Punkrite arhitektuurist ehk Kus varjasid end metsavennad? Tänapäeval levinud üleelamisõpetus õpetab ehitama igat sorti varjualuseid. Vaadates metsavendade punkreid, tuleb tõdeda, et need mehed teadsid juba siis, mida nad tegid.
AJALUGU
Tekst: MARTIN ANDRELLER
68
ERAKOGU
1
Seletav sõnaraamat annab sõnale 1940. aastate teises pooles hakkasid „punker“ vastuseks: tugeva laega metsavennad rajama endale üle varjend, blindaaž. Betoonist punker. Eesti varjekohti – punkreid. Palkide ja mullaga kaetud punker. /-/ Taasiseseisvunud Eestis on metMetsavennad varjasid end maa-alusavendlus kui mingis mõttes rahses punkris. Mehed laskusid punkrisvusromantiline, kuid enamjaolt rose. Punkrist avati tuli. hujuure tasandilt alanud vastuhakk Eesti metsavendade elupaiku ülekaalukale vastasele pälvinud palju tähelepanu. Relvastatud vastu- saab jaotada mitmesse kategooriasse. Olid maapealsed punkrid, panust, rahva moraali toetamisest, maa-alused ja osaliselt pinnasesse meelsust näitavate väljaastumiste süvendatud punkrid. Lisaks sellele organiseerimisest ja toimumisest ehitati peidikuid taluhooneteson juttu olnud nii mälestustes kui se – nii rehielamutesse kui abiavaldatud uurimistöödes. Sedapuhhoonetesse. Suvisel ajal kasutati ku peatume aga ühel veidi vähem aga elamiseks ka telke ning üpris kajastatud teemal – kuidas ja kus tagasihoidlike seinte ja katusega metsavennad elasid. n.-ö suvepunkreid, mille peamine Levinud lood metsavendadest eesmärk oli tagada lihtsalt tuule- ja kirjeldavad punkrit kui miskit väga vihmavari. peidetut ja enamjaolt maa-alust.
3 | 2017
