Maamiin – põrguaia kibedaim vili „Mehed, kes muidu marsiksid vapralt läbi lahingumöllu, astuvad nüüd pelglikult maakamaral, mille all nad pelgavad olevat peidetud miinid,“ kirjeldas Edward Farrow 1885. aastal oma militaarsõnaraamatus miinide halvavat mõju psüühikale.
32
Seks ajaks oli maailm juba tundma õppinud neid hääletult varitsevaid tapjaid. Tegelikult juba alates ajast, mil esimene inimene kaevas augu, tikkis selle põhja teravaks ihutud ogad ning kattis pealt oksarisuga, oli vaenuliku suguharu esindajat vigastama mõeldud „miin“ loodud. Selliseid kasutas jõudude tasakaalustamiseks Gallia sõdades näiteks väga edukalt legendaarne Rooma väejuht Julius Caesar. Varjestatud aukudes turritavate mürgitatud teravikega lõksud ei olnud haruldased ka möödunud sajandi teisel poolel möllanud Vietnami sõja päevil. Jalaväevastase maamiini eellaseks võib lugeda ka juba 331 aastat enne Kristust kasutusele võetud neljast kidast koosnevat seadeldist calcitrapa (ladina k ’jala lõks’), millel maha asetatuna jäi üks teravik alati taeva poole turritama, valmis läbistama vastase sõduri, kaameli või hobuse jala. Lärmakamaks ja tõhusamaks läks miinide vallas üheksandal sajandil, mil sarjas „Hiina ime“ valmis püssirohi. Hiinlased olid esimesed, kes õppisid selle abil vastaseid maa seest välja paiskuvate kividega üle kallama. Neljateistkümnendal sajandil jõudis püssirohi ka Euroopasse ning 3 | 2017
KAITSEVÄGI
SÕJAR AUD
Tekst: ASSO PUIDET
siis ei möödunud siingi ükski olulisem lahing, ilma et oleks kostnud kõrvulukustavaid kärgatusi, mille saatel paisati õhku ja vastasele kaela kivilasu. Kui läks eriti hästi, lendles ka päid, jäsemeid ja muid kehaosi.
Noobel värk Inimkonnale esimese modernse, survetundliku maamiini kinkinud
mees ei olnud aga keegi muu kui hiljem Nobeli rahupreemia loonud Alfred Nobeli lihane isa Immanuel Nobel, kes 1850. aastate keskel töötas välja esimese tänapäevaste miinide sarnase survetundliku, keemilise, väävelhappest ja kaaliumist koosneva sütikuga maamiini. Ühe oma neljast pojast lõhkeainetega mäkerdades õnnetul kom-
