Kaitse Kodu! nr 4 2013. a by Kaitse Kodu!

UURING NÄITAB, ET ME OLEME KAITSELIIDU ÜLE UHKED

KAITSE

KODU! NR 4/2013 (120/566)

KAITSELIIDU AJAKIRI

EESTI OMA DROONID

JURIST SELGITAB: LAPSED, RELVAD JA KAITSELIIT

VALGAMAAL JUHENDAB NOORI LASKESPORTLASI KAHEKORDNE EUROOPA MEISTER AILI POPP

SCOUTSPATALJON - kutse valitute sekka. Meeste hulka, keda ei ühenda vaid missioon või käskluste salajane keel. Neid ühendab palju rohkem – sõprus kogu eluks. Midagi, mida ei murra kõrbe kuumus, lõikav tuul ega plahvatuste kaja. Kui Sa tunned, et võiksid olla üks vapratest, siis vaata kohe www.elukutse.ee või www.vk.kra.ee Lisainfo e-postil vkinfo@kra.ee või telefonil 717 0800

Vabatahtlike arvamus on oluline

Lapsed, relvad ja Kaitseliit

Täppislaskur Aili Popp: kõige parem lask on tegemata jäänud lask

Paranda oma laskeoskusi!

Võru linn matkiti sõjatandriks

Kevad on tormiline ka kaitseliitlasele

Test. Igal maskeerimisvahendil on omad plussid. Ja omad puudused

Kõik läheb roheliseks, ka kaitseliitlased

Allar Vaet — õnnelik kaitseliitlasest kulturist

Kaitsevägi alustas ohvitseride-juristide koolitust

Tulevik on siin: mehitamata õhusõidukite areng Eestis

Teel impeeriumi poole: Jaapani-Hiina sõda 1894—1895

Kes pihta saab, see maha jääb?

Soome armee snaiprikoolitusest

Üks lugu, kaks versiooni

Üks Pika tänava maja

Sisukord

NR 4/2013 (120/566) UURING NÄITAB, ET ME OLEME KAITSELIIDU ÜLE UHKED

KAITSE

KODU! NR 4/2013 (120/566)

KAITSELIIDU AJAKIRI

EESTI OMA DROONID

JURIST SELGITAB: B: LAPSED, RELVAD D JA KAITSELIIT

VALGAMAAL JUHENDAB NOORI LASKESPORTLASI KAHEKORDNE EUROOPA MEISTER AILI POPP

KAANEFOTO: KRISTJAN PRII

NAISKODUKAITSE

Naiskodukaitsjad vallutavad öised Rakvere tänavad

NOORTEORGANISATSIOONID

Eesti riigikaitseõpetajad käisid Soomes gümnasistide riigikaitselaagris

67 68 72

Väle jänes ehk kuni kaheksa tundi seiklust Kunda poisid tõid Viru Pistriku karika Virusse tagasi Noorkotkaste baaskoolitus saab õige hoo

48 Kaitse Kodu! 4/2013

Peatoimetaja veerg

Ei viska püssi nurka!

õni nädal tagasi murdis ameeriklaste südameid traagiline lugu nelja-aastasest Kentucky poisist, kes laskis oma isikliku, sarja „My First Riﬂe“ lastesuuruses vintpüssiga maha väikese õe. Ema oli kodus, aga hetkeks toast väljunud, lapse püss seisis toanurgas. Vanemad ei olnud märganud, et üks padrun oli viimasest märgilaskmisest relva jäänud. Neli kuud varem väitis New York Times juhtkirjas, et teistes riikides on relvaseadused rangemad ja sellest on kasu. Suurbritannias, Austraalias ja Jaapanis karmistati relvade kättesaadavust puudutavaid reegleid pärast traagilisi massimõrvu ja kuulisurmasid ongi seal palju-palju vähem kui Ameerika Ühendriikides: BBC ülevaate „Guns in Numbers“ („Relvad numbrites“) järgi tapetakse Ühendriikides kuuli läbi 3,2 inimest sajast tuhandest, Jaapanis mitte ühtki, Inglismaal ja Walesis 0,1. Üsna eeskujulikku statistilist keskmist 0,1 näitab ka Norra, kus relvaregulatsioonid on karmid ja relva ei kanna isegi suurem jagu politseinikest. Seal vallandas massimõrv hoopis vastupidiste argumentide laine: need, kes on valmis seadust rikkuma ja sooritama mõrva, ei hooli rangetest relvaseadustest ega sellest, kas relv on saadud seaduslikult või mitte, vahendas uudisteportaal PBS Newshour Charles C. W. Cooke’i sõnu. Ja avalikkus küsib: kas relvastatud tsiviilisikud (või politseinikud) saanuks peatada Norra väikesaarel märatsenud massimõrvari kiiremini ja päästa kümneid elusid? Mõtteainet, kuivõrd peaksid relvad olema (ja on) Kaitseliidus kättesaadavad noorliikmetele, antakse selles ajakirjanumbriski. Ühelt poolt seab seadus reeglid, mis noori kaitsevad, teisalt seab Kaitseliidu olemus vajaduse relvadega ümberkäimist õpetada ja harjutada. Arusaam, et valgus on etem pimedusest, hakkas levima juba 18. sajandil ja ma ei usu, et sellest põhimõttest on põhjust loobuda nüüdki. Maailmas, kus on juba tulistatud välja kuul relvast, mis pandi kokku 3D-printeriga prinditud osadest, ei saa loota, et noored relvadega kunagi kokku ei puutu. Tolle 3D-printerist tulnud relva joonisedki ripuvad internetis. Küll aga saab noortele õpetada, et relva koht ei ole toanurgas ning pärast laskeharjutust tuleb seda kontrollida ja sooritada ohutus suunas kontroll-lask. Relv ei ole mänguasi, mida võib selleks, et lahe vend olla, kaasas kanda. Õnneks võime kindlad olla, et vähemalt Kaitseliidu noored seda teavad, sest relvaõpe on osa (noor) liikme ettevalmistusest.

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Kaitseliit

Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Naiskodukaitse

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi Makett ja küljendus: Matis Karu Vabatahtlik fototoimetaja: Kristjan Prii

Kaitse Kodu! internetis kaitsekodu.kaitseliit.ee www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida maleva personalispetsialisti juures Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta.

Noored Kotkad

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Kodutütred

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 Kaastööde saatmise tähtajad: 27. mai (3. juuni), 15. juuli, 26. august, 14. oktoober

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! 4/2013

JUHAN AUS Kaitseliidu Kool

JUHAN AUS

Kaitseliidu Kool toetas 8. ja 9. aprillil Alu mõisas järjekordselt kaitseväe Vahipataljoni nooremallohvitseride kursuse juhtimismooduli läbiviimist. Seal osales ligi 60 kursuslast. Osalejad tegid tööd selle nimel, et mõista ennast juhina, kasutada grupi koostööst tekkivaid võimalusi ülesannete täitmisel ning arendada vilumust tagasiside andmises, juhtimisfunktsioonide kasutamises, otstarbekohase informatsiooni edastamises ja meeskonna kaasamises juhtimisse. Kursuseülemana kiidan õppurite motiveeritust ja tahet, ent arenguruumi on veel distsiplineeritud hoiaku treenimisel, sest vajakajäämised selles pärsivad initsiatiivi ja otsustusjulgust.

Uudised

Alus koolitati Vahipataljoni nooremallohvitsere

Viimase kahe aastaga on Kaitseliidu Kool korraldanud koos Vahipataljoniga õpet kolmel korral. Kokku on saanud nendel koolitust peaaegu 200 tulevast allohvitseri. Õpetajatena on kaasa löönud nii vabatahtlikke kui ka teenistuses osalevaid kaitseliitlasi.

VALLO KRUUSER

Lisaks nooremallohvitseride juhtimismoodulile on Kaitseliidu Kool toetanud Vahipataljoni teenistujate juhtimisalast täiendõpet kolmel seminaril. Kooli kursustel on 2009. aastast saadik osalenud ka Viru pataljoni, Staabi- ja Sidepataljoni, Luurepataljoni, Kaitseväe Logistikakeskuse, Ämari Lennubaasi, Mereväebaasi, kaitseväe peastaabi ja kaitseringkondade teenistujaid.

Kalender 13. mai

2003. aastal algas Eesti kaitseväe esimene suurõppus Kevadtorm

Kaitseliidu ülem käis Rootsis suurõppusel

14. mai

2008. aastal kirjutati Brüsselis alla NATO kooperatiivse küberkaitsekeskuse asutamise otsusele

15. mai

1997. aastal loodi Ämari Lennubaas

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja Kaitseliidu infohaldusjuht staabiveebel Viljar Hallik osalesid 16.—26. aprillini Rootsis suurõppusel Combined Joint Staff Exercise 2013 (CJSE13), mis keskendus ÜRO põhikirja VII artikli alusel rahvusvahelise operatsioonina läbiviidavale intensiivsele sõjapidamisele.

20. mai

1920. aasta 2. nelipühal asutati Võru Lahingukool

21. mai

2006. aastal siirdus esimene Eesti jalaväeüksus ESTCOY-2 rahuoperatsioonile Afganistanis

22. mai

1992. aastal taasasutati Viru pataljon ja Õhutõrjepataljon

Brigaadikindral Meelis Kiili alustas õppust maaväekomponendi ülema asetäitja ametikohal ja staabiveebel Viljar Hallik 19. mehhaniseeritud jalaväebrigaadi infohaldusohvitseri abina. Õppuse neljandal päeval võttis kindral Kiili üle maaväekomponendi ülema kohustused ja staabiveebel Hallik määrati oma brigaadi infohaldusjuhi ametikohale. „Selline asjade käik näitab selgelt, et Eestit peetakse võrdväärseks partneriks“, kommenteeris kindral Kiili. „Mul on hea meel, et sain oma kutseoskusi testida ja arendada, leian, et iga ohvitser peab osalema õppustel ja ennast pidevalt täiendama. Väikese ja piiratud ressursiga riigil on vajalik luua juhtimismehhanism, mis tagab vastasest efektiivsema ja täpsema otsustamisprotsessi.“ Kokku oli õppusel CJSE13 umbes 1400 osalejat 24 riigist. Õppuse ühendstaap ja maaväekomponendi staap asusid Enkjöpingis, mereväekomponendi staap Karlskronas ja õhuväekomponendi staap Uppsalas. Eestist osalesid õppusel lisaks Kaitseliidu esindajatele ka Balti Kaitsekolledžis ning Soome ja Rootsi sõjakoolides õppivad ohvitserid.

Kaitse Kodu! 4/2013

2004. aastal taasasutati Kaitseväe Logistikakeskus 23. mai

1917. aastal asutati Soomes Lappeenrantas Eesti Sõjaväelaste Liit

24. mai

1919. aastal algas Eesti vägede pealetung Põhja-Läti vabastamiseks

25. mai

1919. aastal vallutasid Eesti väed Pihkva

4. juuni

Eesti lipu päev 1919. aastal vallutasid Eesti väed Jekabpilsi ja kohtusid Poola vägedega

5. juuni

1919. aastal algas sõda Landeswehriga

12. juuni

1998. aastal asutati Balti Kaitsekolledž

14. juuni

1941. aasta suurküüditamine

17. juuni

1940. aastal okupeeris Punaarmee Eesti

Uudised KAITSEVÄGI

Kaitseliitlane tuli maadlemises kaitseväe meistriks

Scoutsrännakuga mälestati võitluskaaslasi Scoutspataljoni taasloomise 12. aastapäeva puhul 4. aprillil Pakri poolsaarel korraldatud Scoutsrännakust võttis osa üle 1300 inimese. Sõjalis-sportliku rännaku võitis kaitseväelaste ning relva ja vormiga võistlejate arvestuses Steven Rehelem politsei- ja piirivalveametist ajaga 3:02, teiseks tuli ajaga 3:05 Toomas Loho kriminaalpolitseist ja kolmandaks ajaga 3:17 Jüri Linde Kaitseliidu Saaremaa malevast. Teises klassis võitis Silver Eensaar, teisele kohale tuli Armo Hiie ja kolmandale Erik Aibast. „Tänavuse Scoutsrännakuga mälestasime ka kõiki oma võitluskaaslasi, kes on jäänud lahinguväljale või jätnud sinna oma tervise. Samuti pühendasime tänavuse rännaku sel nädalal reservi arvatud vanemseersant Vahur Lichtile, kes on esimene piirvanuse tõttu reservi arvatud skaut,“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus.

Märtsi lõpul Tapal peetud kaitseväe meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses saavutas Tallinna maleva kaitseliitlane Martin Plaser kehakaalus kuni 96 kilogrammi esikoha, edestades kümneid konkurente. Meistrivõistlused võitis Suurtükiväepataljoni võistkond. Tallinna maleva võistkond, kuhu kuulus ka Plaser, sai Kaitseliidu parimana üldkokkuvõttes kaheksanda koha.

Sõduriproov 2013 Sakala maleva lahingupaaridele mõeldud sõjalis-sportlik võistlus Sõduriproov 2013 korraldati 27. ja 28. aprillil. Rajale läks 12 kaheliikmelist meeskonda, ﬁnišisse jõudis aga ainult neli, neistki mõni üheliikmelisena. Võistluse võitsid nooremseersant Lennart Komp ja reamees Marek Soop malevlaste Toomas Värva ja Janno Mäeotsa ning seersant Raimo Lusti ees.

ALUTAGUSE MALEV

Kindral Tõnissoni rännakjooks Jõhvis ja selle ümbruses korraldati 20. aprillil üheksas kindral Tõnissoni jooks. Registreerunud oli 185 osalejat, neist 86 meest ja naist militaarrännakule ning 99 rahvajooksule. Võistluspäeva avas kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kes asetas kindral Tõnissoni ausamba jalamile kõikide kaitseväelaste, kaitseliitlaste ja spordivõistlusest osavõtjate nimel pärja. Tseremoonial viibis ja külastas hiljem ka Alutaguse maleva staapi kindral Tõnissoni eakas poeg Leo Tõnisson koos sugulastega. Jooksu aumärgi pälvisid tänavu naistest Erika Salla ja meestest Indrek Roos. Nemad saavutasid jooksuvõidu juba kolmandat korda.

Valgel Laeval võidutsesid Lääne-Eesti võistkonnad

Võistlejate oskusi ja teadmisi kontrolliti mõlemal rajal, kuid punase valinud võistlejatel olid kavas ka relvakäsitsemine ja granaadivise, mida rohelisel rajal polnud. Võistlesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad üle Eesti.

URMAS LAURI

Lääne maleva korraldatud sõjalis-sportlikul võistlusel Valge Laev 6. ja 7. aprillil tegid peaaegu puhta töö Pärnumaa ja Lääne maleva võistkonnad, vaid noorte kategoorias noppisid esikoha pealinlased. Võistlusest võttis osa 51 neljaliikmelist võistkonda, nendest 18 nn punasel ja 33 rohelisel rajal. Punane rada pikkusega ca 23 km oli mõeldud vastupidavamatele ja roheline pikkusega ca 13 km oma vastupidavuses pisut kahtlevatele võistlejatele. Lõpuni ei jõudnud vaid kaks punase raja valinud võistkonda.

Kaitse Kodu! 4/2013

Uudised

Kaitsevägi ja kaitsetööstuse liit sõlmisid koostööleppe

Kindral Terrase sõnul on üheks kaitseväe ja ettevõtete koostöö eesmärgiks viimaste rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine, mis pikas perspektiivis aitab arendada kaitsetööstust tervikuna ja loob uusi töökohti. „Täna pole Eesti ega ka suurriigid võimelised käigus hoidma riiklikku sõjatööstust,“ ütles kindral Terras. „Rahvusliku kaitsetööstuse areng on võimalik vaid kaitseväe ja ettevõtete tihedas koostöös.“ Kaitseväe juhataja sõnul koondab kaitsetööstuse liit riigi kaitsevaldkonna tööstuslikku ja intellektuaalset potentsiaali. „Kaitsevägi on valmis jagama välisoperatsioonidelt saadud kogemusi ka nende valdkondade ja toodete arendamiseks, mida meil hetkel endal vaja ei lähe,“ lisas ta, tuues välja vajaduse teha koostööd lisaks ettevõtetele ka ülikoolide ja arenduskeskustega välisturgudel konkurentsivõimelise toodangu loomiseks.

KAITSEVÄGI

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhatuse esimees Taavi Veskimägi kirjutasid aprilli algul alla koostöömemorandumile, mis on aluseks edasistele koostööprojektidele. Memorandum toetub veebruaris kinnitatud kaitsetööstuspoliitika tegevussuundadele aastateks 2013—2022 ning sätestab Eesti kaitsevõime tugevdamiseks ja kaitsemajanduse arenguks ette võetavad koostöömeetmed.

MTÜ Eesti Kaitsetööstuse Liit on asutatud 2009. aastal ja selle liikmeskonda kuulub ligi 90 ettevõtet erinevatest majandussektoritest. Suurimateks valdkondadeks on liidus laeva- ja masinaehitus, metallitööstus, infotehnoloogia ja side.

Küberkaitseliitlased olid rahvusvahelisel õppusel edukad Kaks päeva väldanud ja 25. aprillil lõppenud õppusel Locked Shield 2013 tunnustati kõrgelt Kaitseliidu küberkaitseüksuse panust. Õppusel osales peale eestlaste veel üheksa meeskonda (Soome, Leedu, Saksamaa, Holland, Itaalia, Poola, Hispaania, Slovakkia ja NATO). Küberkaitseliit osales Locked Shieldil teist korda ning sai õppuste korraldajatelt vaid kiidusõnu: „Kaitseliidu küberkaitseüksuse panus meie õppusele on märkimisväärne ja meil on hea meel, et üksus meid juba teist aastat õppuse korraldamisel toetab,“ sõnas NATO küberkaitsekoostöö keskuse direktor kolonel Artur Suzik. „Head koostööpartnerid on küberkaitse puhul erakordselt olulised ja võin täie kindlusega öelda, et küberkaitseüksus on keskusele võimekas ja pühendunud partner.“ Locked Shieldi iseloomustas tänavu väga kõva tase ja meeskondade kõrge valmidusaste: „Võrreldes 2008. aastaga, kui korraldasime esimese sellise harjutuse, on asi märgatavalt arenenud ja meeskondade järjest kõrgem tase näitab, et õppused täidavad eesmärki,“ märkis kolonel Suzik. Küberõppuse korraldas NATO küberkaitsekoostöö keskus koos Soome kaitseväe, Eesti kaitseväe, Kaitseliidu küberkaitseüksuse ja riigi infosüsteemide ametiga. Tehnilist tuge pakkusid Cisco, Clariﬁed Networks, Clariﬁed Security ja Bytelife.

Kaitse Kodu! 4/2013

Kaitseliidu orkestrid esinesid Turniiril väärikalt Tallinnas 6. aprillil Eesti Puhkpillimuusika Ühingu korraldatud puhkpilliorkestrite konkursil Turniir said pärjatud kõik kolm osalenud Kaitseliidu orkestrit. Parima tulemuse saavutas B-kategoorias (väiksemad kontsertorkestrid) üles astunud Tallinna maleva orkester (dirigent Kalev Kütaru), mille pillimeeste individuaalseid oskusi hästi väljatoovatest karakterpaladest koosneva kava hindas rahvusvaheliste kogemustega žürii ERIK REINHOLD esindajatega Lätist ja Leedust kulddiplomi vääriliseks. See tagas kindla võidu B-kategoorias. A-kategoorias (suuremad kontsertorkestrid) võistlesid orkester Saxon, mille tuumiku moodustavad Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkestrandid, ning Kaitseliidu ühendorkester, mille töös lisaks ülalnimetatud orkestrite pillimeestele löövad kaasa Jõgeva maleva orkestri liikmed. Pärnakad Tanel Villandi dirigeerimisel olid ette valmistanud kava, milles põhirõhk ﬁlmimuusikal. Seda musitseerimist peeti hõbediplomi vääriliseks (alagrupis kolmas koht). Hõbediplomi pälvis ka ühendorkester (dirigent Mati Põdra), mille kunstiline eesmärk oli tutvustada sümfoonilist puhkpillimuusikat võimalikult ajastuüleselt. Puhkpillimuusika on Kaitseliidu juurde kuulunud organisatsiooni loomisest saadik. Orkestriteenistuse kõrghetk oli aastal 1938, kui suviseks võidupüha paraadiks panid oma rivistuse välja 15 maleva orkestrid. Eesti Puhkpillimuusika Ühing korraldab puhkpilliorkestrite konkurssi Turniir 2006. aastast.

Uudised

„Tean tulest“ tutvustas politseimaja lasketiiru ANNELI LEHT Kadrina rühma kodutütred ja noorkotkad külastasid 26. märtsil taas Rakvere Päästekomandot. Seekordset külastuskäiku võimaldas projekt „Tean tulest“. Meid võttis vastu Rakvere Päästekomando pealik Argo Pällo. Komandos viidi noored õppeklassi, kus räägiti tulest ning sellest, kuidas vältida tulekahjusid ja käituda elava tulega, miks tekivad tulekahjud jpm. Näidati suitsuandureid, vinguandurit ja päästjate varustusse kuuluvat termokaamerat. See viimane tekitas palju elevust. Seejärel läksime päästeautode juurde, kus Argo Pällo näitas nendel olevat varustust. Soovijad said ka autodes sees uudistamas käia. Kui autod vaadatud, mindi lasketiiru. Seal ootas meid tuntud laskesportlane Aleksei Osokin. Kõikidele jagati kõrvaklapid. Kõik soovijad said harjutada 10 meetri pealt kätt ja silma politsei tabelrelvastuses olevatest Glocki ja Makarovi püstolitest. Parimaid ootas üllatus. Osokin juhendas ja õpetas kõiki, kes võtsid julguse kokku ja tegid püstolist mõne lasu. Tegime ka väikese rühmasisese võistluse. Seekord said poisid tüdrukutelt pähe. Püstolist PM laskmise võitis Meriliis Ojala 48 punktiga ja Glockiga tegi kõige täpsemad lasud Merily Aidama, kes kogus 43 punkti, vaatamata sellele, et see oli talle üldse esimene kord relvast lasta. Mälestuseks said võitjad Ida politseiprefektuuri logoga pastapliiatsi.

RIINU URBAN

Täname Argo Pällot, Aleksei Osokinit, bussijuht Toomas Tingast ja Kadrina vallavalitsust.

Parim ennetusprojekt oli „Katkised aknad“ Lõuna prefektuuri ennetusprojekti „Katkised aknad“ käigus selgitati välja Sangaste, Õru ja Tõlliste vallas asuvad ohtlikud rajatised ja katmata augud selleks, et vähendada nendega kaasnevaid õnnetusi ja suurendada elanikkonna turvatunnet. Ettevõtmine pälvis üleriiklikku tähelepanu ning politsei- ja piirivalveameti läinud aasta parima ennetusprojekti tunnustuse. 15. aprillil tänas Lõuna politseiprefektuur projektis osalejaid, kes andsid oma panuse kogukonna turvalisuse parandamiseks. Projekt viidi läbi Kaitseliidu Valgamaa maleva noorkotkaste, kodutütarde, Valga politseijaoskonna, Valga maavalitsuse, ajalehe Valgamaalane ning Õru, Tõlliste ja Sangaste vallavalitsuse koostöös. Kaitseliidu Valgamaa maleva noorteinstruktori Jaanika Nikluse sõnul jätsid nähtud kurvad hooned, katmata kaevud ja muud ohtlikud kohad projektis osalejate hinge ja mälestustesse jälje, mis paneb selliseid olukordi nägema ja nendest tulenevat ohtu tunnetama.

Rävala malevkond õppis linnalahingut RIINU URBAN, reamees Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkond

Aprillikuu eelviimasel nädalavahetusel kogunesid 42 Rävala malevkonna kaitseliitlast ja üks naiskodukaitsja Jägala linnakusse linnalahingu õppepäevale. Linnasõjatarkusi aitasid Rävala kaitseliitlastel omandada Tallinna maleva ning sõjaväepolitsei kogenud ja asjalikud instruktorid. Sõjaväepolitseist olid linnalahingutarkusi jagama tulnud oma ala spetsialistid Viktor Ivanov ja Karl Mõttus. Mõlemad mehed on teeninud ka Afganistanis. Kaitseliidu Tallinna malevast oli instruktoriks Jürgen Lutsoja. Õpe algas teooriatunniga klassiruumis, kus instruktorid selgitasid linnalahingu elemente ja taktikat. Seejärel jagati rühm kolmeks jaoks ning harjutati linnapatrulli hoonestatud alal ja hoonete lähedal liikumist. Pärastlõunal pandi võitlejad proovile: kolmel jaol tuli siseneda vastase kontrolli all olevatesse hoonetesse, kus nad pidid värskelt omandatud teadmiste toel reageerima vastase tulele siseruumides. Instruktorite sõnul said kõik jaod ülesandega hästi hakkama. Samas meenutati, et edu aluseks linnalahingus on järjepidev harjutamine. Pärast kirjeldatud ülesande täitmist asuti ootele ja valmistuti öiseks patrulliks, millele eelnes motoriseeritud rännak operatsioonialale Loksa linna. Üksuse ülesanne oli teostada oma vastutuspiirkonnas lahingupatrull eesmärgiga avastada vastased ja hävitada nende kogunemispunktid. Üldine olukord tundus esialgu rahulik, kuid siis saadi teada, et asulas võib liikuda vaenuliku riigiga kontaktis olevaid isikuid, kes on alustanud relvastatud ülestõusu ettevalmistamist. Isikute asukoha tuvastamisele järgnes nende kinnipidamise operatsioon. Õnnestunud rünnaku järel siirduti Jägalasse lõpurivistusele.

Kaitse Kodu! 4/2013

Uudised Jüripäeval tähistati veteranipäeva

Lõuna politseiprefektuur sõlmis koostööleppeid Kaitseliidu malevatega SAKALAS ÜHISETTEVÕTMISED JA SISEJULGEOLEK Viljandimaa Omavalitsuste Liidu 26. märtsil Vana-Võidus korraldatud maakonna omavalitsuste ja riigiasutuste juhtide nõupidamisel, kus arutati koos politseijuhtidega piirkonna korrakaitse olukorda, kirjutasid Lõuna prefektuuri prefekt politseikolonelleitnant Tarmo Kohv ja Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler alla Viljandi politseijaoskonna ja Sakala maleva koostööleppele 2013. aastaks. Koostöölepe näeb ette ühiseid avalikke ettevõtmisi, nagu maakaitsepäeva korraldamine, ning Naiskodukaitse ja Eesti Politsei Naisühenduse koostööd. Avaliku korra paremaks tagamiseks korraldatakse abipolitseinike värbamist ja väljaõpet ning kaasatakse kaitseliitlastest abipolitseinikke avaliku korra ja liiklusturvalisuse tagamisse. Lisaks osutab Sakala malev Lõuna prefektuurile abi kadunud inimeste otsingutel maastikul ja Viljandi politseijaoskonnale tuge eriolukordade likvideerimisel. Lepiti ka kokku, et tänavu korraldatakse ühine sisejulgeolekuõppus. Koostööd kajastatakse ajalehtedes Sakala ja Oma Maa ning Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu!.

VALGAMAAL ESIKOHAL SPORT JA NOORTETÖÖ Lõuna politseiprefektuuri prefekt politseikolonelleitnant Tarmo Kohv ja Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik major Tõnis Org allkirjastasid 27. märtsil Otepääl Lõuna prefektuuri ja Kaitseliidu Valgamaa maleva koostööleppe 2013. aastaks, andis teada Kaitseliidu Valgamaa maleva teavituspealik Vello Jaska. Koostöös on juba korraldatud jõustruktuuride esitluspäev 24. veebruaril. 8. juunil on kavas osaleda Valga ja Valka linnade festivalil ning 23. juunil maakaitsepäeval Tõrvas. Jõustruktuuride laskevõistlustele panevad võistkonna välja nii Valga politseijaoskond kui ka Kaitseliidu Valgamaa malev. Jätkuvalt pannakse rõhku laste ja noorte kasvatamisele ning vaba aja otstarbekale sisustamisele. Neil võimaldatakse osaleda noorkotkaste ja kodutütarde suvepäevadel ning erinevates laagrites. Jätkub ka täiend- ja eriväljaõppe korraldamine abipolitseinikele ning kavandatakse ühiseid politseioperatsioone. Oluliseks peetakse ühiste tegemiste kajastamist ajakirjanduses.

Kaitse Kodu! 4/2013

Veteranipäeva üritused algasid juba mitu päeva varem. 20. aprillil avati Eesti Sõjamuuseumis välisoperatsioonide näitus ja korraldati veteranide laskevõistlus Männiku lasketiirus. 21. aprillil võeti Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute jumalateenistusel eestpalvesse veteranid ja nende lähedased ning mälestati langenuid. 23. aprilli lõuna ajal peeti Toris pühale Jüri pühitsetud Eesti sõjameeste mälestuskirikus jüripäeva jumalateenistus ning süüdati veteranide mälestustuli, mis lähetati langenud sõjameeste haudadele ja vabadusvõitlusega seotud paikadesse. Briti suursaadiku osalusel avati Eestis Vabadussõjas langenud Briti sõdurite mälestustahvel. Veteranipäeva keskseks ürituseks oli Veteranirock Tallinnas Vabaduse väljakul, kus astusid üles Singer Vinger, Ultima Thule ja Tõnis Mägi ning Terminaator.

Rakvere üksikkompaniist sai taas malevkond Kaitseliidu ülem kaotas oma 19. märts 2013 käskkirjaga Viru maleva struktuurist Rakvere üksikkompanii ja moodustas Rakvere malevkonna. Malevkonnapealikuks kinnitas Kaitseliidu ülem nooremleitnant Aavo Pekri. Kaitseliidu põhikirja kinnitamisega 2000. aasta jaanuaris nimetati alla 300 liikmega malevkonnad üksikkompaniideks. Käesoleva aasta alguseks oli Rakvere üksikkompanii allüksustes kokku üle 300 liikme. Üksikkompanii 28. veebruari üldkoosolek tegi Viru maleva pealikule kolonelleitnant Marek Laanistole ettepaneku nimetada üksikkompanii malevkonnaks. Üksikkompanii üldkoosoleku otsus ja malevapealiku taotlus olidki Kaitseliidu ülema otsuse taastada Rakvere malevkond aluseks.

VIRU MALEV

KAITSEVÄGI

Eestis tähistati tänavu 23. aprillil esimest korda veteranipäeva — missioonisõdurite ja teenistuses vigastada saanud Eesti sõjameeste päeva. Veteranipäeva eesmärk on tänada vapraid Eesti mehi ja naisi, kes on kodust kaugel taganud meie riigi julgeolekut, saanud vigastada teenistuses või sõjalisel väljaõppel, ning meeles pidada ka neid, kes on Eesti vabaduse eest andnud kõige kallima — oma elu.

Viru malevasse kuuluvad lisaks Rakvere malevkonnale Tapa ja Kadrina üksikkompanii. Malevas on kokku üle 600 kaitseliitlase.

Uuring

Vabatahtlike arvamus on oluline Ülevaade 2012. aasta vabatahtlike pealike rahulolu-uuringust HELLE JÜRNA Kaitseliidu peastaabi personaliosakonna spetsialist

ersonaliosakond viis 2010. aastal läbi esimese Kaitseliidu vabatahtlike pealike küsitluse, mille eesmärk oli uurida pealike organisatsioonile pühendumist, organisatsioonipõhist enesehinnangut ja erinevaid organisatsiooniga rahulolu aspekte. Uuringu tulemused näitasid, et vabatahtlikud pealikud tegutsevad suure missioonitundega, kuid samas ilmnes vähene rahulolu mitmete organisatsiooni toimemehhanismidega. Triin Tõnsingu ja Airi Toomingu koostatud 2010. aasta küsitluse aruandes tehti ettepanek parandada kommunikatsiooni ning toodi välja tõik, et uuringu järgi oli pealike rahulolu vähene organisatsioonist saadavate boonuste ning abatahtlikus võimalustega organisatorganisatsioosiooni arengusuundade osas kaasa rääkida. Nüüd, nis on liikmetemõni aasta hiljem on hea le eriti oluline tunda kordusuuringu tulemusi enda väärtust. varasematega võrrelda.

Vabatahtlike pealike küsitluse koostamise aluseks kasutati allkirjeldatud teooriate põhipunkte. Organisatsioonile pühendumine on näitaja, mis iseloomustab organisatsiooni liikmete valmisolekut sellega liituda, sinna jääda ning organisatsiooni eesmärkide nimel tegevusse panustada. T. R. Tyler (1999, tsit Boezeman & Ellemers 2007 järgi) on leidnud, et just organisatsioonile pühendumine, mis põhineb uhkusel ja lugupidamisel, suunab inimese vabatahtlikult sellega ühinema. Organisatsioonipõhine enesehinnang peegeldab, kuivõrd oluliseks, võimekaks ja väärtuslikuks inimene end organisatsioonile peab ja kas ta arvab end suutvat täita oma rolli organisatsioonis (Pierce et al. 1989). Vabatahtlikus organisatsioonis on liikmetele eriti oluline tunda enda väärtust. Erinevalt palgatööst ei sõltu inimese kuulumisest või mittekuulumisest vabatahtlikku organisatsiooni tema

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 10

materiaalne heaolu. Seega mõjutab tema panust organisatsiooni oluliselt just see, kuidas ja kui väärtuslikuna ta end seal tunneb. Rahulolu või rahulolematus organisatsiooniga väljendab inimese suhtumist ja näitab, kuivõrd talle sobivad organisatsiooni reeglid, tingimused, töökorraldus jne. Tööga rahulolu on muutuja, mis peegeldab, kuidas inimesed tunnevad end seoses tööga üldiselt ning töö erinevate aspektidega (Spector 2008).

Ainult natuke rahulolevam Esimene vabatahtlike pealike küsitlus viidi Kaitseliidus läbi 2010. aastal, ka siis mõõdeti uuringus pealike organisatsioonile pühendumist, organisatsioonipõhist enesehinnangut ja rahuolu või rahuolematust organisatsiooniga. Eelmise küsitluse tulemuste analüüsist lähtuvad tegevused olukorra parandamiseks kirjutati valdkonniti sisse Kaitseliidu ülema 2012. aasta aastakäsku. 2012. aasta küsimustik vastas peaaegu täielikult 2010. aasta omale, et tulemusi saaks võrrelda. Küsitluse eesmärk ei olnud kummalgi korral pelgalt arvamuse või meelsuse kompamine, vaid võimaluse piires vabatahtlike rahulolu suurendamine

ustaKommunikatsiooni tõh eliidu its Ka a luu miseks tuleb etada õp ja em ste postiloendisü i lis lga pa g nin vabatahtlikke lda ha ja a tam su meililiste ka sa ärk ad tav su ma. Täna ka Tartu mad pealikud MTÜde ja või e em ste sü Ülikooli arvuti susele ük all a om ’i ps GoogleGrou iseks. informatsiooni edastam entaar Küsitlusele antud komm

SILUETID: MICHAL ZACHARZEWSKI, SXC.HU

Kaitse Kodu! 4/2013

2010

Mul on organisatsioonis piisavalt arenguvõimalusi

2012

Kaitseliidu vabatahtlikud pealikud on oma tegevuses kompetentsed

Maleva instruktorid on oma töös kompetentsed

Mulle meeldivad minu organisatsioonikaaslased

Mulle on selged Kaitseliidu eesmärgid

Organisatsiooniliikmete omavaheline läbisaamine on hea

Tunnen, et saan kaasa rääkida organisatsiooni arengusuundade osas

4,80 4,60 4,40 4,20 4,00 3,80 3,60 3,40 3,20 3,00 2,80

Mind tunnustatakse piisavalt, arvestades minu panust organisatsiooni tegevusse

Minu koolitusvajadustega arvestatakse

Minu malevkonna/üksikkompanii juhatus saab oma ülesannetega hästi hakkama

Ma olen rahul boonustega, mis ma Kaitseliidust saan

Olen rahul kommunikatsiooniga Kaitseliidus

Ma tunnen uhkust, et kuulun Kaitseliitu

Kui mul on Kaitseliitu puudutavaid küsimusi, siis saan neile kergesti vastuse

ja fookuse seadmine just sinna, kuhu vabatahtlike arvamus selle seada soovib. Juba 2010. aasta küsitluse valim oli piisav, et vabatahtlike pealike arvamusest üldine ettekujutus saada. 2012. aasta uuringus osales veelgi rohkem pealikke: küsitlusele vastas 403 iga taseme vabatahtlikku pealikku, st 26% pealiku ametikohale paigutatutest. Seda on peaaegu saja pealiku võrra enam kui 2010. aastal. Vastanute keskmistest joonistub välja keskmine vabatahtlik pealik: vanuses 31–40 (36% vastanutest); vabatahtliku pealiku ametikohal tegutsenud kuni kaks aastat (51,1%); osaleb Kaitseliidu tegevuses keskmiselt kord kuus (35%); leiab, et peamine motivaator on soov midagi Kaitseliidu heaks ära teha; soovib võimalusel ka tulevikus panustada Kaitseliidu juhtimisse pealiku või mõne juhtimistasandi juhatuse liikmena. Kaitse Kodu! 4/2013

lähKaitseliit peaks rohkem st st, se tuma territoriaalsu loolt dla üksused, mis on kin llest se ja ud duse poolt piiritlet avad sa l, de ala lähtuvalt suletud st ala ud let su olla ja täita ainult . eid lähtuvaid ülesand entaar

Küsitlusele antud komm

Tõe huvides tuleb siiski märkida, et tegemist on vaid statistikaga. Tegelikkuses on iga kaitseliitlane jätkuvalt unikaalne, erineva tausta ja kogemusega ning just see asjaolu on Kaitseliidu suurimaks tugevuseks ja trumbiks. 11

Uurin Uuring

Kui vaadata, mida kõike peaks vabatahtlik juht oskama ja õppima ja tegema (et kõik oleks nagu päris), siis võiks rahulikult palgatöölt ära tulla, naisest lahutada ja pühendada ennast Kaitseliidule. Küsitlusele antud kommentaar

Küsitlusega uuriti pealike rahulolu erinevate Kaitseliidu toimimiseks oluliste valdkondadega. Rahulolu oli 2012. aastaks kahe aasta taguse ajaga võrreldes küll suurenenud, kuid mitte märkimisväärselt.

Statistiliselt olulist rahulolu õusoleku kasvu on märgata mõningasagenemine tes üksikküsimustes, mitmel väitega „Minu juhul saab oletada, mis koolitusvajadusi on rahulolu kasvule kaasa aidanud. Tõenäoliselt on arvestatakse“ on nõusoleku sagenemine väi- seotud koolitusplaatega „Minu koolitusvajadusi nidega, mida alates arvestatakse“ seotud koolitusplaanidega, mida alates 2010. aastast vaba2010. aastast vabatahtlikele tahtlikele pealikele pealikele koostatakse. See- koostatakse. tõttu on paranenud pealike informeeritus Kaitseliidus pakutavatest koolitusvõimalustest ning toimib nende karjääri ja arengu süsteemne planeerimine. Nõusoleku sagenemist väitega „Kaitseliidu vabatahtlikud pealikud on oma tegevuses kompetentsed“ on eeldatavasti mõjutanud asjaolu, et järjest rohkem

Numbrite tagaajamine — Kaitseliidus tuleks teha massiline väljaarvamine ehk 2/3 liikme d, me liik d rnu su test on a lihtsalt koorem. Või luu Kaitseliidu reserv, kuhu need mehed arvata. Küsitlusele antud kommentaar

pealike on läbinud vastavale ametikohale ettenähtud sõjalise tasemeõppe Kaitseliidu Koolis või kaitseväes. Ka on märgatavalt suurenenud ürituste osa, kus kaitseliitlased üksteist tegutsemas näevad (suurõppused, ühendharjutused, Kaitseliidu sõjalise tasemeõppe kursuste lõppharjutused jne). Sagedasema nõusoleku väitega „Tunnen, et saan kaasa rääkida organisatsiooni arengusuundade osas“ on arvatavasti põhjustanud see, et vahepeal on peetud aktiivseid arutelusid Kaitseliidu seaduse ja kodukorra teemal.

Tulevik Kahtlemata huvitab nii vastanuid kui ka kõiki teisi Kaitseliidu hea käekäigu pärast muretsejaid, mis saab küsitluses selgunud kitsaskohtadest edasi. Siinkohal annavad hindamatut tagasisidet just vabas vormis kirja pandud kommentaarid. Tore on märkida, et neid oli 2012. aastal arvukamalt kui eelmises küsitluses. Kõik need on edastatud Kaitseliidu ülemale. Läbivate teemadena saab välja tuua all-loetletud. Kaitseliidu eesmärgid ja organisatsiooni struktuur vajavad korrastamist. See tegevus on tänaseks aktuaalne ning muudatusi tingib ja soosib ka seadusandlus: 1. aprillil kehtima hakanud Kaitseliidu seadus ja jaanuaris valitsuses heaks kiidetud riigikaitse arengukava aastateks 2013–2022. Aktiivseid liikmeid on vähe ja olemasolevatel kaob motivatsioon. Uues Kaitseliidu seaduses on loetletud liikmete kohustused ja õigused, mida omakorda täiendatakse peagi valmivas kodukorras. Kui kohustusi ei täideta, on allüksuse juhatusel õigus liige Kaitseliidust välja arvata. Seega jäävad tegutsema need, kes saavad ja tahavad panustada riigikaitse arengusse. Kommunikatsiooni parandamise vajadust ja piisava hulga adekvaatse info puudumist rõhutati ka 2012. aastal sageli. Siinkohal soovitan igaühel olla aktiivsem teabe otsimisel ja julgem muresid valju häälega välja ütlema. Mitmel korral mainiti, et puudub teave Kaitseliidu Koolis korraldatavate kursuste kohta. Samas on Kaitseliidu kodulehel (www.kaitseliit. ee) koolituste kalender (Kaitseliit  Kaitseliidu Kool  Kalender). Siinjuures tuleb rõhutada, et kursustele registreerimine käib jätkuvalt maleva kaudu. Infot maleva eesmärkidest, ülesannetest, aastakäsust jms saab malevapealikult või oma allüksuse pealikult. Kehv varustatus ja ajakohase varustuse puudumine. Tagalakeskuse andmetel on malevatele varustust jagatud sel määral, et iga kaitseliitlane saaks ennast metsas õppusel hästi tunda. Arvestuse kohaselt peaks igal kaitseliitlasel olema üks laigulise vormi komplekt. Kaitseliitlaste varustussoovid koondab Kaitse Kodu! 4/2013

Uuring

Kui tihti osalevad pealikud Kaitseliidu töös?

Miks tegutsetakse vabatahtliku pealikuna? 250

Pole osalenud viimase aasta jooksul ühelgi üritusel

4% 1—3 korda aastas

16%

234 200 164

150

Vähemalt 2—3 korda kuus

100 83

Polnud põhjust ettepanekust keelduda

Muu

25%

0 Soov midagi Kaitseliidu heaks ära teha

1—2 korda kvartaliks

20%

Keskmiselt 1 kord kuus

Eneseteostusvõimalus

35%

Uuring leidis selge seose aktiivsuse ja organisatsiooniga rahulolu vahel: mida rahulolevam on pealik, seda aktiivsem ta on (ja vastupidi). Üldiselt olid organisatsiooniga rahulolu näitajad 2012. aastaks võrreldes kahe aasta taguste tulemustega pisut paranenud

Kõige olulisemaks põhjuseks vabatahtliku pealikuna tegutsemiseks peetakse soovi midagi Kaitseliidu heaks ära teha ning võimalust eneseteostuseks. Võrreldes 2010. aastaga oli 2012. aastaks vähenenud nende hulk, kes vastasid, et ettepanekust, mis tehti, polnud põhjust keelduda

malev, kust need edastatakse peastaapi. Individuaalvarustuse põhjendatud taotlused on siiani täidetud. Igal aastal uut vormi ei väljastata, kuid kui vorm on kulunud või katki, agedasema nõussiis antakse vana oleku väitega vastu uus. Mitmes „Tunnen, et saan kommentaaris maikaasa rääkida organiniti, et puuduvad õiget numbrit saapad. satsiooni arengusuunTagalakeskus kinni- dade osas“ on arvatatab, et laos on saapaid vasti põhjustanud see, suurustes 36–50, nii et vahepeal on peetud et ka sellele probleemile saab lahenduse, aktiivseid arutelusid kui pöörduda male- Kaitseliidu seaduse ja vasse. kodukorra teemal. Väljaõppe kehv tase. Instruktorite väljaõppetaseme ühtlustamiseks käivad malevate instruktorid Kaitseliidu Koolis instruktorikursustel ja teistel palgalisele koosseisule mõeldud koolitustel. Samuti on malevad kasutanud väljaõppe läbiviimiseks kaitseväe instruktoreid.

Et võrrelda Kaitseliidu liikmete rahulolu ja hinnangute muutusi Kaitseliidu tegevusele, tuleks samalaadset küsitlust läbi viia ka edaspidi paariaastase intervalliga. Küsitluse järel tuleb ettepanekud korralikult välja tuua, neist lähtuvalt teha järeldusi ja rakendada meetmeid olukorra parendamiseks. Oluline on, et ka küsitlusele vastajate hulk kasvaks, sest mida rohkem on arvamusi ja ettepanekuid, seda adekvaatsem on tekkiv pilt Kaitseliidule olulistest teemadest vabatahtliku pilgu läbi. Kaitse Kodu! 4/2013

Nii suures organisatsioonis, nagu seda on Kaitseliit, võtab muudatuste rakendamine ja mõju palju aega. See ei saa olla põhjus oma arvamuse väljaütlemata jätmiseks, sest ka väiksed sammud annavad lõpuks kokku veidi suurema. Uuringu tulemusi on tutvustatud malevapealikele ja saadetud malevatesse arutelu tekitamiseks ning need on kättesaadavad Kaitseliidu kodulehel aadressil: Kaitseliit  Uuringud  Vabatahtlike pealike küsitlus 2012.

Kasutatud kirjandus Boezeman, E. J. & Ellemers, N. 2007. Volunteering for Charity: Pride, Respect, and the Commitment of Volunteers. Journal of Applied Psychology 92, lk 771—785. Pierce, J. L. & Gardner, D. G. & Cummings, L. L. & Dunham, R. B. 1989. Organization-based Self-esteem: Construct Deﬁnition, Measurement, and Validation. Academy of Management Journal 32, lk 622—648. Spector, P. E. 2008. Industrial and Organizational Psychology: Research and Practice. Hoboken (New Jersey): Wiley.

idas Sooviksin koolitust, ku rühma, juhtida ja motiveerida juba millel puudub varustus s aasvii aastaid, nt järgmised alase eri tat (ja ilmselt samuti ära s varustuseta). See kuluk laue nii endale positiivse ed lt se musena kui aitaks ilm ku ka alustanud meeste us taastada. entaar Küsitlusele antud komm

Põhiteema Noorliikmetele on laskeharjutused lubatud vaid instruktori järelevalve all, pildil lasevad noored spordipüssi Rootsi Kodukaitse mitmevõistlusel

Lapsed, relvad ja Kaitseliit Uue Kaitseliidu seaduse sätted on ühtlustatud relvaseadusega ja noorliikmetele alates 12. eluaastast võib nüüd anda kasutada Kaitseliidu relva. Kuid sellega ei ole öeldud veel kõik, mis puudutab lapsi, relvi ja Kaitseliitu.

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 14

LEA VAINULT Kaitseliidu peastaabi üldosakonna juhataja

aitseliidu uus seadus sidus organisatsiooni ühtseks tervikuks. Lapsed ja naised said täieõiguslikeks Kaitseliidu liikmeteks, Noored Kotkad, Kodutütred ning Naiskodukaitse võrdselt malevatega Kaitseliidu struktuuriüksusteks. 1999. aastal jõustunud Kaitseliidu seadus ütles, et Kaitseliidu peastaap ja malevad on eraldiseisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde kohta oli seal kirjas vaid see, et tegemist on eriorganisatsioonidega. Mis täpselt on „eriorganisatsioon“, kas eraldi organisatsioon Kaitseliidu sees, iseseisev juriidiline isik või Kaitseliidu struktuuriüksus, jäi selgusetuks. Vastust ei tulnud ka teistest seadusKaitse Kodu! 4/2013

Teine suur muudatus, mille uus seadus tõi, on asjaolu, et noored alates 12. eluaastast võivad tegevliikme vahetu järelevalve all kasutada Kaitseliidu relva.

HANNES REINOMÄGI Viru malev

Meie elu on pidevas muutumises. Pidevalt täiustatakse ka seadusandlust, mille järgi elame. Kindlasti on aga säilinud meie siht elada vabas demokraatlikus ühiskonnas koos teiste samasuguseid põhimõtteid järgivate riikidega.

Eelmine Kaitseliidu seadus sätestas, et riigi poolt Kaitseliidule antud, Kaitseliidu enda soetatud ja kaitseliitlase isiklikud relvad tuleb kanda Kaitseliidu relvaregistrisse, mis on osa sõjaväerelvade riiklikust registrist. Kõik nimetatud relvad on sõjaväerelvad ja neile ei kohaldunud relvaseaduse regulatsioon, mis lubab relvaluba omaval lapsevanemal või laskeinstruktoril omal vastutusel ja vahetu järelevalve all anda lasketiirus vähemalt 12-aastasele lapsele kasutada isiklikku tulirelva ja selle laskemoona.

Selle tulemusena on täiustunud ka Kaitseliidu kui kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutseva vabatahtliku, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdava ja sõjaväeliste harjutustega tegeleva riigikaitseorganisatsiooni tegevust reguleeriv Kaitseliidu seadus. Kaitseliidu eesmärgiks oli, on ja jääb suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidu struktuuriüksuste hulka kuuluvad nüüd ka noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Vabatahtlik skautlik poisteorganisatsioon Noored Kotkad on põhikirjaliselt seadnud oma tegevuse eesmärkideks kasvatada noori isamaalises vaimus vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks.

Uue seaduse loomisel leiti, et eeltoodud piirang ei ole Kaitseliidus otstarbekas, see tähendab, et väljaspool organisatsiooni on lastel relva kasutamiseks suuremad õigused kui organisatsioonisiseselt, kus relva kasutamiseks tuli oodata täisealiseks saamist. Seega on Kaitseliidu seaduse sätteid ühtlustatud relvaseadusega aitseliidu ja noorliikmetele alates 12. eluaastast võib anda seadus kasutada Kaitseliidu relva. keelab Siinjuures tuleb meeles noorliikmetele pidada, et relva kasutamine on erinev relva käit- sõjaväelise väljalemisest (sh kandmisest). õppe andmise ja Kandmiseks loetakse relva laste kaitseväe kaasaskandmist väljas- korraldatavatele pool hoiukohta (sh kodus õppekogunemishoidmist), kasutamise all eelkõige relva laenutamist tele kaasamise. tema hoiukohas (nt tiirus) ja kohapeal õppetöö või väljaõppe eesmärgil kasutamist. Lapse puhul tuleb relva lasketiirust väljaviimist käsitleda kandmisena, mis on keelatud. Relva kandmiseks loa saamiseks peab noor saama 18-aastaseks ja vastama muudele relvaseaduses toodud tingimustele.

Lisaks isikuomadustele ja meelsusele luuakse võimalus noorte kehaliste võimete parandamiseks ning tervislike eluviiside, eneseohutuse tagamise ja hädasolija abistamise oskuste omandamiseks. Järgukatsetes kirjeldatud oskuste omandamine on abiks kooliprogrammis käsitletud teemade veelkordses meeldetuletamiseks ja paremini omandamiseks. Kogu temaatika on jagunenud kuude põhilisse valdkonda: matkatarkused, ohutus, riigikaitse, Eesti ajalugu, kodanikuõpetus ja noorte kehalised võimed. Lähtuvalt Kaitseliidu tegevuse eesmärkidest on väga oluline pöörata tõsist tähelepanu noorte kehalisele arengule, teades, et kaitseväeteenistusse minevate noorte füüsilised võimed on sageli nadid ning nad on füüsilise tegevuse asemel istunud palju aga hoopis arvuti taga. Samuti on oluline täiendada vastavalt vanusele noorte riigikaitselisi teadmisi ja oskusi.

elva kandmiseks loa saamiseks peab noor saama 18-aastaseks ja vastama muudele relvaseaduses toodud tingimustele.

SILVER TAMM

Noorkotkad ja laskesport

Noorliikmele võib võimaldada relva kasutamist ka väljaspool lasketiiru korraldatava väljaõppe raames, kuid siinkohal on mõeldud seda, et relv antakse noorele kasutamiskohas ilma relva kandmise õiguseta. Näitena võib tuua koormusmatka, mille üks osa võib olla laskeharjutus. Sellisel juhul võib noorliikmele anda relva laskeharjutuse sooKaitse Kodu! 4/2013

Põhiteema

Kasutamine versus käitlemine

Kommentaar

test, sest selline mõiste oli ainulaadne Eesti õigusruumis ja omane vaid Kaitseliidule.

Kõiki eeltoodud põhimõtteid järgides on pidevalt täiustatud ka konkreetseid plaane ja noorte tegevust juhtivaid suuniseid. 1. aprillil 2013 jõustus Noorte Kotkaste järgukatsete süsteem, mis on juhiseks noortejuhtidele noortes isamaalise eluhoiaku kujundamisel, suurendades sallivust, austust ja viisakust.

Paljudele poistele on huvitav kogeda vanaaegse kahuri laadimist ja kuulda oma kõrvaga selle häält Rakvere linnuses või saada algteadmisi maailmas laialt tunnustatud laskespordist. Eriti sobib see võimalus poistele, kes ei ole oma kehaliste võimete tõttu suutnud olla oma klassi parimad jooksjad ega võita koolikaaslasi kõrgushüppes. Laskespordiga tegelemine on suureks abiks poistele ajateenistuse läbimisel. Laskmises on Eestis silmapaistvaid sportlikke saavutusi ka paljudel tüdrukutel ja naistel. Oluline teave relvadest ja laskemoonast on kätketud Noorte Kotkaste ohutusalasesse koolitusse. Ilma ise midagi puudutamata peab noor tundma ära relva ja teadma relvadest lähtuvaid ohte ka siis, kui näeb relva sõbra või kaaslase käes, ning oskama õigesti tegutseda looduses sõdadest mahajäänud laskemoona või muud lõhkekeha leides. Kõigi nende teemadega tegelevad Kaitseliidu kõrval ka politsei- ja päästeamet, kaitseväelased ja jahimehed. Meie noortel on õigus ja kohustus tunda enda ümber tänapäevast maailma.

Põhiteema

CARL DWYER, SXC.HU

ritamise kohas harjutuse ajaks, aga noor ei tohi kanda relva kogu koormusmatka kestel.

Laskeõpe versus sõjaväeline väljaõpe Relva kasutamise juures on oluline märkida, et Kaitseliidu seadus keelab noorliikmetele sõjaväelise väljaõppe andmise ja laste kaasamise kaitseväe korraldatavatele õppekogunemistele. Sõjaväelise väljaõppe all on mõeldud kaitseväe nõuetele vastavat teadmiste, oskuste, vilumuste ja hoiakute kogumit, mis on vajalik teenistusülesannete edukaks täitmiseks rahu- ja sõjaajal. Üksiku oskuse või teadmise õpetamine ei kujuta endast ilmtingimata sõjaväelist väljaõpet, seega on lubatud lastele õpetada laskmist, kuid keelatud on osalemine nt kaitseväe õppekogunemisel Kevadtorm või maleva luurerühma väljaõppel, kus harjutatakse üksuse koostoimimist erinevates õusolek lahingusituatsioonides.

liikmeksoleku kohta ei ole automaatne luba anda lapsele kasutada Kaitseliidu relva.

Niisiis on võrreldes varasema ajaga tehtud Kaitseliidu struktuuris ja noorliikmete õigustes olulisi muutusi ning see on tinginud vajaduse informeerida sellest täiendavalt organisatsiooni alaealiste liikmete vanemaid. Täpsemalt, kõik noorliikmed peavad tooma alates seaduse jõustumisest 60 päeva jooksul vanema või eestkostja kirjaliku nõusoleku, mis on käsitletav erandina perekonnaseaduse § 188 lõike 1 punktist 5, mille kohaselt on alaealise juriidilise isiku liikmeks astumisel vajalik ka kohtu eelnev nõusolek.

Nõusolek annab kindluse, et vanem või eestkostja teab, et laps on sõjaväeliselt organiseeritud ja relvi valdava riigikaitseorganisatsiooni liige. Nõusolek liikmeksoleku kohta ei ole automaatne luba anda lapsele kasutada Kaitseliidu relva, sellekohane kirjalik nõusolek tuleb anda eraldi. Kui regulaarselt lasketrennis käiva lapse puhul võib selline luba olla ühekordne, konkreetseid treeninguid käsitlev, siis ülejäänud juhtudel eeldatakse, et lapsevanem annab nõusoleku enne iga kokkupuudet relvaga. See annab lapsevanemale õiguse ja võimaluse keelata oma lapsel mõnd liiki väljaõppel osalemine, kui ta leiab, et näiteks laskeharjutus välitingimustes on liiga ohtlik.

JÄRVA MALEV

Iseseisvalt noorliikmed relva kanda ei tohi ning kui näiteks võistluse üks osa on laskmine, antakse relvad noortele konkreetses laskepaigas instruktori järelevalve all

Allkirjastatud nõusolek annab kindluse, et vanem või eestkostja teab, et laps on sõjaväeliselt organiseeritud ja relvi valdava riigikaitseorganisatsiooni liige ning annab lapsevanemale igakordse võimaluse keelduda väljaõppest või harjutustest, mis on tema arvates lapsele liialt riskantsed

Persoon

Täppislaskur Aili Popp: Kõige parem lask on tegemata jäänud lask Eesti parimate vintpüssilaskurite hulka kuuluv Aili Popp olnuks Metsikus Läänes kardetud ja austatud inimene, kellega keegi tolmusel tänaval vastasseisu poleks soovinud sattuda. Et tänapäeva Eestis on tänavatel kõmmutamine pigem erand kui reegel, tuli Aili ellu hoopis Kaitseliit, mis on andnud võimaluse relvade ja nendega kaasnevaga lähedamalt kokku puutuda.

ASSO PUIDET Teie saavutuste nimekiri on muljetavaldav. Spordipüssilaskmises olete täitnud esimese järgu. Kombilaskmises [kombineeritud jahipraktiline laskmine, mis koosneb haavlilaskmisest ja vintrelvast laskmisest — A.P.] olete neljakordne Eesti meister. Neli aastat järjest olete tunnistatud Eesti parimaks vintpüssi- ja kombilaskuriks. Lisaks olete kahekordne Euroopa meister kombilaskmises. Eelmisel aastal võitsite Leedus kombilaskmise suure auhinna (Kombi Grand Prix). Milline neist tiitlitest on teile kõige väärtuslikum? Kõige rohkem tunnen uhkust eelmisel aastal Eestis peetud kombilaskmise Euroopa meistrivõistluste teise koha üle. Kodustel võistlustel on topeltpinge, sest ei taha võistlust jälgima tulnud pöidlahoidjaid ja sponsoreid alt vedada. Oma sportlaskarjääri algul panite rõhku hoopis jooksmisele. Kuidas te laskespordi juurde jõudsite? Vaatasite lapsena kauboiﬁlme ja mängisite naabripoistega sõda? Algkoolipõlves mängisin tõesti poistega pimedani õues sõda ja tagaajamist. Mäletan, et nii palju, kui koolis küsiti, vastasin alati, et tahan saada politseinikuks. 14-aastaselt hakkasin Valgas Eduard Sokolovski juures lasketreeningul käimas, sest laskmine oli mind väiksest peale huvitanud. Pärast üheksanda klassi lõpetamist suundusin Otepää spordigümnaasiumi laskesuusatamise erialale. Olen mitmekordne Eesti meister erinevates vanuseklassides nii laskesuusatamises kui ka laskejooksudes. Kuulusin ka laskesuusatajate juunioride koondisesse. Kuid enne talve algust Põhja-Soomes suusalaagris olles vigastasin kukkudes jalga nii raskelt, et sellega mu laskesuuKaitse Kodu! 4/2013

ERAKOGU

Vabatahtlik reporter

Juba lapsepõlves tundis Aili laskmise vastu huvi. Sellest kasvas välja sportlaskarjäär, mis kestab tänaseni

satamise karjäär lõppes. Aasta jäi vahele, sest kõõluse- ja lihaserebestus jättis oma jälje ja annab tunda siiani. Käisin pärast 12. klassi politseikooli sisseastumiskatsetel. Sooritasin need edukalt. Füüsiliste katsete ja testide järel olin esimese kolme hulgas, aga otsustavaks sai kutsesobivusvestlus, kus saadi teada, et mul jäänuks koju 1,5-aastane laps. Polnud hullu, läksin hoopis Tartu Ülikooli kehakultuuri õppima. Lõpetasin 2007. aastal.

õige rohkem tunnen uhkust eelmisel aastal Eestis peetud kombilaskmise Euroopa meistrivõistluste teise koha üle.

Kuus aastat tagasi läksin jahimeeste kursustele ja olen nüüd ka jahinaine. Seejärel sai taotletud relvaluba ja soetasin oma esimese relva. Jahilaskmise juurde jõudsin tuntud Eesti taksidermisti Aare

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 17

ERAKOGU

Persoon Kuigi Aili Popp on jahinaine, eelistab ta jahil olles p체ssi asemel fotoaparaati kasutada. Tema eesm채rgiks on saada pildile k천ik Eestimaa loomad

Kaitse Kodu! 4/2013

Persoon ERAKOGU

Aili Popi tiitlikogu on muljetavaldav. Kõige väärtuslikumaks peab ta nende hulgast kodustel Euroopa meistrivõistlustel saavutatud teist kohta

Jaama kaudu, kel tekkis mõte koguda võimalikult palju jahinaisi kokku ja õpetada neid haavlit ja vintrelva laskma ning viia üleriigilisele jahimeeste kokkutulekule ühtse võistkonnana. Olime esimesed jahinaised, kes võtsid mõõtu ja võistlesid meeste vastu mitmeid aastaid. Plaan on see asi uuesti käima panna. Laskmine ja Kaitseliit klapivad nagu särk ja püksid, ent kas ja mil moel need kaks teineteist toetavad? Kas te näiteks saate tänu Kaitseliidu liikmesusele uus aastat odavamalt laskemoona või tagasi läksin muid hüvesid, mis teil ilma Kaitseliidu liikmepiletita saajahimeeste mata jääksid? kursustele ja olen Kaitseliitu astusin seitse aastat nüüd ka jahinaine. tagasi, sest tundus loomulik edasiminek näha suuremaid Seejärel soetasin relvi ja saada nendest lasta. oma esimese relva. Kaitseliidus kuulun täpsuslaskurite jakku, olen saanud ka vastava väljaõppe. Esindan Kaitseliitu ja käin võistlemas alati, kui on võimalik. Laskmis- ja suusavõistlustelt olen toonud Valgamaa malevale palju tiitleid. Kuni eelmise aastani tuli oma kuludega võistlemas käia ja maksta ise muu võistlusega seotu. Tänu malevapealiku vahetusele muutusid asjad mulle mingil määral soodsamaks. Näiteks toetas malev mind eelmisel aastal osaliselt laskemoonaga, sellest oli väga suur abi.

Ajakirja lugejaskonda kuulub üksjagu relvahuvilisi. Ehk annate nende meelehaks ülevaate Kaitse Kodu! 4/2013

relvadest, millega te harjutamas ja võistlemas käite. Võistlustel lasen haavlit Blaser F3ga ja vintrelvaks on Sako 85. Talveks – et oleks odavam trenni teha – olen muretsenud õhupüssi Walther LG30. Spordipüss, haavlipüss, vintpüss — teie oskuste pagas ja relvaarsenal on suur, ent milline relv on teie öökapil ehk teisisõnu teie lemmikrelv? Ja miks? Relvakapis on lisaks eelloetletutele veel muid relvi, kuid ma ei tõstaks ühtegi teiste hulgast esile. Või kui, siis kõige suurema väärtusega on minu silmis üks pärandatud relv, see on sõjaeelse Eesti vabariigi aegne sileraudne jahipüss. Teoreetiliselt võib endale relva soetada peaaegu igaüks, kellel raha on, ent relv ei lase ise. Mis on teie saladus, et olete jõudnud sääraste tulemusteni ehk mis on täpse laskmise võti — õige hingamine, kindel käsi, terav silm? Kas nimetatud oskusi saab arendada või peavad need olema kaasa sündinud ja veres? Et jõuda laskmises nii kaugele, pole erilisi saladusi, sinna viivad visa töö ja sihipärane harjutamine. Ent ka relva sobivus laskurile on oluline. Enamasti peab laskur, eriti kui ta tahab võistlusspordiga tegelda, poest ostetud jahirelva enda järgi kohendama, sest masstoodangurelvad sobivad vähestele. Kõigil on võimalik laskmisega tegelda, kui on tõsist tahtmist ja huvi. Laskmine on selline ala, millega võib, erinevalt vastupidavusaladest, ka vanemas eas alustada. Küll aga nõuab see üsna suuri kulutusi, sest näiteks haavlitiire on Eestis vähe. 19

Persoon

ERAKOGU

Lisaks kõigele muule juhendab Aili oma kodukandis noori laskespordihuvilisi. Tulemused räägivad enda eest

Paljud vanemad peavad relvi ja laskmist ohtlikus, eelistades sellele näiteks jalgpalli (kus tegelikult tuleb ilmselt vigastusi rohkemgi ette). Kuidas teie sellesse suhtute, et lapsed laskesprodiga tegelevad, ja kas teil on, kellele oma oskusi edasi anda? Mis puutub relvadesse ja nendega seotud riskidesse, siis meie peres on asi kontrolli all. Minu 11-aastane poeg MarchusJoonas on täpset laskmisoskust len mitjuba mitmel võistlusel näidanud mekordne ja toonud koju ka medaleid. SelEesti meister lest aastast kuulub ta Valgamaa erinevates vanuse- maleva noorkotkaste ridadesse. Tema eesmärgiks on jõuda klassides nii laskekunagi laskmises maailma suusatamises kui paremikku. Eelmisest aastast ka laskejooksudes. hakkasin kodukandi noortele lasketreeninguid läbi viima ja huvilisi oli oodatust rohkem. Oleme saanud üleriigilistel võistlustel õhkrelvadest laskmises mitmeid tiitleid ja äsjalõppenud Valga maakonna koolide meistrivõistlustel meile, st Puka keskkoolile, üheksa võistkonna hulgas vastast ei leidunud. Teeme lastega kaks korda nädalas kooli keldris lasketrenni. Oma jõududega tegime selle keldri laskmiskõlbulikuks ja Kaitseliidu Valgamaa malev toetab meid paari õhkrelva ja moonaga, mis on väga suureks abiks.

Kas teie koduriiulitel on ainult laskevõistlustelt kogutud medalid ja karikad või võib seintel näha ka jahitrofeesid? Kas olete ka elusa märklaua pihta tulistanud? Kui jah, siis mis määral erineb looma või linnu pihta laskmine lendava 20

taldriku pihta laskmisest nii psühholoogiliselt kui ka tehniliselt? Et olen jahinaine, käin võimaluste piires jahil. Kindlasti võtan osa kord aastas korraldatavast üleeestilisest üritusest „Jahis ainust naised“. Talvel käin jahil oma sektsiooniga ja ka külalisjahtidel. aitseliidus Trofeedest on mul vaid üks kuulun kakuline. Tehniliselt jaht täpsuslaslaskevõistlustest suurt ei erine, aga psühholoogili- kurite jakku, olen selt küll, sest ega ma hea saanud ka vastameelega looma pihta lase. va väljaõppe. Minu puhul kehtib reegel, et parim lask on tegemata jäänud lask. Soomes käin ka linnujahil, mis on põnevam – paadiga maskeeritult merel. Hoopis enam meeldib mulle fotojaht. Minu eesmärk on saada pildile kõik Eestimaa loomad. Õnnestunuimaks pildiks pean varjetelgist jäädvustatud seitset põtra.

Olete sotsiaalmeedias märkinud elukohaks Porvoo. Kas kodumaa tolm on jalgelt pühitud või käite seal ainult tööl ning Kaitseliidu Otepää kompanii ei pea kartma, et te nende ridadest välja astute? Siiamaani on jahilaskmisega nii, et kõik kulud tuleb ise katta ja võistlustel auhinnafondid puuduvad. Et laskmine on väga kulukas, olen sunnitud korralikult teenima. Suure osa ajast olen tõesti Soomes Porvoos tööl, ent seal olles on mul ka relvad kaasas ja pärast tööd käin Sipoo lasketiirus harjutamas. Kindlasti ei astu ma Kaitseliidust välja, Otepää kompanii ei pea seda kartma. Kaitse Kodu! 4/2013

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Väljaõpe

Paranda oma laskeoskusi!

askmises tagab edu pidev harjutamine ja põhitõdede järgimine. Viimaseid aitab meelde tuletada oma ala asjatundja, teist aastat Jaak Kärneri mälestusvõistlusel võidutsenud Kaitseliidu Pärnumaa maleva meeskonna liige veebel Ivo Kivisaar, kes on laskmisega tegelnud sellest ajast saati, kui ta teismelisena Noorte Kotkastega liitus. „Meie rühmaülem oli hea laskur, kes motiveeris ka mind tulemuste nimel pingutama,“ meenutab veebel Kivisaar aega, mil ta laskmisega tegelema hakkas. Kaitseväe ja Kaitseliidu laskevõistlustel on ta osalenud 2003. aastast.

Võistlus erineb treeningust „Võistlustel hakkab laskmist mõjutama võistlusnärv, mis lasketiirus harjutamisel ei sega. Ka erinevad võistlustingimused kodulasketiiru omadest,“ selgitab Kivisaar õistlustel ning lisab: „Loomulikult hakkab tuleb mõlemasse suhtuda täie tõsidusega.“ lask-

Eelöeldu näitab, et veebel Kivisaarel on laskmisega oma suhe. „Laskmine on mulle alati meeldinud,“ ütleb ta, lisades, et „võibolla sellepärast, et see on mul algusest peale õnnestunud“. Kuigi õnnel on laskmise juures oma osa, ei saa ainult sellele lootma jääda. Heade tulemuste nimel tuleb vaeva näha ja harjutada. Palusime veebel Kivisaarel jagada näpunäiteid, mis aitaksid laskuritel tulemusi parandada. Enamik neist on teada-tuntud põhitõed, mis ei tähenda, et neid meelde ei tasuks tuletada. Kordamine on ka laskmise juures oluline.

2 X KRISTJAN PRII

mist mõjutama võistlusnärv, mis lasketiirus harjutamisel ei sega.

Jaak Kärneri mälestusvõistlusel võidutsenud Kaitseliidu Pärnumaa maleva meeskonna liige veebel Ivo Kivisaar

Kogenud laskuri näpunäited 1. Pööra tähelepanu laskeasendile, see peab olema mugav ega tohi tekitada liigseid lihaspingeid. 2. Oluline on õigesti hingata ja keskenduda. Laskuri elundid vajavad tegutsemiseks hapnikku ja hingamisel on veel teisigi toetavaid omadusi: sügav, õlgade langetamisega kaasnev väljahingamine lõdvestab, hingamispeatus aga aeglustab pulssi. Laskur peab seda arvestades õppima ratsionaalselt hingama. Puhkeasendis ja valmistumisasendis hingab laskur normaalselt. Sihtimise täpsustamise ajal kuni lasu sooritamiseni on hingamine peatatud. Kaitse Kodu! 4/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 21

Väljaõpe

3. Oluline on sihtimispunkti valik. See peab olema kogu aeg üks. Võimalusel tuleks lasta kas nii, et mõlemad silmad on lahti, või kasutada silmaklappi. Kui lasta, üks silm kinni, väsib teine kiiresti ja sihikupilt muutub uduseks, mis mõjutab sihtimispunkti valikut. Sihtimise juures on mõistõimalusel lik järgida järgmisi etappe: tuleks a) eelsihtimine, st sihik suulasta kas natakse sihtmärgi keskele, seejuures kontrollitakse, kas nii, et mõlemad keha asend on õige. Sihik silmad on lahti, peab eelsihtimisel liikuma või kasutada hingamise rütmis üles-alla; silmaklappi. b) kontrollsihtimine, st vaade keskendatakse sihikule ja sihtmärgi keskpunktile, sealjuures muutub sihtmärgi ümbrus ebaselgeks; c) hingamise peatamine – hingamine peatatakse kontrollsihtimise ajal, enne seda hingatakse rahulikult. Lask peab järgnema 5 sekundi jooksul; d) järelsihtimine, st sihik viiakse uuesti sihtmärgi keskele, kontrollitakse relva ja keha asendit, pärast seda taastatakse normaalne hingamisrütm. See on sihtimisprotsessi loomulik ja hädavajalik osa.

KATSE

Seejärel asus instruktor laskurit aktiivselt juhendama, pöörates tähelepanu nendele asjadele, mis vajasid korrigeerimist. Enamasti olid nendeks teadatuntud õpikutarkused: kindel ja stabiilne laskeasend, hingamine, sihtimine ja päästmine. Järgmiste voorudega paranesid tulemused märgatavalt ja tabamused koondusid enam-vähem kobarasse, millest võib järeldada, et põhitõdede jälgimine aitab kaasa hea tulemise saavutamisele. Loomulikult on oluline ka tahtmine.

KARRI KAAS

KRISTJAN PRII

Näpunäidete toimimist katsetasime vabatahtlikuga, kes oli varem ainult mõned korrad automaati käes hoidnud ja paar korda sellega tiirus märki tabada proovinud. Laskmisega tõsisemalt ta aga tegelnud ei olnud. Esimesed kaks ringi lasi noor kaitseliitlane oma seniseid teadmisi ja kogemusi kasutades ning instruktor ainult jälgis kõrvalt tema tegevust. Oluline oli tabamuste tihedus, kõrget punktisummat me esialgu taga ajama ei hakanud. Tulemused polnud halvad, kuid ka mitte head. Laskur sai märgile küll pihta, kuid tabamused olid märklehel laiali.

Enne

KRISTJAN PRII

Lisainfo

KARRI KAAS

4. Täpsuse saavutamiseks on määrav sujuv päästmine. Kuna AK4 päästik on raske, on päästmisvead kerged tulema. Päästikut tuleks vajutada alumisest osast, mitte ülemisest.

Pärast

Kaitse Kodu! 4/2013

Õige

JAAK KÄRNERI MÄLESTUSVÕISTLUSED LAHINGURELVAST LASKMISES Kaitseliidu Sakala maleva korraldatud VII Jaak Kärneri mälestusvõistlustel lahingurelvast laskmises kogus enim punkte Pärnumaa maleva võistkond ja ka individuaalselt oli parim selle maleva esindaja. 1104 punkti saaESM nud Pärnumaa malevale järgnesid 1064 punktiga Võrumaa ja 1050 punktiga Tartu malev. Individuaalselt oli parim Pärnumaa maleva staabiveebel Aare Väliste, teine oli Sakala maleva Lembitu üksikkompanii kapral Guido Riitsalu ning kolmas Pärnumaa maleva vanemseersant Toomas Juksaar. Mõõduvõtul osales 11 võistkonda, sealhulgas kaks külalisvõistkonda Lätist.

Väljaõpe

Lisainfo

5. Oluline on ka suhtumine ja harjutamine. Laskur peab ise tahtma hästi lasta, kõik on kinni mõistuses ja suhtumises. Head peavad olema ka baasteadmised lasketehnikast, st mis mida ja kuidas mõjutab. Laskmisel võiks kõrval olla instruktor, kes juhib tähelepanu õigele lasketehnikale ja aitab vigu siluda. Kõik eelnimetatud elemendid on laskmisel väga olulised ja nõuavad palju harjutamist, mille käigus tekib vilumus (hea lihasmälu), enesekindlus ja enesekontroll, mis vähendab võistlusnärvi mõju laskemisele.

KRISTJAN PRII

Lasti saja meetri pealt kolmest asendist: lamades, põlvelt ja püsti. Igast asendist tehti kümme lasku. Individuaal-võistkondlikult peetud arvestuses tulid pärnakad esikohale teist aastat järjest ja said taas endaga viia rändauhinna, deaktiviseeritud karabiini SKY.

Päästikut tuleks vajutada alumisest osast (ülemine pilt), mitte ülemisest (alumine pilt) Vale

Jaak Kärner (1892—1937) oli Kaitseliidu Sakala maleva Paistu malevkonna relvurpealik, kes kuulus aastatel 1932—1936 Eesti laskekoondisse. 1935. aasta maailmameistrivõistlustel võitis ta kolm medalit: individuaalse kuldmedali vabapüssilaskmises 40 lasku põlvelt, individuaalse pronksi 3x40 lasus ja meeskondliku hõbeda (püsti esimene, lamades teine ja põlvelt kolmas koht). Suurmeistritiitlini täiskaliibrilisest püssist laskmises jõudis ta 1935. aastal.

KRISTJAN PRII

Jaak Kärneri mälestusvõistluse eesmärgiks on populariseerida lahingurelvast laskmist kaitseliitlaste hulgas ja selgitada välja selle spordiala parim võistkond Kaitseliidus.

Naiskodukaitse parimad laskurid on Alutagusel Raplamaal Kaius peeti 27. aprillil Naiskodukaitse laskevõistlus väikesekaliibrilistest spordirelvadest. Võistlusel osales 14 võistkonda 13 ringkonnast. Enim elevust tekitas võistlejates uuendus püstoliharjutuses. Nimelt oli lisandunud sõjaline kiirlaskmine, mida Naiskodukaitse laskevõistluste kavas varem polnud. Harjutus nägi ette kahe viielasulise seeria laskmist 10, 8 ja lõpuks 6 sekundi jooksul. Ala parimate tulemused olid tublisti üle 250 punkti 300 võimalikust. Spordipüssist lasti klassikaliselt 40 lasku lamades. Laskevõistluse võitis Alutaguse ringkond koosseisus Anžela Voronova, Jelena Potaševa, Alla Milogradskaja ja Veera Rumjantseva. Teise koha sai Järva ringkond koosseisus Marie Maarend, Piret Laanepere, Maire Arro ja Pille Saar. Kolmandale kohale tuli Tallinna ringkonna võistkond, kuhu kuulusid Margit Gerndorf, Katre Noor, Karin Muru ja Sirle BaldesportMärss. Indivuaalarvetsuses olid spordipüssist laskmisel parimad Anžela Voronova (392 punkti 400 võimalikust), Jelena Potaševa (387 punkti) ja Põlva ringkonna liige Lisete Vals (samuti 387 punkti). Spordipüstoli laskmise võitis Maire Arro (279 punkti 300 võimalikust), järgnesid Karin Muru (268 punkti) ja Kristel Kaasiku (263 punkti). Üle-eestiline Naiskodukaitse laskevõistlus korraldatakse igal aastal. Ka 2012. aastal tuli võitjaks Alutaguse ringkond, aasta enne seda võitis Järva ringkond.

Kaitse Kodu! 4/2013

Jüriöö karikas läks Virusse Kaitseliidu Männiku Laskurklubi korraldas 21. aprillil jüriöö karikavõistluse, kus osales 53 täiskasvanud ja 43 noort laskurit. Võisteldi Jüriöö pargi rajaja Jüri Uppini välja pandud karikale. Täiskasvanute arvestuses võitis Viru malev, teine koht läks Rapla malevale ja kolmanda koha sai Alutaguse malev. Noortest oli parim Alutaguse maleva võistkond, teise koha sai Pärnumaa malev ning kolmandale kohale tuli Rapla. Parim välisvõistkond oli Soome Sissit.

Eestlased NATO riikide laskevõistlusel kolmandad Saksa õhuväe korraldataval NATO riikide rahvusvahelisel laskevõistlusel tegev- ja reservväelastele Graf Engelbert II. Pokal saavutas kaitseliitlastest koosnenud Eesti meeskond üldarvestuses kolmanda koha. Nooremleitnant Aavo Pekri Viru malevast ning kapten Kalev Piirisild, lipnik Toomas Niinemäe ja nooremleitnant Kardo Merivald Tallinna malevast said 13. aprillil peetud laskevõistlusel 9 mm HK püstolist laskmises kolmanda koha ja üldkokkuvõttes 1031 punktiga samuti kolmanda koha. Esikoht läks Hollandi võistkonnale (1097 punkti), teine oli Norra (1033 punkti). Kolmeteistkümnendat korda peetud jõukatsumisel osales 32 neljaliikmelist võistkonda erinevatest NATO riikidest.

Väljaõpe

Võru linn matkiti sõjatandriks Aprilli eelviimasel nädalavahetusel peeti Võrus peaaegu päris lahingut, ainult et see ei hävitanud linna, vaid pakkus ohtralt põnevust ja huvitavat vaatemängu kõigile — nii kaitseliitlastele, kaitseväleastele kui ka sõjategevust uudistama tulnud linnarahvale. TOOMAS PIIRMANN, nooremleitnant Kaitseliidu Võrumaa maleva Võru malevkonna pealik, üks Võru linnalahingu organisaatoritest

õte pidada Võrus maha linnalahing imitatsioonivahendeid kasutades tekkis autoroolis. Kolm tundi hiljem, istudes Kaitseliidu Võrumaa maleva aastapäevapeol ühes lauas Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema major Maidu Allika, Võru linnapea Jüri Kaveri ja abilinnapea Tarmo Piirmanniga, sai idee välja pakutud ja kokkulepe sündis hetkega. Järgneva viie minuti jooksul sai paika ajaraam, seejärel kutsuti kampa teised Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevate pealikud. Osalejad olid ühel meelel, et ürituse õnnestumisel võiks selline lahingupidamine muutuda iga-aastaseks.

Ettevalmistused üksmeelevaimus Esmalt tuli paika panna õppuse aeg. Kuperjanovi jalaväepataljonile (edaspidi mitteametliku, ent suupärase lühendiga KUP) sobis linnalahinguks harjutus Tormihoiatus 2013. Sobiva ala ja stsenaariumi leidmiseks tuli nii KUPil kui ka Võrumaa maleval teha eeltööd, analüüsides kaardimaterjali, millele järgnes ühine maastikuluure linnas ja selle lähistel. Kaalumisel oli mitu tegevuskava, kuid otsustavaks sai linlastele hästi vaadeldav variant,

Algas linna eripärast tulenev planeerimine ja kokkulepete sõlmimine. Et taasiseseisvunud Eestis pole nii suurte üksustega ja nii pikalt linnas imitatsioonivahendeid kasutades lahingut läbi mängitud, oli vaja lahendada ka mõningaid juriidilisi, linnakodanike vara ja tervisega seonduvaid probleeme ning reguleerida liiklust. Harjutuse Tormihoiatus juht oli major Toomas Tõniste. Tema eestvedamisel lahendati lahingu planeerimise käigus tekkinud probleemid ja sõlmiti kokkulepped Kaitseliidu malevatega. Vastuolusid ei tekkinud kordagi. Nii nõupidamisruumis kui ka väljaspool seda oli tunda head koostöövaimu, jooksvad mured said kiire lahenduse ja otsustusprotsessis osalejate vahel vaidlusi peaaegu polnudki.

obiva ala ja stsenaariumi leidmiseks tuli teha eeltööd, analüüsides kaardimaterjali, millele järgnes ühine maastikuluure linnas ja selle lähistel.

Vahekohtunikud pani välja KUP ja nende mängureeglid lepiti kokku. Nad muutusid ka õppuse juhi töövahendiks, sest alati võis tekkida võimalus, et lahing takerdub ja pealtvaatajatele hästi vaadeldavale alale ei jõuagi. Lisaks vahekohtunikele olid hindajad, kes hindasid allüksuste ülemaid. Lahingutegevus planeeriti kahte etappi. Esimene algas lahinguga Konnametsa kandis, mis asub

AIVAR KROONMÄE

Kaitseliidu esimene kaitseliin planeeriti linnapiirile, kus esmast lahingukontakti organiseerisid kõigi malevate üksused, igaüks oma vastutusalal

mida sai tutvustatud ka linnavalitsusele, kes selle heaks kiitis.

Kaitse Kodu! 4/2013

Väljaõpe AIVAR KROONMÄE

Valgamaa meeste vastutusalale loodud vastase sillapead läksid appi likvideerima Võrumaa ja Põlva kaitseliitlased

Võrust mõni kilomeeter ida pool. Seal oli kaitses Kaitseliidu Tartu malev, mis oli väljas lahingukompanii, luurerühma ning staabi- ja tagalaüksusega. Seejärel algab KUPi juhitud rännak Võru külje alla ning rünnak kesklinnas asuvate Koreli oja ületavate sildade hõivamiseks.

koolitada ka uut formeerimismeeskonda, sai lisatud ka nende harjutus. Koos KUPiga osales õppusel üle 900 inimese, neist üle 300 kaitseliitlase, kellest 130 olid Võrumaa malevast.

Oma osa mängis ajaraam: kolme tunniga pidi rünnak jõudma linnaservast 500 m kauguselt kesklinna ja looma vähemalt ühe sillapea üle Koreli oja. Lepiti kokku, et luureinfo saamiseks võib kasutada ka linnakodanikelt saadavat teavet, nagu sõjas ikka. Lahingujuhtimise, vahekohtunike ja julgestajate side ning info liikumine, vajadusel lahingu käiku sekkumine ning käitumisjuhised koos piirangutega kõigile oli vaid üks osa lahendamist vajavatest probleemidest. Lepiti kokku „vabas mängus“, st vahekohtunikud hindavad kaotusi ja episoodide tulemusi ning sekkuvad vaid siis lahingute käiku, kui on oht elule või tervisele, või selleks, et lahingud jõuaksid teatud tulemuseni õigeks kellajaks.

Lahing Tegevus sai alguse üksuste saabumisega majutusalale. Kella kaheksaks laupäeva, 20. aprilli õhtul pidid olema valmis positsioonid koos pettepositsioonidega ja olme tunniga tehtud lahingudrillid, sest tegutpidi rünnak sema hakkasid KUPi luurerühjõudma linmad, kes kasutasid alale pääseminaservast 500 m seks isegi kummipaati.

kauguselt kesklinNende segamiseks tegutses Põlva na ja looma vähemaleva luurejagu. Pealegi olid positsioonid osaliselt mehitatud malt ühe sillapea ja liikusid ka jalgsipatrullid. Pau- üle Koreli oja. gutamist oli kuulda kogu õppusealal, ja nagu sel puhul tavaks, eemaldusid luurajad kohe pärast kontakti saamist. Kokkulepe oli, et neid taga ajama ei hakata, sest siis poleks linnaelanikud üldse magada saanud. Samal ajal käis aktiivne luuretegevus ka Konnametsas, kus KUPi luuretegevust segas aktiivselt Tartu maleva luurerühm.

Moodustati pataljoni staap, mida asus juhtima Kaitseliidu Võrumaa maleva pealik major Urmas Vahter, keda toetas staabiülemana Põlva maleva pealik kapten Janel Säkk. Nemad asusid välja töötama Kaitseliidu lahinguplaani. Võrumaa maleva staabiülema kapten Toomas Pindise õlule langes administreerimispoole paberimajandus ja seda polnud vähe. Majutusala probleemid lahendati koostöös Võru I põhikooliga, kes andis lahkelt kasutada nii koolimaja kui ka õue. Lahinguüksuste toitlustamine jäi Põlva naiskodukaitsjate mureks. Kokku lepiti ka osalevate üksuste struktuur: Põlvast jalaväerühm ja luurejagu, Valgast jalaväerühm ja kaks tankitõrjejagu, Võrust jalaväerühm ja tankitõrjerühm – kokku umbes kompanii. Kogu alade julgestamine, liikluskorraldus ja kõik õppuse korraldamisega linnaruumis seonduv jäi Võrumaa malevale. Et Võrumaa maleval oli vaja Kaitse Kodu! 4/2013

Lisainfo

Kaitseliidu malevates enne harjutust

MIKS LINNALAHING? Harjutamiseks kõigile osalevatele üksustele ja nende ülematele. Kaitseväe, Kaitseliidu malevate ning kohalike omavalitsuste ja ettevõtete koostöö arendamiseks. Riigikaitse propageerimiseks. Kaitseliitlaste motiveerimiseks osalema senisest aktiivsemalt sõjalises õppes. Suurendamaks inimeste huvi Kaitseliidu vastu.

Väljaõpe

AIVAR KROONMÄE

Kergeid kaasaskantavaid sildu kasutades pääsesid vastased kiiresti üle veetakistuse

Lahing algas pühapäeva hommikul kell kuus Konnametsas, kui KUP ründas kaitsesse asunud Tartu lahingukompaniid. Lahingutegevus kestis kuni kella üheksani, mil KUPi üksused suundusid uuele lahingualale. Kaitseliidu esimene kaitseliin planeeriti linnapiirile, kus esmast lahingukontakti organiseerisid kõigi osalevate malevate üksused, igaüks oma vastutusalal. Jalaväelasi toetasid tankitõrjekahjurid. Aktiivne lahinguluure algas linnapiiril juba pärast kella üheksat hommikul. See mõjus linnarahvale eelhoiatusena, et midagi hakkab toimuma. Kui enne kümmet valitses tänavatel täielik tühjus, siis poole tunniga oli linn nagu imeväel uudistajaid täis.

Lisainfo

Esimene rünnak peatati linnapiiril ning surve all olid kõik malevad, sest KUP kasutas kõiki lähenemisteid korraga. Kaitseliidu üksuste ülesandeks oli jääda ellu, millega tuldi hästi toime. Pärast esimest

JÄRELDUSED Senise tagasiside põhjal jäid rahule kõik osapooled ja linnaelanikud. Kogu harjutusel osalenud isikkoosseis sai lahingut pidada.

tundi eemalduti suitsukatte all tõrjetõkkesõlmi aktiveerides põhipositsioonidele Koreli joonel. Teine rünnakulaine algas esmalt Võrumaa maleva suunal. Võrumaa malev oli paigutanud küljekaitsele jao ja tankitõrjekahuri, mille oskuslik positsioonivalik ja tõhus tegevus häirisid oluliselt mööda teed läheneva üksuse tehnikat. Isegi vastaspoole vahekohtunik ei saanud algul aru, kust tema masinate kolonni hävitatakse. Võrukesi toetas tiivalt aktiivselt Põlva kuulipilduja, mille laskealas oli üks lähenemistee Võru üksustele. Et vastane Võrumaa maleva positsioonidest läbi ei saanud, kandus surve üle Põlva maleva üksustele. Kasutati nii miinipildujatuld kui ka tanke, mida imiteerisid Panwagenid. Seejärel algas lahingutegevus Valga maleva vastutusalas, kuhu vastane lõi suitsukatte all ja jooksusildasid kasutades kiiresti sillapea. Valga meestele saabus appi Võru tugevdatud jao suurune reserv, millele järgnes Põlva luurejagu eesmärgiga kaitsta külge ja suruda KUP tagasi üle jõe. Lahing lõppes kell 13. Võitja jäigi välja selgitamata. Hülsside hulk ühel käest kätte käinud tänaval oli aga muljetavaldav.

Kõik toimis ettenähtud stsenaariumi järgi. Alade julgestusplaan, liikluse reguleerimine ja pealtvaatajate ohutus kauguses hoidmine õnnestus hästi. Enamik pealtvaatajaid sai näha kõige suuremat lahingutegevust. Koostöö kõigi osapoolte vahel sujus tõrgeteta. Lahingu ja julgestuse tegevuse monitoorimine toimis, see andis võimaluse vajadusel sekkuda ja operatiivselt probleeme lahendada. Edaspidi tuleks panna pealtvaatajate alale teadustajad, kes kajastaksid jooksvalt lahingu käiku. Toetavad tegevused vajavad paremat planeerimist. Rohkem tuleks kaasata erinevaid lahinguüksusi ja etendada mõni episood eraldi pealtvaatajatele.

Pärast lahingut Algas lahingualade puhastamine kõigest, mis oli meist maha jäänud. Sõiduteedelt koristati hülsid jooksvalt lahinguüksuste järel (et poleks ohtu lõhkuda sõidukite rehve). Julgestus ei lahkunud aladelt enne, kui kõik oli korras. Järgnes relvanäitus Vabaduse väljakul. Võrumaa ringkonna naiskodukaitsjad jagasid linnarahvale sõdurisuppi. Enne lahkumist said kõhu täis ka kõik üksused. Päev lõppes enamikule kaitseliitlastele umbes kella kuueks õhtul. KUP jätkas oma harjutust maastikul kolmapäevani. Kaitse Kodu! 4/2013

Väljaõpe

Kevad on tormiline ka kaitseliitlasele Kevadtorm saab tänavu kümneaastaseks. Kaitseliit on suurõppusel oma üksustega osalenud algusest peale, täites järjest vastutusrikkamaid ja tähtsamaid ülesandeid. Aastate jooksul on neid olnud üsna palju, mistõttu tuletame meelde, millega on kaitseliitlased Kevadtormidel tegelnud.

2003

2004 Teine Kevadtorm leidis tuhatkonna ajateenija, tegevväelase ja kaitseliitlase osavõtul aset Lääne- ja Ida-Virumaal. Vastutegevuse eest kandis taas hoolt Kaitseliit. Kaheteistkümnest malevast kohale tulnud vabatahtlikest moodustati pataljon, mis sai oma ülesande täitmisega hästi hakkama, kuigi eelnevalt oli põhiliselt harjutatud kaitset, mitte rünnakut. Teise Kevadtormi üldjuhi kohusetäitja, toona majori auastmes olnud Meelis Kiili tänas õppuse lipurivistusel kaitseliitlasi aktiivsuse ja töö eest. Kevadtormil osalejad said sertiﬁkaadi ehk tunnistuse, et nad on sellel õppusel viibinud.

KAITSEVÄGI

Esimesel, 2003. aasta Kevadtormil Aegviidu lähistel kaitsejõudude keskpolügoonil moodustasid kaitseväe ajateenijate pataljonile sõjaka vastase 370 kaitseliitlast, kes olid kohale tulnud üheteistkümnest malevast. Kaitseliitlastele kestis õppus küll ainult ühe nädalavahetuse, kuid oli sellegipoolest unustamatu. Olulist osa mängisid Kevadtormi õnnestumise juures ka Kaitseliidu formeerimismeeskonnad, kes said oma tuleristsed reservväelaste formeerimisel. Vaatamata kehvale ilmale ja pidevale ootamisele jäid kaitseliitlased õppusega rahule.

Kaitse Kodu! 4/2013

Väljaõpe

2005 2005. aastal kulges Kevadtorm Viljandi-, Võru- ja Valgamaal. Üle Eesti kokku tulnud Kaitseliidu üksustest pandi esmakordselt kokku maakaitsepataljon, mis täitis brigaadi koosseisus erinevaid ülesandeid. Vastase poolel tegutsesid koostöös Scoutspataljoniga luuregrupid, mille tegevus pälvis elukutselistelt kõrge hinnangu.

2006

KAITSEVÄGI

2006. aastal hõlmas Kevadtorm Ida-Virumaa ja Jõgevamaa alasid. Võrreldes varasemate aastatega kasutati õppustel rohkem reservohvitsere, kellest enamik teenis staapides ja allüksuste juhtidena. 9. maakaitsepataljoni koosseisu paigutatud Harju, Võrumaa ja Alutaguse maleva võitlusgruppide põhiliseks ülesandeks oli vastase viivitamine ning kanaliseerimine brigaadile soodsas suunas.

2007 2007. aastal möllas Kevadtorm Põlva- ja Tartumaal. Esmakordselt osalesid õppusel Suurtükiväegrupp 155 mm haubitsate patareiga ja Läti jalaväepataljoni staap ning jalaväepataljoni hindamisel kasutati NATO metoodikat.

KAITSEVÄGI

2008

2008. aasta Kevadtorm näitas oma jõudu Lääne- ja Ida-Virumaal. Suurõppusest võttis osa ligi 2000 ajateenijat, lisaks Kaitseliidu Viru ja Alutaguse malev ning Scoutspataljoni ja Latbati võitlejad. Õppuse üks olulisimaid eesmärke oli moodustada eri õppekeskuste ajateenijate baasil terviklik üksus. Läti kontingendi juht major Udis Romanovs ütles, et Kevadtorm on hästi ettevalmistatud õppus. „Meilt nõutakse ainult osalemist. Kui peaksime samasugust õppust ise korraldama, kuluks selle peale palju aega ja jõudu,“ tunnistas major Romanovs.

2009

2010

2009. aastal möllas Kevadtorm taas Lääne- ja Ida-Virumaal, ulatudes otsapidi Jõgevamaale. Esmakordselt võitles Kaitseliidu pataljoni lahingugrupp Kevadtormi õppelahingutes ühtsetel alustel ajateenijatest kokkuharjutatud jalaväepataljoniga. „Kaitseliitlased on tublid,“ tunnustas tollane kaitseministeeriumi kantsler, praegune kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras õppusel osalenud Kaitseliidu üksusi. „Kaitseliitlased suutsid taas üllatada initsiatiivi ja võitlustahtega. Nad näitasid end paindliku ja kiire õppimisvõimega üksusena, kes suutis kiiresti kohaneda õppuse oludega. Oma lahingutegevuse viimases faasis tegutsesid nad võrdväärselt ajateenijatega, kes on aasta aega järjekindlalt selleks õppuseks harjutanud.“

2010. aastal koguneti Kevadtormile Pärnu- ja Viljandimaale. Kokku osales suurõppusel ligi 3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast. Õppusel harjutati maaväe peamisi lahinguliike: kaitset, viivituslahingut ja rünnakut. Kaitseliidu Harju malev kuulus Kevadtormil Kaitseliidu koondüksusesse, mille eesmärgiks oli tegevuse harjutamine koos ajateenijatega. Lääne-Eesti malevad osalesid õppusel maakaitsepiirkondade staapidega, alludes virtuaalses sõjategevuses reaalsele kaitseringkonna ülemale. Pärnakad toetasid alakomplekteeritud Tallinna, Rapla ja Harju maleva võitlejaid kõige kriitilisemal hetkel kompaniisuuruse üksusega, mis kutsuti kokku kõigest päevase eelteatamisega.

Kaitse Kodu! 4/2013

2012

2011. aastal sai Kevadtorm teoks Põlva-, Võru- ja Tartumaal. Kokku osales õppusel ligi 4000 tegev- ja reservväelast ning kaitseliitlast. Vastutegevust tegid lisaks Scoutspataljonile külalised Lätist. Kevadtormi külastanud president Toomas Hendrik Ilvesele avaldasid muljet ohvitseride professionaalsus ja leidlikkus, ajateenijate väljaõpe ning jälle vormi selga tõmmanud reservväelaste kaitsetahe. „Õppus Kevadtorm paneb tõsiselt proovile praegused ja tulevased reservväelased, elukutselised kaitseväelased ja kaitseliitlased,“ sõnas riigipea ning andis nähtu põhjal hinnangu, et meie kaitsejõud on tõeliselt head.

2012. aastal käis Kevadtormiks ettevalmistavatel reservõppekogunemistel Kaitseliidus üle 600 inimese nii Kaitseliidust kui ka üldreservist. Oma üksustega osalesid suurõppusel Lääne- ja Ida-Virumaal Alutaguse, Viru, Järva ja Jõgeva malev, Küberkaitseliit ning nurkapidi ka Kaitseliidu Kool ja Naiskodukaitse. Kokku käis Kaitseliidust mai keskel nädalakese vabas looduses värsket õhku hingamas üle 700 inimese. Kui malevad tegelesid dessanditõrje, sisejulgeoleku tagamise ja lahingutoetusega, siis Kaitseliidu Kool korraldas Kevadtormi tiiva all oma tasemekursuse lõppharjutuse Kotkalend, mille ﬁnaalis juhtisid värsked sõjavälised juhid maastikul juba reaalseid üksusi.

Väljaõpe

2011

2013 Üheteistkümnes Kevadtorm korraldatakse uues paigas — esimest korda Põhja-Eestis, eeskätt Tallinnas ja Harju maakonnas. Suurõppusel osaleb üle 4000 vormikandja. Põhiraskus on 1. jalaväebrigaadi ja Põhja kaitseringkonna Kaitseliidu malevate üksustel ning mereväel. Kaitseliidust osalevad Harju, Tallinna ja Rapla malev. Vastase osa täidab tänavusel Kevadtormil jällegi Scoutspataljon, millele alluvad Läti kaitseväe jalaväekompanii ja Leedu kaitseväe luurerühm. Õppusele on oodata Prantsuse ja Belgia üksusi. Plaanide järgi peaks õppuse aktiivne faas lõppema vasturünnakuga 24. mail Kuusalu vallas Soodla veehoidla ja Tallinna-Peterburi maantee vahelisel alal, kuid üht-teist sünnib ka mujal, näiteks Jõelähtme vallas Kaberneeme ja Jägala piirkonnas, Loksa linnas ja sadamapiirkonnas ning Salmistu rannal, kus dessante ja lahinguid saavad jälgida ka pealtvaatajad.

KRISTJAN PRII

KAITSEVÄGI

19. mail peetakse Tallinna teletorni juures Tallinna maleva eestvedamisel maha näidislahing, mida on kutsutud vaatama kõik huvilised. Näidatakse ka Kaitseliidus kasutusel olevat relvastust ja tehnikat, pakutakse sõdurisuppi ning tutvustatakse organisatsiooni ajalugu ja hetkeolukorda. Lisaks täidetakse samal ajal sisekaitselisi ülesandeid Iru silla lähiümbruses ja Lauluväljakul.

Kaitse Kodu! 4/2013

Test

Igal maskeerimisvahendil on omad plussid. Ja omad puudused Maskeerimise hõlbustamiseks on välja mõeldud hulk abivahendeid. Et ajakirja käesolevas numbris ilmub ka maskeerimist õpetav kirjutis, testisime maskeerimisvahendeid, mida kasutatakse eelkõige heleda naha varjamiseks looduses.

estiks valisime välja neli maskeerimisvahendit. Kolm nende hulgast – karbivärvid, maskeerimispulk ja kreemvärv – on valmistatud tööstuses ja üsna levinud. Põnevuse lisamiseks ja võrdlusmomendi tekitamiseks kaasasime loodusliku vahendi puusöe, sest seda on üsna lihtne ka käepäraste vahenditega valmistada.

Test Karbivärvidel on palju eelised. Värvivalik on võrdlemisi korralik. Tavaliselt kolm, mõnel firmal kuni

kaheksa värvitooni. Karbis on peegel, mis lihtsustab maskeeringu tegemist. Ent külmal ajal need värvid ei sobi, sest kipuvad kivistuma. Plusskraadide korral seda probleemi ei ole ja värv hakkab ka kenasti peale. Kolm põhitooni – roheline, pruun ja must – võimaldavad teha korraliku maskeeringu, kuigi selleks tuleb vaeva näha, sest värvid ei kata pinda ühtlaselt. Samas ei pea muretsema maskeeringu kulumise pärast, sest see püsib kenasti ja isegi ööpäeva möödudes pole värvi lihtne maha saada. Maskeerimispulgad sobivad ka jahedamal ajal, kuigi suure külmaga võib värv murenema ja murduma hakata. Pulga kork kipub alatasa ära kaduma või küljest tulema, mistõttu satub värv ka sinna, kuhu pole vaja. Toone on paraku napilt – üks või kaks –, mistõttu pulkade valimisel tuleks jälgida, et need poleks liiga lähedast värvi, näiteks must ja tumepruun. Pulgaga korraliku maskeeringu tegemine nõuab tõsist tööd, sest värvid ei jää hästi peale ega kata ühtlaselt. Samuti ei taha need peal püsida, nii et maskeeringut tuleb pidevalt värskendada. Test näitas, et juba paari tunni pärast on korralikust maskeeringust jäänud näole ainult aimatav kiht, mis mõne aja jooksul täielikult hajub. Õppusel ei pruugi sellest suurt probleemi tekkida, lahingus aga küll. Tuubis kreemvärvide kõige suuremaks plussiks on nende kasutamiskiirus. Ka katavad nad väga hästi ja püsivad peal kõige kauem. Hästi tehtud maskeering ei kulu maha isegi higistades. Ka pärast ööund soojas magamiskotis näeb see täitsa korralik välja. Miinuseks on pehmest plastikust valmistatud tuubid, mis kipuvad katki minema. Kui karbi ja pulga puhul pole see miski mure ning natuke värvi taskupõhjas ei tapa kedagi, siis katki-

8 X KRISTJAN PRII

Maskeerimisvahendeid on mitmesuguseid

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 30

Kaitse Kodu! 4/2013

sed värvituubid teevad paksu pahandust ja mõistlik oleks hoida neid kilekotis või karbis.

Maskeerimisvahendite tõhusus Omadus

Karbivärvid

Maskeerimispulk

Tuubis kreemvärv

Süsi

Kestvus

Katvus

Hind Pealepanek

Test

Puusüsi on odav ja seda on üsna lihtne juurde teha. Pealekandmisel sellega siiski liialdada ei maksa, sest suveööd meil nii pimedad ka ei ole

+ ++

Mahavõtmine

Punkte

Mitte kuigi ammu, kui poest ega laost maskeerimisvärve ei saanud, kasutati selleks põletatud korki või vees niisutatud puusütt. Niisuguste vahendite kasutamisel tuleb rakendada oma loomupärast kunstiannet, et saavutada ühtlane ja keskkonda sobiv tulemus. Vastasel juhul on oht saada tulemuseks ühtlaselt süsimust nägu. Keerukaks teeb asja ka vajadus süsi varemalt ette valmistada ja pakendada. Samas on võimalik seda alati juurde teha. Maskeerimisvahendite testis hindasime maskeeringu kestvust, katvust, hinda, pealepanekut ja mahavõtmist. Ühe plussi andsime selle eest, kui vahend tegi oma töö ära, ja kaks plussi selle eest, kui see õnnestus hästi. Esimest ja teist kohta jäid jagama tuubis olevad kreemvärvid ning süsi. Viik tekkis seetõttu, et süsi ei maksa midagi. Ülejäänud tooted jäävad hinnavahemikku 5–10 eurot, aga hea õnne korral on kaitseliitlasel võimalik neid laost või allüksuse ülemalt tasuta saada.

Pulka on küll mugav kaasas kanda, kuid hea maskeeringu tegemine sellega võtab omajagu aega. Värvi mahavõtmise pärast siiski muretsema ei pea, sest tõenäoliselt on see enne näolt kadunud, kui sinnamaani üldse jõutaksegi

Kaitse Kodu! 4/2013

Karbis peituvad värvid võimaldavad teha täitsa korraliku maskeeringu. Tööd lihtsustab märgatavalt komplektis sisalduv peegel

Kreemvärvid on head ja püsivad peal pikka aega. Jälgida tasuks siiski, et kreemituub lahtiselt kotti ega rakmetaskusse ei satuks, sest nende puhastamine võtab omajagu aega

Väljaõpe

Kõik läheb roheliseks, ka kaitseliitlased

vabatahtlik fototoimetaja

– kunsti muuta ennast nähtamatuks, raskesti jälgitavaks ja varjatuks. Üks instruktor ütles kunagi, et nägemistreening on vaatlustreening koos teadmistega varjumise kohta. Vaadelda tähendab näha läbi vaenlase varjumist, varjuda tähendab nurja ajada vaenalase vaatlusi. Mõlemas valdkonnas väljaõppe saanud sõdur on vaenlasele suureks ohuks.

Varjumise juures on oluline moondamine ehk kuju, silueti, välispinna ja teataval määral ka varju ning äratuntavate kontrastide vältimine. Alljärgnev

Talv oli tänavu pikk ja kevade saabumine venis. Nüüd on lumi õnneks sulanud ja loodus läheb üha haljamaks. See seab oma nõudmised vabas õhus ringi müttavatele kaitseliitlastele. KRISTJAN PRII uurest soojast ja suveootusest kiputakse tihti unustama sõduri baaskursusel õpitut. Eelkõige hõlmab see maskeerimisoskust

Õige

FOTOD: KRISTJAN PRII JA KARRI KAAS

Vale

Kaitse Kodu! 4/2013

Alusta maskeerimist alati siis, kui sinu julgeolek on tagatud. Ära jäta relva kuskile kaugele vedelema, hoia seda käeulatuses. Võta ära riided, millega sul hakkab palav, näiteks kindad, sall, kiivrialune müts. Tõmba käised üles nii kõrgele kui võimalik, ava hõlmad, et t-särgi kaelus oleks korralikult ligipääsetav. Kui sul pole peeglit, kasuta kaasvõitleja abi.

Teatud reeglite järgimine aitab varjumisele kaasa: vaadake teid varjavast kattest kõrvalt mööda või läbi, aga mitte üle. Kui peate sellest üle vaatama, vältige sirgete piirjoonte katkestamist. Kasutage olemasolevaid varje. Vältige taeva taustale jäämist ja eraldiasuvaid varjumiskohti, sest vaenlane tõenäoliselt jälgib juba neid. Liikuge taustal, mis sobib kokku teie riietuse ja relvastusega, eriti siis, kui liigute peitu või peidust välja.

Suvisel ajal on kõik roheline. Seega peab alusvärv olema roheline. Kanna rohelise värvi ühtlane kiht näole, kaelale, kätele. Jälgi, et kõik õnarused, kumeruste tagused ja augud, sh juustepiir, kõrvaaugud ja kõrvatagused, saaksid korralikult rohelisega kokku ning värv ulatuks ka paar sentimeetrit särgi alla. Eemaldada tasub ka maskeeringut rikkuda võivad asjad, nagu kõrvarõngad, sõrmused, iluneedid. Pärast baasvärvi tee näo kõrgematele kumerustele – nina, põsesarnad, otsaesine ja lõug – tumedamad laigud peale. Seejärel tõmba käega värv mööda nägu laiali, et piirjooned hajuksid. Üldreegel: päeval tehakse heledam maskeering ja öösel tumedam. Vastavalt maastikule tuleb mas-

Väljaõpe

NÄPUNÄITEID VARJUMISEKS

KOIT KÜNNAPUU

Nägu

Lisainfo

pakub lühikest ülevaadet, kuidas rohelusest rõkkavas metsas paremini märkamatuks jääda.

keeringut ka muuta ja värskendada, sest see kipub maha kuluma.

Varustus Kiivri maskeerimise esmasteks abivahenditeks on kiivrikate ja -kumm, millele lisatakse oksi ja rohtu, et kaotada peakatte kuju ja selle äärte alla tekkiv vari. Jälgida tuleb, et maskeering ei varjaks nähtavust. Ka tuleb tähelepanu pöörata demaskeerivatele elementidele, mis võivad muidu korralikult teostatud maskeeringu rikkuda. Varustuse juures võib maskeeringu kinnitamiseks kasutada nööri või kummipaela. Tuleb tagada kiire

Kaitse Kodu! 4/2013

Väljaõpe

ja efektiivne ligipääs varustusele. Okste kasutamisel tuleb maskeerida ka nende murdmise kohad, sest valge puutüvi paistab hästi silma.

Relv Relvadel maskeeritakse tavaliselt laesääred ja kabad. Sihikud ja liikuvad osad jäätakse vabaks, et relva laadimine ja töötamine ei oleks takistatud. Kinni ei tohi katta relval ka neid kohti, mis laskmisel kuumenevad. Viimasel ajal on üsna laialt levinud spetsiaalsed relvavärvid. Relva ei värvita selleks, et näidata, kui lahe see on, vaid selleks, et suurendada selle taktikalisi eeliseid ilma töövõimet vähendamata.

Koha valik Tavaliselt on sõduril äratuntavaks elemendiks siluett. Kontrastsel taustal on iga objekt selgesti nähtav. Reetlikud on tasased lamedad pinnad, nagu vesi, põllud, taevas. Inimese joonistub selgelt välja ka teist värvi taustal. Looduses ei asu objektid kunagi üksteisest korrapäraste vahemaade kaugusel. Korrapärased vahemaad tähendavad, et mängus on olnud inimese käsi. Et varjuda, vältige korrapäraseid vahemaid.

Kaitse Kodu! 4/2013

Brittide külma sõja aegne videolõik, mis õpetab üksikvõitleja oskusi. Kuigi vahepeal on sõjanduses palju muutunud, kehtivad põhitõed endiselt. Väga tõsiselt seda klippi siiski võtta ei maksa.

Väljaõpe

Vaata lisaks

YOUTUBE: INDIVIDUAL FIELDCRAFT

Varjumiseks valige ebatasane taust, nagu hekk, põõsas, puu või ebaühtlane maapind. Kui objekti pind erineb ümbritsevast, äratab see kergesti kahtlust. Valge nahk paistab enamikul taustadel selgelt silma ja seepärast tulebki end maskeerida. Valguses on igal asjal vari, mis võib selle olemasolu reeta. Varju vältimiseks sulanduge taustaga ühte. Pidage meelest, et koos valguse liikumisega liiguvad ka varjud. Korralik maskeering aitab hägustada varju piirjooni ja muuta selle märkamise raskemaks.

Kirjandus Sõduri käsiraamat. Võru: Kaitseväe Võru Lahingukool 2010. URL http://vk.kra.ee/images/Dokumendid/Soduriopik.pdf.

Kaitse Kodu! 4/2013

Sport

Allar Vaet — õnnelik kaitseliitlasest kulturist Kohtun Allar Vaetiga tema igapäevases keskkonnas Pärnu spordihallis. Et tegemist on tubli kaitseliitlase ja Eesti meistrivõistlustel hõbeda pälvinud kulturistiga, otsin saalist vaistlikult turskemat tüüpi, leian aga eest suhteliselt tagasihoidliku kehaehitusega meesterahva. JANA OTS vabatahtlik reporter

nne veel, kui jõuan alustada küsimisega, avastan, et Allar Vaet oskab mõtteid lugeda. „Kulturiste pole lihtne tänavapildis ära tunda. Nad näevad välja täiesti tavalised, kehaehitus tuleb esile siis, kui rõivaid vähem seljas,“ ütleb Allar. Edasine vestlus kulgebki suuresti nii,

et minul jõuavad vaevalt küsimused pähe tulla, kui Allar juba vaistlikult neile vastab. Allari loost tuleb selgesti esile tasakaal kõiges, millega ta tegeleb. „Kui printsiibid on paigas, tuleb muu iseenesest. Võib-olla pole see õige, et minul on esikohal kulturism ja seejärel tulevad muud asjad – Kaitseliit ja pere,“ lausub lisaks Eesti meistrivõistluste kõrgele kohale tänavu ka Reval Cupil paar tiitlit võitnud ning Lõuna-Eesti karikavõistlustel edu saavutanud kulturist. „Naine vahel heidab ette, et ma perele liiga vähe aega jätan. Kindlasti see ajas muutub, aga praegu olen veel noor ja tunnen, et suudan spordis tulemusi saavutada.“

Kulturism on kõige alus

ulturism

Kulturism on Allar Vaedi on Allar elu, tema isiksuse vundaVaedi elu, ment, või nagu ta ise ütleb, tema isiksuse sõltuvus. See ei ole pelgalt sport, vaid kindel elustiil vundament, või õige puhkuse, toitumise ja nagu ta ise ütleb, igapäevaste treeningutega. sõltuvus. „Trenn iseenesest lõhub lihast, selleks, et teda treenida ja kasvatada, tuleb anda lihasele õiget toitu ja piisavalt puhkust taastumiseks,“ tutvustab Allar musklite kasvatamise saladusi.

ERAKOGU

Eestis on võistlusspordiga keeruline tegelda, sest sponsoreid on vähe ja kulud suured. Näiteks täisväärtuslik ja kvaliteetne toit ei ole odav. Sööma peab kulturist aga kuus korda päevas. Seetõttu töötab Allar lisaks Kaitseliidu Pärnumaa maleva korrapidajana ametis olemisele ka spordihallis treenerina. „Mina panustan klubile ja klubi toetab mind,“ ütleb ta ja lisab, et nii on tasakaal ka spordimajanduses.

Eesti meistrivõistlustel Athletic Fitnessis saavutas Allar Vaet II koha

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 36

Kuidas on võimalik kulturismitreeningute ja -võistluste kõrval leida aega Kaitseliidule? Kaitseliit ei ole Allarile üksnes töökoht, ta tegutseb aktiivselt ka vabatahtlikuna. „Alles hiljaaegu väitlesin spordisaalis ühe vanema mehega, kelle arvates pole Kaitseliitu vaja, see olevat vaid sümboolne raha laristamine. Sellised mehed loodavad põgenemisele, kui sõda peaks puhkema. Mina arvan, et kui rahvas hülgab riigi, siis seda riiki polegi.“ Allar ise pole kindlasti põgeneja tüüp. Praegu töötab ta Kaitseliidu Pärnumaa malevas ja täidab vabatahtlikuna reservis kompaniiveebli kohuseid. Kaitse Kodu! 4/2013

tunud ja pahane, see omakorda hakkab mõjutama peresuhteid ja muud elu,“ ütleb Allar. „Me peame treeningupäevikut, kus on täpselt kirjas, milliste raskuste ja koormusega trenni on tehtud, kehakaal, toitumine, ja mis kõige tähtsam, enesetunne. Kui enesetunne paigast ära läheb, on vaja analüüsida, kus on viga tehtud.“

„Eelmine Orkaan oligi esimene õppus, kus olin kompaniiveebel. See tähendas enne õppust kaht nädalat täispikki tööpäevi, kogu kompanii varustuse kokkupanemist. Sel ajal ma trenni ei jõudnud ja sõin ainult kaks korda päevas,“ räägib Allar oma esimesest kogemusest kompaniiveeblina, mis tema elurütmi pea peale keeras.

Võistlussportlastele on pidev eneseanalüüs igapäevane. Nii saavutataksegi häid tulemusi ja hea enesetunne. Allaril esineb väga harva soovimatust trenni minna ja sellisel puhul jätabki ta trenni vahele. Enamasti tasakaal enesetundes püsib ja halb on pigem siis, kui trenni ei saa.

raegu töötab ta

Loobuda ta uuest ametiKaitseliidu Pärkohast siiski ei kavatse. numaa malevas Tegelikult on Allar just kompaniiveeblina leidnud ja täidab vabatahtlikuKaitseliidus sobiva rolli, mis na reservis kompaniiei takista kulturismiga tege- veebli kohuseid. lemist. Tavalised kahepäevased metsaõppused ei riku kulturisti elurütmi, kuid pikemaid jalgsirännakuid peab kahjuks vältima. Samuti on režiim väga range umbes kuu enne võistlust, mil toitumine peab olema grammilise täpsusega paigas, treeningud pidevad ja regulaarsed. „Nendel perioodidel pean end Kaitseliidu tegevuses tagasi hoidma,“ lausub Allar. Samas on mehel siis hing haige ja vahel ka hirm, et teda võidakse panna ühte patta nende vabatahtlikega, kes on suhtumisega, et teen siis, kui aega on. „Aeg ongi just see, mida meil kõigil on ühepalju, küsimus on pigem selles, millele me seda kulutame,“ tutvustab Allar oma vaateid. „Kui väärtushinnangud on paigas, on üsna lihtne leida aega sellele, mida tähtsustatakse.“ Allar selgitab lahkesti kulturismi põhimõtteid ja rõhutab, et temale on spordis alati esikohal tervislikkus. „Olen näinud inimesi, kes arvavad, et kulturistid on kõik „keemikud“ – süstivad ennast, tegelevad ainult lihaste pumpamisega ning on kurjad ja ülbed,“ loetleb Allar oma spordiala kohta levivaid legende. „Treeningusaali tulles nad loomulikult üllatuvad positiivselt. Meie põhimõte on ennekõike tervis, hea välimus tuleb pealekauba.“

Sport

Pärast teenistust kaitseväes astus Allar Lahingukooli, et läbida reservohvitseri kursus, kuid eksamite ajal murdis jalaluu. Nii jäi lipniku auaste saamata. Kaitseliidu vabatahtlikuna alustas ta jaoülema kohustes.

„Tegelikult võib nii öelda, et vabatahtlikuna tegutsen ma nii Kaitseliidus kui ka spordiklubis,“ teatab noor kulturist, sest treeneritöö kõrval korraldab ta oma klubiga üsna sageli võistlusi, kus vabatahtlikuna oma õla alla paneb. „Näiteks iga aasta jaanuaris korraldame Soome kaitsejõududele jõutõstmisvõistlused, mis on nii edukad, et soomlased võistluste lõppedes sobitavad kohe järgmise võistluse aja. Kaks korda aastas korraldame Eesti meistrivõistlusi jõutõstmises, siis Ranna Biitsepsit, kutsekoolis oleme korraldanud Rammumehe võistlust.“

Osa oma igapäevaleivast teenib Allar Vaet Kaitseliidu Pärnumaa maleva korrapidajana

Tervislikku eluviisi on Allar valmis alati huvilistele propageerima. Aga ärritavad Allarit kaalulangetajate telesaated, kus tervisest ei hoolita. „Tahaksin näha, mis nendest inimestest paar kuud pärast saadet saanud on,“ ütleb ta tõsiselt.

Treeningusaalis peab noori, algajaid sportlasi sageli tagasi hoidma, et nad trenniga üle ei pingutaks. „Kulturismis on tähtis tasakaal. Kui teed trenni liiga palju, on kerge tulema üleväsimus, siis stress, tahtmatus trenni minna, lõpuks unehäired. Inimene ei saa siis head enesetunnet, vaid on ärriKaitse Kodu! 4/2013

KRISTJAN PRII

Tööst ja vabatahtlikkusest

Sport

Kuigi tiheda elu tõttu ei ole Allaril kuigi palju aega, osaleb ta igal võimalusel Kaitseliidu üritustel

Kuulates juttu distsiplineeritud eluviisist, kerkib paratamatult mõttesse küsimus, kui paljust peab selle nimel loobuma. „Ma olen sellele sageli mõelnud ja leian, et mitte mina ei loobu, vaid hoopis paljud inimesed on teadmatusest llaril on Tartu end paljust ilma jätnud,“ arvab Allar ja Ülikooli Pärlisab naerdes, et peojärgsetest pohmellinu Kolledžis dest loobub tema hea meelega.

pooleli ettevõtluse ja projektijuhtimise stuudium. Seejärel plaanib ta jätkata spordikorralduse magistriõppes.

Allar hoolib väga eesti rahva tervisest. Nii ei mõista ta, kuidas mõni 30-aastane mees on sellises ülekaalus, et ei suuda ise enam kingapaelu siduda ja on seejuures rahul oma piiratud eluga ega võta midagi ette. Paljud mehed ei tea ka seda, et meeste organismis tõuseb koos rasvaprotsendiga östrogeenitase ja tekivad potensiprobleemid. Treeneritöös naudib Allar enim seda, kui mõni annab positiivset tagasisidet, et kaalulangusele lisaks on paranenud enesetunne, tervis ja suhted naisega. „See on midagi, mida ta ei osanud oodatagi,“ on Allar rahul. „Naistel seevastu esineb hirmu, et nad muutuvad meesteks, kui käivad jõusaalis. Viimasel ajal on see müüt murdumas ja praegu on naiste seas fitnessitreeningute populaarsus kasvamas.“

ERAKOGU

KRISTJAN PRII

Kõigepealt koostab Allar trenni tulijale individuaalse treeninguprogrammi. Kui on näha, et inimesel jagub tahtmist trennis käia, tehakse ka toitumiskava. Dieedi koostamine on juba peaaegu teadustöö, kus tuleb arvestada, et mitte ainult lihas, vaid iga keharakk saaks kätte elutegevuseks

Kaitse Kodu! 4/2013

Tulevik on paigas Kui palju jääb sellise elustiili juures aega perele, kus kasvamas kaheaastane tütar? „Meil naisega on mõlemal graafikujärgne töö ja sätime selle nii, et samal päeval tööl ei ole. See tagab lapse turvalisuse, kui ta peaks haigeks jääma,“ selgitab Allar. „Vabadel päevadel viin mina lapse lasteaeda. Vahel käib ta ka trennis kaasas. Trenn ei ole siis küll nii tõhus, kuid selle korvab rõõm lapsest, kuidas ta väikeste hantlitega püüab matkida kõike, mida näeb teisi tegevat.“ Isarolli on mees pidanud tähtsaks, ta oli kaasas ka sünnitusel, kuigi tunnistab, et ei kannata verd. „Ma ei mõista, miks vanasti mehi sünnituse juurde ei lubatud, see on ju nii oluline isa ja lapse suhte arengule,“ imestab kulturistist kaitseliitlane. Allari naine on lõpetamas ämmaemandaõpinguid Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja ka temal on plaan töö spordiga ühendada. Nimelt tahab ta omandada treenerikutse, et saaks hakata vedama rasedate treeningurühmi. Tütre kohta arvab Allar, et tema võiks ema jälgedes iluvõimlemisega tegelda: „See on nii naiselik ala. Iluuisutamine võiks ka olla, kuid kahjuks ei ole Pärnus jäähalli.“ Kas peab paika müüt, et kulturistid on nartsissistlikud eneseimetlejad? „Nartsissism on üks popp sõna, mille üle olen palju juurelnud. Tuleb vahel uus inimene meile trenni ja on mures, et saalil on

ALLAR VAET Kulturismi- ja ﬁtnessitreener

Sport

Personaalia

vajalikud toitained, arvestades treeningukoormust, inimese sugu ja vanust.

IV rahvusvahelise kategooria kohtunik tõstmises Eesti Jõutõsteliidu kohtunik Saavutused 2013 Reval Cup: I koht edasijõudnute arvestuses klassikalises kulturismis; I koht absoluutarvestuses klassikalises kulturismis Lõuna-Eesti karikas: I koht klassikalises kulturismis –175 cm arvestuses; võistluste VI koht absoluutarvestuses 2012 Eesti meistrivõistlused Athletic Fitnessis: II koht 2008 Reval Cup: III koht lamades surumises –80 kg arvestuses 2006 Jõutõstmise Eesti meistrivõistlused: III koht –82 kg arvestuses 2004 Jõutõstmise Eesti meistrivõistlused: III koht –75 kg arvestuses

klaasseinad – äkki keegi tunneb ta ära,“ seletab Allar naerdes. „See on mulle arusaamatu, miks peaks häbenema ja varjama positiivset elustiili. Samas kusagil pubis või ööklubis joovad inimesed end täis, minetavad kõik piirid ega häbene midagi,“ arutleb ta ja lisab: „Kindlasti on kulturistidel soov end näidata, muidu nad ei saaks võistlustel esineda, iseasi, kas selles on midagi häbenemisväärset.“ 30-aastase Allari elu tundub olevat tasakaalus tänu tema enda püstitatud prioriteetidele. Tänu kulturismile on tema vaim ja keha harmoonias, kuid ikkagi leiab ta, et on midagi, mis vajab parandamist. „Üks oluline eesmärk on saavutamata, nimelt on kõrgkooliõpingud jäänud lohisema. Tahan nendega ühele poole saada,“ on mees otsustuskindel. Allaril on Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis pooleli ettevõtluse ja projektijuhtimise stuudium. Seejärel plaanib ta jätkata spordikorralduse magistriõppes. „See annaks treeneri elukutsele palju juurde ja tagaks kindlustunde tulevikuks.“ Ka leiab Allar, et tal tuleks teha tööd enda ärevusega, mis annab märku nii hambaarstitoolis kui ka võistlussituatsioonides. „Näiteks suudan ma tavalisel treeningul 27 surumist teha, kuid võistlustel õnnestus kõigest 23,“ ütleb ta end natuke pettunud olevat. Kõige eelneva peale tekib tavainimesel küsimus, millal see mees puhkab. „Kui inimese elu on piisavalt mitmekülgne, ei olegi otsest puhkust vaja,“ leiab Allar. „Hetkel tunnen, et Orkaan oli see koht, kus puhkasin, olin muust elust need päevad välja lülitunud ja nautisin kogu nädalavahetust.“ Aprilli alguses kahel järjestikusel nädalavahetusel võistlustules olnud Allaril õnnestus mõlemalt jõukatsumiselt kõrgeid kohti noppida

Kaitse Kodu! 4/2013

Haritud sõdur

Kaitsevägi alustas ohvitseride-juristide koolitust KAIDO PIHLAKAS, reservkapten vandeadvokaat

üsisin 2011. aastal Kaitse Kodus!1, kas Eesti kaitsevägi vajab ohvitsere-juriste. Vastasin jaatavalt. Tänavu alustati Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes (KVÜÕA) riigikaitseala juristidele täiendusõppekeskuse korraldatud koolituse esimese mooduliga, mis kestis 4.–7. märtsini ja millega kaasnes 8. märtsil rahvusvaheline seminar „Põhjala ja Balti riikide julgeolekuruum“.

Juristohvitseride vajadusest räägiti ammu Kaitseväele vajalike juristide-ohvitseride nn sõjaerialase väljaõppe korraldamise vajadusest on Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) ja selle juristeservohvitseriohvitseride sektsioon (JOS) de Kogu 2009. rääkinud viimastel aastatel aasta üldkooskorduvalt, esitades seejuures olekul kutsus toonane motiveeritud kirjalikke taotkaitseväe juhataja lusi kaitseväe peastaabile ja kaitseministeeriumile ning kaitseväe reservis olevaid erialaohvitsere rõhutades sellise erikoolituse vajadust ka EROK JOSi panustama erialaselt regulaarselt korraldatavatel kaitseväe arengusse. rahvusvahelistel seminaridel.

Reservohvitseride Kogu 2009. aasta üldkoosolekul kutsus toonane kaitseväe juhataja, siis veel kindralleitnandi paguneid kandnud Ants Laaneots kaitseväe reservis olevaid erialaohvitsere, näitena tõi ta just juristohvitserid, panustama erialaselt kaitseväe arengusse. EROK JOS tegi sama aasta novembris EROK juhatusele ettepaneku pöörduda kaitseväe peastaabi poole, selgitamaks välja juristohvitseride vajaduse kaitseväes ning sellise vajaduse alusel korraldama koolitust rahvusvahelise sõja- ja humanitaarõiguse, operatsiooniõiguse jne süvendatud tundmaõppimiseks. 2011. aasta kevadel sai teoks kaitseväe peastaabi, kaitseministeeriumi ja EROK ühisnõupidamine, kus lepiti kokku, et analüüsimist vajab kaitseväe vajadus juristide järele kriisi ja sõjaaja tingimustes 1

Pihlakas, Kaido. Eesti kaitsevägi vajab ohvitsere-juriste. Kaitse Kodu! 5/2011, lk 26—27.

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 40

ning seega tuleb välja selgitada ka nende koolitusvajadus. Otstarbekaks peeti korraldada koolitus KVÜÕA täiendusõppekeskuse juures. Rõhutati, et tuleb hinnata vajadust laiapõhjalist sõjaõigust ja rahvusvahelist õigust tundvate juristide järele.

Koolitused on alanud 2011. aasta juunis EROK JOSi initsiatiivil korraldatud rahvusvahelise sõjaõiguse ja riigikaitseõiguse seminari avaettekandes rõhutas toonane kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Riho Terras, et EROK juristide sektsiooni pöördumine kaitseväe poole nende koolitusküsimustes oli õigeaegne ja peastaap koostab ülevaadet selle kohta, kui palju kaitsevägi sõjaajal juriste vajab ning koostöös KVÜÕA, peastaabi ja kaitseministeeriumiga tuleb luua riigikaitse valitsemisalas teenivate juristide ja reservohvitseridest juristide väljaõppeks ühine koolitussüsteem. Tänavu märtsi algul KVÜÕA täiendusõppekeskuses alanud riigikaitseala juristide koolitus jätkub sügisel, kui märtsis õpinguid alustanud juristid läbivad erinevateks kuudeks kavandatud kaks nädalapikkust koolitust.

änavu

8. märtsil korraldatud märtsi rahvusvahelisest semialgul KVÜÕA narist osavõtuks avaldas täiendusõppekessoovi 70 juristi, sh täiendusõppekeskuses koo- kuses alanud riigilituse esimese mooduli kaitseala juristide läbinud. Rahvusvahelise koolitus jätkub seminari vaheaegadel sügisel. avaldasid täiendõppes osalenud üksnes positiivseid hinnanguid nii KVÜÕA poolt õppuse läbiviimise korraldusliku poole kui ka kuuldud loengute kvaliteedi kohta. Samas avaldasid paljud rahvusvahelisest seminarist osavõtjad vestlusringis arvamust, et juristide sõjaõiguslikku ettevalmistust on vaja jätkata, laiendada ja süvendada ning seda rõhutasid eriti mitmed seminaril osalenud kohtunikud. EROK JOS püüab igati oma töö planeerimisel sellise ettepaneku reaalset vajadust arvestada, toetada ning abistada ja suunata juriste läbima vabatahtlikku reservohvitseride kursust eesmärgiga saada kaitseväe reservohvitseriks, mis loob paremad eeldused sõjaõigusliku erialase ettevalmistuse täiendamiseks ning võimalused jätkuvalt ja aktiivselt kasutada oma teadmisi ning initsiatiivi Eesti riigikaitse edendamiseks. Kaitse Kodu! 4/2013

KÕRGEM SÕJAKOOL

Rahvusvaheline seminar ja tegelikkus Rahvusvaheline seminar „Põhjala ja Balti riikide julgeolekuruum“ korraldati KVÜÕA aulas ning sisukate ja kuulajate tähelepanu köitnud ettekannetega esinesid reservkindralmajor Karlis Neretnieks Rootsi kaitseuuringute agentuuri kaitse- ja julgeoleku osakonnast, kes kõneles teemal „Põhjala riikide koht ja võimalused Balti riikide julgeoleku tõhustamisel“, ning kolonelleitnant Mika Kerttunen (Balti Kaitsekolledž), kes pidas ettekande „Põhjala riikide, Euroopa Liidu riikide ja NATO koostöö Baltikumi julgeolekuruumis“. Suurt tähelepanu pälvisid ka reservkindral Johannes Kerdi (kaitseministeerium) ettekanne teemal „Eesti riigikaitse laiem käsitlus“ ning KVÜÕA ja Tartu Ülikooli riigi- ja rahvusvahelise õiguse dotsendi Rene Värgi ettekanne „Isikute kinnipidamine kaasaegsetes relvakonfliktides: Ühendkuningriigi kogemuste näitel“. Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja reservkolonelleitnant Riho Rõngelep rääkis teemal „Eesti ja Põhjala lahingugrupp ning Balti riikide koostöö perspektiiv“ ja kaitseväe peastaabi jurist leitnant Leenu Org pidas ettekande „Erioperatsioonide juriidilised aspektid“. Juba 2011. juunis korraldatud rahvusvahelisel seminaril selgitas toonane kaitseväe peastaabi Kaitse Kodu! 4/2013

ülem kindral Terras, et enamik riike ei suuda riigikaitsevaldkonna praeguse eelarve juures hoida palgal suurt hulka sõjaväejuriste ning vajalik mehitatus, mida ka rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide staabid vajavad, tagatakse muu hulgas reservväelaste abiga.

ahvusvahelise seminari ettekanded juhtisid meie tähelepanu sellele, et me ei tohi oma soovunelmaid riigikaitses ekslikult reaalsusteks pidada.

Kaitsevaldkonna juristide täienduskoolitus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes

Eesti riigikaitse on pidevas arengus, korrastamist ja täiendamist vajavad seetõttu ka riigikaitselised õigusaktid. Sellest tööst – õigusloomest – ei ole jäänud kõrvale EROK ega tema juristohvitseride sektsioon, kuid eeldada on selle mahu olulist suurenemist seoses uue riigikaitse arengukavaga.

Reservohvitseridest juristide kohustuseks on EROK põhikirja ja JOSi kodukorra kohaselt anda oma võimetele ja võimalustele vastav panus riigikaitsesse. Rahvusvahelise seminari ettekanded juhtisid meie tähelepanu sellele, et me ei tohi oma soovunelmaid riigikaitses ekslikult reaalsusteks pidada, vaid igaüks meist on kohustatud andma maksimumi kaitseväe esmase, iseseisva kaitsevõime arendamiseks ja tugevdamiseks ning kollektiivse kaitsevõime tõhustamiseks. 41

Sõjaraud

Tulevik on siin Mehitamata õhusõidukite areng Eestis ANDRUS TAMBOOM

jakirja üleeelmises numbris1 sai antud ülevaade mehitamata õhusõidukite maailmast. Areng on olnud tormiline ja ka eestlased on selles usinasti kaasa löönud. Meil on nii tõsiselt võetavat tegutsemist, ambitsioonikaid algatusi, unistusi kui ka õnnestumisi.

estis on droonide arendamise lipulaevaks ﬁrma Eli Airborne Solutions, mis asutati juba 1987. aastal.

Eesti esimene edulugu

Eestis on droonide arendamise lipulaevaks firma Eli Airborne Solutions, mis asutati juba 1987. aastal. Tõsi, esimesed kümme aastat tegeldi seal antennide, suure võimsusega raadiosaatjate ja sidesüsteemide loomise ning paigaldamisega. Firma asutajate huvi mudellennu vastu viis aastatel 1997–1999 mitmete omal rahastusel arendatud raadiojuhitavate vaatluslennukite loomiseni, mille juhitav tegevusraadius 20 km on ka tänases kontekstis suurepärane tulemus.

2 X ELI AIRBORNE SOLUTIONS

2006. aastal alanud viieaastane koostöö kaitseväega pani aluse drooni SWAN loomisele. Seda projekti saatsid mitmed raskused, kuid tulemuseks on tippklassi tootesari, mida on saatnud ekspordiedu. SWANi võib nimetada Eesti uuema iseseisvusaja esimeseks terviktooteks, mis on võetud kasutusele mõne teise riigi relvastuses. SWAN III on kuni 15 kg stardimassiga katapuldist startiv ja langevarjuga maanduv mitmeotstarbeliste vaatlusõhusõiduk, mille tegevusraadius sidega on kuni 50 km, lennukõrgus kuni 2 km, lennu kestus sõltuvalt lastist 6–8 tundi ja kiirus 70–130 km/h (fotod 1 ja 2). Aastal 2011 algas ka rooni lähivaatlusmultirootorite arendamine, millest SWAN võib tänaseks on välja kasvanimetada nud prototüüp ELIX-4. Eesti uuema See on seljakotti pakitav võimekas vaatlusseade, iseseisvusaja mis sobib kasutamiseks esimeseks terviklähiümbruse vaatluseks tooteks, mis on militaar- ja tsiviilotstarbel võetud kasutuse(fotod 3 ja 4). Eli Airborne le mõne teise riigi Solutions on endiselt Eesti juhtiv droonitootja. Peagi relvastuses. on valmimas neljanda põlvkonna SWAN ja töö käib ka multirootorite kui tulevikudroonide arendamise suunas.

Esimene autopiloot AP40 osteti USA firmalt UAV Flight 2003. aastal. Esimene õnnestunud otsese inimsekkumiseta lend sooritati septembris 2003,

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

seda võib auga pidada Eesti droonide sünnipäevakuuks. Järgneva kolme aasta jooksul katsetati intensiivselt mitmesuguseid õhusõidukeid. Tähelepanuväärseimad tollastest saavutustest on esimesed UAVde (Unmanned Aerial Vehicle, eesti keeles mehitamata õhusõiduk ehk droon) katsetused koostöös kaitseväega, osalemine Kevadtormil 2006 ja 2007, esimene pneumaatiline katapult, pööratav suundantenn jne.

Konkurents on tihe Ka aastal 2007 asutatud firma Helicam väärib Eesti droonide arenguloos esiletoomist. Selle järglane Helicam Services on kasvanud rahvusvaheliseks ettevõtteks, millel on esindused Suurbritannias, Soomes ja Rootsis ning mis täidab nii Euroopa kui

Vt Tamboom, Andrus. On saabunud tulevik — mehitamata õhusõidukite võidukäik. Kaitse Kodu! 2/2013, lk 23—28.

Kaitse Kodu! 4/2013

Sõjaraud

ELI AIRBORNE SOLUTIONS

ELIX-4 tegevusulatus on kuni 5 km, lennukõrgus kuni 500 m, lennukestus kuni 30 minutit ja maksimaalne kiirus 57 km/h, tühikaal 2,5 kg ning kandevõime kuni 1 kg

Aastal 2008 asutati Läänemaal firma Coptercam, ELIX-4 seljakotti pakituna mis kohe alguses spetsialiseerus aerofotograafiale ja jätkab senini edukalt seda tegevust suurepäraste transport suure lennukiga on liialt kallis, samuti 360-kraadiste aeropanoraamfotode tegemisega. ülikvaliteetsete aerofotode tegemisel ja mitme2009. aastal algas seal teenusmüügi kõrval omasuguste seireülesannete täitmisel. Mereseires on tootena kopteril põhineva drooni väljatöötamine. oluline kütusereostuste kiire avastamine, seetõttu Selle juhttuumaks sai DJI-innovations’i autopituleks tankereid jälgida õhust alates nende välloot. Coptercami mehitamata jumisest sadamast, tegemaks varakult kindlaks kopterid on seni kõige võimvõimalikud lekked. Threod Systems teeb koostööd riti väärivad samad Eestis loodud droonid. nii kohalike kui ka välismaiste äri- ning teadus- ja tähelepanu Suurimate mudelite kasuliku arendusasutustega, et luua klientidele parimaid lasti kandevõime on kuni 22 Helicami enda ja ajakohaseimaid lahendusi rakendavad tooted. kg, lennuaeg kuni 4 tundi ja loodud multirootorKonkurentsieeliseks peetakse nii ettevõtte kui tegevusraadius ca 50 km. Need ka toodete paindlikkust. Pakutakse platvorme, kopterid ja kaameon mõeldud erinevate seire- ja millele on võimalik paigaldada vastavalt kasutaja telemeetriaülesannete täit- rahoidikud, mille soovidele erinevaid seadmeid (foto 5). miseks. Kogu toodang läheb stabiilse videopildi ekspordiks. tootmise võimekus Teadlaste ja kaitseliitlaste koostöö on äratanud mitme Threod Systems’i asutasid ﬁlmikompanii tähe2012. aastal drooninduse ArlTechSystemsi asutasid 2012. aastal koostöös kogenud spetsialistid, kes lepanu. Kaitseliidu Harju maleva liikmed ning Tallinna tahavad pakkuda klientidele Tehikaülikooli tudengid ja teadlased, kes viis alla 500 kg klassi lennuvahendite täisspektrit, aastat tagasi said aru, et taktikaliste ülesannete mille hulka kuuluvad seljakotti mahtuvad hõljukid täitmiseks maastikul oleks hea kasutada õhuvaatja elektrimootoritega kuni 15 km tegevusraadiulusvahendeid. Nende loomise käigus on tudengid sega lennukid, katapuldist tõusvad ja langevarjuga kaitsnud magistritöid nii lennuki elektroonilise maanduvad kuni 50 km tegevusraadiusega õhukid kui ka mehaanilise osa projekteerimise kohta. Üht ning ööpäevase lennuaja ja kuni 25 kg kandevõitööd hinnati ka kaitseministeeriumi üliõpilaste mega taktikalised droonid. teadustööde konkursi auhinna vääriliseks.

ELI AIRBORNE SOLUTIONS

ka Araabia ja India tellimusi. Firma on küll spetsialiseerunud õhust filmimise teenuse pakkumisele, kuid selleks vajalik lennutehnika on suures osas Eestis projekteeritud ja valmistatud. Eriti väärivad tähelepanu Helicami enda loodud multirootorkopterid ja kaamerahoidikud, mille stabiilse videopildi tootmise võimekus on äratanud mitme filmikompanii tähelepanu. Kopterite autopiloodina kasutatakse vabavaraprogrammi Ardupilot ning Saksa päritolu MikroKopterit ja Hiina ettevõttes DJI-innovations loodud autopiloote (vt infokasti „Näited Helicami inseneritööst“).

Ettevõte näeb oma sihtrühmana näiteks päästeametit ja kaitseväge, kuid ka erasektorit. Näiteks võiks droonidest olla abi väikepakkide veol, mille Kaitse Kodu! 4/2013

Et arendustööd alustati juba enne firma asutamist, on tänaseks valminud viis prototüüpi, millest üht katsetati 2011. aasta Kevadtormil. Praegu on 43

Sõjaraud THREOD SYSTEMS OÜ

Pildil droonid Theia, mille tiibade siruulatus on 4,2 m, lennuaeg 24 tundi, stardimass 75—100 kg ja kasulik koormus 25—30 kg

valmimas kuues prototüüp, mis võtab kokku seni omandatud kogemused ja sobib politsei, piirivalve ja sõjaliste üksuste lähiluureülesannete täitmiseks, aga rlTechSystemsi ka maastiku kaardistamiseks asutasid 2012. ja keskkonnaseireks. Kuues aastal koosprototüüp on projekteeritud lendama 40–50 km kaugu- töös Kaitseliidu Harju sele, see suudab õhus püsida maleva liikmed ning kuni tunni ning võtta peale Tallinna Tehikaülikooli kasulikku lasti kuni 1 kg. Väikeüksused saavad seda tudengid ja teadlased. maastikul kaasas kanda, sest lennuk ei vaja eraldi stardirada ega katapulti. Lennukit tüürib vabavaraline Ardupilot. Eriomadusena on lennuk veekindel, mis lubab erandkorras maanduda ka vette. ArlTechSystemsil on kavatsus

jätkata koostööd Kaitseliiduga ja leida toodetele rakendust keskkonnaseires. Esimese müügivalmis tooteni on kavas jõuda mõne kuu pärast (foto 6). Aastal 2012 võeti mehitamata lennuvahendite teema ka Eesti Lennuakadeemia õppekavasse. Samal aastal alustati tudengite osavõtul kahe arendusprojektiga, millest ühe eesmärk on välja töötada kuue rootoriga kaamerakopter ja teise oma arendada välja suuremõõtmeline vaidtiib (sabata lennuk). Kaamerakopteri tõstevõimeks on planeeritud kuni 12 kg, nii et selle pardale saaks võtta Red I tüüpi profikaamera, millest tulevat pilti saaks jälgida täis-HD-raadiosidevideolingi abil. Kopteri tellijaks on üks filmiettevõte.

Kopterite stabiilset et lennuvõimet tadud autopiloot Mikgab sakslaste loodud roKopter.

Sõjaraud

Lisainfo

NÄITED HELICAMI AMI INSENERITÖÖST ST

endita kokkupandav Ilma ühegi abivahendita aameraalus (fotod 7, kuue mootoriga kaameraalus 8 ja 9).

Kaitse Kodu! 4/2013

5 X HELICAM

arootoriline kaameHelicami kaheksarootoriline b kanda muude kaaraalus, mis suudab merate kõrval ka Red EPICu proﬁkaaa 11). merat (fotod 10 ja

EX PLAN

Sõjaraud 12

PlaneX 02, mille stardimass on 7,5 kg, tavakiirus 150 km/h ja tippkiirus 220 km/h

Lennuakadeemia vaidtiiva projekt on veelgi ambitsioonikam. Eesmärk on luua stardimassiga suurusjärgus 150 kg lennujaamadevahelist pisipakivedu võimaldav mehitamata kaubalennuk. Käesoleval aastal tegeldakse kontseptsiooni läbitöötamisega mootori Saito 57cc jõul töötava vähendatud koopia peal, mille tiiva siruulatus 2,1 m.

Minevikukuulsus Eesti drooninduslugu käsitledes ei saa mööda minna firmast PlaneX. Nende tegevus algas 2000. aastal ning keskenduti erinevat tüüpi raadiojuhitavate lennukite projekteerimisele ja tootmisele. Neil õnnestus võita aastatel 2002–2004 mitmeid olulisi Soome maaväe ja õhuväe sihtmärgilennu-

LÄÄNE ELU

kite soetamise riigihankeid. Teadaolevalt saavutasid nad ainukesena Eesti tootjatest oma tootele Planex 02 Federal Aviation Administrationi (FAA) tüübikinnituse, mis on toote kvaliteedi väga kõrge tunnustus. Kokku toodeti sadakond lennukit (foto 12). Aastatel 2004–2008 arendati seal iseseisvalt autopilooti ja vaatlusmuna (360 ja 18 kraadi pööratav poolkera sees olev kaameraalus). Viimased Soome tarnitud lennukid olid juba omaloodud autopiloodiga ning täisautonoomse lennuvõimekusega.

astal 2012 võeti mehitamata lennuvahendite teema ka Eesti Lennuakadeemia õppekavasse.

Aprillis 2005 tutvustas PlaneX oma tooteid Ämaris. Võrreldes Eli tookordse tasemega olid PlaneXi lennukid oluliselt kaugemale arendatud. Kahjuks ei saanud – kas ebapiisava müügitöö tõttu või mingil avalikustamata põhjusel – PlaneX Eesti kaitseväe koostööpartneriks. Samas olid esimesed Eli müüdud sihtmärgilennukid PlaneXi tooted.

2011. aasta kevadel oli ajalehes Lääne Elu juttu tundmatu lennuki leidmisest Nõva kandist. Tegemist oli kunagise PlaneXi toodanguga, mis avaldamata põhjusel oli iseseisvalt lennanud Soomest Eestisse ja kütuse lõppemise tõttu kontrollimatult maandudes purunenud

Kaitse Kodu! 4/2013

Lisaks eeltutvustatud äriühingutele tegutsevad Eestis ka aktiivselt mudellendudega tegelevad seltskonnad. Mitmed neist ehitavad hobi korras droone. Piisavalt võimeka hobiklassi drooni maksumus, kui lihtsamad komponendid ise teha, algab 1000 eurost. Sellisega on juba võimalik teha meelepärasest kohast väiksema fotokaameraga pilte, ﬁlme või nautida reaalajas videopildi ülekannet otse õhuki pardalt.

Sõjaraud

Lisainfo

HOBITEGEVUS

Hobiklassi droone saab ka terviku või komponentidena veebipoodidest osta. Rohkema raha eest ja vajalikku oskusteavet omades on võimalik ehitada juba tõsisem tööriist, mis suudab näiteks kanda korraliku proﬁkaamerat, pihustada aiamaale väetist või viia ka pisemaid pakke kümnete kilomeetrite taha. Vaatamata müüdavate droonide kergele kättesaadavusele leidub ka isetegemisele truuks jäänud huvilisi. Nad ei lepi valmistoodete tarbimisega, vaid eelistava oma loomingulist potentsiaali laias spektris ise realiseerida. Üks tuntumaid näiteid on AKpiloodi arendus alates aastast 2007, kus kogu autopioodi trükkplaadi skeemi, lennukijuhtimise loogikate ja selles sisalduvate matemaatiliste mudelite loomine on olnud paljudele aastaid põnev tegevus. AKpiloodi ja selle juurde loodud lennukite arendus on jätkuvalt edenev hobitegevus, millest võib välja kasvada täiendus tänastele Eestis tegutsevatele ettevõtetele. Märkimist väärib, et 2009. aastal saavutati viies koht eradroonide kogukonna diydrones.com korraldatud droonivõistlusel ning 2010. aasta Põrgupõhja retkel korraldati omaloodud õhuki avalik lend, mis juhatas sisse droonide kasutamise Eesti militaarspordis.

Kahjuks läks nii, et 2007. aastal tuli PlaneXi tootmistegevus kahe suurtellimuse eel peatada, sest nende tähtajaliseks täitmiseks polnud firmal piisavalt tööjõudu. roonilendude Koostöö ebaõnnestuintensiivsuse mine kaitseväega ja väiksemate tellimuste kasvust annab puudumine, raken- kaudselt märku ka duseta jäänud suured majandus- ja kominvesteeringud tootmisvõimsustesse ja munikatsiooniminismajanduskliima muu- teeriumis ettevalmistumine viisid firma tatav mehitamata omanike ärihuvid len- õhusõidukite Eesti nundusest eemale.

Teadaolevalt on Eestis olnud veel kaks drooni autopiloodi loomise hobialgatust. Esimesega tegeldi ajavahemikus 2000—2005 ja jõuti isegi reaalsete lennukatsetusteni tõusvate õhuvoolude jahtimisel eesmärgiga nende arvelt lennuaega pikendada, paraku hääbus tookord huvi arendustegevuse vastu, sest soovitud tulemusi ei saavutatud. Teises algatuse käigus aastatel 2008—2009 jõuti valmis teha autopiloot nimega GPSpiloot, mis oli võimeline juhtima lennukit piiratud tingimustel läbi etteantud GPSi punktide. Kahjuks ei õnnestunud lennukit piisavalt usaldusväärselt stabiliseerida, seetõttu huvi arendustegevuse vastu hääbus. Artikli autori teada on Eestis veel vähemalt kümme inimest, kes on, valmiskomponente oskuslikult kombineerides, ehitanud endale hobi korras lennuvõimelisi iselendajajaid.

õhuruumis käitamise PlaneXi kunagine edu regulatsioon.

oli muljeltavaldav. Loodetavasti ei ole sellealane oskusteave ja loodud tootmisvõimsus läinud kaduma (foto 13).

Droonid ja Eesti Eestis on droonide loomine ja tootmine, arvestades ressursse, üsna intensiivne. Mudellennu harrastajate suur hulk ja Lennuakadeemia aktiivne tegutsemine toob pidevalt valdkonda uusi tegijaid. Droonilendude intensiivsuse kasvust annab kaudselt märku ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ettevalmistatav mehitamata õhusõidukite Eesti õhuruumis käitamise regulatsioon. Loodetavasti saab sellel olema valdkonna arengule korrastav mõju ning õnnestub vältida tegevusala ohtlikkuse astet ületavate nõuete ja piirangute kehtestamist. Eesti hõreda asustuse eelist arvestades oleks asjakohane lubada siin Lääne-Euroopa Kaitse Kodu! 4/2013

esti drooninduslugu käsitledes ei saa mööda minna ﬁrmast PlaneX.

karmidest piirangutest mõnevõrra vabamat droonidega opereerimist.

Droonide loomine ja tootmine on kõrgtehnoloogiline tegevus ja haakub hästi innovaatilise Eesti kuvandiga. Valdkond võimaldab luua suure lisandväärtusega töökohti. Artikli autoril on usku lendavate robotite suurde tulevikku ja Eesti panus nende arendamisel saab olema kindlasti suurem, kui seda meie riigi suurust arvestades võiks eeldada. 47

Ajalugu TREVOR FIELDI ERAKOGU/WIKIMEDIA

Teel impeeriumi poole: Jaapani-Hiina sõda 1894—1895 Eurooplaste jõudmine Kaug-Itta 16. sajandi teisel sel 1854. aastal. Korea kui Hiina vasallriik jäi aga poolel tähendas sealsetele riikidele välispoliitilise välismõjudele esialgu ikka veel suletuks. paradigma täielikku muutust.

Isolatsionismist loobumise järel valisid Jaapan ja Hiina aga täiesti erinevad arenguteed. Kui Hiinas kohtasid ebavõrdsete lepingutega peale surutud kohustused välisriikide ees süvenevat võõraviha, mille rahvuslik-patriootiliseks komponendiks oli vastuseis kõigele läänepärasele ja klammerdumine vähemalt protokolliliselt oma traditsioonilise suurriikluse rõhutamise külge, siis Jaapan käitus diametraalselt vastupidiselt.

Hiinas traditsioonid, Jaapanis uuendused

Noore keisri Meiji nime saanud revolutsiooni käigus (1867–1868) lammutati riigis vana keskaegne ühiskond ja ehitati selle varemetele moodne läänelik pealisehitis. Ümberkujundused ei tähendanud üksnes konstitutsioonilise monarhia kehtestamist, vaid ka reforme õiguse, hariduse, tööstuse, kaubanduse, välissuhtluse ja – last but not least – sõjanduse vallas.

MART HELME ui algul oli suhtumine uustulnukatesse ettevaatlikult uudishimulik, siis juba 17. sajandi alguseks mõistsid nii Hiina kui ka Jaapani valitsejad, et võõrad kujutavad endast pigem ohtu kui võimalust. Üheks suhtumist mõjutavaks asjaoluks oli sealjuures kristlike misjonäride aktiivne ja tihtipeale kohalike valitsejate poliitikasse sekkuv tegutsemine.

Kaug-Ida riikide vastureaktsioon eurooplaste mõju kasvule oli nende tegevusvabaduse järkjärguline piiramine, mis 17. sajandi keskpaigaks viis peaaegu täieliku isolatsiooni tõmbumiseni. Hiinat sundisid isolatsionismist lõpuks loobuma kaks kaotatud Oopiumisõda (1839 ja 1856), Jaapan pidi oma piirid välismaalastele avama aga USA admirali Matthew Perry sõjalaevade suurtükkide ähvardu-

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 48

Kui enne revolutsiooni oli endast riigi peamist sõjajõudu kujutanud samuraidel keelatud tulirelvi kasutada, sest see ei olnud kooskõlas samurai käitumiskoodeksi bushido’ga, siis nüüd asuti looma sõjaväge, mis vastaks maailma kõige kõrgematele standarditele. See tähendas ajastu kaasaegse, haritud ohvitserkonna komplekteerimist, moodsat taktikalist väljaõpet, kutsealustel põhinevat massiarmeed, uusimat relvastust ja kõrget motivatsiooni. Mereriigina asus Jaapan rajama ka moodsat laevastikku. Kaitse Kodu! 4/2013

Jaapani-Hiina sõja põhjustest Paraku selgus üsna pea, et uus, industriaalne Jaapan ei ole koloniaalsõltuvusest vabanagi jätkusuutlik ilma Aasia mandri ressurssideta. Tööstus – sõjatööstus sealhulgas – vajas nii tooret kui ka turgu, Jaapani enda loodusvarad olid aga napid või paljudel puhkudel lausa olematud. Probleeme valmistas isegi kasvava rahvastiku äratoitmine. Samal ajal oli lähinaabruses riik, kus leidus külluslikult nii põllumajandustoodangut, rauamaaki kui ka kivisütt. Selleks riigiks oli Korea. Tegelikult oli Korea sajandeid olnud Hiina vasallriik ja vormiliselt oli ta seda ka 19. sajandi lõpukümnendeil. Samas ei saanud Jaapanis märkamatuks jääda Hiina kiire nõrgenemine ja lääneriikide koloniaalse tungi kasv Kaug-Itta. Jaapanile tähendas see, et Korea võib sattuda nõrga ja Jaapanit mitte ohustava Hiina asemel vasallsõltuvusse mõnest hoopis tugevamast riigist, olgu selleks siis tollane maailmamerede kuningas Suurbritannia, Vaiksel ookeanil oma mõju kasvatavad Ameerika Ühendriigid või Mandžuurias üha kindlamalt kanda kinnitav Venemaa. Tōkyōst vaadatuna oli Korea poolsaar aga pistoda, mis oli suunatud Jaapani südamesse. See pistoda ei tohtinud sattuda vaenulikesse kätesse.

samurai käitumiskoodeksi bushido’ga.

Leping polnud ometi lõplikuks lahenduseks ning järgnevatel aastatel leidis nii Koreas ja Jaapanis kui ka Hiinas aset ridamisi intsidente, mille osaliseks olid kõigi osapoolte kodanikud.

Hiinat ei aidanud arvuline ülekaal 1894. aasta suvel puhkes Koreas järjekordne mäss, mille mahasurumiseks palus Korea kuningas hiinlaste abi. Hiina saatiski 400-mehelise väeüksuse Koreasse. Tōkyō käsitles seda Tianjini lepingu rikkumisena ja otsustas ka oma väed Koreasse saata. Peagi vallutasid jaapanlased Souli, kukutasid kuninga ja seadsid asemele oma nukuvalitsuse. Viimane palus jaapanlastelt abi hiinlaste maalt välja ajamiseks. Tegelikult olid Hiina väed riigist juba lahkumas, kuid nüüd ei lubanud juba näo säilitamise vajadus neil enam konfliktist kõrvale hoida. Nii Peking kui ka muu maailm olid veendunud, et algavas sõjas jääb Jaapan vältimatult kaotajaks, sest neil pole Hiina tohututele ressurssidele lihtsalt piisavalt vastukaalu. Ja tõepoolest, kui

AUTOR: MIGITA TOSHIDE 1894, HARA SHOB-O (HARASHOBO.COM)

Koreas endas kees samal ajal äge sisepoliitiline võitlus kahe leeri – reformimeelsete ja traditsionalistide – vahel. Esimesed nägid oma püüdluste eeskujuna Jaapanit, teised Hiinat. Kõigele lisaks oli riik pankrotis ja kui maad tabas 1882. aastal pikk põuaperiood, hakkasid pinged üle keema. Pikka

aega palgata olnud sõdurid, keda entusiastlikult toetasid lihtinimesed, rüüstasid viljasalvesid, 1884. aastal haarasid Jaapani-meelsed reformistid verise riigipöörde käigus aga võimu. Sellega ei saanud omakorda leppida Peking ja Koreasse saadeti Hiina väed, kes aitasid sama veriselt taas võimule traditsionalistid. Näis, et sõda Hiina ja Jaapani vahel on vältimatu, kuid seekord maandati pinged nne revolutsiooni oli endast siiski Tianjini lepinguga, mille kohaselt mõlemad riigi peamist pidid oma väed Koreast ära sõjajõudu kujutanud viima ja edaspidi teineteist samuraidel keelatud sõjajõudude kasutamisest tulirelvi kasutada, sest Korea poolsaarel informeesee ei olnud kooskõlas rima.

Ajalugu

Algul polnud riigi moderniseerimise eesmärgiks sugugi Jaapani mõju laiendamine väljapoole. Pigem oli jaapanlaste pingutuste eesmärgiks vältida koloniaalsõltuvusse sattumist lääneriikidest, seda enam, et Hiina allakäik regioonis oli Tōkyōle hoiatavaks näiteks.

Kaitse Kodu! 4/2013

TOYOHARA CHIKANOBU / WIKIMEDIA

Ajalugu hinnata jõuvahekordi arvudes, näis kõik kõnelevat Jaapani kahjuks. Hiinal oli ainuüksi Jaapani vastu opereerivas Beiyangi armees kokku 630 000 meest, samal ajal kui kogu Jaapani armee koosnes 240 000 mehest. Ka merejõudude osas ei tundunud Jaapani ülekaal kuigi olulisena, sest hiinlased olid brittide ja prantslaste toel oma sõjalaevastikku oluliselt moderniseerinud ning uuemate soomusja aurulaevadega varustanud. Arvulised võrdlused osutusid aga ebaadekvaatseteks. Esiteks polnud Hiinal erinevalt Jaapanist olemas ühtset, kesksele peastaabile alluvat sõjaväge. Selle asemel ahuriolid relvajõud koondatud regiotorusid naalseteks armeedeks, millest kasutati kirdes opereeriv Beiyangi armee oli vaid üks. Vastavalt oli puudulik ja prügikastidena, ebaühtlane vägede väljaõpe, varus- mahamüüdud tatus ja taktika. Soovida jättis ka mürskude distsipliin. Nii riiki kui ka sõjaväge asemele võeti laastas endeemiline korruptsioon. kookospähklid. Lääne vaatlejad kirjeldasid, kuidas kahuritorusid kasutati prügikastidena, mahamüüdud mürskude asemele võeti kookospähklid, lokkas oopiumi tarvitamine ja hasartmängude mängimine, sagedane oli deserteerumine.

Jaapani sõjaväes selliseid probleeme polnud. Seetõttu pole ka imestada, et sõja käigus saatis jaapanlasi edu nii mere- kui ka maalahingutes. Mõistes, et nad ei suuda jaapanlastele efektiivset vastupanu osutada, pöördus Beiyangi armee juhtkond teiste regionaalsete armeede juhtide ja keisrikoja poole, ent igalt poolt vastati abipalvetele keeldumisega. Ka niisugune asi oleks Jaapanis olnud mõeldamatu. Kahe sõjaväe võrdluses on kõnekad ka poolte kaotused. Hiinlased kaotasid sõja käigus surnute ja haavatutena kokku 35 000 meest, Jaapani puhul oli selleks arvuks 4891. 50

Hiina kaotus ja sõja tagajärjed Pärast laevastiku kaotamist mitmes merelahingus ja maavägede lüüasaamist kahes suuremas lahingus Pyongyangi ja Weihaiwei all oli Hiina sunnitud kapituleeruma. 17. aprillil 1895 sõlmiti Shimonoseki rahuleping, millega Hiina tunnustas Korea sõltumatust, loovutas Jaapanile Taiwani ja Penghu saared, maksis suure kontributsiooni ja avas Jaapani laevadele liikluseks Jangtse jõe. Algselt loovutas Hiina Jaapanile ka Liaodongi poolsaare strateegilise Port Arthuri sadamaga, kuid Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa ühissurvel oli Jaapan mõne aja pärast sunnitud sellest Venemaa kasuks loobuma. Tegelikult tähendas see loobumine aga seemne külvamist tulevaseks Vene-Jaapani sõjaks. Ajastu vaimust tulenevalt näis Tōkyō otsustajatele, et impeeriumide vastu saab vaid oma impeeriumiga. Tegelikult oli idee oma mereimpeeriumist kerkinud Jaapanis päevakorda juba 16. sajandil, kui tallipoisist riigi valitsejaks tõusnud Toyotomi Hideyoshi saatis välja laevastiku eesmärgiga hõivata järkjärgult Korea, Hiina rannikualad ja Vaikse ookeani idaosa saared. Tookord õnnestus korealastel Jaapani laevastik hävitada ning kogu idee vajus varjusurma. Nüüd, pärast Hiina purustamist 1894. ja 1895. aasta sõjas ärkas visioon impeeriumist Jaapanis uuest ellu. Selle idee teostamise vajadust dikteerisid rahvusromantiliste nägemuste kõrval eelkõige praktilised vajadused: kiirelt kasvava rahvastiku hajutamine, püsiv toormenälg, mandri hiiglaslik turg Jaapani tööstuskaupadele, võimetus sajale miljonile lähenev rahvastik Jaapani oma napi põllumaa varal ära toita. Paraku kasvasid just sellest, nn esimesest Korea sõjast kõige kirjeldatu sunnil välja konfliktid Venemaa, Hiina, Suurbritannia ja USAga ning vastavalt ka kogu 20. sajandi esimest poolt täitnud Jaapani sõjad oma naabrite ja geopoliitiliste konkurentidega. Kaitse Kodu! 4/2013

HELJA KAPTEIN

Keskkogu möödus töiselt AIRI TOOMING Naiskodukaitse esinaine

Naiskodukaitse keskkogu juhatas 7. aprillil sisse Harju ringkonna naisansambli laul. Seejärel kinnitati Naiskodukaitse 2012. aasta aruanne, kuulati ära keskrevisjonikomisjoni aruanne ja kõneldi 2013. aasta tegemistest. Tulenevalt uuest Kaitseliidu seadusest kinnitati Naiskodukaitse sümbolina liiliarist, Naiskodukaitse üldlipp ning ringkondade lipud, samuti Naiskodukaitse vormikandmise kord. Pika eeltöö tulemusena jõudis kinnitamiseni ka Naiskodukaitse revideerimise juhend. Keskkogu andis heakskiidu Naiskodukaitse põhikirja projektile, mis esitatakse kinnitamiseks Kaitseliidu keskkogule.

Naiskodukaitse mälestuspäev, millega 24. aprillil mälestati 1942. aasta aprillis Siberis Sosva surmalaagris hukatud naiskodukaitsjaid, on meelespidamist vääriv päev. Hiiumaa naiskodukaitsjad asetasid sel päeval küünlad ja lilled Kärdla kiriku kõrval asuva Teises maailmasõjas hukkunute mälestusmärgi juurde. Samal päeval külastasid Hiiumaa jaoskonna liikmed Ülle Vaga, Anne Kaasik ja Karin Rünkorg Naiskodukaitse Lääne ringkonna auliiget Reet Karku, kes oli Kärdla haigemajas tervist turgutamas. Reedal oli külaliste üle siiralt hea meel. „Kuidas teil ometi vanainimene meeles püsib!“ rõõmustas ta vormis naiskodukaitsjaid nähes. 99-aastane naine kinnitas, et tema hing on sama tuline kui noorena. Õhtul kogunesid Hiiumaa jaoskonna naised poetess Ave Alavainu juurde. Ruumikas majas, kus tegutseb Alavainu juhitud MTÜ Ave Vita!, ootas naiskodukaitsjaid rida üllatusi. Alavainu sirvis ka oma luulekogusid ja luges oma lemmikvärsse. Iga luuletuse juurde rääkis ta ka loo luuleridade sünnist.

Kõige pingelisemaks osaks päevast kujunesid valimised. Naiskodukaitse keskjuhatusse kuuluvad nüüd Sigrid Laanemets (Tallinna ringkond), Siiri Sepp (Alutaguse), Maris Borštšik (Harju), Maire Arro (Järva) ning uute liikmetena Eda Kivisild (Sakala) ja Kati Ojaver-Heidemann (Lääne ringkond). Keskjuhatuse asendusliikmeks valiti Eve Tuisk Saaremaalt. Keskrevisjonikomisjoni kuuluvad Helen Saal (Tartu), Liivi Turk (Tallinn) ja Ene Leitud (Alutaguse), asendusliikmeks on Kristina Treiman Tartust. Esmakordselt valiti naiskodukaitsjatest Kaitseliidu keskkogu liikmed, nendeks said Triin Tõnsing (Tartu), Raili Nõgu (Saaremaa), Maire Arro (Järva) ja Helen Allas (Harju), asendusliikmeks valiti Triinu Küünal (Jõgeva).

HELJA KAPTEIN

EVA NESSLER

Naiskodukaitse Hiiumaa jaoskond

Naiskodukaitse

Naiskodukaitse mälestuspäev liigutas hiidlasi

Startis fotovõistlus „Eestimaa elab“ AVE PROOS Naiskodukaitse fotovõistluse „Eestimaa elab“ projektijuht

Jüripäeval, 23. aprillil sai avapaugu Naiskodukaitse viies fotovõistlus „Eestimaa elab“. Tänavu ootame kahe kuu jooksul pilte elust Eestimaal. Millisena näete teie, eestlased, oma kodumaad ja siinset rahvast? Milliseid põnevaid paiku olete külastanud ja milliste huvitavate inimestega kohtunud? Ootame teie pilte jüripäevast jaanipäevani ehk 23. aprillist kuni 24. juunini. Pildid palume saata aadressil naiskodukaitse.konkurss@gmail.com. Lisateavet võistlustingimuste, auhindade ja muu kohta leiate fotokonkursi veebilehelt www.konkurss.naiskodukaitse.ee. Igal aastal on žürii muu hulgas välja valinud parima Naiskodukaitse-teemalise pildi. Nii teeme ka tänavu. Väikese uuendusena valitakse esmakordselt ka parim Kodutütarde tegevust kajastav foto. Et Eestimaa elab nii metsade ja põldude vahel kui ka üheksakorruselistes kivimajades, hinnatakse eraldi parimat maaelu ja parimat linnaelu jäädvustanud pilti. Võitjaid ootavad põnevad auhinnad. Plaanis välja anda ka eripreemiaid. Žüriiliikmete hulka kuuluvad teenekad fotograaﬁd Hiiu- ja Läänemaalt ning tunnustatud loodusfotograaf Remo Savisaar, kaitseväe teavituskeskuse ülem kapten Hannes Võrno, Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, Kodutütarde peavanem Angelika Naris, Lääne ringkonna esinaine Mare Laide ning Läänemaa ja Hiiumaa maavanem. Fotokonkursi idee sai alguse 2009. aastal Tallinna ringkonnast, kes seda esimesel kahel aastal ka korraldas. Seejärel said korraldajakäe valgeks Jõgeva ja Rapla ringkond. 2013. aastal veab fotovõistlust Lääne ringkond.

Kaitse Kodu! 4/2013

Naiskodukaitse

Männikul käis pelmeenitegu BIRGIT VAARANDI NKK SAKALA RINGKOND

Naiskodukaitse Harju ringkond

Sakala naised said lilled kätte enne kevadet MARGIT REI ja EDA KIVISILD Naiskodukaitse Sakala ringkond

Kuna kevad oma õitsvate lilleaedadega tänavu kuidagi pärale jõuda ei tahtnud, otsustasid Sakala ringkonna naiskodukaitsjad lilli muul viisil näha saada. Nii saigi võetud eesmärgiks õppida Kanzashi lilli valmistama. Kanzashi lilled on Jaapani traditsioonilised juuksekaunistused. Meie aga leidsime, et nendega saab kaunistada ka käekotte, kingi või kanda neid rinnas. Jaapanis usutakse, et Kanzashi lilled kaitsevad kandjat häda ja viletsuse eest, seega on tegemist õnnelilledega. Näputööhuvilised kogunesidki aprilli lõpul Kanzashi lilli tegema, et kaitsta end kõige kurja eest ja näha kevadel välja ilus ja õnnelik. Koolitajaks oli Jaanika Aasrand, kes on Kanzashi lilli teinud juba aastaid ja saavutanud selles vilumuse. Järgmine kord metsa minnes ei peitu naised mitte maskeerimispulga toonide taha, vaid kasutavad enda varjamiseks isetehtud Kanzashi lilli.

Kokakursusest ja seisma jäänud supist JUTA VINNI Naiskodukaitse Alutaguse ringkond

Jõhvis korraldati 22.—24. märtsini välikokakursuse teine osa. Kursuslased olid pärit kogu Eestist. Kui kursuse esimeses osas sai õpitud peamiselt teooriat ehk seda, missugune peaks väliköök välja nägema, toiduhügieeni, toiduportsjonite suurust, komponente jpm, siis nüüd langes õppurite õlule palju suurem vastutus: loengus kuuldu tuli ellu rakendada ehk hoolitseda selle eest, et kuni 170 inimese kõht saaks täis.

Kui tavaliselt ostetakse pelmeenid poest ja keedetakse nii, nagu juhend pakendil õpetab, siis Naiskodukaitse Harju ringkonna Männiku jaoskonna ja Naisjuristide Ühenduse liikmed otsustasid õppida pelmeene otsast lõpuni ise valmistama. 9. aprillil pakkisime sisse oma taignarullid, põlled ja pearätid, et kohtuda õhtul Männikul maleva köögis ja teha käed jahuseks. Ketlin tutvustas, kuidas pelmeenitegu käib. Siis sättisime põlled ette ja rätid pähe ning NKK HARJU RINGKOND hakkasime tegutsema. Kõigepealt segasime jahu sulatatud või ja veega ning sõtkusime suured taignapallid. Et tegime ühe taignapalli kolmekordsest retseptis kirjas olevast kogusest, oli sõtkumine kohati raske, aga varsti olid pallid valmis paarikümneks minutiks külmkappi jahtuma minema. Samal ajal tegi teine grupp naisi valmis hakklihasegu pelmeenide täiteks. Hakkliha tuli selleks segada peeneks hakitud sibula ja soola-pipraga ning segada ja sõtkuda, kuni kõik hästi ühtlaseks massiks muutub. Tore, aga aeglane viis pelmeene vormida oli neid veeklaasiga valmisrullitud taignast välja lõigata ja siis käsitsi valmis näppida. Kiirem viis oli kasutada spetsiaalset pelmeenivormi, millega sai korraga teha mitukümmend pelmeeni. Vilumus kasvas, pelmeenid hakkasid kenamad välja tulema ja peagi rändasid terved alusetäied sügavkülma jahtuma. Siis algas see osa, millega igaüks on tuttav: võtsime pelmeenid sügavkülmast ja keetsime neid vees nii, nagu pelmeene ikka keedetakse. Hüva roog maitses kõigile asjaosalistele.

IIVE ROHTLA

Esmapilgul hirmutav ülesanne osutus toredaks ettevõtmiseks. Jagasime end kolme meeskonda ja töö võis alata. Kokku tuli valmistada viie toidukorra jagu hõrgutisi. Õppisime pudru valmistamist, supikeetmist ja seda, kuidas suures katlas makarone teha. Paraku õnnestus meil näha ja nuusutada ka seda, mis juhtub siis, kui leige supp termosesse ööpäevaks ootele jätta. Tutvusime ka aurukatlaga. Selgus, et selles oleks toitu palju efektiivsem teha, kui rohkem inimesi toitlustada oleks. 100—150 suu pärast pole mõtet aurukatelt soojaks kütta. Nii saimegi seekord proovida vaid aurukatlas vee keetmist. Enne tunnistuse saamist tuleb kõigil läbida ka metsapraktika — toitlustamist ootavad Kotkalend ja reservõppekogunemine.

Kaitse Kodu! 4/2013

Pealinna naiskodukaitsjad tõmbavad 7. juunil uued helkurtrükiga spordisärgid selga ja vallutavad Rakvere tänavad — öösel ja joostes.

alles jooksukingi haarama. „Kuna nn vana rasv vastupidavuse mõttes on olemas, ei pea selleks väga palju treenima, et keskmine tulemus välja joosta,“ selgitab Tooming. „Tunnen juba praegu, et soov ületada eelmise aasta tulemust innustab jooksususse haarama,“ lisab ta.

KRISTEL KITSING

Naiskodukaitse

Naiskodukaitsjad vallutavad öised Rakvere tänavad

allinna ringkonna naiskodukaitsjad põlevad juba soovist kapist jooksusussid haarata ja öised Rakvere tänavad vallutada. „Ausalt öeldes ei jõua ma ära oodata, millal saan rajale ja näen taas Rakveret, mis on ju väga kaunis linn,“ räägib Tallinna ringkonna naisi Baltikumi kõige erilisemale jooksule Rakverre lustima innustav spordigrupi juht Maret Valner. Tema sõnul on Eesti Ööjooks omanäoline üritus, millest ka teised naiskodukaitsjad kindlasti osa võiksid võtta. „Meie, naiskodukaitsjad, armastame ju igasugu ekstreemsusi ja see tundub igati asjakohane ettevõtmine,“ põhjendab ta osavõttu meelelahutusliku formaadiga jooksust.

Enamik Tallinna ringkonna naistest on otsustanud valida Ööjooksul 10 km ajavõtuga distantsi. End mitte kuigi tõsiseks rahvasportlaseks pidav Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming stardib Ööjooksul aga oma elu teisele poolmaratonile. „Kui mõnisada meetrit enne finišeerimist sain aru, et aeg tuleb alla kahe tunni, oli ikka uskumatult hea tunne,“ meenutab Tooming oma esimest poolmaratoni.

Treenitakse individuaalselt Enamasti treenivad Tallinna naiskodukaitsjad individuaalselt. „Suuremal osal meist on liiga tihe ajakava, et Naiskodukaitse-siseseid ühistreeninguid korraldada,“ selgitab Valner ja lisab, et lähiaastatel on neil siiski plaanis viia sisse rohkem naiskodukaitsjate ühistreeningud. Naiskodukaitse esinaine hindab end pigem laisaks treenijaks, kes talveperioodil ei tee praktiliselt midagi ning sunnib end jooksuürituste lähenedes Kaitse Kodu! 4/2013

Eesti Ööjooks on Virumaa suurim suveüritus, kus löövad kaasa igas eas inimesed

Lisainfo

Ööjooksule lähevad naised plaaniga lustida ja ennast ületada. „Toredate inimestega on ju äge koos sportida,“ sõnab Maret Valner. „Usun, et võidutahe on kõikidel siiski hinges. Kellel ei oleks? Samas usun, et ainult võitmise peale me välja ei lähe. Oluline on kasutada võimalust nautida head seltskonda, värsket õhku ja kindlasti ka kaunist Rakveret,“ lisab ta.

AIN LIIVA

Seltskond pakub rahulolutunnet

EESTI ÖÖJOOKS 2012. aastal registreerus Eesti Ööjooksule 6264 osavõtjat. 2012. aastal oli osalejaskonnas 61,9% naisi ja 37,1% mehi. 2012. aasta Ööjooksul oli suurim meeskond JELD-WEN Eesti AS, kuhu kuulus 147 liiget. Ööjooksul on osalenud esindajaid üheksast välisriigist, sh Kanadast, Etioopiast, Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt ja Rootsist. Kaitseliidu Viru maleva vabatahtlikud aitavad juba kolmandat aastat kaasa Ööjooksu rajajulgestuses ja joogipunktides. Lisaks organiseerib Viru malev Ööjooksule sidevahendid ja hoolitseb side toimimise eest. Järva malev toetab üritust meditsiini- ja evakuatsioonivõimekusega. 2013. aasta Ööjooksu stardiprotokollist leiab Tallinna ja Viru naiskodukaitsjaid, Lohusuu ja Avinurme kodutütreid, Rapla ja Alutaguse maleva kaitseliitlasi, kaitseväe ja teiste jõustrutuuride esindajaid.

Meditsiin

URVE LOIT

Enne lahingusse minekut tuleb varustus üle vaadata

Kes pihta saab, see maha jääb? Reaalse relvakonﬂikti korral lendab rauda tonnides ja soolikaid rohkem, kui uskuda tahaks. Aga mis saab neist, kes pihta saavad? KRISTEL KITSING Esmaabiinstruktor ja rühmaparameediku erialakursuse Kaitseliidus pilootkursuse lõpetanu

editsiinikursusi Kaitseliidus korraldatakse, kuid kui vaadata osalejate hulka ja võrrelda seda organisatsiooni liikmete arvuga, hakkab kõhe, mõeldes, mitu aastat kulub, et täita kõik jaosanitaride ja rühmaparameedikute ametikohad väljaõppinud inimestega. Kaitseliidu peastaabi personaliosakonna andmetel on parameedikutaseme väljaõppega ametikohti õppekoosseisus ligi 400. Tegelikult on meedikukohad Kaitseliidus tihti tühjad või komplekteeritud piisava väljaõppeta inimestega. Ent iga võitleja on parem kui tühi koht, kui ta taipab raskel hetkel vigastatud võitleja tule alt varju vedada ja verejooksu sulgeda.

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 54

Esmaabi ja igapäevane väljaõpe Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse spetsialist, kogenud parameedik ja õpetaja Andrus Lehtmets leiab, et meditsiiniväljaõpe on viimase pooleteise aasta jooksul oluliselt rohkem kõlapinda saanud kui varem. Tegelikkus on see, et üksikute malevate ja isikute initsatiivil on antud meditsiiniväljaõpet erinevatel eesmärkidel ja erinevatele sihtrühmadele, mistõttu üldist olukorda on raske objektiivselt hinnata.

Ja selles peitub ka kiti saa rääkida saskoht, mis on laias pädevast rühlaastus jagatav kaheks: maparameeesiteks puuduvad ühtne lähenemine ja dikust, kes ei oska süsteem, mis aitaksid rahuajal anda nn ressursse optimaalselt kahekäeesmaabi. kasutada, teiseks on väljaõppe eesmärgid paiguti küsitavad. „Just viimane tekitab minus veidi kõhedust, sest ressursside nappuse, aga olgem ausad, paljuski ka põnevuse tõttu otsitakse võimalusi viia läbi sõjameditsiinilist õpet, unustades seejuures ära, et iga kaitseliitlase aukohus on oma lähedasi ja kaaskodanikke hädaolukorras adekvaatKaitse Kodu! 4/2013

Tegelikkuses näeb viga saanud karm sõjamees pärast haavatasaamist esimesena hoopis oma lahingupaarilist või jaosanitari ning seejärel rühmaparameedikut ja alles siis, kui hästi läheb, ka evakuatsiooniauto meeskonda. Just võitluskaaslaste – lahingupaarilise, sanitaride, parameedikute – oskustest ja võimalustest sõltub, kas haavatu jääb elama ja saab terveks.

RÜHMAPARAMEEDIKU ERIALAKURSUS KAITSELIIDUS Kaugõpe

67 tundi

Statsionaarõpe

212 tundi

Ained kokku

279 tundi

Lõppkontroll

16 tundi

Õppepraktika

144 tundi

Meditsiin

Lisainfo

selt aidata,“ selgitab Andrus Lehtmets. Ta rõhutab, et see vajadus tekib igal juhul sagedasemi kui võimalus lahingukannatanut abistada. Rääkimata sellest, et esmaabi põhioskused ja -teadmised on edasiste meditsiiniõpingute eelduseks. „Ei saa rääkida pädevast õitluskaasrühmaparameedikust, kes ei laste — lahinoska anda rahuajal nn kahegupaarilise, käeesmaabi, vaid hakkab, kahjustades patsienti, asja sanitaride, parameeeest, teist taga lahastama või dikute — oskustest ja mõtleb stiilis, et kui mul nüüd võimalustest sõltub, oleks ometi defibrillaator ja ballooniga hapnikumask, küll kas haavatu jääb elama ja saab terveks. ma siis elustaksin.“

Kursuse kogumaht: 439 akadeemilist tundi

arusaamine tuleb millegipärast raskelt. Selleks saigi esmaabiinstruktori kursus loodud, et organisastioonisiseselt oleks põhimõtted ja eesmärgid selgemad,“ selgitab Lehtmets. „Kui neid õpetamispõhimõtteid organisatsioonisiseselt järgitaks, oleks ka väljaõpe oluliselt efektiivsem,“ lisab ta.

Rühmaparameediku erialakursust veab Naiskodukaitse

Ei tohiks olla keeruline harjutada kaitseliitlastele sisse õiged standardsed reaktsioonid juhuks, kui lahingupaariline saab haavata positsioonil, rünnakul või rännakul. Kust haarata esmaabipakk, keda hüüda appi haavatut evakueerima, mida ise edasi teha. Taas taandub kõik drilliga omandatud esmaabioskustele. Rühma ja kompanii tasemel on oluline integreerida esmaabi igapäevasesse väljaõppesse. On oluline, et võitlejas säiliks teadmine, et kui midagi juhtub, ei jäeta teda mitte kunagi maha ja ta ei jää abita.

Rühmaparameedikute erialakursust korraldatakse Kaitseliidus teist aastat ja korraldamise põhiraskuse on enda kanda võtnud Naiskodukaitse eesotsas esinaise asetäitja Kersti Podmošenskiga. Suure töö on ära teinud ka Andrus Lehtmets. Kursust viiakse läbi Kaitseliidu Kooli egiidi all ja selle lõpetajad saavad Kaitseliidu Kooli tunnistuse. Lehtmetsa ütlusel ei võetud Naiskodukaitse korraldatavat rühmaparameediku erialakursust niisama laest, vaid sellele eelnes pikk analüüs, mille käigus hinnati nii kursuse üldeesmärgi saavutamise

Igameheoskus Kaitseliidu tegevliikme koolitusplaanid näevad ette, et iga kaitseliitlane läbib 16-tunnise esmaaabi baaskursuse, seejärel Kaitseliidu tegevliikme sõdurioskuste baaskursuse (TSOBKkl) raames veel mõned spetiifilisemad teemad (lahingukannatanu käsitamine, välihügieen jm).

Samas ei õpetata jätkuvalt esmaabi ühtsetel alustel. Et kaasatakse erineva taustaga instruktoreid, erinevad esmaabikursused üksteisest nagu öö ja päev. „Siinkohal tuleks mõista, et meedikuharidus, olgu selleks arsti või parameediku haridus, ega ka missioonikogemus üksinda ei anna esmaabi ja lahingumeditsiini õpetamise pädevust,“ sõnab Lehtmets. Tema sõnul on palju olulisem arusaamine sellest, mis on vajalik teadmine ja oskus sellele sihtrühmale, keda parajasti õpetatakse. „See Kaitse Kodu! 4/2013

KRISTEL KITSING

Naiskodukaitse eestvedamisel koolitatakse juba alates 2006. aastast esmaabiinstruktoreid, kes peaksid õpetamisel lähtuma kokkulepitud ja Euroopa esmaabiõpetamise referentsjuhistele tuginevatest põhimõtetest.

Iga võitleja tahab olla veendunud, et kui midagi juhtub, ei jäta kaaslased haavatuid maha ja ta ei jää abita

Meditsiin

URVE LOIT

Kes korra väliharjutusel kannatanu transporti on harjutanud, see teab, mida tähendab, kui sidumispunkti on 500 meetrit läbi võsa

võimalusi (täita vajalikud ametikohad) kui pandi paika ka pädevuspõhised õppe-eesmärgid. „Tean, et asjalikke ja süsteemseid plaane on veel, aga tuleb ka aru anda, et meditsiiniväljaõppe süsteemi väljaarendamine peaaegu nullist alustades on ressursimahukas, sh ka eriteadmisi ja aega nõudev, mistõttu on Kaitseliidul tervikuna ees raske ülesanne,“ sõnab Lehtmets.

aiskodukaitse eestvedamisel koolitatakse juba alates 2006. aastast esmaabiinstruktoreid.

Rühmaparameediku erialakursuse kursuseülem Kersti Podmošenski meenutab, kuidas ta osales 2009. aastal kaitseväe rühmaparameediku kursustel ja tegi heas mõttes luuret. „Tegin selle läbi ja läksin kohe Kaitseliidu Kooli väljaõppetehnoloogia kursusele parameediku kursust kirjutama,“ räägib Podmošenski. Koos töötervishoiuarstist vabatahtliku naiskodukaitsja Varju Vaheri, grupi juhendaja, Kaitseliidu Kooli Naiskodukaitse koolitusspetsialisti Nele Pernitsa ja Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse meditsiiniväljaõppekeskuse parameedikute väljaõppejaoskonna ülema leitnant Elle Jürgensoniga töötatigi välja kursus, mis koosneb kaugõppest, paljudest statsionaarõppe nädalavahetustest ja õppepraktikast kiirabijaamas. Kursuse kava vaatasid üle tsiviil- ja sõjameditsiinispetsialistid, kellest paljudest said ka pilootkursuse lektorid. Peamised koostööpartnerid rühmaparameedikute erialakursusel on olnud Tartu ja Tallinna kiirabi koolituskeskus ning Kaitseväe Logistikakeskus. „Püüame kaasata instruktoritena just erisalaspetsialiste, kellel on ka reaalne kogemus,“ selgitab Podmošenski.

Kursusel osaledes võetakse endale ka vastutus organisatsiooni ees. „Need inimesed peavad tundma, et meditsiin on see, mis paneb neil silma särama,“ selgitab Podmošenski. „Motivatsioon peab olema ja sisemine tung end selles vallas pidevalt täiendada ning täita meediku ülesandeid suurimas katastroofis – sõjas,“ lisab ta. Et meditsiinialane väljaõpe on kallim kui tavaõpe, tuleb vaadata asja pragmaatiliselt. „Suudame aastas väheseid koolitada: esimesele kursusele võeti 14 inimest ja teisele 20. Mõeldes sellele, kui palju on malevates lahinguüksusi ja seal rühmaparameediku ametikohti, teeb see kokku üsna suure arvu, mistõttu see kursus ongi suunatud ainult kindlale sihtrühmale,“ selgitab Podmošenski.

Praktika kiirabijaamas Õppepraktika kiirabijaamas kestab Kaitseliidu rühmaparameediku kursusel osalejatele 144 tundi ehk kuus vahetust. „Inimesed saavad reaalselt testida oma oskusi ja teadmisi erkorralises meditsiinis,“ selgitab Podmošenski õppepraktika väärtust. Kursuseülem tunnistab, eed et ühtlasi annab see kursuslastele inimesed võimaluse seada paika enesehinpeavad nang. „Kursusel olles teed kõik tundma, et testid ära. Oled tubli ja kanüleemeditsiin on see, rid kenasti ning oskad vererõhku mõõta – see on ju kõige lihtsam mis paneb neil asi maailmas. Siis lähed reaalsesse silma särama. olukorda, kus on müra ümber ja patsient ei ole kenasti paigal – sa saadki n-ö välitingimustes töötamise kogemuse,“ räägib Podmošenski ja kinnitab, et senine praktika

Kaitse Kodu! 4/2013

Pilootkursuslane

Mulle meeldis kursuse ajaline ülesehitus, et laias laastus iga kuu oli ühel nädalavahetusel õppetöö ning vahepeal iseseisev töö. Nii sain oma aega hästi planeerida. Suur pluss olid igakuised kontrolltööd ja tunnikontrollid. See võib tunduda raske, aga tegelikult on nii lähenemine ainuõige. Meditsiin on keeruline valdkond, seal ei piisa, et näidatakse hulka PowerPoint’i esitlusi ja ongi kõik. Teadmine, et tulemas on kontrolltöö, sunnib pingutama.

Meditsiin

Kursuslaste kommentaarid

KRISTJAN KIVILAAN

Kursuse tegi põnevaks ja mitmekülgseks see, et iga teemat õpetas oma ala asjatundja, kes valdas asja nii teoreetiliselt kui ka praktikas ning oskas õpetada. Kui kõike oleks õpetanud üks inimene, oleks asi kujunenud ühepoolseks ja igavaks. Positiivne mõju oli ka sellel, et igal statsionaarõppe nädalavahetusel sai pärast tunde varemõpitut iseseisvalt ja omas tempos harjutada kas või öö otsa. Õppevahendid olid tasemel, isegi paremad, kui on kasutada Tallinna ja Tartu kiirabi koolitustel.

URVE LOIT

Asjale pani punkti praktika, kus kõik aasta jooksul omandatu reaalselt käiku läks. Ilmselt olenes palju sellest, millisesse brigaadi ja kuhu kanti praktikale mindi, aga mina sain Tallinnas küll n-ö täie raha eest. Kohati võeti mind kui uut töötajat, mitte kui praktikanti ja pandi kõike tegema. Oli olukordi, kus mitte mina ei assisteerinud, vaid õde assisteeris mind.

Parameediku kursusel õpitakse kaaslast abistama äärmuslikes oludes. Olmeõnnetuste korral on kannatanule kasulikum, kui kutsutakse kiirabi

on andnud kursuslastele kinnituse, et peaks veel õppima ja käelisi oskusi arendama. Rühmaparameedikutel teadmiste täiendamise ja pädevuse hoidmise võimalusi jagub. „Pärast praktikat kiirabijaamas võiks hoida kontakti oma juhendajaga, et ka edaspidi teatud aja tagant praktikat korrata, kas siis kiirabis või piirkonnahaigla erakorralise meditsiini osakonnas,“ sõnab Lehtmets. Seda võimalust on pilootkursuse (RPEKkl 2010) lõpetanud ka kasutanud. „Lisaks tuleks ennast pidevalt hoida kursis muutustega erakorralise meditsiini juhistes, selleks on praegusel e-ajastul kõik võimalused olemas. Ära ei tasu unustada ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste täiendõppekeskuse meditsiinikursusel osalemise võimalust,“ lisab ta Tähtis pole see, mida me teeme, vaid milleks me teeme ja et sellel tegemisel ka konkreetne tulem oleks. Esmaselt tuleks leida võimalusi arendada Kaitseliidu meditsiinilise väljaõppe süsteemi koordineeritult. Põhirõhk tuleks panna, nagu kõikide teiste erialaväljaõpete puhul, instruktorite koolitamisele ja tugeva baasõppe ehk esmabikursuste läbiviimisele. Paratamatult tuleb selleks suunata kõnealusesse valdkonda vähemalt mõneks ajaks lisaressursse, sh inimesi, kes tegeleksid koordineerimisega. „Usun, et hea tahe, mõistmine, et valdkond on oluline Kaitse Kodu! 4/2013

LIISI VAAB Harju malev Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õendusüliõpilane

Õendus ja parameediku töö on kaks erinevat asja. Parameediku kursusel saab teistsuguseid teadmisi ja näeb asju teise nurga alt. See loob veidi teistsuguse pildi. Kõike peab kiiresti tegema. Praktiline harjutamine on vajalik. Mõelda tuleb kiirelt ja teada, millal mida teha. Muidugi on raske, et ma pean kõigepealt kooliasju õppima ja siis veel parameediku kursuse aineid õppima. Aga parameediku kursusel saan paljud asjad paremini selgeks. Kursusel seletatakse asju lihtsamalt kui koolis. Koolis on hullult termineid, mida meil vahest kunagi vaja ei ole. Kursusel on rohkem neid asju, mida mul on reaalselt vaja teada. Kursusel saaks ka teise eriala inimene hakkama, õppimine ei ole nii raske, tuleb lihtsalt kõik rahulikult läbi mõelda.

EGGE EDUSSAAR-HARAK Tartu malev

Tulin kursusele, et harida ennast, olla võitluskaaslastele kasulik. Kui ma midagi ette võtan, siis ma oma ettevõtmist üldiselt ei katkesta. Ma ei eeldanudki, et see kursus on kerge — see ongi raske. Kursuse programm on minu arvates hea, see on tihe ja konkreetne. Olen ise hästi palju juurde lugenud ja ﬁlme vaadanud, et tekiks visioon. Isegi kui ma ei tea või ei oska, ma lihtsalt teen oma pädevuse piires. Ma kujutan juba ette, mida pean tegema pärast seda kursust, et mingigi tase säilitada. Saame siin harjutada küll erinevate inimestega, aga reaalsuses on kõik teistsugune. See on praktiline töö, selle puhul maksab kogemus.

nii rahu- kui ka sõjaaja ülesannete täitmisel, ning põhimõtetete ühtlustamine seniste tegijate vahel aitaks Kaitseliidu meditsiinivaldkonna tervikuna jalule,“ ütleb Lehtmets. 57

Koostöö

Soome armee snaiprikoolitusest HEIKKI KIROTAR Snaiprigild

eoses uuele võitlustaktikale ülemineku, reservide vähendamise ja garnisonide sulgemisega kujundab Soome maavägi ümber ka oma snaiprite koolitust. Käesolevas artiklis vaatame lähemalt Soome snaiprite väljaõpet ja reservväelaste tähtsat rolli selles.

Silmad, kõrvad ja skalpell Varasem võitlustaktika keskendus oluliste maastikupunktide iga hinnaga enda käes hoidmisele, uus taktika keskendub liikuvale tegevusele. Vastast kulutatakse kaitsjale sobival ajal ja kohas, andmata samas tema kaudtulele suuri sihtmärke. See muudab snaiprite senist koolitust ja taktikat ning lisab vastavaid ametikohti, sest snaiper suudab hävitada vastase olulisi võitlejaid täpselt valides ning suurelt laskekauguselt, jäädes ise reeglina nähtamatuks ja vastutegevusele puutumatuks. Traditsiooniliselt on Soome jalaväekompaniis vähemalt üks snaiprimeeskond kolme-nelja snaipriga. Samal erialakursusel koolitatud snaiprimeeskond suudab vajadusel rotatsiooni korras laskuri ja vaatleja kohuseid täites ning puhates mehitada positsiooni pika aja jooksul. Snaiprite tegevuse kirjeldamisel keskendutakse tavaliselt lasu sooritamisele, kuid snaiprid on esmalt kompaniiülema silmad ja kõrvad ning alles seejärel kirurgiline instrument lahingutegevuses. Kui miinipilduja tulelööki võib käsitleda vasarana, siis snaiprid on skalpell. Enamik ajast kulubki luureülesannet täites, et vasarale ja skalpellile tööd leida.

Kolm kuuli Soomlaste peamine snaiprirelv on Soome relvatehases Sako valmistatud TRG 42 modifikatsioon Tarkuuskivääri 2000, mille kaliiber on 338 Lapua Magnum ja praktiline laskekaugus kuni 1300

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 58

meetrit. Lisaks täismantelkuulile kasutatakse ka samale ballistilisele lennukaarele optimeeritud soomustläbistava kuuli ja soomustläbistava süütekuuliga padruneid. Laskemoona optimeerimine võimaldab kasutada sama ballistilist tabelit. Soome snaiper suudab ühe kilomeetri raadiuses läbistada nii vastase ohvitseride kaitsevesti kui ka kergemate soomusmasinate soomusplaadi ja kahjustada kineetilise energiaga või süüdata varje taga olnud põlevat materjali. Lisaks vastase snaiprite, juhtkonna ja oluliste võitlejate hävitamisele saab snaiper tulistada nii kergestisüttivat laskemoona kui ka kütusemahuteid. Head sihtmärgid on veel elektroonikat täis topitud ja soomustamata rakettrelvad, side- ja luurearasem seadmed ning nende võitlustaktika meeskonnad.

keskendus oluliste maastikupunktide iga hinnaga enda käes hoidmisele, uus taktika keskendub liikuvale tegevusele.

Snaipri eriala arendamine oli määratud Joensuu lähedal paikneva Põhja-Karjala brigaadi kompetentsi, erialakoolitust antakse kõikides jalaväebrigaadides sama tunniplaani alusel. Minevikuvormis räägin sellest asjast seetõttu, et kõnealune garnison suletakse käesoleva aasta lõpuks. Koos uue vastutava arendaja määramisega vaadatakse kriitilise pilguga üle nii erialakursuse tunniplaan kui ka snaiprite rakendamise alused. Nüüd aga lähemalt soomlaste snaiprikursuse põhimõtetest.

Pooled snaiprikandidaadid on jahimehed Näiteks Säkyläs paikneva Pori brigaadi ajateenijate hulgas on snaipri baaskursusele alati palju soovijaid, kellest võetakse vastu ainult parimad. Keskmiselt valitakse igast jalaväekompaniist baaskursusele 6–10 ajateenijat, kusjuures 30–50% alustanutest ei suuda kursust positiivse hindega lõpetada. Kursuse parimatest komplekteeritakse kompanii snaiprimeeskond. Lisaks heale füüsisele nõutakse snaiprikandidaatidelt tugevaid närve, julgust ja otsusekindlust. Pigem ütlevad üles just närvid, sest paljudel linnainimestel on ebamugav olla metsas üksinda või väikese meeskonna liikKaitse Kodu! 4/2013

Koostöö NICHOLAS IRVING

Soome armees viivad enamiku reservistidele ja kaadrikaitseväelastele korraldatavatest snaiprikoolitusest läbi reservistid, kuid instruktoreid tellitakse oma teadmisi jagama ka mujalt maailmast

mena. Snaiprikandidaatide hulgas on märgatav hulk – 40–50% – jahimehi, sest metsloomi passima harjunud inimesel on lihtsam sellisel kursusel kohaneda.

Snaiper peab suutma positoome snaiper sioonil isegi väsinu ja nälsuudab ühe jasena iseseisvalt mõelda kilomeetri raaja tegutseda, et otsustada, diuses läbistada nii kas, millal ja kelle pihta täpne lask teha. Snaiper ei vastase ohvitseride tohi sattuda paanikasse ega kaitsevesti kui ka kerhasarti, näiteks on lasu soogemate soomusmaritamisest mõnikord hoopis targem loobuda, kui ennat- sinate soomusplaadi. lik tegevus võib ära rikkuda kõrgema üksuse plaanid. Klassikalise snaipritaktika korral peab snaiper pärast esimest tulekontakti vastutule vältimiseks oma asukohast lahkuma, sest lask võrdub positsiooni või vähemalt oma kohalolu paljastamisega vastasele, kes kindlasti kasutab kõiki võimalusi snaipri hävitamiseks. Snaiper peab suutma jääda keerulises olukorras rahulikuks ja liigsete liigutusteta oma positsioonilt sihtmärgiala pikema aja jooksul vaadelda, kuid oskama vajadusel sekundi murdosa jooksul otsustada ja kiiresti tegutseda. Selliseid esmapilgul Kaitse Kodu! 4/2013

vastuolulisi iseloomuomadusi koos keskmisest kõrgema intellektiga on vähestel. Täpsuslaskuriks saab õpetada iga hea sõduri, kuid snaipriks sünnitakse.

Kolm-neli korda automaaturist kaugemale Kõik snaiprimeeskonna liikmed peavad olema suurepärased laskurid, sest tunde või isegi päevi oodatud sihtmärk võib ilmuda vaid mõneks pelgaks sekundiks. Siis ei ole aega laskurit värskema vastu vahetada, vaid lasu peab sooritama see, kes on parasjagu relva taga, nüüd ja praegu. Jalaväelane peab suutma pärast põhjalikku laskeväljaõpet tabada 50–300 m kaugusel olevaid poolfiguure 60%-lise täpsusega. Snaiper suudab samasugust sihtmärki tabada vähemalt kolm, kuid soodsate ilmastikutingimuste korral isegi neli korda kaugemalt. Snaipri erialakursuse jooksul tehakse laskeharjutusi kaugustele 250–960 meetrit, võimalusel kaugemalegi, sest iga snaiper peab lõpuks suutma tabada sihtmärki oma relva praktilise laskekauguse piires. Näiteks 300 m kauguselt tabab snaiper 15-sentimeetrist sihtmärki üheksa padruniga kümnest. Seda võib mõista ka nii, et snaiper tabab seda siht59

AIVAR KROONMÄE

Koostöö

Riigikaitsekoolituse korraldamiseks on Soomes loodud eraldi mittetulundusühing Maanpuolustuskoulutus Ry (MPK), mis aitab korraldada vabatahtlikele ning reservistidele mh ka snaiprikursusi

märki esimese lasuga üheksal korral kümnest. See tähendab alustassisuuruse sihtmärgi tabamist esimese lasuga kauguselt, kust keskmisel jalaväelasel on raskusi poolfiguuri tabamisega. Soomlaste nõue snaipritele tabada 90%-l laskudest on üpris range, paljudes riikides peetakse efektiivseks snaiprituld, mille korral tabab 70–75% kuulidest. Keskmisest rangemate nõuete täitmise muudab võimalikuks soomlaste pikk ja põhjalik üheksanädalane erialakursus, kus lisaks baasoskuste andmisele treenitakse ka tegevust snaiprimeeskonnana.

Reservväelaste vabatahtlik koolitus Soome armees viivad enamiku reservistidele ja kaadrikaitseväelastele korraldatavatest snaiprikoolitusest läbi reservistid, sest soomlastel ei jätku pädevaid kaadriinstruktoreid snaiprite koolitamiseks. Riigikaitsekoolituse korraldamiseks on loodud eraldi mittetulundusühing Maanpuolustuskoulutus Ry (MPK). Reser võppekogunemisi eskmisest rankorraldatakse Soomes nagu gemate nõueEestiski mõneaastase interte täitmise valliga, mis ei ole piisav erimuudab võimalikuks alaste oskuste hoidmiseks ja arendamiseks. soomlaste pikk ja

põhjalik üheksanäda-

Kaitseliidule sarnaselt on lane erialakursus. Soome reservväelastele loodud lisaks kaitseväe kohustuslikele kordusõppustele ühe-kahepäevaste koolitusmoodulite süsteem vabatahtlike kordusõppustena, mida snaipri erialast huvitatud saavad MPK nädalavahetuseti korraldatavatel kursustel läbida. Iga koolitusmoodul algab ja lõpeb oskuste testiga ning järgmisel tasemel osalemise eelduseks on madalama taseme eksami positiivsele hindele sooritamine. MPK ametliku koolituse tulemused ja neil osaletud päevade hulk on auastmekõrgen60

duse ja ametikohale määramise aluseks, sest MPK sõjaline väljaõpe põhineb Soome kaitsejõudude määrustikel. Soomlaste snaiprikursuste ja täiendkoolituse olulisim sõnum eestlastele on maaväe massiivne toetus ja sujuv koostöö riigikaitsekoolitust korraldava MPK ning snaipri eriala arendamisele keskendunud Soome snaiprigildi Tarkka-ampujakiltaga, millesarnast Eestis ei julge esialgu loota ning mis tõstab kõik taolised ettevõtmised hoopis uuele kvalitatiivsele tasemele. Näiteks peetakse suuremad snaiprikoolitused ja võistlused peamiselt kaitseväe polügoonidel kaitseväe logistilise toetusega. Snaiprite regulaarset täiendkoolitust ja näiteks Snaiprigildi ning kaitseväe väljaõppekeskuste ja Kaitseliidu malevate koostööd Eestis õieti ei tehtagi. Tegelikult ei ole isegi suurriikidel, nagu Ameerika Ühendriigid ja Venemaa, liiga palju täpseid laskureid. Snaiprite ja täpsuslaskurite koolitamiseks tehakse kõikjal koostööd kõikide jõustruktuuride, laskesportlaste ja kogenud jahimeestega ning militaarsetesse struktuuridesse tuleb vastavaid ametikohti järjest juurde, eriti võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Ka väikeriik Eesti ei saa endale sellise koostöö puudumist lubada, sest snaiprioskus on üks suurima kuluefektiivsusega võimekusi vähesoomustatud kergejalaväes.

Kaitseliidul ei ole lihtne Scoutspataljonis on väga hästi koolitatud kaitseväelased, kuid nad on siiski soomustatud üksus, mis tegutseb täieliku tehnilise üleoleku tingimustes kergete irregulaarsete mässajate vastu. Eesti maaväe snaiprikool keskendub kaadri ja ajateenijate koolitamisele vastavalt kaitseväe (missiooni)vajadustele. Sealsele snaipri erialakursusele antakse igal aastal natuke kohti ka kaitseKaitse Kodu! 4/2013

Koostöö US ARMY

Loe lisaks!

Snaiprina Afganistanis 3. ranger’ite pataljoni koosseisus teeninud Nicholas Irving suutis kõigest kolme ja poole kuuga kõrvaldada 33 vastase võitlejat, teenides sellega hüüdnime Vikatimees. Tema kogemustest Soome snaiprite koolitusel võite lugeda internetist (http://sofrep.com/18632/ working-with-finland-spec-ops-snipers-simo-hayha/).

Nicholas Irving

liitlastele. Samas on Kaitseliidus täitmata snaiprite ja täpsuslaskurite erialakohti sadades ning senise tempoga koolitades ei ole neid võimalik kunagi täita. Snaiprikooli kursused toimuvad tööpäevadel esmaspäevast reedeni, sest kaadrikaitseväelased on siis teenistuses, kuid enamik kaitseliitlasi teeb samal ajal oma palgatööd. Kui paljudel kaitseliitlastel on huvi või võimalust rialaspetsialistööajast ja suvepuhkusest mitu nädalat järjest Paldiskis te, kes võiksid snaiprikursusel olla? Elu on koordineerida näidanud, et väga vähestel.

kogu Eesti snaipriSamas reservohvitseridest ja koolitust, ei ole praekaitseliitlastest snaipriinst- gu Kaitseliidu ega ruktoritesse, kes suudavad kaitseväe palgal. nädalavahetustel kaitseliitlastele koolitusi läbi viia, ei suhtuta kui tõsiseltvõetavatesse koostööpartneritesse. Näiteks välismissioonide kogemuste jagamiseks Kaitseliidu snaipritega on vaja vähemalt maaväe ülema, aga veel parem kaitseväe juhataja kirjalikku korraldust, sest natuke madalamal astmel on vastavad palved tagasi lükatud. Ei usu, et Eesti riik ja konkreetselt kaitsevägi ei usalda kaitseliitlasi nii palju, et anda korralikku erialast väljaõpet vajalikus mahus.

Kogu Eesti probleemistiku saab kokku võtta sellega, et erialaspetsialiste, kes võiksid koordineerida kogu Eesti snaiprikoolitust, ei ole praegu Kaitseliidu ega kaitseväe palgal. Seetõttu ongi nii, et iga organisatsioon toimetabki omas tempos, oma vajaduste põhiselt ja teabevahetuspuuduses. See on väga traagiline, sest nagu varem sai öeldud, on snaiprivõimekus üks kuluefektiivsemaid ning koolituste erinevad aspektid tulevad kasuks kõigile kergejalaväelastele. Eesti kaitsevägi on ju olemuselt kergejalavägi, varsti küll vähemalt osaliselt soomustatud. Kergejalaväes rakendatav snaipritaktika erineb soomusvägede omast. Kergejalaväes on snaipri ülesanne tegutseda sõja korral endast arvukama ja tulejõulisema vastase soomustatud üksuste vastu, seega on olukord vastupidine sellele, milline on see praegu Afganistanis. See oleks täpselt see võimekus, mida ise osata ja suuta ka teistele, peamiselt soomusüksusi kasutavatele sõpradele edasi anda. Eesti kaitseväelased ja aktiivsed kaitseliitlased on seni näidanud ennast meie lääne sõprade parimate poegade ja tütretega samaväärsena. Miks siit mitte edasi minna?

Muide, lääneriikides on piisavalt lahinguid näinud kergejalaväe ja väikeüksuse kogemusega snaipreid, kes koolitavad erinevate riikide sõja- ja politseijõudude erialaesindajaid. Need koolitused ei ole kallid (5000 eurot 20 õppuri ja paaripäevase kestuse kohta Ameerika snaipri Nicholas Irvingu näitel) ja seisavad peamiselt küsimise taga. Väga vajalik oleks kutsuda mõni nendest meestest külaliskoolitajateks, sest kasulik on õppida ka teiste kogemustest. Kaitse Kodu! 4/2013

VELLI EHASALU

Teiseks suureks probleemiks on olemasoleva pädevuse ja väljaõpetatud laskurite taseme säilitamine. Juba kuus-seitse aastat tagasi räägiti pidevate, s.o iga-aastaste täiendkoolituste vajadusest, kuid seni on need olnud hootise iseloomuga üksustepõhised ettevõtmised. On malevaid, kus korraldatakse pidevalt koolitusi ja õppusi, ning on ka vastupidiseid näiteid. Samuti on probleeme järjepidevate lasketreeningute võimalustega.

Snaiprivõimekus on üks kuluefektiivsemaid ja koolituste erinevad aspektid tulevad kasuks kõigile kergejalaväelastele, kes kaitseliitlased põhimõtteliselt ju on

Noored

Eesti riigikaitseõpetajad käisid Soomes gümnasistide riigikaitselaagris Eelmise aasta oktoobri viimasel nädalavahetusel oli Saku gümnaasiumi riigikaitseõpetajal lipnik Meelis Rõigasel ja allakirjutanul võimalus osaleda Soome gümnasistide riigikaitselaagris.

suitsuandurist, kiirabitöötaja kannatanu märkamisest jne. Kuid jäme ots on Soome kaitseväe käes – kursuse kõige populaarsem osa on nädalavahetus välilaagris. Õpilaste välilaagri korraldavad Soome Maakaitsekoolituse Ühing (Maanpuolustuskoulutusyhdistys) ja reservohvitserid. Tellimus on riigilt (kaitseministeeriumi ja haridusministeeriumi koostöö), ka kulud katab riik.

MADIS MILLING Keila kooli riigikaitseõpetaja

oome gümnaasiumides ei õpetata riigikaitseõpetust sellises tähenduses nagu Eestis, vaid seal on gümnaasiumi õppekavas turvalisuskursus (turvallisuuskurssi). Kui Eesti riigikaitseõpetus on õpetus selle otseses tähenduses, siis Soome turvalisuskursuse eesmärk on jõu- ja päästestruktuuride töö tutvustamine. Kursus on vabatahtlik ja seda viiakse läbi koolivälisel ajal, st õhtuti. Soome gümnaasiumis on osaliselt ainepunktide süsteem ja turvalisuskursus on üks valikutest. Kursus koosneb neljast-viiest õhtustest loengust, kus oma tööst räägivad politseinikud, päästjad, kiirabiarstid ja kaitseväelased.

Nädalavahetus Santahaminal Santahamina saarel oli sellel nädalavahetusel koos 250 õpilast. Õpilased ei olnud seal käsu korras, vaid vabatahtlikult. Välilaagri kohta jagatakse teavet netis ja laagrist saavad osa võtta kõik soovijad, ka need, kes ei oome gümvalinud eelnevalt turvalisuskursust. Õpilased naasiumides suhtlevad ju omavahel ei õpetata sotsiaalmeedias ja nii riigikaitseõpetust laagri populaarsus üha kasvab, sest eelmises sellises tähenduses laagris käinud kiidavad nagu Eestis, vaid seda. seal on gümnaa-

Õpilastele tutvusLisaks organisatsioone tutvustavale osale antakse tati muu hulgas ka loengutel ka veidi praktilisi näpunäiteid: politmaastikul varjatult liikumist seinik räägib pimeda tänava vältimisest, päästja

siumi õppekavas

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 62

Arvamus

MADIS MILLING

Soomes ei saa sundida õpilast tegema seda, turvalisuskursus. mida ta ei taha. Seda enam oli vaimustav vaadata Somaaliast pärit vabalt soome keelt rääkivaid tüdrukuid, kellel ometi rätikud peas, laskmas tiirus, lamamas maastikul või püstitamas telki. Oli ka üks veelgi huvitavam kogemus: lõkke ääres hakkas kõrv üldisest jutust eraldama vene keelt. Sai märkamatult istutud lähemale. Ja mida ma kuulsin (vene keeles): Vsjo prikolno, interesno, daze devki, zrja što streljat tak malo davali. [Kõik on jube lahe, huvitav, isegi tüd-

SOOME RIIGIKAITSEÕPETAJA EESTI RIIGIKAITSELAAGRIST Seda, mida üks Soome riigikaitseõpetaja arvas Eesti riigikaitselaagrist, saab lugeda Helsingin Reservin Sanomate kirjutisest „Lukiolaisen turvakurssi Virossa ja Suomessa“, URL http://issuu.com/marsk1/docs/ reservinsanomat_2012_10_web.

Kaitse Kodu! 4/2013

Noored MADIS MILLING

Uut tüüpi dessantalus oli külalistele Eestist sama põnev kui kohalikele õpilastele

rukud, kahju, et nii vähe lasta sai.] Pidasin väikese pausi ja küsisin siis vene keeles: Streljat budjete v armii dastatotšna, nu a kak lager nravitsa? [Lasta saate ajateenistuses piisavalt, aga kuidas laager meeldib?] Hetk vaikust ja kohkumist, siis rõõmus vastus vene keeles: Da otšen nravitsa! [Väga meeldib.] See oli jäämurdmine. Vene keelt emakeelena kõnelevad poisid rääkisid mulle (soome ja vene keeles segamine) Soome kolimisest, keele õppimisest, kohanemisest ja riigikaitsest. Neil igatahes suhtumises riigikaitsesse probleemi ei olnud.

Laager oli majutuspõhiselt jagatud kahte etappi: pool laagrist kasarmus ja pool telgis. Need, kes olid kasarmus, õppisid kadettide käe all kasarmurutiine, ja need, kes välilaagris, telkimist. Pärast ööpäeva tehti vahetus: kasarmus olnud läksid telkidesse ja vastupidi. Päeval olid kõik koos ja sooritasid mitmesuguseid harjutusi.

MADIS MILLING

Laager

Riigikaitselaagris olevad õpilased suure õhinaga Soome rannavalve päästekopterit uurimas

MADIS MILLING

Lasketiirus oli liigutav vaadata, kuidas toimis põlvkondade side: instruktoriteks olid 50-aastased ja vanemad hallipäised reservohvitserid

Kaitse Kodu! 4/2013

Noored MADIS MILLING

Ilmselt on varitsusele sattumine üks maailmas tsivilistidele enimmängitud näidislahinguid. Imitatsioonimoona kokku ei hoitud ning õpilased said näha tõelist tulevärki kuulipildujavalangutest ja lõhkepakettidest värvilise markeerimissuitsuni

Hommik algas kopterimürinaga. Õpilaste silme all laskus maandumisplatsile Soome rannavalve päästekopter. Samal ajal, kui õpilased kopteris ringi vaatasid, randus Soome rannavalvekaater. Eriti uue tehnoloogia (süsinikmaterjalid) järgi ehitatud dessantalus võttis meidki tummaks. Meie vastuvõtja major Sakari Väliahde ütles, et seda tüüpi rannakaitsealuseid on Soome kaitsejõududesse juurde oodata. Õpilaste huvi laeva ja kopteri vastu oli ootuspärane.

Teave

Sadamast mindi kasarmusse. Kasarmukeldris tutvuti Soome kaitseväe käsirelvadega. Õpilased said SANTAHAMINA SAAR — SULETUD TERRITOORIUM Santahamina saar on juba aastast 1741 olnud erinevate võimude sõjajõudude kasutada. Praegu on seal Soome Maakaitsekõrgkool, Kaartini jäägrirügement, Lõuna-Soome tagalarügement, Meresõjakool jne. Saarel on kõik, millest kaitsevägi võib unistada: koolid ja kasarmud, laod, mets, kaevikuliinid, eri distantsidega tiirud kõikidele käsirelvadele, miinipilduja laskeväli, linnavõitluskeskus koos köietorniga, sadam, kopteri maandumisplats, sõdurikodu, ohvitseride kasiino jne.

Lisainfo

Ajateenijaid on saarel tavaliselt 1500, Maakaitsekõrgkoolides õppijaid 750 ja püsielanikke 300—400 (ohvitseride pered). Saare pindala on 4,28 km2.

SOOMLASTE KAITSETAHTEST Soomlaste kaitsetahe ning organisatsioonide ja eraﬁrmade toetus riigi kaitsevõimele ei ole uudiseks. Unistame sellest, et tööandja Eestis küsiks tööle kandideerijalt esimese asjana teavet ajateenistuse läbimise kohta. Soomes see nii on. Juhul, kui oled juba tööpõllul spetsialist, määrab kaudselt sinu ametikoha saamise või mittesaamise küsimus: Missä olet reservisti? [Kus oled reservis?] Ajateenistus, tegevteenistus ja reservis olemine on Soomes au sees. See väljendub eelkõige suhtumises riigikaitsesse üldiselt ja seda oli tunda ka Soome õpilastes. Kui Eestis on mõni noormees pärast õnnestunud kõrvalehiilimist ajateenistusest sõprade seas tegija, siis Soomes sellega sõpradelt „feimi“ ei teeni.

kõike katsuda ja lahti võtta. Kogu Soome käsirelvade arsenal alates püstolist FN kuni tankitõrjelaenguteni APILAS oli põrandale laotatud. Seejärel jaguneti gruppidesse ning saadi selgeks, milline on sõduri isiklik varustus, kuidas liikuda varjatult maastikul ja transportida kannatanuid. Tutvuti ka linnavõitluskeskusega. Mõisatagi ei puudunud laskmine (5,6 mm spordipüss) jne. Lasketiirus oli liigutav vaadata, kuidas toimis põlvkondade side, sest instruktoriteks olid 50-aastased ja vanemad hallipäised reservohvitserid. Lisaks reservohvitseridele olid laagris instruktoriteks sõjakooli kadetid, kes said proovida oma vastõpitud pedagoogilisi meetodeid ja anda edasi värskelt omandatud teadmisi. Vestluses ühe kadetiga tuli välja lihtne tõde: enne ajateenijate ette minekut on õpilastega hea oma esimene rambipalavik läbi põdeda.

Põnevust ja närvikõdi Loomulikult käis laagri juurde ka näidislahingu vaatamine. Ilmselt on „Sattumine varitsusele“ üks maailmas tsivilistidele enimmängitud demolahinguid: soomuk satub varitsusele, jalastumine ja lahing. Imitatsioonimoona kokku ei hoitud ning õpilased said näha tõelist tulevärki kuulipildujavalangutest ja lõhkepakettidest värvilise markeerimissuitsuni. Pärast näidislahingut astus õpilaste ette Santahamina saare komandant, kes alustuseks tegi selgeks äsjanähtud etenduse erinevuse reaalsest lahingust, rääkis saare ajaloost, seal asuvatest koolidest ja karjäärivõimalustest Soome kaitseväes. Lisandus küsimuste-vastuste voor, kus arutati läbi teemad ajateenistusest kindraliks saamiseni. Järgnes lõunasöök väilitingimustes, käigus olid välitermosed ja katelokid – ühesõnaga kodune tunne. Nagu igas heas show’s, oli lõppu jäetud Kaitse Kodu! 4/2013

Õhtused laagrirutiinid olid nagu ikka: õpilaste, seljakottide, magamisaluste ja magamiskottide segaduses korra loomine ja telkide püstitamine. Viimases saime meiegi kaasa lüüa. Kuigi Soome telk erineb oluliselt meile tuttavast Rootsi telgist, lähtusime põhimõttest „kohane ja improviseeri“, tegime pähe asjalikud näod ja saimegi telgid püsti. Siis süüdati lõkked ja ui Eestis õpilased said hinge sisaldab riigitõmmata. Kuid hinkaitseõpe nii getõmbepaus oli täis ootusärevust: nii üks kui tutvustavat kui ka teine käis metsaserval praktiliste oskuste tee poole vaatamas. Meie osa, siis Soomes küsimuse peale, kas nüüd tulevad tankid, vastati: piirdutakse tutei, hoopis sõdurikodu vustava õppega. buss. Ei erine õpilased Soome lahe eri kallastel ühti. Kui juba terve ööpäev on oldud ilma kartulikrõpsude ja koolajoogita, kaalub sõdurikodu bussi saabumine üles terve tankipataljoni.

Võrdlusest ja tulevikust Siinkohal jätsime noored kadettide hooleks ja siirdusime koos oma võõrustaja major Väliahdega ohvitseride kasiinosse. Teel sinna rääkis major Väliahde, et mõned aastad tagasi pandi kokku

VARUSTUS SOOME RIIGIKAITSELAAGRIS Märkimist väärib Soome gümnaasiumiõpilastele riigikaitselaagris jagatav varustus. Oli näha, et allahindlust ei tehtud: õpilased said peaaegu sama varustuse mis ajateenijad. Kadetsemiseks oli põhjust, sest Eestis võib riigikaitseõpetaja sellest ainult unistada. Arusaadav on rahapuudus, kuid asi on siiski eelkõige suhtumises. Kahjuks võib meil aeg-ajalt kohata suhtumist riigikaitselaagrite toetamisse kui tüütusse lisakohustusse.

Noored

Lisainfo

trump – maastikusõit soomustransportööriga PASI. Sellest oli meilgi võimalik osa saada. Arvasime esiti, et ega see meid kuigivõrd eruta, sest eks ole juba sõidetud ka, kuid pidime oma sõnu sööma. Soome maastik oma graniitkaljude, veetakistuste ja rajale langetatud puudega tegi selle sõidu väga eriliseks. Kohati kuni 70-kraadise nurga all tõusvas või laskuvas soomustransportööris tundsime ennastki sama erutatuna kui koolinoored. Hiljem saime teada, et sellisel maastikul koolitatakse PASIde juhte ja meid sõidutati ühel leebetest radadest.

Gümnaasiumiõpilastele riigikaitselaagris antav varustus: seljakott, varustusekott magamisaluse ja -koti pakkimiseks, välivormi püksid, välivormi kuub, talvejope, vihmaülikonna kuub ja püksid, kampsun, kiivrisukk, kindad, rakmed, välipudel, magamisalus, magamiskott, katelok, söögiriistad, kruus, sokid, saapad, plätud, kõrvaklapid.

seni eraldi majades asunud ohvitseride kasiino ja allohvitseride kasiino. Meie mõistva noogutamise peale, et saame aru, kärped, vastati hoopis: „Allohvitseride kasiinos käis elu, aga ohvitseride kasiinos mitte. Seepeale otsustasid igavlevad ohvitserid kasiinod ühendada.“ Kasiinosse jõudnud, sattusime kohe sõbralikku seltskonda, kus andsime kolonelidele, majoritele ja kaptenitele põhjaliku ülevaate riigikaitseõpetusest Eestis. Väikese uhkuse tekitasid kommentaarid, milles nenditi, et riigikaitseõpetus on Eestis oluliselt põhjalikum ja huvitavam kui Soomes. Julgen öelda, et Soome ohvitseridel oli õigus. Kui Eestis sisaldab riigikaitseõpe nii tutvustavat kui ka praktiliste oskuste osa, siis Soomes piirdutakse tutvustava õppega. Laagri lõppedes ütles major Väliahde, et kui liita meie programm ja nende võimalused, saaks kokku ühe väga hea asja. Sealsamas pandi idanema mõte Eesti ja Soome kaitsealase koostöö uuest tasandist – õpilasvahetusest riigikaitselaagrites. Näiteks kümme tublimat Eesti õpilast saaksid minna Soome laagrisse ja vastupidi. Mõttel on jumet.

MADIS MILLING

Eestlaste võõrustaja major Sakari Väliahde avamas sõdurikodu bussi

Kaitse Kodu! 4/2013

TRIINE TAMM

Noored

Riigikaitselaagrid Väluste laskeväljal korraldati 6.—9. maini Viljandimaa gümnasistide riigikaitselaager. Laagris oli poolsada õpilast, kes tegid tutvust relvaõppe, laskmise, orienteerumise, liikumisviiside, käemärkide ja öise tegevusega. Laagri läbiviimise eest kandsid põhilist hoolt Sakala maleva kaitseliitlased.

TALLINN JA HARJUMAA LÄSNAL Tallinna ja Harjumaa noored olid aprilli keskel riigikaitselaagris Läsnal kaitseväe keskpolügooni teeninduskeskuse territooriumil. Laagris osales 73 õpilast neljast koolist — Saku gümnaasiumist, Keila koolist, Pirita majandusgümnaasiumist ja Vanalinna hariduskolleegiumi gümnaasiumist — ning neid juhendas seitse instruktorit. Varustuse (telgid, magamiskotid jne) tagas Kaitseliidu Tallinna malev, kohapealse logistika eest kandis hoolt Kirde kaitseringkond.

JÄRVAMAA JA VILJANDIMAA ÜHISLAAGER NURMSIS Aprilli lõpul Järvamaal Nurmsis kaheksandat korda korraldatud õpilaste riigikaitselaagrist võtsid osa nelja Järvamaa (Türi ühisgümnaasium, Paide gümnaasium ja ühisgümnaasium, Koeru keskkool) ning kolme Viljandimaa (Võhma, Abja ja Suure-Jaani gümnaasium) kooli õpilased, kokku ligi 120 noort. Neide oli laagriliste seas kolmandik, kui mitte rohkem. Tutvuti sõdurile vajalike välioskustega, nagu orienteerumine, takistusriba läbimine, laskmine ja maskeerimine, ning harjutati spordipüstolist laskmist ja erinevaid liikumisviise maastikul. Instruktorite põhituumik tuli Kaitseliidu Järva malevast, oma panuse andsid ka õpilastega kaasas olnud riigikaitseõpetajad.

Pärnumaa riigikaitselaager tipnes õhkrelvavõistlusega KAIDU JALAKAS Kaitseliidu Pärnumaa malev korraldas 19. ja 20. märtsil maakonnas riigikaitset õppivatele õpilastele Potsepal kahepäevase välilaagri, kus noored said lisaks tunnis õpitud teoreetilistele teadmistele omandada ka praktilisi kogemusi ja vajalikke oskusi välitingimustes toimetulekuks ning võistelda laskmises. Välilaagris olid esindatud kaheksa Pärnumaa kooli — Audru ja Häädemeeste keskkooli, Pärnu Hansagümnaasiumi, Pärnu Koidula gümnaasiumi, Pärnu Vene gümnaasiumi, Pärnu ühisgümnaasiumi, Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi ja Sindi gümnaasiumi — õpilased. Laagris oli, nagu ikka Pärnumaa riigikaitselaagrites, poolteistsada kooliõpilast ning üle kümne Pärnumaa ja Lääne maleva instruktori. Juba teist aastat aitasid riigikaitselaagri laskevõistlusi korraldada Eesti Rahvusliku Field Target’i Assotsiatsiooni (ENFTA) laskurid. Sellel aastal oli tagalaülem kapten Margo Saia kutsel kohale tulnud viis ﬁeld target’i laskurit, kes korraldasid organisatsioonide vastastikuse koostööna õpilastele täispika õhkrelvadest laskmise võistluspäeva. Õhkrelvadest laskmine võimaldab lasku ennast kartmata keskenduda relva hoidmisele ja märgi tabamisele. „Üksikuid uskumatult häid laskureid käis läbi,“ ütles Meelis Kurvits Tartu Field Target’i Klubist. „Sellistest noortest saab meie kaitsevägi väärtuslikku täiendust. Koolides on head tööd tehtud,“ kinnitas Kurvits. „Eks noortele seda laagrit ja võistlust sellepärast korraldataksegi,“ nentis välilaagri korraldaja nooremveebel Fred Kaas.

KAIDU JALAKAS

SAKALA NOORED VÄLUSTES

Tallinna ja Harjumaa noored riigikaitselaagris

Kaitse Kodu! 4/2013

Noored

Väle Jänes ehk kuni kaheksa tundi seiklust MARIA-KRISTIINA LUIK ja JAANIKA NIKLUS

äle Jänes tõi 13. aprillil Valgamaale võistlema 31 võistkonda kuuest maakonnast. Võistlusmatka eesmärgiks oli kontrollida võistlejate füüsilist vastupidavust ja põhilisi oskusi ning selle kogupikkus oli nooremale astmele 7 km, keskmisele astmele 15 km ja kõige vanematele kuni 20 km. Arvestati ka raja läbimise aega, milleks tohtis kulutada kõige enam 8 tundi.

tiga, kogudes 79,5 punkti. Keskmises vanuseastmes saavutas kõige parema koha võistkond Karud, läbides distantsi 263 minutiga ning kogudes 118 punkti. Nooremas vanuseastmes saavutas võidu võistkond Nõmme Kotkad.

Võistlusmatka peakorraldaja Kaimo Vahtra kirjeldas võistlust järgmiselt: „Väle Jänes korraldati seekord natukene raskemates tingimustes, sest nii palju lund pole selle võistluse ajal kunagi varem maas olnud. Sellegipoolest osales üritusel 207 inimest.“

Vanemas vanuseastmes esikoha saavutanud võistkond Ursa Major NK suutis raja läbida 167 minu-

SIGRIT SÄINAS

Start anti 13. aprilli hommikul Kaitseliidu Valgamaa maleva ajutise staabi juurest Energia tänavas. Kontrollpunkte, mida võistlejad pidid läbima, oli kümme. Kontrollpunktides ootasid meeskonda ülesanded, näiteks laskmine spordirelvast, esmaabiandmine kannatanule, skauditarkuste test, ruumilise pusle kokkupanek ning orienteerumisja takistusraja läbimine. Üllatusülesandes pandi proovile võistlejate oskus teha neli põhisõlme ja lõke etteantud asjadest. Õhupüstolist laskmine

Väleda Jänese 2013 tulemused Koht

Võistkond

Noorem aste I

Nõmme Kotkad

Tallinn-Väike

III

Valga Väledad

Keskmine aste I

Karud

Alcapol

III

Bond

Vanem aste I

Ursa Major NK

Sakala

III

Lihtne

ANNEMAI KURG

Noorema vanuserühma võistlejad luureülesannet täitmas

Kaitse Kodu! 4/2013

Noored

Kunda poisid tõid Viru Pistriku karika Virusse tagasi On 5. aprill, reede õhtupoolik. Päike paistab, ilm on mõnusalt kevadine. Linnud laulavad ja metsa all on näha esimesi sinililli.

Peakorraldaja noorteinstruktor Lembit Kerov kutsub nõupidamisele võistkondade esindajad, seejärel läbiviijad-kohtunikud. Veel viimane ülevaade, viimane lihv, siis jääme tõesti homseni.

JAAK LEPIK Viru Pistriku peakohtunik

Päikesetõusust lõunapudruni

i-ei, nii oli ühes teises muinasjutus. Tegelikult kuulutavad selge taevas ja ere päike Rutja lennuvälja kohal, et saabumas on pakaseline öö. Ja laululindude asemel koguneb siia hoopis arvutu hulk kotkaid. Juba vajub taevane tulekera latvade taha ning annab maad õhtusele jahedusele. Õnneks on telgid saanud aegsasti püsti ja ahjud köevad. Kokatädid Kristi ja Urve söödavad poistel ja teistel kõhud täis ning egelikult kuulutavad nüüd võib minna laagriplatsile lõkke selge tae- äärde juttu puhuma, homseks stardiks valmistuma.

vas ja ere päike Rutja lennuvälja kohal, et saabumas on pakaseline öö.

Viru Pistrik ajab rajale

Rajal ootavad ergav alpipäike, põlvini lumi, oma ülesandeid tõsiselt võttev vastutegevus ja kontrollpunktides maleva raskekahurvägi – alati abivalmis instruktorid Urmas, Ülar, Villu ja Ago. Korraldajate hulgas on rõõmustavalt palju noori mehi, kes alles eile olid ise noorkotkad. Neid jätkub kõikjale. Küll on nad abis kontrollpunktis, siis rajal kohtunikud või hoopis võistkonna esindajad. Ja muidugi see vastutegevus. Need lõbutsevad täiega! Ükski varblane ka ei lipsa läbi, kotkast rääkimata. Luurepunkt on puhtalt nende mehitada. Päike tõuseb, siis on ta lõunas, siis hakkab tasapisi vajuma. Poisid on rajal. Tegevus on jõudnud köiepunkti. Instruktorite abiga tuleb ületada jäärak, kukkumata, asju kaotamata, ühiselt ja aja peale. Uh, kui sügav! Aga ega me karda. Pole vajagi, julgestus on kindel, korduvalt tehtud asi. See on ilmselt võistlejate lemmikülesanne. Kes siin juba orienteerumisega hätta jäi? Õigeks ajaks tuleks ikka kohale jõuda.

2 X ANU LAIDINEN

Mis me siin ikka enam muinasjuttudest, räägime nüüd elust enesest. Üle mitme aasta saab taas teoks noorte patrullvõistlus Viru Pistrik. Virulastele on konkurentideks tulnud kaks kvartetti Rapla malevast ja üks Tallinnas – tõsised tegijad kõik. Ega Viru nooredki papist poisid ole, siin löövad ju kaasa juba mõnegi võistluse läbi teinud Kunda ja Vasta kutid, Vinni ja Roela noorkotkad. Tüdrukuid seekord pole, kuigi kunagi oli see hoopis kodutütarde võistlus, millele noorkotkaid külaliseks kutsuti. Ent seekord siis ilma neidudeta. Homme ja ülehomme. Aidaku oskused ja õnn meid kõiki!

Hommik. Päike särab. Pakane annab järele. Võistlejad rivisse! Stardijärjekord on loositud. Läheb lahti! Rajakohtunik Andres on esimene, kellega tuleb tegemist teha. Alustatakse varustuse lahtipakkimist – näita aga ette, kas kõik on olemas. Andresega kohtuvad võistlejad veel paar korda raja peal ja ikka sama tüütu küsimus, kas kõik on alles.

Kaitse Kodu! 4/2013

Noored

Nüüd ruttu üle lennuvälja tagasi sideülesannet täitma. Töökorda tuleb saada raadiojaam, sellega side luua ja siis vastuvõetud tekst NATO kooditabeli abil lahti muukida. Kuuldekoodid ka veel. Saime vist hakkama. Või ei saanud? No igatahes andsime parima. Jälle teele uut punkti otsima. Aga sealtpoolt me just tulime. Või peaaegu sealt. Kui vaid seda tüütut vastutegevust ees ei oleks! Ajab muudkui tee pealt metsa. Kas selline mets ongi meie sõber? Ees ootab kauguste määramine. Ja siis tuleb lõunapuhkus. Päris maitsev tundub see omakeedetud puder siin metsa all.

Õhtusöögile lähemale Nüüd jälle saapaid kulutama ja siis vastase laagrit luurama. Kaugele pole vaja minna, ainult läbi kogu vastutegevuse ala täies pikkuses nii 5–6 kilomeetrit. Mis laager see siin on? Ei saa ju korralikult vaadata, muudkui segavad ja tüütavad, et anna elu ära. Oo-oot, siit siiski midagi paistab: auto, telk, lõke, laigulised ja mingi halli karvamütsiga vanamees. Kõik tuleb meelde jätta ja pärast raportisse kirja panna. Seljakott on raske ja jalad väsinud. Tahaks nutta. Ei-ei, noorkotkas peab vastu, ainult viimane ülesanne veel. Mis see on? Lõppjooks. Ma vist ei jõua enam. Jõuad küll, ütlevad kaaslased, tee viib laagrisse nagunii ja õhtusöögile lähemale. Ja sealt nad tulevadki. Sõbrad kõrval ergutamas. Kuidas see teejupp küll nii pikk on? Siis veel porilomp, suur nagu meri ja sügav ka, kui kõhuli sisse kukkuda. Pole viga, lõpp on siinsamas. Ja õhtusöök. Ja soe telk. Aga tüütu Andres tahab veel varustust näha. Taevas on hämardunud, pakaseöö saabumas. Küll võivad üks lihtne kartul ja kaste metsa all ikka hästi maitseda. Kokatädi Katrinil on vist nõiavõimed. Juba tulebki kosutav uni.

Karikas tagasi Virusse Kohtunikud löövad tulemusi kokku ja panevad võistkondi ritta. Esindajad kogunevad koosolekule. Näis, kas proteste ka tuleb. Ikka tuleb. Mis vastutegevus see on, kelle peale ei protestita? Ja mis esindajad need on, kes ei protesti? Kohtunikud on õiglased ja otsus teeb järgmise võistluspäeva põnevamaks. Rutjale saabub pühapäev. Aga äratus lükatakse edasi. Mis sest, et külma pärast, midagi peab siin elus ka ilusat olema. Kiiret pole kuhugi. Täna tuleb läbida oskusterada, kus vastutegutsejatest saavad abilised. Üles on sätitud mitu meeskonnatööd nõudvat harjutust: takistusriba, värvikuulimäng, esmaabi. EsmaabiKaitse Kodu! 4/2013

Võitjate võistkond tuli Kundast

ülesannet korraldab Janis Baranin Järvamaalt isiklikult. Tubli mees, leidis meie jaoks aega. Ka Andres Lillemägi ja Rakvere skaudid on kohal. Nendegi antud ülesanne rõhub meeskonnatöö ja taiplikkuse peale. Laskejooksu kontrollpunkti sätivad üles Ants ja Madis – staažikad kotkajuhid Kadrinast. Ja veel ja veel ja veel tuleb märki lasta õhupüssist, seda seal, kus Aigar ootamas. Kui nüüd ainult kõik vajalik meelde tuleks, kõik õnnestuks! Vähemalt ilmataat uhinnaon meie poolt.

laua juurde pääsevad esimestena Kunda poisid Kert Sarap, Karl Matti, Joonas Roots ja Kristjan Laubholts.

Lõunaks on selge, kes on kes. Ülesanded on sooritatud, hoone värvikuulilahingus vallutatud, kannatanul nuga kõhust välja tõmmatud ja märklehtedel silmad peas. Juba võetakse meeskonnad ritta, tehakse pilti ja öeldakse tänusõnu. Aga kes siis võitis? Auhinnalaua juurde pääsevad esimestena Kunda poisid Kert Sarap, Karl Matti, Joonas Roots ja Kristjan Laubholts. Hurraa! Karikas toodi tagasi Virusse. Aga põnev võistlus oli. Rapla I võistkond koosseisus Hannes Brük, Siim Düüna, Martin Alamets ja Vaiko Licht ning Tallinna noorkotkad Ayrton Ardon, Joonas Tammeaid, Marek Leotoots ja Martin Mannov hingasid karmilt kuklasse. Egas muud kui tänud Lembitule ja kõigile tegijatele ilusa võistluse eest, tänud kõigile kohtunikele ja abilistele, kokatädidele ja kaugelt tulnutele! Eriline tänu tublidele võistlejatele! Küll me peagi jälle kohtume. Seniks, nagu 1944ndal Sinimägedes öeldi: hoidke kered kõvad! 69

Paistu ja Halliste vallas katsuti 26. ja 27. aprillil jõudu militaarsel matkavõistlusel Laidoneri rada, mille baaslaager asus Paistu põhikooli hoones. Võistlusega oli seotud 93 inimest Viljandimaalt, Valgamaalt ja Lätist, nendest võistlejaid oli 48 ehk 12 neljaliikmelist võistkonda. Nooremas vanuseklassis võistles seitse võistkonda. Esikoha said Karksi-Nuia Ilvesed ja 8jalad koosseisus Andres Eelmaa, Ivo Rahno, Riko Raheste ja Heiko Teiss. Teiseks jäid Paistu Nutikad Rebased Oskar Lind, Mihkel Eek, Jarno Randpere ja Eric Victor Mettus ning kolmandaks lätlased Ilja, Rudis Rudolf, Rolands ja Ricards. Vanemas võistlusklassis võttis mõõtu viis võistkonda, edukaimad olid Paalalinna ja Raudna rühma kodutütred Mari-Liis Rikkinen, Cristina Aduson, Andra Kabanen ja Birgit Karu. Teiseks jäi Eesti-Läti segavõistkond koosseisus Miku Mäesalu, Kristaps, Klavs ja Janis. Kolmandad olid Paistu Nutikad Rebased, seekord koosseisus Sander Pall, Madis Eek, Andres Eek ja Martin Lõssov.

Jüripäeva kompleksvõistlus Jüris JANEK VÕSU Jüri rühm

MEELIS EELMA

Noored Laidonari rajale tulid ka lätlased

Noortejuhtide mõtted on juba järgmises aastas RIINA UUK Harju maleva noorteinstruktor

Narva-Jõesuus said 16. ja 17. aprillil kokku 15 maleva Noorte Kotkaste ja Kodutütarde instruktorid, et vahetada mõtteid nii uue Kaitseliidu seaduse kui ka kodukorra üle. Pandi paika ka 2014. aasta tööplaan. Harjulaste korralda jääb üleriigilistest üritustest võistlus „Alati valmis“. Et see on sõjaeelsesse aega ulatuva ajalooga jõukatsumine, tähendab korraldustöö eelkõige tuhnimist arhiivis ja muudes ajaloomaterjalides. Eks näis, mil viisil me selle kõigega toime tuleme.

Jüripäeva kompleksvõistluse tulemused

Harjumaa noorkotkad ja kodutütred pidasid 13. aprillil Jüris Lehmja tammikus iga-aastast jüripäeva kompleksvõistlust, mille korraldamise eest seisid hea Jüri rühma noored, keda aitasid Kolga rühm ja kohalikud kaitseliitlased.

Rühm

8—13-aastased kodutütred I

Kuusalu 2. rühm

Jüri rühm

III

Kuusalu 1. rühm

8—13-aastased noorkotkad I

Loksa 1. rühm

Kolga rühm

III

Jüri rühm

14—17-aastased kodutütred NOORTE KOTKASTE HARJU MALEV

Kogu Harjumaalt oli Jürisse kokku tulnud ligi 120 noort, kes moodustasid 28 neljaliikmelist võistkonda. Neile oli ette valmistatud 29 võistluspunkti, milles tuli täita igasuguseid ülesandeid alates vibulaskmisest ja lõpetades rattavigursõiduga. Nii noorkotkaste kui ka kodutütarde mõlema vanusegruppi parimad pääsesid üleriigilisele oskusvõistlusele, mis korraldati Tartumaal 19.—21. aprillini.

Koht

Loksa Kodutütred

Staabirühma tüdrukud

III

Kurtna rühm

14—17-aastased noorkotkad I

Männiku staabi rühm

Loksa rühm

III

Kurtna rühm

Kaitse Kodu! 4/2013

Noored

Põlvamaa linnusõbrad hooldavad metsalindude pesakaste MAIVE TÕEMÄE Põlva maleva noorteinstruktor

KRISTJAN PRII

Põlvamaa noorkotkad ja kodutütred paigaldasid 24. aprillil Mooste lähedale Hullumäe tee ääres laiuvatesse metsadesse 15 lindude pesakasti ja võtsid kohustuse need pesitsusaja lõppedes puhastada. Tegu on 7. aprillil Põlvamaa Noorte Kotkaste oskusvõistlustel Kõlleste rühmapealiku Tarmo Haljaku õpetusel valminud lindude pesakastidega ja mõeldud on need väiksematele õõnsustes pesitsevatele lindudele, nagu rasvatihane, must-kärbsenäpp ja varblane.

Varustatud traadi, naelte, haamri ja redelitega, paigutasid noored kingituse oma sulissõpradele puudele, juhendamas Põlvamaa metskonna Räpina metsandiku metsnik Airi Varik ja Tarmo Haljak. Kuna pesakastid on tehtud nii, et neid saab ka puhastada, ongi Mooste noorkotkaste ja kodutütarde ülesanne jälgida lindude uue elurajooni täituvust, pidada soolaleivapidu ja korterid pärast pesitsusaja lõppu ka korrastada. „Head pesitsemist, sulissõbrad!“ soovivad nad. Pärast tööd kuuma teed rüübates ja pirukaid süües selgus, et kõigile pesakastikampaanias osalenud Kõlleste, Laheda ja Mooste rühma noorkotkastele ja Mooste kodutütrele oli metsas pesakastide ülespanek esmakordne. Kodus maja külge oli mõni poiss koos isaga kuldnokapuuri varemgi pannud. Ka metsniku sõnul pole selliseid suuri pesakastiaktsioone vähemalt Räpina metsandikus viimasel ajal korraldatud. Kaitseliidu noorte tegemiste ajaloost on aga teada, et 2007. aastal valmistas Leevi rühm Urmas Kuke juhendamisel samuti pesakaste.

Öises Türis võidutsesid Järva noored

Öisesse linna üles seatud kontrollpunktides pidid IX—XII klasside õpilased panema proovile oma eelmistel aastatel pääste-, liiklus- ja esmaabikoolitustel saadud teadmised. Kõige paremini said sellega hakkama Kaitseliidu Järva maleva noored. Ent rõõmu jätkus pärast ﬁnišit kõigile osalejatele, sest öine seiklus lõppes ühise supisöömisega.

TALLINNA KESKLINNA VALITSUS

Ohutusprojekti „Kaitse end ja aita teisi“ (KEAT) meeskond korraldas 28. märtsi hilisõhtul Türil noortele võistlusmängu KEAT Öö. Lisaks Kaitseliidu noortele osalesid seal viieliikmelised võistkonnad Aravete, Koeru ja Järva-Jaani keskkoolist, samuti Paide gümnaasiumist ja ühisgümnaasiumist.

ANDRUS EESMAA/JÄRVA TEATAJA

Liikumismängud toetavad tervist

Kaitse Kodu! 4/2013

Tallinna loomaaias korraldati 28. aprillil nelja Tallinna linnaosa koostöös tervisepäev. Lisaks meeleolukale loomaaiakülastusele aitasid Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi liikmed mõõta osalejate tervisenäitajaid, toimus individuaalne nõustamine ja õpetati esmaabi andmist. Tallinna noorkotkad ja kodutütred aitasid osalejate aega sisustada õppepunktides ja mängisid lastega liikumismänge. Tervisepäev lõppes ühislõunaga piknikuplatsil.

Noored

Noorkotkaste baaskoolitus saab õige hoo Järgunõuetega seotud erikatsete sooritamine on uue järgukatsete korra järgi sellest lahutatud. ANU ALLEKAND Kaitseliidu ülema nõunik

oorte Kotkaste järgukatsed ja nende sooritamise uus kord kiideti heaks tänavu 5. ja 6. jaanuaril koos olnud Noorte Kotkaste pealikute keskkogu otsusega nr NK-0.1-3/13. Uued järgukatsed hakkasid kehtima 1. aprillil. Uus kord on muutnud noorkotkaste koolitussüsteem selgemaks. Seetõttu muutusid ka järkude hierarhiline ülesehitus ja nimetused, mistõttu on vaja muuta ka liikmeskonna arvestuse põhimõtteid.

Erikatsed ja järgukatsed lahku Kõik kavas olevad teemad – riigikaitse, kodanikukasvatus, matkatarkused, Eesti loodus, ajalugu, kultuur, sport ja turvalisus – said läbi vaadatud paljude inimeste poolt, kelle hulka kuulusid Silver Tamm, Ander Asperg, Urmas Piigert, Martin Erstu, Kaidi Sits ja Airiin Laaneväli. Nii valmis järkudesse jaotatult uus järgunõuete kirjeldus ja see on nüüdsest lahus erikatsetest. Järgunõuete täitmine on noorkotkaks oleku selgroog, järke omandades saab noorkotkas kaasa mitmekesiseid oskusi ja teadmisi, mille abil ta on toimetulevam seenemetsas, koolis ja töösituatsiooniski. Rohkem kui muudes noorteorganisatsioonides tutvustatakse noorkotkastele riigikaitsevaldkonda ja ehk ka esmaabi, samas jagatakse skautidega sarnaselt matkatarkusi, lisaks koolitarkust täiendavat Eesti looduse, ajaloo ja kirjandusega seonduvat ainest. 72

Suur pluss on lisanduv meeskonnatööoskus. Enne oli järgunõuetega seotud erikatsete sooritamine, nüüd on need lahutatud – järgunõuetes on sees miinimum ja erikatseid võib vabal valikul sooritada nendele lisaks. Erikatsed on lahti kirjutatud paljude valdkondade lõikes ning eeldavad mingit erihuvi ja aktiivsust sellega tegelemisel. Näiteks enesekaitsja peab tundma enesekaitsevõtteid, ta peab oskama neid praktiliselt kasutada ja demonstreerida. Selle erikatse ärgunõuete sooritamiseks peab noorkottäitmine on kas olema vähemalt ühe aasta noorkotkaks osalenud idamaa võitluskunsti treeningutel ja jätkama neid. oleku selgKoduloolaselt eeldatakse teadroog. misi kodukoha ajaloolistest sündmustest ja ta peab olema kirjutanud selleteemalise referaadi. Loetlegem mõningaid erikatseid: kunstnik, sportlane, koguja, laskur, kokk, loodusesõber, vibumees, etleja, aednik jne. Kõiki ei jõua siia kirja panna, sest noorkotka erikatseid on muljetavaldavalt palju – 79. Neid sooritatakse eraldi, iga erikatse hindamiseks pannakse kokku komisjon, kuhu kaasatakse asjatundjaid.

Uus järgusüsteem sarnaneb Kodutütarde omaga Senise põhikirja alusel jaotati noorkotkad liikmeskonna aruandes järgmistesse kategooriatesse: haukad (pesapojad, haukapojad ja noorhaukad), noorkotkad (algajad, pesakotkad, kotkapojad ja Kaitse Kodu! 4/2013

Noored Noorkotkad pidid oskusvõistlusel näitama seinast seina tegemisi ja teadmisi

noorkotkad) ning kotkad. Haukad olid 8–11-aastased, noorkotkad 12–15-aastased ja kotkad said olla üksnes 16-aastased ja vanemad. See pidi märkima eakohast lähenemist, aga samas polnud nende järkude läbimine tegelikkuses vanusega seotud. Uute nõuete puhul tähistatakse järke analoogiselt kodutütardega numbriliselt ühest kuueni, kus kõige kõrgem järk on esimene, ning järgud on seotud ka vanusega. Uue süsteemi alusel on nne oli järnoorkotkaks pürgijale ette gunõuetenähtud tutvumisaeg (2–6 ga seotud kuud), mille järel ta võetakse liikmeks. Nüüd on tal erikatsete soori2 aastat aega valmistuda tamine, nüüd on esimese katse sooritami- need lahutatud. seks ning see sooritada. Katse sooritamine peab olema fikseeritud korraldusega, mis säilitatakse malevas. Lisaks saab noorel endal olema katsete läbimise taskuvihik, kuhu kantakse sisse koolituse läbimisega seotu. Pärast järgukatse sooritamist saab noorkotkas vastava järgutäpi kandmise õiguse. Järgutäpp kinnitatakse vormipluusile nähtavasse paika tasku kohale.

5 X MARI-LIIS KÖST

Noorkotkaste kandmine liikmeskonna aruandesse üleminekuetapil Pesapojad VI järk (7—8-aastane noorkotkas)

Haukapojad

Üleminekuetapil kantakse noorkotkad uude liikmeskonna aruandesse nii, nagu on näidatud kõrvaloleval skeemil.

Noorhaukad

V järk (9—10-aastane noorkotkas)

Algajad IV järk (11—12-aastane noorkotkas)

Noorte Kotkaste eesmärk on kasvatada tublisid, isamaaliselt mõtlevaid kodanikke. Kõige kõrgema, I järgu noorkotkas peab olema tubli, hakkamasaav ja abivalmis kodanik, kes oskab tegutseda erinevates olukordades. Tal on ka hulk praktilisi matka- ja laagrikogemusi, oskusi teiste aitamiseks ja ehk ka tahe edasi tegutseda noortejuhi või kaitseliitlasena. Või kaitseväes. Noorkotkale vajalikud oskused ja teadmised on juhendajate tarvis kirja pandud hindamiskriteeKaitse Kodu! 4/2013

Pesakotkad Kotkapojad

III järk (13—14-aastane noorkotkas)

Noorkotkad

II järk (15—16-aastane noorkotkas)

Kotkad

I järk (17—18-aastane (k.a) noorkotkas)

riumide lõikes – nii on lihtsam tegutseda ja kokkuvõtteid teha. Kirjeldatud nõuetes on ruumi ka oma rühma meeleolukate tegevuste liitmiseks. 73

Meelelahutus

Üks lugu, kaks versiooni Kaks ﬁlmi Osama bin Ladeni tabamisest Sõjaﬁlmid pretendeerivad tihtipeale autentsusele isegi siis, kui fakte on dramaatilisuse huvides mugandatud. See ei jää märkamata neile, kes sündmuse endaga vähegi kursis on. Möödunud aasta kaht kõmulisimat linateost aitasid paremini mõista pikaaegse kogemusega kaitseväelased.

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

ilmimaailmas on üsna tavaline, et ühel aastal jõuab ekraanile kaks täiesti erinevat linateost, mis keerlevad ümber ühe ja sama sündmuse. Mullu läksid vastamisi kinotükid, mis keskendusid maailma endise esiterroristi Osama bin Ladeni jahtimisele. Kuigi otseselt pole tegemist sõjafilmidega, on sõda ja sõdurid nendes üsna tähtsal kohal.

Saamisloost

SONY PICTURES

Linateost kurikuulsa Al Qaeda terrorirühmituse kunagise juhi kinninabimisest on üritatud teha juba sellest hetkest saati, kui ta tõusis 11. septembri sündmustega laiema avalikkuse huviorbiiti. Paraku ei leidunud kedagi, kes seda projekti rahastada oleks tahtnud, sest see ei tundunud eriti kasumlik. Ameeriklaste sõjavaimustus muutus üsna ruttu sõjavastasuseks ja enamik selleainelisi filme lõpetas parajas miinuses. Olukorda ei teinud lihtsamaks ka majandussurutis, mis hakkas vaikselt, kuid kindlalt omandama globaalseid mõõtmeid ja keeras rahakraanid kõikjal kinni. Plaan pandi riiulile soodsaimaid tingimusi ootama ja sinna see jäigi, kuni bin Ladeni tabamine teema jälle aktuaalseks muutis. Käsikirjalt puhuti tolm ja pärast selle ajakohastamist võis filmimine alata. Linateos sai pealkirjaks krüptilise numbrikombinatsiooni „00.30“ (inglise keeles „Zero Dark Thirty“), mis peaks Ameerika sõjaväekeeles tähendama pool tundi pärast südaööd. Üllataval kombel oli inimeste huvi tulevase filmi vastu väga suur. See ei jäänud märkamatuks konkurentidele ja peagi levis kõikjal teade, et valmimas on teinegi ekraniseering samadest sündmustest pealkirjaga „SEAL Team Six: The Raid on Osama bin Laden“ (Eestis tuntud peakirjaga „Rünnak Osama bin Ladenile“). Kuigi esimene film pälvis hulganisti kiidusõnu, ei saa ka teist päris läbikukkunuks nimetada. Väljamõeldistena on nad mõlemad huviga vaadatavad. Kuid kas ka ajaloolise tõe häälekandjatena? See on juba omaette küsimus.

THE WEINSTEIN COMPANY

Filmist

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 74

Mõlemad linateosed pretendeerivad autentsusele. Kui mitte kõiges, siis vähemalt selles osas, mis puudutab bin Ladeni tabamist. „SEAL Team Six“ keskendub rohkem seda operatsiooni läbi viinud eriüksuslastele, „00.30“ aga Ameerika Luure Keskagentuuri (CIA, Central Intelligence Agency) andmeanalüütikule, kelle sihikindluse ja jäärapäisuseta poleks endist esiterroristi kunagi kätte saadud. Kahjuks on filmide tõetruudust väga raske hinnata, sest enamik bin Ladeniga seotud materjale on endiselt kõva saladuskatte all, Mingit aimu asja kohta võib anda fakt, et ei USA valitsus, luureagenKaitse Kodu! 4/2013

Ka süüdistati linateost piinamise ülistamises ja Obama-meelsuses. Kuigi ekstreemsed ülekuulamismeetodid on filmis tõepoolest üsna olulise tähtsusega, et keerle ekraanil toimuv siiski ainult nende ümber. Pigem demonstreerib see, et sõjas ei ole lihtsaid valikuid, vähemalt üksikisiku tasandilt lähtudes. President Obama aga jookseb linateosest läbi ainult vilksamisi ühes uudiselõigus ega puutu inimesena suurt asjasse. Tegelikult on mõlemad filmid hämmastavalt poliitikavabad, mis ei tähenda, et seal poliitikat üldse ei oleks. On küll, kuid see on ühekülgne ja meenutab kohati liiga palju kõrgemal pool heaks kiidetud propagandat, millest on isegi kahju, sest teema jätab väga palju tõlgendamisruumi. Paljukiidetud ja (au)hinnatud „Piinakabri“ („The Hurt Locker“) tegijatelt oleks oodanud enamat. Mitte vandenõuteooriaid, sest neid ringleb igal pool juba piisavalt, vaid üleüldisemat kriitilist suhtumist versiooni, mida toetab kaudselt ainult üks allikas. Kui eesmärgiks on usutavus, siis selline ühekülgne lähenemine tulemust ei anna, sest iga kainelt mõelda suutev inimene teab, et tõde pole kunagi mustvalge. Igasugune kõmu on aga vesi filmikunsti veskile ja mõlemad linateosed lõikasid sellest ohtralt tulu. „00.30“ ise kriitikatule alla sattudes, „SEAL Team Six“ konkurendi häda oskuslikult ära kasutades. See kõik poleks muidugi võimalik olnud, kui filmid oleksid olnud halvad. Need ei ole seda, vähemalt otseselt mitte, kuigi tehniline teostus jätab mõlema puhul soovida. Ühel natuke rohkem, teisel vähem.

THE WEINSTEIN COMPANY

„00.30“ ehedusepüüdlustele lisavad kaalu väited, et CIA tagas stsenaristidele piiratud ligipääsu oma toimikutele ning filmi nõustajatena kasutati erinevate salateenistuse endisi ja praegusi töötajaid. Tõestada on seda muidugi raske, kuid ilmselt midagi nende juttude taga siiski oli, sest vastasel juhul poleks USA Senat kahtlustanud olulise informatsiooni lekkimist ja algatanud selle kohta uurimist. Hiljem lükkasid muidugi kõik asjaosalised need väited ise ümber ja juurdlus lõpetati. Kuigi paljud elemendid jätavad ﬁlmi „SEAL Team Six“ juures soovida, annab linateos üsna hea ülevaate Osama bin Ladeni tabamiseks korraldatud operatsioonist

pikkusele see jällegi kasuks ei tule. Kaks ja pool tundi on kodustes tingimusteski paras katsumus, kinosaalist rääkimata. Erinevalt konkurendist vaatleb „SEAL Team Six“ ainult lühikest ajalõiku, mis eelnes bin Ladeni tabamiseks korraldatud operatsioonile. See muudab linateose tempokamaks ja põnevamaks. Ka paremini jägitavaks, sest fookuses on olulised hetked. Samas kasutasid mõlema filmi autorid mitme võtmestseeni ülesvõtmiseks Indiat, sest Pakistan, kus sündmused tegelikult aset leidsid, ei andnud neile oma territooriumil tegutsemiseks luba. See aga põhjustas paksu verd indialaste seas, kes ei tahtnud, et nende kodukohta hakataks seostama väidetavalt terrorismi mahitava naaberriigiga. Kuigi kahe maa erinevusi on suures plaanis hulganisti, on teatud regioonid neis piisavalt sarnased, et võhikud ära petta ja linateostele autentsust lisada. Vale relvastus, tehnika ja küsitav taktika seevastu võtsid seda jällegi vähemaks.

Hinnang Filmide hindamisel abiks olnud kaitseväelased leidsid, et liigse tõetruudusega need ei hiilga. Kuigi suures plaanis kõik justkui töötab, jätavad detailid soovida. Eriti paistab see silma sõjalises osas, mis tegelikult polegi kõige hullem, sest mõlema linateose raskuspunkt on hoopis mujal.

Filmiliselt on „00.30“ kindlasti paremini tehtud kui „SEAL Team Six“, seda väga lihtsal põhjusel: tegijatel oli rohkem raha, mistõttu said nad ka endale rohkem lubada. Eelkõige paistab see välja, kui võrrelda linateoste mastaapi ja tehnilisi detaile.

Nii „00.30“ kui ka „SEAL Team Six“ annavad võrdlemisi hea ülevaate ühe suurriigi luureorganistasiooni tööst ja selle töö tulemustest, mille juures sõduritel on suhteliselt väike roll. Nad on samavõrd olulised, nagu on oluline skalpell opereeriva kirurgi käes, mis ei tohiks kellelegi üllatusena tulla, sest nii on see ju alati olnud.

„00.30“ hõlmab kümmet aastat, mille sisse mahuvad nii 11. septembri, Londoni kui paljud muud Al Qaedaga seotud rünnakud mitmel kontinendil. Need sündmused on osavalt süžeesse sisse põimitud ja annavad linateosele kaalu juurde. Filmi

Mis puutub aga bin Ladeni tabamisse, siis ametlikku versiooni toetab rohkem „SEAL Team Six“ ja mitteametlikku „00.30“. Kuidas aga kõik päriselt juhtus, teavad ainult asjaosalised. Kõik muu on puhas spekulatsioon.

Teostus

Kaitse Kodu! 4/2013

Meelelahutus

tuurid ega sõjavägi pole midagi ametlikult ümber lükanud. Samas pole nad ka midagi kinnitanud.

Kui „00.30“ möödunud aasta lõpul välja tuli, arvasid paljud, et tänavusel Oscarite jagamisel teeb see puhta töö. Tegelikkus osutus teistsuguseks. Linateos kandideeris küll viiele auhinnale, kuid sai ainult ühe SONY PICTURES

Maja

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

Üks Pika tänava maja Mitmes Eesti linnas on selline Pikk tänav tänav, mille ajalugu on pikem kui tänav ise. MAREK LAANISTO, kolonelleitnant Viru maleva pealik

HANNES REINOMÄGI Viru maleva teavituspealik

ERIK SILD Viru maleva kaitseliitlane

ui minu uueks teenistuskohaks määrati Viru malev, siis Rakverre sõites ja oma tervituskõnele mõeldes taipasin äkki, et kolin Pärnumaa maleva staabist, mis asub Pikk 20, Rakveres Pikk 15 asuvasse staapi, meenutab Viru maleva pealik kolonelleitnant Marek Laanisto. Alljärgnev lugu räägib Rakvere Pikas tänavas asuvast Kaitseliidu Viru maleva staabihoonest. Kirjutise autorid on – kes pikemalt, kes lühemalt – selle majaga seotud. See on ka hea näide teavitusmeeskonna koostööst, sest artikli idee sündis ajakirja Kaitse Kodu! toimetuse avatud koosolekul samas majas.

105-aastase maja lugu Rakveres Pika ja Parkali tänava nurgal valmis 1908. aastal esinduslik nurgatorniga kivimaja. Selle ehitas 1904. aastal 4800 rubla eest soetatud põlenud puumaja varemetega krundile Rakvere

ANDRES TARTO

jõukamaid kaupmehi Julius Jakob Johanson, kellest hiljem sai ka Voore mõisa omanik. Maleva teavituspealik Hannes Reinomägi on saanud hoone ja kinnistu ajaloost teavet temani jõudnud masinakirjas dokumendist, mille autor tundmata, kuid mis oma allikatena viitab Eesti ajalooarhiivile ning Rakvere muuseumi fotokogule ja arhiivisäilikutele. Just selle tundmatu autori uurimistöö põhjal võib arvata, et kinnistu ajalugu oli enam-vähem selline, nagu allpool kirjas. Ajalooürikutes algavad andmed Rakvere kinnistu nr 85 (Pikk tänav 15) kohta 18. sajandi teisel poolel. Rakvere mõisniku von Tiesenhauseni1 omanduses olnud krunt ulatus piki Parkali (sel ajal Põrgu) tänavat kuni Soolikaojani. Tiesenhausen müüs krundi koos puitelamuga 1781. aastal Rakvere jõukale kaupmehele Johann Andreas Rosenmarckile. Aastatel 1814–1843 olid krundi omanikud sadulsepp Johan Jakob Eler(t)z ja tema poeg valgeparkal David Michael Elenzer(?), kes oli aastal 1828 ka Rakvere linna kohtufoogt. Järgmisena oli krundi omanik lihunikmeister Christian Heinze. 1

Ilmselt on mõeldud Rakvere ja Tudulinna mõisa tollast omaniku Jakob Johann von Tiesenhausenit (1729—1784).

Kaitse Kodu! 4/2013

Maja Pärast tema surma pandi kinnisvara oksjonile. Soodsa asukoha ja hulga soovijate olemasolu tingis alghinnaks olnud 2000 rubla kasvamise 4800 rublani. Omanikuks sai kaupmees ja trahteripidaja Julius Stegemann. 1876. aastast on teada, et krundiomanik oli Otto Tivas ja Parkali tänava äärses puumajas paiknes Londoni nime kandnud trahter. Majja lisandus Otto Tivase koloniaal- ja veinipood. 1893. aastal oli trahteri nimeks Kuldne Põder, ent samal aastal põles ühekorruseline mantelkorstnaga puumaja maha.

1908. aastal valminud kivihoone on säilinud tänaseni. Johansonile kuulus Rakveres mitmeid hooneid ja kinnistuid, tuntud inimesena oli ta valitud Rakvere Tuletõrje Seltsi peameheks. 1911. aastal surnud Julius Johansoni kinnisvara pärisid tema abikaasa ja lapsed. 1933. aastal oli 4/5 kinnisvara omanikuks tema tütar Carmelita Hasselblatt ja 1/5 valdas poeg Heinrich Johanson. Hoone Pika tänava äärsetes ruumides asusid ärid. Peauksest vasakul oli 1920. aastatel J. Siiraku Hoone Parkali tänava poolne külgvaade 1908. aasta projektil

Kaitse Kodu! 4/2013

Maja

meeste mütsipood ja köösneritöökoda, paremal Rita Ivanova kübaratöökoda. Tsaariajal töötas selles äris modistina mõned aastad Rakveres elanud hilisem näitleja ja teatripedagoog Hilda Gleser, kes alustas oma lavateed Rakvere Eesti Haridusseltsi näitetrupis, aga siirus siit juba 1916. aastal Estoniasse. Gleser elas kübaraäri omaniku juures, kelle korter asus maja Parkali tänava äärses tiivas.

Eesti aja alguses oli kivimaja aadressil Pikk 15 üks Rakvere suurimaid ja esinduslikemaid hooneid. Vabadussõja ajal olid seda hoonet kasutanud nii punakaartlased, Eesti kaitsevägi kui ka Soome vabatahtlikud, ent 1919. aastal üüris hoone teisele korrusele tööruumid Viru maakonnavalitsus ja tegutses seal 1927. aastani, mil maakonnavalitsuse maja Kadrina tee ääres valmis sai. Siin töötas nii Virumaa esimene maavanem Mihkel Juhkam kui aastatel 1924–1927 ja taas enne Nõukogude okupatsiooni algust viimase maavanemana ametis olnud Karl Pajos. Nad mõlemad hukkusid Nõukogude vangilaagris.

Eesti vabariigi 87. aastapäeval avasid Kaitseliidu Viru maleva tollane pealik kapten Lembit Kerve ja Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm Rakveres Pikk 15 Kaitseliidu Viru maleva staabihoone peaukse kõrval Viru maakonna esimese maavanema Mihkel Juhkami ja Viru maakonna viimase sõjaeelse maavanema Karl Pajose mälestustahvli

esti aja

Kaitseliit üüris teise korruse alguses oli ruumid pärast maavalitkivimaja suse hoonest lahkumist. 1938. aastal oli Kaitseliidu aadressil Pikk kasutada 13 tuba, kaks 15 üks Rakvere kööki ja üks vannituba suurimaid ja põrandapinnaga 327,24 m2. esinduslikemaid Üüri maksti majaomanihooneid. kule 1980 krooni. Teisel korrusel tegutsesid Viru maleva staap, esimese malevkonna staap, Rakvere suurtükidivisjoni staap ning ühes ruumis Naiskodukaitse Rakvere linna jaoskond. Samas asus ka Viru maleva pealiku Georg Vaheri korter. Maja esimesel korrusel asusid ka sel ajal kauplused. Pika ja Parkali nurgal asuvast uksest pääses aastatel 1921–1936 maakonnaapteeki. Siis kolis apteek Laiale tänavale ja tema endistes ruumides hakkas tegutsema kauplus. Pikk 15 hoone 1935. aastal

Postkaart: Rakvere — Pikk tänav. Postmargil on daatum 27.04.1925

Kaitse Kodu! 4/2013

Majaomanik(ud) (Johansoni pärija(d)), siirdus(id) 1930. aastate lõpul Hitleri kutsel Saksamaale ja kinnistu haldajaks jäi Saksa Usaldusvalitsus. Eesti NSV ajal, 25. jaanuaril 1941 andis Saksa Usaldusvalitsuse esindaja Edgar Bernoff kinnisvara aktiga üle Rakvere eise maaillinnavalitsusele ja maja kanti masõja ajal natsionaliseeritute nimekirja. oli hoone Teise maailmasõja ajal oli hoone kord Nõukogude, kord Saksa kord Nõukogude, kord Saksa sõjasõjaväelaste päralt.

väelaste päralt. Pärast Teist maailmasõda

Paraadi ülem, Kaitseliidu Lääne-Viru maleva staabiülem Margus Lillemägi raporteerib paraadiks valmisolekust malevapealikule. Paremalt esimene Kadrina malevkonna tollane pealik Heinrich Reimann

Seejärel on majas olnud ühiselamu ning ALMAVÜ (Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing ehk – nagu kõlas tollane ametlik nimetus vene keeles – Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту (ДОСААФ)) autokool.

See juhtus 1998. aastal, kui maleva haldusspetsialistil Tarmo Mattil oli vaba päev. Ta oli pannud sekretärile südamele, et too ei helistaks võimalike muredega hommikul enne kümmet. Just vihuti helises telefon enne kümmet, teatamaks, et Kaitseliidu Viru maleva staabist üle tee põleb asotsiaalide vallutatud puumaja. Esialgu paistis asi kontrolli all olevat, aga mõne tunni jooksul kerkis temperatuur väljas nii kõrgeks, et Kaitseliidu majal hakkasid purunema aknad. Õnneks suudeti oma jõududega tule levik maleva majani ära hoida

LIIVI REINHOLD

Pärast Teist maailmasõda oli maja Nõukogude okupatsioonivägede kasutuses, kuid selle kohta pole kirjalikke ülestähendusi varasemast kui aastast 1952 – siis on koostatud Rakvere inventariseerimisbüroo teatis, mille alusel anti hoone toonase aadressiga Kalinini 15 Rakvere Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 6. veebruari otsusega nr 82 Saksa Usaldusvalituselt üle kohalike nõukogude elamufondi ja seda pidi hakkama majandama kommunaalosakonna majavalitsus nr 2.

Maja

1992. aasta veebruaris Eesti vabariigi 74. aastapäeva paraadi puhul seisavad Rakveres Kaitseliidu Lääne-Viru maleva staabi ees (vasakult) Lääne-Viru maavanem Ants Leemets, malevapealik Ants Silm, instruktor Rein Leht ja malevapealiku abi Boris Krõlov

Kaitse Kodu! 4/2013

Maja

Võimsast roosipõõsast malevahoone hoovis on kujunenud Rakveres omaette turismisihtmärk

et kaitseliitlastest ei teatud suurt midagi ja neid kardeti. See sündis tema meenutustel 1991. aasta kevadel. Kaitseliidu taasasutamiskoosolek oli peetud juba 17. veebruaril 1990 Raplamaal Järvakandi tehaste saalis. Ants Silm oli üks Kaitseliidu taasasutajaid. Samal, 1991. aasta sügisel ilmus ka Eesti vabariigi ülemnõukogu 25. septembri otsus ALMAVÜ varade üle andmise kohta Eesti aadi teada, Tehnika- ja Spordiliidule kui ALMAVÜ õigusjärget Rakvere lasele. Aega võttis maja Kaitseliidule ametlik ülevõtmine, sest kuulusid mitmed puudus täpne ülevaade Kaitseliidule varem kuu- kinnistud, nende lunud varast. Kui saadi hulgas Palmse teada, et Rakvere Kait- mõis ja Rakveres seliidule (algne taasasu- Pikk 15. tamisjärgne nimetus) kuulusid mitmed kinnistud, nende hulgas Palmse mõis ja Rakveres Pikk 15, tundus parima lahendusena saada Pikk 15 asuv hoone Kaitseliidu kasutusse.

LIIVI REINHOLD

Kaitseliidu Viru maleva esimese Eesti taasiseseisvumise järgse pealiku Ants Silma jutu kohaselt võeti maja üle väga lihtsalt: tema koos tollaste kaitseliitlastega astus majja ja ütles, et me võtame selle maja nüüd üle. Nii sai tollal teha tänu sellele,

Maja saamine Kaitseliidu bilanssi oli pikk protsess. Esimese malevapealiku sõnade kohaselt tuli liikuda ja asju korraldada nn kolmnurgas Pikk 15 – maavalitus – linnavalitus. Lõplikult ja dokumentaalselt anti hoone Rakvere linnavalitsuse elamuekspluatatsioonivalitsuse bilansist üle Kaitseliidu

Korralik remont tehti hoones alles aastatel 2010— 2011. Maja pidulikuks remondijärgseks avamiseks 22. juunil 2011 rivistusid üles Kaitseliidu Viru maleva staap, liputoimkond, esindustoimkond ja külalised. Kõne pidas Viru maleva pealik kapten Rudolf Jeeser, kõlas hümn ja pidulikult lõigati läbi lint. Renoveeritud hoone on ajalooliselt ja ka Rakvere linnapildis väga tähtsal kohal. Võib ka öelda, et see sümboliseerib nii välimuse kui ka asutusena jõustruktuuride olemasolu maakonna keskmes. Ehitustööd kestsid sügisest suveni, seega ka talvel, kuid ehitaja suutis sellele vaatamata graaﬁkus püsida. Nädalavahetusel majast möödujatele ja ordulinnuse külastajaile oli kuulda-näha, et töö käis ka siis. Keerukaimaks ülesandeks oli katusekorruse ja teise korruse vahelagede renoveerimine. Katus oli aastaid läbi sadanud ja seetõttu olid peaaegu kõik vahelae talad mädanenud. Ehitaja pidi need seinakonstruktsioone lõhkumata asendama. Et hoonet mitte liialt lõhkuda, tuli kasutada selliseidki tehnilisi lahendusi, mille vajadus polnud projekteerides veel teada, sest osa kahjustusi tuli ilmsiks alles töö käigus. Renoveerimise tulemusel sai staabihoone uued ventilatsiooni-, elektri- ning vee- ja kanalisatsioonipaigaldised. Renovee-

Staabihoone avamise pidulik rivistus 22. juunil 2011. Viru maleva staabiülem leitnant Erik Sild raporteerimas malevapealikule kapten Rudolf Jeeserile riti ka keldrikorrus. Esimesel korrusel tehti korda malevapealiku ametikorter ja kogu teine korrus ehitati staabitöötajate tööruumideks, arvestades mh seadusest tulenevaid salastatud teabe töötlemise nõudeid. Tagahoov korrastati ja hoone territoorium sai piiratud korraliku sepisaiaga. Nüüd on Kaitseliidul kasutada korralik kivisillutisega hoov, kus paikneb teenistusautode varjualune. Samas säilitati roosihekk, mis on aegade jooksul oma iga-aastase õitsemisega linnarahva pilke püüdnud. Kolmandale korrusele, mis enne renoveerimist oli tuvide pesitsuspaigaks, ehitati jõusaal, köök, õppeklassid ja kaks külalistuba. Üheks oluliseks muutuseks oli ka peasissekäigust algava trepi pikendamine teiselt kolmandale korruse-

Kaitse Kodu! 4/2013

VIRU MALEV

Staabihoone pärast remonti

Lääne-Viru malevale alles 24. mail 1993 Rakvere linnavalitsuse määrusega nr 112. Algul kasutati hoone esimese korruse peasissekäigust vasakule jäävaid ruume. Esimene ruum oli malevapealiku kabinet, teine tema asetäitja oma ja kolmandas hoiti relvi (seda küll juba veidi hiljem). Hoone muud ruumid (sh teine ja kolmas korrus) olid tollal täis ALMAVÜ pabereid ja prahti. Hoone teine korrus saadi kasutusele võtta alles pärast 1992. aastat. Tollal ei saanud Kaitseliit kinnisvara haldamiseks riigilt toetust, seetõttu aitasid paljud kaitseliitlased maleva staabihoonet renoveerida isikliku töö ja vahenditega (sh materiaalsete vahenditega). Hoones oli selle ühiselamuks kasutamise ajast igasugu ajutisi vaheseinu jms.

le — varem tuli pööningule pääsemiseks kasutada maja vasakus tiivas asuvat treppi. Maja kasutatakse renoveerimiseelse ajaga võrreldes palju rohkem. Põhilised ruumid, mida Kaitseliidu liikmed kasutavad, on kolmandal korrusel, kus asuvad õppeklassid, jõusaal, pesemisruum, saun ning peamiselt naiskodukaitsjatele ja kodutütardele toitlustusväljaõppe korraldamiseks rajatud köök. Et hoone renoveerimise eel polnud külaliste ja instruktorite vastuvõtmiseks majutusruume, rajati kolmandele korrusele ka kaks külalistuba. Tänini on külalised olnud sellise majutusvõimalusega väga rahul. Nii nagu sõja eel, tegutseb hoones alumisel, ärikorrusel ka tänapäeval mitu ﬁrmat, kellele Kaitseliit ruume rendib. Kõige selle juures ei saa unustada tänamast Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse kinnisvarajaoskonna juhatajat Toomas Kuningat, kes kasutas ära muutunud majandusolukorda ja langetas otsuse kolmanda korruse väljaehitamiseks. Tänu sellele saame järgida ka kaadrikaitseväelaste karjäärisüsteemis kehtivaid koolitusnõudeid. Renoveerimise ajal oli heaks lahenduseks kogu maleva staabi kolimine rendipinnale, mistõttu sai staap töötada ka sel ajal normaalsetes oludes. Praegu on renoveerimistööde garantiiaeg lõppemas ning paari aasta jooksul ilmnenud ehituslikud puudujäägid on kirjutise ilmumise ajal likvideerimisel. Viru maleva staabihoonet renoveerisid ühispakkumise alusel AS Merko Ehitus, AS Merko Tartu ja AS Merko Infra.

Kaitse Kodu! 4/2013

Maja

Kommentaar LIIVI REINHOLD

See kaust sisaldab materjale muinsuskaitseliste asjaolude kohta Pikk 15 asuvas majas. Selliseid kaustu on haldusspetsialist Tarmo Matti riiulis veel neli

RENOVEERIMISE LUGU TOOMAS KUNINGAS Kaitseliidu peastaabi tagalakeskus

Kaitseliidu Viru maleva ajaloolise staabihoone rekonstrueerimine ja ehitustööde ﬁnantseerimine sätestati Kaitseliidu keskkogu 1. veebruari 2008 otsusega, millega kinnitati Kaitseliidu kinnisvara arengukava aastateks 2008—2011. Aastal 2009 oli rekonstrueerimistöödeks planeeritud 13 miljonit krooni. Huvitav on asjaolu, et olulisim viivitus ajakavas tulenes Kaitseliidu peastaabi ja Viru maleva vahelisest asjaajamisest, mitte Kaitseliidu-välistest teguritest. Juba märtsis 2008 edastas Kaitseliidu ülem Viru maleva pealikule juhise projekteerimise lähteülesande koostamiseks, kuid projekteerimistöödega alustati alles novembris 2009. Loomulikult oli objekt ka keskmisest keerulisem: tegemist on ju ühega vähestest Kaitseliidu siiani kasutatavatest ajaloolistest staabihoonetest, mis lisaks asub muinsuskaitseliselt väärtuslikus piirkonnas — Rakvere vanalinnas. Seega tuli projekteerimisel arvestada muinsuskaitselisi eritingimusi. Ilmselt on enamikule mõistetav, et valdavalt riigieelarvest rahastatud olulisi riigi poolt sätestatud ülesandeid täitval Kaitseliidul ei ole võimalik taastada ja ehitada vaid administratiivhooneid, seega oli ülesandeks võimalikult mitmekülgse objekti rajamine, lähtudes tänastest ülesannetest, samas unustamata hoone ja kogu piirkonna ajalugu ja väärtust. Nii projekteerimishange kui ka hilisem ehitushange sattusid majandussurutise keerulisimasse aega, mida ilmestasid ülisuur pakkujate konkurents, hangete rohke vaidlustamine, väga madalad hinnad (võrreldes 2007. aasta projekteerimishindadega oli langus 15—20 korda) ja sellest tulenev surve teostuse kvaliteedile. Juunis 2010 valminud ehitusprojekt õnnestus realiseeritavaks vormistada vaid tänu Kaitseliidu kaasatud projekteerimisaegsele järelevalvele, Kaitseliidu tellitud ehitusprojekti ekspertiisile ja Kaitseliidu esindajate järeleandmatusele kvaliteedis. Septembris 2010 algasid järgmise aasta juunini kestnud ehitustööd. Veidi üle miljoni euro maksnud ehitustööd hõlmasid kogu maja, esimese korruse üüripindadel tehti siiski töid vaid läbivate kommunikatsioonide osas. Kuigi tööde maksumus ületas algselt objektile planeeritud investeeringu, saab tagantjärele tõdeda, et majandussurutise tulemusena langenud projekteerimis- ja ehitusmaksumus võimaldasid peaaegu kogu hoone korda teha. Kuna pikemaajalisi investeeringuid planeeritakse valminud ehitusprojektita, rääkimata konkreetsetest pakkumistest, on algselt planeeritud ja hilisema tegeliku kulu erinevus tavaline. Viru maleva hoone puhul oli see „planeerimisviga“ minimaalne, nii et naljatamisi võib öelda, et Kaitseliidu kinnisvara arengukava koostajad nägid juba 2007. aastal majanduslangust ette. Ehitusmaksumuse vähenemine võimaldas ehitada välja staabihoone seni vaid tuvide kasutuses olnud katusekorruse, mitte piirduda katuse ja katusekonstruktsioonide vahetamisega. Meenutagem, et vahetult pärast hoone üleandmist ehitajale 2010. aasta septembris lõhkus torm osa katusest. Kaitseliidu peastaabi tagalakeskus tänab projekteerimistöödel Kaitseliitu konsulteerinud Ehituskorralduse OÜd ning ehitustööde omanikujärelevalvet ja muinsuskaitselist järelevalvet teinud Vealeidja OÜd. Väga mõistev oli ka kohalike muinsuskaitseameti inspektorite ja linnavalitsuse esindajate suhtumine.

Kaitse Kodu! 4/2013

Maaväe ohvitseri mõõk Hind ohvitseridele 528.- € kollektsionääridele 690.- €

Mereväe ohvitseri mõõk Hind ohvitseridele 575.- € kollektsionääridele 769.- €

Õhuväe ohvitseri vestu Hind ohvitseridele 435.- € kollektsionääridele 565.- €

Reservohvitseride Kogu Vendlusfond

Tellimused aadressil heino@nordarm.com, tel 50 26797

Lahenda ülesanne: ü valged alustav alustavad tavad ja võidavad!

Skänni koodi kuid uidas lahing lõpeb! ja vaata kuidas

MIS ON SINU JÄRGMINE KÄIK? Elus on võidukad need, kes oskavad ka raskes seisus käike ette näha. Kõrgem Sõjakool valmistab sind ette nii lahinguks kui ka eluks. Tee oma võidukäik — tule Kõrgemasse Sõjakooli! Dokumentide vastuvõtt 25.06–07.07 Sinu küsimused on oodatud: sojakool@mil.ee või 717 6131