P IX A
B AY
MAAILMAPILK
VENE-JAAPANI SÕDA KESTAB KABINETTIDES Olen uhke selle üle, et minu vanaisa Gustav Tandru (1877–1947, aastani 1937 Kruusmann) käis 1904.–1905. aasta Vene-Jaapani sõjas. Jaapanlannad leidsid ta pärast lahingut hauast elusana ja ravisid terveks, enne kui sõjavangid vahetati ja koju saadeti. Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog
T 28
ema elu suurimaks üllatuspäevaks oli kindlasti see, kui enne Eesti okupeerinud ja siis teise maailmasõja võitnud Stalin sattus Jaapani purustamisest niisugusesse vaimustusse, et kuulutas Jaapani vastu peetud sõdade veteranideks mitte ainult augustisseptembris 1945, vaid ka 1939 HiinaMongoolia piiril ja isegi 1904–1905 Vene-Jaapani sõjas sõdinud!
osalesid, ja kuna vanaisa varsti suri, hakkas minu vanaema Ida (1888– 1969) saama sõjaveterani pensioni, millest ta ei osanud unistadagi. Arvan sedagi, et just see Stalini pension päästis teda (ja ka mind vennaga, sest ema, „rahvavaenlase“ naine, oli jõudnud rettu minna) märtsis 1949 küüditamisest. Saadud rublad olid aga kahel järgmisel aastal kogu meie pere kindlaim sissetulekuallikas.
On teada, et Stalin pidas selle sõja kaotust Vene armee ajaloo häbiplekiks, mis tuli maha pesta. Sestap maksti valuraha neilegi, kes sõjas
Kirjutan sellest enamikule teadmata ajaloofaktist seepärast, et mida rohkem analüüsida Jaapani ja Venemaa tänaste liidrite Abe ja Putini katseid
2/2019
(22. jaanuaril kohtusid nad 25. korda!) piiriküsimus lahendada, seda rohkem veendun, et jaapanlaste näiliselt lootusetu ettevõtmise taga on teadmine, et kahel riigil on olnud erilised suhted ja erilised lepingud. Mis lõpptulemuseks annavadki seisu, et kaks Lõuna-Kuriili saart neljast, Šikotan ja Habomai (mille kohta novembrist alates öeldakse arhipelaag, mis on tegelikult ka tõsi ja loob mulje, et kõne all on rohkem kui kaks saart) antakse pärast Jaapani-Venemaa rahulepingu allakirjutamist üle Jaapanile. Nii nagu see on kirjas kahe riigi (toona mõistagi
