kaitseliit
MIS ON MAAKAITSEGA TEOSTATAV ASÜMMEETRILINE TERRITORIAALKAITSE
EHK MÕISTED, MÕISTED, MÕISTED Iga kaitseliitlane on viimasel ajal kuulnud tihti räägitavat sellistest mõistetest nagu TERRITORIAALKAITSE, MAAKAITSE, ASÜMMEETRIA, MITTELINEAARSUS ja HAJUTATUD LAHINGUTEGEVUS. Neid mõisteid kasutatakse, kuid ilmselt pole siiski päris ühesugust arusaamist, mida need tähendavad. Alljärgnevalt püüan neid pisut lahti seletada ja selgitada, kuidas nad omavahel seostuvad. Tekst: brigaadikindral RIHO ÜHTEGI, Kaitseliidu ülem
E
esti ainsa militaarterminoloogia andmekogu Militerm järgi on maakaitse ja territoriaalkaitse sünonüümid, millest eelisterminiks on maakaitse. Maakaitset on seal kirjeldatud kui sõjalise kaitse vormi, mille puhul kogu riigi territooriumi kaitstakse kõigi olemasolevate sõjaliste jõududega. Oluline on siin meeles pidada, et Militerm räägib maakaitsest kui tegevusest. Kaitseväe põhimääruses on maakaitse aga väeliikide kõrval eraldi ära nimetatud kui kaitseväe sõjaaegne struktuuriüksus. Nimetatud põhimääruse § 12 ütleb, et maakaitse on sõjaaja üksus, mille põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega sõjalisi operatsioone. Seega antakse Kaitseliidu baasil loodud maakaitse struktuur Kaitseväe juhataja alluvusse sõja ajaks nelja maakaitseringkonnana. See omakorda tähendab, et eraldi juhtimiselementi maakaitse staabi näol luua ei ole vaja. Neid juhitakse samast staabist (juhtimispunktist), kust teisigi kaitseväe struktuuriüksusi. Niisiis kordame üle: maakaitse on Kaitseliidu baasil loodavast neljast maakaitseringkonnast koosnev kaitseväe sõjaaja struktuuriüksus, mille põhiülesanne on oma
8
3/2020
vastutusalas planeerida ja teostada sõjalist tegevust. Kui maakaitse on struktuur, siis on üsna loogiline, et maakaitse teostatavaid tegevusi nimetame me territoriaalkaitseks, sest see on ka Militermi pakutud nimetus. Vastavalt terminoloogiakomisjoni otsusele on tegu sõjalise kaitse vormiga, mille puhul kogu riigi territooriumi kaitstakse kõigi olemasolevate sõjaliste jõududega. Vastavalt Kaitseväe juhtimiskontseptsioonile, mis võeti vastu 2017. aastal, on territoriaalkaitse riigikaitse laia käsituse osa, mille eesmärk on riigi sõjalises kaitses osalemine ja sisejulgeoleku toetamine, kusjuures selleks rakendatakse kõiki riigikaitse laia käsituse põhimõtteid õigusaktidega määratud ulatuses. Et mitte segi ajada, millal me räägime struktuurist ja millal sõjalise kaitse vormist, olekski kasulikum viimases tähenduses edaspidi kasutada terminit territoriaalkaitse. Seega rakendab Kaitseliidu baasil loodud maakaitse territoriaalkaitse mudelit, mis kujutab endast kogu riigi territooriumi katmist ja kaitsmist, sealhulgas sisejulgeoleku toetamist. Kui siia lisada kaitseväe põhimääruse § 12-s kirjeldatud maakaitse põhiülesanne, saab territoriaalkaitset defineerida kui
sõjalise kaitse vormi, kus maakaitse koosseisu kuuluvad üksused koos ajutiselt allutatud muude üksustega planeerivad ja teostavad sõjalisi operatsioone oma vastutusalades. Kuidas siis ikkagi teostada sellist territoriaalkaitset üksustega, mille relvastus ja varustus ei ole võrreldav vastase tankide, lennukite, soomukite ja suurtükkidega? Kui võrrelda meid vastasega, oleme justkui Taavet, kes pidi Koljati kahevõitluses seljatama. Taavet kasutas ära Koljati nõrkusi, sest igaühel on omad nõrgad kohad. Samamoodi peame käituma ka meie. Kui me tunneme hästi vastase sõjapidamise taktikat, siis teame ka, kuidas tema arvates peaksime käituma meie. Ta on selleks valmistunud ja tahab meid võimalikult kiiresti lahinguväljal lüüa. Ja siis me peaksime käituma hoopis teistmoodi, mitte nii, nagu vastane soovib. Just selles seisnebki asümmeetria olemus, sest kui mõlemapoolsed tegevused vastaksid ootustele, oleks see ju sümmeetriline käitumine. Asümmeetria tähendab tavatut lähenemist sõjapidamise põhimõtetele, milles üks sõdiv pool väldib või õõnestab teise poole tugevusi, samal ajal rünnates ja ära kasutades tema nõrkusi.
