MEENEMÜNT ON ENAMAT KUI MÜNT

MEENEMÜNT ON ENAMAT KUI MÜNT

Kaitseliit koosneb paljuski vabatahtlikest ja organisatsiooni keskmeks on inimene. Seetõttu on organisatsioonikultuuris tähtis koht ka inimeste tunnustamisel. Näiteks meenemündiga.

Tekst: INDREK JURTŠENKO, Kirde maakaitseringkonna teavitusspetsialist

vanemveebel HANNES AUS, Lääne maakaitseringkonna veebel

Müntidel on „laiguliste“ seas väga tähtis roll. On ju igal mündil oma lugu, mis on alguse saanud soovist jäädvustada midagi olulist ja südamelähedast. See soov või idee vormitakse kavandiks. Nii ei ole ükski meenemünt pelgalt münt, vaid tükike ajaloost, rahvuskultuurist, meie loost.

Esmakordselt I maailmasõja ajal ilmunud sõjaväemünte/meenemünte kasutati konkreetsesse rühmitusse või rügementi kuulumise tõendamiseks ning igal liikmel pidi oma münt alati kaasas olema.

Tänapäeval on meenemüntide rikkalik ajalugu muutnud need populaarseks koolides, politsei- ja tuletõrjeosakondades ning teistes organisatsioonides, kes soovivad sisendada oma liikmetesse ühtekuuluvustunnet. Kuigi meenemünte antakse endiselt välja rühma kuulumise käegakatsutava sümbolina, kasutatakse neid sageli ka muul eesmärgil, näiteks erilise saavutuse premeerimiseks, jätkuvate täiustumispüüdluste julgustamiseks või olulise sündmuse mälestuseks.

MIS ON MEENEMÜNT?

Lihtne vastus kõlab: meenemünt on tavaliselt metallist münt või medaljon, millel on organisatsiooni sümboolika, embleem või logo ja mida kannavad organisatsiooni liikmed. Traditsiooniliselt kasutasid ja kasutavad sõjaväelased meenemünte kas tänu avaldamiseks või tunnustamiseks.

Ajalooliselt on meenemünte jaganud väeosade ülemad ja veeblid, tunnustamaks üksuse liikmeid eriliste saavutuste eest. Neid vahetatakse ja annetatakse teadaolevalt ka külaskäikudel. Tänapäevaseid meenemünte valmistatakse eri suurustes ja neil kujutatu viitab sageli popkultuurile, nagu superkangelased või ka tuntud paroodiategelased. Paljud ettevõtted kasutavad neid tänapäeval meeskondade moraali hoidmiseks, sarnaste huvidega inimeste ühendamiseks ja isegi oma üksuse tutvustamiseks.

Meenemüntide kujundused nihutavad tänapäeval nende müntide tähenduse ja kasutusvõimaluste piire. Üks on kindel: isikupärastatud mündid tugevdavad veelgi inimeste ja üksuste vahelist sisemist sidet.

Müntidel olevad sümbolid kujundavad ning selgitavad organisatsiooni põhisõnumit, eesmärke ja ajalugu. Nad võivad, aga ei pruugi olla visuaalselt seotud tegevuspiirkonna sümbolitega. Kuid ometi on neis varjul sisemised ühendavad jooned, mis muudavad kujutise embleemil elavaks ja selgeks ning organisatsiooni põhisõnumit kandvaks. Meenemüntide värvid näitavad ära, kes on selle mündi omanik. Kuldset värvi meenemünt kuulub tavaliselt kõrgemale ohvitserile ja hõbedane üksuse veeblile.

Paljud mündid on nummerdatud ja tänu sellele vähem liikuvad. Igal maleval ja malevkonnal on olemas ka teenetemärk, mida jagatakse pidulikel hetkedel tunnustuseks tööde ja tegemiste eest. See on ühtlasi kaitseliitlase kõrgem autasu, mida kantakse auga kui tänu teenistuse eest, samal ajal kui münti hoitakse taskus või sahtlis.

Meenemüntide värvid näitavad, kes on mündi omanik. Kuldset värvi meenemünt kuulub tavaliselt kõrgemale ohvitserile ja hõbedane üksuse veeblile

Foto: Asso Puidet

KIRDEL OMA MÜNT

Ja nüüd on ka Kirde maakaitseringkonnal oma värskelt vermitud münt. 2021. aasta novembris kinnitas Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealik Jaanus Ainsalu KiMKRi kergejalaväe mündi statuudi.

KiMKRi kergejalaväe mündiga tunnustamise eesmärk on väärtustada kaitseliitlasi, kes väljendavad nii teenistuses kui eritingimustes ka väljaspool teenistust kergejalaväelasele omaseid väärtusi nagu initsiatiivikus, pühendumine ülesande täitmisele ja teenistuse asetamine oma isiklikest huvidest kõrgemale.

Samuti on eesmärgiks väärtustada KiMKRi alluvuses olevate tegevväelaste, vabatahtlike kaitseliitlaste, reservväelaste ja naiskodukaitsjate osalust, panust ning pühendumist sõjalisse riigikaitsesse.

Mündil kujutatud embleemi ülaosas paiknev sinine teravik sümboliseerib Termopüülide lahingut 480 a eKr (Λ on olnud Sparta sümbol). Seega kannab peasümbol endas sisulist ühendust Termopüülide lahingu, Eesti Vabadussõja murdelahingute ja Viru rinde pealetungi vahel, sümboliseerimaks võitlusi, kus väikesearvulised väeüksused sõdivad edukalt, ennastsalgavalt, tarmukalt ja visalt ülekaaluka vastase vastu.

Sparta tüüpi muinaskiiver embleemi keskel jätkab Termopüülide teemat, see sümboliseerib jõudu, kaitset ja haavamatust ning on kodumaakaitsjate üksuste visa ja eduka võitlemise üldsümboliks.

Ristatud karabiinid mündil sümboliseerivad jalaväge ehk siinses kontekstis kergejalaväge, karabiinide värv aga näitab mündi klassi (1. kuld, 2. hõbe ja 3. pronks).

LIHTSALT EI SAA

„Seda münti ei anta niisama, vaid konkreetsete saavutuste eest. Seda ei saa ükski kollektsionäär ega inimene väljastpoolt KiMKRi SA koosseisu. Nõuete täitmine näitab otseselt ka seda, et Eesti riigikaitsesse on panustatud rohkem kui tavaline reakaitseliitlane. Mündi saavad kaitseliitlastega võrdväärsetel alustel välja teenida ka naiskodukaitsjad,“ ütles uue tunnustussüsteemi üks väljatöötajatest, KiMKRi ringkonnaveebel Ott Sepp.

Nõuded on liigendatud eri tasanditel: üldnõuded, lisanõuded reakoosseisule ja lisanõuded ülematele. Kandidaatidele on sõel üsna tihe, mis omakorda kannustab kaitseliitlasi senisest rohkem panustama. Näiteks reakoosseisu liikmele on kokku 8 üldnõuet, lisaks erialane panus. Ei saa mainimata jätta Kaitseliidu ühte põhiomadust, vabatahtlikkust, kus on oluline uute liikmete värbamine.

Et teenida välja näiteks Kirde maakaitseringkonna pronksmünt, tuleb olla Kaitseliidu sõjaaja koosseisus vähemalt 2 aastat; võtta kahe aasta jooksul osa keskmiselt vähemalt kolmest sõjaaja väljaõppeüritusest; saavutada laskurklass II klassi laskur – 3 x 10 distantsil 100 m sõjapüssist; tuua Kaitseliidu koosseisu vähemalt 3 aktiivset liiget, kes kuuluvad sõjaaja koosseisu. Muidugi peab olema makstud liikmemaks ning korras ja komplekteeritud individuaalvarustus ja relvastus. Samuti peab olema sooritatud positiivsele tulemusele, tegevväelastega samadel alustel, kehalised katsed + vastavalt erialale 1–2 lisanõuet.

Kõikides klassides (kuld, hõbe, pronks) on üldnõuded sarnased, kuid panused on erinevad. Kogu hindamissüsteemis on üks erand. KiMKRi ülema otsusega võib hõbedast münti erandjuhul omistada kaitseliitlasele, kes on näidanud üles erakordset kergejalaväe väärtuste järgimist teenistuses või väljaspool teenistust erakordsetes tingimustes.

TEENITUD PRIVILEEG

Kergejalaväe münt on personaalne, individuaalse pühendumise eest omistatud tunnustus ja selle edasiandmine (välja arvatud pärandamine) ja müümine teistele isikutele on keelatud. Madalama klassi kergejalaväemündi välja teeninud kaitseliitlasele võib nõuete täitmise korral omistada kõrgema klassi mündi. Kergejalaväe münti hoitakse vormi vasakpoolses rinnataskus või riiulis/töölaual esinduslikul kohal karbis.

Et eriliselt tunnustada nominentide pühendumist teenistusele, on KiMKRi, maleva või allüksuse ühisel seltskondlikul üritusel järgmised reeglid: esimese mitteametliku toosti pärast ürituse ametliku osa lõppu ütleb kõrgema klassi mündi omanik. Esimene jook on kõikidele mündi omanikele allüksuse liikmete kulul. Seega, mündiomanikust reamees/naine saab ehk kord öelda: „Proosit, austet ohvitserid“.

KiMKRi pronksist 3,5 mm paksuse kolmnurkse mündi esiküljel on KiMKRi embleem koos klassi värvi karabiinidega (kuld, hõbe, pronks), tagaküljel on kiri „Eesti eest surmani“ ja järjekorranumber. Embleemil on kasutatud kolme põhivärvi: sinist, musta ja valget, mis viitavad Eesti riigi- ja rahvusvärvidele. Lisaks tähistab must ohuolukorda ning selle lahendamiseks vajalikku mõistmist ja vastupidavust; sinine on usu ja hea tahte tunnusvärv; hõbedane (mille asendusvärv on valge) märgib tarkust, ausust ja ustavust