KODUMAINE LEIUTIS ÕPETAB ŽGUTTI ÕIGESTI PAIGALDAMA

KODUMAINE LEIUTIS ÕPETAB ŽGUTTI ÕIGESTI PAIGALDAMA

Et osata žgutti korrektselt kasutada, tuleb selle paigaldamist pidevalt treenida. Nüüd on selle tarbeks loodud tõhus abivahend.

Tekst: IMBI REIVÄLI, vabatahtlik autor

Minu esimene kokkupuude žguti kasutamisega oli 20 aastat tagasi autokoolis. Täna ei mäleta ma seal õpitud verejooksu peatamisest suurt midagi. Uuesti sain žguti paigaldamist katsetada 2019. aasta sügisel, kui läbisin SOK. Õppetegevuse käigus pidime mitmeid kordi jaokaaslaste peal harjutama žguti paigaldamist. Protseduur oli üsna ebamugav ja mõnikord ka valulik.

Teisele inimesele oli žgutti halb peale panna, sest ma ei osanud tunnetada õiget survet ning kartsin kaaslasele haiget teha žguti pöörlit liiga palju keerates. Seda enam, et mul polnud arteriaalse verejooksu peatamisega erilist kogemust. Taktikalise meditsiini instruktori Riho Runneli (Bloodout OÜ) loodud verejooksu peatamise õppevahendi prototüüpi õnnestus mul esimest korda näha eelmisel suvel Tihemetsas meditsiiniõppusel.

Mõte valmistada arteriaalse žguti treeninguseade tekkis Runnelil isikliku töö käigus. Runneli sõnul on enda või ka teise inimese jala peale halb žgutti paigaldada, sest protseduur võib olla valus (enamasti ongi), samuti ei tunneta žguti paigaldaja õiget survet. Kui aga tavalist žgutti valesti paigaldada, võivad tekkida tüsistused. Žgutti kehvasti eelpingutades on võimalus, et žgutt puruneb ning verejooks jätkub. Inimesed, kel on vähe kogemusi žguti paigaldamisega, ei keera žguti pöörlit piisavalt, nad suruvad kinni vaid jäseme veenid ja päriselus viib see hoopis verejooksu suurenemiseni. Et osata žgutti korrektselt kasutada, tuleb selle paigaldamist pidevalt treenida.

Prototüübist sai toode 2021. aasta detsembri alguses. Õppevahend koosneb kahest elemendist: jala ümber käivast jäigast sukast, mis hajutab jalale tekkiva surve, ning seadmest endast. Lisaks tuleb kasutada ükskõik millise tootja valmistatud žgutti. Žguti paigaldamine on imelihtne. Esimese asjana tuleb sukk tihkelt jala ümber tõmmata. Suka peale asetatakse žgutt just nii, nagu me kõik seda õppustel harjutanud oleme. Treeninguseadmel on neli LED-indikaatorit. Üks punane indikaator viitab sellele, et žguti eelpingutus on piisavalt tugev, teine punane indikaator annab teada, kui arter on kinni. Roheline tuli näitab aku täituvust – rohelise värvi asendumine oranžiga viitab sellele, et aku täituvus on 50%. Neljas tuluke on aku laadimisindikaator.

Kui treeninguvahend on pikemat aega peal, võivad punased tuled uuesti põlema hakata, mis tähendab, et žgutti tuleb uuesti pingutada. See on väga hea harjutus, et mitte unustada kannatanu vahepealset ülevaatust. Seadme enda jaoks on suka küljes eraldi tasku, kust on seadet kerge aku laadimiseks eemaldada. Aku laadimine on sama lihtne kui mobiiltelefoni laadimine. Seadet võib laadida kas USB-ga akupanga kaudu või otse seinast. Aku kestvus on umbes nädal eeldusel, et seade ei ole kogu aeg sisse lülitatud, aku järjestikune tööaeg on 14 h. Seadme survet on võimalik kalibreerida kuni 700 ml Hg. Seadme algsurve on 400 ml Hg peal, mis Riho Runneli sõnul on erinevate teadusartiklite põhjal osutunud parimaks valikuks.

Pärnumaa malev on kasutanud treeninguvahendi prototüüpi TCCC ehk taktikalise lahingukannatanu käsitlemise (Tactical Combat Casualty Care) väljaõppe raames ning samuti laskursanitari õppes. Kuna arteriaalse žguti treeninguseade valmis päriselt alles eelmise aasta lõpus, siis on Pärnumaa malev saanud seadet esimest korda proovida õppuse Kindel Piir 2 meditsiiniväljaõppes. Edaspidi plaanitakse seadet kasutada nii väljaõppes kui ka taktikaharjutustes.

Treeninguvahendi kohta on tulnud ainult head tagasisidet. Kõige olulisema asjana on meeldinud, et žgutti ei pea kasutama „päris inimese“ peal. Näiteks hiljutisel TCCC õppusel oli ühes eksamipunktis ülesanne, kus tuli arteriaalse žguti õppevahendit kasutades peatada kannatanu verejooks. Kui ühe ja sama rollimängija peal oleks 15 inimest tavalisel moel žguti panemist harjutanud, oleks see tegevus olnud mängijale väga suur piin, mis halvemal juhul võinuks lõppeda närvikahjustusega. Õppuste valguses on hea, et võid seadet kanda jala ümber terve päeva, ilma et see sinu tegevust häiriks. Vajalikul hetkel saad seadme sisse lülitada, end põõsasse pikali visata ja lihtsa vaevaga haavatut mängida. Aparaadi kasuks räägib ka see, et kui jälgida seadmel olevaid indikaatoreid, siis toodet valesti kasutada ei saa.

Praegu on käsil õppevahendi täiustamine. Üldjoontes jääb toode samaks, muudetakse elektroonilisi detaile. Seade on mõeldud kasutamiseks vaid ümber jala. Kuna ülajäsemete surved on väiksemad ning verejooksu peatamine on nendes piirkondades lihtsam, siis Riho Runneli sõnul ei ole tal plaanis tootma hakata samasugust vidinat käele. Eestlastel tasub õppevahendi üle eriti uhke olla, sest teist samasuguse lahendusega toodet pole maailmas varem tehtud.

Seade muutub rohkem kasutatavaks ka tsiviilmeditsiinis, sest lisaks Pärnumaa malevale ja Saarema NKKle on seadme endale tellinud ka Tallinna kiirabi, Tartu kiirabi ning PPA. Loodetavasti on peagi kõigis Eesti malevates juba rohkem kui 1–2 treeninguseadet ning kõik kaitseliitlased saavad õppustel verejooksu peatamist just selle imevidina abil harjutada.

Foto: Asso Puidet