TEENETEMÄRK VAPRUSE EEST, MIDA EI SAANUD KEEGI

TEENETEMÄRK VAPRUSE EEST, MIDA EI SAANUD KEEGI EHK KINDRALFELDMARSSAL GEBHARD LEBERECHT VON BLÜCHER JA SAKSA DEMOKRAATLIK VABARIIK

Külma sõja ajal valmistuti reaalselt III maailmasõjaks, seda tegid riigid mõlemal pool raudset eesriiet. Neist üks leidis, et kogu ettevalmistavast värvigammast on puudu veel üks võidukas teenetemärk sõduritele.

Tekst: kolonelleitnant ANDRES REKKER, sõjaajaloohuviline

Euroopas oli XX sajandil kord üks riik, mis nimetas end demokraatlikuks. Sündis see riik sõjatuule järellainetuses ja suri 41aastaselt koos oma liidritega rahumeelselt vanadusnõtrusesse. See riik oli Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV), mis tekkis pärast II maailmasõda Nõukogude Liidu okupatsioonitsooni baasil.

Iga endast lugupidava riigi aksessuaaride hulka kuuluvad ka teenetemärgid, mida annetatakse riiklike teenete eest. Kokku asutas Saksa DV 10 teenetemärki (Orden) ja lugematul arvul riiklikke medaleid. Peab märkima, et kümnest teenetemärgist viis olid selles rahuarmastavas riigis riigikaitseliste teenete eest, olgugi et need asusid teenetemärkide hierarhia lõpus.

BLÜCHERI TEENETEMÄRK

1968. aastal oli külm sõda staadiumis, kus selle üleminek „kuumaks“ oli enam kui tõenäoline. Selle aasta „Praha kevad“ kulmineerus augustis Varssavi pakti riikide relvajõudude sissetungiga Tšehhoslovakkiasse. Saksa DV Rahvuslik Rahvaarmee oli valmis sissetungis osalema, kuid poliitilistel põhjustel jäädi siiski kõrvaltvaatajaks. Saksa DV valmistus koostöös teiste Varssavi bloki maadega Nõukogude Liidu juhtimisel andma „vastulööki“ imperialistlikule NATO-le. Kui arvestada Saksa DV-s kehtinud bürokraatiat ja normeerimist, siis – mis sõda see olnuks ilma teenetemärgita, mida sõduritele vapruse eest anda?

Juba 1965. aastal oli teenetemärgi asutamine kaitsenõukogus arutusel, järgnes Saksa Demokraatliku Vabariigi riiginõukogu esimehe Walther Ulbrichti salajane otsus ja 18. septembril 1968 asutati Blücheri teenetemärk (Blücher Orden). Miks tuli teenetemärgi asutamist saladuses hoida? Põhjus on enam kui lihtne. Rahuarmastav riik ei saanud asutada sõjaks mõeldud teenetemärki. Seda oleksid „imperialistlikud kiskjad“ kindlasti ära kasutanud, et süüdistada neid sõja ettevalmistamises. Saksa Liitvabariik asutas sõjalise vapruse eest antava teenetemärgi alles 2008. aastal, olles enne seda pikka aega osalenud vusvahelistes sõjalistes operatsioonides.

Blücheri teenetemärk oli kavandatud ja loodud suurejooneliselt. See oli ainus Saksa DV teenetemärk, millel olid ka medaliklassid. Olid kolm teenetemärgi klassi – kuld, hõbe ja pronks – ning kolm medaliklassi – kuld, hõbe ja pronks. Kui teenetemärk oli mõeldud ohvitseridele, idele, siis medalid olid mõeldud allohvitseridele e ja sõduritele.

Teenetemärgi keskosas on kujutatud kindralfeldmarssal Blücheri profiilis pea, mida ümbritses avatud tammepärg (vastavalt teenetemärgi klassile kas kuldne, hõbedane või pronksivärvi) valge emailiga kaetud ristil. Medalil on stiliseeritud teenetemärk asetatud lähtuvalt medali klassist ühevärvilisena sama värvi kettale. Tagaküljel on pressitud kiri „FÜR TAPFERKEIT“ (vapruse eest) koos Saksa DV vapiga.

Blücheri kullast teenetemärk

ANDRES REKKER

III MAAILMASÕJA OOTUSES

Kinnitamata andmetel oli kavas teenetemärgi väljaandmist alustada, kui võidukad rahvaväed on ületanud Reini jõe joone ehk on korratud Blücheri kuulsusrikkast Reini jõe forsseerimist Napoleoni sõja käigus.

Kui palju toodeti Blücheri teenetemärke ja selle medaleid Tšehhi piiri ääres Markneukirchenis asuvas WEB Pärwema tehases, seda katab saladuseloor. Nende tootmise ja hoiustamise juurde lubati vaid üksikuid järeleproovituid töötajaid, tegemist oli tollase Saksa DV riigisaladusega. Tehases on toodetud teenetemärke juba 1871. aastast nii keiserlikule Saksamaale, Weimari vabariigile, Kolmandale Riigile, Saksa DVle kui nüüd taas ka Bundeswehrile.

Kui Blücheri teenetemärgi asutamise ajal kasutati kõrgemate klasside teenetemärkide valmistamiseks hõbedat, siis möödunud sajandi 80. aastate keskel, mil Ida-Saksamaal oli majanduslangus ja valitses puudus väärismetallidest, sealhulgas hõbedast, sulatati need üles ja asendati värvilise metalli sulamiga. Kuid hõbedast prototüübid säilisid tehases. Et ümbersulatamine end ära tasuks, pidi see andma piisava koguse hõbedat, mis näitab, et teenetemärke oli toodetud suurtes kogustes.

Avalikkus sai teenetemärgist teada siis, kui 1990. aastal Bundeswehri juhtimisgrupi Ida (Bundeswehrkomando Ost) teenistujad avastasid juhuslikult Saksa DV kaitseministeeriumi keldrist Strausbergis kastid teenetemärkidega. Nii jõudsid umbes 400 teenetemärki ja 2600 medalit Bundeswehri muuseumi. Teine suurem kogus avastati tehase seifist pärast tehase erastamist. Blücheri teenetemärki ja selle medaleid on müügil ka Saksa oksjonikeskkonnas ebay.de, kus originaalid maksavad ligikaudu 1000 eurot. Seega läks neid segastel aegadel kaduma ikka suures koguses, ilma et keegi oleks seda tähele pannud.

1990. aastal Saksa DV kokkuvarisemisega kuulutati kõik Saksa DV teenetemärgid kehtetuks ja nii ei antudki seda sõdurivapruse teenetemärki mitte kordagi välja.

Blücheri teenetemärk ei ole ainuke Preisi kindralfeldmarssali nimega seotud teenetemärk. Blücheri tähena on tuntud Raudristi Suurristi Täht, mida omistati I maailmasõja ajal ka kindralfeldmarssal Paul von Hindenburgile tema panuse eest isamaa kaitsesse. Märke kutsuti vastavalt nende kandjatele „Blüchersterniks“ või „Hindenburgsterniks“.

Andres Rekker

PREISI MARSSALIST SOTSIALISMI KANGELASEKS

Kes oli marssal Blücher ja miks ta sobis teenetemedali käilakujuks? Kuidas suudeti ühendada sotsialistlik sõduriisiksus Preisi marssali identiteediga, mille tulemiks oli Preisi sõjalise traditsiooni propageerimine sotsialistlikes relvajõududes?

Täisnimega Gebhard Leberecht von Blücher, Fürst von Wahlstatt (sündinud 16. detsembril 1742 Rostockis, surnud 12. septembril 1819 Sileesias Krieblowitzis, praeguses Poolas) oli Preisi kindralfeldmarssal, kes oli sõjapidamises tuntud agressiivse ja eduka rünnaku läbiviijana, mitte aga strateegi ja taktikuna. Ta oli Saksa Vabastussõdade kõige säravam juht.

Napoleoni sõdades võidukate lahingutega silma paistnud, sai ta venelastelt hüüdnime „Marssal Edasi“ (Marschall Vorwärts), mis viitas tema temperamendile ja rünnakutahtele. Aga tema vaenlane Napoleon I kutsus teda „purjus husaariks“, viidates tema alkoholilembusele. See muidugi ei takistanud tal ratsaväge võidukasse lahingusse juhtida.

Sõdurite poolt „Vanaks“ kutsutud mees oli alluvate seas armastatud, sest ta loobus nende kehalisest karistamisest ja vaatas nende rüüstamisele läbi sõrmede. Sõnaga – sõdurite isa ja pealegi Saksa rahva hulgas populaarne kui prantslastest vabastaja, mis sobis Saksa DV rahvaarmeele. Samuti Nõukogude Liidule kui prantslaste vaenlane, kelle juhtimisel vallutati koos Pariis ja keda oli autasustatud venelaste Püha Georgi ordeni kõrgeima järguga.

Blücheri ja Preisi sõjaliste traditsioonide kultus loodi Saksa DV rahvaarmees kiiresti, kõik sõjaväe spordiklubid said Blücheri järgi liignime Vorvärts. Samuti sai marssali järgi nime tema sünnikoha Rostocki lähistel Laages asuv lennuväeeskadrill. Preisi sõjaliste traditsioonide järgimine oli rahvaarmees kohustuslik. Juba 1956. aastal pani Saksa DV kaitseminister Willi Stoph Blücheri koos oma staabiülemate kindralite Scharnhorsti ja Gneisenauga kommunistlike kangelaste Ernst Thälmanni, Rosa Luxemburgi ja Karl Liebknechtiga sama nimetaja alla – nad kõik olid suured Saksa patrioodid ja iseseisvuse eest võitlejad. 1966. aastal asutati ka sõjaliste teenete eest antav Scharnhorsti teenetemärk (Scharnhorst-Orden).

Kindralfeldmarssal Blücheri ausammas sünnilinnas Rostockis

ANDRES REKKER