lindas toodetav traumakott 111-68.

OLEKSANDR KLIMENKO/GOLOS UKRAINI

MEDITSIIN

Suhted rindeüksustes on kamraadlikud ja toetavad. Üksteist sinatatakse sõdurist pataljoniülemani .

mitme sõduri elu, sest võimaldasid lahinguväljale rohkem sidemeid ja žgutte kaasa võtta.

Psüühiline trauma Psüühilisi traumasid esineb palju. Osa võitlejaid ei pea reaktiivmiinipildujate rünnakutele vaimselt vastu. Psüühilise trauma ennetuse ja tagajärgedega aga ei tegelda. Enamasti aitavad sõdurit vanemad lahingukogemusega kaasvõitlejad või üksuse ülem (kes on tavaliselt elukogenud ja eakam ohvitser). Haiglates on olemas ka kaplan. Haiglates ja sanatooriumides püütakse siiski osutada esmavajalikku rehabilitatsiooniabi nii, kuidas võimalused seda lubavad. Paljud haavatud ja lahingutes osalenud kogevad hiljem tsiviilelus posttraumaatilist stressi ja depressiooni. Koordineeritud rehabilitatsioonisüsteem seni puudub.

Toetus meditsiinivaldkonnale Suuremates linnades on mitmeid väga häid haiglaid. Ladudest jagatakse välja vanu 1970ndate ja 1980ndate esmaabipakke, kuid sageli on neist alles vaid tühjad karbid.

Meditsiinisüsteemi ja meditsiiniüksusi väga ei ole, sest need saadeti laiali enne sõda. Humanitaarabi saatmine nõuab altkäemaksu. 90% vajalikest vahenditest on saadud vabatahtlike poolt toodud abina (kodanikualgatuse korras loodud ühendused, kes abistavad rindel võitlevaid üksusi). Lahingupiirkonnas olevatest haiglatest on seal varem töötanud tsiviilmeedikud sageli põgenenud ja nende aset täidavad haigla läheduses baseeruva üksuse sõjaväelased või vabatahtlikud meedikud.

Muud tähelepanekud ja probleemid Ukrainas on palju rahvast, haritud inimestest puudust ei ole. Märkimisväärne roll on improviseerimisel. Sõdurid, kes peavad minema lahingupiirkonda, soetavad võimaluse korral endale ise oma raha eest kvaliteetse varustuse: välivormi, kuulivesti, kiivri. Suhted rindeüksustes on kamraadlikud ja toetavad. Üksteist sinatatakse sõdurist pataljoniülemani. Alkohoolikute ja narkomaanidega tegeldakse vastavalt vajadusele (hoitakse eraldi). Kõigi positsioonide juurde kaevatakse ka kaevikud või varjendid. Jao ja rühma tasandi esmaabisituatsioone pole Ukraina üksustes läbi mängitud. 4. septembril 2014 Dmitrovkale sooritatud raketirünnakus (Grad) said surma ja vigastada need, kes ööbisid mugavuskaalutlustel telkides, mitte varjendites. Lahinguvälja esmaabile ei panda piisavalt rõhku. Pädev esmaabi on võitlevast sõdurist kaugel – tavaliselt alles rühma tasandil. Sõjalises struktuuris puuduvad jaosanitarid ja varustus esmaabivahendite lahinguväljale kaasavõtmiseks on puudulik (paunad).

Riik on seadnud Kaitseliidu ülesandeks olla mobilisatsiooni kaitsev jõud, mis on valmis ad hoc vaenlasele vastu astuma. Imelikul kombel on malevlastele antud kodusele hoiule relvad, ent mitte isiklikke esmaabipaunu ega jaosanitaripaunu. Kuigi Eesti kaitsevägi on koostanud vajaliku meditsiinivarustuse nimekirjad, on tegelikkuses kaitseliitlaste varustatus väga ebaühtlane, ekstreemsematel juhtudel on malevas võitlejatele välja antud vaid Rootsi traumaside ja kolmnurkrätik. Arvestades võimalusega, et Kaitseliit peab alustama lahingutegevust enne mobilisatsiooni läbiviimist, oleks asjakohane varustada kõik Kaitseliidu lahinguüksuste sõdurid täielikult komplekteeritud isiklike esmaabipaunadega (IFAK ehk Individual First Aid Kit) ning jaosanitarid kodusele hoiule antud täielikult komplekteeritud traumapaunadega, näiteks Galvi-Linda traumapaun nr 111.68. Just nagu relvi, võiks ka sanitaarpaunu igal aastal kontrollida. Kindlasti tuleb väljaõppe käigus harjutada üksuse drille haavatasaamiste puhul ning kontrollida meditsiiniplaani ja evakuatsiooni toimivust. Sõduri saatmine lahingusse ilma vajalike esmaabivahenditeta on kuritegelik ja hoolimatu. Näib olevat ülim aeg arvestada Ukraina sõja kogemustega ka Kaitseliidu väljaõppes. Kurb tõsiasi on, et esmaabiväljaõpe Kaitseliidu malevates on ebaühtlane ja võitlejatel puuduvad vajalikud efektiivsed esmaabivahendid. Malevate meditsiiniteenistustel puudub võimalus ja ressurss tänapäevaste esmaabivahendite hankimiseks ja väljaõppel kasutamiseks: pole piisavalt rõhksidemeid, CAT-žgutte, rindkereplaastreid jm. Olukorra parandamiseks oleks vaja: 1) raha eraldamist meditsiinialaseks väljaõppeks ja esmaabivahendite soetamiseks. Järjekindlat ja süsteemset meditsiinivaldkonna arendamist malevates Kaitseliidu peastaabi toetusel; 2) kõigi Kaitseliidu lahinguüksuste sõdurite varustamist täielikult komplekteeritud isiklike esmaabipaunadega (IFAK) ja jaosanitaride varustamist kodusele hoiule antud täielikult komplekteeritud Galvi-Linda traumapaunadega nr 111-68; 3) maleva eelarvesse kuluvahendite ettenägemist nüüdisaegsete esmaabivahendite kasutamiseks väljaõppes. Malevatele õppuste läbiviimiseks piisava koguse õppepaunade ja kuluvahendite tagamist; 4) maleva lahinguharjutustesse reaalsuslähedase meditsiinifaktori planeerimist: üksuste lahingutegevuse meditsiiniplaan, süsteemne ja regulaarne TCCC-õpe, meditsiinilise evakuatsiooni drillid ja muu (kui õppustel ei harjutata lahingus kannatanu käsitsemist, evakuatsiooni teostamist ja abi andmist ning kui kohtunikud määravad kõik „surnuteks“, ei tule meedikud ühel hetkel enam õppustele või leiavad endale rakenduse laskurite või kuulipilduritena. Tulemuseks on mõttetu ajaja ressursikulutus ning malevate esmaabivõimekuse kahanemine, mis tähendab ka üldist võitlusvõime kadu); 5) kui kaitseliitlastele ei suudeta vajalikke esmaabivahendeid tagada, öelda see selgesõnaliselt välja, et igaüks teaks need ise hankida ega loodaks riigilt saadavale varustusele; 6) sõdurioskuste baaskursusel õpetatavate meditsiinimoodulite ühtlustamist. Hetkel teeb iga malev omamoodi: osa korraldavad kahepäevase kursuse Naiskodukaitse meditsiinimooduli kava järgi, osa ühepäevase ja osa räägib 6–8 tundi lahingustressist ja hügieenist. Pole siis ime, et esmaabi ei osata anda ja isegi sidumine tekitab raskusi; 7) ühtne kava koostamist jaosanitaride koolituste ja täiendõppe läbiviimiseks, et vältida olukorda, kus ilma rakenduseta jaosanitarid kaotavad ajapikku pädevuse ja iga malev nokitseb omaette; 8) Kaitseliidu peastaabi poolt juba koolitatud parameedikute ja Kaitseliidus tegutsevate õdede täiendõppevõimaluste planeerimist ja loomist. Eesti on väike ega saa endale lubada ignorantsusest tingitud kaotusi. 2 | 2015

MEDITSIIN

Mõtteid Kaitseliidu esmaabivõimekuse parandamiseks

MART ROOS

AJALUGU

Punkriotsijad Erich, Salme, Laine ja Meelis 1988. aasta suvel Lükkäs

Taastatud Lükkä punker aitab mälestada

sealseid metsavendi Detsembris 1945 andis üheksa metsavenda Lükkä lahingus oma elu kodumaa eest. Et neid mitte unustada, taastasid tublid Võrumaa mehed üle poole sajandi hiljem punkri selle algses asukohas. Tekst: INDREK HUNT

2 | 2015

Lükkä punker ehitati 1945. aasta alguses Lükkä küla lähedal asuva Luhasoo (Keretü soo lõunaosa) servale soisesse metsa maapealse palkehitisena. Nii Lükkä kui ka teisel pool Mustjõge asuva Luhametsa küla lähimad talud jäid punkrist umbes 1,5 km kaugusele. Friedrich Luku kui pealiku juhtimisel võtsid punkri ehitamisest osa koos ümbruskonnast kogunenud metsavendadega arvatavasti ka kaks Haukka luuregrupi meest. Need olid 1944. aasta suvel Soomest Eestisse saabunud Võrumaalt pärit Harald Keem ja Viktor Lukk, kes samuti end seal varjama hakkasid.

Peatset lääneliitlaste sekkumist oodates koguti infot Vene okupatsioonivägede kohta, kasutades selleks ka õpilasvastupanuorganisatsioonide abi. Otsesest relvastatud võitlusest kohapeal esialgu hoiduti, kuid üritati saada raadioühendust Rootsiga ja otsiti kontakte teiste Võrumaa metsavendade salkadega, et asuda üksikute üksuste tegevust koordineerima. Oma punkrit hakati kutsuma 10. Roheliste Partisanide Pataljoni staabiks. Sinna mahtus ööbima kuus meest, aga kui mehi juurde tuli, ehitati magamislavatsile teine korrus peale ja nii mahtus magama kuni 12 meest. Et punkri

Lükkä punkrilahingus hukkunud metsavennad 1. Harald Keem (22) 2. Arnold Kuus (44) 3. Vambola Lukk (19) 4. Viktor Lukk (22) 5. Mihkel Lõhmus (50) 6. Henn Pihlapuu (17) 7. Edgar Raudsepp (35) 8. Kalju Rebane (22) 9. Tundmatu metsavend

Ülevi Rohtla mõned hetked pärast punkrikoha avastamist

visati läbi akna sisse käsigranaat või ka mitu ja kohe avati väljast punkri pihta tuli. Keem jõudis karjatada „Meid rünnatakse!“ ja varises maha. Plahvatuses ja tule avamisel said kohe surma Harald Keem ja Vambola Lukk, Kristjan Tuvike kaotas hetkeks teadvuse. Ülejäänud metsavennad jooksid või roomasid välja ning avasid piirajate pihta tule. Granaadiplahvatus lõi laiali küdeva punkriahju ja põlevad tukid süütasid purunenud petrooleuminõu ning punker võttis kiiresti tuld. Varsti oli ehitis üleni leekides ning muutis metsaaluse täiesti valgeks. Pimeduses asetsevale laskurroodu ahelikule olid põleva punkri ümber lamavad metsavennad valgustatud märklaudadeks. Peale tulevahetust jäid lumele lebama kuue ja põlevale punkriasemele kolme metsavenna surnukehad. Kolmel metsavennal – Erich Sepal, Arnold Ottanil ja Krist-

AJALUGU

Lükkä punkrilahing Et punkri asupaika teati juba laialdaselt, olid Harald Keem ja Viktor Lukk ehitanud endale uue punkri, mis asus vanast 5–6 kilomeetri kaugusel. Jõulud veedeti veel vanas elupaigas. Laiali hajuda otsustati 28. detsembril nii, et Haukka luurajad lähevad oma punkrisse, teised varjavad end esialgu seal, kus saavad. Et KGB-l oli õnnestunud punkrisse sokutada oma nuhk, said nad kolimise ajalisest plaanist teada, kuigi arvatavasti alles viimasel hetkel. 27. detsembri õhtul peeti punkris väike oleng puskariga, miinilõksud olid metsast eemaldatud. Valvet välja ei pandud, sest valvsust oli uinutanud miilitsa levitatud teade ümberkaudsetes külades stiilis „meil on kõik järele uuritud – siin metsades küll mingeid metsavendi pole“. Ööl vastu 28. detsembrit 1945 valitses metsas täielik pimedus, taevas oli lauspilves, maas oli lumi. Punkris viibis sel ööl 12 metsavenda. Mõned olid jõuludeks koju või sugulaste-tuttavate poole läinud. Nii ei viibinud punkris alalistest elanikest Kalju Kirbits, aga võib-olla veel mõni. Samas olid teisel jõulupühal punkrisse juurde tulnud metsavennad Vaabinast Arnold Ottan ja Mihkel Lõhmus ning 27. detsembril tuli lendlehti paljundama kooliõpetaja Edgar Raudsepp Kasaritsast. Ta jäi ka ööbima. Punkri uksepoolses metsas võttis end poolkaares ahelikku Võrus paikneva NKVD eriväeosa 4. laskurrood. Rünnak algas varahommikul kell 5, päikesetõusuni oli aega neli tundi. Tavaliselt NKVD metsas asuvaid punkreid öösel ei rünnanud. Antud juhul olid nad seda aga sunnitud tegema, sest info metsavendade plaanitavast laialiminekust said nad ilmselt liiga hilja ja päevast rünnakut ei jõutud kavandada. Küllap oli neil hea teejuht, kes suutis ründajad ka öises metsas täpselt kohale viia. Kella viie ajal magasid kõik metsavennad peale Harald Keemi, kes küttis laua ääres istudes ahju ja luges. Nagu ta raadio sisse lülitas,

L I S A T E AV E

MART ROOS

alaliste elanike arv aja jooksul kasvas ja mõned ka lahkusid, levis info punkri olemasolust rahva hulgas lubamatult laiali. Lisaks lonkas metsavendade seas distsipliin, millele aitas kaasa nende rohke varustamine puskariga.

2 | 2015

jan Tuvikesel – õnnestus siiski eluga pääseda. Tulekahjus hävis punker koos selle sisustuse ja KGB meelehärmiks ka võimalike dokumentidega. Laskemoona plahvatused kestsid veel umbes poolteist tundi.

Ellujäänutest

2012. aasta juunis käisid endised Võru kooliõpilaste vastupanuorganisatsioonide liikmed oma igasuvise kokkutuleku raames ka Lükkä lahingus langenutele austust avaldamas. Vasakult: Luule-Laine Tõmotko (Johanson), Valve Pormeister, Roland Parv, Leonora Jaik (Kuslapuu), Asta Klais, Kalju Aarop, Selma Palginõmm (Pragi), Asta Mugra (Eher) ja Mango Daniel

Mätaste vahel pesuväel roomates ja läbipääsu otsides sai ta kuuli reide. Punkrist eemal tõusis mees püsti ja jooksis kraavi suunas, saades joostes veel teisegi kuuli jalga. Sügavat kraavi mööda pääses Tuvikene haarangust välja, värske lumesadu kattis verejäljed ja külm peatas verejooksu haavadest. Tema kadumist NKVD-lased ei märganud ja jälitama ei asutud. Nii Tuvikese kui ka Ottani arreteeris KGB mõned aastad hiljem, kuid nende seost Lükkä punkriga ei avastatud. Ragina ja plahvatuse peale ärkas üles ka Erich Sepp. Pärast kerget unesegast hetke sai ta aru, et punkrit rünnatakse ja mitmed mehed on pihta saanud. Pesuväel haaras automaadi ja tormas ukse juurde – seal oli juba ees teisi mehi välja pürgimas. Ta tulistas uksel oma automaadi tühjaks ja sai kuulist käsivarde läbiva lihashaava, roomas seejärel läbi plahvatuse tekitatud augu seinas punkrist välja ja jooksis kaugemale metsa. Sepp tegi peatuse,

et rebida särgist sidemeid ja siduda nendega verised jalgu. Edasi jooksis oma venna tallu Sännas, kus sai riided selga ja süüa. Hiljem haigestus ta metsavennana tuberkuloosi ja lootusetus seisus haigena lasi end 1951. aasta kevadel Kurvitsa punkri lähedal maha. Kaaslased matsid Erich Sepa punkrilähedasse metsatukka mitte kaugele Ahitse järvest. Äraandjate osas on mitu lahtist otsa. Üks võimalus on, et üheksas langenud tundmatu metsavend oligi punkri kunagine elanik ja teejuht, keda julgeolek oli informaatorina kasutanud. Et granaadi või granaadikimbu viskamiseks punkriaknasse tuli minna päris lähedale, võis viskaja saada kohe alanud tulevahetuses ka pihta. Teiseks võis olla koputajaks keegi metsavend, kes Arnold Ottani sõnul lunis pealikult Harald Keemilt luba minna koju just rünnaku eelõhtul. Kolmandaks võis teejuhiks olla mõni kohalik hävituspataljoni mees, kes jahimehena piirkonda hästi tundis.

MART ROOS

AJALUGU

Arnold Ottan roomas pärast plahvatust napis riietuses koos püssiga punkrist välja ja läbi piirajate aheliku, väidetavalt haavates raskelt kaht NKVD eriväelast. Tüki maad kaugemal tõusis ta püsti ja liikus poolteise kilomeetri kaugusel asuvasse Eheri tallu, kust sai saapad jalga ja riided selga. Koertega jälitajate eest pääses ta minema, hüpates tuttava talumehe ree peale. Kristjan Tuvikene, kes kaotas pärast granaadiplahvatust teadvuse, ärkas, kui punker juba seest põles. Teised olid juba väljas ja laskmine käis. Lükates enda pealt Vambola Luku surnukeha, haaras ta automaadi ja roomas punkriuksest välja.

Punkrikoha otsimist alustasid 1988. aastal Salme Niidumaa (Tamp), Laine Roos (Tamp), Mart Roos ja Meelis Roos.

2 | 2015

INDREK LIND

AJALUGU

Maikuus 2010 avati endises Nursi koolimajas metsavenna tuba, mille sisustamisel kasutati põhiliselt punkrikohalt leitud esemeid

MART ROOS

Punkrikoha otsingud Punkrikoha otsimist alustasid 1988. aastal Salme Niidumaa (Tamp), Laine Roos (Tamp), Mart Roos ja Meelis Roos. Salme oli 1945. aastal 15-aastasena korduvalt koos sõbranna Agnes Eheriga abistanud metsavendi mitmesugustel vedudel, sest nende perel oli hobune. Õed Salme ja Laine elasid emaga tookord Lükkäs Metsa talus umbes 2 km kaugusel punkrist, aga kumbki neist polnud omal ajal punkri juures käinud. Nende isa Vidrik Tamp oli 1944. aasta sügisel arreteeritud ja Venemaa vangilaagris juba järgmisel aastal arvatavasti ka surnud. Kuigi nüüd kutsuti teejuhiks toona punkri lähedal elanud usaldusväärne mees Erich Ermel, jäi rohkem kui 40 aastaga looduse poolt „maskeeritud“ punkrikoht leidmata. Ka mitmel järgmisel retkel oli tulemus sama. 1990. aastail, juba taastatud Eesti vabariigis, otsisid punkrikohta kümmekonnal otsinguretkel veel mitmed meeskonnad. Nüüd olid otsingute algatajaks Võrumaa metsavendluse uurija, endine Võru õpilasvastupanuliikumises osaleja Kalju Aarop ja tema represseeritud kaasõpilased samadest vastupanuorganisatsioonidest. Neist Asta Mugra (Eher) ja Mango Daniel olid omal ajal õpilasorganisatsioonide sidemeestena paaril korral isegi

Lükkä punkri taastamistööde põhiraskust kandsid kolm meest, kes ei puudunud ühegi olulise tööetapi juurest. Need olid Aare Pruus, Olev Suits ja Mart Roos

MART ROOS

Esimene vabatahtlike punkritaastajate ühistöö oli palkide koorimine 2010. aastal. Vasakult: Andres Anderson, Olev Suits ja Aare Pruus

2 | 2015

MART ROOS

Kui punker valmis sai, märgistati palgid ja hoone võeti lahti, et see õigesse asukohta toimetada

AJALUGU

dadele mälestuskivi püstitamiseks. Vajalik raha saadi kokku inimeste annetustest, Võru vallalt ja Eesti represseeritute fondist. Korraldusliku poole pealt toetas asukohavald Rõuge. Mälestuskivile kõige sobivama kohana jäi peale maanteeäärne paik Nursis, Lükkäle viiva teeotsa juures, kus kivi pidulikult 2009. aasta 30. mail ka avati.

MART ROOS

Otsinguid kroonis edu

2011. aasta sügisel tuli vabatahtlikel asuda saabunud materjalist punkrit oma õigel kohal üles ehitama

2 | 2015

punkri juures käinud. Paraku oli aeg looduses oma töö teinud ja needki retked jäid tulemusteta. 2000. aastate alguseks vaibus otsijate tuhin ja otsingutes tekkis pikk vaheaeg. Endine õpilasvastupanugrupi liige Valev Kaska hakkas otsima toetust ja korraldama tegevust Lükkä punkrilahingus langenud metsaven-

Kuuldused plaanitavast Lükkä metsavendade mälestuskivi rajamisest ergutasid taas ka punkrikoha otsijaid. Pärast mitmeid katseid õnnestus Mart Roosil ja Ülevi Rohtlal ligi 30-hektarilisest metsamassiivist metalliotsijate abil 2008. aasta 13. juulil punkrikoht siiski lõpuks üles leida. Maikuus 2010 avati endises Nursi koolimajas metsavenna tuba, mille sisustamisel kasutati põhiliselt punkrikohalt leitud esemeid: lendlehtede trükkimisel kasutatud trükimasin, raadiojaama osad, tules hävinud laskemoona tükid jne. Metsavenna tuba valmis Arnold Undi kavandi järgi koostöös Rõuge vallavalitsuse ja Nursi raamatukoguga ning on külastajatele avatud samaaegselt raamatukoguga. 10. oktoobril 2009 paigaldati Pruusa Aare poolt punkrilahingu kohale metallist ajutine rist, mis seisab seal tänini, kuigi Nursi mees-

Juba Lükkä punkrilahingus langenute mälestuskivi avamise aastal sai alguse traditsioon austada Eesti vabaduse eest langenud metsavendade mälestust iga aasta 28. detsembril kell 12 küünalde süütamisega Nursis mälestuskivi juures

tööetapi juurest alates soost palkide vahetäiteks sambla kohaletassimisest ja palkide seinaladumisest kuni katuse tõrvamiseni. Mehed, kelle vabatahtlikule abile võisid need kolm eestvedajat alati lootma jääda, olid Mati Alvela, Lembit Ploom ja Ülo Pettai. Aga päris kõigi abiliste nimesid, kaasa arvatud kaugemalt tulnud kaitseliitlased, ei jõuaks siia ära mahutada. Ukse ja akna kinkis Nursi puutöömeister Mati Alvela, punkriahju aga annetas fotograaf ja kaitseliitlane Urmas Koemets. Kui 2014. aastal valmisid laudtee üle kõige soisema teelõigu ja sild üle teed tõkestava peakraavi, oligi punker esimeste huviliste vastuvõtuks valmis.

Kolme metsavenna haud Üks punkri taastamisel kaasalööjatest oli ka sõjahaudade uurimise spetsialist Arnold Unt Tartust, kelle sugulane Henn Pihlapuu oli punkri-

Aare Pruus käis välja ka julge ja tookord peaaegu teostamatuna tundunud idee taastada punker originaalkujul oma õiges kohas.

lahingus hukkunute seas. Ta osales punkriehitusel ka 6. novembril 2011, tassides sinna seljas üle soo ligi kilomeetri kauguselt laelaudu. Ühel seljasirutamishetkel läks ta ehitusplatsi ümbrusse väikesele jalutuskäigule. Nimelt oli ta juba kaks aastat otsinud tulutult kolme Lükkä punkrilahingus langenud metsavenna matmiskohta. Seekord läks ta kontrollima üht kahtlasena tundunud sammaldunud kohta vähem kui 30 m kaugusel punkrist. Pistnud käed mudasesse pinnasesse, selgus et ta oligi leidnud kauaotsitud matmiskoha. Pärast väljakaevamisi ja läbiviidud uuringuid maeti meeste põrmud kohaste auavaldustega 2013. aasta septembris Vastseliina kalmistule metsavendade ühishauda. Tänaseks seisab seal Mati Karmini loodud kolmest kaunist graniitkuusest mälestusmärk. Juba Lükkä punkrilahingus langenute mälestuskivi avamise aastal sai alguse traditsioon austada Eesti vabaduse eest langenud metsavendade mälestust iga aasta 28. detsembril kell 12 küünalde süütamisega Nursis mälestuskivi juures.

AJALUGU

Punkri taastamine 2010. aastal osteti Riigimetsa Majandamise Keskuselt palgid ja järgmisel suvel alustati Nursis Pruusa Aare koduõuel punkri ehitamist. Kristjan Tuvikese kirjelduste põhjal tegi Valev Kaska punkrist esimese eskiisi, mille põhjal koostas arhitekt Jaan Vene omapoolse kingitusena kõigile tänapäeva nõuetele vastava projekti. Palkseinte ülesraiumise 2011. aasta suvel oli nõus enda peale võtma tõeline professionaal palkehituse alal, Nursi mees Madis Jaaska. Kui punker valmis sai, märgistati palgid ja hoone võeti lahti. Nüüd tuli jääda sobivat ilma ootama, et traktoriga üle soise pinna punkrikohale võimalikult lähedale saada. Augusti teisel poolel jõudis soo üsna pika kuivaperioodi jooksul sedavõrd taheneda, et traktorist Tarvi Tuusis sai materjali üsna lähedale vedada. Seljas jäi palke tassida veel pisut üle saja meetri. Hiljem tuli tassida laematerjali ja laudtee detaile ligi kilomeetri kauguselt mööda märjemat pinnast ja iga kord olid Nursi meestele abiks nii Rõuge, Vastseliina kui ka Antsla kaitseliitlased. 2011. aasta sügisel tuli vabatahtlikel asuda saabunud materjalist punkrit õigel kohal üles ehitama. Lükkä punkri taastamistööde põhiraskust kandsid kolm meest. Need olid Aare Pruus, Olev Suits ja Mart Roos, kes ei puudunud ühegi olulise

ARNOLD UNT

tel oli plaanis see peagi kohapealse omakujundatud maakiviga asendada. Aare Pruus käis välja ka julge ja tookord peaaegu teostamatuna tundunud idee taastada punker originaalkujul oma õiges kohas. Paar nädalat hiljem tuli sama mõttega välja Valev Kaska, kellel oli mälestuskivi rajamise ja raha otsimisega juba mingi kogemus olemas. Tema mõtet toetas ka Viljandi poliitvangide ühendus eesotsas Gunnar Grünthaliga, kellelt saadi olulist toetust ehituseks vajalike palkide ostmiseks. Valev Kaska nimetas tookord, 2010. aastal seda kolmikobjekti – mälestuskivi, metsavenna tuba Nursi endises koolimajas ja taastatud Lükkä punker – Lükkä memoriaaliks.

Allikad: Aarop, Kalju. 10. Roheline Partisanide Pataljon. Kultuur ja Elu, 3. 2007. URL http:// kultuur.elu.ee/ke489_metsavennad.htm. Kaska, Valev. Mälestused. Oma Maa. 04.2012–05.2013. Roos. Mart. Mälestused ja fotod. 2 | 2015

AJALUGU

TARTU.EE

Vaade Tartule 1929. aastal

Tartu vanimast Kaitseliidu üksusest Vabadussõjajärgne Kaitseliit oli justkui olemas, kuid oma ülesannete täitmiseks võimetu. Et valitsuse seisukohad olid ebaselged ja olukord äärmiselt tõsine, tuli hakata vastuaktsioone organiseerima n-ö eraviisiliselt. Tekst: KALEV KONSO

2 | 2015

Vabadusristi Vendade Ühendus ei olnud sõjaline organisatsioon, vaid ühiskondlik selts, mis asutati 1923. aastal Tartus. Tegemist oli Vabadusristi kavaleride esimese piirkondliku ühendusega, mis järgnevatel aastatel kujunes üleriigiliseks organisatsiooniks. Selts ühendas ainult aktiivsemaid ehk väikest osa Vabadusristiga autasustatud Vabadussõja veteranidst.

Vabadusristi Vendade Ühendus sai alguse Tartus Vabadusristi kavaleride ühtseks organisatsiooniks koondamise vajadus tõsteti avalikult üles juba 1922. aasta veebruaris Tartus. Kolonel Siegfried Pindingu VR I/2, II/2 algatatud idee teostamiseni jõuti siiski alles 23. veebruaril 1923. Tollel päeval kogunes Tartu raekotta esialgsele nõupidamisele paarkümmend Vabadusristi kavaleri, kes otsustasid asutada Tartu Vabaduseristi Vendade Ühenduse (TVVÜ). Ajutise juhatuse

esimeheks valiti kolone Pinding ja ühenduse motoks sai „Vabale Eestile truu surmani!“. Järgmisel päeval, 24. veebruaril peeti 2. jalaväerügemendi ohvitseride kasiinos TVVÜ ametlik asutamiskoosolek. Seal osales juba 97 Vabadusristi kavaleri. Ühendusel läks korda koondada üksjagu Vabadusristi kavalere ja toetajaliikmeid Tartus ja Tartu maakonnas, nii et 1924. aasta oktoobris oli liikmeid juba 232 (114 tegevliiget ja 118 toetajat). Samal aastal hakati organisatsiooni üle-eestiliseks kujundama. Tähelepanuväärseimastest ettvõtmistest, mis korraldati järgnevatel aastatel, võib märkida Vabadusristi vendade hoiulaenukassa loomist ning Vabadusristi vendade ja nende perekondade aineliselt toetamise reeglite kinnitamist, samuti Vabadusristi Vendade Ühenduse (VRVÜ) matmiskassa, matmise korra ning matusepaikade soetamise ja korrashoidmise reeglite kehtestamist.

1924. aasta sügisel hakkas Eestis ilmnema kommunistliku mässu oht. Nii kohalike kui ka üle riigipiiri tulnud põrandaaluste punategelaste arreteerimiste käigus selgus, et ette valmistama oli hakatud suuremaid rahutusi ja korrarikkumisi. Vabadussõjaaegne Kaitseliit oli küll nime poolest olemas, kuid kogu organisatsioon oli korraldamata ja ülesannete täitmiseks võimetu. Et valitsuse seisukohad olid ebaselged ja olukord äärmiselt tõsine, tuli hakata vastuaktsioone organiseerima n-ö eraviisiliselt. 1924. aasta oktoobri algul peeti Riigikohtu prokuröri Richard Rägo kabinetis pikemalt nõu. Nõupidamisest võtsid osa lisaks võõrustajale ka

Riigikohtu liige reservkolonel Peeter Kann, Tartu politseiülem Nikolai Reimann ja Rahukogu prokurör Johan Müller. Kõikidel nõupidamisest osavõtjatel olid tihedad ametialased sidemed kriminaal- ja poliitilise politseiga. Seetõttu oldi hästi informeeritud põrandaalusest kommunistlikust tegevusest. Nõupidamisel jõuti üksmeelsele otsusele, et riigi sisemise korra ja rahu säilitamiseks ning kodanike kaitseks on vaja ellu kutsuda uus relvastatud organisatsioon. Reaalse organiseerimistööga alustas Riigikohtu abiesimees reservkolonel Peeter Kann, kes kaasas tegevusse Tartumaa maavalitsuses töötava reservlipniku Ernst Saare.

AJALUGU

Juurde loodi mitmeid piirkondlikke organisatsioone, mida loeti Tartu VRVÜ osakondadeks. Sisearengute tulemusena korraldati senine struktuur taas ümber ja alates 1928. aastast oli tegemist uue põhikirjaga üle-eestilise ühendusega. Organisatsioon sai keskjuhatuse, mille esimeheks valiti kindralleitnant Johan Laidoner, ja senised iseseisvad organisatsioonid muutusid VRVÜ osakondadeks. 1926. aastal otsustati ehitada Tartusse sõjaväe surnuaiale mälestussammas, mille kavandi autor oli kolonel Pinding. Tema idee järgi kavandas suurtükiväe kapten Aleksander Sobolev kipsist mudeli. Väiksemaid muudatusi kavandi juures tegid kujur Voldemar Melnik (Mellik) ja insener Hans Orav. 9. juunil algasid mullatööd ja 4. juulil pandi mälestussambale nurgakivi koos vastavasisulise ürikuga. Mälestusehis pühendati Vabadussõjas Tartu-, Võru-, Viljandi-, Valga- ja Setumaa ning Pihkva lahinguväljadel langenud kaaslastele. Lõuna-Eesti vabastajate mälestussammas avati pidulikult 17. oktoobril 1927. Sammast hooldas Vabadusristi Vendade Ühendus. Pärast Teist maailmasõda mälestussammas hävitati ja selle osad kaevati maa sisse. 1988. aastal kaevati need taas välja ja vana samba osi kasutati mälestussamba taastamisel. Sammas taasavati pidulikult 10. juulil 1991. Avamisel osalesid ka taasloodud Kaitseliidu liikmed kogu Lõuna-Eestist. Tänapäeval asub see vana samba asukohast (mis on mälestuskiviga märgistatud) veidi eemal. Ühendus korraldas aastatel 1929–1940 regulaarselt Vabadusristi päevi ning andis 1935. aastal välja koguteose Vabadusristi kavaleridest. Eesti vabariigi 1938. aasta põhiseaduses oli ühendus võrdsustatud kutsekojaga.

Tartumaa maleva Roela või Voore malevkonna juhid Artur Abroi, August Aun, Elmar Parve, Anton Jansikene ja Eduard Abel Kaitseliidu esimesel aastapäeval 6. detsembril 1925 Tartus

Vabadusristi Vendade malevkonna loomine VRVÜ osavõtt reaalsest riigikaitsest oli seotud Kaitseliidu taastamisega ja seda eriti Tartu osakonna liikmete poolt, kes organiseerisid eraldi allüksuse – ainsa omataolise kogu Eestis.

Tartumaa maleva Laiuse malevkonna paraad 30. augustil 1925. Paraadi võtab vastu 2. diviisi ülem kindralmajor Ernst-Johannes Põdder ja valgel hobusel juhatab paraadi Jõgeva malevkonna pealik kapten Karl Tiiman

2 | 2015

Kaitseliidu Tartumaa maleva II malevkonna üksused piduliku tõotuse andmise päeval, 28. juunil 1925 marssimas Torma kiriku juurest Torma surnuaiale Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde

AJALUGU

Viimane oli talle tuttav ustava ja teovõimelise isikuna juba VRVÜ Tartu osakonnast. Kolonel Kannil kui kõrgemal riigiametnikul ei olnud võimalik otseselt relvastatud organisatsiooni tegevusest osa võtta, kuid juhatusse nõustus ta jääma. Peagi tegi ta lipnik Saarele ettepaneku võtta kogu organiseerimine ja formeerimine enda peale, millest viimane ka elavalt kinni haaras. Järgnevad ettevõtmised tehti uue eestvedaja juhtimisel ainult mõne päeva jooksul: koostati organisatsiooni loomise kava, rühmajuhtideks leiti sõjaväelise eriharidusega juhtivtegelased (7–8 isikut), moodustati viie- ja enamamehelised

salgad ning pandi paika üldjuhilt juhtnööride saamise kord. Sellise tegevusega koondati VRVÜ juurde kuni paarsada toetajaliiget. Et organiseerimistöö käis salaja, pole säilinud ühtegi tolleaegset dokumenti.

Malevkonna algus Organiseerunud üksuse juhatuse ja rühmapealike esimene ühine koos-

olek peeti 9. oktoobril 1924 VRVÜ Tartu osakonna ruumides (Lai 30). Seda kuupäeva peetakse malevkonna sünnipäevaks. Nimetatud koosolek peeti endiselt salajasena, seal nägid allüksuste juhid üksteist esimest korda. Samas ei saanud nad veel tundma üksteise alluvaid. Samal koosolekul otsustati ligi kahesajale organiseerunud mehele välja anda relvad ja pealikele ülesanded. Linn jaotati rajoonideks ja määrati kindlaks objektid, mille allüksused pidid enda kaitse alla võtma. Ka pidid meeskonnad need objektid tagasi vallutama, kui vaenlased oleksid hõivanud need varem. Tegevuskavad ja häired sarnanesid väga sõjaväe tolleaegsetele kavadele. Valve alla pidid saama võetud tähtsamad valitsusasutused, rahandusasutused, elektri- ja gaasivabrikud, post, raudteejaam, sillad jne. Salkade ülesandeks oli võtta enda kaitse alla ka sõjaväe staabid ja laod juhul, kui sõjavägi ei peaks oma juhtide käskudele alluma. Järgnevatel päevadel varustati kolonel Pindingu korraldusel need salgad relvade ja laskemoonaga 2.

Salkade ülesandeks oli võtta enda kaitse alla ka sõjaväe staabid ja laod juhul, kui sõjavägi ei peaks oma juhtide käskudele alluma.

KAITSELIIT

Eesti vabariigi ja Kaitseliidu 20. aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul 23. juunil 1938

2 | 2015

L I S A T E AV E

Lisaks organisatsiooni üldise loomise aastapäevale on 2015. aasta ühtlasi paljude Kaitseliidu üksuste – nii struktuuri- kui ka allüksuste – taastamiste tähistamise aastaks. Teiste hulgas tähistab oma veerand sajandi pikkusest reaalset olemasolu ka paljude Tartu ja Tartumaa kaitseliitlaste kodumalevkond – I malevkond. Tähtpäeva puhul on peagi ilmumas raamat Kalev Konso malevkonna ajaloost, mis Taivo Kirm avalikku müüki ei lähe. Vabadusristi Vendade Samas soovime kaasmalevkonnast kaitseliitlastest lugejaid Tartu esimese teavitada tähelepanumalevkonnani väärsest ettevõtmisest, mis võiks innustada ka 1924–1940 teisi allüksusi ajaloolisi 1990–2014 kirjutisi ilmutama. Käesolevas artiklis on juttu malevkonna kuulsusrikkast eelkäijast Vabadusristi Vendade malevkonnast. See kirjutis on kohandatud väljavõte raamatu „Vabadusristi Vendade malevkonnast Tartu esimese malevkonnani“ käsikirjast ning põhineb peamiselt ennesõjaaegse 15. aastapäeva väljaandes avaldatul.

linna kaitseliidu ajutine kodukord”) kinnitas sõjaminister kolonel Hans Kurvits juba 29. novembril ning Kaitseliit asus Tartus selle alusel tegutsema 5. detsembril 1924.

Märgilise tähtsusega päeval, 1. detsembril 1924 oli Tartu linnas 365 ja maakonnas 750 relvastatud kaitseliitlast. Kaitseliit oli varjusurmast välja tulnud.

AJALUGU

jalaväerügemendi ladudest. Salkadesse olid koondunud ustavad isikud väga mitmelt elualalt, valdavalt kuulusid nad VRVÜ Tartu osakonna liikmeskonda. Senisest organiseerimisest Tartus informeeriti ka riigivanemat Friedrich Karl Akelit ja siseministrit Theodor Rõuki, kes olukorra tõsidust arvestades algatuse heaks kiitsid. Seega ei olnud taasformeerunud kaitseorganisatsioon enam kitsa ringkonna ettevõtmine, vaid kõrgemalt poolt tunnustatud tegevus, kuigi ikka veel mitteametlikult. 2. diivisi ülem kindralmajor Ernst Põdder pühendati asjasse alles oktoobrikuu teisel poolel. Saanud aru ettevõtmise otstarbekusest, andis ta ka omalt poolt suulise loa edaspidise tegevuse jätkamiseks. Samas lubas ta senitehtut esialgu mitte avalikustada. Üsna pea algatas kindral Põdder ise Kaitseliidu organseerimise, tehes seda juba laiemal ühiskondlikul alusel. Tema korraldusel kutsus Tartu rahvaväe ja Kaitseliidu ülem major Jaak Kuuse Tartu organisatsioonide esindajad 23. oktoobril 1924 raekotta koosolekule, kus otsustati ellu kutsuda omakaitseorganisatsioonina Kaitseliit, täpsemalt küll reorganiseerida nimeliselt eksisteeriv Kaitseliit. Koosolekul valitud komisjoni poolt välja töötatud kodukorra (“Tartumaa kaitseliit. Tartu

Kaitseliidu Tartu maleva taasasutaja rakendusspordiseltsi Tarapita liikmed (1989–1990)

2 | 2015

NAISED

Aasta 2014 Naiskodukaitses Naiskodukaitse liikmeskond kasvab aastast aastasse. Tekst: AIRI TOOMING

2 | 2015

2014. aastal liitus Naiskodukaitsega 240 naist ja organisatsioonist lahkus 87 liiget. Väiksemaid liikumisi oli ka Kaitseliidu-siseselt Kaitseliidu malevatest Naiskodukaitsesse ja vastupidi ning Kodutütardest Naiskodukaitsesse. Naiskodukaitse liikmeskond suurenes 160 liikme võrra, mis teeb liikmeskonna kasvuks 8%. Aasta eesmärgiks olime seadnud kasvada vähemalt 5%. Võrdlemisi ootuspäraselt on kõige rohkem liikmeskond kasvanud Tallinna, Tartu ja Harju ringkonnas. Samas on oluline edenemine aset leidnud ka Lääne ja Rapla ringkonnas, seda suuresti tänu uute jaoskondade loomisele Lihulas ja Märjamaal. 2014. aasta lõpuks oli Naiskodukaitses 2171 liiget, sh 17 noor-, 42 toetaja- ja 12 auliiget ning 26 liikmestaatuse peatanud isikut. Suurima

liikmeskonnaga ringkonnad on Tallinn (273), Tartu (223), Harju (190) ja Lääne (184). Heameelt teeb tõsiasi, et igal aastal liitub Naiskodukaitsega märkimisväärne hulk teotahtelisi naisi. Organisatsioonile tähendab see loomulikult ka pingutust ja vastutust, et uued liikmed saaksid eesmärgipäraselt Naiskodukaitse tegevusse kaasatud. Viimase paari aasta praktika on näidanud, et kõige tõhusam viis uute liikmete leidmiseks on tegevuse viimine piirkondadesse, kus seda varem pole olnud, st uute jaoskondade loomine.

Liikmeskonna aktiivsus Üha enam tekitab kogu Kaitseliidus kõneainet liikmeskonna aktiivsuse üle arvestuse pidamine. Samas tuleb tõdeda, et ühtsetel põhimõte-

TOOMAS NIGOLA

Staabiassistentide oskusi mõistavad ära kasutada juba peaaegu kõik malevad

Diagramm. Naiskodukaitse liikmete arv aastatel 2010–2014 2500 2171 2011

2000 1610

1747

1834

1500

1000

500

0 2011

tunde koguneb neil, kes panustavad toitlustamisse, aktiivseimad toitlustavad mitmel nädalavahetusel kuus. Vaatamata sellele, et näeme arenguruumi igas valdkonnas, võib pidada naiskodukaitsjate kaasatuse määra igati heaks. Pean täiesti aktsepteeritavaks, et alati on mingi osa liikmeid (praegune neljandik on ilmselt üsna optimaalne), kes teatud eluetapil organisatsiooni tegevuses ei osale. Lähtume siiski ideoloogiast, et Naiskodukaitse on eluaegne organisatsioon ning seetõttu ei saa me eeldada, et kõik liikmed suudavad ja tahavad aastakümneid järjest kogu oma vaba aega üksnes Naiskodukaitsele kulutada. Oluline on ennekõike see, et kõikidel säiliks tahe liikmesuseks ja valmisolek panustamiseks,

2012

2013

2014

kui seda tõesti tingimusteta tarvis on.

Liikmemaksu tasumine Liikmemaksu tasus 2014. aastal 1423 liiget, s.o 63% liikmemaksukohuslastest. Liikmemaksust vabastati ühtekokku 89 liiget, seega liikmemaksu tasumise kohustuse täitis kokku 67,2 % liikmetest. Rõõmu teeb asjaolu, et 2013. aastal tasus liikmemaksu 58,1%, seega tõusis reaalne liikmemaksu tasumine ca 5%. Eeskujulikemad ringkonnad selles valdkonnas on Tartu (liikmemaksu tasumise kohustuse täitis 87,9% liikmetest), Sakala (79,8%), Rapla (78,9%) ja Tallinn (76%). Annan endale aru, et liikmemaksust laekuv summa on kogu Kaitseliidu eelarvet silmas pidades

NAISED

2010

KRISTJAN PRII

tel loodud ülevaade meil tänaseni puudub, seda ka Naiskodukaitses. Ringkondades on siiski üsna täpselt teada, kes, millal ja kui palju on panustanud, lihtsalt arvestuse alused on erinevad. Leian, et teatud subjektiivsus jääb arvestusse niikuinii sisse, ükskõik, kui täpselt me arvestuse põhimõtetes ka kokku ei lepiks. Kuidas saakski mõõta nt vabatahtliku ringkonna esinaise töötunde, kes lisaks konkreetsetele üritustele, kus ta kohal viibib, teeb märkimisväärselt töötunde tegevusi ette valmistades, liikmetega suheldes ja administreerides. Seetõttu pean täna ise kõige märgilisemaks fakti, kui suur hulk meie liikmetest üleüldse aasta jooksul tegevuses osaleb. Nõnda saame öelda, et 2014. aastal osales organisatsiooni töös 1569 Naiskodukaitse tegevliiget, s.o 75,7% (umbes 1,2% rohkem kui aasta varem). Oleme juba mitmendat aastat uurinud ka nn passiivsuse põhjusi. Levinuimateks põhjusteks on viibimine välismaal, kolimine Eesti-siseselt ja väikesed lapsed. Ka on märgitud nn muu põhjus, mille sisuks on tavaliselt elukorralduse märkimisväärne muutus, mis omakorda tingib aja ja/või motivatsioonipuuduse. Siiski on selliseid liikmeid vaid umbes 5%. Jätkuvalt on ka selliseid liikmeid (umbes 6%), kellega puudub kontakt, st me ei oska öelda, mis on nende mitteosalemise põhjus ja millisena näevad nad oma tulevikku organisatsioonis. Kui aga vaadata aktiivsusjoone teist äärmust, leiame sealt naiskodukaitsjad, kes aasta jooksul osalevad mitmekümnel üritusel, mis teeb ühtekokku sadu tunde. Näiteks kogunes Tartu ringkonna liikmel Maret Meristel 389 tegevustundi: ta on aktiivne toitlustaja ja lisaks osales staabiassistendina Kevadtormil. Seejuures on siin arvestatud vaid nn puhast aega, st mitte puhketunde ega aega, mis kulus sihtkohta sõitmiseks. Selliste näitajatega liikmeid on igas ringkonnas. Ühisjoonena võib välja tuua, et enim

Kõige enam on naiskodukaitsjad seotud toitlustamisega, ühtekokku toitlustati aasta jooksul 417 üritusel

2 | 2015

marginaalse tähtsusega, ent organisatsioonikultuuri tugevuse seisukohast pean vastavaid näitajaid väga oluliseks. Liikmemaksu tasumine (või avalduse kirjutamine liikmemaksust vabastamiseks) on iga liikme vääramatu kohustus ning selle täitmine näitab kohusetunnet ja suhtumist, väljendades ühtlasi vabatahtliku juhatuse innukust kohustuse meeldetuletamisel.

NAISED

Naiskodukaitse baasväljaõppe läbimine

Naiskodukaitsjad lahinguüksustes Üha enam naiskodukaitsjaid on kaasatud Kaitseliidu poolt ettevalmistatavatesse lahinguüksustesse. Täidetakse kõikvõimalikke ametikohti erinevates üksustes. Ootuspäraselt on esindatud toitlustuse ja meditsiiniga seotud ametikohad, ent naiskodukaitsjaid rakendatakse ka paljudes teistes funktsioonides. Koos formeerimisega on erinevatesse Kaitseliidu poolt ettevalmistatavatesse üksustesse kaasatud ca 500 naiskodukaitsjat. Siiani on raskendanud naiste nimetamist sõjaaja ametikohtadele protsessi keerukus. End vabatahtlikuna kaitseväekohuslase ja reservväelasena arvele võtnud naiste hulk on võrdlemisi tagasihoidlik. Lisaks 64

2 | 2015

Uus riigikaitseseadus lihtsustab oluliselt naiste määramist sõjaaja ametikohtadele

KARRI KAAS

Iga naiskodukaitsja kohustuseks on läbida baasväljaõpe (BVÕ), mis koosneb neljast moodulist (organisatsiooniõpe, esmaabi, välitoitlustamine ja sõdurioskused). Oleme näinud ette, et baasväljaõpe tuleb läbida kahe aasta jooksul alates liikmeks vastuvõtmisest. Praktikas see alati muidugi nii libedalt ei lähe, ent igal juhul kulub kõikidel ringkondadel igal aastal märkimisväärne energia baasväljaõppe moodulite läbiviimisele ja suurem osa uutest liikmetest nendel ka osaleb. 2014. aasta lõpuks oli Naiskodukaitse baasväljaõppe täies mahus läbinud 1002 tegevliiget, s.o 48,3% kõikidest tegevliikmetest, aasta varem oli vastav näitaja 45,9%. Üksikmoodulite lõikes on näitajad loomulikult kõrgemad: organisatsiooniõpetus 69,8%, esmaabi 66,8%, toitlustamine 61,4% ja sõdurioskused 61,9%. Kui võtta vaatluse alla vaid need, kes on olnud liikmed vähemalt kaks aastat, siis on BVÕ täies mahus läbinud 60,2% naiskodukaitsjatest.

administratiivsele tülikusele on paljusid tagasi hoidnud asjaolu, et ka vabatahtlikult võetud kaitseväekohustus on tagasipööramatu ja võetakse endale 60. eluaastani. Naiste kaasamist peaks hõlbustama peagi vastuvõetav riigikaitseseadus. Sellega lisatakse Kaitseliidu seadusesse säte, mille kohaselt saab kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme nimetada sõjaaja ametikohale tema eelneva kirjaliku nõusoleku alusel.

Kaitseliidu ülesannete täitmine Peamised ülesanded, mida naiskodukaitsjad malevates täidavad, seonduvad toitlustamise, staabitöö, meditsiini tagamise ja formeerimisega. Kõige enam on naiskodukaitsjad seotud toitlustamisega, ühtekokku toitlustati aasta jooksul 417 üritusel, millest 317 olid seotud Kaitseliiduga (toitlustust tagas 275 naiskodukaitsjat) ning sajal korral toitlustati väljaspool organisatsiooni (161 naiskodukaitsjat). Selgelt tähendab see

tohutul hulgal töötunde ja energiat. Siinkohal on oluline silmas pidada, et naiskodukaitsjaid kaasataks ennekõike sellistele üritustele, kus tegevus on toitlustajatele endile ka väljaõppelise tähendusega (näiteks reservõppekogunemised, suuremad õppused). Maleva staabis pliidil tee keetmine seda ilmselgelt pole ja sellist rakendust tuleks võimalusel vältida, et niigi aktiivseid liikmeid mitte üleekspluateerida. Staabiassistentidena leidis 2014. aastal 27 üritusel rakendust 53 naiskodukaitsjat. Hea meel on selle üle, et staabiassistente kasutatakse peaaegu kõikides malevates. Siiski kostab aeg-ajalt noote, et neile ei leita maleva tasandil eesmärgipärast rakendust. Meditsiini tagati 98 ja formeeriti 17 üritusel. Kaasatud naiskodukaitsjate arv oli vastavalt 50 ja 84. Kindlasti on naiskodukaitsjate kaasamises arenguruumi ning ühine planeerimine ja kokkulepped maleva tasandil peaksid tulevikus tagama veelgi tõhusama rakenduse.

Kõige tõhusam viis uute liikmete leidmiseks on tegevuse viimine piirkondadesse, kus seda varem pole olnud, st uute jaoskondade loomine.

UUDISED

Harju ringkonda sündis Rae jaoskond 11. jaanuaril koguneti Rae vallamajas asuvasse Kaitseliidu Jüri kompanii ruumi Naiskodukaitse Harju ringkonna Rae jaoskonna asutamiskoosolekule. Asutamiskoosolekul osales lisaks peret heitnud Männiku jaoskonna naiskodukaitsjatele ka Kaitseliidu Kose malevkonna pealik Toomas Kutsar, kes julgustas naisi olema omamoodi mässumeelsed, tuues võrdluseks just sel hetkel väljas möllava väiksemat sorti lumetormi. „Kaitseliitlased Jüri kompaniist ootasid pikisilmi enda kõrvale naiskodukaitsjaid, mõtteid uue jaoskonna loomise üle mõlgutati juba poolteist aastat tagasi,“ väljendas Kutsar head meelt uue jaoskonna üle. Sõna võttis ka Naiskodukaitse Harju ringkonna esinaine Helen Allas, kes avaldas head meelt ringkonda lisandunud kaheksanda jaoskonna üle. Asutamiskoosolekul oli nõu ja jõuga abiks Naiskodukaitse instruktor Pille Veitmaa. Vastloodud Rae jaoskonna liikmed on erineva staažiga naiskodukaitsjad, kellest osa alles alustab oma esimestel baasväljaõppemoodulitel osalemist. Jaoskonna esinaiseks valiti Anu Tolsa ja aseesinaiseks Veronika Isberg.

Organisatsiooniõppeinstruktorid valmistasid Lõõlas õppematerjale Jaanuarikuud veebruariks vahetaval nädalavahetusel kohtusid Järvamaal Lõõla õppekeskuses Naiskodukaitse organisatsiooniõpetuse instruktorid, et mitte ainult õppida ja mõtteid koguda, kuidas midagi võiks teha ja õpetada, vaid kohapeal ise õppematerjale valmistada. Selline õppepäevade formaat töötas küll, sest lõpetamise ajaks oli valmis üks õppevideo, hulk õppefotosid ja paar õppemängu ning lõpetamise ootel on veel mitu mängu, videot jm. Ilmselt juba järgmisel baasväljaõppe organisatsiooniõpetuse moodulil saavad õppijad mängida temaatiliste piltidega memoriini, lühenditega doominod ja vaadata Naiskodukaitse, Kaitseliidu ja Eesti ajaloo 3D ajatelge ning õige mitut humoorikat videot.

Jaanuari lõpul viisid Keila jaoskonna naised läbi praktiliste oskuste päeva. Paldiski jaoskonna esinaine Katrin Lanina õpetas tegema organzalilledest prosse ja juuksekaunistusi. Et meis kõigis ärkas huvi organzalillede vastu, leppisime Katriniga kokku, et õppetunnile tuleb järg ning ta jagab oma teadmisi ka Keila kodutütarde ja noorkotkaste rühmas. Siiri Kobin Viljandist õpetas makrameesõlme ja selle kasutamist võtmehoidja tegemisel. Teiseks õppisime tegema rahvuslikke preese, mis olid oma ilu ja lihtsusega tõeliseks üllatajaks. Margit Odar juhendas poekottide õmblemist. Kasutasime kangajääke ja tänu sellele tuli iga kott ise nägu. Tiina Mäe juhendatud nahatöö abil said inetutest purkidest kunstipärased pliiatsitopsid ja vaasiümbrised.

Tihedad päevad Kirnas 24. jaanuari hommikul said Kirnas kokku need, kes tahtsid läbida baasväljaõppe organisatsiooniõpetuse moodulit. Kahe sisutiheda päeva jooksul saime põhjaliku ülevaate Eesti riigikaitsest, ajaloost, Naiskodukaitse tegevusest, erialadest ja vormikandmisest. Riviõppes harjutasime seisanguid, joondumist, tervitamist, pöördeid ja liikumisviise.

NAISED

HARJU RINGKOND

Keila naised lihvisid praktilisi oskusi

Räpina perepäev tegi Kaitseliiduga tuttavaks 15. veebruaril osalesid Põlva ringkonna Räpina jaoskonna naiskodukaitsjad Räpina perepäeval „Kaitseliiduga tuttavaks“. Ürituse raames avati Räpina üksikkompanii kodu. Kaitseliit näitas perepäeval relvi ja varustust, korraldas laskeimitaatoril laskmist ja teisi võistlusmänge, samal ajal kui naiskodukaitsjad tutvustasid Naiskodukaitset ja viisid läbi esmaabikoolitust. Kõigile perepäevalistele pakuti kuuma suppi, maitsvad pirukaid ja sooja teed.

2 | 2015

NAISED

MTÜ Vaba Ukraina esindaja võitlejatele mõeldud sokke-kindaid vastu võtmas

Naiskodukaitsjate abiga koguti üle 1700 Eesti ja Ukraina värvides soki- ning kindapaari

2 | 2015

Tekst: AVE PROOS

Seda, et Ukraina sündmused lähevad Eesti inimestele korda, näitab nende hulk, kes projektis kaasa lõid. Üle Eesti kogusid naiskodukaitsjad kokku üle 1700 paari villaseid sokke ja kindaid. „Ootasime eelkõige Eesti ja Ukraina lipu värvides kudumeid. Oleme varasematel aastatel kudunud Eesti missioonisõduritele Afganistanis rahvusmustrites sokke-kindaid ja sellest inspiratsiooni saanuna kooti taas Eesti rahvusmustrites, kombineerides seda lipuvärvidega ja tulemused olid väga muljetavaldavad,“ selgitas Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. Naiskodukaitseni jõudnud vastukajas kinnitasid käsitöötegijad, et on hoopis erilisem tunne kududa just sellise projekti ja eesmärgi nimel, nagu seda on Ukraina sõdurite ja pagulaste abistamine.

4 X TIIT TAMBERG

29. septembril 2014 tegi Naiskodukaitse üleskutse kududa Ukraina võitlejate ja sisepagulaste abistamiseks võimalikult suur hulk Ukraina ja Eesti värvides villaseid sokke ja sõrmkindaid, lisada neile soojad tervitused ning saata asjad piirkonda, kus neid kõige enam vaja läheb.

Naiskodukaitse esindajad andsid kudumid koostööpartneritele MTÜdest Vaba Ukraina ja Eesti Pagulasabi üle 17. detsembril Kaitseliidu peastaabis. Sokkide ja kinnaste sihtkohta jõudmisel oli oluline osa ka Ukraina kultuurikeskusel, mille kaudu liikus Eestist Ukrainasse ligi 50 tonni talvevarustust. Eesti Pagulasabi juhataja Kristina Kallas ütles, et suure tõenäosusega on Eesti üks väheseid riike, kes sellist abi Ukrainasse viib, sest üldiselt on põgenikud abistajariikide fookusest väljas. „Kui käisin novembris humanitaarabi jagamas, oli Eesti koos Saksamaaga ainus, kes humanitaarabi jagas. Väga palju abi läheb armeele, sõdijatele, sinna jõuab tõesti päris palju abi teistelt riikidelt, näiteks Leedu ja Poola on väga aktiivsed. Aga naistele, lastele ja vanuritele, kes on ka konﬂ iktis kannatav osapool, jõuab oluliselt vähem abi,“ selgitas Kallas. Suur osa Naiskodukaitse kogutud kudumitest soojendab vaba Ukraina eest võitlejate käsi ja jalgu. „Kõige tähtsam on emotsionaalne väärtus. Kohapeal ukrainlased rõõmustavad väga selle üle, et keegi toetab, eriti, et Eesti toetab. Paar meie liiget käis hiljuti Ukrainas ja nad võeti vastu nagu rahvuskangelased,“ kinnitas MTÜ Vaba Ukraina asutajaliige Ronald Riistan. Tänaseks on kõik kudumid sihtkohtadesse jõudnud – pagulastele Zaporižžja obalastis, Bulavinskaya külas ja mujal, võitlejatele pataljonides Tšernigov, Marusin, Donbass, KievskajaRuss-11. Osa kudumitest jõudis ka Ukraina piirivalvurite, 12. territoriaalpataljoni meesteni. 2 | 2015

NAISED

Eesti naiste kudumid soojendavad varbaid Ukrainas

NOORED

Antonina Eek – särasilme noortejuht Viljandimaalt Noorte Kotkaste Sakala maleva Nutikate Rebaste rühmapealiku Antonina Eegi sõnul on kõige tähtsam ära tunda, et sa tegutsed tuleviku nimel. Sära poiste silmades pärast õnnestunud ettevõtmist on pingutamist väärt. Tekst: HENRI PAAVO

Antonina, sul puudub kaitseväeline taust, ütle, kust tuli sulle mõte hakata Kaitseliidu noorteorganisatsiooni rühmapealikuks? Ettepaneku Paistu koolis noorkotkaste rühma juhtida tegi mulle Taimi Luik. Taimi tegeles Paistu koolis kodutütardega ja poisid tahtsid kampa lüüa. Et kodutütarde juht ei tahtnud võtta lisakoormust (noormehed vajavad teistmoodi tegevusi ja lähenemist), tuli ta minu jutule. Kindlasti ei rääkinud me vaid ühe korra. Et ma ei teadnud midagi kodutütardest ega noorkotkastest, tuli mul enne otsuse langetamist asja uurida ja kaaluda.

Kas sa tunned, et Noorte Kotkaste organisatsioonis oleks kaitseväe taust või ajateenistuse kogemus oluline? Mäletan, et kui täieliku võhikuna noortejuhiks tulin, oli tahe suur, kuid tunne tühi. Kui olin esimest korda koosolekul koos noortejuhtidega, kes teadsid, mida nad teevad, oli enesetunne väga kehv, sest mul puudusid nii teadmised kui ka kogemused. Tuli midagi ette võtta ja tänu Ave Puru (tollane Sakala maleva noorte68

2 | 2015

instruktor) abile ja toele sain aru, et tuleb ennast harima hakata. Läksin Haapsallu noortejuhtide koolitusele. Võin ausalt öelda, et julgus ja tahe aktiivsemalt tegutseda tulid pärast koolitust. Olen veendunud, et tänu läbitud koolitustele olen suutnud oma rühma tegevusi planeerida ja pakkuda noortele põnevust. Kuid ma ei arva, et kaitseväe taust oleks mind aidanud, sest olen noorkotkaste rühmapealik ja tegutsen alati lähtudes Noorte Kotkaste põhikirjast. Ka tegevusi planeerin, arvestades seda, mida peavad ja võiksid noorkotkad osata. Ma saan täielikult keskenduda oma rühma arengule ja heaolule. Olen tänulik, et Kaitseliit on andnud mulle võimaluse ennast harida ja koolitada. Soovitan igal noortejuhil sama teha. Ja muidugi on võimalus, et kui ma ise miskit ei oska, saan pöörduda kaitseliitlaste või naiskodukaitsjate poole, kes hea meelega tulevad ja aitavad noormehi koolitada.

Kas vahel on tunne, et tahaksid hoopis kodutütardega tegelda? Tegelen ise kaunite kunstide ja käsitööga ning põhjusel, et olen kaalude tähtkujust, on vaja kaalu-

NOORED ERAKOGU

kausi teisele poole ekstreemsust ja põnevust. Noorte Kotkaste organisatsioon pakub mulle seda. Kodutütarde rühmadega teeme koostööd ja sellest piisab.

Mis on olnud su raskeim hetk ja mida on positiivset Noorte Kotkaste organisatsioonis? Olid ajad, mil arvasin, et ma ei taha enam noortega tegelda. Küsite, et miks. Sest olles noorkotkaste rühmapealik ja samas naisterahvas, pidin igal pool ja peaaegu alati tõestama, et ma tean, mida ma teen. Millegipärast arvati, et oskan noormeestele õpetada ainult varrastel kudumist ja heegeldamist. Tänu retkejuhi koolitusele, kus pidin ennast proovile panema, ületama hirmu ja meeskonnas tegutsema, ning tänu järgmistele koolitustele kasvas ka mu enesehinnang. Tean nüüd, et oskan poistele pakkuda katsumusrohkeid tegevusi. Saan õpetada matkatarkusi ja poisse järgukatseteks ette valmistada. Seda

Ma olen selleks, et aidata noortel leida tee arenguks, julgustan neid ületama raskusi ja hirme. kõike tänu asjalikele koolitajatele ja headele sõpradele, toetavatele rühmapealikele nii Sakala malevas kui ka üle riigi, kellega koos olen koolitustel viibinud. Suur tänu ka Sakala maleva noorteinstruktoritele Ave Purule ja Ain Laanele. Praeguseks võib öelda, et noorteorganisatsioonide tegevusele on üldse hakatud rohkem tähelepanu pöörama. See on positiivne.

Oled olnud organisatsioonis ligi kuus aastat, mis sind motiveerib ja mis on edasikandev jõud? Mind motiveerib noorte tahe midagi teha. Koolis poistega kohtudes on

alati üks küsimus ja see on: „Mis me järgmiseks teeme?“ Mind motiveerib sära noorte silmades, kui neil on ootused ja tegutsemistahe, kui näen, et noortes endas tärkab ettevõtlikkus.

Sul on rühmas 30 noormeest. Räägi nüüd välja, mis on nii suure liikmeskonna saladus ja seda stabiilselt juba aastaid? Algusaastatel arvasin, et kui rühmas on kümme poissi, on seda piisavavalt. Algus oli ka raske. Pidin poistele õpetama meeskonnatööd, seletama, et tähtis on ka kõige nõrgem lüli järele aidata. Kuid võistlus käis ikka isikliku võidu peale. Õnneks mingil hetkel jõudis nendeni äratundmine, et rühmatunne on kõige tähtsam. Kui oleme võistlustel väljas kahe meeskonnaga ja juhtub, et üks meeskond on mängus võidu saanud, on ju pidu terves rühmas. Pärast seda avastust läks kõik paremuse poole. Ma ei ole kunagi arvanud, et rühmapealik on selleks, et teha, mõel2 | 2015

olemas, olen toetamas ja suunamas. Kuid teatud olukordades on minu käsk täitmiseks. Ja seda teavad kõik minu rühma poisid. Ma ei ole rühma tegevusi reklaaminud, kuid siiski on meiega liitunud poisid ka teistest koolidest. Miks? Sest nad kuulevad meie tegemistest ja soovivad kaasa lüüa. Nii lihtne see ongi.

Teame, et on väga raske korraldada seitsme- ja 17-aastasele ühtviisi põnevat üritust. Kuidas sina selle probleemi oled lahendanud? Jagan oma muret rühma vanemate poistega. Seletan neile, et üllatusena on nad suurteks kasvanud ja tänu oma aktiivsele tegevusele ka tarkusi kogunud. Seletan ka, et nüüd on tulnud hetk, kus nad saavad särada, olla suureks eeskujuks neile, kes vanematele siiralt alt ülesse vaatavad. Uskuge, see toimib. Olen alati toonitanud, et poisid, kes on minu rühmas õppides kasvanud tublideks noorkotkasteks, teavad ja oskavad

Ma olen vist lihtsalt õnneliku juhuse kaudu saanud endale rühma, kus on töökad ja füüsiliselt aktiivsed lapsed.

minust palju rohkem. Just noorkotkaste tarkusi. Mina olen üksnes õpetaja, kuid poisid on koostöös kaitseliitlastega ja võistlustel kindlasti õppinud hulganisti tarkusi ja kavalusi ning saanud hindamatuid kogemusi. Üks seitsme-kaheksa-aastane vaatab suure respektiga vanemale poisile otsa ja püüab teda igati jäljendada. Kui korraldan üritust, kus pean kõiki vanuserühmi kaasama, teengi nii, et vanemad poisid saavad rakendada oma juhendamisja õpetamisoskusi nooremate peal. Muidugi on ka selliseid üritusi, mida korraldan ainult vanematele poistele, näiteks kanuumatk kärestikulisel jõel või värvikuulimäng.

Mis on sinu arvates poiste lemmiktegevused? Lemmikuid ei oskagi välja tuua. Pärast iga laagrit ja matka räägivad poisid, et see oleks võinud kauem kesta. Neile meeldib, kui tegevused on mitmekülgsed. Oleme matkanud nii ratastel kui ka jalgsi, kanuudes ja täisvarustusega. Oleme õppinud mägironimist ja ellujäämist metsas. Me ei käi ainult metsas roomamas ja lahingustrateegiat õppimas. Oleme korraldanud meeskonnamänge ja toredaid karnevale. Ja ette valmistaNK SAKALA MALEV

NOORED

da ja otsustada üksi selle üle, mis rühmas toimub või saab toimuma. Tegemist on noorte inimestega. Neil on miljon erinevat huvi. Ma olen selleks, et aidata noortel leida tee arenguks, julgustan neid ületama raskusi ja hirme. Õnneks on meie rühmas tublid noorkotkad, kes, olles vanuses 14–17, on noorematele eeskujuks ja toeks. Kui panen kokku Noorte Kotkaste põhikirja ning noorte soovid ja võimalused, mida mina rühmapealikuna saan realiseerida, ongi kompott, mis pakub noormeestele põnevust, katsumusi, lõbusat äraolemist, sõpruskonda ja eneseteostust. Lisaks on oluline see, et tuleb olla ise eeskujuks ja toeks. Noormeestega on nii, et kui teen ise kõike nendega koos ja ei virise (nemad ju viriseda ei tohi), on austus garanteeritud. Jälgin seda reeglit alati. On oluline, et kui kaheksa-aastane poiss ootab rühma tulles tuge ja vahel ka kallistust, siis ajaga kasvab temas arusaam, et ma olen tema jaoks

Antonina Eek ei käi oma noorkotkastega ainult metsas roomamas ja lahingustrateegiat õppimas. Nad korraldavad ka meeskonnamänge ja toredaid karnevale

2 | 2015

des uut üritust on meil alati poistega koondused, kus koos arutame, kuidas ja mismoodi. Siis teavad nad minu seisukohta ja mina oskan noormeestega arvestada.

Kindlasti on lugejate seas inimesi, kes südames sooviksid noortega tegelda, kuid ei julge esimest sammu astuda. Mida sa nendele inimestele soovitaksid? Kui tunned, et soovid noortega tegelda, ära rohkem kõhkle. Hakka tegutsema! Alles tegutsedes saad õige tunde kätte. Tänu Kaitseliidu toele on sulle antud võimalus noortega tegutseda ja ennast mitmekülgselt koolitada. Tänapäeva maailmas on kõikide tegevuste taga rahalised väljaminekud. Sinul ja sinu rühmal on Kaitseliidu toetus olemas. Mõtle sellele, et sul on võimalus teha ühiskonnale ja noortele head, kui oled vabatahtlik noortejuht. Kõige tähtsam on ära tunda, et sa oled vabatahtlik, kes tegutseb tuleviku nimel. Iga kord, kui pärast õnnestunud üritust näed noorte silmades sära, oli see väärt pingutus. See on uskumatu tunne, kui sulle tuleb tänaval vastu sinu rühmast välja kasvanud noormees. Sa tead, et oled tema arengusse lisanud killukese ennast. Tegutse!

Ette valmistades uut üritust saab Antonina alati poistega kokku, et tegevuskava läbi arutada. Nii on nad üksteise seisukohtadega hästi kursis

L I S A T E AV E

Mõned nipid alustavale rühmapealikule 1. Kasuta võimalust ennast koolitada. Väga suur tähtsus on sellel, et sa teaksid, mida teed ja mida sinult oodatakse. Ka vabatahtlikelt noortejuhtidelt nõutakse seaduste tundmist ja nende täitmist. Alustada võikski noortejuhtidele korraldatavatest kursustest. Saad palju teadmisi, kuid veel rohkem häid sõpru. 2. Pane koostöös noortega paika rühma reeglid. Suhtu noortesse austusega, isegi, kui nende ettepanekud ja ideed tunduvad sulle esialgu naeruväärsetena. Noored on väga andekad ja nende fantaasia on piiritu. Ainult siis, kui leiad kesktee selle vahel, mida soovivad noored ja mida sa saad neile võimaldada, on teie koostöö edukas. Arenda ennast ja lähtu alati laste seisukohast. Siis ei teki olukorda, kus lõbus on ainult sinul. 3. Suhtle noortega! Noored tahavad seiklusi, kuid on ka olukordi, kus nad vajavad rahunemiseks aega või kus väiksemad lapsed vajavad lohutust ja individuaalset tähelepanu. Sa võtad enda rühma erinevatest peredest ja erinevate vajadustega lapsed. Kuid suhtu neisse alati võrdselt. Tunnista enda vigu ja vabanda, siis vastatakse ka sulle samaga. Arvan, et kõige tähtsam on äratundmine, et sa tegutsed laste arengu nimel. Pea meeles, et noorte siiras rõõm ja tänu ei tule võib-olla kohe. See tuleb ajapikku.

2 | 2015

NOORED

Ka minu lapsepõlves räägiti, et lapsed on laisemad ja lahjemad. Ma ei taju küll midagi sellist. Ma olen vist lihtsalt õnneliku juhuse kaudu saanud endale rühma, kus on töökad ja füüsiliselt aktiivsed lapsed. Kas ma olen ainus? Kõik noormehed Nutikate Rebaste rühmas on millegi poolest erinevad. Igaühel on omad head ja vead. Aga kellel neid ei oleks? Kui tahame, et lapsed oleksid tublid ja aktiivsed, peame ise eeskuju näitama. Arvestame oma rühmaliikmete nõrkuste ja ka hirmudega. Alati on olnud väikseid poisse, kes näiteks kardavad pimedust või ööbivad esimest korda kodust eemal. Nendele olen pidanud enne uinumist muinasjuttu jutustama, seda nii varasematel aegadel kui ka nüüd. Aga poisid on igati aktiivsed ja tublid. Olen nende üle uhke.

NK SAKALA MALEV

Kas sa tunned, et tänapäeva poisid on kuidagi teistmoodi, näiteks laisemad või füüsiliselt lahjemad kui viis-kuus aastat tagasi, kui sa alustasid?

ANDRUS MEKK

NOORED

Tartu kodutütred pidasid aastapäeva

Tekst: ALEKSANDRA ZAVERJUHHA

tale. Noorteinstruktor Mirjam Link ja ringkonnavanema abi Mari-Liis Õun tuletasid meeleolukate piltide abil meelde kõige värvikamaid sündmusi aastast 2014. Siis said sõna Kaitseliidu pere liikmed. Tartu maleva pealik major Kalle Köhler rääkis veidi Kodutütarde ajaloost ja tänapäevast ning väärtustest, mis on läbi aegade olulised. Naiskodukaitse esindaja Kadi Kass kõneles sellest, kuidas kodutütred aitavad täiskasvanutel mängulisust ja looTartu malevast, Noorte Kotkaste seast vust õppida ning hoida. Noorte Kotja Naiskodukaitsest. Sestap koguneski kaste Tartu maleva pealiku tervitus saabus kaugest Kambodžast, selle külalisi nii rohkelt ja nad olid üsna andis edasi rühmapealik Sander erinevad. Kasvõi vanuse poolest: kõige noorem külaline oli alla aastane, Kukk, ja ega Kodutütarde enda ringkonnavanem olnud geograaﬁ liselt üks vanimatest aga sai juba 94, selleks oli endine kodutütar Hilda Annus. lähemal – tema tervitused saabusid Austraaliast. Mõnele külalisele oli see sünnipäev Aga mis oleks sünnipäev ilma kinväärtuslik võimaluseks kohata vanu gitusteta? Esimesena said oma kinsõpru. Sünnipäeval – nagu ikka kombeks gituse kätte need tüdrukud – Kaja, Regina, Eliise ja Klaara –, kes saavu– vaadati algul tagasi eelmisele aas-

Minul õnnestus just ühel sellisel Tänapäeval on kombeks sünnipäeval külas olla. Nimelt uhkeldada sõprade, eelkõige tähistas Kodutütarde Tartu ringvirtuaalsete sõprade arvuga kond 24. jaanuaril Kodutütarde 83. aastapäeva. mõnes sotsiaalvõrgustikus. Aga kui paljud meist saavad Sünnipäev ja kingitused Kodutütarde sünnipäev on ses mõttes öelda, et nende sünnipäeva- eriline, et sinna tulekuks ei pea saale on nii palju külalisi tulnud, ma kutset. Tulla on palutud organisatsiooni liikmetel ja rühmavanemaet pidi naabritelt toole laetel, instruktoritel-abilistel ja nende peredel, samuti sõpradel Kaitseliidu nama?

2 | 2015

AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE

Pidulikud hetked Kõige pühalikum hetk oli aastapäeval uute liikmete vastuvõtt. Sel korral oli kodutütre teekonna alustamiseks valmis 24 tüdrukut, kes andsid kõigi külaliste ees tõotuse ja said kaela kodutütre kollase kaelaräti. Uusi liikmeid tervitati ühiselt kodutütarde lauluga. Oli sõpradelgi üht-teist ütelda ja näidata. Ene Pärn Noorkotkaste ja Kodutütarde Sõprade Seltsist kiitis tüdrukute austust vormi vastu ning soovitas noortel õppida keeli ja võõramaa radu mitte peljata. Sealt saab palju kasulikku õppida ning need teadmised ja oskused kodumaale tuua. Endine Tartu ringkonnavanem Ülle Närska aga rääkis sellest, kuidas ta hindab nüüd kodutütarde tegevusi eelkõige lapsevanema seisukohalt. Sünnipäevalisi tervitasid Aare Nurm ja Kristjan Bachman, viimane kõigi nende poolt, kes olid metsas õppustel ja ei saanud sünnipäevale tulla. Lõpuks üllatas Noorkotkaste ja Kodutütarde Sõprade Seltsi liige Osvald Sasko kõiki oma mustkunstnikuoskustega. Sünnipäev on nüüd läbi. Kodutütarde vormimütsidest ajendatud võilillede ja maikuu tunne jääb aga südamesse ja aitab talvekuud üle elada. Nagu ringkonnavanema abi ütles, ees on ootamas uus kogemuste ja teadmiste kogumise aasta. Kodutütarde avatus ja külalislahkus ei olnud vaid sünnipäevaks varutud. Avastuste ja saavutuste teel võib igaüks olla nii õpetaja kui ka õpilasena. Abikäsi on siin alati teretulnud ja sõbralik toetus rõõmsalt garanteeritud.

ALUTAGUSE 19. jaanuaril on meie kodutütarde perel põhjust otsida kapist välja vormid, lüüa kingad läikima, teha pähe patsid ja suunduda tähistama Kodutütarde aastapäeva. Kodutütarde Viru ringkonna aastapäeva tähistati tänavu 25. jaanuaril loosi tahtel Väike-Maarjas. Loomulikult ei saa pidu mööduda ilma parimate tunnustamiseta. Väga suure tänu osaliseks sai Väike-Maarja kodutütarde rühmavanem Silvi Aasumets, kes koos oma tüdrukutega selle peo korraldas. Meie pikaaegsest noortejuhist Leili Aleksejevist sai Kodutütarde kuldsõlega teeneteristi omanik. Lisaks võeti meie toreda pere auliikmeks 93-aastane Vaike Valk, kes oli ka ise kunagi kodutütar. Kodutütreid oli õnnitlema tulnud ka Lääne-Viru maavanem Marko Torm.

SAAREMAA 30. jaanuaril peeti Lümanda põhikoolis Kodutütarde 83. aastapäeva puhul pidulik koondus. Kodutütre tõotuse andis seal organisatsiooni kuus uut liiget, kes said kaela kollase kaelaräti. Nüüd on Lümanda rühmas 16 kodutütart. Aastapäeva puhul olid väikesed kodutütred katnud pidulaua, suupisted ja sünnipäevatordi meisterdasid eelmisel päeval suured kodutütred ja noorkotkad. Koondusel olid külalisteks Kodutütarde Saaremaa ringkonna juhatuse liige Merle Kivi, kooli direktor Liia Raun ja huvijuht Reet Laht.

VÕRU Võrumaa kodutütred tähistasid Kodutütarde 83. aastapäeva vormikandmispäevaga. Päeva lõpul söödi ühiselt torti ja meenutati möödunud aastate tegemisi ning pandi paika tulevikuplaane.

NOORED

tasid mullu üleriigilisel nooremate kodutütarde matkamängul esikoha. Siis jagati Kodutütarde peavanema ja ringkonnavanema tänukirju. Kodutütarde kõrgeima autasu – hoolsusmärgi – said tänavu kaks tublit noort rühmajuhti Pilleriin ja Kärol. Lisaks jagati kuus hoolsuspaela. Siis tuli erialamärkide saamise kord. Kahekümne kaheksast võimalikust said nimetatud üheksa: aktivist/ organisaator, muusik, matkaja, meedik, laskur, tugiisik, kroonik, sportlane ja kunstnik. Kingituste ning tänu ja tähelepanuta ei jäänud rühmavanemad ega -juhid, instruktorid ega abilised.

HARJU Kodutütarde 83. aastapäeva tähistas Keila rühm koondusega. Tegime koos kollaaži „Minu rühm“ ning rääkisime, mida oleme teinud, mida uut teada saanud ja kuidas seda rakendanud. Kollaaž läheb üles kodutütarde ja noorkotkaste Keila rühma näitusele, mis avatakse Eesti vabariigi aastapäeva tähistamiseks 21. veebruaril Harju maakonnaraamatukogus Keilas. Näitusel saab tutvuda meie rühma tegemiste ja saavutustega. Kodutütarde aastapäeva puhul külastas meid kolonelleitnant Rain Jano kaitseväe peastaabist ning kõik tüdrukud said kingituseks kaelapaela ja pastaka.

RAPLA Rapla ringkonnas tähistati Kodutütarde aastapäeva vormikandmispäevana, millel osalesid Keava, Märjamaa ja Rapla rühma tüdrukud. Märjamaa rühma uusimad kodutütred, kes võeti organisatsiooni vastu alles läinud aasta 6. detsembril, ootasid seda päeva juba tõotuse andmisest saadik. 19. jaanuaril vormis kooli minnes olid tüdrukud õnnelikud, et saavad seda teistele näidata. Nende meeldivaim kogemus oli Märjamaa muusika- ja kunstikoolis, kui nad õhtustesse tundidesse läksid ja nende rõivaste vastu erilist huvi tunti. Nad pidid siis oma kaaslastele selgitama, kes on kodutütred, millega nad tegelevad ja miks nad on täna vormis nii koolis kui ka huvikoolis. Mille peale avaldati soovi ka kodutütreks saada. Tüdrukud olid oma esitlusega rahul ja ootavad järgmist vormipäeva.

2 | 2015

KAMARI RÜHM

Kaks ööd väljaspool mugavustsooni NOORED

Jõgevamaa noored said kogemuse, kuidas mahajäetud kortermajja ajutine pesa rajada. Tekst: AAPO REHI Reede õhtul kogunes uudishimu täis seltskond vanemaid noorkotkaidkodutütreid Jõgevale. Ei olnud teada, mis saama hakkab. Kõik kohaletulnud olid vanad olijad, seega kartust ei olnud, pigem põnevus. Instruktorite jutt jättis teadlikult suure osa eesseisvast saladuseks.

Salapärane kohalejõudmine Osalejad jaotati kolme enam-vähem võrdsetesse gruppi ja anti ülesanne valida varustuse hulgast välja see, mida tarvis võib minna. Sihtkoht oli endiselt saladus. Loogilise mõistuse ja kõhutunde abil sai varustuse osasvalik tehtud, järgnesid varustuse autole laadimine ja sõit tundmatusse. Elektroonikaseadmed olid keelatud, taskulamp lubatud. Pooletunnine autokastis loksumine viis meid ühte väiksesse Jõgevamaa asulasse, kus grupid kiirelt ilmselt aastakümneid tagasi maha jäetud kortermajja elama kupatati. Iga grupp sai endale ühe trepikojakompleksi. Keldrisse tuli rajada ööbimiskoht. See hõlmas väljavalitud ruumi koristamist, katkiste akende soojustamist, lagede lisatoestamist, 74

2 | 2015

peale ärkasin öösel pidevalt. Emotsioon: täna tuleb hea päev.“

Pidev ööbimiskoha täiustamine Järgmise päeva põhiülesanneteks oli vana Rootsi ahju paigaldamist kütte- veevõtukoha leidmine, pesemisnurga kehaks, tühjendatava ja võimalikult rajamine ja ööbimiskoha täiustamine puhta kemmergu rajamist jne. – see ei saanud kunagi valmis, alati oli Kui esmane üleskeerutatud tolm midagi, mida veel teha, mõni nurgake, ninast kaduma hakkas, paar küünmida soojustada, või lisada mõni mulakest virvendavat valgust heitsid gavus. Söögiks anti grupi peale üks ja ahi soojaks läks, muutus pisike toidupakk – imetlusväärse vennalikpesake mahajäetud hoones keset kusega sai see jaotatud. jaanuarikuu külma ööd ühtäkki Omamoodi põnevaks osutus dušiüsna hubaseks koduks. Nõnda möönurga ehitamine – tükike kilet ühte dus tavametsalaagrist ebaharilikult toanurka põrandaks ja ämber veega mugavamalt meie esimene öö. kõrvale. Ahju kõrval soojendasime Instruktorid jätsid osalejatele vapudelitega vett, et päris külmaga bad käed ülesannete lahendamisel, pesema ei peaks. Esmapilgul tundus mis tähendas loomingulist lähenemõte enda pesemisest mahajäetud mist probleemidele. Loomingulisus hoone külmas keldris üpris ebameelon ilmselt üks tähtsamaid isikuoma- divana, kuid kõik, kes meie grupist dusi ellujäämiseks. pesemas käisid, nentisid, et puhas Laagri jooksul tuli iga tunni olemine pärast pesemist annab enetagant täita „logiraamatut“, kuhu setundele väga palju juurde. Hügieekirjutasime oma hetketegevused, ni olulisust ei tohi alahinnata. emotsioonid ja muud, näiteks: Pühapäeva hommikul kolisime „Laupäev, kell 7.00. oma armsakssaanud urgudest välja. Sõime viie peale ühe koguse müs- Ühtlasi viskasime pilgu peale ka lit ära. Kaks ampsu ja edasi. Väga teiste gruppide elamistele, et näha, hea oli. Lõhkusime kõvasti puid ja missuguseid lahendusi olid nemad kütame nii, et ahi punane. Sain 3 kasutanud. Kohalikus rahvamajas tundi jutti magada, ärgata oli väga ootas meid ülimaitsev toidukord, külm, nüüd on tunne super. Voodil mis kulges ühes lugude vestmisega polnud lebomatti all, selle külma möödunud päevadest.

Võrumaa noored piirkonnalaagris Vastseliinas hoolt kandnud kohalik lapsevanem Õpetlikud töötoad ja koostöö Taavi Tuvike, kelle abiga oli olemas Erinevad töötoad – laskmine, sõlmestatsionaarne liuväli. Kogukonnas de õppimine, orienteerumine, luure6. veebruaril, kui pikk koolinädal harrastavad noored jäähokit ja seda õpe, luuremäng öises metsas, võrkoli jäänud seljataha ja õpilased said proovida ka kõik laagrilised. pall, mitmesugused teatevõistlused, kiirustasid puhkama, sõitis osa Uisutamist rulluiskudel sai proovida suusatamine, ühislaulmine keskööl Võrumaa noori, need olid kodutütnoortekeskuse skate’irajal. Vastselii- – olid kõik vanemate noorkotkaste ja red ja noorkotkad, Vastseliinasse na noortekeskus oli üldse üks hubane kodutütarde läbi viia. Eeslauljateks kahepäevasesse piirkonnalaagrisse. ja tegus koht. Seal viidi läbi töötube, olid aga Setomaa tuntud leelotajad Lapsi oli seal 105. Lisaks noortejuhid, üks neist oli näiteks täringumäng, Kauksi Ülle ja Evar Riitsaar. Õpilasi abistajad. Laagri korraldasid Vastkus pidi näitama teadmisi tervisetoetas laskmise juures kooli kehalise seliina rühma noored. Kaks nädalat teemadel ja organisatsiooniga seotud kasvatuse õpetaja Uuno Ruus. olid nad teinud ettevalmistusi ja küsimustes. Kohaliku noortekeskuse Laagri korraldamise juures olid nende ettevõtmine õnnestus. Tänud juhid Merlis ja Maris on aastaid pronoored vaeva näinud ja eks tuleeestvedajatele Egertile, Ave-Liisile, jekte kirjutanud ja tänu vallavalitsuvikus oska nad tänu seekordsele Arturile, Ristole, Martinile, Katile ja se toetusele on keskus kohalike laste läbiharjutamisele kõike paremini kõigile teistele. seas populaarne koht. teha. Kogu ettevõtmist koordineeris Vastseliina tubli noortejuht Helju Uisud igas olukorras Sarapuu. Olles ise lastega laagris, Vald, kool, Sportlikud ja vaheldusrikkad olid tajusin erinevate organisatsioonide noortekeskus, tegevused, mida kõik said proovida. koostööd. Vald, kool, noortekeskus, Vastseliina noorte eesmärgiks oli lastevanemad – kõik teevad kooslastevanemad – kõik teistele omaealistele näidata, mida tööd, mille eesmärgiks on laste teevad koostööd, mille arendamine ja siin on leitud selleks kohapeal on võimalik harrastada. Tegutseti nii õues kui ka toas. erinevaid võimalusi. Laager oli tore eesmärgiks on laste Uisutamine oli üks neid tegevusi, ja sportlik. Kaks päeva möödusid mida said kõik proovida. Selle eest oli arendamine linnutiivul. Tekst: HELI MAASLIEB

2 X HELI MAASLIEB

NOORED

Kodutütarde Võrumaa ringkonna vanem

2 | 2015

UUDISED

24. ja 25. jaanuaril kogunes üle 200 Pärnumaa noorkotka ja kodutütre ning nende juhi Audru kooli uusaastalaagrisse. Kahe tegusa päeva jooksul peeti maha mitmed võistlused, näiteks läbiti seiklusrada, osaleti viktoriinil ning katsuti jõudu pallimängudes ja teatevõistlustel. Ka oli noortel võimalus tutvuda Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegemistega.

NOORED

Viru malevas möödus rühmalaager rännates 24. ja 25. jaanuaril korraldati Vinni vallas Roela-Puka külas Kunda, Vinni-Pajusti ja Roela noorkotkaste aasta esimene rühmalaager. Lisaks tavapäraste laagrirutiinide harjutamisele said noored kõvasti rännata. Esimesel päeval matkati Puka külla laagripaika ja sealt edasi Roela endise kalkunifarmi juurde, kilomeetreid edasi-tagasi umbes kakskümmend. Teisel päeval oli rühmapealik Märt Videvik valmistanud ette kaardi erinevate punktidega, mille noored pidid looduses üles leidma ja nende asukohta kirjeldama. Pärast laagri lõpetamist tehti plaane edasiseks ja anti suuliselt tagasiside, millest võib järeldada, et Viru maleva noorkotkad jäid laagriga rahule, kõik väljusid metsast rõõmsate ja rahuolevatena.

Nõmme noorkotkad tutvusid loomadega 30. jaanuaril külastasid Tallinna maleva Nõmme rühma nooremad noorkotkad Nõmme loodusmaja. Elavnurgas tutvuti väikeloomadega, nagu küülikud, merisead, hiired, rotid, deegud, villakhiired, harjasvöölane, kilpkonnad, geko, kukk, oravad, vutid, papagoid, kalad ja erinevad selgrootud. Eelnevalt oli õpitud kõiki loomi natuke tundma, mängides mängu nende toitumisharjumuste väljaselgitamiseks. Elavnurgas said kõik loomi loomi käes hoida ja toita.

2 | 2015

IIRIS TAGEN

Pärnumaal peeti uusaastalaagrit

Võrumaal loodi noortekogu 15. jaanuaril kogunes esmakordselt Võrumaa maleva staapi 23 aktiivset noort erinevatest rühmadest, et koos mõelda, kuidas muuta Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tegevus huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Ligi kahe tunni jooksul läbi viidud ajurünnaku tulemusel sündis Võrumaa noorkotkaste ja kodutütarde noortekogu. Ajurünnaku viisid läbi Võrumaa Rajaleidja keskuse spetsialistid, kelle hinnangul olid koos toredad noored, kes ei tule üritustele ainult tarbima, vaid on valmis ise ka midagi ära tegema. Noorkotkaste ja kodutütarde juhatusse valisid noored endi hulgast Artur Vodi Vastseliina rühmast, Joosep Kurmi Rõuge rühmast, Liis Kikase Kreutzwaldi rühmast ja Kaisa Kahre Kääpa rühmast. Noortekogu hakkab kokku saama regulaarselt.

Turbas pole isegi vaikne aasta igav 2014. aastal oli Turba rühmale suhteliselt vaikne. Võtsime küll osa suurematest laagritest ning iga-aastase Sauturi laagri koos Saue noorkotkaste ja kodutütardega ning Raudmeherännaku tegime siiski ära. Meile olid olulised ka maakaitsepäev, mis korraldati eelmisel aastal Nissis, ning sügislaagri korraldamine kogu Harju maleva noortele. Maakaitsepäeval olime väljas peaaegu kogu koosseisuga, sealjuures oli meil kaasas ja rivis marssimas ka meie pesamuna Minna Matilda, kes oli kasvult teistest poole väiksem. Nagu Eestile kombeks, oli see päev vihmane, kuid pidasime tublisti vastu. Sügislaagri korraldamine oli meile tõeline katsumus, sest selle korraldasid noored peaaegu omapead. Ka tunnid said jagatud nii, et enamiku neist andsid noored ise. Kedagi ei jäetud eemale, ka kõige väiksemad said ülesande. Teiste rühmade noored tahtsid meile appi tulla ja me võtsime nende abi suurima rõõmuga vastu. See laager tõi meile ka uusi liikmeid. Meie rühma liige Marleen Taimsaar osales suvel Tallinna maleva laskelaagris ja sügisel korraldatud korrespondentslaskmisel tuli ta viie parima hulka. 2015. aastalt ootame tihedamat koostööd teiste rühmadega.

WIKIPEDIA

ILUS ELU

Kaitseliidu liikmed saavad märtsis kaks nädalat soodsat rongisõitu

Märtsi kahe esimese nädala jooksul saavad kõik kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad sõita Elroni rongidega poole hinnaga, sest rongiﬁrma kampaania „Kuu kangelane“ on võtnud nõuks tõsta esile Kaitseliidu liikmeid. Tekst: ELRON

Elron tänab Eesti elu edendajaid. Igal kuul valitakse välja grupp, mille esindajatel on võimalus nautida kahe nädala jooksul kiiret ja mugavat rongisõitu poole hinnaga. Märtsikuu kangelasteks on naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased. Naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased saavad soodsamalt sõita 2.–15. märtsini Kaitseliidu liikmepileti esitamisel.  Soodustus kehtib rongisõiduks kõikidel Elroni liinidel nii tava- kui ka ekspressrongides.  Sooduspiletit saab osta rongist klienditeenindajalt.  Soodustused ei summeeru: ostes kuu kangelase pileti, ei saa kasutada teisi soodustusi.  Tasuda on võimalik sularahas, Elroni sõidukaardiga (ei rakendu sõidukaardi soodustus) ja pangakaardiga (diiselrongides).  Kuu kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka esimese klassi alal.

2 | 2015

SSGT SHANE A. CUOMO/ US ARMY

MEELELAHUTUS

Mitte ainult ulme Venemaa Föderatsioon rün- Algab Eestis, suundub Ukrainasse das oma iseseisvat naabrit Nii algab legendaarse põnevuskirjaniku Tom Clancy nimelise kaubakevade esimesel kuuvalgumärgi all ilmunud Mark Greaney seta ööl. Koidikuks roomaraamatu „Käsuõigus“ teine peatükk. Venemaa KGB taustaga president sid Vene tankid maanteid Vladimir Putin Valeri Volodin on ja kõrvalradu pidi läände, nõuks võtnud taastada impeeriumi endine hiilgus ning esimese samotsekui kuulunuks see maa muna selles suunas võtab ta ette neile, nagu oleks pärast oma kõige suurema vastase Eesti. Rünnak algab ja Vene tankid T-90 külma sõda veerand sajandit tungivad takistamatult Põlvani. Seal kestnud sulaaeg olnud ainult hakkavad nad oma lõbuks linna unenägu. Seda ei oleks toh- maatasa tegema, kohtamata kohalike poolt mingit reaalset vastupanu. tinud siin juhtuda. Tegemist Ainult mõned üksikud jahipüssidega varustatud maamehed ootavad oli ju Eestiga… Tekst: KARRI KAAS

2 | 2015

kuskil kraavi põhja peitunult, mil kümned tonnid terasest surma neist üle veereb. Nad on võimetud midagi ette võtma, sest neil puudub vastav väljaõpe ja relvastus. Paraku pole neil ka kellegi teise peale loota.

Järsku aga ilmub välja USA lennuväe 17. dessantdiviisi 101. eskadrilli Bravo kopter Kiowa Warrior OH-58D ja asub viis kilomeetrit rindejoone taga paiknevate Apache Longbow’de tuld juhtima. Venelased paisatakse hoobilt põrmu ja nad on sunnitud oma väed tagasi tõmbama, kuid sellest pole midagi. Sellal, kui läänes venelaste taandumise tõttu juubeldatakse, liiguvad Kremli valitsejad juba lüüasaamisest edasi ja kavandavad oma võimuala piiride läände nihutamise uut faasi. Neil on juba sihikul Ukraina. Ja alles nüüd algab raamatu reaalne tegevus. Eestil oli kõigest täita natuke pikale veninud proloogi roll. Romaani tõeliseks peategelaseks ja sündmuste keskpunktiks on Ukraina. Umbes sellisel kujul, nagu me seda praegu teame – kaotanuna tüki oma territooriumist ja olles sisuliselt ka kodusõjas. Clancy ja Greany kirjeldavad üsna hirmuäratava tõetruudusega meie

Käsuõigus Tom Clancy & Mark Greaney 640 lehekülge Tõlkinud Matti Piirimaa

1994. aastal kirjeldas Clancy romaanis „Dept of Honor“, kuidas Boeing 747 kaaperdanud kurikaelad rammivad sellega Kapitooliumi. 11. septembril 2001 ründasid terroristid hõivatud reisilennukitega Pentagoni ja Maailma Kaubanduskeskust. Uue aastatuhande alguses jõudis turule arvutimäng „Tom Clancy’s Ghost Recon“, mille keskmes on Ameerika salajase sõjalise üksuse katsed ära hoida venelaste invasioon Gruusiasse 2008. aastal. Raamatus „Dead or Alive“ kirjutab Clancy, et maailma esiterrorist, kes tema raamatutes esineb Emiiri, päriselus aga Osama bin Ladeni nime all, ei peida ennast kuskil Hindukuši mägedes, vaid suurlinna villas. Samas romaanis kirjutas autor, et ameeriklased viivad oma väed Afganistanist välja käesoleva kümnendi esimesel poolel. Romaan avaldati 2007. aastal. Eelneva põhjal ei saa siiski väita, et Clancy oleks end, kas tahtlikult või tahtmatult, tuleviku ennustamisega liialt vaevanud. Tema kaubamärgi all on ilmunud lugematul hulgal raamatuid ja arvutimänge, kuid nendest läheb ainult mõne üksiku süžee reaalsusega kokku. Pigem võib teda pidada autoriks, kellele meeldis kruttida põnevust teatava autentsusega, mille olemust pole sugugi lihtne tuvastada. See on tema loomingu kõige tugevam külg, mis tõi talle ka ülemaailmse kuulsuse, sest sõnaseadmisoskused seda tõenäoliselt ei teinud. Clancy stiil on

APOLLO.EE

Tulevikunägemused

Eestil oli kõigest täita natuke pikale veninud proloogi roll. Romaani tõeliseks peategelaseks ja sündmuste keskpunktiks on Ukraina.

üsna kliiniline ja meenutab kroonikat. Sündmusi pigem loetletakse, mitte ei kirjeldata, ja enamik tema karaktereid on justkui kriipsujukud, kelle ainsaks eesmärgiks on asju juhtuma panna. Ilmselt on oma osa selles ka kaasautoritel, keda ta oma karjääri viimases otsas üsna ohtralt kasutas. Kindlasti mõjutasid nende erinev taust ja tase ka lõpp-produkti kvaliteeti, kuid raamatute nõrgas ilukirjanduslikus väärtuses ei saa ainult neid süüdistada. Viimane sõna jäi alati Clancy’le, kelle heakskiiduta poleks ükski teos trükki jõudnud. Võib öelda, et ta juhtis vabrikut, mille toodanguks oli looming, ja nagu iga teine sellise positsiooniga inimene, soovis ka tema teenida kasumit. Seda ta tegigi. Clancy nime all ilmunud raamatutest osutus 17 menukiteks, mida on maailmas müüdud üle saja miljoni eksemplari. Vahetult pärast autori surma ilmunud „Käsuõigus“ ei saavutanud küll oodatud edu, kuid pakkus kindlasti eelnevalt mainitud numbritele mingil määral täiendust, sest puudustest hoolimata on tegemist üsna põneva lugemisega. Eriti veel meile, keda raamatus kujutatud sündmused üsna lähedalt puudutavad. Siiski on raske uskuda, et rünnaku Põlvale võtaksid vastu jahipüssidega varustatud talumehed ja õpetajad. Märksa tõenäolisem on, et pealetungivaid Vene tanke ootavad seal hoopis lahinguvalmis kaitseliitlased. Sellega Clancy ja tema kaasautor igatahes arvestada ei osanud.

MEELELAHUTUS

L I S A T E AV E

WIKIPEDIA.ORG

endise vennasvabariigi sündmusi: Krimmi poolsaare hõivamist, ukrainlastele Vene passide jaotamist, separatistide mahitamist ja palju muud. Seda kõike peaaegu aasta enne kõige selle juhtumist. Nimelt nägi „Käsuõigus“ ilmavalgust 2013. aastal, mil kellelgi polnud õrna aimugi, mis Ukrainas juhtuma hakkab. Peale mõne üksiku väljavalitu ja nähtavasti ka Tom Clancy, kuid vaevalt tulenes see siseinfo oskuslikust ärakasutamisest või tema võimest tulevikku ennustada. Autoril oli lihtsalt hea nina juhtuma hakkavate sündmuste peale. Seda oli ta ka varem tõestanud.

2 | 2015

Autasustamine teenetemärkidega VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU KESKJUHATUSE OTSUSEST K-0.1-1/14/18034PR

ERGUTUS

VALGERISTI II KLASS Harju malev Ülo JÄRVE Jüri KIIVER Rein PEETRIMÄGI Andres SIKKA Lääne malev Vladimir PADAMA VALGERISTI III KLASS Harju malev Hillar ETS Heiki JANSON Järva malev Urmas KÕONURM Lääne malev Avo TRÄDER Pärnumaa malev Osmo SUOMINEN Fred KAAS Tallinna malev Tanel VIKS Aivar PILV Tartu malev Risto POOL Viru malev Villu JÕEMETS TEENETEMEDALI I KLASS Alutaguse malev Aare AAS Oleg SVETLÕŠENKO Harju malev Jaak PUURA Lembit SALL Ants TAMBERG Gert VÄLJAOTS Jõgeva malev Jaak LAURIKAINEN Lääne malev Margus NELKE Heino REBANE Marko ENDER Kajar LEHTMETS Ando TOMBAK Põlva malev Sven HANSEN Kaido SOO Aare LEPASTE 80

2 | 2015

948 949 950 951 952

953 954 955 956 957 958 959 960 961 962

482 483 484 485 486 487 488 489 490 491 492 493 494 495 496

Leo VIJARD Enno KALDMA Tõnis SÜTT Raivo PEHK Leili LUIGELAHT Pärnumaa malev Viktor ILJIN Ats RAUDSEPP Tarvi MARKSON Mait JANSON Aavo PULK Ain LAAST Erich KRÜGER Rait VAENO Harri SILGO Aarne TÕNISMÄE Vello RAKO Tallinna malev Eduard NIKKARI Rein SPITZ Valgamaa malev Leo LIBOV Aleksander MÕTTUS Viru malev Villu SIPRIA Vaike PORVAL TEENETEMEDALI II KLASS Alutaguse malev Karl Johannes KÄRNER Margo PÄRTNA Annely KAURIL Kristi JÜRNA Enno VAATSEP Igor VERESSININ Olev KIRIK Harju malev Jaanus LUURE Vello NAHKOR Jõgeva malev Ants NOORMÄGI Heldur LÄÄNE Indrek ARU Järva malev Vallo TAMME Lääne malev Tõnu OJASOO Tiit LINTS Margo SCHMIDT Tarmo EGIPTI Kaidi SITS Sulev LUIGA Mati LEPNA

497 498 499 500 501 502 503 504 505 506 507 508 509 510 511 512 513 514 515 516 517 518

1591 1592 1593 1594 1595 1596 1597 1598 1599 1600 1601 1602 1603 1604 1605 1606 1607 1608 1609 1610

Jaanus TAMERI Põlva malev Tarmo ARULEPP Argo KALLASTU Helar KALLASTU Karl OBERG Rainer RAHASEPP Peeter PALO Martin MILL Pärnumaa malev Ain RUNIN Tõnis ARUKASK Jaan PILLMAN Madis UMALAS Aivo SELBERG Tallinna malev Ain SEPP Aune SURVA Tartu malev Ervin LOKKO Kadi SALU Valgamaa malev Aivar PÜVI Viru malev Urmas PORVAL Heitti IRVAL Eugen ERENDI Alger NURK Aire TALBACH Aili VAKKER Võrumaa malev Tiia KIIS

1611 1612 1613 1614 1615 1616 1617 1618 1619 1620 1621 1622 1623 1624 1625 1626 1627 1628 1629 1630 1631 1632 1633 1634 1635

TEENETEMEDALI III KLASS Alutaguse malev Marko ÜLEOJA 3970 Marko LAUR 3971 Kalev KUNDLA 3972 Jüri KRUUSIMAA 3973 Kalmer KARASK 3974 Rene PEDAK 3975 Vello TERNER 3976 Harju malev Eve-Merin AAS 3977 Kristjan AHTAMA 3978 Madis AMER 3979 Andi ANNIJAANI 3980 Endel ERVIN 3981 Martin LAANEJÄRV 3982 Veljo LEHIS 3983 Liis LOOS 3984 Jan MATVEUS 3985 Kaupo MÕTTUS 3986

4001 4002 4003 4004 4005 4006 4007 4008 4009 4010 4011 4012 4013 4014 4015 4016 4017 4018 4019 4020 4021 4022 4023 4024 4025 4026 4027 4028 4029 4030 4031 4032 4033 4034 4035 4036 4037 4038 4039 4040 4041 4042

Tallinna malev Hannes VALLNER Peep TERAL Andreani REEDER Daniel LIBMAN Margus PÄHK Andrei SOSNIN Ranno KRUSTA Aare SÕER Jaanus MATSO Indrek EICHE Kaili UUSOJA Maret SCHULTZ Tarmo LEIDSALU Tiit RIISALO Ott LUUP Malvo ILVES Aivar RAUAM Madis GILDEN Gunnar KOTKAS Tartu malev Allar LUIK Reet KARISE Juri ŠMUTOV Vladeslav KUZNETSOV Gert SCHULTZ Roland SAMLER Andres SIILBEK Martin PAU Valgamaa malev Nikolai MELNIK Alari KAIS Andrus KASK Leho LIBOV Lauri LIBOV Taavi SEPP Maarja MÄGI Viru malev Veljo VANATOA Veljo KUPP

4043 4044 4045 4046 4047 4048 4049 4050 4051 4052 4053 4054 4055 4056 4057 4058 4059 4060 4061 4062 4063 4064 4065 4066 4067 4068 4069 4070 4071 4072 4073 4074 4075 4076 4077 4078

Rein JUHANDI Jüri VÄLI Marko MOOR Jüri RAAL Ivo PENT Ivo DREIFELDT Hillar LAURI Urvi AAL Piret REHE Marit LAAST Anu LAIDINEN

4079 4080 4081 4082 4083 4084 4085 4086 4087 4088 4089

TEENETEMEDALI ERIKLASS VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU ÜLEMA OTSUSEST 11.09.2014 Kaitseliidu peastaap Tracy James SULLINS 766 VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU KESKJUHATUSE OTSUSEST K-0.1-1/14/18034PR Harju malev Kuldar HÜTT Pille LEND Erkki UUSEN Lääne malev Jaanus TUULIK Viru malev Rainer LAPSANIT Kaitseliidu peastaap Karl-Gustav KERT VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU KESKJUHATUSE OTSUSEST K-0.1-1/14/20640PR Elmet SAARE Sander ÜKSKÜLA Henrik LYSHOLM NIELSEN

767 768 769 770 ERGUTUS

3987 3988 3989 3990 3991 3992 3993 3994 3995 3996 3997 3998 3999 4000

771 772

773 774 775

KRISTJAN PRII

Marek MÄGI Aivar NÄREP Kristjan PEEGEL Ketlin PUKK Aare RINGVEE Sander ROHTVEE Mihkel ROOTS Armin RUDI Rasmus RUUSMÄE Ilmar RÄNI Cristian SAAR Ergo TARS Tiit TERIK Mihkel UUS Jõgeva malev Jaan NUGA Järva malev Gert TASANG Lääne malev Meeme RIISMAA Uku LIIVE Janek KARM Aadi NUUT Heiki MAGNUS Põlva malev Tauri TANN Ragnar JOOSEP Rene KINTSIRAUD Mario KULLAM Innar LAAR Rain NOOBEL Rainer VIJARD Toomas NIGOLA Meelis TIIRIK Ivo KOKMANN Raimond UUSSALU Peeter-Ilja PESOR Pärnumaa malev Raico IRMANN Enn KORV Martin MUUGA Gunnar KRUUSMAA Janar JÜRGENS Sven JÜRGENS Kuldar MIIDU Janno LAMPP Siim SAAREOJA Tarmo ROOSIPUU Lauri LAAST Rauli LAAST Jorma NÕMMIK Andres JUURIKAS Raido PALMISTE Mario BUHT Kaido LÜLL Ardi PUSSE Remo MARTINSON Risto RANDMAA Ivar LAUR Tauri PALBERG Kaarel KAASIK

2 | 2015

GUDRUN DOMELTEIT Ajakirjanik Saksamaa ühe suurima nädalakirja Focus Magazine ajakirjanik Gudrun Domelteit külastas Kaitseliidu suurõppust Orkaan 2014. aasta detsembris

AUTORID AIRI TOOMING Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming kirjutas magistritöö teemal „Organisatsioonile pühendumine ning selle seosed inimese ja organisatsiooni vahelise sobivuse, organisatsioonipõhise enesehinnangu ning rahuloluga Kaitseliidu eriorganisatsioonis Naiskodukaitse“

ERGUTUS

ANDRUS RUMM Vabatahtlik reporter On lõpetanud Kunstiakadeemia ehtekunstnikuna, kuid töötab hetkel riigiametis. Sõjaväeliselt väljaõppelt Kaitseliidu parameedik KUIDO KÜLM Vabatahtlik reporter Küberkaitseliidu Tartu üksuse ülem Kuido Külm tegutseb vabatahtlikuna ka MTÜs Vaba Ukraina, mille eesmärgiks on toetada vaba ja demokraatliku Ukraina arengut ja võitlust oma iseseisvuse eest ALEKSANDRA ZAVERJUHHA Vabatahtlik reporter Üle kümne aasta Naiskodukaitsesse kuuluv Aleksandra töötab Tartu Ülikoolis

ERIK REINHOLD Kaitseliidu kooli pealik ja juhtimistreener on Kaitseliidu toimimist lähedalt jälginud alates selle taastamisest 82

2 | 2015

HENRI PAAVO Vabatahtlik reporter Henri Paavo teenib igapäevast leiba Sakala maleva noorteinstruktorina

INDREK HUNT Vabatahtlik reporter Indrek Hunt on kaitseliitlane 2008. aastast ning Võrumaa maleva liige 2014. aastast. Erialalt on ta tisler

KALEV KONSO Kaptenmajor (r) Kalev Konso on Tartu maleva I malevkonna liige 1990. aastast ning ajaloopealik alates 2004. aastast

MARGIT ÕKVA Vabatahtlik reporter Pärast kümmet aastat tööd maakonnalehes Koit pani Margit oma ajakirjanikuameti maha, et keskenduda tekstiilkäsitöö õpingutele Räpina Aianduskoolis. Naiskodukaitsesse astus ta 2011. aastal, et olla solidaarne kaitseväes ajateenistust alustanud pojaga MARIA ABEL Vabatahtlik reporter Käsivõitluse treeningutel saadud positiivsed kogemused panid Mariat neid Kaitse Kodu! veergudel ka teistega jagama SILVA KIILI RKK teadur Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuses (RKK) töötava Silva Kiili uurimisvaldkond on psühholoogiline leping

ERGUTUS

Järgmised katsed toimuvad: 06.–19.04.2015 Täpsem info www.elukutse.ee/eog lpvalik@mil.ee 2 | 2015

Kaitse Kodu! nr 2 2015. a

Articles inside

Armee kaitsevestidest IV - Kaitsevestid Soome kaitseväes