Kaitse Kodu! nr 3 2013. a

HÕIMUSIDEMED RIIGIKAITSES: KOOSTÖÖ SOOMEGA

KAITSE

KODU! NR 3/2013 (119/565)

KAITSELIIDU AJAKIRI

VENE SUURVÕIMU TAASSÜND TÜRGI SÕJAS

KAUNI KOKARAAMATU SISEMINE ILU

Seadus toob selgust METSAVENDADEST KAGU-EESTIS

NR 3/2013 (119/565) HÕIMUSIDEMED RIIGIKAITSES: KOOSTÖÖ SOOMEGA

KAITSE

KODU! NR 3/2013 (119/565)

KAITSELIIDU AJAKIRI

VENE SUURVÕIMU TAASSÜND TÜRGI SÕJAS

KAUNI KOKARAAMATU SISEMINE ILU

Seadus

Õnne sünnipäevaks, Eesti vabariik!

10

Seadus toob selgust

18

Toomas Palumaa teritab Valga malevlaste laskurisilma

20

Lahingufotograafid Orkaanil kui osa õppusest

26

Ekstreemsport nõuab nupukust ja vastupidavust

29

Kaitseliitlase talve elavdab sport

32

Tee järele: ühel õhtul kolmest püstolist

33

Vene suurjõu taassünd: Vene-Türgi sõda 1877—1878

36

Hõimusidemed on tugevad ka riigikaitses

42

Metsavendlusest Kagu-Eestis

62

Sõjaväeliste auastmete andmine

64

Test. Magusatesti tubane lemmik jäi õues viimaseks

Sisukord

08

toob selgust NAISKODUKAITSE METSAVENDADEST KAGU-EESTIS

KAANEFOTO: LIINA LAURIKAINEN

48

Kuidas muuta tüütu kokkamine lahedaks loominguks

52

Naistelt naistele. Juba kolmandat korda

53

Naiskodukaitsjad said kokku ringkonnakogudel

NOORTEORGANISATSIOONID

57

Rootsi suuskadega Laiusel, sünnipäevadest rääkimata

57

33

36 Kaitse Kodu! 3/2013

3

Peatoimetaja veerg

Seadus peabki palju kirja panema

N

agu ikka, tuleb seegi kevad teisiti. Sellist talve ja sellist külma märtsi pole vist kunagi olnud? Ja siis veel kõik see, mis muutub riigikaitses ja Kaitseliidus: riigikaitse arengukava, seadused, reeglid, struktuur.

Selle numbri põhilugu vaatab veidi sissepoole seadusesse, mille järgi Kaitseliidu ja tema liikmete elu nüüdsest käima hakkab. Seadus on põhjalikum, aga ka keerukam kui eelmine. Ja pole veel valmis ka. Tähendab, seadus ise on küll valmis, aga hulk selle rakendusakte alles tegemisel. Just nagu on valmis ka riigikaitse arengukava, aga mida see õigupoolest tähendab ja kuidas olukord Kaitseliidu seisukohalt muutub, selgub alles rakendusaktidega. Muude seas on alles kinnitamata kõigist Kaitseliidu seaduse rakendusaktidest olulisim — Kaitseliidu kodukord.

Midagi hullu sellest muidugi ei juhtu: vanad õigusaktid kehtivad kuni uute kinnitamiseni ja iga olukord saab lahendatud. Koos rakendusaktide lisandumisega muutub pilt lihtsalt järjest ja järjest selgemaks ning Kaitse Kodu! hoiab sellel muutumisel silma peal. Õieti silma ja sulge, et kõik tähtsad muutused ajakirja lugejate silme ette tuua ja lahti seletada. Peagi saab valmis ka kodukord ja siis arutame ajakirja külgedel, mida tähtsat selles dokumendis tähele tuleb panna.

See on üsna huvitav, millena me Kaitseliitu defineerida suudame ja kuidas paneme kirja selle organisatsiooni toimimise reegleid. Kaitseliidule on justkui omane olla mitte nii väga defineeritud ja reeglistatud koht. „Õhinapõhine“ on see vabatahtlike kohta käiv sõna, mis kogu bürokraatia põrmu peaks varistama — õhin ei kannata ju purgis püsida, ta kas lendab vabalt või vajub susinal kokku. Aga just selleks, et reegleid ja keeldusid ei saaks liialt, on vaja täpset ja põhjalikku seadust, sest Kaitseliit kuulub nende organisatsioonide hulka, millele on keelatud kõik, mis pole lubatud. Just tolle õhina pärast ei saa jätta „kõiki neid asju“ kirja panemata.

See on natuke harjumatu ja esialgu ehk võõristav, aga ehk on abi mõttest, et tegelikult oli märts sama külm alles hiljuti, 2006. aastal.

Need külmad kevaded lähevad kiiresti meelest.

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!

Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Kaitseliit

Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Naiskodukaitse

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi Makett ja küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! internetis kaitsekodu.kaitseliit.ee www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida maleva personalispetsialisti juures Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta.

Noored Kotkad

Vabatahtlikud fototoimetajad: Triinu Küünal, Enn Sutting Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Kodutütred

4

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 Kaastööde saatmise tähtajad: 22. aprill, 3. juuni, 15. juuli, 26. august, 14. oktoober

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! 3/2013

Uudised

KARRI KAAS

Balti riigid kuulutasid välja laskemoona ühishanke Eesti, Läti ja Leedu kuulutasid 12. märtsil Brüsselis välja laskemoona soetamise ühishanke, mis viiakse esmakordselt läbi Euroopa Kaitseagentuuri vahendusel. Hanke maht on kuni 50 miljonit eurot, mille eest riigid ostavad laskemoona tankitõrjegranaadiheitjale Carl-Gustav. Eesti ostab laskemoona nii kaitseväe väljaõppeks kui ka sõjaaja varude täiendamiseks.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsleri Ingvar Pärnamäe sõnul on see esimene kord, kui Balti riigid ostavad laskemoona Euroopa Kaitseagentuuri kaudu. „Oleme ka varem Läti ja Leeduga regionaalseid ühishankeid teinud. Nüüd on regionaalsest projektist saanud Euroopa projekt,“ ütles Pärnamäe. Tema sõnul võtab Euroopa Kaitseagentuur hanke läbiviimise sisuliselt enda peale ja Balti riikidele jääb ainult valida välja parim pakkuja. „Ka teeb kaitseagentuur teiste Euroopa riikide hulgas hankele reklaami, et sellega liituks rohkem riike. Eesmärk on, et saaksime võimalikult kvaliteetset relvastust võimalikult madala hinnaga,“ lisas Pärnamäe.

Balti riikide ühishange on osa Euroopa Kaitseagentuuri ühiskasutuse poliitikast, mis näeb ette Euroopa Liidu riikide ühise kaitsevõime arendamist. Varem on kaitseagentuur edukalt läbi viinud kaks ühishanget, neist viimasena Austria, Tšehhi ja Saksamaa logistikahanke kogusummas 228 miljonit eurot. „Euroopa julgeoleku- ja kaitsevaldkond liigub selgelt suurema koostöö suunas, et kaitsekulutusi võimalikult targalt kasutada. Balti riikide ühishange on siin hea näide,“ ütles asekantsler Pärnamäe.

Eestil on varasem positiivne kogemus ühishangetest Rootsi (koos hangiti kaitseväelaste individuaalvarustust, st saapaid, aluspesu ja magamiskotte) ja Soomega (2009. aasta keskmaaradarite ühishange, tänu millele sai Eesti sisuliselt kaks radarit ühe hinnaga). Euroopa Kaitseagentuur on Euroopa Liidu Nõukogu alluvuses tegutsev asutus, mille ülesanne on tugevdada Euroopa Liidu kaitsevõimet, edendada relvastuskoostööd, tugevdada kaitsetööstust ja teha teadusuuringuid.

Eesti on üks agentuuri 26 liikmesriigist.

Kindral Tõnissoni jooks 2013 Alutaguse malev korraldab 20. aprillil IX kindral Aleksander Tõnissoni sünniaastapäeva rännakjooksu. Jooksma on oodatud kõik huvilised, sõltumata soost, vanusest ja organisatsioonilisest kuuluvusest. Valida saab sobivaima pikkuse ja raskusega raja, sest sellel jooksul saavad üksteiselt mõõtu võtta nii tavalised rahvasportlased kui ka kogenud militaarrändurid.

Eelregistreerimine lõpeb 10. aprillil, kuid ennast üles anda saab ka võistluspäeval võistluskeskuses. Täpsem teave on Kaitseliidu Alutaguse maleva kodulehel (www.alutaguse. kaitseliit.ee/et/12929).

Kaitse Kodu! 3/2013

5

VELLO JASKA

Uudised Valgas käib remont maleva staabi- ja tagalakeskuses Kaitseliit ja AS Semuehitus on allkirjastanud töövõtulepingu, mille alusel rekonstrueeritakse Valgas aadressil Võru 12 asuv Valgamaa maleva staabi- ja tagalakeskus.

Tööde käigus rekonstrueeritakse 1250 m2 suurune staabihoone (sh relvaruumid, õppeklassid, kabinetid) ja rajatakse uusehitisena 670 m2 suurune laohoone-töökoda, piirdeaed, sidemast, parklad ja haljastus. Ehitustööd peaksid lõpule jõudma tuleva aasta veebruariks. Ehitusprojekti autor on AS RTG Projektbüroo ja omanikujärelevalvet teostab AS Telora-E. Kaitseliidu Valgamaa maleva staabi- ja tagalakeskuse hoone renoveerimise ajal tegutseb maleva staap aadressil Energia 1, 68205 Valga.

Varbola välitiiru plaan võtab ilmet Varbola rahvamajas korraldati 28. veebruaril Kaitseliidu kohtumine kohalike elanike ja omavalitsuste esindajatega, kus tutvustati Varbola välitiiru rajamisega seotut. Rapla maleval pole oma maakonnas välilasketiiru, kus saaks läbi viia laskeharjutusi käsitulirelvadest kuni 300 meetri distantsilt. Praegu käiakse laskmas ligi 50 km kaugusel Männiku lasketiirus ja harjutusväljal.

Kaheaastaste otsingute ja läbirääkimiste tulemusena on leitud võimalik lasketiiru asukoht Märjamaa valla territooriumil Põlli ja Vaimõisa küla läheduses. Kohalike elanike meelestatus lasketiiru suhtes oli üllatavalt positiivne, mis on edasise tegutsemise üheks aluseks. Välitiiru rajamine on juba kooskõlastatud Riigimetsa Majandamise Keskuse, maanteeameti ja Rapla maavalitusega ning ideed on käidud tutvustamas Märjamaa valla volikogule. Praegu on kõik eeldused tiiru rajamiseks täidetud ja loodetavasti on Rapla kaitseliitlastel võimalik paari aasta pärast harjutada käsitulirelvadest laskmist oma maakonnas.

6

Välustesse rajatakse tänapäevane lasketiir Kaitseministri Urmas Reinsalu käskkirjaga asutati Viljandimaale Väluste lasketiir, millest aasta lõpus peaks saama Kaitseliidu esimene tänapäevane välilasketiir. See rajatakse Tarvastu vallas Mõnnaste külas asuvale Kaitseliidu Väluste laskevälja kinnistule, mis oli varem Nõukogude sõjaväe valduses ja kus nii Kaitseliit kui ka kaitsevägi on laskeõppusi korraldanud juba 1990. aastate keskpaigast. Rajatavas tiirus on 24 laskekohta ja võimalik on lasta 11 distantsilt (5—300 m). 300 m laskejoonele rajatakse varjualune. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult kaliibripiiranguta püstoleid, püstolkuulipildujaid ja revolvreid, kaliibriga kuni 7,62 mm vintraudseid püsse, kaliibripiiranguta sileraudseid relvi ning alakaliibrilisi (kuni 9 mm) tankitõrjerelvi.

Lasketiiru ehitamisega samal ajal korraldab Kaitseliit ka elektrooniliste sihtmärkide ja liikuva sihtmärgisüsteemi hanke. Sihtmärgisüsteemide soetamine ja kasutamine Väluste lasketiirus parandab laskmiste efektiivsust ja mitmekesistab laskeväljaõppe võimalusi. Lasketiiru ohuala tähistatakse piiripostidega ning ohualasse suunduvatele teedele paigaldatakse tõkkepuud ja infotahvlid. Lasketiiru peasissepääsu juurde paigaldatakse signaalmast, kuhu ohtliku tegevuse ajaks heisatakse punane lipp.

Kaitseliit on korraldanud lasketiiru ehitushanke ja sõlminud ehitustööde lepingu parimat hinda pakkunud ASiga Skanska EMV. Väluste lasketiiru ehitustöödega alustati märtsis ja tiir peaks valmima novembris. Lasketiiru ehituse käigus lammutatakse kinnistul amortiseerunud nõukogudeaegsed ehitised ja varemed.

Lasketiiru peamiseks kasutajaks jääb Kaitseliit, väiksemas ulatuses ka politsei- ja piirivalveamet, jahimehed ning kaitsevägi. Et lasketiiru ohuala jääb osalt Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamaale, on tiiru kasutuskoormus kokkuleppe järgi kuni 100 päeva aastas. Lasketiiru kasutamist koordineerib Kaitseliit, lähtudes õigusaktidest ja eeskirjadest.

Kaitse Kodu! 3/2013

Kui Aegnal oli veel merekindlus Kiek in de Kökis avati 13. märtsil näitus „Aegna merekindlus — unustatud suurtükipositsioonid Tallinna kesklinnas“. 19. maini avatud väljapaneku koostas Tallinna linnamuuseum koostöös Fotomuuseumiga.

Näitusel saab näha Aegnat tema hiilgeaegadel, kui praeguseks looduse rüppe vajunud saarel käis sõjaline tegevus. Vaatajate ees rullub lahti lugu vägevast merekindlusest, mille rajamist alustati Vene tsaaririigis Peeter Suure merekindluse ühe osana. 1918. aasta veebruaris pommitasid Saksa väed Aegna saarel asuvat patareid ja mehitasid selle päevad hiljem. Kui sõda oli lõppenud, asusid sama aasta novembris saarele iseseisva Eesti vabariigi kaitseliitlased.

Näituse rõhk ongi Aegnal kui iseseisvunud riigi merekindlusel ning sellel teeninud eesti meestel. Fotode kaudu saab tutvuda nende eluga, näha dokumente, aumärke ja muud temaatilist. Lugeda võib sõdurite kirjutatud Aegna-teemalisi luuletusi.

1940. aastal olid Eesti sõjaväelased Aegna saarel valmis hakkama vastu Punaarmeele, tulistades enne vastaste dessanti isegi hoiatuslasu, kuid vastuhakk kästi lõpetada. Eesti mehed teenisid Aegna merekindluses sama aasta 17. juunini, mil saare mehitasid Nõukogude väed. Seejärel vajus kunagine sõjaväesaar unustusse. Praegu kuulub Aegna saar Tallinna Kesklinna valitsuse haldusalasse.

Uudised

Rootsi Kodukaitse ülem brig-kin Roland Ekenberg viibis 22.—24. veebruarini Kaitseliidu ülema brig-kin Meelis Kiili kutsel Eestis, kus ta kohtus organisatsiooni juhtkonnaga Tallinnas ning külastas Kaitseliidu Kooli Raplamaal Alus. Kohtumistel arutati kahe organisatsiooni koostööd. Rootsi Kodukaitse ülem võttis osa ka Eesti vabariigi 95. aastapäeva üritustest.

SVD.SE

FOTOMUUSEUM

Rootsi Kodukaitse ülem väisas Kaitseliitu

Kaitseliidu laskurid tõid Riiast pronksi Riias 1. ja 2. märtsil Zemessardze korraldatud rahvusvahelistel laskmisvõistlustel sai Eesti võistkond meeskonnaarvestuses kolmanda koha. Võidukasse võistkonda kuulusid n-ltn Tõnu Teder ja n-vbl Vahur Toomas Kaitseliidu Lääne malevast ning mlv Dein-Tom Tõnsing Kaitseliidu Tallinna malevast. Meeskonnaarvestuses, kus arvestati sõjalist kiirlaskmist Margolini püstolist, oli parim Läti võistkond Poola ja Eesti ees. Võistlusel osales ligi 40 võistkonda, neist kaks Eestist.

Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze korraldusel peetakse Läti Vabadussõja aegse Läti brigaadi juhataja kolonel Oskars Kalpaksi (1882—1919) mälestuseks Riias rahvusvahelisi laskevõistlusi aastast 1993. Tänavu võisteldi seal juba 20. korda.

23. aprillist saab veteranipäev Eesti tähistab 23. aprillil esimest korda veteranipäeva — missioonisõdurite ja teenistuses vigastada saanud sõjameeste päeva. Sellega algatame uue traditsiooni, millega täname vapraid Eesti mehi ja naisi, kes on kodust kaugel tugevdanud meie riigi julgeolekut, saanud vigastada Eestis kaitseväe teenistuses või Kaitseliidu sõjalisel väljaõppel. Veteranipäeva keskne üritus on „Veteranirock“ Tallinnas Vabaduse väljakul, kus Eesti parimad veteranbändid esitavad just selleks päevaks koostatud kava.

Välja valitakse ka veteranide toetussümbol. Avaliku konkursiga otsitakse sümbolit, mis tähistab ühiskonna toetust veteranidele ja nende peredele. Tulevikus saab igaüks panna rinda veteranide toetussümbolit kujutava märgi, mille müügitulu läheb veteranide ja nende perede toetuseks. Sümbolit tutvustatakse veteranipäeval.

Veteranipäev on osa kaitseministeeriumi ja kaitseväe välja töötatud veteranipoliitikast, mis toob missioonisõduritele ja vigastatud sõjameestele senisest ulatuslikuma toe. Poliitika järgi on veteranid kõik kaitseväelased ja kaitseliitlased, kes on käinud välismissioonil või saanud viga Eestis teenistusülesannete täitmisel.

Kaitseliidu Rapla maleva pealiku kt mjr Meelis Pernits ja Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna juht politseimajor Janno Ruus allkirjastasid 21. veebruaril koostöölepingu lisa, millega täpsustati maleva ja politseijaoskonna ühist tegevuskava 2013. aastaks. Tegevuskavas on kirjas kaitseliitlastest abipolitseinike õpetamine ja kaasamine korrakaitsetegevusse, politseiametnike topograafiliste oskuste täiendamine ja ühine tegevus noorsookasvatuse eesmärgiga ettevõtmistes. Kaitseliidu Rapla malev ja Rapla politseijaoskond teevad tihedat koostööd ka maakaitsepäeva üritustel.

Kaitse Kodu! 3/2013

MEELIS PORMANN

Rapla malev täpsustas koostööd politseiga

7

IRINA MÄGI

MERILI SEPP

Tartu maleva kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad alustasid pidupäeva koos korporantide ja linnarahvaga Tartu Tähetorni juures

Kaitseliidu Saaremaa malev korraldas Eesti vabariigi aastapäeva auks piduliku rivistuse Kuressaare kesklinnas

Õnne sünnipäevaks, Eesti vabariik!

HELLEN ALLAS Naiskodukaitse Viimsi jaoskonna esinaine

E

esti vabariigi 95. aastapäeva kaitsejõudude paraadil oli üles rivistatud ligi 1100 inimest.

Tähtpäeva hommik oli algusest peale pidulik.

Kuigi kell 7 näitas kraadiklaas 16 külmakraadi, oli ilm paraadi ajal parim võimalik: päikesepaiste, väheke külmapügalaid ja tuulevaikus. Kõik see mees seisis ühtses vormis Kaarli puiesteel stardivalmis. Sõbralikult vaadati üksteist kriitilise pilguga üle, sätiti relvarihmad ja rakmed sirgeks ning kiivrid otseks. Ja juba kõlasidki rühmaülemate käsklused „Valvel!“, „Taktsammu marss!“.

Jõudnud oma määratud kohale Vabaduse väljakul, ei vajanudki me kogu ettenähtud aega kohendamiseks. Viirud said joondu. Siis kõlasid paljutreenitud

valjuhäälsed tervitused „Tervist, härra kindral!“ ja „Jõudu tarvis!“. Vahele helises Eesti hümn, seejärel jätkusid tervitused „Tervist, härra president!“, „Tänan!“, „Elagu, elagu, elagu!“.

Kindralmajor Riho Terrase kõne puudutas eriti kaitseliitlasi ja reservväelasi ning seda tähtsamana saime ennastki tunda. Oli miskipärast eriti uhke ja auväärt tunne seista rivis ning näidata, et oleme olemas.

Kõiki löökauke trotsides linnarahva rõõmuks Vabaduse väljakult Pärnu maanteele marssides kuulsime tihti tervitushüüdeid kaitseliitlastele. „Vasak, vasak, üks, kaks, kolm,“ jõudsime lõpppunkti. Tänusõnad ülematelt, muljete vahetamine, hinnang tehtule ja seejärel siirdusime järgmist vabariigi aastapäevaga seotud ülesannet täitma.

REET RABBAN

Naiskodukaitse korraldas Eesti vabariigi aastapäeva pidulaua pildistamise võistluse, mille võitis Reet Rabban pildiga tordist Atsalama rühma noorkotkastele

AIVAR KROONMÄE

Kaitseliidu Võru maleva Antsla üksikkompanii alustas linnarahva suureks rõõmuks Eesti vabariigi aastapäeva tähistamist juba varahommikul

Kaitseliidu Lääne malev tähistas Eesti vabariigi aastapäeva Haapsalu kesklinnas asuva Vabadussõja mälestusmärgi juures MARKUS SEIN

8

Kaitse Kodu! 3/2013

VELLO JASKA LIINA TOOME

Tõrva gümnaasiumi pargis oleva Vabadussõja mälestusmärgi jalamil seisid auvalves Kaitseliidu Valgamaa maleva liikmed. Päevakohase välijumalateenistuse pidas Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting Tallinna maleva kaitseliitlased ja noorkotkad näitasid pärast kaitsejõudude paraadi linnarahvale relvi ning sõdurivarustust.

Huvilisi oli ohtralt ja igas vanuses

Pärnus tähistati Eesti sünnipäeva traditsioonilise rongkäiguga, millel osalesid nii linnavalitsuse esindajad, kaitseliitlased, noorkotkad, kodutütred, naiskodukaitsjad kui ka koolilapsed linna erinevatest õppeasutustest

Eesti vabariigi 95. aastapäeva paraadil Tallinnas osales üle kolmveerandsaja Harju maleva kaitseliitlase

HENRY LEY

MARI ARNOVER

ANTS LEPPOJA

Kaitseliidu Järva malev tähistas Eesti vabariigi aastapäeva kõikjal maakonnas, nii Koerus, Paides, Peetris, Müüsleris kui igal pool mujalgi

Nagu paljudes kohtades mujal, asetasid ka Põlvas linnavalitsuse esindajad pärja Vabadussõjas langenute mälestusmärgi jalamile

Kaitse Kodu! 3/2013

NKK SAKALA RINGKOND

ANDRES LEHESTIK

JALMAR VOOL

LIIS PÄRNA

Eesti vabariigi aastapäeva tähistamine Kaitseliidu Kadrina kompaniis: aastad lähevad, kuid Viru malev jääb. Ja nii on see aastast 1991

24. veebruar algas Kaitseliidu Rapla malevale juba päikesetõusul kell 7.28, kui esmakordselt heisati koostöös maavalitsusega Eesti lipud Rapla kesklinnas. Lippude heiskamine on plaanis muuta iga-aastaseks vabariigi aastapäeva traditsiooniks

Sakala malevas algas Eesti vabariigi 95. aastapäeva tähistamine 23. veebruari õhul piduliku vastuvõtuga Sakala keskuses, kus traditsiooniliselt anti üle aasta naiskodukaitsja tiitel. 24. veebruaril jätkusid üritused Viljandi linnas

9

Põhiteema

Seadus toob selgust 1. aprillil jõustus uus Kaitseliidu seadus Uus seadus ei muuda Kaitseliidu senist põhiolemust, Kaitseliit jääb ka edaspidi vabatahtlikuks ja relvastatud riigikaitseorganisatsiooniks, mis moodustab kogu Eestit katva turvavaiba.

LIIVI REINHOLD Kaitse Kodu! peatoimetaja

R

aketiteadust ei tehtud: üldises raamis uus seadus Kaitseliidu olemust ei muutnud, mõned asjad on nüüd lihtsalt selgemini välja kirjutatud, selgitab uue Kaitseliidu seaduse TÄISKASVANUD KAITSELIITLANE SAAB OLLA TEGEVLIIGE ÜKSKÕIK MILLISES STRUKTUURIÜKSUSES:

olemust kaitseliitlane ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Aivar Riisalu. Kõige olulisemaks niisugustest täpsustustest peab Riisalu sotsiaalsete garantiide defineerimist. Varem mitmes eri seaduses laiali pillutatud ja palju vaidlusi tekitanud teema on nüüd selgelt Kaitseliidu seaduses kirjas: „Kaitseliitlase sotsiaalsed garantiid, kui ta panustab [sõjaväelisse] väljaõppesse või tegutseb hädaolukorras, on võrdsustatud kaitseväelaste ja päästjate omadega ning selgelt seaduses lahti kirjutatud,“ kirjeldab Riisalu tema hinnangul üht olulisimat parendust.

d) noortejuhina Kodutütarde või Noorte Kotkaste organisatsioonis

a) Naiskodukaitses; b) malevas; c) küberkaitseüksuses;

10

Kaitse Kodu! 3/2013

Harju maleva pealik

Uus seadus sätestab täpsemalt ja ajakohasemalt Kaitseliidu tegevust, suhestumist ümbritsevaga ja organisatsioonisisest suhtekorraldust. Tehtud muudatused võiks jaotada kolmeks: varasemast täpsem regulatsioon, väiksemad korralduslikud muudatused ja täiesti uued regulatsioonid Kaitseliidu seaduses.

Kui välja tuua mõned korralduslikud muudatused, on need järgmised: Kaitseliidu keskjuhatuse liikmetel tekib vastutus oma keskjuhatuse koosolekutel tehtud otsuste eest, samas pole neil enam hääleõigust keskkogu otsuste tegemisel; Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide liikmed arvatakse Kaitseliidu liikmeteks ja nende esindaja osaleb Kaitseliidu keskkogul hääleõigusega; Kaitseliidu peastaap ja Kaitseliidu Kool on liikmeskonnata struktuuriüksused. Ning loomulikult tuleb märkida täiendatud sotsiaalsete tagatiste osa.

Põhiteema

Kommentaar

URMAS SUSI, kolonelleitnant

Loetlen ka täiesti uued asjad meie seaduses: esiteks on Kaitseliidule nüüd antud seaduslik õigus isikuandmeid koguda ja töödelda ning saada vastavatest registritest inimeste kohta vajalikku informatsiooni, teiseks on nüüdsest olemas kaitseliitlase liikmesuse peatamise võimalus ja määratud need juhud, millal seda kasutada, ning kolmandana nimetan peatükki „Relva käitlemisega seotud väärteod“ lisamist seadusesse — see annab lõpuks vajalikud hoovad vastavatele ametkondadele nende väärtegude menetlemiseks.

Arvan, et uus Kaitseliidu seadus on täna parim võimalik. Alati annab asju parandada ja paremaks teha. Vaatame, kuidas ta toimima hakkab, ning parandame ja täiendame, kui vaja.

Seadus ütleb, et Kaitseliidu ülesanded on riigi sõjaline kaitsmine, kaitsetahte kasvatamine, elanike turvalisuse suurendamine, sõjalise väljaõppe läbiviimine ja riigikaitseliste objektide valvamine. Kaitseliitu aitseliidu võib kaasata päästetöödel või seadus muul juhul hädaolukorra seaduse mõistes nagu ka varem – uus asi reguleerib on küberkaitseüksuse kaasamise organisatsiooni tegevust rahuajal. võimalus pädeva ametiasutuse (näiteks politsei) palvel. On oluline märkida, et Kaitseliidu seadus reguleerib organisatsiooni tegevust rahuajal ega puuduta sõjaaja ülesandeid.

K

Täpsem on parem

LIINA LAURIKAINEN

Kui aga seadus vaid täpsustab ja selgitab, oli siis uut seadust üldse tarvis? Oli küll, kinnitab tulemus ja kinnitavad seadusloome normid. Kaitseliidu peastaabi üldosakonna juhataja Lea Vainult usub, et uus seadus sai endisest parem. „Kaitseliitlasel on seaduses natuke rohkem õigusi ja sotsiaalseid tagatisi ning organisatsioon on paremini defineeritud,“ põhjendab Vainult.

Kaitse Kodu! 3/2013

Ehkki mõni altkulmu ida suunas piiluja eelistaks Kaitseliidu jäämist „määramatuks jõuks“, muudaks ümaram ja üldsõnalisem seadus tegevusvabadust paradoksaalsel kombel hoopis väiksemaks. Eesti põhiseadusest lähtub printsiip, mille kohaselt peavad kõik avaliku võimu otsused lähtuma seadusest. „Avaliku ja eraõiguse vahel on see oluline erinevus, et kui eraõiguses on lubatud kõik, mis pole otsesõnu keelatud, siis avalikus õiguses on printsiip täpselt vastupidine. Kõik, mida pole seadusega lubatud, on järelikult keelatud,“ selgitab Lea Vainult.

Seetõttu ongi Kaitseliidul oluline oma olemust ja tegevust seaduses võimalikult täpselt kirjeldada.

11

Kommentaar

Põhiteema

AIRI TOOMING Naiskodukaitse esinaine

Uus Kaitseliidu seadus annab senisest selgema pildi Naiskodukaitse struktuurilisest asetusest. Varasem eriorganisatsiooni mõiste jättis laiad tõlgenduspiirid. Kuigi minu hinnangul on alati olnud tegemist ühtse keskkorraldusega tervikorganisatsiooniga, kippus igapäevapraktikas ikka nii minema, et iga Kaitseliidu struktuuri- ja allüksus tõlgendas olukorda isemoodi.

Kellele siis ei meeldiks rohkem alluvaid omada, liiati veel naisi! Nüüd on selgelt öeldud, et Naiskodukaitse on Kaitseliidu struktuuriüksus, seega selge tervik malevate ja teiste struktuuriüksuste kõrval. Samas, arvestades, et ringkonnad tegutsevad Kaitseliidu malevate juures, on selge, et puutepunktid (sh vastastikused õigused ja kohustused) vajavad alamaktides selgemat lahtikirjutamist.

Tallinna malev

Lääne malev

Rapla malev

Pärnumaa malev Saaremaa malev

Praktikas tekitab ilmselt veidi ebamugavust eriorganisatsiooni mõiste ärakadumine. See on olnud laialdases käibes ja muutunud suupäraseks. Pole ehk siiski probleem, kui seda kõnekeeles edasi kasutatakse.

Hea on see, et selgelt on määratletud Naiskodukaitse õigus ise kinnitada kõik oma sümbolid, teenetemärgid, eraldusmärgid ning vormiriietuse kirjeldus ja selle kandmise kord. Positiivsena saab ka välja tuua, et nüüdsest on Naiskodukaitse esindatud Kaitseliidu keskkogul. Tulenevalt liikmete arvust saab Naiskodukaitse seaduse jõustumise hetkel Kaitseliidu keskkogule saata viis esindajat (esinaise ja neli Naiskodukaitse keskkogul valitud esindajat). Ühtki otsest piirangut ega kitsendust võrreldes kehtiva olukorraga ma uuest seadusest ei leia. Seega on Naiskodukaitse seisukohalt tegemist hea seadusega.

Teine põhjus uue seaduse kirjutamiseks oli normitehniline: seadusloomes kehtib reegel, et kui vana seadust tuleks muuta enam kui 30% ulatuses, on mõistlik kirjutada uus. Vana Kaitseliidu seadust ootasid aga paratamatult ees just sellises mahus muutused, neid tingis nii kaitseväeteenistuse seaduse muutmine kui ka Kaitseliidu enda soov kinnitada vanas seaduses ettenähtud kodukorra ja põhikirja asemel üks dokument, milleks jääb uue seaduse järgi kodukord.

Kaitseliidu uue seaduse valmistas ette kaitseministeeriumi, Kaitseliidu ja kaitseväe esindajatest koosnev laiapõhjaline töögrupp, kuid just Vainult käis Kaitseliidu peastaabi ülema kolonel Kajari Klettenbergi ning järgimööda kahe Kaitseliidu ülema, kolonelleitnant Raivo Lumiste ja brigaadikindral Meelis Kiili kõrval seaduse aruteludel Riigikogu riigikaitsekomisjonis Kaitseliidu seisukohti kaitsmas. Küllap edukalt, sest ehkki sotsiaalsed garantiid oli põhjus, miks rahandusministeerium esialgse seaduseelnõu kooskõlastuseta jättis, on aprillis jõustunud seaduse järgi kaitseliitlane ikkagi paremas positsioonis kui seni.

12

Uue seadusega kehtestati sotsiaalsed tagatised juhtudeks, kui kaitseliitlane saab teenistuskohustusi täites vigastada. Tänaseks kehtivuse kaotanud Kaitseliidu seaduse järgi oli vabatahtlik kaitseliitlane teenistusülesannete täitmise ajal võrdsustatud tegevteenistujaga. See muutub, kuid sotsiaalsed tagatised sõjaväelise väljaõppe käigus tekkinud vigastuse puhul on seaduses eraldi välja toodud ja makstav hüvitis vigastuse või hukkumise aitseliidu korral võrdne kaitpeastaabi seväelase hüvitisega. üldosakonna „Tagatised on seajuhataja Lea Vainult dusega kindlustatud osalemisel sõjaväelises usub, et uus seadus väljaõppes ja olukorda- sai endisest parem. des, kus kaitseliitlased on tegevusse kaasatud hädaolukorra seaduse järgi,“ kirjeldab Vainult. Viimane tähendab, et näiteks veeuputuste, tänavarahutuste või lumetormide ajal.

K

Lisapuhkus Kaitseliidu tegevuses osalemiseks „Uus asi sotsiaalsete garantiide all on tegevliikme ravikulu katmine. See tähendab, et kui näiteks Kevadtormil keegi jalaluu murrab või oksa silma jookseb, kannab ravikulud Kaitseliit,“ toob Vainult välja suure töövõidu sotsiaalsete grantiide peatükis.

Teine suur võit on vabade päevade võtmise võimalus Kaitseliidu väljaõppes osalemiseks. Kui seni oli niisugune võimalus vaid riigiteenistujatel, siis uus Kaitse Kodu! 3/2013

Harju malev Alutaguse malev Viru malev

MALEVAPEALIK

MALEVA LIIGE

Põhiteema

Kui palju liikmeid valitakse keskkogule?

Lisaks valitakse keskkogule:

Järva malev

NAISKODUKAITSE: 4 esindajat Jõgeva malev

KODUTÜTRED: 1 esindaja NOORED KOTKAD: 1 esindaja

Sakala malev

Tartu malev

KÜBERKAITSEÜKSUS: 1 esindaja

Põlva malev

T

egelikult tuleb seaduse jõustumise järel viia läbi kõigi Kaitseliidu kollegiaalsete organite valimised arvestusega, et valitud liige saab asuda volitusi täitma hiljemalt 1. juulil.

Valgamaa malev

Võrumaa malev

seadus võimaldab küsida tööandjalt kuni kümme päeva vabastust tööülesannetest Kaitseliidu väljaõppes osalemiseks ka erasektoris töötavatel kaitseliitlastel. Eraldi tuleb rääkida noortejuhtidest, kes erandina kõigi tegevliikmete seas saavad noorteorganisatsiooni taotlusel lisapuhkust küsida ka muuks otstarbeks kui vaid sõjaväeliseks väljaõppeks või hädaolukorra seaduse mõjualasse mahtuvate tegevuste puhul. Seadus näeb ette, et pool sellest nn kaitseliidupuhkusest on tasustatud, kusjuures maksja iiski — kanon Kaitseliit.

S

natust avaldustega.

Selle õiguse realiseerimiseks läheb tarvis kaht pika ja lohiseva nimega valitsuse määrust.

Siiski – kannatust avaldustega.

Selle õiguse realiseerimiseks läheb tarvis kaht pika ja lohiseva nimega valitsuse määrust, need on „Kaitseliidu liikmetele sõjaväelise väljaõppe andmisel, hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel hädaolukorra seaduse tähenduses ning noorteorganisatsioonide Noored Kotkad ja Kodutütred noortejuhile ettenähtud lisapuhkuse taotlemise ja andmise kord“ ning „Kaitseliidu poolt lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise ja hüvitise väljamaksmise kord“. Neid kaht määrust seni kinnitatud ei ole – seega puuduvad reeglid, mille alusel puhkuseõigust kasutada. „Määrust ei saa viia valitsusse, kui seadust ei ole välja kuulutatud,“ põhjendab Lea Vainult seda viivitust.

Kaitse Kodu! 3/2013

President kuulutas aga 1. aprillil jõustunud seaduse välja alles 13. märtsil ja nii tekibki mõneks ajaks olukord, et seadus juba kehtib, kuid paljusid selle rakendusakte veel ei ole. „Niipea, kui määrused valitsuse kinnituse saavad, on võimalik Kaitseliidus tegutseda veidi rohkem tööle ja veidi vähem perele mõeldud aja arvelt,“ kinnitab Vainult.

Uued valimised Määrusi, mis peavad seaduses sätestatut täpsemalt reglementeerima, on vaja rohkemgi. Nende hulgas ka kodukord, mis oli üheks uue seaduse kirjutamise algpõhjuseks. Seaduse jõustumine ilma kinnitatud rakendusaktideta ei too siiski kaasa õiguslikku vaakumit. Sellest päästab seaduse § 100, mis ütleb, et kuni uute rakendusaktide kinnitamiseni kehtivad kõik senised rakendusaktid selles osas, mis ei lähe uue seadusega vastuollu. See tähendab, et Kaitseliidu põhikiri uue seaduse jõustumisega kehtivust ei kaota, vaid kehtib seni, kuni uus kodukord on lõplikult valmis ja valitsuses kinnitatud.

Nii korraldatakse näiteks esialgu malevate esindajatekogusid rahulikult vana põhikirja järgi, kuigi neil koosolekutel valitakse keskkogu liikmeid juba uue seaduse järgi. Tegelikult tuleb seaduse jõustumise järel viia läbi kõigi Kaitseliidu kollegiaalsete organite valimised arvestusega, et valitud liige saab asuda volitusi täitma hiljemalt 2013. aasta 1. juulil.

13

Kommentaar

Põhiteema

ANU ALLEKAND Kaitseliidu ülema nõunik noorte küsimustes

Kui kahe sõnaga öelda, mida uus seadus annab, siis ehk avatust ja läbipaistvust, kuivõrd laieneb noorte ealine piir: nüüdsest võib noorteorganisatsiooni kuuluda 7—18-aastane noor ja kõik võivad seadusest lugeda, et tegu on Kaitseliidu struktuuriüksustega. Parema mõistmise saavutamiseks on öeldud, et noortejuhtideks loetakse kõik noortega tegelevad Kaitseliidu tegevliikmed. Head traditsioonid noortetöö tegemiseks säilivad: Kaitseliidu ülesandeks on Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamine ning kaitsetahte säilitamine ja kasvatamine.

Isamaalist kasvatustööd tegevatele noorteorganisatsioonidele jäävad alles oma põhikiri ja sisekord, kus on sätestatud noortetööks vajalikud raamid.

Hea meel on tõdeda, et senisest enam väärtustatakse noortega töötavad vabatahtlikke, just neile mõeldes on jõustatud võimalus, et noorteorganisatsiooni kirjaliku taotluse alusel on neil võimalik saada kümme kalendripäeva tasustamata lisapuhkust noorliikmete õppetegevuse läbiviimiseks. Uus on ka säte, et 12aastane või vanem noorliige võib instruktori juhendamisel saada relvaõpet.

Kui lisada tulevikku vaatavalt veel ainult üks sõna, siis see sõna oleks jätkusuutlikkus. Töö seaduse alamaktide ja uute põhikirjadega on pooleli, sest kõik seadusesse kirja pandud mõtted on vaja ka rakendada.

See tähendab, et kõik juhatused ja muud valitavad organid tuleb uuesti valida nii malevkonnas, malevas kui ka Naiskodukaitse ringkonnas ja jaoskonnas.

Valima asudes tuleb arvestada veel paari uuendusega: esiteks ei saa enam keskorganitesse (nagu keskjuhatus, keskkogu, vanematekogu ja keskre-

visjonikomisjon) valida tegevväelast. Ametikohajärgselt keskorganitesse kuuluvad tegevväelased – näiteks malevapealikud – jäävad sinna muidugi edasi, kuid staabiülemat ega maleva tegevväelasest instruktorit sinna nendele lisaks valida ei saa.

Keskkogu liige valitakse kolmeks aastaks, igast struktuuriüksusest valitakse ka üks asendusliige.

Ka ei saa enam keskorganites liikme häält volitada: keskkogus peab ise kohal olema ja hääletama oma südametunnistuse järgi just see inimene, kes on sinna valitud. Muutub isegi malevast keskkogule saadetavate delegaatide arv: iga struktuuriüksus saab sõltuvalt suurusest keskkogule teatud hulga saadikukohti.

Keskkogule ei saa oma esindajaid saata Kaitseliidu Kool ja peastaap, mis on liikmeteta struktuuriüksused, küll aga kuuluvad uue seaduse jõul keskkogusse küberkaitseüksuse, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esindajad. Nende esindajate arvamine keskkogu liikmeskonda on seotud seniste eriorganisatsioonide – Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde – sätestamisega selgemalt Kaitseliidu osana. Seni olid struktuuriüksused malevad ja peastaap, uue seadusega saavad malevaga võrdse struktuuriüksuse staatuse ka kool, Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred ja küberkaitseüksus.

Seni peastaabi osakonna staatuses olnud koolile struktuuriüksuseks muutumine suuri muutusi kaasa ei too. Kool hakkab vahetult alluma Kaitseliidu ülemale ega kuulu enam ühegi teise struktuuriüksuse koosseisu. Praktilises elus tähendab see mõningast asjaajamise lihtsustumist ja koolile endale suuremate õiguste ning vastutuse usaldamist oma töö korraldamisel. Kool saab uue põhi-

Noor kaitseliitlane vanuses 16—17 eluaastat saab olla noorliige kõigis Kaitseliidu struktuuriüksustes: poisid küberkaitseüksuses, Kaitseliidu malevas või Noorte Kotkaste ridades, tüdrukud küberkaitseüksuses, Kaitseliidu malevas, Naiskodukaitses või Kodutütardes

14

Kaitse Kodu! 3/2013

Veidi keerulisem lugu on seni eriorganisatsioonide mõiste alla mahtunud Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkastega. „Nüüd on selgelt öeldud, et Naiskodukaitse on Kaitseliidu struktuuriüksus, seega selge tervik malevate ja teiste struktuuriüksuste kõrval,“ alustab Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming optimistlikult. Kuid lisab ka struktuuriüksuseks muutumise teise, juhtimise selgust puudutava poole: „Arvestades, et ringkonnad tegutsevad Kaitseliidu malevate juures, on selge, et puutepunktid, sh vastastikused õigused ja kohustused vajavad alamaktides selgemat lahtikirjutamist.“ Selle, kellele alluvad näiteks senise eriorganisatsiooni instruktorid, peab sätestama valmiv kodukord. Samuti peaks uus kodukord täpselt sätestama struktuuriüksuste koostöö.

Noortest saavad noorliikmed Üks on siiski selge: mitmesse struktuuriüksusesse korraga kuuluda ei saa ja iga liige peab endale struktuuriüksuse valima. Põlisel malevlasel ja naiskodukaitsjal ilmselt valikuraskust ei teki, kuid endise ja uue seaduse võrdluses halli tsooni jääjaid on Kaitseliidus küll. Alustuseks peaksid avaldusega 7—16 eluaasta vanune noor saab olla vaid Kaitseliidu noorliige ja kuuluda Noorte Kotkaste või Kodutütarde ridadesse

Põhiteema

Küsimus

määruse, mis reguleerib senisest konkreetsemalt tema ülesanded, töökorralduse ja suhted teiste struktuuriüksustega. „Kuna staatusemuudatust on praktikas ette valmistatud juba pikka aega, ei põhjusta see loodetavasti mingeid otseseid radikaalseid ümberkorraldusi ning kooli töö ja areng jätkuvad rahulikus tempos ja sihipäraselt,“ kinnitab Kaitseliidu Kooli juhataja Erik Reinhold.

KAS NOORED SAAVAD KAITSELIIDUS SÕJAVÄELIST VÄLJAÕPET? Eesti ja Kaitseliit jagavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) sisukohta, et „lapssõdur“ peaks jääma mõisteks kaugest minevikust. Alla 18-aastase noore kaasamine sõjaväelisse väljaõppesse on ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi keelatud. Sõjaväeline väljaõpe on seaduse mõistes väga kitsa tähendusega ja hõlmab vaid kaitseväe juhataja poolt defineeritud sõjaväelist ettevalmistust. Selles tähenduses ei tohi alla 18-aastastele noortele sõjaväelist väljaõpet anda.

Seega ei osale noorliikmed Kaitseliidus sõduri baasväljaõppes ega reservõppekogunemisel.

See ei tähenda aga, et noortele ei tohiks pakkuda näiteks riigikaitsealast õpet, alates 12. eluaastast ka relvaõpet ja palju muud, mis Kaitseliidu tegevusega haakub ja kooskõlas on.

Kaitseliidu liikmeteks astuma kõik tegevväelased, kes Kaitseliidus teenides ka organisatsiooni liikmed olla tahavad, sest enam ei arvata Kaitseliidus teenivat tegevväelast automaatselt Kaitseliidu liikmeks nagu varem. „See on seotud vabatahtlikkuse

Kõik täna alla 18-aastased Kaitseliidu liikmed peavad 1. juuniks esitama liikmeks astumise avalduse ja oma vanema nõusoleku.

Uuesti tuleb avaldus — tegevliikmeks astumise kohta — kirjutada 18. ja 19. eluaasta vahel

3 X LIINA LAURIKAINEN

Avaldus

Kaitse Kodu! 3/2013

15

Kaitseliidu liikmeskond jaguneb uue seaduse järgi neljaks: tegevliikmed, toetajaliikmed, noorliikmed ja auliikmed. Noorliige saab olla vanuses 7–17 eluaastat ja tegevliikme vanus algab 18. eluaastast.

Kuni 16-aastased noored saavad noorliikmena kuuluda vaid Kodutütarde või Noorte Kotkaste ridadesse, alates 16. eluaastast võib noorliikmena astuda ka Kaitseliidu maleva, Naiskodukaitse või küberkaitseüksuse liikmeks.

Kõik Kaitseliidu noorliikme kirjeldusele vastavad kaitseliitlased peavad 60 päeva jooksul pärast seaduse jõustumist (st alates 1. aprillist) tooma oma vanema kirjaliku nõusoleku. Vastasel juhul arvatakse nad organisatsioonist välja. Vanema avaldust on vaja seoses struktuuriüksuseks saamise ja relvaõppe lubamisega alates 12. eluaastast. „Me ju ei taha, et lapsevanemad avastavad kogemata, et nende laps on relvastatud organisatsiooni liige,“ selgitab Vainult. „Kaks kuud peaks olema piisav aeg, et info lapsevanemateni viia.“

uni 16-aastased noored saavad noorliikmena kuuluda vaid Kodutütarde või Noorte Kotkaste ridadesse, alates 16. eluaastast võib noorliikmena astuda ka Kaitseliidu maleva, Naiskodukaitse või küberkaitseüksuse liikmeks.

Noortejuhina tegutsemiseks struktuuriüksust vahetama ei pea. Noortejuht saab olla vastavalt oma eelistusele kas Noorte Kotkaste, Naiskodukaitse, Kodutütarde või mõne Kaitseliidu maleva liige.

Liikmestaatust saab vahetada kirjaliku avaldusega 18. ja 19. sünnipäeva vahele jääva aasta jooksul peab noorliige kirjutama tegevliikmeks astumise avalduse, vastasel korral arvatakse ta organisatsioonist välja, sest ta ei sobi enam vanuse tõttu noorliikmeks, tegevliikmeks aga ei saa kedagi tema tahtest sõltumatult üle viia. Kaitseliitlased, kes on seaduse jõustumise hetkel kuni 17-aastased, peavad malevasse tooma avalduse noorliikmeks astumiseks ja vanema nõusoleku, vastasel korral arvatakse nad Kaitseliidust vanuse tõttu välja.

Liikmesust saab lõpetada liikme avalduse alusel, mittevastavusega nõuetele (näiteks 19-aastane 1. KAITSELIIDULT SAADUD RELV: a) see relv kantakse igal juhul Kaitseliidu registrisse. Relvaga ei tohi ringi liikuda muul ajal, kui seoses Kaitseliidu väljaõppega, jahipidamine on Kaitseliidu relvaga keelatud

16

on noorliikmeks liiga vana) või väljaheitmisega distsiplinaarkaristusena. Kuni üheks aastaks saab liikmesuse ka peatada, seda kas liikme enda avalduse alusel, distsiplinaarkaristusena või maleva juhatuse otsusega kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks.

Uute liikmete vastuvõtmise otsustab endiselt struktuuriüksuse juhatus, kuid uuendusena tekib Kaitseliidul õigus kontrollida liikmeks taotleja ja liikme karistusregistri kõrval ka karistusregistrite arhiivi ja muid registreid, mis kirjeldavad kodaniku

LIINA LAURIKAINEN

Põhiteema

K

printsiibi ja põhimõttega, et liikmeid võtab vastu maleva juhatus,“ avab Vainult muudatuse tausta.

Kui relvaomanik soovib minna isikliku relvaga jahile, tuleb relv võtta arvele politsei tsiviil- ja teenistusrelvade registris, määrates selle jahirelvaks.

Jahirelvaga ei saa aga osaleda Kaitseliidu väljaõppes. Küll saab osaleda Kaitseliidu väljaõppes niisuguse politsei tsiviil- ja teenistusrelvade registrisse kantud relvaga, mille otstarve ei ole jahirelv – siis tohib sama relva kanda ka väljaõppest sõltumatult. Kaitseliidul tekib uue seadusega võimalus anda moona nii Kaitseliidu kui ka politseiregistris olevale relvale Kaitseliidu teenistuskohustuste täitmiseks (seda mõistagi tingimusel, et politseiregistris olev relv ei ole arvel jahirelvana).

On kokkulepe, et sõjalise kaitse arengukavast tulenevaid muutusi käesolevas seaduses ei arvestata, vaid seadusega fikseeritakse olukord enne arengukava. Arengukavast ja selle rakenduskavadest tulenevad muutused viiakse vajadusel sisse pärast riigikaitse arengukava rakendusaktide valmimist.

Kaitseliidu seadus reguleerib organisatsiooni tegevust rahuajal, sõjaaja ülesanded sätestatakse riigikaitse seaduses. „Minu arvates on oluline, et juhtimine oleks selge, lihtne ja korraldatav ning kannaks ka tegelikult Kaitseliidu omapära,“ on öelnud Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili seadust kommenteerides oma intervjuus Kaitse Kodu! tänavuse aastakäigu esimeses numbris. Uus seadus piirab muu hulgas kaitseväe juhataja sõnaõiguse Kaitseliidus vaid sõjaväeliste ülesannete andmise ja kontrolliga.

2. ISIKLIK RELV: a) kui isiklik relv on politsei tsiviil- ja teenistusrelvade registris ning selle kasutusotstarve on jahirelv, siis Kaitseliidu tegevuses selle relvaga osaleda ei saa; b) kui isiklik relv on politsei tsiviil- ja teenistusrelvade registris ja selle otstarve on enesekaitserelv, võib seda kaasas kanda ja sellega saab osaleda Kaitseliidu väljaõppes ja laskeharjutustel; c) isikliku relva saab kanda ka Kaitseliidu registrisse, sel juhul saab seda kasutada ainult Kaitseliidu tegevuses nagu Kaitseliidult saadud relva

Kaitse Kodu! 3/2013

KAITSELIIT KUI EESTIT KATTEV TURVAVAIP URMAS REINSALU kaitseminister

Uus Kaitseliidu seadus ei muuda Kaitseliidu senist olemust. Kaitseliit on ka edaspidi vabatahtlikke koondav riigikaitseorganisatsioon, mis katab turvavaibana kogu Eestit.

Põhiteema

Relvade osas annab uus seadus kaitseliitlasele pisut vabamad käed kui eelmine, aga lisab ka selge võimaluse reeglite rikkumise korral patustaja vastutusele võtmiseks. Kaitseliidu relvaregister, mis võimaldab isikliku relva – siledaraudse või mitte – arvele võtta, jääb alles. On loomulik, et jahile selle relvaga minna ei tohi, samuti ei tohi Kaitseliidu registris olevat relva igapäevaselt, näiteks enda turvalisuse tagamiseks, kaasas kanda.

Kommentaar

seaduskuulekust. Kriminaalkaristuse määravust liikmestaatuse andmisel või äravõtmisel kaalub maleva juhatus: näiteks nõukogudeaegne poliitvang on küll kriminaalkorras karistatud, aga võib Kaitseliidu ja maleva juhatuse väärtushinnangute järgi siiski Kaitseliidu liikmeks sobida.

Kaitseliidu seaduse uuendamise vajaduse tingis see, et võrreldes eelmise, 1999. aastast kehtiva Kaitseliidu seadusega on mõnevõrra muutunud ühiskond, õigusruum ja Kaitseliit ise. Kui enne tulenesid Kaitseliidu ülesanded nii seadusest kui ka muudest aktidest, siis uues seaduses on Kaitseliidu ülesanded selgelt ühes kohas kirjas. Kaitseliidu ülesanneteks jäävad riigi sõjaline kaitsmine, kaitsetahte kasvatamine, elanike turvalisuse suurendamine, sõjalise väljaõppe andmine ja riigikaitseliste objektide valvamine. Ka võib Kaitseliitu kaasata päästetöödele ja küberkaitsesse.

Kaitseliitlastele kindla seljataguse andmiseks tagab riik sotsiaalsed tagatised juhuks, kui kaitseliitlane saab teenistuskohustusi täites vigastada. Uude Kaitseliidu seadusesse on need tagatised selgelt sisse kirjutatud. Uue seaduse praktiline väljund on näiteks see, et Kaitseliidu tegevliikmetele antakse võimalus saada aastas kuni 10 vaba päeva Kaitseliidu õppustel osalemiseks. Seni oli selline võimalus vaid riigiametis töötavatel kaitseliitlastel, mis oli ebavõrdne erasektoris töötavate kaitseliitlaste suhtes. Kaitseliidu seaduse koostasid eelkõige kaitseliitlased ise ja uue seaduse eelnõud tutvustati kõikides Kaitseliidu malevates nii juhtkonnale kui ka lihtliikmetele. Niisiis arvestab uus seadus eelkõige kaitseliitlaste endi huvide ja vajadustega.

Näidis lapsevanema kirjalikust nõusolekust, mille kõik noorliikmed peavad 1. juuniks Kaitseliidule esitama

Malevapealiku nimi Noorte Kotkaste XXX malevapealik --------------------------------kuupäev

Käesolevaga annan lapsevanemana/eestkostjana oma nõuoleku, et ………………………….……………………., (ees- ja perekonnanimi)

isikukood ………………………………… jätkab Noorte Kotkaste struktuuriüksuses Kaitseliidu liikmesust.

------------------------------------------------Ees- ja perekonnanimi

------------------------------------------------Allkiri

17

Toomas Palumaa teritab Valga malevlaste laskurisilma Oma töös, eraelus ja Kaitseliidus isamaad teenides on vanemveebel Palumaa juhindunud aususest.

VELLO JASKA Valgamaa maleva teavituspealik

M

ind on lapsena nii kasvatatud – nende sõnadega võtab vanemveebel Toomas Palumaa kokku filosoofia, millest ta on lähtunud kogu elu. See on teinud temast huvitava ja pühendunud inimese. Esimestest päevadest taasloodud Eesti piire valvanud ja kaitsnud mees sündis ja kasvas Võrtsjärve lähedal Arumetsa külas kaluri peres. „Pagunite kandmise pisiku sain juba noorena. Minu onu Otto Puusepp oli omal ajal teeninud tsaariarmees. Ükskord leidsin sahtlinurgast onu medali ja hakkasin seda uurima. Kodus meil mingisugustest sõdadest ega ennesõjaaegsest Eesti vabariigist ei räägitud, kuid ometi hakkasin mina sõjaasjanduse vastu huvi tundma. Teismelisena meisterdasime naabripoisiga püsse ja kaevasime metsas kaevikuid,“ räägib Palumaa oma noorukiaastatest.

Okupatsiooniaastatel Palumaa perest kedagi ei represseeritud ega saadetud Siberisse. „Küllap sellepärast, et elasime teistest nii palju eemal, et sinna tavaliselt ükski võõras ei sattunud. Mäletan, et loomade loendaja vist siiski korra käis, aga see oli ka kõik,“ meenutab ta.

Huvist sai elukutse Seesama onu medal sai ilmselt Toomas Palumaale oluliseks tõukejõuks elukutse valikul. „Perekonnas 18

suhtuti minu kaitseväkke teenistusse asumisse mõistvalt. Selleks ajaks oli minu kiindumine sõjaasjandusse juba ilmsiks tulnud. Ka piirivalvesse minek ei tekitanud kelleski hämmingut. Minu lähedased mõistsid, et Eesti piiride valvamine ja kaitsmine on noore mehe kohus,“ räägib vanemveebel Palumaa.

P

alumaa ja Palumaa sõnul Nõukogude armees teenimine temale altema elukutsevalikut ei luva rühma mõjutanud. Pigem oli see sihitu olesklemise ja ajateenijate üleslaveerimise näitlik õppe- andeks määrati vorm. Aga distsipliini asuda Toompea ja korraharjumusi seal lossi kaitsele. kuigivõrd siiski kasvatati. „Nõukogude armees teenides nägin selle mõttetust ja ääretut lagastamist.

Minu unistuseks oli teenida Eesti kaitseväes nii, et iga minut oleks kasutatud otstarbekalt ja iga tegevus mõtestatud. Üldjoontes on see unistus ka täitunud,“ selgitab ta.

Piirivalvesse sattus Toomas Palumaa Kodukaitse kaudu. Kolhoosid lõpetasid tegevuse, tööd oli vaja.

Mõnes väikeses puidufirmas oleks küll pisut leivaraha teeninud, kuid tänane vanemveebel Palumaa tegi otsuse, et läheb riigiteenistusse, ja laskis saata end Tallinna piirivalvurite kursusele. See oli tollal ääremaal elavale mehele peaaegu ainus võimalus arvestatava töö leidmiseks.

Kaitse Kodu! 3/2013

3 X ERAKOGU

Persoon Vanemveebel Toomas Palumaa (vasakul) koos treeningukaaslaste-kaitseliitlaste Raivo Rüütli, Ants Kronbergi ja Arnold Iprusega treeninguks valmistumas

Persoon

Palumaa on esimestest päevadest alates taasiseseisvunud Eesti piiri valvanud. 15. novembril 1990 arvati ta piirivalvurite kursuse Eesti Piir 2 rühmaülemaks ja Valga maakonnas Lüllemäe kordonis teenides sai ta ajateenijate rühmaülemaks.

Kui kordon 1992. aastal Lüllemäelt Valgas paiknevasse sõjaväelinnakusse viidi, jätkas Palumaa oma teenistust uues kohas rühmaülema, kompainu unisniiülema ja mõnda aega tuseks oli isegi kordoniülema kohusetäitjana. teenida

M

Eesti kaitseväes nii, et iga minut oleks kasutatud otstarbekalt.

Oma valikut pole mees seni kahetsenud. „Neid aastaid, mis ma olen Eesti piire valvanud ja kaitsnud, ei kahetse ma mingil juhul. Karjääriredelil pole ma ülespoole trüginud. Mis ülesandeid saatus on jaganud, neid olen täitnud,“ jääb vanemveebel Palumaa tagasihoidlikuks ja lisab: „Minu põhiliseks eesmärgiks oli anda oma panus vaba Eesti piirivalve ülesehitamisse.“ Seda tehes on ta olnud ka ajalooliste sündmuste tunnistajaks, nendest üheks eredaimaks oli Eesti vabariigi väljakuulutamine. 1991. aasta ärevate päevade aegu viibis Palumaa parasjagu Pärlseljal ajateenijate suvepäevadel. Augusti teisel poolel tulid äkki bussid kohale ja neid saadeti Tallinna kaitsma. Palumaa ja temale alluva rühma ajateenijate ülesandeks määrati asuda Toompea lossi kaitsele. Ühtlasi oli ta ka käskjalg Toompea lossi ja piirivalveameti vahel. „Meie valvatavas lõigus olukord kuigi pinevaks ei läinud, aga polnud ka teavet selle kohta, mis raadiomaja ja telemasti juures toimub. Kui sain aga teada, et Ülemnõukogu saalis hakatakse Eesti vabariiki välja kuulutama, ruttasin rõdule ning nägin, kuidas Ülo Nugis lõi haamriga vastu lauda ja teatas, et Eesti vabariik on välja kuulutatud.

Minule olid need ääretult ülevad hetked,“ meenutab isamaaliselt meelestatud mees Eesti maale ja rahvale üliolulisi hetki.

Toomas Palumaa koos elukaaslasega loodust nautimas

huvitavam. Selle eest on teda ka korduvalt tunnustatud. Olulisimaks peab vanemveebel Palumaa pälvitud ergutuste hulgast siseministri käskkirju kohusetundliku teenistuse ja diplomeid heade lasketulemuste eest. „Olen oma teenistusaja jooksul saanud teha seda, mida olen tahtnud. Minu põhiliseks huvialaks on olnud laskesport. Automaadi ja snaipripüssi laskmises olen jõudnud isegi kaitsejõudude meistri tiitlini välja,“ on vanemveebel Palumaa oma saavutuste üle uhke. Kuid need pole ainsad tipphetked tema elus. „Mainimist väärivad kindlasti ka tütretütre ja pojapoja sünd. Nüüdseks on nad mõlemad juba üsna suured ja teevad hinge soojaks,“ lõpetab Toomas Palumaa vestluse oma lastelaste kiitmisega.

Aktiivse inimesena meeldib Toomas Palumaale ka palju ringi liikuda, iseäranis heade sõprade seltskonnas

Elupõline vanemveebel Kuigi piirivalve on meest viinud põnevate sündmuste keskele ja piirivalvur olla on tema elukutse, pole amet takistanud teda ka mujal oma panust andmast. Juba aastaid on ta kuulunud Kaitseliidu Valgamaa maleva ridadesse, kus tema põhiliseks ülesandeks on olnud laskurite väljaõpetamine ning lasketreeningute ja laskevõistluste korraldamisele kaasa aitamine. „Olen elupõline vanemveebel. Ohvitseride kursuselt tulin vabatahtlikult ära, sest minu seisukohalt olid need mõttetud,“ ütleb vanemveebel Palumaa ja tunnistab, et piiri valvata on tema meelest palju Kaitse Kodu! 3/2013

19

KRISTJAN PRII

Lahingufotograafid Orkaanil kui osa õppusest Läinud aasta Orkaan Pärnumaal tõestas veel kord, et kaitseliitlased on oma sõjaliste võimete arendamisel mõneski aspektis kaitseväest ette jõudnud.

20

Kaitse Kodu! 3/2013

Väljaõpe „Tori asula on vabastatud!“ (Heidutuseks vastasele ja omade moraali tõstmiseks)

MAREK MIIL, kapten teavitusohvitser

U

sun, et selles on ühelt poolt oma mõju vabatahtlike riigikaitsjate motiveeritusel, iseteadvusel ja kodanikujulgusel. Need omadused aitavad tublil kaitseliitlasel küsida igasuguse valehäbita iseendalt, oma maleva juhtkonnalt, Kaitseliidu peastaabilt, kaitseväe peastaabilt, kaitseministeeriumilt ja ka poliitikutelt, kas oleme riigikaitse ja lahinguüksuste ülesehitamisel ikka õigel teel. Kas valmistume Eesti pinnal ikka selliseks võitluseks sõjaajal, nagu see reaalses olukorras võiks välja näha?

Teisalt on vabatahtlikest kaitseliitlaste eeliseks see, et nad ei ole oma igapäevases mõttelaadis klammerdunud kõikvõimalikesse määrustesse, eeskirjadesse, doktriinidesse, juhistesse. Julgen väita, et olukorras, kus kaadrikaitseväelane otsib vastuseid templitega ääristatud (sageli võõrkeelsetest) dokumentidest, leiab kaitseliitlane keerulistest situatsioonidest väljapääsu tänu omadusele, mida oleme harjunud nimetama maamehelikuks

1

mõtlemiseks. Tõsi, kaitseliitlaslikud lahendused võivad mõnikord olla rohmakad, nn NATO standarditele mittevastavad ja õrnahingelistele koguni poliitilise ebakorrektsuse hõnguga, aga samas on need lahendused sageli märksa töökindlamad kui kõrgete staapide punasest puidust lauaplaatidel peensusteni viimistletud plaanid ühes lõputu arvu struktuuritabelitega. Alljärgnevalt peatungi ühel näitel, mis minu meelest kinnitab Kaitseliidu edumeelsust.

Teavitustöö kolm faasi Avaldasin 2008. aastal ajakirjas Sõdur artikli, kus käsitlesin põgusalt võitluskontseptsiooni, mille kohaselt saab võimaliku okupatsiooni olukorras vastupanuüksuste edukuse puhul määravaks see, kuidas nad suudavad oma tegevusse integreerida teavitustöö.1 Sõjaolukorras Eesti pinnal tehtava teavitustöö võimeid võib nii Eesti vabariigi, kaitseväe kui ka Kaitseliidu tasandil käsitleda üldjoontes kolmefaa-

Miil, Marek 2008. Teavitusest okupatsiooni tingimustes. Sõdur 3 (58), lk 15—17.

Kaitse Kodu! 3/2013

21

Väljaõpe

KOIT KÜNNAPUU

„Tagala on tasemel, meie võitlejate eest hoolitsetakse hästi.“ (Omade moraali tõstmiseks)

silisena (vt tabel 1). Esimene faas ei erine sisuliselt rahuaegsest teavitustööst: Eesti riigiasutuste, aga ka kaitseväe ja Kaitseliidu kasutada on veel kõik need teavitusaktika on vahendid ja -meetodid, mis on väga lihtne: neil olemas juba praegu, rahuükskõik mis ajal. Meie relvajõud on selles faasis veel võitlusvõimelised, vahenditega tuleb toimib tsentraalne juhtumine. iga päev hävita-

T

da vähemalt üks

Teadupärast valmistuvad kaitsevägi ja Kaitseliit sõjapida- vaenlane. miseks, lähtudes klassikalisest manööversõja kontseptsioonist. Meie teavitustöö seisukohalt tähendab see teises faasis teavitusvõimekuste kahanemist järk-järgult, vastavalt MARKUS SEIN

vaenlase tegevusele: antakse ära raadiojaamu, kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi, varem või hiljem satuvad löögi alla telejaamad ning telefon- ja internetside. Teisalt seal, kuhu vaenlane ei ole oma manööverüksustega jõudnud või kus ta näiteks oma tagalas ei ole pööranud tähelepanu mõnele kohalikule raadiojaamale, säilib osaline teavitusvõimekus. Meie relvastatud jõud on selles faasis kaotanud juba ühtse juhtimise, kuid tegutsevad veel märkimisväärset vastupanu osutavate kohalike võitlusgruppidena.

Kolmas faas on kõige mustem stsenaarium, mille järgi Eesti alad on vaenlase manööverüksuste poolt okupeeritud ning vastane on võtnud oma kontrolli alla kõik siinsed ametlikud teabekanalid, massimeedia jmt. Kaitseväe ja Kaitseliidu üksused on lagunenud ja täielikult minetanud oma esialgse võitlusvõime.

Tabel 1. Võimekused sõjaolukorras

I faas

„Järjekordne vastase tank on hävitatud ehk vastupanu on kõikjal, igal teejupil ja igas metsatukas.“ (Heidutuseks vastasele ja omade moraali tõstmiseks)

22

Teavitusvõimekus

Lahinguüksuste võimekus

100% (nagu rahuajal)

100%

II faas

Osaline

Osaline

III faas

Puudub

Puudub

Just kolmandas faasis peaks algama vastupanuvõitlus. Olukord, kus kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuritabelite järgseid üksusi kui selliseid enam ei eksisteeri, ei tähenda, et relvastatud võitlus on lõppenud. Nüüd peaksid tegevusse astuma need kodanikud, kes, sõltumata oma vanusest ja soost, on valmis andma panuse vastupanu jätkamiseks.

Taktika on väga lihtne: ükskõik mis vahenditega tuleb iga päev hävitada vähemalt üks vaenlane, juhtugu see siis Tallinna vanalinna kangialuses, Pärnu rannaliival, Tallinna-Narva maanteel, Tartus Emajõe sillal vms. Ning tähtis on, et see vastupanuaktsioon jäädvustataks ja see jäädvustus jõuaks nii Eesti kodanikeni kui ka välismaailma.

Kaitse Kodu! 3/2013

Samas tuli neil võitlejatel koguda n-ö keskuse tarvis fotomaterjali kahel teemal. Esiteks teemal „Vastupanu jätkub“, mis tähendas fotosid motiveeritud, hea relvastuse ja varustusega kaitseliitlastest.

Igasugused lavastused olid keelatud – dokumenteerida tuli seda, mis parajasti kaamera silma ette jäi. Teine teema oli „Vaenlane kannab kahjusid“, kus tuli dokumenteerida Kaitseliidu üksuste lahingulisi võite piltidega vastase vangidest, purustatud tehnikast jne. Kahepäevase harjutuse eesmärgiks oli anda fotoaparaatidega varustatud võitlejate ui me ei grupile kogemus, mida luba lahintähendab pildi hankimine guüksuse lahinguolukorras ja kuivõrd keerukas on kogutud juhtimist mobiilmaterjali keskusele edasta- telefonidega, siis mine. samavõrd rumal

K

oleks edastada positsioonidelt fotomaterjale tsiviilside vahendusel.

Keskus oli õppuse stsenaariumi järgi suvalise Eesti linna eramaja kelder, kuhu koguti kokku fotod ning kus n-ö vastupanuüksuse tegevust koordineeriv võitleja valis välja need pildid, mis sobisid teavitustöö eesmärgil levitamiseks. Seega püüti matkida üht vastupanuliikumise juhtimispunkti, mis oli valinud välja sihtmärgi, organiseerinud rünnaku ja kogunud õnnestunud rünnaku kohta tõendusmaterjali.

Teavituskeskuse ülem

Kaitseväe teavituskeskuse eesmärk on nii rahuaegne kaitseministeeriumi haldusala teavitusalane loov- ja tootmistegevus kui ka sõjaaja teavitusüksuste ja meediasõdurite väljaõpetamine. Teavituskeskuse võimekus foto- ja videomaterjali ning muude teavitusvahendite ja materjalide tootmisel paraneb pidevalt.

Usume heasse koostöösse värbamiskeskuse ja muude organisatsioonidega, et leida erialaspetsialiste või kõrgkoolis meediaalal õppivaid naisi ja mehi, keda kutsuda ajateenistusse kaitseväe teavituskeskuses.

Väljaõpe

HANNES VÕRNO, kapten

fotoaparaadile ei osanud nad selle paljusid funktsioone kasutada.

Teine oluline õppetund oli sidepidamine keskusega. Õppuse tervikstsenaarium ei lubanud kahjuks harjutada olukorda, kus rünnaku planeerimine ja elluviimine toimuks ühest kohast, st keskusest. Olime sunnitud kohaldama oma tegevuse pigem ülalkirjeldatud II faasi olukorrale, seega tuli fotograafidel edastada keskusesse pilte n-ö veel eksisteerivate lahinguüksuste juurest. Fotode kättesaamiseks pidi keskus saatma lahinguüksuste juurde oma kullerid. Nende kõige suuremateks õppetundideks võib pidada esiteks tõdemust, et olukord kaardil ja maastikul ei pruugi olla identne (selle fakti unusta„Meie võitlus vaenlasega on totaalne, võitlusesse on lülitunud kõik, kes vähegi relva jaksavad kanda.“ (Heidutuseks vastasele ja omade moraali tõstmiseks)

KOIT KÜNNAPUU

Kaitseliidu õppus Orkaan pakkus esmakordselt Eesti sõjaajaloos võimalust sellise võitluskontseptsiooni osaliseks testimiseks. Vastavalt stsenaariumile liideti mõnede Kaitseliidu lahinguüksuste juurde võitlejad, kelle ülesanne oli jäädvustada oma üksuse tegevust. Lahinguüksuste teistest liikmetest eraldas neid võitlejaid üksnes nende kasutada olev fotoaparaat, st et ülejäänud varustuse, relvastuse jms osas ei tehtud neile mingit allahindlust. Nad pidid tegema kõikjal ka seda, mida tegi parajasti lahinguüksus.

Kommentaar

Fotograafid (õppe)lahinguväljal

Pilt tehtud. Ja edasi?

Nagu ikka, saadi esimene õppetund varustuse valdkonnast. Mõnigi võitleja tunnistas, et lahinguolukorras on väga keeruline tegutseda suure fotoobjektiivi ja kohmaka fotokotiga. Jõuti järeldusele, et pigem olgu fotoaparatuur kompaktne ja niimoodi rakmetele paigutatud, et fotoaparaadi saaks hõlpsasti kätte ka lamades. Paljudele võitlejatele tuletas külm talveilm meelde, et fotoaparaadi akud tühjenevad külmaga kiiremini. Niisamuti ei pruugi sõjasegaduses olla ühtegi võimalust akude laadimiseks – iseäranis siis, kui endal ei ole kaasas vaheseadeldist auto sigaretisüütajast akude laadimiseks. Mõned võitlejad pidid tunnistama, et vaatamata „edevale“ Kaitse Kodu! 3/2013

23

Väljaõpe

mine võib tähendada kullerite sattumist vaenlase positsioonide), ja teiseks tõsiasja, et valvepostid küsivadki täie tõsidusega parooli ja kui kuller seda ei tea, murtakse ta parimal juhul näoli lumme, halvimal aga „lastakse kohapeal maha“.

Mõned küsisid, et miks aitseliidu strukjännata kulleritega – pildid tuurisügavustes võiks kohe positsioonidelt on hakkajaid internetti paisata või siis vähemalt kasutada postkas- võitlejaid, kes mõtletide süsteemi. Vastan siin- vad nüüdisaja sõjapikohal, et kui me julgeoleku damise kategooriates, kaalutlustel ei luba lahinguüksuse juhtimist mobiil- mitte enam üksnes telefonidega, siis samavõrd Sinimägede või Emarumal oleks edastada posit- jõe liini narratiividesse sioonidelt fotomaterjale tsi- klammerdunult. viilside vahendusel. Konteinerite kasutamine ei ole aga võimalik seni, kuni vahetus läheduses n-ö liigub rindejoon, sest vastasel korral võib kuller ennast leida juba vastase positsioonidelt. Niisamuti on operatiivsuse seisukohalt vähe kasu konteinerist,

K

mille juurde keegi julgeb minna hirmust vaenlase patrullide ees alles nädalaid pärast seal piirkonnas peetud lahinguid.

Kolmandaks selgus, et tublidel võitlejatel oli esmalt tõsiseid probleeme fotode kompositsiooni ja tehnilise kvaliteediga. Kui n-ö tehniline käsitööosk(amat)us kõrvale jätta, kujunes tõeliseks probleemiks teemakohaste fotode tegemine.

Ei olnudki lihtne teha fotot teemal „Vastupanu jätkub“ või „Vaenlane kannab kahjusid“. Kuid vähemalt tabati juba ära, et jäädvustada tuleb kindlasti vaenlase sõjavange (s.o „Vaenlane kannab kahjusid“) ning abiks tulevad ka pildid Kaitseliidu hästimaskeerunud snaipritest kui sõnumi edastajatest, et surm varitseb vaenlast iga nurga taga („Vastupanu jätkub“).

Kuid vaadates statistikat, võib öelda, et ühe teavitustööks kasutatava pildi tegemiseks kulus ühel võitlejal siiski keskmiselt tund valget aega.

Teisisõnu: sadade piltidega ei olnud midagi peale hakata, sest nende kvaliteet oli puudulik või nad ei kandnud mingit sõnumit. Tõenäoliselt on nüüd

Kompaktkaameratest nõudliku pilguga ENN SUTTING Orkaani lahingufotograaf

Nagu Orkaan veel kord tõestas, ei ole peegelkaamera pilditegemiseks ei mõõtudelt, kaalult ega käsitsetavuselt kõige mugavam võimalus õppusel lahingutegevuse kõrval pildistamiseks. Vaatame üle alternatiivi, suure, 1/1,7” sensoriga kompaktkaamera, mis taskupärase suuruse juures tagab trükikõlbuliku pildi. Selles klassis on meil valida Panasonicu LX- ning Canoni S- ja G-seeria vahel. Nende kõigi hinnaklass jääb 500 euro lähedusse, kõigi maksimaalne ISO on 12 800, kõik filmivad FullHD videot ja pildistavad nii RAW- kui ka JPEG-formaadis.

Panasonic LX7

Et mul on praktiline kogemus on Canon G12 kasutamisest, kasutan seda eelnimetatud kaamerate võrdlemise alusena. Objektiivi fookuskauguste vahemik 28—140 mm (ekvivalendina) on tavapärane, 24 mm lainurk oleks parem ja enam kui viiekordne suum pole kuigi otstarbekas. Objektiivi valgusjõud 2,8—4,5 on normaalne, uuema põlvkonna kaameratel on see muidugi veel suurem (G15 puhul F1,8 ja LX7 puhul koguni F1,4).

Lisaks nimetatutele võib vaadata ka teisi kompaktkaameraid, k.a siin nimetatute vanemaid põlvkondi. Peaasi on, et metsa minnes on varumälukaart ja -aku kaasas. Iial ei või teada, millal üks neist üles ütleb või teine tühjaks saab.

Canon G15

3 X PHOTOGRAPHYBLOG.COM

Nii nagu ka uuematel kaameratel, on G12-l optiline pildistabilisaator käelt pildistamiseks. G-seeriale omaselt on kõik olulised funktsioonid otse ligipääsetavad, säriparameetrite muutmiseks on lisaks tagumisele ka esimene valikuratas.

Kahjuks kadus mõned põlvkonnad tagasi ära ülemine infotabloo, mis annaks koos optilise pildiotsijaga kasutamisel tuntavat akusäästu — 240 võtet tagumise ekraani kasutamisel 1000 võtte vastu väljalülitatud tagumise ekraani korral. Kaamera pildikvaliteet on väga hea, võrreldes täiskaadri peegelkaameraga paistab muidugi silma selle suurem teravussügavus.

Canon S110

Kompaktkaamerate võrdlus Kaamera

24

Efektiivseid megapiksleid

Fookuskauguste vahemik (mm)

Ava

Mõõdud (mm)

Kaal (g)

Panasonic LX7

10,1

24—90

F1,4—2,3

111x67x46

298

Canon G15

12,1

28—140

F1,8—2,8

107x76x40

352

Canon S110

12,1

24—120

F2,0—5,9

99x59x27

198

Kaitse Kodu! 3/2013

Eraldi väärib siinkohal märkimist grupi kaitseliitlaste kohalik initsiatiiv: nad seadsid endale eesmärgiks valmistada käepärastest vahenditest vaenlast kompromiteeriv filmike. Materjali kogumisel liiguti „kollase“ vaenlase kolonnide vahel. Seejuures kasutati tsiviilrõivaid ja -autot. Tulemuseks oli film, mis näitas ilmekalt, kuidas õõvastav mass vaenulikke jõudusid oli üle ujutanud ühe armsa väikese Eesti küla. Muidugi võib kritiseerida, et tegelikult ei oleks ükski vaenlane lubanud oma kolonnide vahele autot, kus istuvad nudipeadest noormehed.

Kuid oluline on hoopis nende kaitseliitlaste mõtteviis ja julgus teha asju teistmoodi.

Seega võib Eesti riigikaitse tervikuna rõõmustada, et vähemalt Kaitseliidu struktuurisügavustes on hakkajaid võitlejaid, kes mõtlevad nüüdisaja sõjapidamise kategooriates, mitte enam üksnes Sinimägede või Emajõe liini narratiividesse klammerdunult.

Lihtsuses peitub edu Toonitan, et ei Eesti kaitsevägi ega Kaitseliit ole nii rikas, et lubada endale hulga võitlejate süvitsi spetsialiseerumist fotograafiale. Oleks ilmselge raiskamine, kui hakkaksime üksuste juurde paigutama nn lahingufotograafe. Palju säästlikum oleks õpetada nii lahinguüksustele kui ka potentsiaalsetele vastupanuüksustele põhimõtet, et kui juba midagi vaenlase vastu korda saadetakse, tuleb see ka jäädvustada. See tähendab, et kui olete otsustanud vastupanuvõitluse raames varitseda vaenlase kolonni, jäädvustage varitsus. Kui olete otsustanud vastupanuvõitluse raames likvideerida vaenlase kõrge ohvitseri, jäädvustage ka võitlusakt, jne. Samuti on kuldaväärt materjaliks kõik foto- ja filmijäädvustused vaenlase poolt kordasaadetud julmustest.

Jäädvustajaks võib olla ükskõik milline üksuses olev võitleja. Tänapäeva foto- ja filmitehnika on juba sedavõrd kasutajasõbralik, et selle käsitsemiseks ei ole vaja olla tippspetsialist. Kui inimene oskab kaameraga teha pere- ja grupipilti, saab ta ka lahinguolukorras foto tegemisega hakkama. Fotoaparaadiga võitleja peab lihtsalt teadma, millal on oluline vajutada foto- või filmikaamera päästikule.

Niisamuti peab olema läbi mõeldud, kuidas kogutud materjali turvaliselt levitada. Siin tuleb okupatsiooni tingimustes arvestada kõiki konsKaitse Kodu! 3/2013

Väljaõpe

MARKUS SEIN

vähemalt need kaitseliitlased, kes osalesid Orkaanil fotoaparaadiga, kaugel arvamusest, et lahinguolukorras pildistamine on midagi lihtsate ja lõbusate asjade killast. Pigem vastupidi: lisaks sellele, et tuleb trotsida samu ohte ja olusid, mida trotsivad teised lahinguvõitlejad, peab fotoaparaadiga varustatud võitleja suutma opereerida õigeaegselt kahe relva – tulirelva ja fotoaparaadiga. Eksitused võivad saada saatuslikuks.

„Liitlased saabusid appi, Läti tankikompanii ülem saab pataljoniülemalt juhiseid, saatmaks oma üksust riivistama vaenlase läbimurret.“ (Heidutuseks vastasele ja omade moraali tõstmiseks)

piratsioonireegleid. Miski ei anna alust arvata, et vaenlane kasutab okupatsiooni korral vähemtõhusaid jälitusvahendeid ja -metoodikat, kui seda kasutavad näiteks praegu rahuajal meie oma eriteenistused. Seega võivad informatsiooni kiiret levitamist hõlbustavad nutitelefonid, internet jmt samaaegselt kiirendada ka vastupanuüksuse liikmeskonna väljapeilimist ja lõppkokkuvõttes kahjutukstegemist. Pean oluliseks meelde tuletada, et tsiviilrõivates vastupanuvõitleja, kes tabatakse okupatsioonivägedevastastes relvastatud aktsioonides osalemiselt, liigitatakse terroristiks.

T

Paradoksaalne, aga näib, et siviilrõivastes lihtsuses ja primitiivsuses vastupanuvõitlepeitub sageli suurem jõud ja, kes tabatakse kui kõrgtehnoloogias. Näiokupatsioonivägedeteks kui puudub võimalus vastast kompromiteeriva vastastes relvastatud fotomaterjali levitamiseks aktsioonides osalemiinternetis või mobiiltele- selt, liigitatakse terrofonide abil, teeb sama töö ära ka vana hea lendleht. ristiks.

Isegi okupatsiooniolukorras tõstab võitlusmoraali postkastist leitud või rõhknaelaga plangule kinnitatud lendleht, millel on foto eilses varitsuses purustatud vaenlase tankist, taustaks kõigile tuntud maamärk, näiteks kohalik raekoda. See annab kinnitust, et vastupanu jätkub, ja julgustab ka lendlehe leidjat otsima mõttekaaslasi uue vastupanugrupi loomiseks.

Soovin kaitseliitlastele edu uute mõtteviiside avalikustamisel ja ka elluviimisel! Kaitseliitlane on vaba Eesti kodanik, kellel on iga kell õigus nõuda nii palgalistelt kaadrikaitseväelastelt kui ka poliitikutelt kõike seda, mis meie riigikaitset parendaks. Kaitseliitlased ei ole mitte riigi, Kaitseliidu peastaabi ega kaitseväe peastaabi tarvis, vaid hoopis riik ja staabid on kaitseliitlaste kui kodanike ja valijate poliitilise tahte elluviijad.

25

Sport

Ekstreemsport nõuab nupukust ja vastupidavust Kõige võluvam osa seiklusspordivõistluse juures on risk ja ettemääramatus, leiab kaitseliitlasest spordimees Taavi Tuisk.

ANNELI TARKMEEL Meie Maa ajakirjanik

K

aitseliidu Saaremaa maleva liige kapten Taavi Tuisk paneb ennast juba aastaid proovile seiklusspordis. Tänavu võib teda koos meeskonnaga näha seiklemas 28. aprillil Tallinnas, 9. juunil Iisakul, 20. ja 21. juulil ööetapil Kärdlas ja 31. augustil Kambjas. Seiklussari Ace Xdream testib kaitseliitlastest koosnevat tiimi Saare Malev nii jooksus, jalgrattasõidus kui ka ujumises, orienteerumine koos nuputamisülesannetega veel lisaks.

Kuid alustagem algusest. Kaitseliiduga liitus Taavi ülikooliaastatel. Kõrgemat haridust asus mees püüdma ajal, mil tudengeid kohustuslikus korras ajateenistusse ei võetud. „Esimesel kursusel paluti nendel õppuritel, kes soovisid minna ülikoolidevahelistele reservohvitseride kursustele, täita ühe loengu eel avaldus,“ räägib Taavi. „Neid avaldusi koguti nii Tallinnas kui ka Tartus kokku sadu, aga Kuperjanovi pataljoni jõudis hinnanguliselt veerandsada tudengit. Mina nende seas. Kursused kestsid kolm suve, pärast teist kaitseväe suve astusin Tartus Kaitseliitu.“

Teabeohvitserina Afganistanis Mõne aja pärast kasutas Taavi reservohvitseridele antud võimalust asuda lipnikuna kaitseväe teenistusse. „Töötasin kaitseväe peastaabi teavitusosakonnas, kus õpitud teadmisi kasutan tegelikult

siiamaani,“ nendib ta. „Olin 2006. aasta veebruaris kolme esimese eestlase seas, kes läksid LõunaAfganistani. Ka sealne kogemus teabeohvitserina on hindamatu.“ Kaitseväes teenides Taavi Kaitseliidu tegemistega palju kokku ei puutunud, nagunii oli viis päeva nädalas vorm seljas. Kui saarlasest abikaasa Vändrast pärit Taavi 2007. aastal Saaremaale „kodustas“, tekkis mehel rohkem mahti Kaitseliidu tegemistest osa võtta, mida ta jõudumööda maleva teavituspealikuna ka teeb. „Palju ei jõua, aga pisut siiski,“ ütleb Taavi. Põhiliselt takistab teda näiteks õppustel osalemast ajapuudus, sest mitmekülgsel mehel on päevad niigi tegemistega täidetud.

Muu hulgas on kunagine Kalevi pataljoni rühmaülem Taavi Tuisk, kes on olnud varemgi seotud militaarspordi ja kohalike retkedega (näiteks Kübassaarel), jõudnud seiklusspordini. „Oleme mitu aastat käinud võistkonnaga Saare Malev winter-Xdreamil – see on kuuetunnine orienteerumismatk,“ räägib Taavi, kelle sõnul saab seal pärast stardipauku ise valida, kas lähed rajale jooksma, suusatama või rattaga sõitma. „Need viimased on pigem rattafännid, kes tulemusest ilmselt väga ei hooli, vaid tahavad just rattaga sõita,“ ütleb Tuisk naerdes. Tema sõnul rattaga suurt edulootust ei ole, pigem võidavad jooksjad.

Talvine versus suvine seiklus Lühidalt näeb ekstreemvõistlus välja nii, et võistkond ise otsustab kaarti vaadates, millises järjekorras seal märgitud punktid läbitakse. Paremusjärjestus kujuneb selle põhjal, kes läbib rohkem punkte, võrdse punktiarvu korral sõltub aga ka

4 X X-DREAM/FOTOLUX

26

Kaitse Kodu! 3/2013

KAIMO PUNISTE /WWW.KMZPHOTO.EU

Sport

kiirusest. „Tavaliselt on peale ühest punktist teise liikumise veel mõni lisaülesanne. Eelmisel aastal tuli näiteks Soome kelguga mahamärgitud ringil tõukekelgutada, kuid kasutatud on ka lumerõngast (snowtube) või mängitud jääkeeglit (curling). Kõik sõltub korraldajate fantaasiast,“ kirjeldab Taavi talvist etappi. Talvise võistluse eripära on mõistagi lumi, mida metsa all leidub rohkesti. Ratturid sõidavad siis mööda teed ja seetõttu kõikidele punktidele ligi ei pääse. Pealegi on külm. Eredaimana meenub Taavile võistlemine 26 miinuskraadiga.

Pärast seda oli üks varvas pisut sinine, suuremaid hädasid õnneks ei tekkinud.

Taavi Tuisuga koos võistlevad tavaliselt kaitseliitlased Antti Kopliste ja Jüri Linde. „Antti ei saa suvel alati osaleda, sest tema kireks on ka langevarjuhüpped ja need võtavad oma aja. Siis oleme kasutanud asendusliikmeid,“ selgitab Taavi. Kui talvine jõukatsumine on ühekordne, siis suvine sari koosneb neljast võistlusest. Selleni jõudsid saarlased esmakordselt möödunud aastal. „Tavaliselt jagunevad etapid nii, et esimene on sprint Tallinnas, siis üks on pikem öine etapp ja kaks ülejäänut on nelja-viietunnised võistlused. A-rada on pikem, selle käigus tuleb ka rulluisutada. Meie võistkond valis B-raja, kus konkurents on tihe, aga ülesanded siiski pisut lihtsamad kui A-rajal,“ kirjeldab Taavi suvise võistlussarja struktuuri.

Näiteks Tallinna sprindietapp nägi välja nii, et Vabaduse väljakult starditi kaardil märgitud kontrollpuntidesse. Lennusadama juures ootasid rattad, millega otsiti kontrollpunkte Paljassaare poolsaarel. Ülesande muutis raskeks raudteeäärne tühermaa, kus oli kõvasti tegemist, et mitte ratast lõhkuda. Seal ootas meeskonda ka ülesanne, mida iga meeskonnaliige täitis individuaalselt paarisaja meetri raadiuses. „See oli seotud riskiga, sest massiürituselaadsel võistlusel oli oht oma meeskonnakaaslased silmist kaotada,“ ütleb Tuisk.

Paljassaare vaatlustornis tuli meelde jätta linnuliike, mida siis järgmises kontrollpunktis küsiti.

Lõpuks viidi rattad lennusadama juurde tagasi, edasi tuli minna Patarei vanglasse, kus ühelt korruselt teisele liikumine oli paras pusle. „Ühel korrusel leidsid punkti üles, järgmine punkt oli ehk kõrgemal korrusel täpselt samas kohas, aga sinna pääses suure ringiga. Asja tegi raskeks see, et majas olevaid punkte otsisid kõik osalejad korraga.

Kellegi teise järel orienteeruda ei olnud aga võimalik, sest ei olnud teada, millist kontrollpunkti keegi parasjagu otsib. Palju inimesi oli küll üheskoos, aga samas tuli individuaalselt hakkama saada. Mitmes korrus, kuidas üldse kohale saab – see oli raske, nõudis parasjagu mõttejõudu. Lisaks ka meeskonnatööd,“ kirjeldab Tuisk.

Enne finišit tuli läbida veel kanuuetapp – muide, võis ka mööda kallast juusta – ning Linnahalli juures omalaadne takistusrada. Võistluse lõpetas kahemeetrise seina ületamine köie abil. See oli osaKaitse Kodu! 3/2013

27

Sport

spordis ütlemine: tark ei torma. Pigem säästa jooksujalgu pinnasele, kus saab takistusteta joosta. „Kõige võluvam osa selle spordiala juures on risk ja ettemääramatus. Kui ma jooksuvõistlusel oskan oma kohta prognoosida, siis Xdreamil ei ole see võimalik,“ teab Taavi öelda. Ka on võistlused vaheldusrikkad. Mitmeid kordi Tartu maratoni läbinud Taavi kinnitab, et sealne marsruut on juba ammu teada ja seetõttu pisut üksluine.

2 X X-DREAM/FOTOLUX

Võistluste eetika

vatele ronijatele kerge, kuid Taavi oli tunnistajaks sellelegi, kui mõne tiimi liige rippus abitult köie küljes. Seiklusspordis on nimelt üheks oluliseks tunnistajaks iga võistlejaga kaasas käiv SI-pulk, mis näitab, et kõik meeskonnaliikmed kõiki punkte ikka läbivad.

Tark ei torma Erinevatelt võistlustelt on Taavil palju häid mälestusi. Näiteks 2011. aastal Orissaare öisel etapil tekkis suures rattatagatulede meres laulupeotunne.

Ent tal on ühest varasemast militaarspordivõistlustest ka meeskonnaga tülli minemise kogemus, mis õpetas, millal tuleb appi võtta diplomaadi oskused. Üksteise respekteerimine on üks võtmekohti. Öise orienteerumise kohta väidab Taavi, et see on palju põnevam, sest informatsiooni, mida kasutada, on vähem. Ainus miinus selle juures on asjaolu, et öösel tahaks magada. Seetõttu on tõsiasi ka see, et korralik töövõime taastub Taavil pärast võistlust alles paari päeva jooksul. Pika ja raske pingutuse juures köidab teda aga see, et iga tegevuse juures tuleb mõistus terav hoida. Näiteks kehtib seiklus-

28 8

Seiklusspordis kerkib aeg-ajalt teravalt esile ka eetika probleem. Rajal tekib olukordi, kus käitutakse küll mitte keelatult, aga tõenäoliselt ka mitte lubatult. Näiteks eelnimetatud Tallinna sprindi järel arutati, kas kaardil läbimatuna märgitud piiri tohtis ületada või kas laukasoos ujumiseks võis kasutada täispuhutud madratseid. Eks reeglite selgeksvaidlemine ole põnev teema ka kaitseliitlastele – sõjaolukorras võidab nupukam. Seiklussport arendab kõiki neid oskusi, mida läheb vaja igal kaitseliitlasel: meeskonnatöö, orienteeriumisoskus, vastupidavus.

Praegu Kuressaare ametikoolis teabejuhi ametit pidav Taavi hindab kõrgelt sealset vaheldusrikast tööd, aga enese proovilepaneku soov kisub teda ikka ja jälle rajale. Pealegi vajab orienteerumisoskus pidevalt meeldetuletamist.

Suviti sõidab mees tööle rattaga, mis sõltuvalt tuulest võtab aega nelikümmend minutit kuni tund.

Politoloogiharidusega kahe lapse isa jõuab lugeda ka raamatuid ja tantsida rahvatantsurühmas Piiprellid.

Sel aastal on aga Saare Maleval hammas juba verel: suvisele Xdreami sarjale registreerumine lõpeb aprillis ja tõenäoliselt võib Taavit oma kaaslastega kohata kõigil neljal etapil.

X-DREAM KINGIB ERNAKESEL JA MINIERNAL KOLMANDALE KOHALE TULNUD VÕISTKONDADELE PÄÄSME TÄNAVUSTELE EKSTREEMVÕISTLUSSARJA ETAPPIDELE

Kaitse Ka ait itse itse se Kodu!

Ko od du! u! 3/ 3 3/2013 /20 2013 2013 13

Sport

KRISTJAN PRII

Kaitseliitlase talve elavdab sport Talispordihooaeg on selleks aastaks küll möödas, kuid kunagi pole liiga vara asuda ettevalmistusi tegema juba järgmiseks. Põhjusi selleks on rohkem kui üks.

KRISTJAN PRII vabatahtlik fototoimetaja

Vändra Sprint 2013 Vändra Sprint korraldati tänavu juba kolmandat korda. Selle rännakvõistluse-õppuse eestvedajaks on Korbe malevkonna Vändra rühm, kuid abiks on instruktorid ka muudest Kaitseliidu Pärnumaa maleva üksustest. Võistlus täidab eelkõige õppe-eesmärki, kuid sisse on ka toodud võistlusmoment, mis lisab jõuproovile elevust.

Raja pikkuseks on ca 40 km ning vahepunktides tuleb lahendada ülesandeid. Rada tuleb läbida enamjaolt suuskadel, teedel liikumist aga takistab vastutegevus.

KRISTJAN PRII

KARRI KAAS

KRISTJAN PRII

Nagu paljudel talispordivõistlustel, on ka Vändra Sprindil suusatamine kesksel kohal

Kaitse Kodu! 3/2013

Kuigi korralik kaitseliitlane eelistab magada lebomatil, ei tule kahjuks ka oskus välivoodit kokku panna Kui laskesuusatamine ära tüütab, võib vahelduseks harjutada kätt vibulaskmisega

29

2 X KRISTJAN PRII

Sport

Nobedate näppude ringis tuli aja peale kuulipildujalint padrunitega täita ja automaat AK-4 kokku panna Kõige parem kokk on tühi kõht. Ka võistlustingimustes

Parimatele raja läbijatele on auhinnad ja ettevõtmine kogub iga aastaga aina populaarsust. Tänu sellele muutub võistlus üha huvitavamaks ja paremini korraldatuks. Kes ei jõudnud sel aastal võistlema, tulgu rajale järgmisel aastal, sest plaanis on Vändra Sprindiga jätkata. Ja võistlema ootame ikka veebruarikuus.

2 X KARRI KAAS

Kaitseliidu meistrivõistlused murdmasuusatamises

30

Järvamaal Valgehobusemäe suusaja puhkekeskuses peeti 2. veebruaril Kaitseliidu murdmasuusatamise meistrivõistlused. „Rada oli ülimalt raske ja keeruline. Terad said sõkaldest üsna pea eraldatud, sest sirget lauskmaad 5 km pikkusel ringil sisuliselt ei olnudki, kogu aeg oli vaja kas palehigis mäest üles rühkida või vuhisedes nõlvast laskuda,“ kommenteeris võistluse võitnud Järva maleva meeskonna liige Alo Aasmaa. Ülejäänud kaks auhinnalist kohta läksid Võru- ja Jõgevamaale.

Kaitse Kodu! 3/2013

Sport

Tänavust retke iseloomustas suur hulk esmakordseid startijaid. Matk kulges lõbusas meeleolus ja viis üle 400 osaleja Jalgsemalt Peetrisse. Peetri kiriku torniga on aga selline naljaks lugu, et see kipub raja viimasel kolmandikul alati justkui kaugemale ja kaugemale nihkuma. Nii oli see ka tänavu.

Usinamad matkajad andsid jalgadele valu vaid 2,5 tundi, kuid oli ka neid, kes nautisid rada, imelist seltskonda ja kaunist talveilma poole kauem.

Kaitseliidu meistrivõistlused peeti Valgehobusemäe suusakeskuses

HANNA-BRITA KAASIK

Pitka matk

Pitka mark viis Jalgsemalt Peetrisse

Tartu maraton

ANU PUUSEPP

Start 42. Tartu maratoni 63 km pikkusele põhidistantsile anti Tehvandi staadionil 17. veebruari hommikul kell üheksa. Maraton, mida on hakatud nimetama talviseks (laulu)peoks, andis oma 6493 osalejaga Eestist ja kaugemaltki korraliku rahvaürituse mõõdu välja küll. Oma panuse sellesse andsid ka spordilembesed kaitseliitlased.

Kaitseväe meistrivõistlused suusatamises Haanjas 26. ja 27. veebruaril peetud kaitseväe meistrivõistlustel suusatamises noppisid Kaitseliidu sportlased mitmeid häid kohti. Naiste arvestuses saadi koguni kolmikvõit: 5 km distantsil tulid esimeseks ja teiseks Silja Suija ja Sirli Hanni Võrumaa malevast, kolmanda koha sai Aili Popp Valgamaa malevast. Naisveteranide 3 km võistlusel sai teise koha Evelin Metsaots Järva malevast.

Üle 35-aastastest meestest võitis viie kilomeetri distantsi seersant Janno Rodendau Kaitseliidu Järva malevast, kolmanda koha sai vanemveebel Imre Õim Valgamaa malevast. Üle 45-aastastest meestest oli kiireim Tartu maleva liige staabiveebel Roman Kattai Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest, kolmandaks platseerus reamees Vahur Palu Kaitseliidu Järva malevast. Võistluse teisel päeval korraldatud patrullsuusatamise võitis Lõuna kaitseringkonna I võistkond, teiseks jäi staabi- ja sidepataljoni võistkond ja kolmandaks Kaitseliidu Võrumaa malev.

MIKK VISSAK

KAITSEVÄGI

Kaitseväe meistrivõistlustel suusatamises osales kokku 160 kaitseväelast, kaitseliitlast ja tsiviilisikut. Üldarvestuses võitis Lõuna kaitseringkond, teiseks jäi Suurtükiväepataljon ning kolmandaks tuli staabi- ja sidepataljon.

Vaatamata suuskadele, mida tuli kolm korda ümber määrida, sest need ei libisenud, vaid kiskusid vägisi kraavi, ja nalja pärast selga aetud Marati villasele nostalgiadressile, mis vett ja higi endasse tõmbas, nii et püksid rebadele vajuma kippusid, kestis Järva maleva kaitseliitlase Alo Aasmaa maratonil osalemise finišini

Kaitse Kodu! 3/2013

Kaitseväe meistrivõistlusi suusatamises ilmestasid Haanja suusarajad

31

Sport

Tee järele: ühel õhtul kolmest püstolist Omapärase laskevõistluse idee sündis maast leitud hülssidest.

RAIN SEPPING Viru malev

T

änavu sai 10-aastaseks Tapa üksikkompanii traditsiooniline püstolilaskevõistlus. Mõte lasta ühel argipäeva õhtul võidu erinevate kaliibritega püstolitest sai esmakordselt teoks 11. märtsil 2003. Tamsalu sisetiirus käisid sel ajal harjutamas lisaks kaitseliitlastele ka Tapal paiknevate väeosade tegevteenistujad ja seetõttu võis sealt ündis idee tugev- lisaks tavapärastele Makarovi dada sidet kaitse- padrunikestadele leida ka 0,45väega ja pakkuda tollise kaliibriga Coldi hülsse.

Sellest sündis idee tugevdada oma maleva kaitsesidet kaitseväega ja pakkuda liitlastele võimalust oma maleva kaitseliitlastele võistelda tegevteenis- võimalust võistelda tegevteetujatega erinevatest nistujatega erinevatest püstolitest laskmise tulemusi sumpüstolitest laskmise tulemusi summeerides. meerides. Sealtpeale sisaldab võistlusjuhend teenistuspüstolist ja selle kõrval ka õhu- ja spordipüstolist kokku 30 võistluslasu sooritamist ning auhind antakse parimale kolmeliikmelisele võistkonnale. Meeles peetakse ka iga harjutuse individuaalselt parimaid.

S

32

Osalema on kutsutud jätkuvalt Tapal paiknevate väeosade esindused ja kaasa saavad lüüa kõik Viru malevlased oma allüksuse võistkonnas. Kui esimesel mõõduvõtmisel osales neli võistkonda, siis sellel aastal tegi kaasa 11. Võistlus algab tavaliselt kella viiest õhtul ja lõpeb parimate autasustamisega kella kümne paiku. Võistlus korraldatakse argipäeval enne Eesti vabariigi aastapäeva ja viimasel kuuel aastal on täpsemad välja selgitatud Kadrinas, kus on jätkuvalt hea koostöö sealse valla spordihoonega. Praegu lastakse samaaegselt kahes tiirus, kuid hoogsamini saaks võistlused läbi viia siis, kui oleks üheaegselt võimalik kasutada kolme laskerada. Plaane selles osas juba peetakse.

Tänavu osutus parimaks võistkonnaks VäikeMaarja rühma esindus koosseisus Toomas Puust, Jaanus Raidlo ja Olev Vinkel, kes said laskmiste kogusummaks 765 punkti. Esikoha tõi kõigi liikmete stabiilne esinemine, üle 250 silma igaühelt.

Väljastpoolt Kaitseliitu osalenud pioneeripataljoni võistkond sai kaheksanda koha.

Osalenute jätkuv huvi ennustab traditsiooni jätkumist. Loodetavasti ei väsi ka korraldajad ning hoiavad vanu ja leiavad uusi tegijaid Tapalt Laekvereni.

Kaitse Kodu! 3/2013

Vene-Türgi sõda 1877—1878 Pärast kaotust Krimmi sõjas (1853—1856) sattus Venemaa välispoliitilisse isolatsiooni ja pidi ajutiselt tagasi tõmbuma ka ühe oma tähtsaima välispoliitilise sihi — Mustal merel hegemoonia saavutamise — teostamisel.

MART HELME

E

namgi veel. Sõja lõpetanud Pariisi rahulepingu tingimuste kohaselt kaotas Venemaa õiguse Mustal merel sõjalaevastikku omada ja seetõttu tuli Peterburis maha matta ka juba Katariina II seatud eesmärk Vene riigi kontrolli kehtestamisest Vahemerele ligipääsu tagavate, kuid Türgile kuuluvate Bosporuse väinade üle.

võimatuks. Ühtlasi jätkas Krimmi sõjale järgnenud aastakümnetel allakäiku Osmanite impeerium.

Selle allakäigu loomulikuks jätkuks oli natsionalismi ja iseseisvuspüüdluste järsk kasv Balkanil.

Sealsed slaavi rahvad olid Türgi ülemvõimu all – mis ühtlasi tähendas ka mõõdukat religioosset tagakiusamist – kannatanud juba viissada aastat.

Uutes oludes, kui Türgi nõrgenemisest tingitud vaakumis hakkasid oma mõju enemaal suurendama konkureerivad suurriigid, eriti Venemaa põhjustasid ja Austria-Ungari, tekkisid julmused Balkohalikel rahvastel aga oma kanil rahvusliku raevu kunagi kaotatud iseseisvuse taastamiseks uued väljavaa- puhangu. Nõuti riigi sekkumist ja suguted.

V

lasrahvaste võtmist

Omaette aspektiks oli kõige Vene kotka kaitse alla. selle juures ka Venemaal 19. sajandi teisel poolel jõudsalt toetuspinda leidnud slavofiilsuse idee, mille kohaselt Venemaa ajalooliseks missiooniks oli kõigi (ortodokssete) slaavi rahvaste ühendamine Venemaa juhtimise alla. Selle idee üheks kõige tulihingelisemaks ideoloogiks ja propageerijaks oli kirjanik Fjodor Dostojevski. Slavofiilide vastasteks

NIKOLAI DMITRIJEV-ORENBURGSKI

Samas oli Krimmi sõda kurnanud ka Venemaa oponente Türgit, Prantsusmaad ja Suurbritanniat.

Eriti just Londonis tunti vastumeelsust mandri lõppematutesse konfliktidesse oma ressursse matta ja püüti saareriigi diplomaatiliste vahenditega uuesti balanssi seada Viini 1815. aasta kongressi tulemusena sündinud suurriikide tasakaalusüsteemi, mida tunneme Euroopa kontserdi nime all.

Prantsusmaa purustamine Preisimaa poolt ja Saksamaa ühendamine 1871. aastal muutis selle aga

Ajalugu

Vene suurjõu taassünd:

Kaitse Kodu! 3/2013

33

Ajalugu

olid nn läänemeelsed, kelle arvates Venemaa oleks pidanud pigem püüdma ühte jalga astuda järk-järgult liberaliseeruva ja ilmalikustuva Lääne-Euroopaga. Balkanil pooldasid Venemaa sekkumist aga nemadki. Tõsi küll, mitte niivõrd hegemooni ja kõigi slaavlaste valitseja, kuivõrd vabastajana.

Kuna Venemaa oli kahe eiste hulgas 19. sajandi suure riigimehe võtsid bulgaar– Preisimaa kantsleri Otto laste kaitseks von Bismarcki ja Venemaa välisministri Aleksandr Gort- sõna Oscar Wilde, šakovi – teineteisemõistmise Victor Hugo ja Giutulemusena toetanud Preisi- seppe Garibaldi. maad viimase sõdades Taani (1864), Austria (1866) ja Prantsusmaa (1870–1871) vastu, leidis Peterburi omakorda Berliinis toetust ka oma ambitsioonidele Balkanil. Prantsusmaa jätkas samal ajal Türgi toetamist, nähes viimases vastukaalu nii Saksamaale, Venemaale kui ka Austria-Ungarile.

T

Olukord Balkanil muutus järjest pingelisemaks.

Pingete eskaleerumisele aitasid muu hulgas kaasa finantsraskused, mis Istambulil tekkisid seoses kümnete tuhandete Venemaalt Kaukaasia sõdade tulemusena lahkuma sunnitud tšerkesside ja teiste Põhja-Kaukaasia rahvaste vastuvõtmisega. Nende integreerimiseks vajalikke vahendeid näpistati Balkani rahvaste arvelt. Balkanlastele ei halastanud 1870. aastate algul ka loodus, kui pikk põuaperiood asendus üleujutustega. Looduskatastroofide tulemuseks olid puudus ja nälg.

Venemaal põhjustasid julmused Balkanil rahvusliku raevu puhangu. Nõuti riigi sekkumist ja sugulasrahvaste võtmist Vene kotka kaitse alla. Ka Euroopas reageeriti türklaste käitumisele hukkamõistuga. Teiste hulgas võtsid bulgaarlaste kaitseks sõna Oscar Wilde, Victor Hugo ja Giuseppe Garibaldi.

Uskudes, et Türgi on piisavalt seotud ülestõusude mahasurumise ning sisepoliitiliste muredega, kuulutas vaid nominaalselt Istambuli võimu alla kuuluv Serbia ja tema järel ka Montenegro 1876. aasta juunis Türgile sõja. Samal ajal kohtusid Böömimaal Reichstadtis Vene tsaar Aleksander II ja Austria keiser Franz Joseph I. Mõlemad riigid ihkasid laguneva Ottomani impeeriumi küljest tükke hammustada, ei soovinud aga mingil juhul omavahel sõtta sattuda. Kokkulepe, mis saavutati, iseloomustab suurepäraselt ajastule omast reaalpoliitikat. Venemaa nõustus, et Austria võib okupeerida Bosnia ja Hertsegoviina, Austria nõustus aga, et Venemaa võib tagasi vallutada Krimmi sõjas kaotatud Lõuna-Bessaraabia ja liita Kaukaasias endaga Batumi sadamalinna. Jaanuaris 1877 kinnitati saavutatud kokkulepped kahe riigi vahel ka kirjalikult.

Sisuliselt avas see kokkulepe Venemaale ukse sõjategevuse alustamiseks Türgi vastu. 24. aprillil 1877

LEV LAGORIO

Kuhjunud pinged vallandusid 1875. aastal ülestõusuna Bosnias ja Hertsegoviinas ning seejärel samal aastal, veel ulatuslikumalt aga järgmisel aastal Bul-

gaarias. Ülestõusud suruti türklaste – või täpsemalt valdavalt Türgi võimu alla tulnud tšerkessidest ja krimmitatarlastest koosnevate irregulaarvägede – poolt erakordse julmusega maha. Tänaseni pole selge, kui palju inimesi selle käigus hukkus, kuid ainuüksi Bulgaaria puhul räägitakse kuni 100 000 hukkunust.

34

Kaitse Kodu! 3/2013

Ajalugu

kuulutaski Venemaa Türgile sõja. Ottomani impeeriumiga oma sõda pidavatele Serbiale ja Montenegrole, kes olid praktiliselt juba purustatud, tähendas see pääsemist viimasel hetkel. Tegelikult tormas Venemaa sõtta piisavate ettevalmistusteta ja liiga väheste jõududega. Türklaste 200 000 mehe vastu paiskas tsaarivalitsus Balkanil tulle vaid 300 000 meest, mis, arvestades türklaste arvukaid tugevaid kindlusi, Musta mere laevastikku, Doonaud kontrollivaid kaatreid ning nende märksa paremat Inglise ja Saksa päritolu relvastust, oli selgelt ebapiisav.

T

Sõjategevus algaski Venemaa egelikult suurema eduta. Siiski õnnestus poleks venevenelastel väiksematest lüüalased sõda saamistest hoolimata säilitada initsiatiiv ja seda põhjusel, et ilma kohalikest Doonaud ei ületatud mitte selle rahvastest liitlasalamjooksul, mis oli türklaste teta tõenäoliselt poolt tugevasti kindlusta- võita suutnudki. tud ja kust Istambul peamist löögisuunda eeldas, vaid jõe keskjooksul, kus Türgi kaitse oli suhteliselt nõrk.

Venelaste edule aitas kaasa seegi, et Istambul oli andnud Türgi vägede juhatajale Osman-pašale käsu kaitsta kindlusi ja apelleerida kurnamistaktikale. Just see selgitab, miks Osman-paša Plevna (Pleven) alla jõudnud venelasi, kelle esimese rünnaku ta edukalt tagasi lõi, lõplikult ei purustanud ega sõjas initsiatiivi haaranud.

Tegelikult poleks venelased sõda ilma kohalikest rahvastest liitlasteta tõenäoliselt võita suutnudki.

Ent nende kõrval võitles veel 60 000 rumeenlast ja 40 000 bulgaarlast, sõjas samuti osaleva Serbia armee suuruseks oli 81 000 ja Montenegrol 25 000 meest. Sõja saatuse otsustasidki õigupoolest bulgaarlased, kelle 30 000-meheline vägi purustas Šipka kurus 9. augustil 1877 Plevnasse sisse piiratud Osman-pašale appi tõtanud Suleiman-paša väe. Seejärel langes detsembris ka Plevna ise, mis tähendas türklaste põhijõudude purustamist.

Et Venemaa 75 000-meheline vägi oli mõnevõrra suurema türklaste väeüksuse vastu otsustavat edu saavutanud ka Kaukaasias ja rühkis jõudsalt Istambuli suunas, tähendas sõja edasine kestmine Türgi paratamatut lõplikku purustamist. Niisugune stsenaarium ei sobinud loomulikult Euroopa ülejäänud suurriikidele ja Suurbritannia viis oma laevastiku Istambuli lähistele, nõudes samaaegselt rahuläbirääkimiste alustamist. 31. jaanuaril 1878 nõustusidki venelased vaherahuga, kuid jätkasid vaherahust hoolimata liikumist Istambuli suunas.

Et inglasi ja teisi mitte liigselt ärritada, peatusid Vene väed siiski Türgi pealinna sisenemata San Stefanos, kus 3. märtsil sõlmiti ka rahuleping.

Selle kohaselt loovutas Türgi Venemaale Musta mere kagurannikul Batumi, Karsi ning rea teisi linnu ja piirkondi, tunnustas Rumeenia, Serbia ja Montenegro iseseisvust ning andis autonoomia Bulgaariale. Venemaa triumfeeris.

Kaitse Kodu! 3/2013

Eestlaste osalust Türgi sõjas meenutab rahvaluule (www.recmusic.org)

Et Venemaa võimsuse taastumine Vahemere idaosas ei olnud Euroopa teistele suurjõududele meelt mööda, kutsuti järgnevalt, 1878. aasta juunis nende initsiatiivil Balkani küsimuse lõplikuks lahendamiseks kokku Berliini kongress. Seal suruti sõja võitnud Venemaale peale otsused, mis Peterburi võidurõõmu tublisti kärpisid. Suur-Bulgaaria jagati kolmeks: Türgist vasallsõltuvuses olev Bulgaaria vürstiriik, Türgi koosseisu kuuluv autonoomne Ida-Rumeelia ja täielikult Türgi võimu alla jäänud Makedoonia. Ülejäänud Balkani riikide iseende otsusseisvumist küll kinnitati, kuid tega, mida nende territooriume kärbiti Bismarck Türgi kasuks. Berliini kongress andis Austria-Ungarile nimetas rahu kaitska rahvusvahelise heakskiidu miseks Euroopas, Bosnia ja Hertsegoviina okukülvati tegelikult peerimiseks ning jättis Veneseemned Esimeseks maale Lõuna-Bessaraabia ning maailmasõjaks. pisut kärbitult ka Batumi ja Karsi piirkonna Põhja-Türgis.

N

Nende otsustega, mida Bismarck nimetas rahu kaitsmiseks Euroopas, külvati tegelikult seemned nii 20. sajandi algul puhkenud Balkani sõdadeks kui ka Esimeseks maailmasõjaks. Vene-Türgi sõja vahetuks tulemuseks oli poliitilise kaardi ümberjoonistamine Balkanil ja Venemaa taastunnustamine suurjõuna, keda ei saa Euroopa ja maailma asjade ajamisel ignoreerida.

35

Koostöö

Hõimusidemed on tugevad ka riigikaitses Eestlaste ja soomlaste sidemed on alati olnud tugevad, need on tihti laienenud ka riigikaitsesse. Nii oli see vanasti ja nii on see ka praegu.

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

S

oome ja Eesti vabatahtlike maakaitseorganisatsioonide esimesed kontaktid sõlmiti peaaegu kohe pärast Eesti taasiseseisvumist (Mattila 1994). Keerulisel ajal 1992. aasta suvel, kui enamik tulevasi ohvitsere alles õppis, tulid põhjanaabrid appi. Nad korraldasid grupile kaitseliitlastele Soomes mõnepäevase sõjaväelise juhtimise algkursuse. Soomlastest mitteametlikud vabatahtlikud instruktorid, peamiselt reservohvitserid ja -allohvitserid, andsid oma teadmisi kaitseliitlastele edasi ka Eestis.

1990. aastate lõpupoole see tegevus küll vähenes, aga veel 2007. aastal õpetasid Soome reservohvitserid kaitseliitlasi. Soome Reservväelaste Liidu juhtkond otsustas juba aastatel 1993–1994, mil-

line nende piirkond saab millise Kaitseliidu maleva koostööpartneriks. Sealt sai näiteks alguse Harju maleva ja Uusimaa piirkonna koostöö (Mihkels 2008: 22). Paljudel Eesti omavalitsustel on Soomes sõpruslinn või -vald ja sedakaudu on koostöösse kaasatud ka Kaitseliidu malevaid. Võrukesed just sedasi endale Iisalmi partnerid oome Reservväe- leidsidki. Ka tänalaste Liidu juhtseks lõppenud Erna retke korraldamise kond otsustas idee ja abigi tulid juba aastatel 1993— soomlastelt (Juha 1994, milline nende Tetri), samuti piirkond saab millise võidupüha tähisKaitseliidu maleva tamine maakaitsepäevana. koostööpartneriks.

S

2008. aastal sõlmiti ametlik raamkoostöölepe Kaitseliidu ja Soome vabatahtliku riigikaitsekoolituse ühingu Maanpuolustuskoulutusydistys (MPK) vahel, arendamaks organisatsioonide ühistegevust ja vabatahtlike riigikaitsekoolitust, mille kohaselt pidid nii soom-

TÕNU MÄRSI ERAKOGU

Sissikursus 1992. aastal

36

Kaitse Kodu! 3/2013

Harju maleva kontaktid soomlastega algasid 1994. aastal, kui Kaitseliidu peastaabi kaudu saadi ühendust Reservväelaste Liidu Uusimaa piirkonna juhatusega. Harju malev sobis neile sõprusmalevaks suurepäraselt, sest see ümbritseb meie pealinna samamoodi nagu Uusimaa piirkond Helsingit.

Soome pool oli väga huvitatud Kaitseliidu arengule kaasaaitamisest, aga paljuski tekitas malevas probleeme soome ja inglise keele oskajate nappus.

1994. aasta suvel käisid Uusimaa piirkonna esindajad malevas, millele järgnes vastuvisiit sama aasta sügisel. Ametliku koostöölepingu allakirjutamiseni jõuti 25. juunil 1998 Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil (Peetrimägi 2008: 59). Harjakate koostöö ei piirdu tänapäeval muidugi enam ühe piirkonnaga.

2012. aasta mais käis maleva esindus Lapimaal, kus allkirjastati koostöölepe sealse Reservväelaste Liidu Rovaniemi piirkonnaga.

Loomulikult pole Soomes koostööpartnerite omamine kellelegi kohustuslik ja mõned lõunapoolsemad malevad on hõimuvelledega sõbrustamise asemel keskendunud hoopis suhete arendamisele lõunanaabritega. Sellest hoolimata on Kaitseliidu põhilised ühistegevuspartnerid soomlased.

Initsiatiivi haaravad malevad Kuigi esimesed sidemed Kaitseliidu ja Soome reservväelaste vahel loodi juba 1990. aastate alguses, ei vormunud sellest alguses erinevatel põhjustel ühiselt koordineeritud koostööd (Mattila 1994). Initsiatiiv läks malevate kätte, kes olid iseseisvalt hakanud põhjanaabritega suhteid sõlmima.

Koostöö

lased kui ka eestlased saama osaleda teise poole korraldatavatel koolitustel (Hindov 2010: 43).

Üheks Soome reservväelaste ja Kaitseliidu malevate koostöövaldkonnaks on teineteise sõjalis-sportlikel võistlustel osalemine

Lääne maleva Hiiumaa malevkond oli üks esimesi, kes lõi sidemed Soome Reservohvitseride Liiduga (Reserviläisliitto; üks suurimaid Soome vabatahtlikele kaitsealast koolitust korraldav organisatsioon). Kontaktid olid olemas juba 1980. aastate lõpul (Selirand 2011), kuid ametlike sõprussiõned demete sõlmimiseni jõuti lõunapoolUrmas Seliranna ja Osmo semad Meilahti eestvedamisel malevad on 1993. aastal. 2006. aastast tehakse kaitsealast hõimuvelledega koostööd Savonlinna sõbrustamise Reservväelaste Ühinguga asemel keskendu(Jürgenstein 2008: 113– nud hoopis suhete 114), sellesse loodetakse kaasata ka Kärdla sõprus- arendamisele linna Paraiste reservoh- lõunanaabritega. vitserid.

Tallinna maleva kaitseliitlased lõid esimesed kontaktid põhjanaabritega juba 1990ndate alguses.

Aasate jooksul on koostöös olnud nii tihedamaid kui ka vaiksemaid perioode, kuid päriselt katkenud pole see kunagi. Soomlased on vabatahtlike instruktoritena löönud kaasa üksikvõitleja koolitamisel ning jaganud baasteadmisi sissi- ja linnavõitlusest, laskeinstruktori oskustest, hoonete kindlustamisest jne. Esimene välilaager sissitegevuse harjutamiseks korraldati 27.–29. märtsini 1992 Tallinna lähistel Sookaeral (Jürjo 2010: 38). Mitmed maleva võitlusgrupi liikmed on osalenud alates 2009. aastast ka Päris-Soome piirkonna Hynnä osakonna korraldatud sissikursustel (Hindov 2010: 43).

1995. aastal taastasid Kaitseliidu Tallinna malev ja Reservväelaste Helsingi piirkond 1927. aastal alguse saanud ja Teise maailmasõjaga katkenud laskevõistluse, millest tänaseks on kujunenud rahvusvaheline jõukatsumine Baltic Cup, kus osalevad paljud Läänemere-äärsed riigid.

Kaitse Kodu! 3/2013

AIVAR KROONMÄE

M

37

Rapla maleva kontakt Soome Vabatahtlike Riigikaitsekoolitusühingu Nurmijärve osakonnaga tekkis eelkõige tänu Rapla maavalitsuse eestvedamisele, sest mõlema riigi kohalikud omavalitsused on sõbrustanud juba 1980ndate keskpaigast.

1999. aastal jõuti esimeste ühiste ettevõtmisteni (Johanson 2008: 158), mida on jätkunud tänase EHA JAKOBSON

SANDELS JOTOS Militaarsete sugemetega rännakvõistlust Sandels Jotos on Soome reservväelased korraldanud juba üle 25 aasta. Kuulsa väejuhi, Rootsi vägesid venelaste vastu 19. sajandi alguses peetud Soome sõjas juhtinud kolonel Johan August Sandelsi (1764—1831) järgi nime saanud võistlus on jaotatud kahele päevale, mille jooksul tuleb osavõtjatel läbida umbes 30 km pikkune rada, kuhu on paigutatud kontrollpunktid erinevate ülesannetega. Jõukatsumise Soome-kesksusest hoolimata on Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed seal aastaid kõrgeid kohti saavutanud.

AIVAR KROONMÄE

Pärast 1990ndate alguse esimese vaimustuse möödumist hääbus ka Saaremaa maleva ametlik suhtlus Soome partneritega, kuigi isiklikud sidemed jäid kestma. Nende pinnalt uuendati 2011. aasta lõpul varasemaid kontakte ja tänaseks on Saaremaa malev koostöös Soome vabatahtlike instruktoritega viinud läbi rea õppepäevi, mille teemadeks on olnud sissitegevusalane taktikaline väljaõpe, praktiline laskeväljaõpe ja allüksuste taktikaliseks juhtimiseks vajalik sideõpe. Soome vabatahtlike abiga valmistati Saaremaa malevas 2012. aastal oma jõududega komplekt raadio teel juhitavaid tõusvaid märklaudu, mille abil on võimalik maleva laskeväljaõpet oluliselt elavdada. Soome vabatahtlike reservväelastega tulevikus tehtava koostöö sisukamaks korraldamiseks kavatseb Saaremaa malev ühildada osa koostööüritustest oma traditsiooniliste koostööpartnerite Lääne ja Pärnumaa malevaga.

Lisainfo

Koostöö

Ka Viru malev oli esimeste seas, kes soomlastega ühendusse astus. 1990ndate keskel viidi koostöös politseiga läbi rida õppusi. Soomlased õpetasid autode peatamist ja turvakontrolli ning viisid läbi taktikalisi laskmisi, mis oli sel ajal ainult tiirulaskmistega harjunud kaitseliitlastele väga põnev (Reinomägi 2008: 260). Paraku jäi suhtlus naabrite vahel üsna kiiresti soiku ja praegu Viru malev soomlastega koostööd ei teegi.

päevani. Põhiliselt keskendutakse laskespordile ning käiakse vaheldumisi teineteise võistlustel kätt harjutamas ja mõõtu võtmas.

Koostöö tiheneb Uue aastatuhande alguses leidis üha rohkem Kaitseliidu malevaid endale Soomest koostööpartneri.

Nagu Raplamaal, nii said ka Võrumaa maleva sidemed põhjanaabritega alguse tänu kohalikule omavalitsusele. 2001. aasta kevadel võttis Võru tollane linnapea Viktor Puolokainen ühendust apla maleva kaitseliitlase Urmas kontakt Koemetsaga ja andis Soome edasi Võru sõpruslinna Vabatahtlike RiiIisalmi reservohvitseride soovi kutsuda Kaitseliidu gikaitsekoolitusVõrumaa maleva võist- ühingu Nurmijärve kond nende sõjalis-sportosakonnaga tekkis likule võistlusele Sandels Jotos. Iisalmis võtsid eelkõige tänu Rapmaleva võistkonna vastu la maavalitsuse linnavalitsuse esindajad eestvedamisele.

Ardo Niemelä, Jorma Kajanus ja Into Hakala.

Neist viimane tundis hästi Võrumaad, sest oli töötanud instruktorina Kuperjanovi jalaväepataljonis selle loomise algaastatel. Võistlustel Iisalmis

R

Soome reservväelaste vajadusi silmas pidades loodud SRA-laskmine on vaikselt kanda kinnitamas ka Eestis. Esimesena võttis vedu Tartu malev, järgnemas on Harju malev

38

Kaitse Kodu! 3/2013

Koostöö AIVAR KROONMÄE

käiakse tänase päevani (Puusepp & Raudvassar & Sild 2008: 273).

Laskmine on Soome lahe mõlemal kaldal ülimalt populaarne.

Sellepärast käiakse tihti ka üksteiselt mõõtu võtmas

Sakala maleva tegemistega käisid Kesk-Soome Reservväelaste Liidu esindajad tutvumas juba 1990ndatel, kuid tõsiseltvõetava koostööni jõuti alles 2003. aasta lõpul, kui Helsingis allkirjastati vastavasisuline dokument. Esialgu milleski peale teineteise külastamise kokku ei lepitud.

Alguses käidi külas paar korda aastas, hiljem juba rohkem. Aja jooksul on ka sidemed hõimuvellede

Tallinna malev: Päris-Soome Reservväelaste piirkonna Hynnä osakond, Reservväelaste Liidu Helsingi piirkond Lääne maleva Hiiumaa malevkond: Lappenrantas Lauritsala Reservohvitseride Klubi, Hankoniemi Reservväelaste Gild, Suomenlinna Rannakaitsesuurtükiväe Gild, Savonlinna Reservväelaste Ühing

Harju malev: Uusimaa Reservväelaste Liidu piirkond, Reservväelaste Rovaniemi piirkond

Rovaniemi

Koostööpartnerid Alutaguse malev: Kymenlaakso Reservistide piirkond

Rapla malev: Soome Vabatahtlike Riigikaitsekoolitusühingu Nurmijärve osakond

Pärnumaa malev: Päris-Soome Reservohvitseride piirkond

Keuruu Savonlinna

Tartu malev: Vantaa Reservväelaste Liit Sakala malev: Kesk-Soome Reservväelaste Liit Kymenlaakso Päris-Soome Võrumaa malev: Iisalmi reservohvitserid

Kaitse Kodu! 3/2013

Iisalmi

Nurmijärvi Vantaa Uusimaa

Turu Helsingi

Suomenlinna

Lappenranta

39

Lisainfo

Koostöö

vahel mitmepalgelisemaks muutunud ning nüüd vahetatakse juba kirjalikku teavet ja osaletakse laskevõistlustel. Lisaks on aidanud Sakala malev sõlmida Viljandi meeskoori ja Kesk-Soome Reservväelaste ansambli sõprussuhted, mille tulemusena on korraldatud ka üks ühislaulmine. 2012. aasta suvel jõuti arusaamisele, et koostööd ja läbikäimist tuleks tihedamaks ja sisukamaks muuta. Kavva võeti korrespondentsvõistlus laskmises ja mõõduvõtt kalapüügis, keeleõpe ning jõukatsumised teineteise sõjalis-sportlikel üritustel.

BALTIC CUP Esimene Kaitseliidu Tallinna maleva ja Helsingi maleva laskevõistlus peeti Helsingis 1927. aastal. Sellest kujunes traditsioon, mis katkes Teise maailmasõja puhkedes.

1995. aastal jätkati võistluste korraldamist, kuid mitte enam ainult Eesti ja Soome vahel, vaid kaasates ka Rootsi ja Taani kodukaitse ning Leedu Küttide võistkonnad. Võistlus on populaarne tänase päevani.

AIVAR KROONMÄE

2003. aastal loodi Pärnumaa kaitseliitlaste ja Päris-Soome reservohvitseride sidemed. Põhiline koostöö hõlmab laskesporti, kuid külaskäikudega peetakse meeles ka teineteise olulisi üritusi ja tähtpäevi. Tihti on mõlema organisatsiooni kohtumistest osa võtnud kohalikud võimuesindajad, mis on tublisti edendanud suhteid ja toetanud ühiseid ettevõtmisi. Tulevikus loodetakse sellele rajada traditsioonid, mis ei hääbuks ka inimeste vahetumisel.

(Laske)sport ühendab Et laskesport on kaitseliitlaste ja soomlaste ühendajaks olnud juba koostöö esimestest hetkedest saati, on loomulik, et see on kesksel kohal senimaani. Asjale vürtsi lisamiseks otsustasid põhja-

naabrid 2011. aasta kevadel oma kodumaal ülimalt populaarset SRA-laskmist (sovellettu reserviläisammunta, eesti k reservväelastele kohandatud laskesport) hakata õpetama ka eestlastele.

EHA JAKOBSON

Eelmisel aastal tutvustasid Vantaa reservistid Kaitseliidu Tartu maleva liikmetele SRA-laskmist.

Et ala on põnev, näitasid mitmed kaitseliitlased kohe üles huvi sellega tegelema hakata

40

Kaitse Kodu! 3/2013

Koostöö KARRI KAAS

Naabrid peavad teineteist meeles, käies külas suurematel ja vahel ka väiksematel tähtpäevadel

Kõik sai alguse Tartu naiskodukaitsjate külaskäigust Vantaa reservväelaste juurde 2007. aastal.

Soomlased korraldasid visiidi auks laskevõistluse, mis nüüd on muutunud traditsiooniks ja hõlmab kõiki Tartu maleva kaitseliitlasi, kellest mõnel on juba SRA-laskmise võistluslitsents. Möödunud aasta mais kirjutasid Tartu malev ja Vantaa reservväelased pidulikult alla ametlikule koostöölepingule, milles kajastub edasine koostöö täpsemalt (Vään 2012).

Selle spordiala vastu on elavat huvi üles näidanud ka Harju maleva kaitseliitlased, kes ootavad soomlasi juba tänav kevadel endale seda demonstreerima ja õpetama.

Alutaguse maleva 2007. aastal sõlmitud leping Kymenlaakso reservväelastega näeb põhilise koostöövaldkonnana ette ühiste laskevõistluste läbiviimist vaheldumisi mõlema riigi territooriumil. Selle aja jooksul on peetud neli mõõduvõtmist, mille

juures on võidumaigu võrdselt suhu saanud nii eestlased kui ka soomlased. Vahetatakse ka vabatahtlikku riigikaitset puudutavat avaliku teavet ja osaletakse teineteise pidulikel üritustel. t laskesport on Igal aastal kingivad kaitseliitlaste ja soomlased Alutaguse soomlaste ühendamaleva aastapäeval Soome sissinoa male- jaks olnud juba koostöö vas valitud kõige tubli- esimestest hetkedest male kaitseliitlasele. saati, on loomulik, et see

E

Sporti käivad põh- on kesksel kohal senijanaabrite juures maani. tegemas ka Järvamaa kaitseliitlased. Kuigi mingit ametlikku koostöölepingut neil hõimuvelledega ei ole, on nad Soome Reservväelaste Liidu kutsel käinud juba viis aastat nende juures võistlemas. Seda traditsiooni kavatsevad nad jätkata ka edaspidi.

Kirjandus Hindov, Raul 2010. Kaitseliitlased said Soomes sissikoolitust. — Kaitse Kodu! 7, lk 43—44.

Johanson, Art 2008. KL Rapla Malev. In: Jürjo, Merike (toim). Eesti eest!: Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988—2008. Tallinn & Paide: Kuma, lk 153—169.

Jürgenstein, Jaanus 2008. KL Lääne Malev. In: Jürjo, Merike (toim). Eesti eest!: Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988—2008. Tallinn & Paide: Kuma, lk 101—117.

Jürjo, Merike 2010. KL Tallinna Malev 1991—2010. In: Jürjo, Merike (toim). Kaitseliit Tallinnas 1917—2010: Juubeliraamat sõnas ja pildis.

Tallinn: Kuma.

Mattila, Jukka I. 1994. Vennasmalevad. — Kaitse Kodu! 2, lk 42—43.

Mihkels, Andres 2008. Kaitseliit 1988—2008. In: Jürjo , Merike (toim). Eesti eest!: Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988—2008. Tallinn & Paide: Kuma, lk 13—35.

Peetrimägi, Rein 2008. KL Harju Malev. In: Jürjo, Merike (toim). Eesti eest!: Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988—2008. Tallinn & Paide: Kuma, lk 53—63.

Puusepp, Andres & Raudvassar, Valdur & Sild, Silver 2008. KL Võrumaa malev. In: Jürjo, Merike (toim). Eesti eest!: Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988—2008. Tallinn & Paide: Kuma, lk 269—283.

Reinomägi, Hannes 2008. KL Viru malev. In: Jürjo, Merike (toim). Eesti eest!: Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988—2008. Tallinn & Paide: Kuma, lk 257—267.

Selirand, Urmas 2011. Hiiumaa Kaitseliidu kohast Eesti Kaitseliidus. — Kaitse Kodu! 2, lk 27.

Vään, Erki 2012. SRA-laskmine jõudis Eestisse. — Kaitse Kodu! 6, lk 64—67.

Kaitse Kodu! 3/2013

41

Mälu

Metsavendlusest Kagu-Eestis Kuigi metsavendlust on uuritud juba viimased paarkümmend aastat, pole tänapäevani selle kohta kõik veel selge. See, mida on teada saadud, väärib aga kindlasti jagamist.

MARI PUKKONEN metsavendluse uurija

A

lljärgnev pilt on kujunenud metsavendade varjamisest aastatel 1948–1953 kahes Võrumaa piirkonnas julgeoleku uurimistoimikutes leiduvate andmete põhjal. Viimase asjaolu arvessevõtmine on oluline, sest uurimisandmete eesmärk oli inkrimineerida süüd, mitte kirjeldada metsaelu. Vaadeldavaks on erinevad salgad Misso ja Viitina-Rõuge ümbruses. Misso ümbruses kujunenud salkadest sai vaadatud kuut nelja- kuni üheksaliikmelist kooslust (nimetatud tinglikult Saika, Alfred Eriku, Vähi Richardi, vendade Pilvede,

Gustav Eriku ja Vähi Rafaeli salk) ning Rõuge-Viitina kandis tegutsenutest üht kümneliikmelist salka (nn Auleid Toomsalu salk), mis oli tihedalt seotud Simo Pihlapuu neljaliikmelise salgaga.

Mõlema piirkonna metsades tegutses lisaks nimetatutele veel mitmeid gruppe ja üksikvarjajaid, kellest alljärgnevalt juttu ei tule.

Eellugu Järjekordne sõjaaegne metsaminemislaine algas vahetult rinde üleliikumise järel 1944. aasta septembris. Taanduvast Saksa sõjaväest deserteerus kodukohta palju mehi, kes koos kodus viibijatega ei allunud peatselt järgnenud käsule end arvele võtta ega läinud kaasa mobilisatsiooniga Punaarmeesse, vaid eelistasid jääda äraootavale seisukohale, varjates end sõja lõpuni metsas. Mõned

MARI PUKKONEN

Metsavennasalkade paiknemise alad

42

Kaitse Kodu! 3/2013

Mälu ARTUR PILV (PILDISTATUD PUNKRI EES KÄBLI KÜLAST UMBES 1 KM KAUGUSEL SOOS)

Vasakult: Taisto Praks vintpüssi ja padrunilindiga, Endel Tikerpuu Dektjarjovi kergekuulipildujaga, Mahti-Maimu Saarniit, Milbert Pilv vintpüssiga

neist saadi metsast kätte, paljud otsisid sõja lõppedes võimalust legaliseeruda enne järgmist talve.

Legaliseeruda tahtja suunati miilitsavoliniku käsul Võrru. Seal vesteldi temaga ja saadeti edasi julgeolekuorganiõjajärgsetel aas- tesse, kus küsitleti omakorda, kus ja tatel oli meeste miks ta varjas, kus voolavus meton ta relv, millal ta end varjama hakkas sas suur, varjati end ning keda metsas küll koos, küll eraldi, olijatest tunneb. peamiselt kodus või Ülekuulamisel kirselle läheduses, vahel jutati üles inimese metsas punkris. Süüa eluloolised andmed saadi peamiselt kodus- ja anti tõend, mille alusel ta sai passi te käest. ja sõjaväepileti.

Relv (nimetatud on peamiselt Vene ja Saksa vintpüsse ning Vene automaate) tuli viia lähimasse julgeoleku operatiivpunkti. Legaliseerujale pandi reeglina kohustus asuda võimudega koostööle, st anda üles metsajäänuid. (Näiteks Gustav Erikut survestati otsima Misso vallavanemat Oskar Kiudsood ja Omakaitse pataljoniülemat August Lainet. Surve oli sedavõrd tugev, et Gustav Erik valis reetjaks hakkamise asemel juba paari nädala möödudes uuesti metsavennaelu.)

S

Mitmed neist, kes olid maitsnud metsaelu karmust, polnud valmis uuesti metsas elama ja allusid rohkemal või vähemal määral võimude nõudmisele. Legaliseerujate hulgast värvatutest pandi äraandjatena tegutsema näiteks varem end koos Gustav Erikuga varjanud Voldemar Karu (agent Mägi) ja Feliks Kukk. 1951. aastal hukkasid Misso kandi metsavennad nad mõlemad koostöö eest Kaitse Kodu! 3/2013

julgeolekuga. Püüe värvata legaliseerujaid koostööle julgeolekuga oli metsasolijaile teada ning suurendas nende omavahelist usaldamatust ja pingeid.

Sõjajärgsetel aastatel oli meeste voolavus metsas suur, varjati end küll koos, küll eraldi, peamiselt kodus või selle läheduses, vahel metsas punkris.

Süüa saadi peamiselt koduste käest, röövidega ei tegeldud. Aeg-ajalt rünnati kohalikke miilitsavõi varumisvolinikke. Julgeolek koos sisevägede üksuste, miilitsa või hävituspataljonlastega korraldas pidevalt haaranguid metsasolijate tapmiseks või arreteerimiseks.

Märtsikuu suurküüditamine 1949. aastal seadis metsasolijad uude olukorda. Metsadesse lisandus kodudest põgenenud rahvast nii üksi kui ka perekonniti. Salgad ärtsikuu suurenesid, liitus naissugulasi. suurküüToidupuudust on metsavendaditamine del mainitud eriti 1949.–1950. aasta talve kohta. Peidetud raa- 1949. aastal seadis diotest käidi kuulamas saateid metsasolijad uude süvenevatest rahvusvahelistest olukorda. Metsadespingetest, millest ennustati peatselt puhkevat sõda Amee- se lisandus kodudest rika-Inglise bloki ja Venemaa põgenenud rahvast vahel. Metsades elati sellele nii üksi kui ka perelootusele. konniti.

M

Vastuhakuvõimaluseks püüti korraldada Meremäe, Misso ja Rõuge piirkonna sidepidamist. Korraldajate üks kohtumine sai teoks Meremäel, teine Rõuges (Endel Otsa tunnistus Evald Kripassoni asjas). Toomsalu kompas rühmajuhina ettevaatlikult ka infot võimalikest sidemetest välisluurega (jutt käis kellestki Valgas elavast kaptenist, kes olevat luureorganisatsiooni juht, kuid info võis olla samahästi julgeoleku sööt).

43

Mälu

seröövideks ja muudeks ettevõtmisteks ühinesid erinevate punkrite inimesed, kes pärast ettevõtmisi pöördusid tagasi oma punkrisse. Kõigil punkrielanikel (v.a mõned naised) olid enesekaitseks isiklikud relvad, lisaks oli punkrites relvatagavara rünnakute puhuks.

Rahva hulgas levisid kuulujutud Inglise-Ameerika laevastiku saabumisest Soome lahte ja kohe-kohe puhkevast sõjast.

Rühmade elukorraldus

V

arjamiskohMetsades olevad inimesed koondusid salkadesse vastavalt tade puuühistele arusaamadele tegutsedust Rõuge misvajadusest ja enese varjamimetsavendadel sest. Vaadeldud Misso ümbruse salku iseloomustab liikmete ei olnud. Kohalikeskmine vanus üle 30 eluaasta, ke hulgas oli neil paljud neist olid pereinimesed. tugev toetus.

Elukogenud mehed eelistasid oodata tegutsemiseks sobivamate asjaolude kujunemist, mistõttu hoiti madalat profiili. Mitmete salkade olemasolu kohta ei olnud julgeolekul pikka aega mingeid andmeid. Kompartei 1949. aasta novembri ettekandes teatatakse, et piirkonna metsades varjab end 25 kohalikku inimest.

Lisainfo

Toomsalu rühma Rõuge-Viitina kandis ühinesid 1948. ja 1949. aastal nooremad ja tormakamad üle 20-aastased mehed, kes avaldasid teadlikult ja kompromissitult vastupanu neile suunatud riiklikule vägivallale. Võrreldes Misso salkadega iseloomustab Rõuge piirkonnas tegutsenud Toomsalu salka veidi teistsugune elukorraldus. End varjati hajutatult, eraldi (üksi või paarikaupa) peamiselt ümbruskonna taludes või ajutiselt talulähedastes

Misso piirkonna salgad elasid pärast 1949. aasta küüditamist peamiselt punkrites (suviti laagrites). Elamise jagamist kodu ja punkri vahel, nagu varasematel aastatel, enam ei soositud. Kauplu-

Ülevaade salkadest MISSO PIIRKOND 1. Saika salk (seisuga 1950—1951): 9 liiget, neist 1 naine. Kokkupuude sõjalise ettevalmistusega: Kaitseliidus 2, Omakaitses 1, Saksa sõjaväes 3, Vene sõjaväes 2, sõjalise kogemuseta 3 liiget.

2. Vähi Richardi salk (perioodil 1951—1953): 9 liiget, neist 4 naist. Kokkupuude sõjalise ettevalmistusega: kaitseliitlasi pole teada, Omakaitses 1, Saksa sõjaväes 3, Vene sõjaväes 1, sõjalise kogemuseta 4.

Richard Vähi tütrega

3. Vendade Pilvede salk (seisuga 1952— 1953): 7 liiget, neist 1 naine. Kokkupuude sõjalise ettevalmistusega: kaitseliitlasi ega omakaitselasi pole teada, Saksa sõjaväes 3, Vene sõjaväes teeninuid pole teada, sõjalise kogemuseta 3 liiget.

4. Vähi Rafaeli salk (seisuga 1951—1953): 4 liiget, neist 1 naine. Kokkupuude sõjalise ettevalmistusega: Kaitseliidus 1, Omakaitses 1, Saksa sõjaväes teeninuid pole teada, Vene sõjaväes 1, sõjalise kogemuseta 2.

5. Alfred Eriku salk (seisuga 1951—1953): 6 liiget, neist 2 naist. Kokkupuude sõjalise ettevalmistusega: Kaitseliidus 1, Omakaitses 2, Saksa sõjaväes teeninuid pole teada, 1 Vene sõjaväe leitnant, sõjalise kogemuseta 2.

6. Gustav Eriku salk (seisuga 1951): 4 liiget, neist 1 naine. Kokkupuude sõjalise ettevalmistusega: kaitseliitlasi pole teada, Omakaitses 2, Saksa sõjaväes teeninuid pole teada, Vene sõjaväes 2, sõjalise kogemuseta 1.

RÕUGE-VIITINA PIIRKOND

ERAKOGU

1. Auleid Toomsalu salk (seisuga 1948—1950): 10 meesliiget, lisaks 2 neidu. Kokkupuude sõjalise ettevalmistusega: kaitseliitlasi pole teada, Omakaitses 1, Saksa sõjaväes 5, Vene sõjaväes 3, sõjalise kogemuseta 2 meest.

44

2. Simo Pihlapuu salk (seisuga 1948—1949): 4 liiget, neist 1 naine. Kokkupuude sõjalise ettevalmistusega: Kaitseliidus 1, Omakaitses 1, Saksa sõjaväes 1, sõjalise kogemuseta 1.

Kaitse Kodu! 3/2013

Mälu

punkrites. Eelneva kokkuleppe peale koonduti rööviks või kallaletungiks, pärast seda lahkneti uuesti. Rohkemate meeste vajadusel laenati mõne ettevõtmise läbiviimiseks teistest rühmadest lisajõudu. Simo Pihlapuu salga liikmetega olid määratud kindlad infovahetuskohad (kiri kokkusaamise kuupäeva ja kellaajaga ühel sihitulbal soos), punker, üksildased talud.

Varjamiskohtade puudust Rõuge metsavendadel ei olnud. Kohalike hulgas oli neil tugev toetus, enam kui poolesajalt inimeselt said nad mis tahes hetkel nii sööki kui ka peavarju, samuti onspiratsiooni informeeriti neid kohe suhtusid salmiilitsa ja sõjaväelaste gad erinevalt, ilmumisest piirkonda.

Ainuüksi Auleid Toom- aja edenedes üha salul oli enda varja- tõsisemalt. miseks valida 13 talu vahel.

K

Konspiratsiooni suhtusid salgad erinevalt, aja edenedes üha tõsisemalt. Veel 1950. aasta alguses on mainitud metsavendade kontrolli mõnede metsapiirkondade üle. Nad hoidsid silma peal seal liikuvatel inimestel, kontrollisid ootamatult ilmunud võõraste dokumente ja seal viibimise motiive (teateid on Ristemäe piirkonna kohta Rõuge vallas ja Parmu metsa kohta Misso vallas). Nõukogude organitega koostöös kahtlustatavad kohalikud hoiti neist piirkondadest eemal otsese tapmisähvardusega.

Ei saa öelda, et oleks elatud väga nähtamatut elu.

Richard Vähi üheksast inimesest koosnev salk elas enam kui aasta (1951–1952, v.a vahepealne talv punkris) Ala-Suhka küla lähedal metsatukas laagris, kus naabrid lähematest taludest neil külas käisid. Asukohas külastasid neid aeg-ajalt nii sugulased kui ka teised metsavennad (Alfred Eriku õed, Arnold Langi naine, Arvo Pilt, Milbert Pilv oma naisega).

1952. aastal peeti kraamivedamise tarvis samas laagris ka hobust koos vankriga (vennad Pilved, vastupidiselt, ei riskinud hobust oma punkri lähedussegi tuua, sest tühja vankri kolin teel oli kaugele kosta). Samal ajal otsis julgeolek teist aastat järjest pingsalt Vähi Richardit, kuid reetjat ei leidunud. 1952. aasta sügisel püüdis julgeolek lõksu Kaitse Kodu! 3/2013

Saika punkri mehed 1950. aasta kevadel Parmu metsa salkadel külas (vasakult): August Kuus, Karl Kaur, Raimond Pild, Voldemar Visk ja Alfred Erik

Lisainfo

Ettevaatusabinõud

RIIGIARHIIV

Rõuges valiti salga juht omavahelise kokkuleppe alusel (algul oli selleks Simo Pihlapuu ning Auleid Toomsalu oli tema „parem käsi“, Pihlapuu surma järel 1949. aastal sai juhiks Toomsalu). Misso salkadel kindlat juhti ei olnud. Vähi Richardi salga puhul on mainitud, et teda peeti juhiks vaikimisi teiste käitumise järgi, sest teised ei vaidlustanud kunagi tema otsuseid.

METSAMINEKU PÕHJUSED Vaadeldud 53 inimesest oli metsa põgenenud: 14 — küüditamise eest või selle käigus; 12 — vanglast, arestist või arreteerimise käigus; 8 — Saksa sõjaväes teenimise tõttu; 6 — Omakaitsesse kuulumise tõttu; 5 — Eesti vabariigi aegse ametiseisundi või Kaitseliitu kuulumise tõttu; 4 — reetjaks survestamise tõttu või reetmiskäsuga metsa saadetud, ent põgenenud; 2 — Vene sõjaväest kõrvalehoidmise tõttu; 1 — krediidipanga töötajana omastanud raha ja hävitanud laenudokumentide tõttu; 1 — sünnipäeval „nõukogudevastase laulu“ („Jää vabaks, Eesti meri“) laulmise tõttu.

53 vaadeldud metsavennast tapeti 38. Kõigi matmiskohad on teadmata.

Siberisse saadeti Misso salkade abistamise süüdistusega vähemalt 24 inimest ja Toomsalu salga abistamise süüdistusega vähemalt 47 inimest.

45

Mälu

Richard Vähi ja naiseks maskeerunud Raimond Pild Saika punkrist 1950. aasta kevadel

sedavõrd raevu, et oli valmis ta kohapeal maha laskma.)

Samas kanti hoolt info kiire levimise eest nii omavahel kui ka omastele. Vendade Pilvede salk ehitas endale igal aastal kaks uut punkrit ja vahetas ohu ilmnemisel või punkri ründamisel asukohta. Ehkki salkade liikmeskonna tuumik püsis sama, toimus „pereheitmisi“ ja salgaliikmete vahetusi. Põhjusena on nimetatud eriarvamusi tegutsemisaktiivsuse j konspiratsioonist kinnipidamise osas, samuti ja tervislikku seisukorda. Tugevate südamehäirete, maohaavade, verejooksude jm tervisehädadega kimpus inimesed eelistasid end varjata omaette, aktiivsetest tegutsejatest eraldi. Ka naised läksid oomsalu sünnitama metsast välja salga tallu, vähemalt üks sünliikmed nitus võeti siiski vastu ka punkris. Punkrirünnakutel olid omavahel ellu jäänud liikmed võeti kas sugulased vastu teistesse punkritesse. või juba varaseHüüdnimede (SoomeVolli, Paul) kasutamine oli mast sõbrad ja tavaline, kuid õigustas end tuttavad. rohkem võõraste, mitte kohalike puhul.

RIIGIARHIIV

T

meelitada tervet nende salka, viivitades arreteerimast kaht üksikvarjajat, kelle kaudu salgale Rootsi pääsemise infot levitati. Üks neist üksikvarjajatest kohtus väljaspool laagrit korduvalt kahe salgaliikmega. See katse läks luhta ning tekitas vaid tüli julgeoleku ja miilitsa vahel, sest viimane tahtis vastavastatud üksikvarjajad viivitamatult hävitada. ohtumiste-

K

le ilmusid

Ettevaatusabinõud võeti tarvimetsaventusele ka punkrist või laagrist lahkudes. Külas liiguti pimedas nad alati paarija relvastatult. Torkab silma, et kaupa ja kohtuja kohtumistele ilmusid metsaven- tundis tavaliselt nad alati paarikaupa ja kohtuja neist üht, teine tundis tavaliselt neist üht, teine oli talle võõras. Kellega koos met- oli talle võõras. savennad end varjasid ja milliseid rööve korraldasid, sellest ei räägitud.

Punkris varjajate lähedased teadsid punkri piirkonda, kuid mitte selle täpset asukohta (mõnede eranditega). Omastega kohtuti metsakarjamaadel, kodus käidi harva ja üksnes pimedas. Ootamatu ja etteteatamata sisenemine punkrisse oli keelatud. (Gustav Erik sattus kord abilise ootamatust sisenemisest tema punkrisse, kus parasjagu viibis ka osa Vähi Richardi salga liikmeid, 46

Mõnel juhul lisandus metsavendadel enese varj jamisele veel hool oma väikelapse peitmise eest, sest julgeolek jahtis lapsi pantvangistamise eesmärgil. Nii peitsid Elsa ja Richard Vähi aastaid oma mõneaastast tütart erinevates peredes teiste laste hulgas. Ülekuulamistel on paljudelt nõutud: „Kus varjab end Vähide laps?“ Konspiratsiooni ei saanud unustada ka olukorras, kus vajati kiirelt arstiabi. Pimesoolepõletiku tõttu kriitilises olekus Elsa Vähile oli Võru haigla lähim ja kohtki sinna muretsetud, kuid liiga suure äratundmisriski tõttu saadeti ta siiski taksoga Petserisse, muretsedes selleks kiirkorras valepassi.

Viitna-Rõuge ümbruse taludes end varjavate Toomsalu salga liikmete elu oli abiliste ja sugulaste omaga igapäevaselt põimunud. Asupaika vahetati sageli, ühes kohas veedeti korraga kolm-neli päeva, harva nädal. Võimalusel tehti sel ajal tööd. Tiheda suhtlemise tõttu kohalikega oli ümbruskond metsavendade tegudest ja tegude motiividest hästi teadlik. Mitmetest ettevõtmistest ja nappidest pääsemistest haarangutel rääkisid nad oma abilistele ise. Toomsalu salga liikmed olid omavahel kas sugulased või juba varasemast sõbrad ja tuttavad.

Võõraste rühma võtmisel oldi ülimalt umbusklikud. Täielik usaldus Tartumaalt tulnud arsti Valter Pallo vastu tekkis salgal alles pärast tema osavõttu ühe julgeolekunuhi surmamõistmisest (sama olukord sai osaks Taisto Praksile vendade Pilvede punkris Missos).

Kaitse Kodu! 3/2013

Röövidel tegutseti maskeerimata, vaid korra on nimetatud prillide ja kleebitud vuntside kasutamist ja korra naiseks riietumist (kleit seljas, rätik peas). Mainitud on ka petrooleumi küsimist röövitavalt, arvatavalt taldade määrimiseks, et koer jälge ei võtaks.

Tegutsemine Metsavendade rünnakutest on valdavad kooperatiivide, kooreveoste ja raharöövid, kuid leidub mitmete võimulembeseks peetud talupidajate vara röövimist ja kollaboratsionistide keelitamistähvardamist võimudega koostööst loobumiseks.

Võrreldes naaberaladel lähestikku paiknevaid salku, näiteks Vähi ja vendade Pilvede oma, on märgata, et üks spetsialiseerus enda varustamisel kooperatiivide, teine punameelsete inimeste majapidamiste röövimisele.

Kas see põhines omaetsavenvahelisel kokkuleppel dade tapeootamatute segaduste tud ohvrid vältimiseks, pole teada.

„KAGU-EESTI METSAVENDADE VIIMANE VASTUPANU“

Mälu

Lisainfo

Aktiivsele salgana tegutsemise perioodile aastatel 1948–1949 järgnenud varjamisperioodil 1950– 1951 oldi paari-kolmekaupa metsas ja punkrites (ka kaugematel aladel, nt Lätis). Ühe Toomsalu salga liikme punker asus näiteks Tsoorus talu vanas kaevus.

27.—29. märtsini korraldasid Rõuge-Vastseliina üksikkompanii, Naiskodukaitse Vastseliina jaoskond, Kaitseliidu Võrumaa malev, Vastseliina vallavalitsus, EELK Vastseliina kogudus ja SA Setu Kultuuri Fond 60 aasta möödumise puhul viimastest suurematest NSV Liidu siseministeeriumi sisevägede haarangutest metsavendade ja nende toetajate vastu Kagu-Eestis kolmepäevase meenutus- ja mälestusürituse „KaguEesti metsavendade viimane vastupanu“. 60 aasta tagune sisevägede suuremahuline operatsioon algas 28. veebruaril 1953 Härämäe punkri ründamisega.

Järgnes enam kui kuu aega kestnud inimjaht, mille käigus peeti rida veriseid punkri- ja metsalahinguid.

Operatsioon päädis Puutlipalo punkri hävitamisega 29. märtsil 1953.

27. märtsil, ettekandepäeval pidasid ettekandeid kohalikud ajaloolased ja koduloouurijad. Retkepäeval, 28. märtsil külastati suuremad punkrilahingute kohti ja mälestusmärke Misso ja Vastseliina vallas. Palvepäeval, 29. märtsil meenutati Vastseliina kirikus Suure Reede jumalateenistusel kõiki Meremäe, Misso ja Vastseliina vallas metsavendadena langenuid.

M

jagunevad selgelt

aastaid varem süüdi mõistetud hoopis Meremäe valla elanik Endel Ots, mis ei takistanud aga ühe süü taasinkrimineerimist Toomsalule.

1953. aasta kevadtalvel peetud lahingutes hävitasid Nõukogude siseväed enamiku Misso ja Vastseliina ümbruses tegutsenud metsavendade salkadest.

RIIGIARHIIV

Metsavendade tapetud kaheks: oma relvaga ohvrid jagunevad sel- metsavendi tappa gelt kaheks: oma relpüüdnud tegelavaga metsavendi tappa püüdnud tegelased ja sed ja need, kes need, kes olid näidanud olid näidanud indu indu paikkonna ela- paikkonna elanike nike hukkasaatmiseks hukkasaatmiseks. (küüditamise organiseerimises osalenud, julgeolekutöötajad, julgeolekunuhid). Erandiks saab pidada üksnes rünnakusegaduses koos riikliku julgeoleku ministeeriumi Harju osakonna ülema asetäitja Sisasega tapetud elukaaslast, sest selliste sündmuste juures viibinud sugulasi ega juhuslikke tunnistajaid metsavennad üldjuhul ei puutunud. Kõigist vaadeldud intsidentidest seitsmel polnud pealtnägijaid, 17 juhul oli tunnistajaid ühest kuni paarikümne inimeseni (pangarööv).

Misso piirkonna salkade poolt oletatavasti tapetud agente oli kaks (üks läks tööülesandeid täites „kaduma“ ja teise kohta on sündmuse kirjeldus, kuid kättenäidatud kohast surnukeha kui asitõendit ei leitud). Rõuge-Viitina piirkonna metsavendade arvele pandi 13 tapetut, kuid siingi on asi segane: kahe pealtnägijateta juhtumite asjus on

Milbert Pilve salga liikmed (vasakult) Milbert Pilv, Mahti-Maimu Saarniit ja Endel Tikerpuu

Kaitse Kodu! 3/2013

47

Naiskodukaitse

Kuidas muuta tüütu kokkamine lahedaks loominguks Igaüks meist on kogenud hetke, mil söögitegemine muutub kõrgest kunstist tüütuks rutiiniks. Et seda ei juhtuks, tuleb tööle lisada natuke vürtsi. Vahel võib selleks palju abi anda kõige lihtsam kokaraamatki.

JANA OTS

K

indlasti on kõik vahel tundnud, et söögivalmistamine on väga rutiinne ja tüütu.

Muudkui mõtle, mida teha, kuidas teha jne.

Ja lõpuks on kogu valminud söögist rõõmu ainult viieteistkümneks minutiks, sest ees ootab juba järgmine rutiin – nõudepesemine. Olen mõelnud, kuidas saab keegi kokkamist kunstiks nimetada ja seda nautida.

Silma jäi Merike Jürjo „Kokaraamat“ Kuid siis leidsin raamatupoe riiulilt kirjute ja säravate kokaraamatute vahelt ühe kahvaturoosa ja tagasihoidliku välimusega trükise. Tegemist oli tuntud ajaloolase ja naiskodukaitsja Merike Jürjo „Kokaraamatuga“, mis valiti 2011. aastal Eesti 25 kaunima raamatu hulka ja pälvis Baltimaade etseptide kauneima raamatu tiitli. juures Raamatut lehitsedes märpole ühtki kasin, et retseptide juures pole ühtki illustreerivat illustreerivat toidupilti. Seda raamatut toidupilti. Seda kaunistavad hoopis ajaraamatut kauloolised fotod Naiskodukaitsest ja Kaitseliidust. nistavad hoopis Eessõnast lugesin, et sel- ajaloolised fotod lest raamatust võib leida Naiskodukaitsest lihtsaid retsepte, täien- ja Kaitseliidust. damaks oma igapäevast rutiinset menüüd. See sobis mulle ideaalselt.

R

KRISTJAN PRII

Esiteks otsustasin, et ei tee süüa tavapärasel tööltpoodi-koju-kööki-rutiinis, vaid võtsin vabaks reede pärastlõuna, kutsusin külla sõbrad, et ühiselt eksperimenteerida raamatus leiduvate retseptidega.

Sisimas mõtlesin, et kui esimene vasikas ka aia taha läheb, ei lase ma end sellest häirida, vaid teen kõik selleks, et nautida päeva ja õhtut.

48

Et seltskond oli lahe, muutus minu köök toredaks kokaklubiks. Sai nalja äparduste pärast ja pidasime üheskoos nõu, kuidas oleks üht või teist asja lihtsam ja loogilisem teha. Lisan, et ei mina ega mu sõbrad ole superkokad ja kuigi Merikese retseptid näisid meilegi jõukohased, tekkis ikkagi küsimusi ja arusaamatusi. Samas oli lahedaks üllatusmoKaitse Kodu! 3/2013

1. Lõhu rutiin. Selleks on mitu võimalust: muuda seltskonda, keskkonda või retsepte.

Menüüsse sai valitud neljakäiguline õhtusöök: kerge lehtsalat, tomatisupp, ahjuliha õuntega ja kohvikook. Eelroaks valitud kergele lehtsalatile andis eripärase maitse ja mõjus üllatuslikult isevalmistatud majonees samast kokaraamatust leitud retsepti järgi. Majoneesi väljanägemine esmalt veidi ehmatas, kuid hapukoorega segatult tekkis sellest tõeliselt kohev ja isuäratav garneering lihtsale aedviljasalatile. Majoneesis sisalduvad õli ja sinep sobitusid aedviljadega suurepäraselt ja tekitasid huvitava maitsebuketi.

Teiseks käiguks valmistasime tomatisupi. Minus kui väheste kokkamisvilumustega inimeses tekitas segadust asjaolu, et retseptis polnud antud lihapuljongi kogust, kuigi kõikide teiste produktide kogused on täpselt määratletud. Eks sai siis eksperimeneeritud. Võib-olla tuli supp veidi vedelavõitu või pidigi ta sellise konsistentsiga olema, kes seda nüüd täpselt teab, kuid maitse oli sel igatahes hea.

Saiakuubikuid võis pruunistades lisasin pannile veidi tüümiani ja küüslauku (selle idee sain sama raamatu tomatisaiade retseptist) ja see lisas supile ka hea lõhna. Valjanägemise ja maitse poolest sai supp isuäratav – seda võib julgesti külalistele serveerida.

3. Naudi protsessi. Pole tähtis, kui hea on tulemus või kas roog üldse välja tuleb, oluline on, et naudid seda, mida teed. Siis pole ka pettumus suur, kui toit esimesel korral ebaõnnestub. Ent kui söök maitsev saab, on see nagu kirss tordil ja sa suhtud tulemusesse kui üllatusesse.

dega köetavatel pliitidel ja ahjudes. Selle roa eripäraks on kaht liiki liha – sea- ja loomaliha – koos kasutamine. Seda sobib hästi pakkuda erineva maitsega külaliste seltskonnale, õikide siis saavad kõik valida lihalõigu retseptide vastavalt soovile. Riivitud õun puhul jäi sil- lihakihtide vahel andis lihale erilise, kergelt marineeritud meki ja ma maitseainete muutis selle eriti hõrguks. Paraku vähesus. Raamatu polnud see õun väljanägemiselt eessõnast selgus, kõige esteetilisem ja seetõttu et see on taotlus- soovitan lihalõike mõne rohelise lehega garneerida. lik.

K

Üllatuse valmistas ka kohvikook.

Ilmeksimatult vastab koogi maitse nimele, kuid kook on ülimagus, sobides eelkõige suurtele magusasõpradele. Võikreemi valmistamisel tuleb segu kindlasti jahutada tahenemiseni, vastasel juhul kipub see koogilt maha valguma. Meil nii ka juhtus.

BALTIMAADE KAUNEIM EHK LIHTSUSES PEITUB ILU MARGOT MARS Naiskodukaitse Tallinna ringkond

Möödunud kevadel Vilniuses Balti raamatumessi raames korraldatud 2011. aasta Baltimaade kauneima raamatu konkursile esitati kokku 64 trükist, mille hulgast valiti välja üheksa parimat. Igast riigist osutus valituks kolm teost.

Teiste hulgas pälvis kauneima raamatu tiitli ka Merike Jürjo „Kokaraamat. Cookbook. Kochbuch“.

2 X MARGOT MARS

Arvustus

Põhiroaks tegime ahjuliha õuntega puuküttega ahjus, mis oli väga sobilik, sest enamik käesoleva raamatu retseptidest on pärit autori vanaema ruudulisest kladest ajast, mil toitu valmistatigi puu-

2. Võta ette jõukohased toidud. Kui sa pole superkokk, vali alustuseks lihtsamad retseptid, mida võid leida just Merike Jürjo „Kokaraamatust“.

Naiskodukaitse

Meie valik: neljakäiguline õhtusöök

RETSEPT, KUIDAS MUUTA TÜÜTU KOKKAMINE PÕNEVAKS LOOMINGUKS

Lisainfo

mendiks tulemuse visuaalne pool – raamatus pole ju pilte valmis roogadest.

Eesti žürii hinnang Merike Jürjo raamatule: „Kokaraamatute seas hästi eristuv ja oma iseloomuga raamat, mida iseloomustab hea rütmi ja huvitava kirjakasutusega leheküljekujundus, mis ühendab eri ajastuid. ASi Antalis eripreemia parima paberikasutuse eest.“ Kõnealusesse kokaraamatusse valitud road koosnevad tuntud eestimaistest põhitoiduainetest ja on lihtsad valmistada. Raamat sisaldab rohkelt nostalgilisi fotosid ja illustratsioone möödunud sajandi elust (sh ka fotosid naiskodukaitsjatest ja kaitseliitlastest), mis teevad selle eriliseks ja loovad täiusliku harmoonia sisuga, muutes trükise elegantseks, põnevaks ja maitsekaks tervikuks.

Kaitse Kodu! 3/2013

49

Naiskodukaitse

Lisainfo

Vähe maitseaineid MERIKE JÜRJO, „Kokaraamatu“ autor

Kahe lapse emana olen pidanud kogu aeg mõtlema, mida perele süüa teha.

Loomulikult soodsalt ja rahakotti säästvalt. Raamatu koostamise mõte tekkiski siis, kui hakkas ilmuma palju selliseid kokaraamatuid, mille retseptide puhul tuli pika nimekirjaga poodi minna. Aga saab ju ka lihtsamalt.

Lisainfo

Mul on väga hea meel, et sellest tuli ilus raamat.

Selles on muidugi põhiline osa kujundaja Angelika Schneideril, kes on üks Eesti tippraamatukujundajaid.

Eelmisel kevadel käis „Kokaraamatu“ autor Merike Jürjo naiskodukaitsjatega Soomes lotade muuseumis uue ekspositsiooni pidulikul avamisel. Muuseumi kohvikus pakuti külalistele kohvi ja kohvikooki. Naiskodukaitsjate suur sõber Missu Saloheimo selgitas, et kohvikoogi retsepti leidsid kohvikuprouad ühest Soome 1930. aastate kokaraamatust või ajakirjast.

Jürjo suureks üllatuseks oli tegemist sellesama võikreemiga kohvikoogiga, mille retsepti ja valmistamisjuhendi oli ta avaldanud ka oma raamatus.

Kõikide retseptide puhul jäi silma maitseainete vähesus. Raamatu eessõnast selgus, et see on taotluslik, sest retseptid pärinevad ajast, mil maitseainete valik oligi napp. Selles peitub ka raamatu eelis teiste omasuguste ees. Toiduvalmistamise juures pole vaja erilist köögitehnikat ega erilisi maitseaineid, piisab vaid soolast ja piprast, et rikkalik maitsebukett avalduks.

Nagu enamiku rutiinsete ja tüütute asjadega meie elus, on ka kokkamisega nii, et rutiin peitub eelkõige meie mõtlemises. Tore, toimekas ja lõbus õhtu sõpradega andis sellise emotsioonilaengu, et veel nädalapäevad hiljemgi köögis kokates mõtlesin südamesoojusega nendele toredatele hetkedele.

Lisaks sain mitmeid häid retsepte, mille järgi edaspidi perele süüa valmistada. Näiteks tomatisupp on saanud meie pere lemmikuks ja teistkordsel valmistamisel tuli see juba veidi tummisem. Eks kogemused õpeta. Nüüd tean, et kui kokkamine jälle tüütuks muutub, tuleb ette võtta järgmine eksperiment – siis vast mõne sõbra köögiklubis.

Retseptid Kerge salat

EVELI SAMMELSELG

lehtsalatit rohelisi herneid värsket kurki tomatit keedetud muna majoneesi hapukoort

VALMISTAMINE Võtta suurem läbipaistev kauss, rebida lehtsalat sinna tükkideks, lisada kihiti herneid, tomati- ja kurgiviile, munarattaid, siis jälle herneid jne. Valada üle majoneesi ja hapukoore segu või isevalmistatud majoneesiga.

Kodune majonees 2 munakollast 300 ml oliiviõli soola väheke sidrunimahla 1—2 tl sinepit

VALMISTAMINE

JANA OTS

Munakollased, sool, sidrunimaht ja sinep vahustada ühtlaseks seguks. Vahustamist jätkates lisada oliiviõli, algul väheke ja hiljem vahu tekkides peene joana. Majoneesile annab parima maitse suuresti just pidev ja ühtlane vahustamine — ja tulemus on seda vaeva väärt. Tarvitada külmtoitude ja salatite juures.

50

Kaitse Kodu! 3/2013

Naiskodukaitse

Tomatisupp 250 g tomatipastat 100 g võid 30—40 g jahu 2 munarebu 0,5 klaasi 10%list koort saia võid lihapuljongit

VALMISTAMINE

3 X JANA OTS

Või, jahu ja tomatipüree kuumutada potis, valada juurde kuum puljong ning lasta keema tõusta.

Leem maitsestada parajal määral pipra ja soolaga. Munarebu ja koor kloppida ning valada peene nirena keevasse suppi. Saikuubikud pruunistada võis ja puistata serveerimisel supile. Saiakuubikute asemel sobib supi kõrvale pakkuda ka pirukaid.

Õuntega ahjuliha 4 loomalihalõiku 4 seakaelakarbonaadi 4 suurt haput õuna soola pipart hapukoort majoneesi

VALMISTAMINE Lihalõigud kergelt vasardada ning maitsestada soola ja pipraga. Laduda kõrgema servaga ahjuvormi vaheldumisi loomaja sealiha ning kihtide vahele panna riivitud õuna. Üks osa hapukoort ja üks osa majoneesi kloppida ning valada lihale.

Hautada ahjus, kuni liha on pehme.

Kohvikook 3 muna 100 g suhkrut 120 g jahu 1 spl kanget kohvi võikreemi

VALMISTAMINE Munarebud eraldada valgetest ja hõõruda suhkruga vahule, kuhu segada kordamööda jahu, kohv ja viimasena ettevaatlikult kõvaks vahuks löödud munavalge. Valada tainas määritud vormi ja küpsetada keskmises kuumuses.

Lasta koogil veidi jahtuda, lüüa vormist välja katta võikreemiga.

Võikreem 1 munarebu 100 g tuhksuhkrut 1 spl kanget kohvi 100 g võid

VALMISTAMINE Munarebu hõõruda suhkruga vahule, lisada kohv ja sulavõi ning hõõruda, kuni segu jahtub ja muutub tahkeks.

Kaitse Kodu! 3/2013

51

Naiskodukaitse

Naistelt naistele.

Juba kolmandat korda Perepäeva eesmärgid on üllad: tutvustada võimalusi, kuidas suurendada enda ja oma lähedaste turvalisust, pakkudes võimalust õppida konkreetseid oskusi ja omandada vajalikke teadmisi. Et päevakavas oli esinemisi ja demonstratsioone, tuldi kohale peredega. Laste lemmikud on alati teenistus- ja otsingukoerad. Uudistati ka lennusalga kasutuMARILIN PRANTS ses olevat kopterit Enström 480B. Mehi ootasid Naiskodukaitse esinaise asetäitja käsitöömeistrid kohvikus, kus valmisid väikesed allinna Lauluväljakul oli 10. märtsil näha nii kingitused, mis sobisid naistepäevaks naistelenaispolitseinikke, musta pidulikku vormi emadele-tütardele. kandvaid naisi kui ka teisi õrnema soo Samal ajal said naised t päevakavas esindajaid, kes igapäevaselt palgalise või vabaend mitmesugustes oli esinemisi tahtlikuna aitavad jõustruktuuride ridades Eestit töötubades harida. ja demonstturvalisemaks muuta. Teoks sai heategevuslik Naiskodukaitse esmakoguperepäev „Naistelt naistele“, mida korraldab abiinstruktorid viisid ratsioone, tuldi Naiskodukaitse koostöös Eesti Politsei Naisühenläbi esmaabitöötuba, kohale peredega. duse ja Sisekaitseakadeemiaga – sel aastal juba Lääne ringkonna nais- Laste lemmikud on kolmandat korda – naistepäeva paiku. kodukaitsjad õpetasid alati teenistus- ja igapäevatur valisust , otsingukoerad.

Tallinna ringkond tutvustas organisatsiooni ja värbas uusi liikmeid ning selle toitlustusgrupi liikmed valmistasid külastajatele kosutavat borši.

Nimi „Naistelt naistele“ tähendab seda, et üritust korraldavad (jõustruktuurides töötavad) naised, üritus on mõeldud suuresti naistele ja üritusel kogutud raha annetatakse erinevate projektide kaudu naiste toetuseks.

T

E

Korraldati ka jõustruktuuride naiste vormirõivaste demonstratsioon. Nagu naiskodukaitsja Mare hiljem kommenteeris, ei olnud ta varem endale teadvustanud, kui palju erinevaid ja kauneid vorme Eesti naised kanda võivad. Juba ainuüksi naiskodukaitsjal on mitu vormi (mh näidati ka ajaloolist helesinist kleiti), politseinikel on lisaks tavavormile välivorm, jalgrattapolitsei vorm, künoloogivorm jne. Sisekaitseakadeemia kadettide järel kõndisid poodiumile Bulgaaria naiskadetid (politseiametnik ja õpilane oma kohalikus vormis), kes praegu omandavad teadmisi Sisekaitseakadeemias.

Perepäeva oluline osa on heategevus. Tavaks on saanud, et piletimüügi, loteriitulude ja annetuskastidega kogutud rahaga toetatakse projekte, mis suunatud naistele. Tänavu toetatakse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi kaudu raske või sügava puudega lapsi kasvatavaid peresid (kelleks enamasti on üksikemad) lastehoiuteenuse ostmisel. Kogutud toetussumma oli umbes 800 eurot.

Perepäevale panid lisaks korraldajatele õla alla toetajad ning abistajad Tondi lasketiirust, Kubja ürditalust, Põltsamaa Felixist ja mujaltki.

Perepäeva eesmärk oli tutvustada võimalusi, kuidas suurendada enda ja oma lähedaste turvalisust

52

Kaitse Kodu! 3/2013

Naiskodukaitse

Naiskodukaitsjad said kokku ringkonnakogudel Tallinna ringkond valis uued juhid EVELI NÕGU Nakskodukaitse Tallinna ringkond

Tallinna ärksamad naiskodukaitsjad kohtusid 27. veebruaril aasta tähtsaimal koosolekul — ringkonnakogul. Ringkonna esinaine Erle Eenmaa tegi kokkuvõtte 2012. aasta tegemistest.

Aasta suurimaks kordaminekuks pidas ta ringkonna arengukava kinnitamist ja sellest lähtuvate ülesannete täitmist liikmete aktiivsuse, ringkonna ühtsuse ja infoliikumise parandamise nimel.

Õhtu pingelisimaks osaks kujunesid valimised. Kolmeaastane ametiaeg täitus ringkonna esinaisel Erle Eenmaal ja aseesinaisel Elisa Sammelseljal. Et nende asemele valiti senised ringkonna juhatuse liikmed, tuli ka juhatusse uusi liikmeid valida.

Tallinna ringkonna värske esinaine on Nõmme jaoskonna liige Tairi Välinurm ja aseesinaine Toompea jaoskonna liige Liina Sooäär. Juhatusse valiti Jaanika Palm (Lääne jaoskond) ja Pilleriin Torim (Akadeemiline jaoskond), varasemast jätkab juhatuse liikmena Gertrud Päts (Akadeemiline jaoskond).

EVELI NÕGU

Ringkonna juhatuse liige Tairi Välinurm analüüsis arengukava täitmist. Valdavalt eesmärgid täideti, kuid üksikutes töölõikudes esines siiski puudusi, nende probleemidega tegeldakse tänavu edasi. Mõtlemapanev oli aseesinaise Elisa Sammelselja kokkuvõte ringkonna rahuloluküsitlusest. Küsitlusi on tehtud ringkonnas juba aastaid ja juhid saavad nendest väärtuslikku tagasisidet nii väljaõppe kvaliteedi kui ka liikmete motivatsiooni kohta. Huvipakkuv oli ka Naiskodukaitse keskjuhatuse liikme Kersti Tammekunni ettekanne keskjuhatuse tegemistest.

TÕNIS MERESMAA

Rapla hindas möödunud aasta õnnestunuks NELE PERNITS Naiskodukaitse Rapla ringkond

Alus peeti 6. märtsil Rapla Naiskodukaitse ringkonnakogu.

Esimest korda ringkonnakogu juhatanud Rapla ringkonna mullu valitud esinaine Kristel Kaasiku tegi ülevaate läinud aasta tegemistest. Erilisimana tõi ta 2012. aasta tegevusest välja kahe üle-eestilise ürituse — Naiskodukaitse koormusmatka ja fotokonkursi „Meie, naised“ — korraldamise. Positiivsena nimetas ta ka liikmete hulka, kes said baasväljaõppe möödunud aastal täies mahus läbituks. Head oli veelgi, aga näiteks oodatud mahus liikmeskonna kasvuni ei jõutud.

Järgnevalt said sõna kõigi jaoskondade esinaised. Rapla jaoskonna aruandest jäi kõlama saavutatud meietunne, suur omaürituste hulk ja plaan hakata tegelema ka tõsisemate riigikaitseliste asjadega. Kaiu jaoskonna esinaine Miidi Pindus tegi pika ja põhjaliku ülevaate üritustest, kus jaoskonna liikmed aasta jooksul osalesid. Hiie jaoskonna vastne esinaine Kaie Kensap-Kukk rääkis muutustest jaoskonna liikmeskonnas. Kaerepere jaoskonna aseesinaine Kristel Kesküla kirjeldas jaoskonna märkimisväärselt aktiivset liikmeskonda ja nende tegemisi.

Ringkonnakogu kinnitas ringkonna 2013. aasta tegevussuunad. Tähtsaimateks pidas ta liikmeskonna suurendamist ja koostöö süvendamist kodutütardega, aga ka igapäevaturvalisuse kursuse läbiviimist Ohekatku küla elanikele. Ringkonna juhatuse uueks liikmeks sai Kaire Soomets Hiie jaoskonnast ja revisjonikomisjoni valiti tagasi tema jaoskonnakaaslane Aime Tuhkanen.

Kaitse Kodu! 3/2013

53

IRINA MÄGI

Naiskodukaitse Saaremaa naiskodukaitsjad asutasid Akadeemilise jaoskonna EVE TUISK Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna Pihtla jaoskonna esinaine

Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna naised asutasid 1. märtsil Akadeemiline jaoskonna, mille asutajaliikmeks said kümme Kuressaare gümnaasiumi töötajat ja kohaliku puuetega inimeste koja sotsiaaltöötaja Juta Levin. Idee algatajaks ja jaoskonna loomise eestvedajaks oli sama kooli vene keele õpetaja ja ringkonna kauaaegne esinaine Ellen Kask.

Tema sõnul on Akadeemilise jaoskonna loomine justkui naiskodukaitsjate kingitus Kuressaare linna 450. juubeliks ja Kuressaare gümnaasiumi 35. sünnipäevaks.

Samas andsid tõotuse värsked Naiskodukaitse liikmed Katrin Keso-Vares, Kaja Puck, Kristel Salumaa, Raina Tiidovee, Reet Välisson, Külli Mänd, Maili Rasva ja Juta Levin. Naiskodukaitsesse astusid ka Sirje Kereme, Sirje Mehik ja Maret Martinson, kes saavad anda tõotuse organisatsiooni järgmisel pidulikul üritusel. Akadeemilisse jaoskonda läksid teistest jaoskondadest üle Ellen Kask, Mare Kirr, Ene Kallas ja Irina Mägi. Seega sai vastloodud jaoskond 15-liikmeline.

Värskeid naiskodukaitsjaid tervitasid asutamiskoosolekul Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora ja Kuressaare gümnaasiumi direktor Toomas Takkis. Järgnes koosoleku töine osa, kus valiti Akadeemilise jaoskonna juhatus koosseisus Ellen Kask (esinaine), Mare Kirr (aseesinaine), Maili Rasva, Kaja Puck ja Katrin Keso-Vares ning asendusliikmeks Külli Mänd. Kuressaare gümnaasiumi perest kuuluvad Naiskodukaitse ridadesse ka Siivi Kaasik (Valjala jaoskond) ja Eve Tuisk (Pihtla jaoskond).

Naistepäevaeri Männiku moodi BIRGIT VAARANDI Männiku jaoskonna naised korraldasid naistepäeva eel, 5. märtsil oma naistepäevaeri — trühvlite ja kinkekarpide meisterdamise.

Meele said rõõmsaks ja magusat põske lisaks Männiku naistele ka seitse Naisjuristide Ühenduse liiget, kes olid kutsutud tutvuma Naiskodukaitse köögipoolega. Kõigepealt valmisid Ketlin Puki juhendamisel trühvlid ja seejärel Kadri Soe näpunäidete järgi nende „majutamiseks“ ilusad kinkekarbid.

Kõigepealt valmis kommide sisu. Tööülesanded olid jagatud nii, et ühed sulatasid suures potis vahukomme ja segasid hulka šokolaadiriisi, teised mudisid valmis aprikoosirullide martsipanise ja pähklipuruse sisu. Kõige lõbusam osa oli vormitud maiustuste katmine šokolaadiga — terve köök täitus klõbinaga, mida tekitasid vastu kausiserva kopsivad kahvlid, sest vaid nõnda sai šokolaadi sisse kastetud kommidelt ülearuse, voolava šokolaadikihi maha. Seejärel riputasid nobedad näpud veel sooja šokolaadikattega maiusele pistaatsiapähklipuru ja pärast jahutamist olidki kommid valmis.

NAISKODUKAITSE

Naiskodukaitse Harju ringkond

Ka karpide meisterdamine läks hästi, igaüks tegi endale meelepäraste kaunistustega kauni origamitehnikas karbikese. Fantaasia lendas ja tulemused olid selle väärilised. Kõik osalejad jäid väga rahule toreda õhtuga, kus lisaks mõnusale suhtlemisele sai igaüks kasulikke oskusi, magusat põske, kaunist kaasa ja rõõmu südamesse.

54

Kaitse Kodu! 3/2013

Naiskodukaitse sümboolikakomisjon kuulutab välja konkursi organisatsiooni tunnuslause leidmiseks.

NELE PERNITS

EESMÄRK

Lõimumisest, seebist ja küpsisetordist NELE PERNITS Naiskodukaitse Rapla ringkond

Naistepäevajärgsel päikeseliselt säraval hommikul jäiselt hullusti libedate teedega sõitsid Rapla naiskodukaitsjad Järvamaale Lõõlasse, et õppida Järva naistega koos seepi valmistama. Boonusena omandati ka karbi meisterdamise oskused.

Tutvustusring tehtud ja tervitussõnad öeldud, jagati kõik kohalolijad kaheks, lõimumise eesmärgil ikka Rapla ja Järva naised segamini. Üks osa hakkas seepi tegema ja teised karbi valmistamist õppima, et siis pärast vahetust teha ja „teise toa tarkused“ ka selgeks saada. Tõele au andes tegutses kolmaski töötuba, kus Tiia ja Luiselota päeva kulminatsiooniks küpsisetorti valmistasid.

Seebi valmistamist õpetas naiskodukaitsja Anna, kes ei pannud paljuks Tartust kohale tulla. Siinkohal tuleb ainult kiita naiskodukaitsja hinge ja mõtteviisi, et kui appi ja õpetama kutsutakse, siis tullakse kas või teise Eesti otsa. Anna selgitas seebi valmistamise teooriat, näitas hulgaliselt potsikuid, vorme, pudeleid ja kõike muud, mida seebi tegemiseks vaja, ning kirjeldas iga asja otstarvet.

Kui kõik olid mõlemat töötuba külastanud, toodi lauale samal ajal valminud küpsisetort ning kõik lasid sel hea maitsta ja tuletasid äsjast naistepäeva meelde. Ühiselt leiti, et peagi võiks kahe ringkonna lõimimiseks veel midagi ühist ette võtta.

Konkursi eesmärk on valida Naiskodukaitse tegevusi ja olemust kajastav ning sõnumit kandev tunnuslause, mida saaks kasutada organisatsiooni tutvustamiseks suulises ja kirjalikus vormis, reklaamtrükistel, üritustel ja esinemistel. Tunnuslause, mida otsime, on positiivse sõnumiga, emotsionaalne, lihtne, ainulaadne ja huvitav.

Naiskodukaitse

Naiskodukaitse otsib tunnuslauset

ÜLDTINGIMUSED Konkursist võivad osa võtta nii üksikisikud kui ka autorite kollektiivid. Üks osaleja võib esitada enam kui ühe tunnuslause ettepaneku. Esitada võib ka seni kasutusel olnud ning varem koolituste ja kampaaniate raames välja töötatud Naiskodukaitse tunnuslause variante.

KUIDAS ESITADA? Märgusõnaga „Naiskodukaitse tunnuslause“ varustatud konkursitööd palume saata 30. aprilliks 2013 meilitsi aadressil symboolika@ naiskodukaitse.ee või kirjalikult aadressil Naiskodukaitse, Kaitseliidu Peastaap, Toompea 8, 10142 Tallinn. Kõigile töödele tuleb lisada autori nimi ja kontaktandmed.

MIS SAAB EDASI? Tunnuslausete seast teeb valiku Naiskodukaitse keskjuhatus, kaasates otsustamisse Naiskodukaitse sümboolikakomisjoni ja organisatsiooniväliseid eksperte. Parima tunnuslause kõik kasutamis- ja autoriõigused jäävad Naiskodukaitsele.

Lisateave: Eveli Nõgu, eveli@naiskodukaitse.ee

Lääne naised tegid tiirus meestele ära

Et võistluse eesmärk on eelkõige sõjaliste oskuste arendamine, oli keelatud kasutada spetsiaalset eririietust ning lasta võis vaid kas loosi teel saadud tiiru- või isiklikul relvaloal olevast spordipüstolist. Teha tuli 10 minuti jooksul 5+5 lasku, vahepeal salve laadides.

Punktiarvestust peeti tabamuste tihenduse järgi: kellel kindlam käsi, sellel ka parem tulemus. 64 osalenu seast oli kõige kindlam käsi Läänemaa Naiskodukaitse II võistkonna naistel, kes järgmistele lausa 39 silmaga ära tegid ja lubasid ka järgmisel kolmel võistlusel võita, et karikas nende kätte jääkski.

Uus tiir ja korraldav meeskond näitasid ennast igati heast küljest, võistlused viidi läbi kiirelt ja sujuvalt, vahel jõuti graafikust ettegi. Palju oli neid, kes lubasid hakata senisest rohkem harjutama, et järgmisel korral juba ise teistele tagatulesid näidata.

Kaitse Kodu! 3/2013

KAIDO SIPELGAS

Haapsalu uhiuues lasketiirus peeti 10. veebruaril Lääne maleva esimesed lahtised laskevõistlused, mille võitis ülekaalukalt Läänemaa Naiskodukaitse II võistkond. Lasti väikesekaliibrilist spordipüstolit, arvestust peeti nii individuaalselt kui ka allorganisatsioonide kaupa, peaauhinnaks olev rändkarikas anti välja aga võistkondlikkus arvestuses.

55

Lääne maavanem Innar Mäesalu autasustas 22. veebruaril Eesti vabariigi 95. aastapäeva kontsertaktusel maakonna teenetemärgiga teiste hulgas aktiivset naiskodukaitsjat ajakirjanik Lehte Ilvest panuse eest kohaliku elu kajastamisel trükimeedias.

Lehte Ilves töötab Haapsalus ilmuva maakonnalehe Lääne Elu toimetuses ja on enam kui veerand sajandit läänlaste tegemisi leheveergudel kajastanud. Teda on pärjatud Eesti Ajalehtede Liidu preemiatega parima maakonnalehe uudise kirjutamise eest ning ta on ainsa maakonnalehe ajakirjanikuna valitud ka Eesti aasta ajakirjaniku kolme nominendi hulka. Ta on Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler. Ta on panustanud ka Naiskodukaitse tegevusse Läänemaal. Läänemaa teenetemärk anti tänavu välja esmakordselt. See on valmistatud hõbedast, valgel ristil asuva punase sõõri keskel on kuldne maakonna vapikotka kujutis.

ARVO TARMULA/LÄÄNE ELU

Naiskodukaitse 56

Naiskodukaitsja pälvis Läänemaa teenetemärgi

Kaitse Kodu! 3/2013

Noored TRIINU KÜÜNAL

Kõik laagrilised pildistati „Eesti minuti“ tarbeks ka tulevastele põlvedele üles

Rootsi suuskadega Laiusel, sünnipäevadest rääkimata Jõgevamaa noorkotkad tähistasid Eesti vabariigi aastapäeva tänavu talvelaagris, kus omantati metsatarkusi ja õpiti suusatama. Samas ei unustatud ka traditsioone.

GUNNAR VASEMÄGI Jõgeva maleva noorkotkas

L

aager algas nii nagu ikka: kogunemine ja majutamine Laiuse põhikoolis, laagri avamine, uute liikmete vastuvõtt ja teised traditsioonilised toimingud. Seejärel suundusid vanemad poisid Rootsi päritolu puusuuskadel metsa.

sõjameestega askeldas, Rootsi suusavarustust kasutades väike matk. Metsa suundumise põhieesmärgiks oli siiski hoopis jahinduse algteadmiste omandamine, st loomajälgede lugemine ja muu asjassepuutuv.

Eriline vedamine oli, et poistel õnnetus näha ka pesuehtsat jahipidamist. Samas metsatukas pidas nimelt salk jahimehi parajasti seajahti. Sel ajal, kui poisid lõunastasid, kostis mootorsaani mürinat.

Peatuspaiga kõrvale ilmusid jahimehed ja jäid, püssid pihus, ootama. Siga tuleb! Jäädi vakka, jahimehed passisid metsasihil. Kuid ei, siga otsustas liikuda teises suunas ja jahi finaal, looma tabamine, jäi sel korral nägemata.

Jahi finaal jäi nägemata Näis lausa temaatilise ettevõtmisena teha paikkonnas, kus Rootsi kuningas Karl XII kunagi oma

Laiadel Rootsi suuskadel liikusid metsas vaid kõige vanemad noorkotkad, kelle hulgas leidus nii suusaspordiga pidevalt tegelevaid poisse kui ka selliseid, kes tegid laagris lumelaudaga esmatutvust

Kaitse Ka K ait its se eK Kodu! o u!! 3/ od 3/20 3/2013 /20 201 13 3

GUNNAR VASEMÄGI

Küll said poisid juba koolimajas näha paljude meie metsades elutsevate loomade nahku ja kuulda teaberohket loengut Eesti loomastikust.

57 7

Lisaks suusatamisele oli noortel võimalik teha üldfüüsilise treeningu käigus ka muid jõu- ja ilunumbreid

Lisainfo

Noored Õppetunde ja tegemisi jagus laagris igale vanusegrupile küll ja veel. Ei saadud ka sel korral üle ega ümber esmaabi õppimisest

Laiuse lähedal Laiuseväljal asuvad oletatavasti 14. sajandist pärit ordulinnuse varemed. Põhjasõja ajal aastal 1700 talvitus seal koos oma vägedega Karl XII. Veel kaugema aja sõjalistest mälestusmärkidest asub Laiuse voore lõunatipus Laiuse aleviku lähedases Vilina külas Vilina linnamägi, millel asunud linnust kasutati 10.—12. sajandini. Pole teada, kas siin on jageldud võõramaalastega või vehitud rusikatega üle linnusemüüri naabermaakonna meeste vastu — ju seal ikka mõni väiksem võitlus peeti ja keegi sahmaka keeva vett kraevahele sai.

Ei ehitatud linnuseid ju silmailuks. Niisiis on Laiuse sõjaliselt kuulus paik. Laiuse on kuulus ka kultuuriloos — siinne kool on üks Eesti vanimaid ja raamatukogu suisa vanim.

Õppetunde ja muid tegemisi oli igale vanusegrupile küll ja veel: esmaabi andmine, söödavate seente, marjade ja taimede tundmine, ohutu liiklemine, riviõpe, üldfüüsiline trenn, sõjaväeliste auastmete ja käsitulirelvade tundmine jne. Päeva- (või pigem öö)kavas sisaldus ka nn öökabe, kus oli kaht liiki võitjaid: need, kes võitsid kõige rohkem matše, ja need, kes võitsid end kõige kiiremini magama. Ja muidugi suusatamine. Laiadel suuskadel metsas liikus vaid vanim vanusegrupp, teised mõõtsid koolistaadionil ringe tavaliste spordisuuskadega.

Leidus suusaspordiga pidevalt tegelevaid poisse, leidus ka selliseid, kes tegid laagris lumelaudadel liikumisega esmatutvust.

Sünnipäevalapsed olid Laiuse rühm ja Eesti vabariik

4 X GUNNAR VASEMÄGI

Teadmiste omandamise ja testide tegemise kõrval ei puudunud meelelahutuslik osa ehk õhtune disko, lisaks pisut pidulikum ja väljapeetum Laiuse rühma sünnipäev. Rühmaliikmed ja juhendaja võtsid vastu õnnitlusi ja pakkusid kõigile sünnipäevahõngulist lõunat. Mulle seonduvad sünnipäevad kindlate roogadega: hiigelsuur kuhi kartulisalatit, sinna juurde viiner ja loomulikult tort. Ei tulnud pettuda, täpselt nii oligi. Traditsioon ikkagi. Öökabes oli kaht liiki võitjaid: need, kes võitsid kõige rohkem matše, ja need, kes võitsid endid kõige kiiremini magama

Viimasel päeval oli laagri kõige pidulikum üritus.

See polnud ainult laagri, vaid oli kogu Eesti kõige pidulikum hetk – on ju 24. veebruar Eesti vabariigi sünnipäev. Ilm oli kargelt talvine: hommikul oli Jõgeval 18 kraadi külma, ent taevas selge ja pilvitu ning päike säras. Kooli ette rivistusid noorkotkad ja kodutütred pidulikuks lipuheiskamiseks. Heisati lipp ja kõlas kolmekordne „Elagu!“.

Ja oligi laager lõppenud. Jäi veel juba ilma igasuguse pidulikkuseta kodinad kokku korjata ja koju sõita. Järgmise laagrini.

Laagri üheks põhieesmärgiks oli jahinduse algteadmiste omandamine. Erilise vedamisena said poisid metsas näha ka pesuehtsat jahipidamist

58

Kaitse Kodu! 3/2013

Noored

Kurtna noored päästsid maaslamaja elu PIRET RINGVEE JÜRGEN TINA/SAKU SÕNUMID

Kurtna noorkotkaste ja kodutütarde rühmajuht

Kurtna kodutütred Merilin Kurn, Mirell Ojassalu ja noorkotkas Karl Martin Miliste olid 28. jaanuaril umbes kell 19.30 autoga, mida juhtis Rainer Tok, teel Aespasse. Kiisa sidejaoskonnast mööda sõites nägid nad maas inimest.

Noored peatasid auto, et minna vaatama, kas see inimene vajab abi.

Selgus, et lamaja oli umbes 60-aastane mees, kellel olid kõik šoki tunnused. Kannatanu ei suutnud rääkida. Kohe helistasid noored kiirabisse, kontrollisid, ega kannatanul ei ole verejooksu või muid suuremaid vigastusi. Kuna mees ei suutnud ühelegi küsimusele vastata, seadsid abistajad ta stabiilsesse külgasendisse. Noored võtsid joped seljast ja panid kannatanule nii alla kui ka peale, et tal soe oleks. Nad rahustasid haiget ja rääkisid temaga, kuni saabus kiirabi, kes šokis mehe endaga kaasa viis.

Sellistest juhtumitest kuuldes on südames hea tunne, et kõik inimesed, kes tegelevad eluks vajalike oskuste õpetamisega, teevad õiget asja, sest sellest on ka selget praktilist kasu. Kui saame nii maailma paremaks muuta, siis see ongi meile tasu töö eest.

Tehnikalaager tõi selgust autode hingeellu

KERLY METSJÄRV

Kaitseliidu Tallinna maleva tagala- ja väljaõppekeskuses korraldati 2. märtsil Noorte Kotkaste Tallinna maleva tehnikalaagri esimene etapp.

Hommikul tuli kohale üle 40 noorkotka ja rühmapealiku. Ka kolm kodutütart saabus uudistama, mida poisid teevad ja mida neile õpetatakse.

Õpi end aitama igapäevaelus BÄRBEL SALUMÄE Kodutütarde Tallinna ringkonna noorteinstruktor

Märtsi algul käisid Tallinna ringkonna kodutütred päästeteemalises laagris. Eesti Vetelpääste Liidu õpetajad jagasid nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi. Õppetöö oli nii intensiivne, et tunni lõpuks olid kõik tüdrukud füüsiliselt väsinud. Lisaks vetelpäästeoskustele said nad teadmisi tuleohutusest, internetiturvalisusest ja esmaabist. Kõik, mida õpiti, oli seotud noorte igapäevaelus tekkivate ohuolukordadega, millele ei osata tavaliselt tähelepanu pöörata.

Lisaks õpiti, kuidas väljuda ohutult põlevast majast, kuhu helistada jne. Usun, et meie ringkonna kodutütred on tänu erialalaagrile hoolsamad, ja loodan, et saadud teadmisi jagatakse ka organisatsioonikaaslastele ja oma perele.

Laagris oli sisse seatud viis õppekohta: meditsiinimasina tutvustus ja situatsiooniharjutus, rehvivahetus, autovarustus ja tehniline kontroll, sõjaväe veoautode tutvustus ja transport ning õppesõit, tutvumine Iltise maasturiga ja maasturisõit harjutustega ning parkimise ja käemärkide õpe. Noored jaotati viide gruppi. Vanematel poistel oli põhirõhk praktikal ja autosõidul, noorematel masinate tutvustusel, autokontrollil ja vahendite leidmisel, tundmisel ja kasutusoskuse õpetamisel. Nooremad ise sõita ei saanud, kuid DAFi ja meditsiinimasina harjutusel sõidutati ka neid tubli etteaste eest.

Laagri õnnestumisele aitasid oma teadmiste ja oskustega kaasa Argo Kivi, Katriin Ivanov, Viktor Ivanov, Ander Asberg, Emeli Schmidt ja Jörgen Lutsoja.

Kodutütarde Tallinna ringkonna erialalaagri korraldasid Naiskodukaitse Tallinna ringkonna noortegrupi liige Marju Mändmets ja Kerly Metsjärv koostöös noorteinstruktori ja Kodutütarde Tallinna ringkonna vanemaga.

Kaitse Kodu! 3/2013

JUTA SÕUEAUK

Kuigi laagri kava oli tihe ja uut teavet saadi palju, ei kurtnud tüdrukud õhtuti väsimust, vaid mängisid noortejuhtide juhendamisel rõõmuga seltskonna- ja meeskonnatöömänge. Kõige enam meeldis neile ise tegevusi korraldada. Siit tõdemus, et meie, noortejuhid, peaksime noori vaid tegevusesse haarama ja laskma neil siis iseseisvalt toimetada.

59

VIKTOR IVANOV

Noored Eesti sünnipäev tõi peo Tallinna noorteperre Pealinna kodutütred ja noorkotkad tähistasid 16. veebruaril piduliku koondusega Eesti vabariigi 95. aastapäeva. Traditsiooniliselt korraldati aastapäevakoondus Tallinna Reaalkoolis.

Koondusel sõna võtnud Noorte Kotkaste Tallinna maleva pealik nooremleitnant Henri Ley rõhutas Eesti riigi hoidmise tähtsust ning seda, et kodaniku isamaaline kasvatamine ja harimine peab algama maast madalast, vaid nii saame luua tugeva, laiapõhjalise ja toimiva kodanikuühiskonna. Noorte Kotkaste Tallinna maleva noortekogu esimees noorkotkas Joonas Eero pani noortele südamele, et nad oleksid ise aktiivsed erinevate ideede väljapakkumisel isegi siis, kui neid tundub esmapilgul võimatu teoks teha. Eero tänas ka noortekogu liikmeid möödunud aastal tehtud töö eest. Kaitseliidu Tallinna maleva pealik mjr Lauri Abel rõhutas vabatahtlikkuse olulisust, sidudes seda Eesti vabariigi loomise ideega 1918. aastal.

Koondusel võeti Noorte Kotkaste ridadesse 26 uut liiget, neist 16 said noorhaukaks ja 10 noorkotkaks. Kodutütarde Tallinna ringkond sai juurde 19 liiget. Koonduse pidulik osa lõppes noorkotkaste, kodutütarde, juhtide ja toetajate tunnustamisega. Noorte Kotkaste Tallinna maleva juhatuse 5. veebruari otsusega anti välja neli teeneteristi, mille kavaleriks said Rudolf Mürk, Väino John Riismandel, Henri Ley ja Oliver Kuks. 14 noorkotkale anti üle organisatsiooni esimesed sukelduja erialamärgid. Sukelduja katsenõuded ja märgi kinnitas Noorte Kotkaste keskjuhatus Tallinna maleva ettepanekul 18. oktoobril 2012. Päev lõppes kodutütarde ja noorkotkaste endi valmistatud piduroogade söömisega. Noorte Kotkaste Tallinna maleva tegemiste kohta loe lähemalt http://nktallinn.weebly.com.

Noorkotkad suusatasid Saaremaa siselahtedel RAIVO PAASMA

Aastapäeval said kokku Pärnumaa tänased ja endised kodutütred REBEKA VAHKAL Kodutütarde Pärnumaa ringkond

Saaremaa Noorete Kotkaste noorteinstruktor

Sel korral oli kavas lisaks teooriale ka praktiliste oskuste kinnistamine looduslikes tingimustes.

Kui eelmisel aastal Vilsandile tehtud retke ajal näitasid Kihelkonna päästeteenistuse mehed noortele veestpäästmist, siis sel korral harjutati käepäraste vahenditega „jääaugust“ väljatõmbamist ja ohutut liikumist köitega, mille abil oldi teineteisega ühendatud.

Poole teekonna läbimise järel tehti kosutav peatus varjatud metsatukas allika juures, kus joodi kuuma teed-kohvi ja einestati. Seejärel liikus 20-liikmeline seltskond edasi, seda vaatamata halvenenud ilmale, mis muutis retke lõpu lumetuisu trotsimiseks. See ei rikkunud aga kellegi tuju ja pärast matka nentisid kõik, et päev läks asja ette.

60

Naistepäeval, 8. märtsil tähistas Kodutütarde Pärnumaa ringkond oma 81. sünnipäeva.

Pidupäeval osalesid lisaks kodutütardele ka inimesed, kes on Pärnumaa ringkonna toimimisele mingil moel toeks ja abiks olnud. Ka olid kohal Kodutütarde peavanem Angelika Naris ja Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili, kes kostitasid noori oma heade soovide ja kiidusõnadega. Kõne pidas ka Pärnumaa noorkotkaste esindaja Ivo Kivisaar, kes nimetas kodutütreid headeks koostööpartneriteks. Esmakordselt istusid aukohtadel kaks eakat kodutütart, kes rääkisid noortele oma mälestusi kunagisest Eestist, kus nende sõnul oli patriootlikkust rohkem tunda ja näha kui tänapäeval.

HELEN SAI

Saaremaa noorkotkaste ja kodutütarde järjekordne talvine suusaretk üle siselahtede algas 2. märtsi karges hommikupäikeses. Plaanitud matka naabersaarele Hiiumaale ei võimaldanud jääolud. Nagu on iseloomulik merega ümbritsetud saartele, tuleb meilgi üldjuhul leppida vähese lumega, mistõttu ongi meie matkad rohkem vastupidavuse proov kui suusatamine. Kes on sellist suuskadega liikumist sissesõitmata rajal proovinud, teab selle hinda.

Lisaks headele soovidele ning kingitustele said kõige tublimad kodutütred hoolsuspaela ja peavanema tänukirja. Jagati ka ringkonnavanema tänukirju ja erikatsemärke. Tänatud said ka kõik organisatsioonid ja isikud, kes on ringkonda toetanud. Üritust ilmestasid rahvatantsijad, rivitrummarid, viiuldaja ja Audru poiste bänd. Lõpuks pakuti kõikidele torti, kringlit ja muid suupisteid.

Kaitse Kodu! 3/2013

Kaitse Kodu! 3/2013

61

Autasud

Sõjaväeliste auastmete andmine Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese 18. veebruari 2013 käskkiri nr 28 Väljavõte

Väljavõte

Kaitseministri ja kaitseväe juhataja 8. veebruari 2013 ettepanekul ning põhiseaduse § 78 p 15, rahuaja riigikaitse seaduse § 3 lg 1 p 5 ja kaitseväeteenistuse seaduse § 32 p 3 ning § 35 lg 2 ja 3 alusel annan sõjaväelised auastmed järgmiselt:

Rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 3 p 15 ja § 15 lg 1 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lg 5 p 2 ja p 3, § 32 p 2 ning § 35 lg 1 alusel ja seoses Eesti vabariigi 95. aastapäevaga

Kolonelleitnant Marek Laanisto Urmas Susi

1. Annan sõjaväelise auastme reservväelastele alljärgnevalt:

Major Rene Saart Kapten Peeter Kallas Kalle Kalme Meelis Kütt Tanel Meiel Martin Meos Heiki Pajur Indrek Reismann Leitnant Oove Allmaa

Mihkel Puusepp Nooremleitnant Jaanus Barkala Tarmo Leheste Kristjan Luts Tarmo Matti Mart Moora Tanel Nuut Marek Ranne Viljar Valder Lipnik Allan Lass Lauri Läänemets Tanel Ots Egert Sinivee

Kaitseväe juhataja 18. veebruari 2013 käskkiri nr 112P Väljavõte Auastme andmine rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 3 p 15 ja § 15 lg 1 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lg 5 p 2, p 3, § 32 p 2 ja § 35 lg 1 alusel ning seoses Eesti vabariigi 95. aastapäevaga 1. Annan sõjaväelise auastme kaadrikaitseväelastele alljärgnevalt:

Vanemseersant Urmas Kõonurm Margus Nelke

Veebel Taavi Vaher

Seersant Alvar Allik Arnold Iprus Leho Koov Astrit Mägi Anu Püümets Karl Vähk Paavel Vähk

Nooremveebel Fred Kaas Oscari Moks Veljo Soome

Väljavõte Rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 3 p 15 ja § 15 lg 1 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lg 5 p 2 ja p 3, § 32 p 2 ning § 35 lg 1 alusel 1. Annan sõjaväelise auastme reservväelastele alljärgnevalt: Nooremseersant Kristi Paavel

Nooremveebel Janek Benno Janek Hubert Tanel Kaus Aare Laur Jaak Laurikainen Raul Lindsalu Sven Taal Vanemseersant Valdek Jõgi Matti Kaljuste Kalle Karo Martin Kirk Uno Muruvee Seersant Aare Aas Siim Albert Valfred Emajõe Hardi Jaagor Erki Jaaska Riivo Jago Raivo Kalaus Janno Kesa Tarmo Koit Andres Kolk Roman Kruglov Silver Meras Toivo Mihhailov

Marko Miir Janno Muruvee Andrei Obidin Rein Peetrimägi Marko Piller Janar Randmaa Ats Tarto Taivo Tepp Heiki Välimets Nooremseersant Erki Ahman Oliver Alteberg Tarmo Arulepp Heikki Härm Lauri Kabonen Hannes Kaldmaa Rait Kapp Riho Kinsigo Sander Kiviloo Ilmar Koort Martin Link Merit Loog Liis Mägi Jaanus Ots Paula Perner Reimo Rändla Janek Saar Andres Sakkov Meelis Sinijärv Margo Schmidt Ivan Šamber Jaak Tammik Targo Tikkerber

Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese käskkiri nr 30

Kaitseväe juhataja 4. märtsi 2013 käskkiri nr 148P

62

Kaitseväe juhataja 18. veebruari 2013 käskkiri nr 113P

Kaitseväe juhataja 8. veebruari 2013 ettepanekul ning põhiseaduse § 78 p 15, rahuaja riigikaitse seaduse § 3 lg 1 p 5 ja kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lg 5 p 4 alusel annan lipniku sõjaväelise auastme järgmistele kaitseväelastele: Hannes Olev Alar Urm Tiit Aleksejev Jaan Karelsohn Erkki Laaneoks Jens Haug Tarmo Terreping Rait Kutser Ahti Tasuja Margus Pala Tiina Ott Kristina Fuks-Kuus

Anu Eslas Riho Pihelpuu Pelle Peek Ivar Siska Martin-Indrek Miller Tarmo Laanetu Kaido Lüll Andres Lember Riho Karu Sven Parras Kaur Lumiste Igor Taro

Kaitse Kodu! 3/2013

Autasud

Tunnustamine KAITSEMINISTER TUNNUSTAS VABATAHTLIKKE Kaitseminister Urmas Reinsalu andis 23. veebruaril Tallinna Reaalkoolis Eesti vabariigi 95. sünnipäeva aktusel üle teenetemärgid riigikaitsesse panustanud vabatahtlikele. Kuldrinnamärgi pälvisid riigikaitseõpetuse õpetaja Marek Nisuma ja Hiiumaa Kaitseliidu arendaja Taimo Juhe. Kaitseminister tunnustas ka vabatahtlikku reservohvitseri ja kaitseliitlast Aivar Riisalu uue kaitseväeteenistuse seaduse ja Kaitseliidu seaduse valmimisele kaasaaitamise eest.

Kaitseliidu eelmine ülem sai Valgeristi I klassi teenetemärgi

JÄRVA MALEV ON TÜRIL TEGIJA Kaitseliidu Järva malev pälvis möödunud aastal Türi valla aasta tegija tiitli maleva ja noorteorganisatsioonide tänuväärse töö eest laste ja noorte isamaalise kasvatuse edendamisel.

Türi valla tänukirja ja mälestuseseme said läinud aasta tublimad kätte 22. veebruaril Eesti vabariigi 95. aastapäeva pidulikul tähistamisel Türi kultuurimajas.

TÜRI KUMA FOTO

Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili andis 19. veebruaril Viimsis Eesti Sõjamuuseumis korraldatud pidulikul tseremoonial Kaitseliidu eelmisele ülemale kol-ltn Raivo Lumistele üle Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärgi.

TUNNUSTATUD SAARLANE Saare maavalitsus tunnustas Eesti vabariigi aastapäeval teeneteplaadiga pikaajalise ja järjekindla lähiajaloo talletamise ning uurimise ja militaarmuuseumi loomise eest MTÜ Saaremaa Sõjavara Seltsi juhatuse liiget, Kaitseliidu Saaremaa maleva liiget kapral Joel Nõukast.

Kaitse Kodu! 3/2013

Kol Lumiste pälvis Valgeristi kui Kaitseliidu kauaaegne (2006—2012) juht, kelle juhtimise all tegi organisatsioon läbi märgatava arengu.

Kaitseliidu Valgerist asutati 19. juunil 1929. Varem on Valgeristi I klassi teenetemärgiga autasustatud Lennart Merit, Arnold Rüütlit, Enn Tartot , viitseadmiral Tarmo Kõutsi, kin-ltn Johannes Kerti, Jaak Aaviksood ja kin Ants Laaneotsa ning postuumselt mjr Benno Leesikut.

Enne Teist maailmasõda Valgeristi I klassi teenetemärki välja anda ei jõutud.

63

Test

Magusatesti tubane lemmik jäi õues viimaseks

V

abas õhus maitsevat iga söök paremini.

Kaitse Kodu! šokolaaditestis põlgasid aga väliõppusel osalejad tubase maitsetesti võitja viimaseks. Testiti kolme šokolaadi, mida võib leida tihti ka kaitseliitlaste menüüst: kaht šokolaadibatooni ja üht tahvlišokolaadi. Testis osales kaks kuueliikmelist gruppi, kes said kõiki maiustusi proovida ja nende omadusi viiepalliskaalal hinnata. Sisetingimustes testi korraldasime ühe toimetuse avatud koosoleku vaheajal. Väljas maitsesid šokolaade vabatahtlikud kaitseliitlased käigult, kui õppusel selleks vähegi mahti oli.

Tulemuseks oli kolmeliikmelise pingerea ümberpööramine: tubastes tingimustes suurima punktiskoori võtnud Laima šokolaad jäi väliõppusel viimaseks.

Tegelikult sai Laima õues veel nigelamaid hindeid kui toas viimaseks jäänud maiustus – seega ei saa üheselt väita, et iga toit maitseb õues paremini.

Tulemustest võib järeldada, et välitingimustes maitseb paremini täidisega šokolaadibatoon.

Lisaks šokolaadile küpsist, karamelli või pähkleid sisaldavad Lion ja Twix pälvisid õues märgatavalt kõrgemad hinded kui sees. Laima aga, mis on nautleja suus sulav tahvlišokolaad, väljas jooksu pealt ampsates kõrgeid hindeid ei teeninud.

64

Testimisel osales kaks kuueliikmelist gruppi, kes said kõiki testitavaid šokolaade oma suva järgi proovida. Üllataval kombel osutus sisetingimustes võidu pälvinud maiustus väljas kõige vähem maitsvaks ja vastupidi

4 X JETTE VLASSOV

KARRI KAAS

Pärast pikka ja väsitavat õppust on hea midagi magusat põske pista. Vahet ei ole, kas see on Lion, Twix või Laima, kaubaks läheb niikuinii kõik

Kaitse Kodu! 3/2013

K Kriteerium

1. Laima

2. Twix

3. Lion

M Maitse

4,7

3,7

3,4

K Koostis

4,4

3

2,4

V Välimus

3,7

4

4

12,8

10,7

9,8

K Kokku

Test

H Hinnangud sisetingimustes

KARRI KAAS

H Hinnangud välitingimustes Kriteerium K

1. Lion

2. Twix

3. Laima

M Maitse

4,9

4,5

3

K Koostis

5

4,7

3

V Välimus Kokku K

4,2

4,9

2,9

14,1

14,1

8,9

Testi käigus prooviti nii sise- ka kui ka välitingimustes kolme šokolaadi (vasakul Lion, keskel Twix ja paremal Laima). Et eesmärgiks oli välja selgitada, kus šokolaad paremini maitseb, mitte seda, milline neist parim on, ei valitud maiustusi kuigi rangete põhimõtete järgi Šokolaad on ideaalne snäkk õppuste ajal. Seda on lihtne kaasas kanda ja süüa ning see annab ka palju energiat, millest pideva ringirassimise ja üleüldise magamatuse korral tihti vajaka jääb

Õppustel pole enamasti aega üksikasju vaagida. Loeb ainult üldpilt, milleks tihtipeale on täis kõht

Kaitse Kodu! 3/2013

Testis selgus, et värskes õhus maitseb paremini maius, kus on ka midagi närida

65

KAITSEVÄGI

Järgmises numbris MIDA TEEB KEVADTORM TALLINNAS JA HARJUMAAL? NOORED KOTKAD SAAVAD TÄRNID RINDA: KINNITATI UUED JÄRGUNÕUDED

KRISTJAN PRII

KAITSEVÄGI

ERAKOGU

UURING NÄITAB, MILLEGA KAITSELIITLASED RAHUL ON

KEVAD! LOODUS S LÄHEB ROHELISEKS..

JA MEIE KA A

KRISTJAN PRII

ÜKS MEES, MITU ROLLI

Lahenda ülesanne: ü valged alustav alustavad tavad ja võidavad!

Skänni koodi kuid uidas lahing lõpeb! ja vaata kuidas

MIS ON SINU JÄRGMINE KÄIK? Elus on võidukad need, kes oskavad ka raskes seisus käike ette näha. Kõrgem Sõjakool valmistab sind ette nii lahinguks kui ka eluks. Tee oma võidukäik — tule Kõrgemasse Sõjakooli!

Dokumentide vastuvõtt 25.06–07.07 Sinu küsimused on oodatud: sojakool@mil.ee või 717 6131

www.elukutse . ee