KAITSELIIT KOROONAKRIISI EESLIINIL

KAITSELIIT KOROONAKRIISI EESLIINIL

Märtsis puhkenud COVID-19 haigus ehk rahvakeeli „koroona“ saabus Euroopasse enamiku jaoks ootamatult. Kuigi inimkonda ähvardavatest nakkuspuhangutest on räägitud aastaid, ei julgetud moodsas lääne ühiskonnas sellist pöörist ikkagi ennustada. Ärajäänud talve lõpul ja kevade ootuses hakkasid asutused, linnad ja terved riigid üksteise järel lukku minema. Päev-päevalt kehtestati Euroopa riikides eriolukordi koos uute, järjest karmimate piirangutega.

Tekst: KARMEN VESSELOV, vabatahtlik autor

Muutunud oludes muutuvad ka asjad, mis on meie jaoks tähtsad. Nii üksikisiku kui riigi jaoks. Äkki oli meil vaja kaitsemaske, kriisivarusid ja kaugtöövõimet. Sama äkki tekkis vajadus lisajõu järele tervishoius ja korrakaitses. Pärast eriolukorra väljakuulutamist tekkis riigil vajadus rakendada kaitseliitlasi eesliinil, kus kiiret abi oli kõige rohkem vaja.

Kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad on organisatsiooniga liitunud, et olla riigile rasketel aegadel abiks. Kuigi Kaitseliitu seostatakse esmalt sõjalise panusega, on tema ülesanded ja võimed tunduvalt laiemad ja organisatsioon on valmis ka muudes olukordades õla alla panema.

Vabatahtlikke abipakkujaid on kriisi ajal palju. Kaitseliidu eelis on olemasolev struktuur, organiseeritus, väljaõpe ja teadmised võimekusest. Sisuliselt oleme ju mõne tunniga valmis olema sobivas varustuses kohal seal, kus meid vajatakse.

Välja saadetakse esmalt need, kel on väljaõpe ja oskused olemas, ning tarviduse korral viiakse läbi täiendav väljaõpe.

LÄÄNE MAAKAITSERINGKOND

Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna koosseisu kuuluvad Pärnumaa, Lääne ja Saaremaa malevad on pakkunud kriisis abi eriolukorra algusest alates. Kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad on toeks mitmetes ametites, kus igaüks saab teha just seda, mida tema väljaõpe ja võimekus lubab.

Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna ja Pärnumaa maleva pealiku kolonelleitnant Rasmus Lippuri sõnul ei ole vabatahtlike leidmisega kriisi algusest peale probleeme olnud. Pigem on huvilisi oluliselt rohkem, kui seni on rakendust leidnud. Seega on võime pakkuda enamgi abiväge.

Lippuri arvates oli organisatsioon abipakkumiseks hästi valmis ja sai kohe tegutsema hakata. Ootel on veel hulk kaitseliitlasi, kes on värskelt läbinud politsei- ja piirivalveameti aitamiseks vajaliku taktikalise väljaõppe ja nüüd valmis ka patrullides toeks olema, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Malevapealiku sõnul on kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad saanud oma ülesannetega väga hästi hakkama ning ka partneritelt on tulnud ainult positiivset tagasisidet.

PÄRNUMAA MALEV

Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna liikmed on abiks Ikla piiripunktis, läbisõidutestimisel ja kriisitelefonil 1247.

KRIISITELEFON 1247. Eriolukord tõi kaasa hädaabinumbri 112 kõnekoormuste hüppelise tõusu. Koormuse vähendamiseks avati esmakordselt kriisitelefon 1247, kus aitavad kõnede sasipundart lahti arutada häirekeskuse Lääne keskuse töötajate kõrval Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna naiskodukaitsjad.

Pärnu jaoskonna liikmed Ave Rallmann ja Siret Tammekänd ning Laura Oisalu Vändra jaoskonnast teadsid juba varem, et kriisitelefoni ettevalmistusega tegeldakse, kuid eriolukord jõudis ajast ette. Tublid naised läbisid kiire koolituse otse sündmuste keerises. Koolitus hõlmas kõnesüsteemi tundmaõppimist, infoallikaid, viisakusnõuandeid koos kõne lõpetamise oskustega ja esmaseid teadmisi psühholoogilisest esmaabist. Oluline oskus on ringhelistamise vältimine, et mures inimest ei suunataks järjest helistama ühelt numbrilt järgmisele ja sealt jälle järgmisele.

Esimeste vastuvõetud kõnede ajal oli värinat tunda nii värskete kriisitelefoni vabatahtlike kätes kui hääles, kuid kogemused tulid kiiresti ja kohaneti ruttu. Naiste sõnul on küsijad enamasti toredad inimesed. „Küsimused on konkreetsed ja tänatakse saadud info eest. Mõni tunnistab ausalt, et soovibki ennast lihtsalt ventileerida ega oota meilt lahendust. Mõnel jälle koorub ühest asjast järgmine ja järgmine ja järgmine ning ükski pakutud lahendus teda ei rahulda. Eks seegi ole üks viis, kuidas inimesed kriisiga toime tulevad, lihtsalt rääkides,” valgustas Rallmann oma esimeste päevade kogemusi.

Foto: Jaanus Mehikas

Suur tugi on ka häirekeskuse töötajatest, kes oma pikale kogemusele tuginedes oskavad anda nõu uue infonumbri klientide abistamiseks.

IKLA PIIRIPUNKT. Ikla piiripunktis tagavad Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed ööpäevaringse abi politsei- ja piirivalveametnikele, kes on eriolukorra raames taastanud piirikontrolli. Iga riiki sisenev auto peatatakse ja autosid kontrollitakse.

Iklas on olud graafiku alusel korda tagamas kümned kaitseliitlased. Mitmel korral piiril käinud Soontagana maleva liige Silver Sams oli üks esimesi, kes oma abi pakkus. Muidu RMK

loodusvahi ametit pidava Samsi sõnul ei tekkinud tal hetkekski kõhklust, kas tuleks minna. „Kriisisituatsioonis tuleb meil esile astuda,“ kinnitas ta. „Kaitseliidu moto on „Eesti eest!“ ja riigi toetamine ongi Kaitseliidu ülesanne,“ lisas malevlane.

Samsi sõnul on piiril kaitseliitlaste esmane ülesanne sujuva piiriületuse organiseerimine. Eestisse sisenevad sõidukid tuleb suunata õigele sõidureale, et ooteaegu lühendada. Samuti tuleb vahepeal suhelda ka nendega, kes ületavad piiri jalgsi. Mitmeid kordi piiril käinuna saab Sams öelda, et inimesed suhtuvad ametnikesse piiril hästi, vaatamata sellele, et harjumuspärane vaba piiriületus hetkel ei toimi. „Nii, nagu sina suhtud piiriületajasse, suhtub ka tema sinusse,“ arvas ta. Tema hinnangul tuleb olla lihtsalt konkreetne ja viisakas.

Nagu teisedki Iklas abis käinud Pärnumaa maleva kaitseliitlased, kinnitab ka Sams, et päris esimesena riiki saabujaid tervitada on piiripunktis abistades igati uhke tunne.

LÄÄNE MALEV

Lääne maleva kaitseliitlased on abiks saarte ja mandri vaheliste laevaliinide sadamates, kus nad toetavad politseija piirivalveametit, aitavad Läänemaa haiglat esmase vastuvõtu juures patsientide suunajatena ning Haapsalus läbisõidutestimispunktides julgestajate ja isikute tuvastajatena.

Malevapealik kolonelleitnant Meelis Pernitsa arvates on kriisi ajal tegutsemine malevat muutnud. Tema sõnul on artikli kirjutamise hetkeks juba viis nädalat kestnud eriolukord üksusi ühendanud. Side malevkondade, Lihula üksikkompanii ja Naiskodukaitse Lääne ringkonna jaoskondade vahel on varasemast tugevam ning tajutakse paremini koos tegutsemist.

LÄÄNEMAA HAIGLA. Naiskodukaitse Lääne ringkonna vabatahtlikud on Haapsalus abiks Läänemaa haigla juures, kus nende ülesandeks on haiglasse saabujaid suunata. Naiskodukaitsjate töö eesmärk on tulijate juhendamine, neile kaitsevahendite jagamine, küsimustele vastamine ning esmane suunamine.

Foto: Jaanus Mehikas

Tavaolukorras toitlustusettevõtjana töötav naiskodukaitsja Julia Sirkel oli ka meie vestluse ajal valves. Tema sõnul haigla juures kriisi ajal üldiselt väga palju rahvast ei käi, kuigi päevad on erinevad. Haiglasse tullakse erinevate muredega ning naiskodukaitsjate ülesanne ongi esmalt teada saada põhjus, miks on tarvis raviasutusse minna. Nakkusohu vähendamiseks on haiglas ja ka selle ümbruses kehtestatud ranged reeglid ning patsiendid suunatakse probleemi selgitamise järel õige sissepääsu juurde.

Sirkli sõnul olid kohalikud naiskodukaitsjad valmis esimese kutse peale kohe appi tulema. Töökäte nappust pole seega tuntud. Kuigi naised on päris eesliinil, ei tunne nad viiruse ees otsest hirmu. Sirkel ütles, et reegleid täites on nakatumisoht minimaalne. „Siin on kehtestatud väga ranged meetmed,“ kinnitas ta. „Hoiame nõutud distantsi, kasutame meile antud kaitsevahendeid ja puhastame käsi.

Meile on põhjalikult selgitatud, kuidas mingis olukorras ohutult käituda.“ Ka haiglasse saabuvad patsiendid ja haiglatöötajad järgivad Sirkli sõnul kehtestatud reegleid ning on appi saabunud naiskodukaitsjate vastu sõbralikud ja mõistvad.

VIRTSU SADAM. Virtsu sadamas on politsei- ja piirivalveametit toetamas Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii ja Naiskodukaitse Lõuna-Läänemaa jaoskond.

Kompanii sai teate eriolukorrast ajal, kui oldi hõivatud reaalse päästeotsinguga, ja nii olid nad ametiabi pakkumiseks kohe täisvalmiduses. Kompanii pealiku Reimo Reimeri sõnul pole vabatahtlike leidmine nende üksuses tegelikult kunagi raske ja nii on ka praegu sadamas pidevalt abilised olemas.

Kaitseliidu liikmete ülesandeks on toetada politseid. Sadamas suunatakse ja peatatakse dokumentide alusel laevale minevaid sõidukeid, et laevale pääs oleks ladusam. Suhelda tuleb nendegagi, kes jõuavad sadamasse veeteed mööda muude alustega, näiteks jahtidega.

Igapäevaelus haldusjuhina töötav Reimer arvab, et töö sadamas on päris lõbus ja kaitseliitlaste meeleolu on hea. „Ka sadamasse saabujad suhtuvad meisse üldiselt hästi,“ ütles ta. Mõnedega on siiski ka probleeme, sest saarele pääsemine on praegu kõrge nakkusohu tõttu väga piiratud ja keeldumise korral kipuvad emotsioonid üle pea lööma. Siiski on kõik olukorrad rahumeelse lahenduse leidnud.

SAAREMAA MALEV

Saaremaa on seekordses kriisis saanud kahtlemata suurima löögi, sest seal on nakatunute hulk olnud viiruspuhangu algusest alates kõige suurem. Kiire reageerimine ja inimeste käitumise muutus on küll kõige kardetumad stsenaariumid ära hoidnud, kuid siiski on tulnud saarel rohkem väljas olla.

Saaremaa maleva pealiku kolonelleitnant Gunnar Havi sõnul oli vahetult eriolukorra väljakuulutamise järel, kui abipalve kaitseliitlasteni jõudis, korraks liikmete seas küll tunda kahtlust ja ehk ka väikest hirmu tundmatu viiruse ees, kuid sellest hoolimata julgeti välja tulla ja peagi ületati ka kõhklused. Praeguseks ei ole kindlasti enam probleeme inimeste leidmisega ametikohtadele.

Malevapealik on kohapealse kriisikomisjoni liikmena toimuvaga hästi kursis ja nii on saarlased saanud abipalvetele kiiresti reageerida. Saaremaal on tegemist rohkem kui teistes maakondades, kuid õnneks on lisaks Kaitseliidule abis ka teisi vabatahtlikke ning ülesanded jaotatakse organisatsioonide vahel vastavalt oskustele ja võimalustele. Sellele vaatamata on sealsed kaitseliitlased ilmselt rohkem hõivatud kui kuskil mujal.

Saaremaa on mandrist eraldatud ning varuressursi tekitamiseks otsustati püstitada Kuressaarde kaitseväe mobiilne välihaigla. Kaitseliit oli abiks haigla ülespaneku ettevalmistustes ning kompleksi toimimise tagamist toetavad vabatahtlikud ka tehnilise oskusteabega. Kuressaare haiglat aitavad kaitseliitlased meditsiiniliste vedude korraldamisel.

Veel on saarlased kohal Kuivastu sadamas, kus nad jälgivad, et kehtestatud liikumispiirangutest kinni peetaks ning saare ja mandri vahel ei liiguks neid, kel selleks luba pole.

Naiskodukaitsjad on leidnud rakendust kauplustes, kus nad jälgivad füüsilise distantsi hoidmise 2 + 2 reeglist kinnipidamist ja aitavad poodidel tagada, et sinna ei siseneks rohkem rahvast, kui on ohutute vahemaade säilitamiseks lubatud.

SAAREMAA PATRULL. Saaremaa on olnud ainus piirkond, kus kaitseliitlased tegutsevad politseipatrullide koosseisus. Igapäevaelus Saaremaa muuseumi programmijuhina töötav kaitseliitlane Taniel Vares on eriolukorra ajal käinud juba mitu korda koos politseiga korda tagamas. Ta leiab, et Kaitseliidus ollaksegi selleks, et vabatahtlikult panustada, eriti kriiside ajal. Kuna temal oli pakkuda nii vaba aega kui ka võimalust aidata, siis otsustaski ta appi tulla.

Kartust viiruse ega patrullimise ees Varesel polnud. „Esimest korda vahetust alustades oli küll väike teadmatus, sest ma ei olnud kursis, milles töö täpsemalt seisneb,“ kirjeldas ta oma kogemust. „Hirmu ei olnud, pigem adrenaliin uudse tegevuse tõttu,“ lisas ta. Kaitseliitlane kinnitas, et tema tervise ohutus on hästi tagatud, sest patrulli minevates autodes on olemas YaMalikud isikukaitse Ma desiQfitseeUimisvahendid.

Varese arvates käituvad inimesed väga mõistlikult ja kehtestatud distantsi hoidmise reeglid tulevad politseivärvides autot nähes kohe meelde. „Suurem osa inimestest täidavad reeglit,“ sõnas ta. Osa tema tööst on koos politseiga selgitada välja, kas ringi liikuvate inimeste hulgas pole neid, kel tuvastatud nakkuse tõttu on karantiinikohustus. Töö teeb erilisemaks seegi, et patrullis olles peab valmis olema ka tavaväljakutseteks, autode peatamiseks ja muuks, millega politsei igapäevatöös kokku puutub.

Tavapäraselt harjutavad kaitseliitlased oma õppustel peamiselt sõjalisi olukordi. Korrakaitses osalemine ametiabikohustusi täites erineb väljaõppest, kuid uudne kogemus pakub põnevust. Vares kinnitas, et nii temal kui ka ta kaaslastel Kaitseliidu Saaremaa malevast on hea meel, et nad saavad keerulisel ajal riiki aidata ja oma panuse anda.

Veel mõne nädala eest kurvastasid kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad selle üle, et ühised õppused ja tegemised eriolukorra tõttu ära jäävad. Häirekeskust, politseid ja meedikuid abistades saavad nad nüüd olla uhked oma panuse üle. Tööd jätkub vabatahtlikele täpselt nii kauaks, kui olukord nõuab.

KOMMENTAAR

SUUR TSIVIIL- MILITAARKOOSTÖÖ TOIMIMISE PROOVILEPANEK

KALLE LAANET, riigikogu liige

Saaremaa kriisikomisjoni liikmena on ametis Saaremaa vallavolikogu liige ja Kuressaare Haigla nõukogu esimees riigikogulane Kalle Laanet.

Laaneti sõnul on tal Kaitseliidu tegevuse kohta öelda ainult kiidusõnu. „Kõik antud ülesanded on täidetud,“ kinnitas ta. „Tõepoolest pole ühtegi halba sõna öelda. Koostöö on väga hea.“ Komisjoni liige ütles, et positiivne on nii hoiak kui ka võime lahendusi leida. „Ühtegi teemat ei lükatud tagasi. Probleemidele püütakse alati leida lahendusi.“

Laanet arvas, et käesolev olukord on suur tsiviilmilitaarkoostöö toimimise proovilepanek, kus Kaitseliit ja Kaitsevägi aitavad oma oskustega kriisi lahendada.

Lisaks sõnas ta, et kriisikomisjon on kõigile kaitseliitlastest ja naiskodukaitsjatest abilistele äärmiselt tänulik, et ollakse valmis raskes olukorras appi tulema ja panustama.