ORKAAN XV TEAVITUSEST EHK KUI METSAS PUU KUKUB JA KEDAGI POLE SEDA KUULMAS, KAS SIIS PUU KUKKUMINE TEKITAB HELI?

ORKAAN XV TEAVITUSEST EHK KUI METSAS PUU KUKUB JA KEDAGI POLE SEDA KUULMAS, KAS SIIS PUU KUKKUMINE TEKITAB HELI?

Suurõppuste eel asuvad Kaitseliidu teavitajad kõigis teadaolevates suundades hõikama õppuste peatsest saabumisest – eks ikka selleks, et saada 10 korda kuulsamaks. Aga enamasti me ei kontrolli, kas meid kuuldi ja kas me ka päriselt kuulsamaks saime.

Tekst: JAANUS MEHIKAS, Lääne maakaitseringkonna tsiviil-sõjalise koostöö ja teavituse spetsialist

Lääne maakaitseringkonna teavitajad otsustasid Orkaan XV ajal välja selgitada, kas nende sõnumid jõuavad sihtgrupini ja kas nende eesmärgid saavad täidetud.

MIKS ME TEAVITAME?

Me tahame, et kõik Eestis elavad inimesed teaksid Kaitseliidu olemasolust. Teaksid, et Kaitseliit on kogu riiki kattev turvavaip, et kaitseliitlased ühiselt kohalikega loovad turvavõrgustiku, mis aitab meid läbi kriisidest ning et meie eesmärk on kaitsta ja toetada rahvast nii sõjalise kui ka mittesõjalise ohu korral. Lisaks soovime, et kohalikud elanikud toetaksid meie tegevust, lubaksid meil harjutusi läbi viia neile kuuluvatel kinnistutel ning muidugi tahame, et meie ridadesse tuleks uusi kaitseliitlasi. Miks? Ikka selleks, et täita Kaitseliidu eesmärki – suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Õppuse kontekstis on teavituse eesmärk ka kohalike elanike informeerimine meie tegevusest, et inimene, kes kuuleb pauke või näeb pimedas relvastatud kogusid, teaks, et kõik on korras, käimas on Kaitseliidu õppus ja muretsemiseks pole põhjust. Vastupidi – selle üle võib suisa uhkust tunda.

KUIDAS ME TEAVITAME?

Enese kuuldavaks tegemiseks on erinevaid võimalusi. Võib moodsalt tiktokkida või iganenult feisbuukida, loomulikult juutuubida või hoopis plakateid kleepida. Saab pildistada ja pilte levitada ning videotega uudistesaate aega mahtuda või loota pressiteatega jõuda kohaliku ajalehe esiküljele.

Ei saa öelda, et üks kanal on õige ja teine vale või üks töötab ja teine mitte. Eri kanalitel on erinevad jälgijad ja sellepärast on tähtis teada, kes on meie sihtgrupp ehk kellele me oma sõnumit soovime edastada, mis on tema vanus, kus ta elab jne. Ehk enne, kui asume teavitama, peame teadma, keda me tahame teavitada, ja loomulikult ka seda, mida me tahame talle öelda.

Tuleb koostada plaan – nimetagem seda meediaplaaniks. Plaanis kirjeldame oma eesmärke, määrame sihtgrupi, sõnumi ja kanali ning aja, millal me mingi teavitustegevusega alustame ja millal lõpetame. Kui plaan on olemas, saab hakata tootma materjali. Plaanis võib olla kirjas, et ühel ilusal suvekuu päeval kell 3 postitame feisbuuki video, aga keegi peab selle video eelnevalt ka valmis tegema. Või ajakirjanikule pressiteate edastamise eelduseks on pressiteate olemasolu. Ehk sarnaselt õppuse planeerimisega on ka õppuse teavitus pikk protsess, mis algab kuid enne STARTEX-it.

Mitte valesti mõista, teavitus ei lõppe STARTEX-iga. Õppuse ajal jätkub kajastamine, kus kasutame jälle kõiki võimalikke kanaleid oma sõnumite edastamiseks. Kui läheb õnneks, siis tuleb ka mõni ajakirjanik kohale, teda saadame just kõige aktiivsematesse ja atraktiivsematesse õppekohtadesse. Teavitus ei lõppe ka ENDEX-i välja hõikamisega, vaid jätkub pärast õppust kokkuvõtete tegemisega.

MIDA ME TEGIME ENNE ÕPPUSE ORKAAN XV ALGUST?

Tavapäraselt oleme alustanud Orkaani teavitusega umbes kuu enne õppuse algust. Vallalehed ilmuvad korra kuus ja et soovitud numbrisse oma sisend anda, on vaja õigeaegselt saada kontakt lehe toimetajaga ning saavutada kokkulepe informatsiooni avaldamiseks. Selle poolest ei erinenud eelmistest ka järjekorras 15. Orkaan.

Malevate kodulehed ja sotsiaalmeediakanalid on head, sest me suudame kontrollida, millal ja mida me seal avaldame, aga ilma raha maksmata me siseringist ehk kaitseliitlastest palju kaugemale ei jõua. Hoolimata sellest on tegemist meie jaoks olulise kanaliga ja sealne informatsioon peab olema ajakohane. Seni ei ole me kasutanud tasulise reklaami võimalust, aga vaadates, kuidas reklaamiettevõtted sotsiaalmeediakanaleid kasutavad, oleks see mõistlik.

Traditsiooniks on meil kujunenud plakatite kleepimine õppekohtade lähedusse ja ajakirja Kaitse Kodu! levitamine kohalike toidupoodide kaudu. Selle juurde kuulub ka aktiivne suhtlus ja kohalikele elanikele selgituste jagamine. Inimeselt inimesele liikuv infovoog on hea kanal, eriti edukalt toimib see väiksemates asulates ja maapiirkondades. Aga kõik, kes on kunagi mänginud telefonimängu, teavad, et otsast sisse minev lausejupp võib liini teise otsa jõudes olla drastiliselt muutunud.

Uue tegevusena katsetasime seekord otsepostitust. Valisime välja ühe õppuse mõistes aktiivsema piirkonna ning saatsime kõigile elanikele ja ettevõtetele postikasti infolehe õppuse toimumisest. Etteruttavalt tuleb öelda, et see toimis oodatult väga hästi. Otsepostitusega tuleb läbi mõelda aeg. Meie saatsime teavituse postkasti päev enne õppuse algust ja takkajärgi hinnates ei olnud see parim ajastus. Kui õppus algas reedel, siis oleks postitus võinud jõuda kohale hiljemalt esmaspäeval. Põhjus lihtne – paljud inimesed ei külasta postkasti enam iga päev. Samas ei tohi see jõuda liiga vara, sest siis läheb inimesel informatsioon meelest ära.

Vana hea pressikas. Ei ole harvad need korrad, kus eduka teavitustöö tulemust hinnatakse välja saadetud pressiteadete hulga järgi. Pressiteadete kogusest olulisem on vast ikkagi tulem, mis õnnestub saavutada, ehk kas infot avaldatakse soovitud kanalis, kas selle tulemusena tuleb mõni meediakanal kohale ja vast kõige tähtsam – kas pressiteates avaldatud sõnum jõuab sihtgrupini. Aga kindel on, et pressiteade on üks viis ajakirjanikega kontakti saavutada ja võimalus saada laiemat kõlapinda.

Ehk… tegime teksti-, pildi- ja videopostitusi malevate sotsiaalmeediakanalites; avaldasime teavitusi malevate kodulehtedel; kleepisime plakateid õppekohtade läheduses asuvatele infotahvlitele; viisime Kaitse Kodu! ajakirju ja plakateid kohalikesse poodidesse; edastasime kohalikele omavalitsustele teate ja plakati kodulehel ja sotsiaalmeedias avaldamiseks; koostöös Omnivaga toimetasime ühe piirkonna elanike ja ettevõtete postkastidesse infolehe ehk tegime otsepostituse; edastasime pressiteate kohalikele ja üleriigilistele ajalehtedele, telekanalitele ja raadiojaamadele.

MIDA ME TEGIME ÕPPUSE AJAL?

Suurõppuste ajal on meil tavaliselt maastikul kaamerameeskonnad, aga seekord otsustasime lisaks neile saata alale ka eriülesandega meeskonnad. Nad pidid õppuse piirkonnas kohalikega suhtlema, et teavitada neid õppuse toimumisest. Lisaks oli nende põhiülesanne uurida, kas inimesed on teadlikud õppuse toimumisest ja kas meie teavitus töötab. Kokku loodi 350 kontakti ja selle tulemusena saime olla kindlad, et vähemalt need 350 inimest teavad õppuse toimumisest, lisaks saime neilt üliolulist informatsiooni oma teavitustöö toimivusest või mittetoimivusest.

Küsimus, mis inimestele esitati, oli väga lihtne: kas nad teavad, et toimub Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna õppus Orkaan XV, või ei tea. Kui vastanu oli õppuse toimumisest teadlik, siis küsisime täpsustavalt, kust ta seda kuulnud on. Selle tegevuse tulemusena sündis tabel, mida teile siinkohal tutvustan.

Kokku loodi 350 kontakti, kellest 215 ehk üle 60% olid õppuse toimumisest teadlikud. Piirkonniti jäi teadlikkus 54% ja 72% vahele. Kontaktide arv oli eri kohtades erinev, sest näiteks Sindis loodi palju kontakte poe parklas, aga Lääne maleva vastutusalas käis meeskond valdavalt talust talusse ehk ühe kontakti loomiseks kulus märkimisväärselt rohkem aega.

Osa inimesi oli õppuse toimumisest kuulnud mitmest allikast, aga oli ka neid, kes küll teadsid õppuse toimumisest, kuid ei suutnud meenutada, kust nad selle info said. Enamik nendest, kel oli tarbitud infokanal meeles, oli lugenud õppuse kohta kohalikust ajalehest. Kokku nimetati kohalikku lehte infokanalina 47 korda ehk 350 kontaktist üle 13% sai info just sealt. Aga siinkohal on oluline märkida, et kõigis piirkondades ei tehtud otsepostitust ja see muudab kokkuvõtete tegemise keerulisemaks. Kui vaadata Sindi ja Tori piirkonda, siis saab järeldada, et kokku loodi nendes piirkondades 210 kontakti, kellest 38 ehk 18% leidsid infolehe oma postkastist ja see protsent on suurem kui kohaliku ajalehe 13%. Need protsendid ei ole päris korrektsed, sest meil on suur hulk inimesi, kes ei tuvastanud infokanalit, suisa 23% ei teadnud kanalit

nimetada, aga nemadki jagunevad tegelikult kõikide infokanalite vahel ära. Hoolimata sellest veast ja veel mõningatest lihtsustustest (näiteks ei arvestanud me inimeste vanusega, aga kindel on, et eri vanuses inimesed tarbivad erinevaid infokanaleid), saame aimu, kuidas üks või teine kanal mingis piirkonnas töötab.

Valimi hulgas läbi viidud küsitluste tulemusel osutusid seekord kõige õnnestunumateks infolevitamise kanaliteks: kohalik ajaleht, otsepostitus, televisioon ja sotsiaalmeedia. Tasub märkida, et pärast õppust võivad need numbrid olla täiesti teistsugused, sest pühapäevaõhtune „Aktuaalse Kaamera“ lõik muudab tabelit kindlasti, meile oli aga oluline mõõdistada just õppuse eelteavituse toimimist.

Kas see tulemus on hea või halb, ei oska ma öelda, sest võrdlusvõimalus puudub. Igatahes on meil järgmisel aastal võimalik sama tegevuse käigus oma arengut hinnata. Lisaks saame muuta teavitustegevusi ja vaadata nende mõju. Kokkuvõttes ei ole selles ju midagi uut, et mõju hindamine on teavitustöö juures väga oluline, aga kuidas seda mõõta, on alati keeruline küsimus. Vähemalt meie oleme leidnud ühe võimaliku võtme oma eesmärkide täitmise hindamiseks.

KAS MEIE HÄÄLT ON KUULDA?

Füüsikaliselt on ilmselge, et puu kukkumine tekitab helilaineid hoolimata kuulja kohalolekust. Sama selge on, et meie teavitustegevus väristab õhku ja helendab ekraanil. Aga tänu suhtlusele kohalikega teame, et Kaitseliidu teavitusüksuse häält kuuldakse. Orkaan XV näitel teame, et meie edastatavad sõnumid jõuavad, jah küll osaliselt, aga siiski, sihtgrupini. Võib olla, et me ei jõua kunagi kõigi elanikeni, aga see jääb meie eesmärgiks ja selles suunas liigume iga kord, kui alustame uue õppuse teavitustööd.

Mehis Born