Kaitse Kodu! nr 5 2013. a by Kaitse Kodu!

VÕIDUPÜHA PARAADI SKEEM JA PARAADIL OSALEJA VÄLIMÄÄRAJA

KAITSE

KODU! NR 5/2013 (121/567)

KAITSELIIDU AJAKIRI

KOORMUSMATKAL VALSITAKTIS

Läänemaal on Kaitseliidu turvavaip kõige tihedam

SÕDURIOSKUSTE BAASKURSUS KAITSELIIDUS TOSIN AASTAT MALEVAT JUHTINUD PEALIK VÕÕRUSTAB PARAADI KODUÕUEL UHKUSEGA

SCOUTSPATALJON - kutse valitute sekka. Meeste hulka, keda ei ühenda vaid missioon või käskluste salajane keel. Neid ühendab palju rohkem – sõprus kogu eluks. Midagi, mida ei murra kõrbe kuumus, lõikav tuul ega plahvatuste kaja. Kui Sa tunned, et võiksid olla üks vapratest, siis vaata kohe www.elukutse.ee või www.vk.kra.ee Lisainfo e-postil vkinfo@kra.ee või telefonil 717 0800

NR 5/2013 (121/567) VÕIDUPÜHA PARAADI SKEEM JA PARAADIL OSALEJA VÄLIMÄÄRAJA

KAITSE

KODU! NR 5/2013 (121/567)

KAITSELIIDU AJAKIRI

KOORMUSMATKAL VALSITAKTIS

Läänemaal on Kaitseliidu turvavaip kõige tihedam

SÕDURIOSKUSTE BAASKURSUS KAITSELIIDUS TOSIN AASTAT MALEVAT JUHTINUD PEALIK VÕÕRUSTAB PARAADI KODUÕUEL UHKUSEGA

KAANEFOTO: TIIT LINTS

Kaitseliit katab turvavaibana kogu Eestit

Major Arnold Juhans — missioonitunde ja kogujakirega malevapealik

Valge Laev on üle-eestiliseks kasvanud malevkonnavõistlus

24 26

„Linn lukku!“ — see polnud õppus

Kolme maleva Orkaan möllab tänavu Lääne- ja Hiiumaal

29 30 35 39 41 45 49 86 88

Riigikaitse on iga mehe asi

Ajalooline keskkogu Kirnas Kaitseliitu usaldatakse rohkem kui kunagi varem

Sisukord

10 12 14

Aksel Heidemann: mul oli otsustamisaega 24 tundi

Sõdurioskuste baaskursus kahe kalda pealt vaadates Kaitseliidu uued autod on ostu õigustanud Kahe ookeani sõda Leia kümme sarnasust Ungru loss varjab sõjaväelennuvälja Kaitseliit õpetab praktikakogukondi arendades Kaitseliit „Teeme ära!“ talgutel Millal ja kuidas kasutada Eesti lippu

NAISKODUKAITSE

50 57

Sirtsu Sõtk nii, nagu Jõgeva võistkond seda nägi Naiskodukaitse esimene ajalooseminar

HEINO REBANE

NOORTEORGANISATSIOONID

60 62 65 68 69 70

Raske õppustel, raske lahingus Stiililaager viib lapsed muinasjutu sisse Tartu ja Iisaku noored tutvusid Poroni ürgorus Mini-Põrgupõhjal võidutsesid Rapla ja Valga Salupere retk maabus Aegnas Luurelaagris said suud-silmad loodust täis

VÕIDUPÜHA

IRINA MÄGI

73 74 76 78 80 82 Kaitse Kodu! 5/2013

Maakaitsepäeva ja võidupüha üritused Haapsalus Paraadi välimääraja Tehnika, mida näeb paraadil Võidupüha paraadi skeem Võidupüha parkimisskeem Maakaitsepäev toob nii pidu kui ka põnevust 3

Peatoimetaja veerg

Kaitseliidu kaitse liidus

ui sa tunned vähemalt sadat üle 15-aastast Eesti kodanikku, on üsna tõenäoline, et tunned ka mõnd kaitseliitlast või naiskodukaitsjat. Vahest on ta noor, aga võib-olla juba ammuilma pensionil. Võib-olla on ta just selline vahva sell, nagu sulle meeldib, aga võib-olla ka mitte — kaitseliitlasi on igasuguseid. Üks on igatahes kindel: tänu temale on su kodukant (kas või natukene) turvalisem. Võib-olla pole ta — veel või enam — päris niisuguses vormis, et sind kätel mis iganes kriisist või katastrooﬁst välja kanda. Aga kindlasti ei ole tema ka põhjus, miks abistajad sinuni ei jõua. Selgitan: tänu sellele, et kaitseliitlane saab palju suurema tõenäosusega kui keegi teine ohuolukorras endaga ise hakkama, ei kurna ta abistajate alati nappivat jõudu. Üks asi on rääkida potentsiaalsest relvakonﬂiktist, mille puhuks on kaitseliitlastele pandud kindlad ülesanded. Ülesanded, milleta vaba riigi ja põhiseaduse kaitsmine kõige paremini välja ei pruugi kukkuda. Aga on ju teisigi ja paljude arvates tõenäolisemaid olukordi: metsapõleng, lumetorm, uputus või midagi, mille peale me täna ei tulegi. Kui sinu kodukohta ohustab miski, mis on igapäevahädadest suurem, ja korrakaitsjad vajavad abi, siis pöörduvad nad kaitseliitlaste poole. Nad kõik on tublid, heas vormis ja hea varustusega. Aga isegi siis, kui nad seda mingil põhjusel ei ole, on täiesti omaette väärtus juba see, et nad on lihtsalt olemas. Et on olemas organiseerunud inimesed, kes on andnud lubaduse tulla vajadusel kindlasti appi. Me teame, kust neid leida. Ja seda, et nad tulevad tõesti appi. Iga kord, kui olukord on nõudnud abi palumist kaitseliitlastelt, on nad tulnud. Nad on liitunud, et kaitsta oma kodu, mille või kelle eest parasjagu tarvis. Nad on ju kaitse liit.

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Kaitseliit

Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Naiskodukaitse

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi Makett ja küljendus: Matis Karu Vabatahtlik fototoimetaja: Kristjan Prii

Kaitse Kodu! internetis kaitsekodu.kaitseliit.ee www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida maleva personalispetsialisti juures Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta.

Noored Kotkad

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Kodutütred

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 Kaastööde saatmise tähtajad: 15. juuli, 26. august, 14. oktoober

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! 5/2013

20. juuni

võidupüha — 1919. aastal saavutasid Eesti väed Võnnu lahingus võidu Landesveeri üle

24. juuni

1994. aastal asutati Eesti mereväe staap

VÕ

LL E

NGE

1908. aastal sündis kolonel Alfons Rebane (pildil)

28. juuni

1949. aastal langes Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) juht Endel Redlich

29. juuni

1992. aastal alustati Soomes Eesti kaadriohvitseride koolitamist

30. juuni

1919. aastal jõudsid Eesti väed Riia alla

1. juuli

1919. aastal algasid ägedad lahingud Riia all, Eesti laevastik tungis Väina jõkke

Kaitseliidu sporditööd asus juhtima Meelis Jukk

1993. aastal alustati Eesti mereväe taasloomist

Meelis Jukk on lõpetatud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ning töötanud üle 20 aasta avalik-õiguslikes ja omavalitsuste sporti kureerivates juhtorganites ning kuulunud ja kuulub mitme spordialaliidu ja spordiklubi juhatusse. Ta on Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilise malevkonna liige 1996. aastast ja tal on seersandi auaste. Meelis Jukk on abielus ja kolme tütre isa.

LIIVI REINHOLD

2001. aastal asutati Kaitseliidu Kool 2008. aastal asutati Lääne kaitseringkonna staap 3. juuli

4. juuli

1919. aastal sõlmis Eesti vaherahu Landesveeriga, mis sunniti Riiast lahkuma. Võim anti üle Läti seaduslikule valitsusele 1941. aastal lõid Eesti metsavennad Kilingi-Nõmmel tagasi hävituspataljoni rünnaku

5. juuli

1994. aastal taastati kaplaniteenistus

6. juuli

1993. aastal asutati nii Pärnu kui ka Tartu üksik-jalaväepataljon

8. juuli

1994. aastal asutati Eesti Rahuvalve üksikkompanii

10. juuli

1941. aastal algas Tartu vabastamine Punaarmeest

15. juuli

1886. aastal sündis kolonel Karl Parts (pildil)

20. juuli

õhuväe aastapäev — 1919. aastal asutati Eesti õhuvägi

24. juuli

1944. aastal algas Punaarmee suurpealetung Narva rindel

26. juuli

1944. aastal algasid lahingud Sinimägedes

29. juuli

1944. aastal peatati Sinimägedes Punaarmee suurrünnak

KAITSELIIT

Meelis Juki töö hõlmab Kaitseliidu keskjuhatuses heakskiidetud spordikontseptsiooni edasiarendamist, lähtudes neljast peamisest tegevusliinist: sport, lahinguline ettevalmistus, tervislik liikumine ja tervislikud eluviisid. Eesmärgiks on liikumisharrastuse ja spordialase tegevuse süsteemne ja eesmärgipõhine korraldamine, mis parandaks kaitseliitlaste, sh Naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonide liikmete kehalist võimekust ning toetaks sportlikke harrastusi. Lähiajal alustab Jukk Kaitseliidu malevate ja üksuste külastamist, et tutvuda hetkeolukorraga ning kuulata kaitseliitlaste arvamusi.

KAITSELIIT

23. juuni

LUURE

Välismaalt on tänaseks end üles andnud viie riigi võistkonnad. Kuna registreerimine veel käib, võib see arv muutuda. Luurevõistluse trass hakkab igal aastal kulgema eri kohas, et vähendada Eesti võistkondade koduväljakueelist. Võistluse peakorraldaja on Kaitseliit, ettevalmistusele ja läbiviimisele on kaasatud kaitsevägi, Erna Selts, Eesti Reservohvitseride Kogu, Eesti Laskurliit jt organisatsioonid. Kohtunikena löövad kaasa Erna retkest ja Utria dessandist tuttavad Põhjamaade sinibaretid.

Kaitse Kodu! 5/2013

2003. aastal lendas esimene Eesti üksus ESTPLA-7 operatsioonile Iraaki

A L PIT Eelvõistluste Eel-Erna MIR 2012 ja Utria dessant 2013 tulemuste järgi on praeguseks admiral Pitka luurevõistlusele pääsu lunastanud järgmised Eesti võistkonnad: Kaitseliidu ST C Tartu malev, Pärnumaa maLUS U RECON leva kaks võistkonda, Järva malev, Tallinna maleva Kalevi ja Põhja malevkond, Alutaguse malev, Naiskodukaitse Tallinna ringkond, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ning Ida politseiprefektuur. Starti lubatakse võistkonnad, mille koosseisus on minimaalselt kaks eelvõistlusel osalenud võistlejat. Sel aastal registreeritakse Eesti võistkondi nende osalussoovist teatamise järjekorras. 2014. aastal on Eesti võistkondadel admiral Pitka luurevõistlusele pääsu eelduseks Utria dessandi 2014 läbimine.

2000. aastal asutati Eesti maaväe staap

ERAKOGU

Kaitseliit hakkab Erna retke asemel korraldama uut rahvusvahelist sõjalis-sportlikku võistlust — admiral Pitka luurevõistlust —, mis saab tänavu teoks 7.—10. augustini valdavalt Lääne-Harjumaal.

Kaitseliidu juures alustas 1. mail käsunduslepingu alusel tööd kehakultuuri ja spordi projektijuhina staažikas spordiorganisaator ja aktiivne spordiharrastaja Meelis Jukk.

Uudised

Kalender

Alustab admiral Pitka luurevõistlus

1993. aastal asutati Põhja üksik-jalaväepataljon 30. juuli

1941. aastal pidasid Kulina-Puka suurlaagri metsavennad (Rakvere Ümbruse Rahvakaitse Pataljon) Virumaal lahingu punaarmeelastega

31. juuli

1941. aastal pidas ERNA grupp Kautlas lahingu Punaarmeega

1. august

1914. aastal algas Esimene maailmasõda

4. august

1919. aastal lõpetasid eestlased edasitungi Venemaale Ostrovi ja Porhovi suunal

Põrgupõhja retk ootab tänavu võistlejaid jõudu katsuma 11.—13. juulini. Start antakse Käru asulast ja ﬁniš on traditsiooniliselt Eidaperes. Trassi pikkuseks on linnulennult 100 km ja aega selle läbimiseks 54 tundi. Võistlus on mõeldud ainult täiskasvanutele. Võistkonda kuulub viis inimest: neli võistlejat ja esindaja. Osa võivad võtta kõik füüsiliselt ja vaimselt terved vähemalt 18-aastased inimesed, kes on end võistlusele registreerinud. Maksimaalselt lubatakse rajale 40 võistkonda. Võistlejad moodustavad võistluse ajaks üksiku metsavendade salga, mille põhiülesandeks on liikuda varjatult etteantud ajagraaﬁkus ja läbida kontrollposte, kus tuleb täita erinevaid ülesandeid, ning postkaste. Võistluse eesmärgiks on selgitada välja parimad, kes suudavad mõelda, tegutseda ja täita ülesandeid suure füüsilise koormuse ja stressi tingimustes, äratada huvi üleelamisoskuste ja matkatarkuste ning sõjaliste oskuste vastu, jäädvustada vabadusvõitluse ajalugu ja tutvustada Eesti mitmekesist loodust. Pärast rännakut autasustatakse võitjaid võistluse baaslaagris Eidaperes ning etenduse annab ajalooklubi Front Line, millele järgneb Põrgupõhja retke 15. aastapäeva pidulik tähistamine. Avatud on ka Eesti, Soome ja Rootsi üleelamisinstruktorite üleelamisteemaline näitusrada. Teave ja registreerimine www.porgupohja.ee.

Valgamaa malev jooksis end järveringi võitjaks

Türi-Tori paadimaratonil sündis rajarekord

Võru Lahingukool korraldas 27. mail võistkondliku teatejooksu ümber Kubija järve. Joosti kõigile kooli vilistlastele tuttaval legendaarsel järveringil, millel pikkust umbes 4,5 km. Lahingukooli 93. aastapäeva tähistavale teatejooksule oli paljude koostööpartnerite hulgas saanud osavõtukutse ka Kaitseliidu Valgamaa maleva võistkond. Võistluste avamisel rõhutas Lahingukooli ülem major Madis Nõmme, et kooli taasloojad ja ülemad järgisid Lahingukooli tegevust juhtides samu väärtusi, mida nende kunagised eelkäijad. Nimelt oli pingelise päevase õppetöö järel enne öörahu väljakuulutamist päevakavas õhtujooks ümber Kubija järve, mistõttu õppurid ja kaaderkoosseis nimetasid seda järveringiks.

Aprilli lõpul korraldati järjekordne paadimaraton ehk Türi-Tori kiirlaskumine, kus osalenud Tallinna maleva Nõmme malevkonna võistkond Kilo-Lima saavutas oma klassis esikoha ja püstitas ka uue rajarekordi. Võistluse start anti Türi-Allikul ning ﬁniš oli Tori vallas Randväljal. Kogu distantsi pikkuseks kujunes 78 km, mille Nõmme kaitseliitlased läbisid 9 tunni, 27 minuti ja 53 sekundiga. Võistkonda kuulus 8+1 inimest, mis paigutas selle RAFTklassi. Võistkonna taktika keskendus laitmatule meeskondlikule koostööle, mida toetasid ergutavad rivilaulud, katkematu kindlameelsus distants läbida ja toores jõupingutus. Kõik need taktikad kombineeritult kindlustasid võistkonnale oma klassis esikoha.

TUULI PENTJÄRV

ALAN NEEME

Lahingukooli sünnipäevavõistluse esimeste vahetuste läbimise järel oli selge, et kaheksast stardijoonele asunud võistkonnast heitlevad esimese teatejooksu võidu nimel politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna, Kuperjanovi jalaväepataljoni ja Kaitseliidu Valgamaa maleva võistkond. Äärmiselt pingeliseks kujunenud viimases vahetuses suutis Valgamaa maleva ankrumees Margus Koor oma paremuse maksma panna ja kaitseliitlased võidukalt ﬁnišisse tuua. Valgamaa maleva võistkonda kuulusid v-vbl Imre Õim, v-srs Ahti Külm, srs Igor Koroljov jun ning malevlased Margus Koor ja Vjatšeslav Svirski. Teise koha saavutas Kuperjanovi jalaväepataljoni võistkond, kolmas oli Võru politseijaoskond. Võistluse lõpurivistusel jäi kõlama mõte, et Lahingukooli aastapäeva teatejooks võiks kujuneda traditsiooniks.

Kaitse Kodu! 5/2013

KRISTJAN PRII

Uudised

Põrgupõhja ootab retklema vaid täiskasvanuid

USA Marylandi osariigi kuberner tähistas mai keskel piduliku lõunasöögiga 20 aasta täitumist Eesti ja Marylandi kaitsekoostöö algusest. Eesti koostöö Marylandi Rahvuskaardiga sai alguse sõjalisest baasväljaõppest ja laienes kiiresti koos Eesti riigikaitse arenguga. „Aastatega on paljud kaitseväelased ja kaitseliitlased saanud Rahvuskaardilt olulist täiendust oma sõjalisele haridusele,“ ütles kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran Annapolises Marylandi osariigi kuberneri Martin O’Malley residentsis korraldatud lõunasöögil. „Marylandi Rahvuskaardi partnerlusprogramm on Eestile jätkuvalt väga oluline,“ lisas Marran. Kuberner O’Malley tunnustas Eesti õhuväe kopteripiloote kapten Rene Kallist ja kapten Martin Noorsalu, kes lendasid mullu Marylandi Rahvuskaardi lahingulendude brigaadi koosseisus Afganistanis. „Koostööprogramm on kahepoolselt tähtis,“ ütles kuberner O’Malley.

Uudised

Kaks aastakümmet Marylandi ja Eesti kaitsekoostööd

Marylandi Rahvuskaardi ja Eesti koostööprogramm sai alguse 1993. aastal, kui USA kaitseministeerium määras USA osariikidele endisest Nõukogude Liidust partnerriigid. 1990. aastatel ja 2000. aastate algul said paljud kaitseväelased ning kaitseliitlased ameeriklastelt väljaõpet kriisireguleerimises, demineerimises, sõjameditsiinis jm valdkondades. Hilisem koostöö hõlmab kopteripilootide väljaõpet ja küberkaitset. 2009. aastal sai alguse Marylandi Rahvuskaardi ja Eesti Küberkaitseliidu ühisprojekt, mida tänavu kevadel käis kinnistamas ka Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili.

Veteranide toetussümboliks sai sinilill

KAITSELIIT

Juunis tegid Marylandi Rahvuskaardi esindajad eesotsas selle ülema kin-mrj James Atkinsiga visiidi Eestisse. 4. juunil tähistati Kaitseliidu ja Marylandi Rahvuskaardi koostöö 20. aastapäeva Alu mõisas. Kin-mrj Adkins käis esmakordselt Eestis 1993. aasta novembris koostöösuhteid sõlmimas. Pikaajalise koostöö eest kinkis Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili kin-mrj Adkinsile jalutuskepi, mille nupu sees oleva kompassi abil võib kingi saaja leida alati tee sõbralikku Eestisse.

IDEE ARENDUS

Veteranide toetussümboli konkursile esitatud 31 ideekavandi seast tunnistas veteranidest ja ekspertidest koosnev žürii parimaks disainer Heino Prunsvelti töö „Sinilill“. „Žürii leidis, et esitatud lahendustest on sinilill veteranide toetussümbolina kõige mitmekihilisem ja suurima üldistusjõuga,“ ütles žürii esimees Tanel Veenre. „Võidutöö kerkis esile tervikliku ja läbimõeldud disainiga, mille puhul pälvis tunnustust ka pakutud materjali ja valmistusviisi lihtsus,“ ütles ta, lisades, et loodava rinnamärgi kandmisele lisandub mitmeid teisi võimalusi, kuidas veteranipäevadel meie kevade ühe esimese õiega välismissioonidel käinud mehi ja naisi tunnustada. Võidutöö autori Heino Prunsvelti sõnul kasvas sinilille idee välja kaitseväe mütsimärgist, mille ta 1992. aastal kujundas. „Toonasest kogemusest tekkis mõte ühendada mütsimärk sinilillega ja teha nendest stiliseeritud kooslus. Sinilill sobib toetussümboliks suurepäraselt, sest on üks väheseid lilli, mis veteranipäeval looduses õitseb, ka teab seda lille iga eestlane,“ lausus Prunsvelt. Kaitseväelase ja veterani n-vbl Rasmus Penno sõnul on sinilill kaitseväelastele südamelähedane. „Kaitseväelased tunnevad hästi Vabadussõja-aegset laulu kolmest sõjamehe hauakünkal õitsvast sinilillest. Veteranina on mul väga hea meel, et toetussümboliks valiti just sinilill,“ ütles n-vbl Penno. Sinilille sümboliga valmistatud rinnamärke sai näha ja osta 23. aprillil Vabaduse väljakul Veteranirockil. Märkide müügitulu läks vigastatud kaitseväelaste ja nende perede toetuseks. Edaspidi saab igaüks väljendada sinilillemärgi ostmise ja kandmisega lugupidamist nii välismissioonidel käinud veteranide kui ka kõigi teiste vastu, kes kunagi on Eesti eest võidelnud. Ideekonkursi žürii andis välja ka teise ja kolmanda koha preemia. Teise preemia sai Maie Leppik-Ojasaare töö „Lihtne ilu“ eest, kolmanda koha andis žürii alternatiivse lähenemisega silma paistnud Mari Prekupi ja Ott Pilipenko tööle „Terasliblikas“. Žürii märkis eraldi Heiki Urbala tööd „Herbarium Hepatica“, mis tõusis esile põneva kontseptsiooniga. Konkursi žüriisse kuulusid lisaks ehtekunstnik Tanel Veenrele tekstiilikunstnik Mare Kelpman, Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas, ettevõtte Roman Tavast tegevjuht Eivor Maiväli, reklaamiagentuuri Division loovjuht Rain Pikand ning veteranide ja kaitseväelaste esindajatena kol-ltn Eero Kinnunen, st-vbl Siim Saliste, v-vbl Rando Randveer ja n-vbl Rasmus Penno.

Kaitse Kodu! 5/2013

Sinilill +

Eesti kaitseväe kokard =

Sinilille märk 7

Uudised

Hiidlased matkasid taas Tihu Kevadel Kaitseliidu Hiiumaa malevkond korraldas 18. mail järjekordse rännakmatka Tihu Kevad, millest võttis osa 19 võistkonda. Start anti kell 9 Pühalepa valla Hellamaa perekeskuse eest ja ﬁniš oli Käina valla Selja külas. Trassi pikkus oli linnulennult ligikaudu 20 kilomeetrit, mille kõik võistlejad suutsid läbida.

ENN SUTING

Üld- ja täiskasvanute arvestuses võitis esikoha võistkond Vesirotid koosseisus Evelyn Tõnurist, Liina Simpson, Angela Võsur ja Eleri Tänav. Noorte arvestuses kuulus esikoht võistkonnale Pliksid, kuhu kuulusid Eliise Kesküla, Helena Maripuu, Krislyn Kroon ja Siiri Talts.

Sõrve retkel olid edukad pärnakad Kaitseliidu Saaremaa malev korraldas 3. juunil Torgu ja Salme vallas Sõrve sõjalis-sportliku retke. Sõrve retkel osalejad panid võimed proovile kontrollpuntide vahel linnulennult kas 45 või 65 km pikkusel võistlusrajal, mille stardipaigad paiknesid vastavalt Kaunispe ja Kaavi sadamas. Teedel varitsenud vastutegutsejatest ohutuks möödumiseks tuli enamik distantsist läbida varjatult liikudes ja seetõttu osutus reaalselt läbitud rada kaardil mõõdetust oluliselt pikemaks ja raskemaks. Retk lõppes Sõrve säärel. Pikemal distantsil võistles üheksa ja lühemal 13 lahingupaari.

IRINA MÄGI

Metsavennaretk pani proovile EVALD JAKOBSON Lüganuse malevkonna teavituspealik

Tänavune Metsavennaretk sai alguse 31. mai hilisõhtul Maidla jahimeeste Aru laskepaigas. Retklemine oli planeeritud kolmele päevale ja lõppjooks metsavenna memoriaali juurde oli kavandatud 2. juuni hommikuks. Kaitseliidu Alutaguse maleva pealiku mjr Margus Etsi ergutavate sõnade järel teele asunud kaheksast neljaliikmelisest võistkonnast pidas lõppuni vastu viis. Oma osa ülejäänute katkestamisel oli ülipalaval ilmal. Teel tuli läbida 19 kontrollpunkti ja täita mitut laadi ülesandeid alates tulejuhtimisest ja lõpetades kartulikoorimisega.

Pikema, 65 km distantsi võitsid Pärnumaa maleva võitlejad Lauri Laapas ja Siim Vahkel. Teise koha said kpr Taivo Rosi ja kpr Kristjan Laube Vahipataljonist ja kolmandaks jäid vbl Raimo Tomson ja vbl Margo Metsar Lääne kaitseringkonnast. Lühema, 45 km distantsi võitsid baaskursuslased Imre Kuusk ja Sander Pielberg Saaremaa malevast, teiseks tulid Kristen Sempelson ja Elari Kiviselg Pärnumaa malevast, kolmandaks aga täiskasvanutega jõudu katsunud Saaremaa maleva noorkotkad Kaupo Rozenkron ja Romet Maripuu. Sõrve retke on Saaremaa malev korraldanud juba 2007. aastast ja sellega mälestatakse Afganistanis rahuvalvemissioonil langenud saarlast n-srs Kristjan Jalakat.

Kaitseliitlaslikku visadust näitas üks Avinurme võistleja. Tema kolm kaaslast katkestasid, kuid et temal veel jõudu jätkus, liitus ta kohtunike loal Narva-Jõesuu võistkonnaga ja lõpetas koos nendega kolmandal kohal. Ülesnäidatud südikuse ja teotahtelisuse eest andis kohtunikekogu talle eriauhinna, milleks oli võistluste korraldamise käigus metsast leitud põdrasarv kasepakul.

ALUTAGUSE MALEV

Raske võistluse lõpetas parima tulemusega Jõhvi I võistkond, teine koht läks Iisakule, kolmas koht Narva-Jõesuu võistkonnale. Parimatele võistkondadele pandi kaela medalid, võitjad said ka rändkarika kuni järgmise võistluseni enda juurde hoiule.

Kaitse Kodu! 5/2013

Kaitseliit on huvitatud Lihula üksikkompaniile alaliste ruumide rentimisest Lihula mõisas. „Asi on läbirääkimiste faasis, aga huvi on olemas,“ sõnas Lääne maleva Lihula üksikkompanii pealik vbl Marko Reisel ajalehele Lääne Elu. Lihula vallavanem Riho Erismaa ütles, et Kaitseliit saaks oma kasutusse mõisa esimese korruse parema tiiva, millel on eraldi sissekäik. Kaitseliidu Lääne maleva pealiku mrj Arnold Juhansi sõnul on Lihula mõis väga sobiv koht. „Maja on korralik ja paik esinduslik. Lihula on ikkagi väike pealinn. Kaitseliit peakski olema nähtava koha peal, mitte võpsikus,“ sõnas ta. Mrj Juhans ütles, et perspektiivis peaks Lihula üksus arenema malevkonnaks, nii et esinduslikku peakorterit on igal juhul vaja.

IRINA MÄGI

Koerus keset alevikku asuva kinnistu heakorratööd on jõudmas järku, kus on võimalik hoonet uuendada, kirjutab Järva Teataja. Koeru üksikkompanii pealik n-ltn Aldur Lõhmus ütles ajalehele, et 2011. aastal saadud kinnistul on nad teinud heakorratöid juba kaks aastat. „Kui selle saime, oli see ikka väga räämas, esimesel kevadel tegelesime põhiliselt võsa ja sodi koristamisega,“ täpsustas ta. N-ltn Lõhmus selgitas, et Kaitseliit plaanib rajada kunagisele Riigimetsa Majandamise Keskuse kase- ja kuuseistikukasvanduse kohale Koeru üksikkompanii tegevuspaiga, millele tulevad ka ehitised. Millal sellega alustatakse, ei osanud ta veel öelda.

Meist mujal

Lihula üksikkompanii on saamas kodu

Koeru üksikkompanii korrastab tulevast tegevusplatsi

Piila kirikus avati metsavendade mälestustahvel Saaremaal Kaarma vallas asuvas Piila õigeusu kirikus avati 12. mail mälestustahvel Eesti vabariigi taastamise nimel võidelnud metsavendadele, teatab Saarte Hääl. „Metsavendade ühise mälestustahvli idee tuli Eesti Endiste Metsavendade Liidu esindajailt ja Kaitseliit toetas selle paigaldamist,“ ütles Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kol-ltn Kristjan Moora.

Tema sõnul on arhiivimaterjalide põhjal teada vähemalt paarikümne Saaremaal võitluses langenud metsavenna nimi. „Andmed kõigi nende kohta pole aga ülevaatlikud ja nende inimeste metsavennaks olemise üksikasjad on jäänud suuresti teadmatuks,“ tõdes kol-ltn Moora. „Oluline on ka nende inimeste arv, kes metsavendi toetasid ja keda Nõukogude võim samuti represseeris. Näiteks perede arv, kes Siberisse küüditati, oli kindlasti tunduvalt suurem võitluses langenute arvust,“ lisas ta.

Ruhnu kaitseliitlased said maasturi Kaitseliidu Saaremaa malev eraldas ruhnlastele Mercedes-Benzi maasturi Unimog, mida hakatakse kasutama vaid siis, kui kellelgi peaks tõesti abi vaja minema, annab teada ajaleht Meie Maa. „Paljud küsivad, kus me nüüd sõitma hakkame. Ega me lõbusõitu tegema hakka. Kasutame autot ainult vajadusel, kui näiteks on tegemist päästesündmusega, väljatõmbamisega või läheb autot tarvis paadi transportimisel,“ rääkis Ruhnus elav Kaitseliidu Saaremaa Meredivisjoni ülem Heiki Kukk.

KRISTJAN PRII

Saarel on praegu kuus kaitseliitlast, liitumas on seitsmes, mis tähendab, et ühe jao jagu mehi saab peaaegu kokku. „Seda on üsna palju, kui arvestada Ruhnu elanike arvu. Me ei torma, astume samm-sammult edasi,“ ütles Kukk. Sügisel, pärast turismihooaja lõppu korraldatakse saarel Kaitseliidu laskeõppus. Ruhnlaste koolitus käib pidevalt. Näiteks osalesid saare kaitseliitlased Pärnus merepäästekoolituse esimesel etapil. „Juuni esimesel poolel viidi kohapeal läbi ka paar merepäästeõppust, millel osales 8—9 inimest,“ lausus Kukk.

Kaitse Kodu! 5/2013

Organisatsioon

Kaitseliit katab turvavaibana kogu Eestit

Tallinna linn

Tallinna malev 2301 1,3%

Eelmise aasta lõpuks kuulus Kaitseliitu koos Naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonide liikmetega enam kui 22 500 eestimaalast, 2012. aasta oli toonud meie ridadesse juurde üle 500 vabatahtliku. Sõjalise riigikaitse arengukava seab aga Kaitseliidu ette veelgi kõrgelennulisema ülesande: kasvada järgmise kümne aastaga 30 000-liikmeliseks. Vaata, kui suur on kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate osa (kaardil ilma noorteorganisatsioonideta) sinu kodumaakonnas. Kas sina oled juba nende hulgas?

Hiiumaa

Lääne maleva Hiiumaa malevkond 231 2,7%

Lääne maakond*

Lääne malev

Rapla maakond

Rapla malev

921 4,5%

737 2,5%

Pärnu maakond

Pärnumaa malev

Saare maakond

1518 2,3%

Saaremaa malev 678 2,3%

Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmed seisuga 31. detsember 2012

alla 600 liikme 601—1000 liiget üle 1000 liikme

Lääne malev hõlmab nii Lääne- kui ka Hiiumaad, siin on Hiiumaa malevkonda kuuluvate kaitseliitlaste osa Lääne malevas eraldi välja toodud ja mandrikaitseliitlastest lahutatud.

Kaitse Kodu! 5/2013

alla 2% üle 2% üle 4%

Organisatsioon

Kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate osa (%) vähemalt 15-aastastest Eesti kodakondsusega elanikest

Harju maakond (ilma Tallinna linnata)

Harju malev 1632 2,1%

Lääne-Viru maakond

Viru malev

Ida-Viru maakond

744 1,5%

Alutaguse malev 1166 4,1%

Järva maakond

Järva malev 727 2,5%

Jõgeva maakond

Jõgeva malev 721 2,6

Tartu maakond (sh Tartu linn)

Tartu malev Viljandi maakond

1602 1,6%

Sakala malev 787 1,8%

Põlva maakond

Põlva malev 568 2,3%

Valga maakond

Valgamaa malev 514 2,2%

Võru maakond

Võrumaa malev 717 2,4%

Kaitse Kodu! 5/2013

Keskkogu 2X TIIT TAMBERG

Ajalooline keskkogu Kirnas Aprillis kehtima hakanud uus Kaitseliidu seadus tõi esmakordselt Kaitseliidu ajaloos keskkogule hääleõigusega delegaadid Naiskodukaitsest, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonist ning kübekaitse üksustest. TIIT TAMBERG Teavitusjaoskonna spetsialist

aitseliidu ajalooline keskkogu tuli kümnetunniseks maratonkoosolekuks kokku 25. mail Jõgeva maleva väljaõppekeskuses Kirnas. Esimesel keskkogul pärast uue Kaitseliidu seaduse jõustumist valiti uued liikmed Kaitseliidu keskorganitesse ja kiideti heaks Kaitseliidu kodukorra eelnõu.

Kodukorra muudatustest Päeva esimesel poolel tegeldi Kaitseliidu sümbolite, eraldus- ja teenetemärkidega. Said kehtestatud nii Kaitseliidus väljaantavad teenetemärgid kui ka Kodutütarde ja Noorte Kotkaste vormiriietus. Lisaks kinnitati veel nais- ja noorteorganisatsioonide vanade põhikirjade kehtivus kuni uute kehtestamiseni. Ühe olulisima punktina oli keskkogu päevakorras he olulisima Kaitseliidu kodukorra punktina muudatuste heakskiitoli keskkomine, mille keskkogu esialgu tagasi lükkas, ent gu päevakorras päeva lõpul oma esialgse Kaitseliidu koduotsuse siiski ümber hää- korra muudatuste letas. Kaitseliidu keskju- heakskiitmine. hatuse kandidaat, Naiskodukaitse liige Triin Tõnsing selgitas: „Kuna olemasolevad materjalid ei olnud enamikule piisavad, otsustati esmalt kõik muudatusettepanekud tagasi lükata. Kuid lõpuks, pärast selgitustööd, kinnitati kodukorra eelnõu koos muudatustega.“ Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora nimetas sissetoodud muudatustest näitena Kaitseliidu uute liikmete vastuvõtmise: „Kaitseliidu kodukorra eelnõus sätestati, et maleva allüksuste pealikud ja juhatused teevad uute liikmete vastuvõtmiseks oma ettepanekud ja lõpliku otsuse langetab malevapealik. Selle ettepaneku tegemisel lähtusime lihtsast sõjalisest juhtimisprintsiibist, mille järgi ei saa pealik oma otsest vastutust maleva isikkoosseisu eest edasi delegeerida.“ Kaitseliidu kodukorra eelnõu läheb nüüd valitsusse kinnitamiseks.

Kaitse Kodu! 5/2013

Kaitseliidu keskkogu näitas oma volitusnormide ja tehtud otsuste juures üles kaalutletud tarkust ja küpsust. Avaldan tunnustust kõigile Kaitseliidu keskkogu liikmetele seoses saavutatuga. Kaitseliidu ülemana on mul täielik tugi igapäevaste juhtimisotsuste tegemisel ja selle kindluse on mulle andnud Kaitseliidu kõrgeim juhtimisorgan — keskkogu. Samuti andis hiljutine Kaitseliidu keskkogu kinnitust vabatahtlikkuse piiramatust ning efektiivsest tahtest hoida ja parendada meie keskkonna turvalisust ning säilitada meie organisatsiooni põhiväärtusi.

Keskkogu

Kommentaarid

KAITSELIIDU ÜLEM BRIGAADIKINDRAL MEELIS KIILI:

NOORTE KOTKASTE PEALIK SILVER TAMM: Tuleb tõdeda, et oli väga hea tunne osaleda Kaitseliidu keskkogul hääleõigusega. Arvan, et sellega on Kaitseliit astunud edasi suure sammu organisatsioonilise terviku loomisel. Esimene Noorte Kotkaste osalusega Kaitseliidu keskkogu möödus töiselt ja meeleolukalt ning kulges meile ootuspäraselt. Igatahes elame uute Kaitseliidu keskkogude ootuses.

Valimised Päeva esimesse poolde jäi veel keskkogu üks tähtsamaid otsuseid: kollegiaalsete keskorganite valimine. See kujunes pikaks ja pingeliseks protsessiks. Keskjuhatusse oli kokku seitse kandidaati, oma kandidaadi esitas esmakordselt keskkogul hääleõigusega esindatud Naiskodukaitse. Valimised viidi läbi kahes voorus. Esimeses voorus sai keskjuhatuse liikmeks Helir-Valdor Seeder Sakala malevast. Teises voorus valiti keskjuhatuse liikmeteks Riho Illak Tartu ja Olavi Tammemäe Tallinna malevast. Nii keskrevisjonikomisjoni kui ka Kaitseliidu vanematekogu valimised kulgesid ladusalt: keskrevisjonikomisjoni liikmed valiti esimeses voorus ja vanematekogusse esitati täpselt nõutavad 15 liikmekandidaati ning kõik nad kinnitati ametisse ühise nimekirjaga.

Lisainfo

Lõpuks räägiti läbi eelarvega seotud teemad. Kaitseliidu eelarve järgmiseks aastaks on planeeritud peaaegu neli miljonit eurot suuremana kui tänavune – see on 29 miljonit eurot.

KODUTÜTARDE PEAVANEM ANGELIKA NARIS: Päris esimest korda ma keskkogul ei osalenud, olen varem külalisena ettekannet pidanud. Muljed on selles mõttes positiivsed, et nägin laiemat pilti. Sel korral tundus emotsioone olevat rohkesti. Vabatahtlikud olid aktiivsed ja see oli tore. Kodutütarde suurimad ootused, et meie juhid vabastataks liikmemaksust ja meie struktuur oleks kajastatud meie põhikirjas, said täidetud.

NAISKODUKAITSE ESINAINE AIRI TOOMING: Naiskodukaitse seisukohalt oli tegemist ajaloolise teetähisega, esmakordselt viibisid meie esindajad Kaitseliidu keskkogul hääleõigusega. Päev oli väsitav, emotsiooniderohke ja mitmes mõttes ka silmi avav. Ilmselt oli asi selles, et seekordsel keskkogul oli keerulisi teemasid arutlusel tavapärasest rohkem, ent mõnel hetkel tundus, et arukad otsused on rasked tulema. Omades kümneaastast kogemust Naiskodukaitse keskkogudelt, tõdesin, et Kaitseliidu ja Naiskodukaitse organisatsioonikultuurid on mõnevõrra erinevad ning Kaitseliit vajab hädasti tänapäevast koosolekute pidamise korda. Üldiselt on mul aga väga hea meel, et uue Kaitseliidu seadusega laienes keskkogu esindajate ring. Usun, et nii meie kui ka noorteorganisatsioonide esindatus loob täiuslikuma terviku ja tuleb nõnda kasuks kogu Kaitseliidule.

MUUDATUSED KAITSELIIDU KODUKORRA EELNÕUS 1. Struktuuriüksuste sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab Kaitseliidu keskjuhatus. Sellega vähendatakse keskkogu koormust ja kiirendatakse otsustusprotsessi.

vapealik, talle teevad liikmeks vastuvõtmise ettepanekud allüksuste juhatused. 5. Naiskodukaitse liikmete vastuvõtmise otsustab Naiskodukaitse esinaine allüksuse juhatuse ettepanekul.

2. Naiskodukaitse sümboolika kehtestab Naiskodukaitse keskkogu ja allüksuste sümboolika Naiskodukaitse keskjuhatus.

6. Igal Kaitseliidu liikmel on kohustus maksta liikmemaksu. Liikmemaks tasutakse sarnaselt varasemaga oma malevale jooksva aasta eest. Liikmesuse lõppedes liikmemaksu tagasi ei maksta.

3. Kodukorra eelnõu määrab, kuidas saab astuda Kaitseliidu liikmeks, muuta liikmestaatust ja struktuuriüksust ning kuidas lõpetatakse liikmesus.

7. Kodukorras on kirjas Kaitseliidu põhiametikohtade loetelu, sh ka noortejuhiks saamise põhimõtted.

4. Muudetakse liikmesusega seotud protseduure: uue korra järgi otsustab malevas liikmete vastuvõtmise male-

8. Kirjeldatud on Kaitseliidu kollegiaalsete organite määratavad ergutused ja karistused.

Kaitse Kodu! 5/2013

LIINA TOOME

Uuring

Kaitseliitu usaldatakse rohkem kui kunagi varem Värske uuringu järgi usaldab Kaitseliitu 74% Eesti elanikest, sellega on Kaitseliit tõusnud neljandaks kõige usaldusväärsemate institutsioonide reas. KAITSE KODU!

uritud kümne institutsiooni seast usaldatakse kõige enam päästeteenistust, keda Eesti 15–74-aastastest elanikest usaldab 94%. Järgnevad kaitsevägi (82%), politsei (77%), Kaitseliit (74%), NATO (66%) ja president (60%). Enamikku institutsioone, v.a Euroopa Liit, usaldab eestikeelne elanikkond rohkem kui mitte-eestlased.

Peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse NATOt See reegel kehtib ka Kaitseliidu puhul: kui eestlaste hulgas on vabatahtlike riigikaitsjate usaldusprotsent koguni 85, siis mitte-eestlastest usaldab neid vaid 48%. Tähelepanu väärib aga aasta jooksul toimunud 12-protendipunktine usaldusväärsuse kasv selles elanikerühmas.

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 14

Uuringus selgitati välja Eesti riigiga seotud hoiakuid kodanike ja mittekodanike seas. Tulemustest ilmneb, et 75% Eesti kodanikest on kodanikuks olemise üle uhke. Mittekodanikest tahaks enda sõnul saada Eesti kodakondsust 28%, keskmisest enam on kodakondsuse soovijaid nooremate vastanute seas. Euroopa Liitu kuulumise üle tunneb uhkust 71% ja NATO liikmesuse üle 61% elanikest. Eesti keelt kõnelev elanikkond on mitte-eestlastega võrreldes tunduvalt positiivsemalt meelestatud nii Eesti kodanikuks olemise kui ka NATOsse kuulumise suhtes. Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATOsse kuulumist: uuringus nimetab seda ühena kolmest olulisimast julgeolekutegurist 68% vastajatest. Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (40%), millele järgneb koostöö ja head suhted Venemaaga (36%). Nagu oli näha ka eelmistes uuringutes, on eesti keelt kõnelevatele vastajatele NATOsse kuulumine selgelt olulisim julgeolekugarantii (mainib 75% eestlastest ja 48% muukeelsest elanikkonnast), muukeelsed elanikud aga näevad peamise julgeolekugarantiina koostööd ja häid suhteid Venemaaga (54%, eestlastest 26%). Samas on nüüd võrreldes poole aasta taguse ajaga 14% rohkem neid mitte-eestlasi, kes peavad NATOsse kuulumist üheks kolmest peamisest julgeolekutagatisest. Võõrriigi rünnaku korral peab relvastatud vastupanu osutamist kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 79%, Kaitse Kodu! 5/2013

Uuring

Eesti elanikkonna usaldus riigikaitsega tegelevatee ja elanikkonna turvalisust tagavate institutsioonide suhtes (%) Eestlased Mitte-eestlased

PÄÄSTEAMET

KAITSEVÄGI

POLITSEI

KAITSELIIT

ise oleks valmis oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses osalema 62% elanikest. Esmakordselt üle aastate on mitte-eestlaste toetus relvastatud kaitsetegevusele kõrgem kui eestlaste oma: 83% eestlaste 78% vastu. See dünaamika näib uurijate hinnangul käivat käsikäes muukeelsete elanike usalduse määraga kaitseväe suhtes. Nende inimeste hulk, kes on valmis ise kaitsetegevuses osalema, on mitteeestlaste seas jätkuvalt madalam kui eestlaste hulgas (47% versus 68%), kuid see näitaja on kasvanud. Riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel annab positiivse hinnangu 72% elanikest, negatiivse aga 17% vastanuist. Võrreldes eelmise uuringulainega on heakskiitva hinnangu andnute osa kerkinud 7% võrra. Hinnangu andmisel riigikaitse uuele arengukavale aastateks 2013–2022 jääb aga enamik respondente hätta, sest enam kui pooled neist ei ole arengukavaga kursis.

Ajateenistust peab vajalikuks 95% Ajateenistuse suhtuvad Eesti elanikud jätkuvalt väga soosivalt: koguni 95% peab ajateenistuse läbimist noormeestele vajalikuks, sh 62% kindlasti vajalikuks. Valdav osa inimestest (66%) arvab, et väiksemate tervisehäiretega noormehed peaksid läbima kaitseväeteenistuse neile sobiva koormusega, 18% vastajate arvates ei peaks tervisehäiretega noormehed ajateenistusse üldse minema. 80% eestimaalastest peab vajalikuks, et usulistel või kõlbelistel põhjustel ajateenistusest keelduvatel noormeestel oleks õigus minna asendusteenistusse (nt töötadea hoolekandeasutustes, erivajadustega laste koolides vms). 69% elanikest on seda meelt, et naised võiksid soovi korral ajateenistuses osaleda, sh 47% arvates peaksid nad sel juhul läbima ajateenistuse eraldi programmi järgi ja 22% arvates noormeestega samadel tingimustel. 29% vastanute, eeskätt mitte-eestlaste (47%) hinnangul ei peaks naised üldse ajateenistuses osalema. Kaitse Kodu! 5/2013

100

Neli inimest viiest (81%) eelistab praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 15% Eesti elanikkonnast (sh 10% eestlastest ja 27% muukeelsetest inimestest). 63% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eesti kaitsejõudude üldist osalemist on eestlased varem suuremal määral toetanud, nüüd on aga ka mitte-eestlaste suhtumine muutunud nende omaga sarnaseks (64% eestlastest, 62% mitte-eestlastest). Nagu ka varem, peetakse rahvusvahelistel operatsioonidel osalemist vajalikuks ennekõike kahel põhjusel: see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse ja tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi.

eli inimest viiest (81%) eelistab praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega.

Afganistani missiooni kuvand on Eesti elanike silmis väga mitmetahuline. Inimestel on selgelt positiivne hoiak Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelaste professionaalsuse suhtes, aga samas tuntakse muret meie kaitseväelaste ohutuse pärast ega olda kindlad Afganistani missiooni vajalikkuses ja tulemuslikkuses. Sõnaga „veteran“ seostuvad vaid vähestele vastajatele (10%) Eesti kaitseväe missioonid Kosovos, Afganistanis ja Iraagis, eeskätt seostatakse selle sõnaga Teist maailmasõda. Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2013. aasta kevadel kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitseteemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1204 Eesti elanikku vanuses 15–74 eluaastat. 15

Persoon

Major Arnold Juhans — missioonitunde ja kogujakirega malevapealik Kaitseliidu Lääne maleva pealiku major Arnold Juhansiga jutuajamiseks kohtumispaika kokku leppides teadsin juba täpselt, kus mulle meeldiks vestelda. Kui inimese suurimaks kireks on faleristika ja vanade asjade kollektsioneerimine, siis kus mujal kui tema kodus. AVE PROOS

Oled Kaitseliidu liige juba aastaid. Kuidas sai sinust Lääne maleva pealik? Kaitseliiduga olen tõesti seotud juba 1990. aastatest. 1998. aastal lõpetasin reservohvitseride kursused. Ühel hetkel tuli Kaitseliidu ülema major

Töö Kaitseliidus oli mulle täiesti uus katsumus oma hoopis teistsuguse spetsiifikaga kui see,

LIIVI REINHOLD

Major Arnold Juhans (vasakul) Kaitseliidu tollase ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste kõrval Naiskodukaitse 85. aastapäeval

a ei eksinud valikuga, sest malevapealiku kodu, mis asub Haapsalu kortermajas, annab mõnelegi muuseumile silmad ette. Peale major Juhansi põnevast hobist rääkimise huvitas mind ka Lääne maleva käekäik ja uurisin, millise tundega läheb malevapealik vastu Haapsalus korraldatavale võidupüha paraadile.

Benno Leesikuga jutuks, kas ma ei tahaks tulla Kaitseliidu teenistusse – malevapealikuks. (Selleks ajaks olin ma töötanud politseis 18 aastat, olles lõpuks kriminaalosakonna ülemkomissar.) Jutuks see asi tol aga korral jäigi, lubasin asja üle lihtsalt mõelda. Ei läinud ee kolm-neli kuigi palju aega kavandatud töö- mööda, kui ühel päeval astus mu aastat on ammu kabineti uksest möödas ja nüüdseks sisse Aksel Heideolen malevapealik mann, kes töötas olnud juba tosin aassiis Kaitseliidu peastaabi personalitat, olles ilmselt kõige osakonna ülemana, staažikam pealik. ja tuletas meelde, et ma olla pidanud Kaitseliitu teenima tulema. Läbirääkimiste tulemusena jõudsin otsusele, et olgu, tulen, aga ainult mingiks ajaks – kolmeks-neljaks aastaks.

Kaitse Kodu! 5/2013

Persoon AVE PROOS

millega siiani olin harjunud. Sellest ei maksa rääkidagi, et töövahetusega kaotasin palgas üle poole – olen terve elu teinud sellist tööd, mida ei saagi teha ainult palga pärast. Teen tööd sellepärast, et see on vajalik ja meeldib mulle. Nii ta läks, see kolm-neli kavandatud tööaastat on ammu möödas ja nüüdseks olen malevapealik olnud juba tosin aastat, olles ilmselt estile oleks kõige staažikam nagu iga kolpealik, kes on järjest ühes malevas töötame-nelja aasta nud. Teenistus Kait- tagant vaja mingiseliidus meeldis mulle algusest peale. Vastu- sugust raputust, et pidiselt politseitööle, rahvas üles ärkaks ja kus puutusin pidevalt iga mees aru saaks, ja valdavalt kokku et tema koht on negatiivsega ning olin Kaitseliidus. ammu unustanud, mis on vaba päev, tundus Kaitseliidus esialgu väga rahulik. Töögraafik oli inimlik ja pingelangus meeletu, aga see tunne läks muidugi üsna kiiresti üle.

„Niikaua kui mäletan, olen olnud ümbritsetud ilusatest asjadest,“ ütleb Arnold Juhans kirgliku kollektsionäärina oma kogu näidates

Tosin aastat malevat juhtida on pikk aeg. Selle aja jooksul on ilmselt mõndagi muutunud? Alguses oli Kaitseliit minu arvates puhtalt vabatahtlik organisatsioon oma kindlate ülesannetega, oli aastaplaan, oli rida õppusi ja üritusi, mida läbi viisime, ja see oligi kõik. Mõne aja möödudes hakkasid tulema konkreetsed nn sõjalised ülesanded ja neid ei olnud vähe. Töömaht muudkui kasvas, töö läks pingelisemaks. Kümmekond aastat tagasi oli paljudel tunne, et Kaitseliit hakkab muutuma kaitseväeks ning kaduma ja lonkama jääb just see oluline vabatahtlik pool. Kurta pole aga millegi üle, kõikide ülesannetega tulime toime. Varem, kui oli pidevalt puudus relvadest ja moonast, polnud isegi relvakappe, oli meestel väga suur motivatsioon, kõik tahtsid endale kangesti relva. Kaitse Kodu! 5/2013

AVE PROOS

Laskevõistlustel oli tihti väljas kuni sada meest. Mulle tundub, et aja jooksul on näiteks muutunud relvakultuur ja huvi relvade vastu on leigem. Oluliselt on paranenud tehniline varustus. Väga meeldiv on kuulda, kui kaitseliitlane, kes on elukutselt autojuht, ütleb, et elu on kõvasti paremaks läinud: enne sõitsime katkiste Vene autodega, nüüd on meil juba korralikud mersud. Või kui hea laskur ütleb, et lõpuks ometi on mul selline relv, millega

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 17

Persoon

2007. aasta pronksiöö sündmusi. Kaitseliitu märgati, sest saime inimeste heaks midagi reaalselt ära teha. Millisena näed enda ja ka maleva tulevikku? Minu kohta on vastus lihtne, mina olen malevapealik täpselt nii kaua, kuni ma pole saanud teistsugust käsku. Kui muud käsku ei tule ja tervis vastu peab, saan ma teenida sellel ametikohal kuni 55. eluaastani, seega veel kolm aastat. Kui elule tagasi vaatan, leian, et ehk ongi aeg ka juba [reservi mina], olen 32 aastat vormikandja olnud. Ennast ma küll veel vanaks ei pea, aga kui kunagi tundsin end ii kaugele, organisatsioonis noore ja kui vähegi seejärel keskmisena, siis mäletan, nüüd olen jõudnud sellisesse ikka, et kui mõni olen olnud alati mees veel pensionile ümbritsetud valäheb, jään Kaitseliidu nadest ja ilusatest kõige vanemaks tegevasjadest. teenistujaks.

AVE PROOS

Oma suurest kogust hindab Arnold Juhans kõige enam neid esemeid, mis seotud tema isaga, kes kandis samuti nime Arnold Juhans

on võimalik saada häid tulemusi. Minule on kõige olulisem, et mehed oleksid rahul ja motiveeritud tegutsema. Eestile oleks nagu iga kolme-nelja aasta tagant vaja mingisugust raputust, et rahvas üles ärkaks ja iga mees aru saaks, et tema koht on Kaitseliidus ning tema naise ja laste koht on ka siin. Palju hakkajaid uusi liikmeid tuli meile näiteks pärast 2005. aasta tormi ja üleujutusi Haapsalus. Sama oli ka pärast

Maleva tulevikku näen heas valguses. Usun, et Lääne malevas on tublisid mehi ja naisi piisavalt, et sama jõudsalt edasi minna. Ka riik on praeguseks palju andnud, et Kaitseliit saaks kasvada. Selle eelarvega, mis meile on eraldatud, on võimalik areneda ja vajalikke tegevusi läbi viia. Malevapealikuna olen saanud väga paljud oma soovid täide viia. Kunagi mõtlesin, et enne, kui reservi lähen, tahan, et Hiiumaa staabihoones oleks tehtud korralik remont. Praeguseks on Hiiumaal selline uus staap, mis annab enamikule Eestis silmad ette. Teine suur soov oli, et saaks taastatud ajalooline traditsioon – loodud Lihulasse oma Kaitseliidu üksus.

Kaitseliidu Lääne maleva pealikud aastatel 1918—1940 KOLONELLEITNANT AGO REIO (kuni 1936. aastanii August Reinhold; 8. IX 1895 Karula vald, Võrumaa — 29. VI 1971 Buenos Aires, Argentina ) oli Kaitseliidu Lääne maleva pealik 15. juulist 1930 kuni 14. märtsini 1934. Tuntud sporditegelane. Lõpetas Riia Vaimuliku Seminari, 1916. aastal Kaasani sõjakooli ja 1932. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Oli aastatel 1934— 1940 Eesti Laskurliidu peasekretär ning 1937. ja 1939. aasta maailmameistrivõistlustel sõjapüssimeeskonna juht. 1944. aastal põgenes Rootsi, oli 1947. aastal Stockholmi maailmameistrivõistlustel Eesti iseseisvana osalemise nõudjaid. 1949. aastal siirdus Buenos Airese maailmameistrivõistluste organisaatorite kutsel Argentinasse kohtunike tööd juhtima.

THEODOR RÕUK. VR I/2 (14. detsember TH

ERAKOGU

Pär Pärast Saksa okupatsiooni lõppu ja kõrgema võ võimu üleminekut Eesti Ajutisele Valitsuse sele nimetati leitnant Theodor Rõuk Eesti Ka Kaitse Liidu ülema Ernst Põdderi 11. nove vembri 1918 päevakäsuga nr 1 Läänemaa Ee Eesti Kaitse Liidu ülema asutuse ülemaks. Th Theodor Rõuk oli tänapäeva mõistes Kaitse seliidu Lääne maleva esimene pealik, juhti tides Kaitseliidu tegevust kogu tolleaegse L Läänemaa piirides ja Haapsalu linnas.

Theodor Rõuk

KAPTEN VILLEM VÄEDEN VR I/3 (27. august 1886 Vormsi saar, Läänemaa — 24. aprill 1942 Sosva, Sverdlovski oblast) oli Kaitseliidu Lääne maleva pealik Vabadussõja ajal ja pärast taasloomist 1924. aastal kuni 15. juulini 1930.

RANNAROOTSI MUUSEUM

189 1891 Kabala vald, Viljandimaa — 21. juu juuli 1940 Tallinn) oli Eesti advokaat, pol poliitik, seltskonnategelane ja sõjaväelane (ala (alamkapten). Korp! Sakala vilistlane.

Villem Väeden

Kaitse Kodu! Kod 5/2013

Persoon

Praegu ei ole seal küll veel malevkonda, aga tänu tublidele Lihula meestele tegutseb üksikkompanii. Kui veel soovidest rääkida, siis tahaksin seina peal näha sellist Lääne maleva kaarti, kus ei oleks mitte ühtegi valget laiku – et jõuaksime sinnamaani, kus igas külas on oma kaitseliitlane. Veel unistan sellest, et Lääne malev muutuks lähiajal nn suureks malevaks, kus on üle tuhande liikme.

Sinu kodu on ilmselt iga kollektsionääri unistus. Siin on väga palju väärtuslikke leide. Millal tekkis sul kirg vanade asjade vastu? Alustama peaks ilmselt päris algusest. Nii kaugele, kui vähegi mäletan, olen olnud alati ümbritsetud vanadest ja ilusatest asjadest. Vanu asju oli meie

Kaitseliidu teenistusse nõustus Juhans tulema politseist kriminaalosakonna vanemkomissari kohalt vaid ajutiseks. Nüüdseks on see ajutine töö kestnud juba 12 aastat

MARKUS SEIN

Millise tundega lähed vastu Haapsalus korraldatavale võidupüha paraadile? Enne otsust, et paraad tuleb Haapsalus, mõtlesin, et ilmselt jõuan enne pensionile jääda, kui saan osaleda paraadi korraldamisel. Nii siiski ei läinud ja muidugi on mul uhke tunne, samas pean ausalt tunnistama, et mul oleks sama uhke tunne, kui see paraad korraldataks Hiiumaal. Loodan väga, et ühel päeval saab ka see mõte teoks. Paraadi korraldamine ja võõrustamine Haapsalus on minu töö, aga et see toimub meie koduõuel, on vastutus ja peavalu väga suured. Selline meeldiv peavalu! Praegu, enne paraadi seda õiget tunnet ja vaprusevärinaid veel polegi, kuigi tegelen asjaga iga päev ja teha on palju. Hea meel on selle üle, et peale oma üksuste tulevad välja ka meie välispartnerid Savonlinna Reservväelaste Ühendusest terve jao ja lipuga. Poolast tulevad paraadüritustele meie maleva toetajaliikmed vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist Liga Obrony Kraju.

kodus palju, ilusaid raamatuid ja muud, eks lapsepõlvekodust see pisik ongi sisse jäänud. Minu põhihobi on faleristika, kogun erinevaid medaleid, autasusid, märke ja kõike, mis sellega kaasneb. Osa minu kogust asub kodus, aga hinnalisem pool on sõbra juures kindlas kohas. Kui alustasin, olid minu kogus ainult teatud riikide autasud, nüüd olen hakanud korjama enam-vähem kõike: erinevaid riike, erinevaid ajastuid. Kõige rohkem tunnen rõõmu muidugi nende asjade üle, mis on

KOLONELLEITNANT KARL MIHKEL SOO VR I/3 (1. detsember 1895 Urvaste,

ERAKOGU

Võrumaa — 2. veebruar 1941 Leningrad) oli Kaitseliidu Lääne maleva pealik 15. märtsist 1934 kuni 20. novembrini 1939.

Anders Lindkvist

ERAKOGU

EESTI FILMIARHIIV

MAJOR ANDERS LINDKVIST (19.

Ago Reio

detsember 1894 Vormsi — 3. juuli 1941 Sverdlovsk, Vene NFSV) oli rootsi päritolu Eesti sõjaväelane ja Kaitseliidu Lääne maleva pealik 20. novembrist 1939 kuni 28. juunini 1940.

Karl Mihkel Soo

Kaitse Kodu! 5/2013

Persoon

Sõjateenete rist mõõkadega ja II klassi Raudrist ning need seisavadki minu kogus nüüd aukohal.

ERAKOGU

Oma ema, Raissa Juhans-Murumetsa autasu üle võin samuti uhke olla: ta pälvis 2009. aastal esimese ja seni ainukesena Eestist Euroopa Parlamendi poolt välja antava Euroopa Kodaniku auhinna. Auhind määrati vene keelt kõnelevate laste integratsiooni edendamise eest Eestis ja supiköögi pidamise eest Pärnus.

Arnold Juhans seenior

seotud konkreetsete isikute või dokumentidega. Väga huvitavad on leiud, mis on seotud Läänemaa ja Haapsaluga. Mis puudutab faleristikat ja militaaresemeid, on Läänemaa muidugi õnneks või kahjuks üsna vaene, siin ei ole peetud suuri lahinguid ja seda koledat rauda on vähe maha jäänud. Aeg-ajalt aga ikka midagi põnevat pudeneb. Ülejäänud asjad on mul rohkem ilu pärast, näiteks meeldivad mulle väga ilusad vanad raamatud, vana portselan ja külmrelvad. Viimasel ajal on lisandunud militaarportselan ja Napoleoni temaatika. Ma olen selline korjaja, kes kogub kõike, mis parasjagu meelehead valmistab. Samas ei ole ma asjades kinni. Kui ma mõnest kogus olevast esemest ära tüdinen, siis kas müün selle maha või vahetan mõne mulle meeldiva asja vastu. Eks selle kogumisega olegi nii, et ühel hetkel taipad osa asjade puhul, et oled mingi taseme saavutanud ja sealt edasi enam hammas peale ei hakka. Lihtsalt ei hakka, sest ma ei teeni nii palju, et edasi minna. Igal kollektsionääril on kogus ka oma tõelised pärlid. Kõige väärtuslikumad esemed on need, mis on seotud minu isa teenistuse ja eluga. Minu isa, samuti Arnold Juhans (10.04.1904 Tallinn – 23.09.1981 Haapsalu), oli Eesti sõjaväelane ja arst. Ta lõpetas 1929. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja oli alates 1935. aastast tegevteenistuses: Tallinna garnisoni nooremarst, sõjaväe keskhaigemaja kirurg, vanemordinaator ja enne okupatsiooni määrati leitnandiks ülendatud dr Juhans seal haavaosakonna juhataja kohusetäitjaks. Pärast Eesti okupeerimist ei tahtnud ta jätkata teenistust Punaarmee 22. territoriaalses laskurkorpuses. 1943. aastast teenis Eesti Leegionis ja 20. diviisis. Tänu isale olen elus kohtunud ka paljude huvitavate inimestega, sh Maria Laidoneriga. Teenete eest annetati isale II klassi 20

Tegelikult on raske üht-kaht asja välja tuua, sest mu kogu on tõesti suur. Näiteks on mul Prantsuse Sõjateenete medal (Médaille militaire). Neid medaleid on väga palju välja antud, aga minule teeb selle eriliseks asjaolu, et see ei jõudnud minuni internetiavarustest, vaid siitsamast Läänemaalt Martna külast. Ilmselt sai selle kohalik mees Esimeses maailmasõjas. Muuseas, sama autasu on vapruse eest saanud legendaarsed Eesti sõjaväelased kapten Anton Irv ja (siis veel tulevane) kindral Jaan Kruus. Oma parima ostu tegin 1990ndate alguses, kui kroon oli just käibele tulnud: ühe päevaga sain viis Tsaari-Venemaa ordenit. Selline asi juhtub vähemalt Haapsalu tingimustes küll ainult üks kord elus.

inu isa, samuti Arnold Juhans, oli Tallinna garnisoni nooremarst, sõjaväe keskhaigemaja kirurg, vanemordinaator ja enne okupatsiooni määrati leitnandiks ülendatud dr Juhans seal haavaosakonna juhataja kohusetäitjaks.

Asjade ajalugu on põnev, mitte kunagi ei tea, kust midagi välja võib tulla. Näiteks on mul malevas üks Kaitseliidu Valgeristi tunnistus, mis toodi otse prügimäelt. Ju see oli kunagi mõne pööningu koristamise käigus sinna sattunud ja õnneks need inimesed, kes selle leidsid, teadsid minu huvi ja kinkisid tunnistuse malevale. Kahjuks inimesed ei hinda alati selliste asjade väärtust, teadmatusest visatakse palju minema või antakse võileivahinna eest esimesele vastutulijale. Väga kurb on vaadata kodumaiseid autasusid ja näiteks Kaitseliiduga seotud fotosid välismaistel internetisaitidel. Need asjad on Eestist tegelikult jäädavalt kadunud. Kas sul on kollektsiooniga plaan kunagi ka rahva ette tulla? Näiteks mõni näitus korraldada? Üks idee on. Minu soov on, et tulevikus saaks Haapsallu maleva staapi sisustada ajalootoa. See oleks kindel koht, kuhu need inimesed, kes tahavad, et nende esemed säiliksid, saaksid oma asju hoiule tuua ja neid seal eksponeerida. Siit palve kõigile, kellel on kodus asju, mis on seotud Kaitseliidu, kaitseväe või üldse Eesti ajalooga, et neid ei visataks ära ega viidaks suvalisse kokkuostu. Tahaksin kõigile südamele panna, et enne, kui te midagi ära viskate, mõelge oma kodumaa ajaloole. Mis aga puudutab minu kogu rahva ette toomist, siis seda on korduvalt näidatud Lääne maakonna keskraamatukogus ja mujalgi. Kaitse Kodu! 5/2013

Väljaõpe

Valge Laev on üle-eestiliseks kasvanud malevkonnavõistlus URMAS MULD Üks Valge Laeva ellukutsujatest

äinud sajandi üheksakümnendate aastate keskpaigaks oli Lääne malevasse, eriti selle Risti malevkonda kogunenud palju hakkajaid noori ja ka vanemaid kaitseliitlasi, kes tahtsid ennast proovile panna. Tekkis soov teha midagi sellist, mis oleks huvitav, kuid mitte liiga raske. Nii sündis patrullvõistlus Valge Laev.

Tavalisele kaitseliitlasele Valge Laev oli mõeldud eelkõige tavalisele kaitseliitlasele, kes ei valmistu võistluseks spetsiaalselt ja kellel pole supersaabast ega erivarustust. Seljas ja jalas oli ikka see, mille keegi oli kuskilt kätte saanud. Kevad sai võistluse korraldamiseks valitud mitte sellepärast, et teha rada meestele eriliselt ras-

keks, vaid põhjus oli üpris proosaline: selleks ajaks ei olnud maal kevadised tööd veel pihta hakanud, aga talvised toimetamised olid juba lõppenud. Võistluse korraldus oli meie endi välja mõeldud, kuid eks me vaadanud siiski ühe silmaga ka Erna retke korraldajate poole. Paraku oli selle võistluse formaat meile organisatsiooniliselt liiga keeruline, nõudis mahukat tagamist ja suurt abijõudude hulka. Meie tahtsime lihtsat võistlust, tähelepanu meid ei huvitanud.

alge Laev oli mõeldud eelkõige tavalisele kaitseliitlasele, kellel pole supersaabast ega erivarustust.

Võistluse nimi Valge Laev tuli kuidagi iseenesest. Liikuda tuli ju läbi metsade ja soode lähimasse põhjaranniku sadamasse – liikuda sinna, kus saab abi, liikuda vastu lootusele, mille sümboliks on teatavasti valge laev.

HEINO REBANE

Perekond Muld enne starti varustuse kontrollis

Kaitse Kodu! 5/2013

Väljaõpe

Eelkõige meeskonnatöö Võistluse märksõnadeks olid meeskonntöö, eneseületamine ja enesekindluse kasvatamine. Kaitseliitlased pidid saama metsas ja soos liikumise kogemuse, kompassi kasutamise ja kaardi lugemise oskuse, ning mis peamine, meeskonna koostööharjutuse suhteliselt pingutavas aitseliitlased ja stressi tekitavas keskkonnas, kus iseloomu varjatud pidid saama tahud eriliselt esile tulevad. metsas ja soos Võitkonna tulemus olenes liikumise kogemuse, koostööst, omavahelisest sobivusest, üksteise toe- kompassi kasutamitamisest. Oli ka praktiline se ja kaardi lugemise teadmishuvi: kui palju aega oskuse. võtab meeste varjatud liikumine Lääne-Eesti keskelt kuhugi Põhja-Eesti rannikule? Seega pidi tegevus olema suhteliselt reaalne.

Alguses oli võistluse korraldamine lihtne ja bürokraatiat nii vähe kui võimalik. Kohaletulnud võistkonnad pandi kirja ja saadeti pooljagudena viieminutiliste vahedega teele. Paar meest koostasid stardikohtunikena protokolli ehk fikseerisid väljaminekuajad. Kes, mida ja kui palju metsa kaasa võttis, oli igaühe oma mure ja meeste kottide sisust ei huvitunud mitte keegi. Peamised oli relv ja hea tahe. Söök ja jook pidi võistkondadel endal kaasas olema, mingeid söögi- ja joogipunkte ei rajatud.

Karm maastik

VALGE LAEV 1998 1998. aastal võitis võistluse tollase Eesti Riigikaitseakadeemia II kursuse võistkond, kellele järgnesid Oru kaitseliitlased ja noorkotkad. Tervelt viis võistkonda aga katkestas, sest ei suutnud oma nõu ja jõuga tee peale jäänud sood ületada. Nende hulgas oli ka üks Valgel Laeval esmakordselt osalenud taanlaste võistkond.

Esialgne retke variant oli suhteliselt lihtne, aga nõudis siiski võistlejatelt suurt füüsilist vastupidavust ja psüühilist valmisolekut toimetulekuks. Mingit vastutegevust ega muid võistkondade haneks tõmbamise trikke ei kasutatud. Peamine oli, et mehed metsast ja soodest läbi läheksid ning õigesse kohta välja jõuaksid.

Ja kuidas see kõik edasi arenes

Võistlus läks kohe algusest peale hästi käima ja huvilisi tekkis palju. Esialgsest malevkonna üritusest sai maleva üritus ja juba mõne aasta pärast üle-eestiline võistlus. Varsti tundus, et matkamine on liiga kerge ja miks peaks ottpime mets see toimuma päeval, kui kõik ja vesi panevad on selgelt nähtav ja seda ka potentsiaalsele vaenlasele. individuaalsed Sai võistlus üle viidud öisele omadused ja oskused ajale. Kevadine aeg on sünge ning meeskonnatöö ja pime, eriti pärast lume eriliselt proovile. sulamist. Kottpime mets ja vesi panevad individuaalsed omadused ja oskused ning meeskonnatöö eriliselt proovile. Öisest ajast hiljem loobuti. Ilmselt ajas see asja liiga raskeks.

Lisatud said kontrollpunktid ja ülesanded kontrollpunktides täitmiseks. Üha enam muutus Valge Laev kontrollvõistluseks, mille käigus valiti välja maleva parim võistkond osalemaks Kaitseliidu Eel-Ernal.

HEINO REBANE

Lisainfo

Trass, mis tuli läbida, oli linnulennult 30–40 kilomeetrit, kuid sirgjooneline liikumine ei tulnud seal kõne allagi. Maastik oli karm. Lumi on selleks ajaks enamasti sulanud või sulamas, sood ja rabad vett täis. See sundis mehi hoolikalt marsruuti valima, mitte tormama ummisjalu otsemat teed pidi laukasse.

Piirkonnas, kus retke korraldati, oli asustus mitte üksnes hõre, vaid lausa harv – kilomeetrite raadiuses ei ole elanud ega ela ka nüüd mitte kedagi. Teekonna valikul tuli mõistust kasutada. Kompass ei ole soos kuigi kindel suunanäitaja, sest orientiire on raske määrata, kaardid olid ebatäpsed, maastik aastatega muutunud. Mobiiltelefonid ei olnud nii levinud kui praegu ja ka GPSi ega muud peenemat tehnikat ei olnud kuigi laialt käes.

VALGE LAEV 2000 1998. aasta Valge Laev. Haapsalu malevkonna võistkond kontrollpunktis HEINO REBANE

2000. aastal valmistas võistlejatele suurimaid probleeme öine orienteerumine tundmatul maastikul, mistõttu kustusid rajal taas külalised Taanist. Oma osa selles mängis ka nende paarkümmend kilo kaalunud sõdurivarustus, mida nad vapralt kogu aeg kaasas kandsid. Kuna jõukatsumist oli juba mõnda aega korraldatud Piirsalus, mis andis tugeva eelise kohalikele võistlejate-

1998. aastal osalesid võistlusel esimest korda Taani kodukaitse võistkonnad. 2000. aastal oli juba osa eelvõistluse ülesandeid Kaitse Kodu! 5/2013 nende poolt kokku pandud

HELJA KAPTEIN Naiskodukaitse Hiiumaa ringkond

HELJA KAPTEIN

Lääne maleva patrullvõistlusele Valge Laev tuli aprilli esimesel nädalavahetusel paarsada inimest üle Eesti. Jõukatsumisel osales ka rekordarv hiidlasi: kaheksa võistkonda ja kokku 33 võistlejat, kellest suur osa noored. Läänemaal Martna valla maadel korraldatud patrullvõistlusel olid Hiiumaa noorkotkad ja kodutütred kohal kuue neljaliikmelise võistkonnaga, lisaks üks naiskodukaitsjate võistkond, mis saavutas kolmanda koha, ja meeskonna jagu kaitseliitlasi. Kõik Hiiumaa võistkonnad jõudsid ﬁnišisse, kiireim neist viie tunniga, viimased aga kolm tundi hiljem.

Väljaõpe

Lisainfo

Valge Laev 2013: kohal oli rekordarv hiidlasi

Hiiumaa kodutütarde võistkond koosseisus (vasakult) Evely Kullamäe, Kerly Klee, Kätlin Tammeveski ja Kertu Rand kontrollpunktis mutrit kahemeetrise varda ühest otsast teise keerutamas

LOTTA KAUPS: „ELUD“ JÄID ALLES „Rännak iseenesest polnud ränk, aga pikalt lumes sumpamine väsitas,“ ütles Pühalepa kodutütarde võistkonna liige, Kärdla kooli 9. klassi õpilane Lotta Kaups. Tema sõnul pole kaardi järgi orienteerumine keeruline ja varasemad startijad olid ka metsa raja sisse tallanud. „Kes varem pole harjutanud, sellele võis rännak raske olla, aga nii orienteerumisoskus kui ka oma võimete proovilepanek tulevad elus alati kasuks,“ ütles ta.

KARL KARUKÄPP: TEISTE JÄREL MINNES EKSISIME TEELT Kärdla noorkotkaste võistkonnas rajale läinud Palade kooli 6. klassi poiss Karl Karukäpp tegi rännaku jooksul 28 000 sammu — nii kinnitas kaasavõetud sammulugeja. „Korra eksisime ära ka, sest läksime pika tee teise võistkonna järel,“ ütles Karukäpp. Pikapeale said nad kaarti uurides aru, et valitud sai vale suund, seetõttu kujuneski läbitud maa nii pikaks.

TANEL KLEE: JALAD KÜLMETASID

le, tuli mõte kolida see Noarootsi. Samuti võeti plaani suunata põhirõhk liikumiskiiruselt sõdurioskustele.

VALGE LAEV 2005 2005. aastal võisteldi Keedika ja Tuksi vahel. Üheksandat korda läbi viidud jõukatsumisel läks starti 26 võistkonda, neist jõudis ﬁnišisse 18. Trassi üldpikkus oli linnulennult 18 km ja selle läbis kõige edukamalt Oru I võistkond. Teiseks tuli Nõmme malevkonna ja kolmandaks Oru II esindus. Võistluse vastutegevuses osales 50 inimest, kellel oli rajalolijate kimbutamiseks kasutada helikopter Robinson ja roomiktransportöör.

VALGE LAEV 2007 1996. aastal Lääne maleva liikmete oskuste kontrolliks ellu kutsutud võistlusest oli ajapikku välja kujunenud üleeestiline jõukatsumine, mis oma raskusastmelt hakkas meenutama proﬁsporti. See aga peletas eemale paljud kohalikud mehed, mistõttu otsustasid võistluse korraldaKaitse jad 2007.Kodu! aastal 5/2013 pöörduda tagasi juurte juurde. Valgele

Laevale olid oodatud osalema ainult Lääne piirkonna malevad, kõik teised jäid võistlejatele kõrvaltvaatajatena kaasa elama.

KRISTJAN PRII

Võistkonna Käina Noored Kotkad liige, 8. klassi poiss Tanel Klee rääkis, et raske oli rajal küll, aga saadi hakkama ja nii mõnigi teadmine sai praktikas järele proovitud. „Sain teada, kui väga võivad varbad külmetada,“ ütles poiss, kes eiras jalanõude ja sokkide valikul vanemate soovitusi. „Sain selgeks, et tegelikult on reeglid ja nõuded elu kergemaks tegemiseks.“

VALGE LAEV 2012 2012. aastal oli võistlus jälle muutuste tuules, eesmärgiks kaasata rohkem oma maleva liikmeid. See ka õnnestus, sest võistlusest võttis osa rekordarv meeskondi, kellest valdava osa moodustasid Kui esimestel aastatel ei huvitanud kedagi, mida läänlased. Sellest hoolimata võistlejad rajal endaga kaasas tassivad, siis kavatseti ka edaspidi formaa- tänapäeval on varustuse kontrollist kujunenud ti natuke edasi timmida, sest jõukatsumise lahutamatu osa tulemus ei rahuldanud veel kõiki. Noorkotkad, kodutütred ja naiskodukaitsjad said oma mahvi kätte, kuid paljud kaitseliitlased leidsid, et võistlus oli liiga lihtne. Järgmisel aas23 tal seda probleemi enam ei olnud.

3 X LÄÄNE MALEV

Väljaõpe

„Linn lukku!“ — see ei olnud õppus Kui mõtled Haapsalu linnale, tulevad kõigepealt meelde Valge Daam, Peeter Esimene, doktor Karl Abraham Hunnius, luuletaja Ernst Enno, Vene tsaaride suvituspaik, kaunis raudteejaam, õhkõrnas pitskoes Haapsalu sall, Tšaikovski ja Tšaikovski pink, ainulaadsete raviomadustega ravimuda… Aga „Linn lukku!“?

ARNOLD JUHANS, major Lääne maleva pealik (operatsiooni „Linn lukku!“ ajal Lääne prefektuuri kriminaalpolitsei abikomissar ja komissar)

ah, Haapsaluga on seotud ka see Eesti vabariigis ainulaadseks jäänud ettevõtmine – ligi aasta kestnud operatsioon „Linn lukku!“ (ka „Linn kinni!“). See oli Lääne politseiprefektuuri ja Kaitseliidu Lääne maleva korrakaitseprojekt, mille eesmärgiks oli kontrollida kõiki linnast välja ja sinna sisse sõitvaid autosid ning hoida nõnda ära ja avastada kuritegusid ja õiguserikkumisi ning parandada üldist liikluskultuuri. Operatsiooni rahastasid kohalikud võimud, Haapsalu Korrakaitse Fond ja sponsorid. Kui mitmes maakonnas olid politsei ja Kaitseliidu suhted pehmelt öeldes mitte kõige paremad, siis Läänemaal oli nende koostöö algusest peale hea. Sama edukas oli koostöö Haapsalu linnaga.

Kontrollpostid sissesõiduteedel

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 24

Operatsiooni „Linn lukku!“ esimene tegevjuht, Ridala malevkonna pealik Heiki Magnus ajakirjanikega rääkimas

Operatsioon algas 6. juunil 1994, mil pandi välja kontrollpostid Tallinna, Lihulasse ja Rohukülla suunduvatele maanteedele. Mereäärne asukoht võimaldas Haapsallu suunduvad teed väga lihtsalt sulgeda, ja et paharetid ei saaks märkamatult linna ja linnast välja lipsata, blokeeriti pisikesed kõrvalteed kruusahunnikutega. Igas kontrollpostis olid valves üks politseinik ja kaks kaitseliitlast. Vältimaks juriidilisi probleeme, olid kõik kaitseliitlased abipolitseiniku staatuses ja läbinud abipolitseiniku koolituse. Politseinikul olid relvastuses püstol, kumminui, gaasiballoon, käerauad ja raadiojaam, kaitseliitlastel automaat ja jahipüss. Raadioside oli tagatud kõikide kontrollpostide ja prefektuuriga. Päeval kontrolliti autosid valikuliselt, keskööst Kaitse Kodu! 5/2013

Kui päris alguses oli „staabiks ja juhtimispunktiks“ auto, siis peagi paigutati kontrollpostidesse soojakud, kus sai varju vihma ja külma eest ning oli mugav materjale vormistada ja žurnaale täita.

Kuritegevus kahanes Juba lühikese ajaga sai selgeks, et projekt on end igati õigustanud. Kuritegevus linnas kahanes vähemalt 15%. Lõppesid nn korterivarguste sarjad, mis linnakodanikele ja politseile suurt muret valmistasid. „Osavad näpud“ hakkasid Haapsalust kaarega mööda käima. Lõppesid ka autode ärandamised. Kontrollpostides peeti kinni ärandatud autosid, tagaotsitavaid isikuid, varastatud metsa. Ilmselt jäi vähemaks sissesõitvate pahalaste kuritegusid ja ka kohalikud tõmbusid tagasi. Üks eesmärkidest oli hoida Haapsalust eemal nn kantpead. Kui autos istus abielupaar, tagaistmel tomatikastid, siis küsimusi ei tekkinud. Kui aga kontrollposti tahtis läbida kallis auto, milles istusid siilisoengu, dresside ja jämedate kuldkettidega tätoveeritud „atleedid“, oli kontroll põhjalik ja ka küsimused teised. Oluliselt paranesid üldine liikluskultuur ja distsipliin. Ainuüksi juulikuu jooksul tuvastati 17 purjus juhti. Tänu pidevale kontrollile kiirustasid autojuhid kõrvaldama puudusi ja kribinal-krabinal tehti korda kindlustused ja tehnoülevaatused. Keskmiselt tehti operatsiooni ajal trahve 20 000 krooni kuus.

Lisainfo

Aeg näitas, et mitte kõikidele polnud operatsioon meeltmööda. Ei meeldinud see metalli- ja metsavarastele ega salaviinavedajatele. Ööl vastu 19.

Haapsalus oli aastatel 1994—1995 raske aeg URMAS SUKLES

Väljaõpe

Lisainfo

kuni kella viieni-kuueni hommikul maanteed „suleti“ – teele paigutati valgetriibuliseks värvitud autokummid ja stoppmärgid ning kontrolliti kõiki autosid. Päästeteenistuse ja kiirabiga oli kokkulepe, et nad teatavad raadio teel ette, kui linnast välja sõidavad. Kui sõit on kiire ja teatada ei jõuta, andis operatiivsõiduki juht kaugelt sireeni ja pani vilkuri tööle ning selleks ajaks, kui ta kontrollposti jõudis, oli tee juba avatud.

Haapsalu linnapea 1993—2002 ja taas alates 2009. aastast

Operatsioon „Linn lukku!“ on üks minu eredamaid mälestusi linnapeaks oldud aastatest. Aastad 1994— 1995 olid keerulised. Omapärased inimesed tiirlesid Haapsalu ümber. Varastati autosid ja ega püstolipaugudki olnud haruldased. 1993. aasta lõpuks oli nn jäägrikriis lahendatud, aga Haapsalus oli ikka ärev aeg. Ma enam täpselt ei mäleta, kes oli idee autor, kuid eks meil kõigil olnud mure Haapsalu turvalisuse pärast ning seepärast pandigi politsei ja Kaitseliidu patrull ja tõkked Haapsallu sisenevatele teedele. Tagantjärgi tunnistan, et Pullapää prügimäele viiv metsatee jäi sulgemata ning see võimaldas mõnelgi vindisel mehel koju naise juurde sõita. Operatsioon oli tõeliselt edukas, sest tol ajal ega ka mitmel järgmisel aastal ei varastatud Haapsalus ühtegi autot ega röövitud tühjaks ühtegi korterit. Meelde on jäänud paar huvitavat seika. Üks nn maffiaadvokaat jõi pärast protsessi Haapsalu politseimaja ees long drink’i ja jättis joogipurgid vedelema. Suur oli advokaadi üllatus, kui ta kontrollpostis kinni peeti ja linna tagasi saadeti, et ta oma pikajoogipurgid prügikasti paneks. Mäletan ka, et mingi Peterburi kamp oli seadnud end sisse Uuemõisa hotelli Sport ja haudus seal kurje plaane. Kui nad kontrollpunktis rajalt maha võeti ja hiljem ka hotell läbi otsiti, leiti mõnedki Kalašnikovi automaadid. Aeg oli raske ka maapiirkondades, sest seal nappis tööd ning selles valguses oli kaitseliitlastele makstud nn valvepostiraha peredele kergenduseks.

augustit 1994 visati Rohuküla teel kontrollpostis seisnud kaitseliitlase autosse lõhkekeha, mis vigastas autot ja tappis seal olnud küüliku. Kaitseliidu Lääne maleva poolne operatsiooni tegevjuht oli alguses Ridala malevkonna pealik nooremveebel Heiki Magnus ja 1995. aastal Risti malevkonna malevlane Kulno Rehkalt.

VÄLJAVÕTE 1994. AASTA AJALEHEST Tallinna maanteed mööda Haapsalule lähenedes vilgutab vastutulev autode rodu üksmeelselt tulesid. Seda märguannet ei ole raske mõista ning süda jääb ootusärevalt põksudes ootama kohtumist range seadusesilma esindajaga. Peagi on näha liiklusmärki, mis sunnib vähendama kiirust 50 kilomeetrini tunnis, siis paarisaja meetri pärast on veel teinegi märk, mis keelab sõita rohkem kui 30 kilomeetrit tunnis. Kombekalt kõiki liikluseeskirju täites veerebki auto rahulikult politseiniku juurde, kes otsustab masina ja tema juhi edasise saatuse üle. Postil olevat politseinikku julgestavad kaks abipolitseiniku staatuses laigulises mundris kaitseliitlast…

Kaitse Kodu! 5/2013

Haapsalu lukku pannud kaitseliitlased kontrollpostis

mul oli otsustamisaega 24 tundi Endine malevapealik ja tänane vabatahtlik malevkonnapealik Aksel Heidemann meenutab aegu, kui „poodi tuli pidada lettide ja kaubata“.

4 X ERAKOGU

Persoon

Aksel Heidemann:

MARE LAIDE Lääne ringkonna naiskodukaitsja

isti-Virtsu maantee seitsmendalt kilomeetrilt pöörab ära kiira-käära külavahetee, mida mööda sõites jõuab uhkele taluõuele. Väravas ootavad alati lahke naeratusega „eite-taati“ Kati Ojaver-Heidemann ja Aksel Heidemann. Pererahvas juhatab läbi hoolitsetud ja paar aastat tagasi „Kauni kodu“ finaali jõudnud ii see algas, aia hubase elamu poole, mille nad ainukeseks on ise renoveerinud ja kujundanud nii, et kõik vajaliku saab kätte peajuhendiks aegu tugitoolist tõusmata. Lisaks 1934. aastal välja suurele tööle kodu heaks on mõleantud kodukord ja mad andnud panuse ka Eesti edenkuskilt sahtlipõhjast damisse. Hetkel juhib erukapten välja kraamitud juba Aksel Heidemann Risti malevkonda ja Kati Naiskodukaitse Risti jaoskollakaks tõmbunud konda. Kokku justkui perefirma. sooviavaldused.

Kaunis kodu ja „pereﬁrma“ Kaitseliit Tegelikult tulin ma siia eeskätt peremehe pärast, sest Aksel Heidemann oli taasasutatud Lääne maleva peaaegu esimene pealik (1993–1999). Peaaegu sellepärast, et enne teda ametis olnud paar pealikku vahetusid nii kiiresti, et ei jõudnud midagi olulist ära teha. Kuidas see kõik siis algas? Aksel sirutab end mugaval diivanil, ristab käed pea alla, suleb silmad ja hakkab meenutama aastat 1993.

Risti Heal sõbral, kunagisel hilisemal ja ul alik pe na kon lev ma o Leesikul nn Be l ma Kaitseliidu üle line roll olu oli l) oti kap to (mees au Aksli elus ja karjääris

Väga suurt osa Aksli elus ja karjääriredelil on mänginud tema hea sõber ja tolleaegne Risti malevkonna pealik [hilisem Kaitseliidu ülem – toim], nüüdseks manalateele läinud Benno Leesik. Tema ei käskinud ega vannutanud kedagi. Lihtsalt juhtis jutu ääri-veeri vajalikule teemale, pillas nagu möödaminnes mõne suunava küsimuse, samas kõrvalt vaadates, kuulates ja jälgides. Mõni päev hiljem aga helistas Kaitseliidu tol-

Varasem malevapealik ja Kaitseliidu peastaabi töötaja jätkab Kaitseliidus tänagi, nüüd juba Risti malvekonna vabatahtliku pealikuna. Pilt on tehtud Vabadussõjas võidelnute mälestamisel Kullamaal

lane ülem major Johannes Kert Heidemannile ja esitas vastuvaidlemist välistava tooniga küsimuse: „Hakkad Lääne maleva pealikuks...?“ Otsustamisaega anti 24 tundi. Nii see algas, ainukeseks juhendiks 1934. aastal välja antud kodukord ja kuskilt sahtlipõhjast välja kraamitud juba kollakaks tõmbunud sooviavaldused, mille vastne pealik samas oma allkirjaga kinnitas. Heidemann võrdleb toonast olukorda, tulenevalt siinikirjutaja elukutsest, poepidamisega: ei ole ruume, letti, kaupa ega ka raha selle soetamiseks, aga poodi pidama peab.

Lääne malev algas Ristilt Lääne malev algaski Risti malevkonnast. Sellele lisandusid Lihula ehk Lõuna-Läänemaa ja Ridala, millest hiljem sai Haapsalu malevkond. Kui aasKaitse Kodu! 5/2013

Persoon

tatel 1998–1999 koostati uus Kaitseliidu seadus, kaotati Hiiumaa malevkond kui iseseisev üksus ja liideti Lääne malevaga. Lääne maleva staap asus aastatel 1993– 1995 Paliveres ja 1995–1998 Taeblas politseijaoskonnaga sama katuse all. Märkimisväärne on, et kõik Taebla politseijaoskonna töötajad (v.a sekretär) kuulusid Kaitseliitu. Taebla ajal sai malev endale esimesed palgalised töötajad: raamatupidaja, kaks instruktorit ja neli korrapidajat, kellest kolm töötavad tänaseni Lääne maleva staabis, mis alates 1998. aasta detsembrist asub Haapsalus aadressil Lahe 17. Lääne malev kasvas Aksel Heidemanni juhtimise all kiiresti. Aeg oli huvitav ja iga vähegi tegus mees tahtis Kaitseliitu kuuluda, kuigi jah, oli ka vastakaid arvamusi. Aksel meenutab, et paljud ei kiitnud heaks Kaitseliidu koostööd politseiga, sest arvati, et „need ju kõik vanad miilitsad“. Vastupidist tõestas aga sellesse aega jäänud ja politseiga koostöös korraldatud poolteise aasta pikkune opetatsioon „Linn lukku!“, mis tähendas seda, et ööpäev läbi olid kõik kolm Haapsallu sisenevat teed relvastatud kontrolli all. Tänu sellele vähenes kuritegevus Haapsalus kordades – sel ajal ei ärandatud ühtegi autot ega tühjendatud ühtegi korterit. Operatsiooni „Linn lukku!“ põhikorraldajaks oli alguses kaitseliitlane Heiki Magnus ja hiljem politseinikust kaitseliitlane Kulno Rehkalt.

Akslit võib nimetada ka Naiskodukaitse Lääne ringkonna ristiisaks, sest just tema algatusel asuti siin ringkonda taastama

auto peale, sõitis kohta, kust puudus põgenemisvõimalus (seda muidugi naljaga pooleks), ja ütles sama resoluutsed sõnad, nagu kunagi Johannes Kert oli talle endale öelnud, mille tagajärjel löödi käed ja ääne maleva Tiinast sai taastatud Naisstaap asus kodukaitse Lääne ringkonna aastatel 1993— esinaine ja Heidemannist Lääne ringkonna taastamise 1995 Paliveres ja 1995—1998 Taeblas algataja ehk ristiisa, nagu Tiina teda täna nimetab. politseijaoskonnaga

sama katuse all. Rõõmud ja raskused Teised Kaitseliidu ettevõtmised, mida Heidemann meenutab, olid Paldiski ja Aegviidu õppused, kuhu sõideti tema mäletamist mööda kümnest-üheteistkümnest autost koosnevas kolonnis, mis venis kohati mitme kilomeetri pikkuseks. Kolonnis oli olitseiga vaid paar Kaitseliidu autot, koostöös ülejäänud kuulusid kohalikorraldatud kele toetajatele, kes andsid oma autosid vabatahtlikult poolteise aasta Kaitseliidule kasutada. pikkune opeTänaseni korraldatav patratsioon „Linn rullvõistlus Valge Laev, mis lukku!“ tähendas muutus algaastail lausa rahseda, et ööpäev vusvaheliseks, sai samuti algust neil aastail. läbi olid kõik

Raskeimaks ajaks peab Heidemann kurikuulsa Pullapää jäägrikompanii likvideerimise perioodi, mis tähendas korraga üksuse kaotamist ja samas selle liitmist Lääne maleva külge, mis omakorda tekitas jäägrikompanii pidevalt vahetuvate pealike võimuvõitluse. Kuid aja möödudes loksus kõik paika ja kui Heidemann 1999. aastal Tallinna Kaitseliidu peastaapi personaliülemaks suundus, jäi temast maha igati elujõuline ja toimiv malev.

Aksel meenutab laskeharjutusi, mis kestsid päikesetõusust päevaloojanguni — nii suur oli meeste tahtmine kätt harjutada

kolm Haapsallu sisenevat teed relvastatud kontrolli all.

Heidemann meenutab ka laskepäevi Piirsalus, mis algasid päikesetõusul ja lõppesid päevaloojangul, sest lasta tahtjaid oli nii palju. Ei olnud vahet, kas on suvi või talv – iga mees tahtis kätt harjutada ja teistest parem olla. 1996. aasta suvel, olles eelnevalt Benno Leesikuga konsulteerinud, võttis Heidemann Tiina Leesiku Kaitse Kodu! 5/2013

Väljaõpe

Kolme maleva Orkaan möllab tänavu Lääne- ja Hiiumaal Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva ühise suurõppuse Orkaan juhataja Erik Reinhold heidab valgust detsembrikuisele kaitseliitlaste möllule Lääne maleva vastutusalal. KAITSE KODU! Miks tuleb Orkaan tänavu Läänemaal? Orkaan rändab traditsiooniliselt marsruudil Pärnumaa-Läänemaa-Saaremaa. Tänavu on kaheksas Orkaan, mis on jõudnud kolmandat korda järjega Läänemaale. Mida õppusel õpitakse? Piltlikult öeldes läheme õppuse stsenaariumiga edasi umbes samast kohast, kus viimati kolme aasta eest Läänemaal pooleli jäime. Põhiteemaks sisekaitselised ülesanded, nurjetõrje ja objektikaitse. Erinevus varasematest Orkaanidest on peamiselt selles, et kui tavaliselt oleme harjutanud kaitsetegevusi, siis seekord keskendume ründamisele, st harjutame, kuidas juba vastase kätte sattunud objekte tagasi võtta ning taanduma löödud nurjameid jälitada ja tabada. Läänemaa on suur ja lai, kus õppus siis tegelikult pööritab? Jah, ja enamgi veel, Lääne malev on Läänemaastki suurem ja laiem – ka Hiiumaa on Lääne maleva osa. Seekord sai just Lääne maleva eestvõttel otsustatud, et õppus peab liikuma Läänemaalt ka Hiiumaale. Seni on hiidlasi ikka mandrile õppima kutsutud, seekord viime osa Orkaanist hiidlastele saarele kohale. Selleks suundub hiidlaste omadele

KAITSELIIT

jõududele appi kompanii jagu saarlasi. Vastutegevuse eest hoolitsevad teised malevad. Niisiis saame üle pikkade aastate Hiiumaal suuremat õppust teha ja näha. Suurem osa Orkaanil osalevatest üksustest tegutsevad siiski Läänemaal, keskendudes Kiltsi lennuvälja ja Rohuküla sadama alal korraldatavale vasturünnakule end seal sisse seadnud vaenuväe purustamiseks. Erinevalt eelmisest Läänemaa Orkaanist me seekord otseselt Haapsalu linna aktiivseid tegevusi ei kavanda. Kas tavainimesel ka õppusel lahinguid pidavaid kaitseliitlasi kusagil näha õnnestub? Oleme viimastel aastatel objektikaitse ülesannete õpetamisel ja harjutamisel lähtunud põhimõttest, et harjutatakse võimalikult realistlikel, n-ö elusatel objektidel. See viib meid tavaliselt ikka sinna, kus inimesed elavad, töötavad ja ringi liiguvad: transpordiühendused, sillad, sadamad, lennuväljad, tootmishooned jne. Niisiis saab kaitseliitlasi olema avalikus vaateväljas seegi kord. Loomulikult aame üle püüame oma asju korralpikkade dada moel, mis ei takista aastate tavainimeste toiminguid, kuid peitu pugeda me Hiiumaal suurenende eest ka ei kavatse. mat õppust teha Riigikaitsjate nähtavalolek ja näha. ongi mõnikord oluline osa riigikaitsest.

Kui palju kaitseliitlasi on Orkaani puhkuks Läänemaale oodata? Sellekohane täpsem plaanimine on veel ees, aga esialgne kava ja seniste Orkaanide kogemus ütleb, et võime arvestada 800–1000 osalejaga. Nende hulka kuuluvad nii Pärnumaa, Lääne ja Saaremaa maleva harjutavad üksused kui ka vastast imiteerivad üksused, samuti harjutavad üksused teistest malevatest. Oodata on ka üht Läti Zemessardze rühma. Peame plaani ka õhuväe ja mereväe osiste võimalikuks kaasamiseks. Lisaks osalevatele üksustele tuleb kokku hulk inimesi, kelle töö on seotud õppuse juhtimise, korraldamise, tagamise ja hindamisega. Millal võib öelda, et õppus õnnestus? Tuleks öelda, et tehniliselt toimuvad õppuse hindamise analüüs ja selle tulemuste teatavakstegemine ning vastavad edasised arutelud detsembrikuus. Siis saavad osalenud üksuste pealikud hindamistulemusi veel oma 2014. aasta väljaõppe kavandamisel arvesse võtta. Samas teise nurga alt vaadates on õppus õnnestunud siis, kui kõik osalejad on elusalt ja tervelt oma koju jõudnud, saunas käinud ning muljed sõpradega jaganud, ja mis peamine, otsuse järgmisele Orkaanile minekuks langetanud.

Kaitse Kodu! 5/2013

Väljaõpe

Riigikaitse on iga mehe asi Ajateenistus on teema, millest ei saa riigikaitsest kõneldes üle ega ümber. TIIT TERIK Kaitseliidu Harju maleva Männiku malevkonna miinipildujarühma võitleja ja Pirita linnaosa vanem

meti on täiesti tavalisel, n-ö tänavalt tulnud tsiviilisikul võimalik riigikaitsesse panustada peaaegu samasugusel või ehk isegi kestvamal ja siduvamal moel, kui seda pakub 8–11 kuu pikkune kohustuslik kaitseväeteenistus.

Olen üks nende hulgast, kes mahtus ülikooliõpingutega ajaraami, mil ajateenistus oli vabatahtlik. Olin noor mees, aega kulus vasakule ja paremale ning elu, õppimine ja muud huvid juhatasid suunas, mis ei teinud kuigi atraktiivseks väljavaadet asuda pikkadeks kuudeks kasarmupõrandaid küürima ja relvaga metsas müttama. Küllap on nii paljudega, kes võtavad vastu esimese kaitseressursside ametist saadetud tähitud kutse ajateenistusse asuda. Aastaid hiljem hakkasin mõistma, et tegelikult on üks osa elust seetõttu justkui puudu.

ERAKOGU

Pikk tee Kaitseliiduni

aegu Haapsalus tegutsenud vigaste ja vanurite garnisoniga ei mõjunud julgustavalt. Ometi osutus minu tahe tugevamaks kui hirmutavad eelarvamused ja ühel hetkel võtsingi Kaitseliidu laost oma varustuse. Tutvus riigikaitse köögipoolega, küll rohujuure tasandil, võis alata. Eelarvamused osutusid Kaitseliidu Harju malevas kogetu põhjal asjatuks.

Laigulise vormi ühendav jõud Ma ei räägi sellest, et pidin ain rohkem kui mõnes seltskonnas ajateekaks aastat taga- nistuse läbinute meenusi poja isaks ning tusi kuulates moka ja pilgu maas hoidma, ega väida, et ei kujuta ette, millise oleksin end ajateenistuses näoga ma talle otsa vaatan, kui peaksin sel- mittekäimise tõttu vähem mehena tundnud. Mulle gitama, et ma ei käinud sai lihtsalt ühel hetkel selajateenistuses. geks, et eesti mehena pean oluliseks lisaks maksude maksmisele ka reaalselt Eesti riigikaitsesse panustada. Vähem oluline pole seegi, et sain rohkem kui kaks aastat tagasi poja isaks ning ei kujuta ette, millise näoga ma talle otsa vaatan, kui peaksin selgitama, et ma ei käinud ajateenistuses. Õnneks on minusugustel inimestel võimalus ennast lunastada.

Kaitseliidu maine oli aastaid madalseisus, selle eitamine oleks pelgalt enese petmine ega aitaks karvavõrdki kaasa institutsiooni maine ja selle kaudu ka värbamisnumbrite parandamisele. Ehkki Kaitseliit on teinud jõudsaid edusamme maine parandamiseks, on kunagi külge hakanud taaka raske maha raputada. Ka minul oli enne Kaitseliitu astumist teatavaid kahtlusi. Sõpradelt kuuldud võrdlused Napoleoni Kaitse Kodu! 5/2013

Riigikaitse arengukava aastateks 2013–2022 paneb Kaitseliidule ja kaitseliitlastele suuri ootusi. Kaitseliit võimaldab anda oma panuse riigikaitsesse igal Eesti mehel, kes mingil põhjusel ajateenistusse ei jõudnud, aga ka nendel, kel juba teenistus läbitud. Riigikaitse on iga mehe asi, oma kodu kaitsmist ei ole sünnis kellegi teise õlule veeretada. Kaitseliit koondab inimesi, kellele läheb korda Eesti riigi kaitsmine ja kestmine, kuid riik on oma arengudokumentides selgelt mõista andnud, et ootab Kaitseliidult rohkem ja on valmis sellesse ka panustama. Kui kaitseväeteenistus on kohustusena paljudele vastukarva, siis vabatahtlikkuse alusel toimiv Kaitseliit on professionaalse kaitseväe kõrval kasvanud arvetatavaks jõuks ka aegadel, mil noored mehed valivad ajateenistuse asemel asendusteenistuse või on ajateenistuseks kõlbmatud nõrga tervise tõttu. Kaitseliidu maine on paranenud. Sellele on kaasa aidanud tuntud inimeste astumine Kaitseliitu. Nad on näidanud positiivset eeskuju. Kaitseliit ei ole enam ammu relvahullude sõjaväeline ühendus, pigem ühendab see kõikvõimalike elualade inimesi, kes on valmis vajadusel tegema oma riigi heaks rohkem, kui neilt on nõutud. Laigulisel vormil on ühendav jõud. 29

Väljaõpe

Sõdurioskuste baaskursus kahe kalda pealt vaadates Küsida, miks on kaitseliitlasele vaja sõdurioskususte baaskursust, on võrdväärne küsimusega, miks on vaja majale vundamenti. Vastus mõlemale küsimusele on üks: sellele toetub kõik ülejäänu. ASSO PUIDET vabatahtlik reporter

ii, nagu ei saa alustada maja ehitamist katustest, ei saa kaitseliitlane osaleda jao ega rühma tegevuses, kui ta pole läbinud tegevliikme sõdurioskuste baaskursust Kaitseliidus (TSOBKkl) ega omandanud neid sõduri baasteadmisi ja oskusi, mis tagavad võime täita piiratud ülesandeid otsese juhtimise all. Kuidas kaardi ja kompassi abil maastikul liikuda, varustuse eest hoolt kanda, maskeeringut teha, au anda, telkmantlist varjualune ehitada, vigastada saanud kaaslase eest hoolitseda, tõkkeid püstitada, oma teenistusrelva käsitseda, sidet pidada, välikäimlat rajada – kõik see ja palju muud tuleb Kaitseliidu tegevliikmel baaskursuse raames selgeks saada, käe ja jala sisse harjutada.

Baaskursuse sisust TSOBKkl jaguneb neljaks üldõppeaineteks, mille hulka kuuluvad määrustike tutvustamine, riviõpe, mille käigus viiakse kaitseliitlane kurssi tema kohustuste ja korrektse liikumisega rivis, hügieeniprintsiipe, elustamise põhitõdesid, traumahai-

Lisaks üldõppeainetele on kursuse õppekavasse kirjutatud kaheksa põhiõppeainest, nagu relva- ja laskeõpe, mille käigus õpitakse ja harjutatakse erinevaid relvi ohutult ja efektiivselt kasutama, mahuks varustuse pakkimist, toitumist, maskeerimist, vahemaade määramist, laagrirutiini jm looduses ellujäämiseks vajalikku hõlmav välioskuste õpe, üksikvõitleja õik see ja jao edasiliikumisviise, struktuure ja relvastust omandatud, ongi tsivilis- tutvustav taktikaõpe, tist saanud võitle- samuti laskepesade ning lõhkevate ja mittelõhja, kes saab üksik- kevate tõkete rajamise sõdurina hakkama põhimõtteid tutvustav nii jao kui ka rühma pioneeriõpe. Õppeainete nimekirjast ei puudu koosseisus. loeng massihävitusrelvadest, erinevaid sidepidamisviise ja vahendeid tutvustav sideõpe, kaardi lugemisele ja kasutamisele keskenduv sõjatopograafia ning kursuse viimaseks ponnistuseks – lõpprännakuks – ettevalmistav rännakuõpe.

Kõik see omandatud, ongi südame, sõprade või mis iganes kutsele vastates omal vabal tahtel Kaitseliitu astunud tsivilistist, kelle varasemad militaarteadmised toetusid filmidest nähtule või

IRINA MÄGI

Meelis Kaps oleks soovinud põhjalikumat rännakuõpet, et pikemal teekonnal endaga paremini toime tulla

gete käsitsemist ja lahingustressiga toime tulemist käsitlev meditsiiniõpe ning kõiksugu varustusele ja selle korrektsele hooldamisele keskenduv tagalaõpe.

Kaitse Kodu! 5/2013

Väljaõpe

raamatust loetule, saanud võitleja, kes saab üksiksõdurina hakkama nii jao kui ka rühma koosseisus. Keegi, kellega saab arvestada lahingupaariline, keda saab usaldada ülem, kellele võivad loota koju jäänud lähedased ja toetuda vaba riik.

Meelis Kaps ei tahtnud olla kadunud mees

Kursusel omandatud teadmisi peavad võitlejad kasutama lõpprännakul, milleks Saaremaa malevas on sõjalis-sportlik võistlus Sõrve retk

esti

Mis on muutnud, on Kapsi hinkaitsenangul suhtumine. „Esimene jõuduasi, mis silma hakkab, on see, et Eesti kaitsejõududes õpetavad des õpetavad instruktorid teisi aitama: kui instruktorid sa ise näed, et kusagil on vaja teisi aitama. abi, siis aita, ja kui sa ise jääd hätta, siis aitavad teised sind. Just see koostöö ja selline asi nagu lahingupaar – sa arvestad oma paarimehega väga palju – on Eesti kaitseväes teistmoodi,“ toob ta välja põhimõttelise erinevuse Nõukogude armeest, kus ei näinud tema sõnul kunagi seda, et üks sõdur teist aitab. Seda ei õpetatud, seda ei nõutud ja seda ei olnudki. Vahe on ka instruktorite suhtumises, mis on Kapsi kinnitusel Kaitseliidus väga lugupidav ja erineb Kaitse Kodu! 5/2013

IRINA MÄGI

Tõsi, Nõukogude armee õhukaitseväes raadiojaama sidemehena teeninud ning sidepidamise protseduuride ja aparatuuri peenimaid nüansse õppinud ning neid ööpäevastes valvetes kinnistanud Kaps liitus Kaitseliidu ja kursusega alles märtsis, mil neli nädalat kursust oli juba läbitud ja kolm veel ees. „Sidekoolitust ma ei saanudki,“ märgib ta muiates. Ent nagu Kaps, kes kõik materjalid iseseisvalt tagantjärele läbi töötas ja tunnikontrollid ära tegi, nendib, ega side protseduurireeglid suurt muutnud olegi. „See, mis käis kunagi vene keeles, käib nüüd eesti keeles, aga üldised reeglid on samad.“ Eks raadiosaatjagi ole olemuselt ja sisemuselt endiselt raadiosaatja.

IRINA MÄGI

Relvaõpe lõpeb tavaliselt relvaeksamiga, pärast selle läbimist on kaitseliitlasel õigus endale relv koju taotleda

MARKUS SEIN

Kui omal ajal Nõukogude armeed teeninud Meelis Kaps kuulis, et Vene kroonust läbi käinud mehed, kes pole viimased paarkümmend aastat Eesti kaitseväega seotud olnud, on Eesti kaitsejõududele sisuoomuliku liselt kadunud, otsustas ja loogilise ta astuda kiireimas korras sammuna Kaitseliitu. „Ma ei tahtnud järgnes Kaitseolla kadunud mees,“ selgitab Kaps, miks ta tänavu liitu astumisele kevadel Kaitseliidu Saaresõdurioskuste maa malevasse astumiseks baaskursusele avalduse esitas. „Mingit minek. suurt sõjamehekutset ma ei tundnud, pigem oli oluline olla selles kambas,“ ütleb 49-aastasele Kaps, kellele on oluline kuuluda parimate hulka. Loomuliku ja loogilise sammuna järgnes Kaitseliitu astumisele sõdurioskuste baaskursusele minek. „Kui juba sisseastumisavalduse kirjutad, tuleb ka baaskursus läbida,“ ei ole Kapsi sõnul siin teist valikut.

Laskemoona hulk, mis kursuse jooksul ära kasutati, oli muljetavaldav

Väljaõpe

MARKUS SEIN

Tanel Tammeveski polnud kunagi nii palju lasknud kui sõdurioskuste baaskursusel

rireeglid suurt Mida oleks ehk võinud Kapsi muutnud olegi. hinnangul rohkem õpetada, on sõduri välioskused, iseäranis hoolitsus jalavarjude ja jalgade eest: mida teha siis, kui oled üle saapa vette läinud, vedelas poris käinud või kui jalad on hauduma hakanud. Et sellistest teadmisest nappis, selgus Saaremaa maleva lõpprännakuks olnud Sõrve retke ajal, mil pea pooled rajale läinud võitlejad katkestasid. „Seal nägin selliseid jalgu, mis olid väga hullus seisus: viilid, nahk maas, verised,“ ütleb Kaps, kelle sõnul oli seal vaja reaalset esmaabi.

Lisainfo

Kapsile endale mitte, tema tegi raske rännaku läbi. Endalegi üllatuseks, nagu ta tunnistab, ja raskusi

SÕDURI BAASKURSUS LÄÄNE MALEVAS Lääne malevas 12. jaanuaril alanud sõdurioskuste baaskursus lõppes 5. mail kaitseliitlase vande andmisega Haapsalu Lossiplatsil Vabadussamba ees, sellele järgnes naiskodukaitsjate valmistatud pidulik lõunasöök maleva õuel.

trotsides. „Seda ütleb juba elukogemus, et kui on raske, võtad ühe päeva kaupa, kui veel raskem, siis ühe tunni kaupa ja sa tead, et teed selle ära,“ selgitab ta põhimõtet, mis aitas tal vastu pidada. Kas nüüd, mil kursuse edukat läbimist tõendav tunnistus käes, on Kaps ka pädevam sõdur? „Kindlasti,“ on ta veendunud. „Õppisin igaühelt, kes sellel kursusel osales. Instruktoritelt loomulikult ka, aga absoluutselt igaühelt, kes mu kõrval oli.“

Tanel Tammeveski: iga õppus annab kogemuse Tartusse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli õppima minna sooviv Tanel Tammeveski peab plaani valida ohvitseri elukutse. Selle esimeseks oluliseks verstapostiks sai sõdurioskuste baaskursuse läbimine Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna koosseisus. „Iga õppus annab kogemust, mida võib tulevases ametis vaja minna,“ oskab 19-aastaselt kursuse

MARKUS SEIN

totaalselt sellest, mida ta Nõukogude armeest mäletab. „Antakse küll raskeid ülesandeid, aga kui suhtumine on toetav, ei ole poistel nende täitmisega probleeme,“ näeb Kaps oma aps nendib, silmaga, kui hästi töötab Kaitseliidus juurutatav arvestav, kuulav ega side ning kannatlikult nõuandev ja protseduuselgitav õppemetoodika.

Kursuse kuue nädalavahetuse 16 päeval oli 46 klassitundi, 62 drilliharjutustundi, 6 tundi praktilisi kontrollharjutusi, 72 tundi välilaagrit ja 11 tundi lõpprännakut ning kursuslased omandasid vajalikud oskused üksikvõitleja tasemel kaitseväe juhataja kinnitatud Kaitseliidu tegevliikme sõdurioskuste baaskursuse väljaõppekava alusel. Ligi viis kuud kestnud tegevliikme sõdurioskuste baaskursuse lõpetas 18 kaitseliitlast ja 2 naiskodukaitsjat Lääne- ja Hiiumaalt. Kursuse kõige tublimaks tunnistati reamees Kalmer Bachaus Lihula üksikkompaniist.

Kaitse Kodu! 5/2013

Väljaõpe AUTOR: IRINA MÄGI

Lisainfo SÕDURI BAASKURSUS SAAREMAA MALEVAS

ette kujutas,“ ütleb Tammeveski programmi olnud täpselt sellise nagu vaja. See oleks võinud ehk laiemgi õrgemasse Sõjakooli olla. Näiteks ühe korraliku õppima minna sooviv dessandiõppe võrra. „Ja seda Tanel Tammeveski õigetes tingimustes, kus jalg ikka märjaks ka saaks.“ peab plaani valida ohvitseri

Kaitseliidu Saaremaa malevas algas tegevliikme sõdurioskuste baaskursus 12. aprillil ja lõppes 2. juunil sõjalis-sportliku võistluse Sõrve retk ﬁnišis. Võistluse peakohtuniku, Kaitseliidu Saaremaa maleva pealiku kolonelleitnant Kristjan Moora sõnul annab retkel osalemine võimaluse oma võimed proovile panna ja sellele lisaks ka reaalse pildi osalejate sõdurioskuste tasemest. Kontrollpunktides ülesandeid täites korratakse seda, mida väljaõppekursustel on õpitud. Raja pikkuse valik oli vabatahtlik, kursuslastel oli võimalik oma võimeid proovile panna kas 45 või 65 km pikkusel võistlusrajal.

elukutse. Selle esimeseks

Mis lõpprännakusse puutub, siis oli see Tammeveski hin- oluliseks verstapostiks sai nangul, kes ennast suure- sõdurioskuste baaskursuse maks matkajaks ei pea, just läbimine. paraja pikkusega. „Varustusega oli raske joosta ja päris lõpus tahtsid villid tulema hakata, kuid muidu oli mõnus,“ ütleb ta. Rääkides oma elust Kaitseliidus pärast tegevliikme sõdurioskuste baaskursust, lubab Tammeveski olla jätkuvalt tubli. ERAKOGU

Peaaegu poole aasta peale jaotunud kaheksal nädalavahetusel omandasid kursuslased erinevaid sõdurioskusi alates maskeerumisest ja lõpetades liikumisviisidega ning said teadmisi topograaﬁast, orienteerumisest, vastase tehnikast ja taktikast ning paljust muust.

läbinud Tammeveski saadud kogemust hinnata. Iseäranis baaskursuse teise väliõppuse raames läbitud pioneeriõpet, millega ta varem kokku puutunud ei olnud. Muus osas oli baaskursus Tammeveskile, kes varemgi suurematel ja väiksematel õppustel osalenud, õpitu ja meelest läinud pisiasjade kordamine.

Tanel Tammeveski

Tanel Tammeveski oleks soovinud ka dessandiõpet — ikka sellist korralikku, kus jalg ka märjaks saab

Kaitse Kodu! 5/2013

MARKUS SEIN

Mitte et kursus talle seetõttu liialt lihtne oleks olnud või eneseületamiseks võimalusi poleks pakkunud. Lasta sai seal Tammeveski hinnangul ehk liigagi palju. „Ma polnud harjunud nii suures koguses laskma, see oli kurnav, kuid harjutama peab,“ sõnab ta, kinnitades samas, et nii rasket hetke, mil oleks võinud ennast kursusel osalemise pärast kiruda, ette ei tulnud. „Kui kirjeldasin seda oma emale, kes on minust nõrgema füüsisega, sain vastuseks, et kõik oli umbes selline, nagu ta seda

Uudised

Tule Kaitseliitu! Leia oma kodumaakonna malev ning tule ja muuda oma kodukant turvalisemaks! Liitumise pisiasjade osas annab sulle juhatust kodumaleva personalispetsialist.

HARJUMAA

PÄRNUMAA

Harju maleva staap Tallinnas Männiku tee 121 Korrapidaja tel 717 9799 Personalispetsialist Marianne Rohtla tel 717 9757 marianne.rohtla@kaitseliit.ee või Gady Pähklemäe gady.pahklemae@kaitseliit.ee

Pärnumaa malev Pärnus Pikk 20 Korrapidaja tel 717 9549 Personalispetsialist Kairi Muskat tel 717 9507 kairi.muskat@kaitseliit.ee

TALLINN Tallinna maleva staap Tallinnas Narva mnt 81 Korrapidaja tel 717 9849 Personalispetsialist Anneliis Konks tel 717 9807 anneliis.konks@kaitseliit.ee

IDA-VIRUMAA Alutaguse maleva staap Jõhvis Jaama 37 Korrapidaja tel 717 9599 Personalispetsialist Annika Saar tel 717 9557 annika.saar@kaitseliit.ee

JÕGEVAMAA Jõgeva maleva staap Jõgeval Aia 4 Korrapidaja tel 717 9699 Personalispetsialist Marika Kallemaa tel 717 9657 marika.kallemaa@kaitseliit.ee

JÄRVAMAA Järva maleva staap Türil Väike-Pärnu 6b Korrapidaja tel 717 9749 Personalispetsialist Marrieliisa Rullinkoff tel 717 9707 marrieliisa.rullinkoff@kaitseliit.ee

LÄÄNE- JA HIIUMAA Lääne maleva staap Haapsalus Lahe 17 Korrapidaja tel 717 9949 Personalispetsialist Rein Reimets tel 717 9907 rein.reimets@kaitseliit.ee Hiiumaal Taimo Juhe tel 717 9913 taimo.juhe@kaitseliit.ee

LÄÄNE-VIRUMAA Viru maleva staap Rakveres Pikk 15 Korrapidaja tel 717 9649 Personalispetsialist Raina Reimer tel 717 9607 raina.reimer@kaitseliit.ee

VAATA LISAKS: WWW.KAITSELIIT.EE

PÕLVAMAA Põlva maleva staap Põlvas Võru 3 Korrapidaja tel 717 9299 Personalispetsialist Leili Luigelaht tel 717 9257 leili.luigelaht@kaitseliit.ee

RAPLAMAA Rapla maleva staap Raplas Vahe 3 Korrapidaja tel 717 9399 Personalispetsialist Marju Pari tel 717 9857 marju.pari@kaitseliit.ee

SAAREMAA Saaremaa maleva staap Kuressaares Väljaku 5 Korrapidaja tel 717 9499 Personalispetsialist Anu Põld tel 717 9457 anu.pold@kaitseliit.ee

TARTUMAA Tartu maleva staap Tartus Riia mnt 12 Korrapidaja tel 717 9199 Personalispetsialist Kristi Lind tel 717 9157 kristi.lind@kaitseliit.ee

VALGAMAA Valgamaa maleva staap Valgas Energia 1 Korrapidaja tel 717 9449 Personalispetsialist Anneli Veske tel 717 9407 anneli.veske@kaitseliit.ee

VILJANDIMAA Sakala maleva staap Viljandi linna piiril Saarepeedil Peetrimõisa külas Karula tee 7 Korrapidaja tel 717 9249 Personalispetsialist Signe Kold tel 717 9207 signe.kold@kaitseliit.ee

VÕRUMAA Võru maleva staap Võrus Karja 22 Korrapidaja tel 717 9349 Personalispetsialist Marika Timofejev tel 717 9307 marika.timofejev@kaitseliit.ee

MARK GRIMITLIHT

Kaitse Kodu! 5/2013

Sõjaraud Selle aasta alguses osteti Kaitseliidule Saksamaa Bundeswehr’ilt vähekasutatud Mercedes Benzi veokid, Mercedes-Benz GD meditsiinisõidukid ja 1,2 m3 mahuga järelveetavad veemahutid Kögel. Suurõppus Kevadtorm näitas, et kasutajad jäid uue tehnikaga rahule ja sellele jagati ohtralt kiidusõnu. TIIT TAMBERG

Lisainfo

TIIT TAMBERG

Kaitseliidu uued autod on ostu õigustanud sed on kasutuses kaitseväes ja see ühtlustab meie autoparki,“ sõnab Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse transpordijaoskonna ülem leitnant Aleksandr Grigorjev. „Et selle auto varuosad on siiamaani tootmises, on nende kättesaadavus hea,“ lisab ta. Ka olid autod enne Kaitseliidule üleandmist korralikult hooldatud, seega on nende ülalpidamiskulud praegu üsna väikesed.

Teavitusjaoskonna spetsialist

Transpordiauto ei sobi murdmaaralliks

ui 95 Mercedes-Benzi veokit 1017A Eestimaa pinnale jõudsid, leidus internetiavarustes palju tarkpäid: küll pidid nad olema halva läbivusega ja nõudvat suurt hoolduskulu ning üldse pidi olema tegemist mõttetute maanteeautodega. Tegelikult on Mercedes-Benz 1017A mõeldud transpordiautoks, täiendamaks seni samas kategoorias kasutusel olevaid DAFi veokeid. „Nende sõidukite suur pluss on see, et samasugu-

„Kui veokid saabusid, olid meil talvesõidukogemused juba olemas ja tegime ka juhtidele väljaõppe,“ räägib Kevadtormil rasketehnikajagu juhtinud Jüri Julisen Kaitseliidu Harju malevast. Autodega on kaasas lumeketid, mis kergendavad talvist sõitu. Veokid ületasid ilusasti ka 45-kraadiseid tõuse. „Kuigi tuleb arvestada, et tegemist pole maastiku-, vaid transpordiautoga, on nende maastikuläbivus metsatingimuses kohati isegi parem kui DAFil,“ lisab Julisen.

MERCEDES-BENZ 1017A

Kevadtormil tuli ka ette, et veokid jäid nii kinni, et neid tuli vintsiga välja tõmmata, kuid siin näeb Julisen pigem süüd kogemusteta juhtidel. Juhid ei oska veel arvestada Mercedese veoki mõõte ja seetõttu võivad tekkida ohtlikud olukorrad. „Mida on kindlasti vaja, on koolitus, koolitus ja veel kord koolitus. Juhid tulevad tsiviilist, nad ei tea metsasõidust midagi, nad ei tea sellest autost midagi,“ sõnab Julisen.

Mootor: 5675 cm3, diisel, 6 silindrit, 127 kW Kütusekulu: 28 l / 100 km Kiirus: 85 km/h Registrimass: 1200 kg Kandejõud: 5400 kg

MERCEDES-BENZ GD 290 MED Mootor: OM 602/DE29LA, diisel, 5 silindrit, 22 kW

MercedesBenz 1017A ja 1,2 m3 järelveetav veepaak Kögel suundumas kaitseväe suurõppusele Kevadtorm

Kütusekulu: 14 l / 100 km Kiirus: 90 km/h Registrimass: 3700 kg Kandejõud: 975 kg

Kaitse Kodu! 5/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 35

Sõjaraud TIIT TAMBERG

Veokid MercedesBenz 1017A tõestasid end ka rasketes tingimustes

Tema hinnangul on paljudel tekkinud vale arusaam, et metsaminek tähendab automaatselt ka off-road’i sõitmist. „See off-road tähendab seda, et minnakse metsa, lõhutakse autosid, lõhutakse loodust, lõhutakse iseennast,“ sarjab Julisen. „Metsasõidu puhul on oluline, et autot ja loodust võimalikult vähe lõhutaks. Samuti peab ise terveks jääma,“ selgitab Julisen ja lisab, et mehed tuleb ka muidugi tervelt kohale tuua. Uutel autodel endal vigu õnneks välja ei ole tulnud. Kõik probleemid tulenevadki praegu väljaõppe vähesusest. Kõige suurem vahejuhtum, mis Kevadtormil nende veokidega juhtus, oli see, et korra sõideti kännu otsa ja lõhuti rehv. Et uutel autodel erilisi tehnilisi lisasid pole, võib naljaga pooleks öelda, et ainuke elektrooniline vidin, mis on Mercedese transpordisõidukitel olemas ja mida muudel autodel ei ole, on sigaretisüütaja.

Uued meditsiiniautod ja veepaagid Lisaks transpordisõidukitele said Kevadtormil vatti ka vastostetud meditsiiiniautod Mercedes-Benz Kompanii meditsiinigrupi õde nooremseersant Katriin Ivanov sai uut meditsiinisõidukit kasutada üsna realistlikes tingimustes

Kaitse Kodu! 5/2013

KARRI KAAS

Lähitulevikus on plaanis meditsiiniautode varustus korralikult uuendada

TIIT TAMBERG

Köögimeeskond oli uute veemahutitega väga rahul

GD 290 MED ja 1,2 m3 järelveetavad veemahutid. Olgu etteruttavalt öeldud, et tehnika kedagi alt ei vedanud, ükski abivajaja abita ei jäänud ja vett voolas ojadena.

viseprobleemideks ülekuumenemine ja metsas ette tulevad pisivigastused. Meditsiinigrupp sai õppuse käigus tehnikat tõsisemalt testida. Keegi vigastuse pärast Kevadtormi katkestama ei pidanud.

Meditsiiniautosse mahub korraga kuni neli lamavat kannatanut. Lisaks autojuhi istmele on ees ka õe koht ja taga meditsiinikabiinis saab viibida parameedik. Lähitulevikus on plaanis meditsiiniautode sisemus korralikult uuendada, mis toob kaasa ka moodsama varustuse, näiteks on praegu puudu hapnikuaparaatidest. Kevadtormil olid põhilisteks ter-

Meditsiiniautod tulevad maastikul hästi toime ja hätta ei jäta: „Maastikku läbib hästi, on kõrge ja tagaistujat suurt ei loksuta,“ sõnab kompanii meditsiinigrupi õde nooremseersant Katriin Ivanov. Tema sõnul peetakse üldjuhul kiirusepiirangust kinni, kuid reaalse väljakutse puhul sõidetakse võimalikult kiiresti kohale.

Kaitse Kodu! 5/2013

HARJU MALEV

Sõjaraud Harju maleva täpseimad laskurid on Männikul Männiku lasketiirus peeti 25. mail Harju maleva 2013. aasta malevkondade karikavõistlus laskmises. Jõukatsumisest võttis osa 19 kaitseliitlast. Võistkondi oli neli, st igast malevkonnast üks. Rändkarika said seekord enda hoida Männiku malevkonna laskurid, järgnesid Kose, Saue ja Rävala.

Laskeuudised

Poolas peeti aprilli lõpul pikamaalaskmise võistlus Longshot, kus osales ka kaks Viru maleva võistkonda. Ahti Parv ja Mihkel Raba saavutasid Tactical Magnum’i arvestuses võistkondlikult teise koha, Indrek Loorents ja Steve Kümnik olid üheksandad. Kokku osales võistlusel 246 võistlejat kaheteistkümnest riigist.

Lokotari mälestusvõistlusel olid parimad kaitseliitlased

Laskevõistlus on arenenud kogukondlikuks kaitsepäevaks

Rutja lasketiiru kogunes 6. mai hommikul üheksa neljaliikmelist võistkonda, et meenutada laskmise maailmameistrit Gustav Lokotari temanimelisel mälestusvõistlusel. Osalejaid oli nii Kaitseliidust kui ka mujalt. Võisteldi harjutuses 3x10 lasku kolmest asendist. Taas rõõmustasid laskurid korraldajaid suurepäraste tulemusega: alla Kaitseliidu I kütiklassi norme medaleid välja ei jagatud.

Pärnumaal Saarde vallas Lauri karjääris 11. mail korraldatud kihelkonna kaitsepäev kujunes oodatult rahvarohkeks kogupereürituseks, mille käigus peetud laskevõistluse parim oli Kaitseliidu Pärnumaa maleva staap Tihemetsa jahiseltsi ja Kikepera malevkonna ees.

Individuaalarvestuses olid kolm parimat kaitseliitlased Andres Aarik, Jaak Lepik ja Raul Järvi. Meeskondliku võidu võttis taas Kaitseliidu Viru-Nigula rühma I võistkond, edestades ViruNigula jahtkonda ja motoklubi Maholm. Parima tulemuse eest osaharjutuses 10 lasku lamades hoolitses Viru-Nigula spordiklubi esindaja Kalle Selder (rühmaülema karikas), parim noor oli Avo-Karlis Laineste ja parim naislaskur Marit Laast.

Virukad olid Poolas edukad

Häädemeeste piirkonnavanem Rauno Lensment, kes oli ühtlasi üks kaitsepäeva peakorraldajatest, sõnas, et ettevõtmine õnnestus ning osalisi oli peaaegu 170. Huvipakkuvat tegevust leidis igaüks: kes jälgis näidisesinemisi, kes tutvus mõne ametkonna töövarustusega. Laste suureks lemmikuks oli Lõvi Leo, kelle saabumist pikisilmi oodati. Kõige atraktiivsemaks eksponaadiks oli lennusalga helikopter, mille juures huvilistest hetkekski puudust ei olnud. Kunagisest laskevõistlusest välja kujunenud kaitsepäeval lõid kaasa Lääne-Eesti pommigrupp, Tali vabatahtlikud tuletõrjujad, Kaitseliit, Pärnu Lahe Merepääste Selts, politsei- ja piirivalveamet, lennusalk, Eesti Punane Rist, Eesti Naabrivalve, jahiseltsid, Aide autokool ja abipolitseinikud.

Kaitse Kodu! 5/2013

1890. aastal tapsid Ameerika Ühendriikide sõdurid üllatusrünnakuga indiaanlaste laagrile Wounded Knees 250 inimest, enamasti naisi, lapsi ja vanureid. Seda sünget veresauna peetakse Ameerika indiaanisõdade lõpuks. MART HELME

ündmus poleks ehk kogu oma jõhkrusele vaatamata nii tähelepanuväärne, kui see ei tähistaks ühtlasi ka teatud lähtepunkti änapäeval Ameerika Ühendriikide peetakse muutumisele maailmakõige tõenäojõuks. Kogu 19. sajandi vältel olid Ühendriigid lisemaks, et laeva lakkamatult laienenud. lennutas taevasse Selle laienemise käigus trümmides ülekuuomandati maa-alasid mitte üksnes indiaan- menenud kivisöelastelt, vaid ka konku- tolm. reerivatelt jõududelt Prantsusmaalt (Lousiana), Hispaanialt (Florida), Mehhikolt (Texas, New Mexico, Utah, Arizona, California) ja Venemaalt (Alaska). Sajandi lõpuks oli n-ö sisemine laienemisreserv ammendatud ning tööstuslikuks suurjõuks kujunenud Ühendriigid pöörasid pilgu väljapoole. Kahe ookeani riigina tegi USA seda nii Atlandi kui ka Vaikse ookeani suunas.

1895. aastal alanud ülestõus Kuubal Selles olukorras põrkusid USA huvid paratamatult Hispaania omadega. Tõsi, viimase kunagisest hiiglaslikust koloniaalimpeeriumist olid 1890. aastate alguseks jäänud järele vaid riismed, mille peamiseks tugipunktiks Atlandi ookeanis oli Kuuba ja Vaikses ookeanis Filipiinid. 1898. aastal puhkenud USA-Hispaania sõja ajendiks saidki sündmused Kuubal. Viimast vaadeldi Madridis mitte kui kolooniat, vaid kui emamaa ülemereprovintsi ning selle kuulumine Hispaania ülemvalitsuse alla oli emamaa valitsusele ja kodanikele tohutu sümboolse tähendusega. Algas ju just Kariibi mere saarte avastamisest Christopher Columbuse poolt 1492. aastal Hispaania impeeriumi rajamine. Paraku ei jaganud hispaanlaste nostalgiat kuubalased, kes 1895. aastal iseseisvuse saavutamiseks ülestõusu alustasid. Ameerikas elati kuubalaste võitlusele Hispaania vastu suure sümpaatiaga kaasa. Seda enam, et hispaanlased ülestõusu mahasurumisel ei peenutsenud. Teated vägivallast, mida meedia müügiedu huvides omakorda üles puhus, meelestasid ameeriklased kuubalaste kaitseks sekkuma. Kaitse Kodu! 5/2013

Ajalugu

Kahe ookeani sõda President Grover Cleveland jäi siiski äraootavale seisukohale. Selleks oli ka põhjust. Kuigi USA oli oma hiiglaslikku merepiiri arvestades panustanud tugevasti moodsa sõjalaevastiku arendamisse, olid riigi maaväed kõike muud kui suurjõu omad. Kokku kuulus Ameerika armeesse vaid 28 000 meest ning nende sõjapidamiskogemus piirdus indiaanlaste jälitamisega mägedes ja preerias. Olukord muutus järsult, kui Kuubasse Ühendriikide kodanikke turvama saadetud sõjalaev Main ootamatult õhku lendas, tappes kokku 266 inimest. Kuigi uurimine ei tuvastanud, mis võis plahvatuse põhjustada, ja tänapäeval peetakse kõige tõenäolisemaks, et laeva lennutas taevasse trümmides ülekuumenenud kivisöetolm, põhjustas intsident Ameerikas tohutu raevupuhangu, millele vahepeal presidendiks saanud William McKinley oli sunnitud järele andma.

Edu merel määras sõja saatuse Ilmselt polnud vastava otsuse langetamine talle sugugi nii raske, nagu mõnikord kujutatakse. Pragmaatiliselt arutledes oli selge, et USA-l oli sõjaga võimalik saavutada mitu olulist eesmärki: esiteks tõrjuda läänepoolkeralt välja hispaanlased, teiseks liita kirev ja immigrantiderohke Ameerika rahvastik patriotismipropaganda abil ühtsemaks ning kolmandaks rotestiks selle anda tõsise rahvusvahelise sõja vastu tekkisid kogemus armeele ja sõjalaevasmitmesugutikule.

sed rahvaliikumised ja muud organisatsioonid, millest mõjukaim oli 30 000 liikmega Antiimperialistide Liiga.

Aprilli algul asusidki USA mereväe eskaadrid teele ühtaegu nii Kuuba kui ka Filipiinide poole. Ühtlasi asuti mobiliseerima vabatahtlikke. McKinley plaani järgi pidi neid tulema umbes 125 000, tegelikult soovis armeega ühineda miljon meest. Nendest, kes regulaarväkke ei mahtunud, moodustati Rahvuskaart – veel üks teetähis USA ajaloos.

Loomulikult polnud nii suure hulga uute sõdurite väljaõpetamine, relvastamine, rõivastamine ja toitlustamine naljanumber. Seepärast pole imestada, et kasutusse läksid ka USA kodusõja aegadest ladudes vedelevad jäägid, kaasa arvatud vanamoodsad püssid. Viimased, lisaks kehvale laskeulatusele ja

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 39

Ajalugu

tabavusele, kasutasid ka suitsurohket püssirohtu, mis reetis tulistaja asukoha. Hispaanlaste moodsatel Mauseri tüüpi püssidel nimetatud puudusi polnud. Siiski oli sõda Ameerikale täielik edulugu ja seda tänu parematele eskaadritele, veelgi enam aga laevade uutele suurtükkidele. Viimased tagasid, et USA alused said hispaanlaste pihta tule avada ammu enne seda, kui Hispaania laevad ameeriklastele ohtlikuks muutusid. Nii pole imeks panna, et Ühendriikide eskaadrid uputasid Hispaania omad kahes merelahingus – Manila lahes ning Havanna all – ise vähimaidki kaotusi kandmata. Edu merel otsustas kogu sõja saatuse. Kuigi maismaalahingutes Kuubal osutasid hispaanlased kohati tugevat vastupanu, tähendas emamaast äralõikamine, et pikemas perspektiivis jäänuks sõdurid sõjamoona ja muu varustuseta. Ka mõjus isoleeritus kodumaast sõduritele psühholoogiliselt muserdavalt. Kolmandat laevastikku, mis Hispaanial veel alles oli, ei riskinud Madrid läänepoolkerale saata, kartes Hispaaniat ennast vastasel korral kaitseta jätta. Hispaania kapituleerus ja sõlmis 113 päeva kestnud sõjategevuse järel 10. detsembril 1898 rahulepingu. Sellega anti Kuubale iseseisvus. Mõningase kompensatsiooni eest loobus Hispaania ka Puerto Ricost ja Guamist, Filipiinide eest maksis USA talle 20 miljonit dollarit. Kõigis mainitud riikides kehtestati ajutiselt USA okupatsioonivõim.

Koloniaalimpeeriumi dilemmad

sõja aegadest ladudes vedelevad jäägid, kaasa arvatud vanamoodsad püssid.

Ent mis tahes tormid ei möllanud ka Ameerika sisepoliitikas, rahvusvaheliselt oli USA välkvõit sõjas Hispaania vastu Vanale Maailmale šokk. Kuigi Hispaania „parim enne“ oli selgelt möödas, kuulus Madrid siiski endiselt nende pealinnade hulka, mis tegid maailmapoliitikat. Nüüd selgus, et noor Ameerika hiiglane on maailmapoliitikas tunduvalt kaalukam tegija, kui seda siiani oli osatud arvata. Võit Hispaania üle läks USA-le maksma 5500 inimelu, kusjuures lahingutes langes vaid 379 meest (laevastikus kõigest kaks!). Sõja tulemusena tõusis USA Suurbritannia kõrval aga selgelt Atlandi ookeani valitsejaks, samal ajal kui Vaiksel ookeanil USA tulevane konkurent Jaapan alles asus muskleid kasvatama. Kontroll Filipiinide üle tõi USA aktiivse mängurina ka Hiinasse. Juba 1899. aastal andis sellest märku riigisekretär John Hay Hiinas nn avatud uste poliitikat deklareeriv märgukiri. USA-Hispaania sõda oli väike sõda. Aga see muutis jõutasakaalu nii Vaikse kui ka Atlandi ookeani piirkonnas. USA kasuks.

FREDERIC REMINGTON /WIKIPEDIA

Ühendriikides võeti võit vastu tohutu entusiasmiga. Samas taipasid ameeriklased peagi hämmastusega, et nende riigist on sõja tulemusena saanud meretaguseid valdusi omav impeerium. Protestiks selle vastu tekkisid mitmesugused rahvaliikumi-

sed ja muud organisatsioonid, millest mõjukaim oli 30 000 liikmega Antiimperialistide Liiga. Selle liikmed olid seisukohal, et kolooniate omamine on vastuolus Ameerika Ühendriikide rajamise ja iseseisvusvõitluse aluspõhimõtetega. Väideti ka, et kolooniate omamine toob kaasa suured kulutused nende administreerimiseks ja okupeerimiseks, põhjustades samal ajal riigi militariseerumise. Kogu vastuseisu ulatust näitab fakt, et veebruaris 1899 ratifitseeris Senat USA-Hispaania rahulepingu vaid kahe enamhäälega. Seegi osutus võimalikuks vaid tänu asjaolule, et valitsus kohustus alustama viivitamatult asutusse ettevalmistusi okupeeritud alade läksid ka üleandmiseks kohalike rahvaste USA koduendi võimu alla.

Kaitse Kodu! 5/2013

Ajalugu FOTOD: KAITSELIIDU ARHIIV JA PRIIT RÖÖBI ERAKOGU

Leia kümme sarnasust Tänavuse võidupüha paraadi osaleja ja selle jälgija võib leida mõndagi ühist 1938. aasta paraadiga. MERIKE JÜRJO

õidupüha 1938. aasta paraadi, mis korraldati Tallinnas Vabaduse platsil ja millega tähistati Eesti vabariigi ja Kaitseliidu 20. aastapäeva, on peetud sõjaeelse Eesti suurimaks paraadiks. Päris kindlasti oli tegu uhkeima ja suurejoonelisima paraadiga, millest võttis osa 11 000 kaitseliitlast, 2500 naiskodukaitsjat, 1500 noorkotkast, 600 kodutütart ja 400 kaitseväelast, kuid osavõtjate arvult ületas seda siiski 23. juunil 1935 Tallinnas korraldatud Kaitseliidu päevade aegne võidupüha paraad, kus marssis 17 000 Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide liiget.

Vormirõivad 1938. aasta suurparaadi ettevalmistused kohtadel algasid varakult. Nii algatas Naiskodukaitse Jakobi (Pärnu-Jaagupi) jaoskond juba 1937. aasta suvel kampaania „Kõik mundrisse!“. Naiskodukaitsjate sooviks oli näha oma malevkonna mehi paraadil nõuetekohaselt esinduslikus vormis marssimas. Nad otsustasid koguda kõigilt malevkonna liikmetelt – need olid peamiselt kohalikud taluperemehed – lambavilla ja kududa ise kanga. Kuna malevkonda kuulus ka lambakasvatusega mittetegelevaid kaitseliitlasi, muretsesid jaoskonna naised nendele Kaitse Kodu! 5/2013

villa ise. Sellisel, lambaid mitteomaval kaitseliitlasel lubati vormi edaspidi kanda vaid maleva üritustel ja Kaitseliidust lahkudes oli ta kohustatud selle tagastama. Säilinud arhiividokumentide järgi kutsuti 21. aprillil 1938 kogu Naiskodukaitse jaoskond lõnga kerima.

ellisel, lambaid mitteomaval kaitseliitlasel lubati vormi edaspidi kanda vaid maleva üritustel.

Kangakudumise ja õmblustööga läks kiireks, kuid ühise tööga panid hakkajad taluperenaised kaitsaliitlased võidupühaks vormirõivasse.

Eespool toodud näide oli erandlik, kuigi ka teistes malevates käituti viisil, nagu väljenduti Kaitseliidu Viru maleva pealiku 4. juuni 1938 käskkirjas, et „erilist rõhku tuleb eeltöödel panna korraliku vormiriietuse muretsemisele ja rivilisele väljanägemisele“. Kõik osavõtjad pidid paraadil kandma Kaitseliidu vormiriietust: vormikuube või -pluusi ja säärsaapaid (viimaste puudumisel lubati kasutada säärsidemeid või pikki sukki, mis pidid olema vormiriietusega sama värvi). Eraldi nõudena mainiti, et „endine (vana) vorm pole lubatud“. Kaitseliitlased-metsateenistujad osalesid omaette kompaniina oma ametivormis ja üliõpilased era41

Ajalugu Võidupüha paraad Tallinnas 1938. aastal

riietes, peas värvimütsid ja vasakul varrukal käeside tähekombinatsiooniga KL. Kõik kaitseliitlased kuni rühmapealikuni kandsid vintpüssi ilma täägi ja padrunitaskuta. Kõrgemad kaitseliitlased alates rühmapealikust tulid paraadile relvata.

Sõit paraadile

Hiiumaa kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad 1930. aastatel

Sõiduaeg võidupüha paraadile oli malevates minutilise täpsusega paika pandud. Kaitseliidu Tartu malevas algas sõiduga seotud tegevus 22. juuni hommikul kell 8 köökide ja varustuse laadimisega platvormile ning põhu toimetamisega Naiskodukaitse vagunitesse. Maleva ja allüksuste lipud toodi rivisse kell 17.20–17.28, kell 18.20–19.04 sai teoks ešeloni manööverdamine ja külgehaakimine Valgamaa maleva ešelonile. Järgmise päeva

hommikul, 23. juunil kell 8.18 pidi Tartu maleva esindus olema üles rivistatud paraadiplatsil Tallinnas.

ella kolmveerand üheksaks oli paraad tikksirgeks rivistatud ja ajakirjandus nentis, et „muidu avarama tunduv plats ägas suures ruumipuuduses“.

Üle Eesti alustati erirongidega sõitu Tallinna 22. juuni õhtul ja pealinna saabuti öösel või varahommikul. Noorkotkad ja kodutütred toodi Tallinna reisirongidega. Ööbiti vagunites põrandale laotatud õlgedel, mis kaeti presendiga. Igasse vagunisse mahtus 35 sõitjat. Ešelonid peatusid Kopli ja Tallinn-Väike jaamas. Iga sõitja pidi kaasa võtma teki, lina, väikese padja, tualett-tarbed, sööginõu, supilusika, noa ja kahvli. Iga kümne sõitja kohta tuli kaasa võtta vähemalt üks riidehari, saapahari, „vastav kvantum saapamääret saabaste puhastamiseks“ ja üks silmapesunõu. Naiskodukaitsjad olid varustatud ka söetriikraudadega, et hommikul enda ja meeste vormiriided üle pressida. Saarlased asusid kodust teele enam kui pooletuhandelise seltskonnaga, et aurikuga Tallinna jõuda. Merel tabas neid seitsmepalline torm ja laev oli sunnitud saarele tagasi pöörduma. Merehaiged jäeti koju, kuid vintskemad pidulised jõudsid üksjagu hilinedes Virtsu rongiga Tallinna. Pidu varjutas kurb õnnetus Puka jaamas. Teel Tartusse jäi Valgamaa maleva ešelon ajagraafikust maha. Puka jaamas peatust kasutades palusid naiskodukaitsjad ühel kaitseliitlasel jaama kaevust pangega vett tuua. Ootamatult hakkas aga rong

Kaitse Kodu! 5/2013

Ajalugu

liikuma sel ajal, kui kaitseliitlane alles pange vagunisse upitas. Ise rutuga peale hüpates kukkus ta aga õnnetult liikuvate vagunite vahele ja sai silmapilkselt surma. Ränk õnnetus rusus kogu ešeloni, sest mõttetult hukkus noor 30-aastane Tahevalt pärit Matsimäe talu perepoeg Elmar Paas, keda sama aasta vabariigi aastapäeval oli autasustatud Kaitseliidu Valgeristi III klassiga. Pukale eelnenud Mägiste jaamas oli üks Valgamaa kaitseliitlane jäänud peadpidi vaguniukse vahele. Temaga siiski midagi hullu ei juhtunud, kuid ta jäeti maha ja pidi veetma võidupüha kodusel ravil.

Paraad Võidupüha hommikul äratati Tallinna jõudnud suurparaadist osavõtjad kell 5. Juba esimese koiduga olid tõusnud toitlustajad, et sel päeval pidulistele välikateldest kolm korda kõhutäidet anda. Hommikuks ja õhtuks pakuti võileibade kõrvale magusat teed ja lõunaks makaronisuppi. Leib ja leivakõrvane tuli pidulistel endal kaasa võtta. Supp ja teevesi anti tšekkide alusel välja vagunivanematele. Toitlustamine maksis igale isikule 1 kroon. Naiskodukaitse korraldas vagunites tasulised, aga odavad einelauad, kus söögi- ja joogikraami kõrval kaubeldi ka spetsiaalselt selleks päevaks müügile

Võidutuli Haapsalus 23. juunil 1937

1930. aastatel keetsid naised paraadi ajal suppi Kaitseliidu Lääne ringkonna auliige Reet Kark (pildil) meenutas enne oma 100. sünnipäeva, et sõja eel tähistati võidupäha ka Hiiumaal Kärdlas. Tema sõnul oli keset suve kõige kibedamal talutööde tegemise ajal vaid mõnel nooremal naisel võimalik Kärdlasse tulla.

Marssima ei võetud Vanaproua meenutas rongkäiku umbes 1935. aastal. Pillimehed marssisid kõige ees, siis tulid noorkotkad ja nende järel kaitseliitlased. „Mina istusin teepervel, ranits õlal, ja vaatasin pealt,“ meenutas Kark. Ta selgitas, et temal kui haavade sidumist õppinud naiskodukaitsjal oli ülesandeks sidemerullide ja pudelikestega paunas kohal olla, sest keegi võis abi vajada. „Teised naised keetsid süüa, meid marssima ei võetud,“ ütles Kark. Ta on nooruses käinud koos kaitseliitlastega võidupüha tähistamas ka Haapsalus ja Tallinnas. Ainsaks liiklusvahendiks oli toona veoauto, millega muidu veeti meiereisse piima. Kark meenutas üht sõitu Haapsallu. Nad laadisid varustuse peale, inimesed ronisid kasti ja sõit algas. Kümmekond kilomeetrit enne sadamat jäi auto seisma ja vaatamata sellele, et mehed üritasid viga leida, sõiduk enam käima ei läinudki. Siis lükkasid reisijad ühiselt auto sadamani, kus merel paistis kaugenev praam. Piirivalvekordoni kaudu kutsuti praam tagasi sadamasse ning Hiiumaa kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad jõudsid siiski õigeks ajaks Haapsallu.

Kaitse Kodu! 5/2013

Naisssaarel jaanitulel Ka Tallinnas paraadil käimine kujunes Reet Kargul seiklusrikkaks. Õhtul pärast paraadiproovi tuli talle ja kaitseliitlasest Hiiumaa rühmaülemale mõte koos Naissaarele jaanitulele sõita. Kiiresti otsustades ei tulnud meelde aga kaaslastele lahkumisest teatada. „Kella tollal kellelgi ei olnud ja ega selle peale tulnudki, et Naissaarel ühe jaanitulede äärest teise juurde jalutades äraminekule mõelda,“ ütles Kark. Kui ta päikesetõusuga üheaegselt sadamasse jõudis, selgus, et hommikune praam Tallinna oli juba lahkunud. „Nii halb tunne oli, et hakkasin nutma,“ ütles Kark. Tema õnneks oli rannas üks mees, kellel oli mootorpaat. Nii jõudis ta koos oma kaaslasega Tallinna tagasi veel enne praami. Nende laagris oli olnud juba segadus, sest keegi ei teadnud, kus nad on. Õnneks jõudsid nad õigeaegselt paraadile. Hiiumaa naiskodukaitsjate ja Kõpu külaseltsi Valguskiir toel saab Naiskodukaitse Lääne ringkonna auliige Reet Kark Kõpus taastatava külamaja ette omanimelise pingi. Selles majas on vanaproua õppinud ja hiljem, kui kool-kirikust sai kultuurimaja, ka paar aastakümmet töötanud. Pingi pidulik avamine on 17. juunil, Reet Kargu 100. sünnipäeval.

HELJA KAPTEIN

Ajalugu Sõjaeelne puhkpilliorkester (tõenäoliselt Tallinnas)

jõudnud Naiskodukaitse kölni vee, hambapasta, puudri, näokreemi, märkmike, piltpostkaartide ja Naiskodukaitse embleemiga kondiitrivabrikus Kawe valmistatud 30-sendise šokolaadiga.

sid ühises rivis. Neile lisandus 400-meheline sõjaväe koondpataljon. Viimasena paigutusid kohale Tallinna maleva motoriseeritud üksused. Ajaleht Tallinna Teataja kirjeldas seda 16 000 osavõtjaga paraadi kui liikumist „pisemagi viperusteta, mis jättis pealvaatajaile unustamatu mulje“. Kella kolmveerand üheksaks oli paraad tikksirgeks rivistatud ja ajakirjandus nentis, et „muidu avarama tunduv plats ägas suures ruumipuuduses“.

Võidupühale eelnenud indral Laidonädal oli olnud vihmane, neri tervituparasjagu tormine ja sele vastasid isegi meie karge põhjamaise ilmastiku kohta malevate orkestrid külm. Kella 8 paiku, kui 600 pillitorust algas kolonnide kogunetuleva „Porilaste mine Vabaduse platsile, vilksatas pilveservast marsiga“. esimene päikesekiir, mis tõrjus taevast kõik pilved ja kallas sooja valgusega üle nii paraadi kui ka sellele järgnenud laulupeo. Kõige ees marssisid Vabaduse platsile liputoimkonnad, nende järel Naiskodukaitse ja kaitseliitlased malevate kaupa. Noorkotkad ja kodutütred saabu-

Lääne maleva esindus 1993. aasta Kaitseliidu päevadel

Kaitseliidu ülema kindralmajor Johannes Orasmaa veerandtunnisele paraaditervitusele järgnes tema ettekanne sõjavägede ülemjuhatajale kindralleitnant Johan Laidonerile. Kindral Laidoneri tervitusele vastasid malevate orkestrid 600 pillitorust tuleva „Porilaste marsiga“. Täpselt kell 9.15 saabus Eesti vabariigi president Konstantin Päts käsunduskindral Gustav Jonsoni ja kapten Tederi saatel. Seni oli presidenti alati eskortinud ratsaüksus, nüüd, esmakordselt Eesti ajaloos saatis teda motoüksus. See au oli usaldatud Kaitseliidu Tallinna maleva kergedivisjoni mootorratturite eskadronile, mida juhtis pealik kapten Heino Onni.

OLAVI PUNGA

Paraadmarsil liikus kõige ees lippurite kolonn lippudega, siis pealike rühm ja seejärel kompaniid. Naiskodukaitse ei defileerinud, vaid suundus paraadi lõppedes ringkondade kaupa oma asukohtadesse. Päevaleht iseloomustas seda nii: „Naiskodukaitse lahkumine väljakult jättis eriti meeldiva pildi, kuidagi tähekujuliseks, sinakashalliks mereks muutus kogu plats, kuna iga ringkond suundus ise tänava suunas.“

Hinnangute kohaselt olid 70% järgnenud laulupeo osalejatest kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, kellest Kaitseliidu orkestrandid ja Naiskodukaitse laulukoorid esinesid äratuntavalt oma vormiriietuses. Peale selle olid kaitseliitlased, noorkotkad ja kodutütred tegevad laulupeol korrapidajatena ning naiskodukaitsjad lauljate toitlustajatena. Kaitse Kodu! 5/2013

Militaarturism FOTOD: MADIS MINTEL

Ungru loss varjab sõjaväelennuvälja Haapsalu-lähedase Ungru lossi varemete säilimine meie ajani on pisike ime, sest hoonet hakati 1968. aastal Vene sõjaväe poolt tõsimeeli lammutama, et vedada see remonditavale lennuväljale rajatäiteks. MADIS MINTEL Lääne maleva kaitseliitlane

indlasti on kõik, kes on Haapsalust Rohuküla sadama poole suundunud, märganud poolel teel vasakule jäävaid uhkeid lossivaremeid. Kes on võtnud vaevaks peatuda, on kursis ka selle lossi ja peremehe kurva saatusega. Lossi varemete säilimine meie ajani on pisike ime, sest hoonet hakati 1968. aastal Vene sõjaväe poolt tõsimeeli lammutama, et vedada see remonditava lennuvälja lennuraja täiteks ning ainult kohalikke võimude sekkumine isiklikke sidemeid ja tutvusi kasutades aitas lammutamise peatada.

Kiltsi lennuvälja ajaloost Nüüd jõuamegi selle loo peategelase juurde. Mahajäetud sõjaväelennuväli laiub Ungru lossi tagustel maadel kokku 772 ha suurusel alal. Kiltsi ja Ungru mõisahoonete vaheline ala anti Nõukogude Liidu kasutusse baaside lepinguga 1939. aastal, siis alustati ka lennuvälja rajamist. Keldrimäe küla ja ka Ungru lossi ümbruse talukohad võõrandati ning hävitati. Lennuväljal asunud üksused viidi pärast 1940. aasta riigipööret Tallinna Ülemiste lennuväljale, kust Eesti lennukid pagendati algul Lasnamäe, Kaitse Kodu! 5/2013

siis kiiruga Jägala lennuväljale. 23. oktoobril 1940 paigutati Haapsallu 50. pommituslennukite polk, mis oli eelnevalt osalenud Nõukogude-Soome sõjas ja teinud 2321 lahingulendu ning mida oli autasustatud Punatähe ordeniga. Sõja alguseks 1941. aasta suvel asus lennuväljal 34 pommituslennukit SB, millest kuus ei olnud töökorras, ja viis lennukit PE-2, mille meeskonnad ei olnud veel väljaõpet läbinud. Järgmised suuremad ehitus- ja laiendustööd tehti pärast sõda aastatel 1945–1946. Lennuvälja maaala laiendati Kiltsi asunduse, Mägari küla ja Asuküla valla maade arvelt. Lennuväljal hakkas paiknema 14. hävituslennuväe polk koos 48. lennuväljateeninduspataljoniga. 1950. aastal sai üksus esimesed Nõukogude reaktiivmootoriga hävituslennukid MiG 15. Rahva seas liikusid jutud, et 1952. aasta piiriintsidendis, mis lõppes Rootsi luurelennuki DC-3 ja vesilennuki Catalina allatulistamisega, võisid osaleda ka Haapsalust startinud lennukid, aga Nõukogude ametlik info seda tol ajal ei kinnitanud. Pärast 1956. aasta Ungari rahvaülestõusu paigutati lennupolk Ungarisse ja Haapsalu lennuvälja kasutati varulennuväljana. Aastatel 1967–1970 lennuväli rekonstrueeriti. Betoonkattega lennurada sai 40 m lai ja 2500 m pikk. Lennukitele ehitati 28 betoonangaari. Kan-

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 45

Militaarturism

devõimelt oli tegu Baltikumi neljanda sõjalennuväljaga. Lennuväli oli kasutuses 1993. aastani, mil territoorium anti üle Eesti vabariigile.

Lennuväljaala puhastamisest Kohe alustati ka reostuse likvideerimist. Eri liiki jäätmete hulk oli hinnaguliselt 2300 tonni. Pinnas oli suures osas kütusega reostatud. Lennuvälja toimimise ajal peeti normaalseks kaoks mahutitest ja trassidest 200–400 liitrit päevas (kõik ilmselt maha

9 1 2 4 3

ORTOFOTO: MAA-AMET

Kaitse Kodu! 5/2013

10 0

8 7 11 11

5 4

12 1 2

14 4 13 13

3 1

Militaarturism

LAMMUTATAVATE KASARMUTE ALA 1. Lumepuhurite ja hooldusautode garaažid 2. Lennukiremondimasinate garaaž-töökoda 3. Relvastuse (rakettide jm) hoolduse töökoda 4. Töökoda 5. Arstid ja sanitaarpunkt 6. Ohvitseride elamu 7. Pääsla ja haigla 8. Lennuvälja hooldusüksuse kasarm 9. Relvastuse ja lennukite hooldusüksuse kasarm 10. Valveüksuste kasarm 11. Klubihoone 12. Staap 13. Söökla 14. Kiltsi mõisahoone

Hooneid mälu järgi kirjeldanud Karl Raudvee

8 LENNURADADE SKEEM

1. Garaažid 2. Remondiangaar 3. Maa-alune punker 4. Lennujuhtimiskeskus/treeningukeskus 5. Tankimisala 6. Varulennujuhtimistorn 7. Varulennurada 8. Lasketiir 9. Ungru lossi varemed

Kaitse Kodu! 5/2013

Lisainfo

Militaarturism

EDIA

WIKIP

REAKTIIVHÄVITUSLENNUK MiG 23 MiG 23 projekteeriti Mikojani ja Gurevtši konstrueerimisbüroos aastatel 1964—1966. Väeosadesse jõudsid esimesed seeriaviisiliselt toodetud lennukid 1973. aastal. Nõukogude Liidus toodeti eri versioone kokku üle 4000 lennuki. Neid imporditi enamikku liitlasriikidesse. Venemaal on need aktiivsest kasutusest maas, aga umbes 500 lennukit on siiski reservi arvatud. Kasutusel peaks neid praegu olema Süürias, Kuubal, Põhja-Koreas ja veel mõnes riigis. Kummalisim fakt on see, et MiG 23 on kuulunud ka USA armee relvastusse. Nad ostsid need Egiptusest ja kasutasid aastatel 1977—1988 õppustel vaenlase lennuvahendite imiteerimiseks. Üks MiG 23MLD asub Eesti lennundusmuuseumis Tartu külje all. See on pärit Ukrainast.

MiG 23MLD TEHNILISED ANDMED Lennukit juhtis 1 lendur Pikkus 16,7 m Tiibade siruulatus lahtiste tiibadega 13,97 m Kõrgus 4,82 m Tühikaal 9595 kg Täiskaal 15 700 kg Kiirus 2445 km/h kõrgel sõites, 1350 km/h madalal Relvastus 23 mm kiirlaskekahur 200 lasuga Tiibadele võis kinnitada 4 õhk-õhk-tüüpi raketti

ei jooksnud, sest rahva seas liigub palju mälestusi kütusega äritsevatest sõduritest). Raketikütusehoidla ligidalt tuvastati ka samiinireostus. Reostustõrjetöid tehti kuni 1999. aastani. Varemete lammutamisega lennuvälja Haapsalupoolses otsas hakkas Ridala vald tegelema alles tänavu ja tulevikus peaks sinna rajatama tehnopark. Lennuradasid ja angaaride territooriume kasutatakse auto-motospordi- ja meelelahutusürituste läbiviimiseks.

Erinevatel aegadel on Ungrus paiknenud väeosa kasutanud hävituslennukite MiG 15 (NATO Faggot), MiG 17 (NATO Fresco), MiG 19 (NATO Farmer) ja viimaks MiG 23 (NATO Flogger) eri modifikatsioone. MiG 19 oli esimene sellest perekonnast, mis suutis lennata ülehelikiirusel. MiG 23 omapäraks oli see, et ta sai lennu ajal muuta tiibade noolsust, mis võimaldas lennukil õhku tõusta ja maanduda tunduvalt lühemal rajal. Enne Eestist lahkumist oli 425. lennupolgul ligi 30 hävtajat, valdavalt uusim ja täiustatuim variant MiG 23MLD.

LENNUKIKAAPERDAJAD HAAPSALUS 1985. aasta novembris sundisid noor mees ja naine pommiähvardusel kursilt kõrvale kalduma väikelennuki AN 24, mis lendas marsruudil TallinnRiia-Vilnius. Noorpaari eesmärgiks oli jõuda Rootsi. Selle asemel maandati lennuk väidetava Rootsi asemel Haapsalu sõjalennuväljale, kus kurjategijad kinni peeti. „Pomm“ koosnes pappkarbist, äratuskellast, kompassist ja värvilisest traadist.

SXC.HU

Lisainfo

Nõukogude hävituslennukitest

Artikli kirjutamisel on põhiallikana kasutatud Läänemaa Muuseumi toimetistes nr 12 ilmunud Jaak Pihlau artiklit „Nõukogude sõjaväebaasid Läänemaal 1939–1994“. Sellest kirjutisest leiab huviline teavet ka teiste Läänemaa militaarajaloo objektide kohta. Raamatut saab osta Läänemaa muuseumist. Lisaks kogusin infot internetist ja kuulasin Karl Raudvee mälestusi lennuvälja rekonstrueerimise ajast. Kaitse Kodu! 5/2013

Haritud sõdur

Kaitseliit õpetab praktikakogukondi arendades Üks viis õppijakeskse õppeni jõudmiseks ja organisatsiooni õppivaks organisatsiooniks arendamiseks on rakendada praktikakogukondi. JUHAN AUS Kaitseliidu Kooli inimressursi arendamise õppesuuna juhataja

õja olemuse muutumine, sõdurite baasteadmiste ja oskuste kasv, asümeetrilised konfliktid, sõdurite muutunud sotsiaalsed hoiakud, haridus ja elustiil esitavad militaarpedagoogidele, sh ohvitseridele ja allohvitseridele kõrgendatud nõudmisi, mis eeldavad teadmisi militaarpedagoogikast ja -juhtimisest (Toiskallio 2004).

Õppiv organsatsioon Militaarpedagoogika ja sõdurite õpetamisega peab kaasnema vaimse valmisoleku arendamine ebatraditsiooniliste olukordade lahendamiseks, st õpe sellest, kuidas käituda siis, kui sa ei tea, kuidas käituda. Näiteks konfliktide lahendamisel tsiviilelanikkonna vahel, ootamatus lahingukontaktis, keeruliste ülesannete ja otsustamiseks ebapiisava informatsiooni korral. Õpetamise metoodika peab seega lisaks traditsioonilisele õppele aitama arendada kognitiivseid oskusi. Sõdurites peab arendama põhioskusi (füüsilist ja vaimset valmisolekut, julgust, initsiatiivi, juhtimisoskusi, empaatiat, meeskonnatööd) ning tuleb luua valmisolek elukestvaks õppeks. See on instruktorite ja allüksuse juhtide töö ning eeldab ridamisi hoiakuid ja muutusi (Monfries 2007). Õppijakeskne väljaõpe – sõdur on täiskasvanu, kes on motiveeritud õppima. Aktiivne teadmiste konstrueerimine, mitte passiivne edastamine. Õppimise õppimine – erinevad tehnikad ja meetodid enda arengu toetamiseks. Formaalset õppimist tuleb integreerida mitteformaalse õppimisega. Grupiõpe – individuaaloskused integreerida koheselt üksuse õppega. Õpime tehes – juhtumiõpe, probleemilahendusõpe, isejuhitud õppimine. Üleminek mõõtvalt kontrollilt kontrollile, mis toetab õppimist ja õppijaid. Ka terve organisatsioon peab enda arendama õppivaks organisatsiooniks (Monfries 2007). Õppiv organisatsioon väärtustab uute ideede loomist ja rakendamist: toimub süsteemne mõtlemine, luuakse mudeleid, õpitakse ja rakendatakse neid koos ühise visiooni alusel etteantud suunas. Kaitse Kodu! 5/2013

Mis on praktikakogukond Üheks viisiks, kuidas muuta õpe õppijakeskseks ja organisatsioon õppivaks organisatsiooniks, on rakendada praktikakogukondi. Praktikakogukond on grupp inimesi, kellel on ühised huvid või elukutse ja mis on loodud ühise eesmärgi saavutamiseks, teadmiste loomiseks. Rühma liikmed jagavad teadmisi ja kogemusi, õpivad üksteiselt ning arenevad seeläbi isiklikult ja professionaalselt.

Etienne Wenger (2006) nimetab kogukonna tunnustena: tegevusvaldkond – inimesed õdurite õpetasaavad kokku kindla tegemisega peab vuse alusel, hindavad kolkaasnema lektiivset teadmist ja õpivad vaimse valmisoleku üksteiselt; kogukond – inimesed loovad arendamine ebatgrupis suhteid, et üksteiselt raditsiooniliste õppida; olukordade lahentegevus – kogukonna liikmed on praktikud, kes arendavad damiseks. jagatud ressursse.

Näiteks kohtub ühe maleva kompanii juhtkond (jaoülemast kompaniiülemani) korra kvartalis eesmärgiga arendada kompanii juhtivkoosseisu. Koosolekuks on kõik osalejad valmistanud ette 20-minutilise ettekande õppe-eesmärki toetaval teemal. Erialarühmade ülemad tutvustavad, kuidas neid kasutada rünnakul hoonestatud alal, jalaväelased seletavad, kuidas nemad tegutsevad jne. Lepitakse kokku uued teemad ja asutakse valmistuma järgmisteks kohtumisteks. Siinjuures on oluline mitte kaasata „eksperte“, vaid teha kõik ise, sest õpetamine on õppimise kõrgeim vorm. Praktikakogukond on hea viis, kuidas lihtsalt ja odavalt kasutada eesmärgipäraselt meeskonnas olevat ekspertiisi ning viia sõjapidamise õppimine uuele tasemele. Kasutatud allikad Monfries, William 2007. Initial Officer Training in the Australian Army. In: Salmoni, Barak A. (toim). Pedagogy for the Long War: Teaching Irregular Warfare, lk 84—85. URL (kasutatud mais 2011, praegu ei avane) http://www.airforce.forces.gc.ca/ CFAWC/Contemporary_Studies/2008/2008-Mar/2008-03-05_ Pedagogy_for_the_Long_War-Teaching_Irregular_Warfare.pdf. Toiskallio, Jarmo 2003. Ethics, Military Pedagogy, and Action Competence, lk 97—119 URL (kasutatud mais 2011, praegu ei avane) http://www.bmlv.gv.at/wissenforschung/publikationen/ beitrag.php?id=563. Wenger, Etienne 2006. Communities of Practice: A Brief Introduction. URL (kasutatud juunis 2013) http://www. ewenger.com/theory/.

Naiskodukaitse

Sirtsu Sõtk nii, nagu Jõgeva võistkond seda nägi Lisaks traditsioonilistele ülesannetele, nagu laskmine, relvakompott, esmaabi, luureülesanne ja jõeületus, sai tänavusel Naiskodukaitse koormusmatkal last mähkida, Iltise ratast vahetada, räätsasid meisterda ja kasutada ning valssi keerutada. TRIINU KÜÜNAL koormusmatkaline

ai esimesel nädalavahetusel korraldas Valga ringkond koostöös Kaitseliidu Valgamaa malevaga Naiskodukaitse koormusmatka, mille nimeks oli Sirtsu Sõtk.

Eesmärk: pidada vastu lõpuni Jõgeva ringkonna võistkond läks kohale parimas võimalikus koosseisus (vähemalt enda arvates), sest sinna kuulusid Kirly Kadastik, Kaie Rohtla, Kertu Vahtra ja Triinu Küünal. Peamiseks eesmärgiks seati võistluse lõpuni vastu pidada, sest kolm meie hulgast oli koormusmatkal varemgi käinud,

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

mõni isegi rohkem kui korra, kuid finišisse polnud erinevatel põhjustel jõudnud veel keegi. Tänavu oli algusest peale tunne, et kõik läheb hästi. Läkski. Suur osa rajal valitsenud rõõmsast meeleolust on Kaimo Vahtra juhitud korraldusmeeskonna teene, sest rada oli väga hästi planeeritud, seda nii kontrollpunktide vahemaade kui ka täitmist nõudvate olm meie ülesannete osas. Lisaks hulgast oli traditsioonilistele ülesannetele, nagu laskmine, koormusmatrelvakompott, esmaabi, kal varemgi käinud, luureülesanne ja jõeületus, saime last mähkida, kuid ﬁnišisse polIltise ratast vahetada, nud jõudnud veel räätsasid meisterda ja keegi. kasutada ning valssi keerutada.

Korraldajad lubasid toredat matka ja selle me ka saime. Vesiseid ja vähemvesiseid kohti läbides nautisime head ilma, head seltskonda ja mõnusat eneseületust. Seda viimast oli just parasjagu, et Peamiselt liikusime ikka nii…

…või siis hoopis nii…

Kaitse Kodu! 5/2013

Naiskodukaitse

mitte alla anda. Kerge see matk ei olnud, kuid loobumismõte ei karanud kordagi pähe.

Keset ööd võõrastel teedel Kõige suuremat eneseületamist nõudvaks hetkeks oli see, kui pimedus juba kimbutas ja oodatud-loodetud ning kaardi pealt loetud metsasihti otseteeks otsides avastasime, et seda seal kindlasti enam pole, kui see üldse on kunagi olemas olnud. Tund kaotatud aega ööhakul mõjub pärast 20 tundi kestnud rännakut enam kui masendavalt. Niisiis otsustasime minna punkti, kuhu pidime jõudma kell 1.25 öösel, ringiga, kasutades Tartu-Valga maanteed. Seitse kilomeetrit mööda pimedaid ja võõraid teid tundub lõputu. Paariminutiliste puhkepauside ajal vajus silm vägisi kinni. Mõnel korral avastasin end norskavat – ei teagi, oli see illusioon või tegelikkus. Luulusid tundus tekkivat teisigi: pidevalt kuulsin muusikat ja autohääli.

Autolt maha hüpanud, avastasime, et vastutegevuse meestele, kes meid päevasel ajal kurjalt kimbutanud olid (kuigi vahele jäime vaid korra), oli öiseks ülesandeks antud külmetanud naistele sooja teha. Nii oli püsti löödud lõkked ja kui keegi küljealust vajas, sai sedagi laenata. Mõni meist sai silma tunnikeseks kinni lasta, mõni viibis terve aja meditsiinipunktis jalgu lappides. Uni väljas valitsenud miinuskraadide tõttu mõistagi kuigi hea ei

FOTOD: MIKK LIND

Öisesse punkti jõudsime sekundi pealt. Kergendus, mis sellega kaasnes, on imeline. Ja kui siis selgus, et pärast sooritatud ülesannet on võimalik järgmisesse punkti autokastis sõita, ei suutnud me oma õnne uskuda.

Hommikul kell 10 paistis päike ja valitsesid soojakraadid. Nüristunud mõistus ei suutnud aga mõista, et pealampi pole enam ammu vaja ning ka kaks mütsi peas ja kolm kampsunit seljas on ilmselgelt üleliigsed

...aga ka nii. Ülesanne, mille olemasolus me tõsiselt kahtlesime isegi veel sel hetkel, kui härrad meie ees kummardusid

Kaitse Kodu! 5/2013

Naiskodukaitse Kergendus puhkepausist

Kaitse Kodu! 5/2013

Kolm minutit valssi Punktist kell 4.05 lahkudes olime valiku ees, kas kasutada kilomeetrist padrikut koos jõeületusega või marssida viis kilomeetrit häid teid pidi. Otsustasime riskida ja valisime jõeületuse, et mitte taas tuimalt mööda teid tampida. Hoolimata sellest, et GPS ennast vahepeal ära kaotas ja meie selle tulemusel ümber kolme puu ringiratast tampisime, tasus valik ennast ära ja viimasesse kontrollpunkti jõudsime nii palju varem, et kõik meist said kella kaheksa ajal hommikul silma tunnikeseks looja lasta. Kott taas selga

Ärgates ootas meid üllatus. Vihastest vastutegevusemeestest olid nüüd saanud galantsed härra, kes meid kolmeks minutiks valssi keerutama palusid. Mõistus oli selleks ajaks küll üsna nüristunud, kuid jalad sai soojaks ja vaikselt hakkas veri ka ajju jõudma.

Naiskodukaitse

olnud. Külmavärinad kimbutasid iga natukese aja tagant, kuid keha oli nii väsinud, et uinus neist hoolimata.

und kaotatud aega ööhakul mõjub pärast 20 tundi kestnud rännakut enam kui masendavalt.

Viimasele seitsmele kilomeetrile läksime rõõmsalt, tee peal sooje riideid järjest seljast kiskudes. Valga-Tõrva maanteel sõitnud autojuhid said küll vist väikese hämmingu osaliseks vantsivaid naisi nähes, kuid meil oli juba lõpp silme ees. Viimne kilomeeter oli meil au läbida

Viimased rajatud takistused ja tee ﬁnišini on vaba

Kaitse Kodu! 5/2013

Naiskodukaitse Üle ﬁnišijoone tõelises üksmeeles. Parim tiim, kellega see kõik läbi teha

kohale sõitnud ringkonna esinaise Maris Mäeotsa ja instruktor Mariana Maasiku ergutuste saatel. Finišijoone ületasime erilise tormijooksuta, kuid äraütlemata õnnelikena. Saavutasime seitsmenda koha, mis kõlas kõrvadele kui kiidulaul, sest erilist ettevalmistust me

võistluseks ei teinud. Kõik, mis meil taskus oli, oli tugev tahe. Koormusmatka võitis Tallinna ringkond, teise koha saavutas Järva ringkond ja kolmanda Tartu ringkonna esimene võistkond. Veel kord suur aitäh Kaitseliidu Valgamaa malevale ja Naiskodukaitse Valga ringkonnale suurepäraselt korraldatud võistluse eest!

Tule Naiskodukaitsesse! Naiskodukaitsega liitumiseks pead olema vähemalt 16-aastane naissoost Eesti kodanik. Kuidas ja milleks, millised avaldused ja kelle kätte, oskab juhatada sinu kodumaakonna Naiskodukaitse instruktor:

IDA VIRUMAA (ALUTAGUSE RINGKOND) Elle Vinni tel 717 9569 elle@naiskodukaitse.ee

HARJUMAA Pille Veitmaa tel 717 9769 pille@naiskodukaitse.ee

JÕGEVAMAA Mariana Maasik tel 717 9669 mariana@naiskodukaitse.ee

JÄRVAMAA Tiia Mettus tel 717 9719 tiia@naiskodukaitse.ee

PÕLVAMAA

TALLINN

Karin Kivi tel 717 9269 karin@naiskodukaitse.ee

Diana Kaljula tel 5301 2810 diana@naiskodukaitse.ee

PÄRNUMAA

TARTUMAA

Ave Rallmann tel 512 7809 ave@naiskodukaitse.ee

Leane Morits tel 717 9169 leane.morits@kaitseliit.ee

RAPLAMAA

VALGAMAA

Küllike Kaljend tel 717 9869 kyllike@naiskodukaitse.ee

Heili Mets tel 717 9419 heili@naiskodukaitse.ee

SAAREMAA

LÄÄNE-VIRUMAA (VIRU RINGKOND)

Piret Paomees tel 717 9469 piret.paomees@naiskodukaitse.ee

Maire Laht tel 717 9619 maire.laht@kaitseliit.ee

LÄÄNEMAA JA HIIUMAA

VILJANDIMAA (SAKALA RINGKOND)

VÕRUMAA

Svetlana Mustkivi tel 717 9905 sveta@naiskodukaitse.ee

Piret Taim tel 717 9219 piret@naiskodukaitse.ee

Merlit Aldošin tel 717 9319 merlit@naiskodukaitse.ee

Kaitse Kodu! 5/2013

Naiskodukaitse

Kaitseliidu keskkogul tehti ka Naiskodukaitse ajalugu Kaitseliidu keskkogu valis 25. mail vanematekogu liikmeks Naiskodukaitse Põlva ringkonna tegevliikme, Põlva maavanema Ulla Preedeni. Naiskodukaitse seisukohalt oli tegemist ajaloolise sündmusega. Kunagi varem ei ole Naiskodukaitse liige vanematekogusse kuulunud. Ajalooliseks teetähiseks kujunes 25. mai ka seetõttu, et esimest korda olid Naiskodukaitse esindajad Kaitseliidu keskkogul hääleõiguslikuna, sest uue Kaitseliidu seaduse kohaselt on nüüdsest ka Naiskodukaitse Kaitseliidu keskkogul esindatud. Tulenevalt organisatsiooni liikmete arvust on Naiskodukaitsel lisaks esinaisele valitud keskkogule neli esindajat vabatahtlike liikmete hulgast. Naiskodukaitse esindajad Kaitseliidu keskkogul olid esinaine Airi Tooming ning Naiskodukaitse keskkogu poolt valitutena Maire Arro Järva, Raili Nõgu Saaremaa, Helen Allas Harju ja Triin Tõnsing Tartu ringkonnast.

Ulla Preeden on sündinud 1980. aastal Põlvamaal, lõpetanud Räpina Ühisgümnaasiumi ning kaitsnud bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi Tartu Ülikoolis geoloogia erialal. Alates 2011. aastast töötab Preeden Põlva maavanemana.

TOOMAS NIGOLA

ULLA PREEDEN

Vasak üle parema ja siis sama teise poolega Harju naised õppisid käepaelu punuma. PILLE-RIIN MOILANEN Naiskodukaitse Harju ringkond

Keegi tark on soovitanud igaks võimalikuks olukorraks: „Räägi inimestega!“. Tasus vaid selle õpetussõna järgi talitada, kui kuulsin, et värske tuttav, väikeste laste tõttu koduseks jäänud Margit Odar on koolitatud käsitööline. Kohe hakkas peas kelluke helisema. Mõeldes meie õpihimulistele Keila jaoskonna naistele, uurisin, kas ta oleks valmis meid õpetama. Vastuseks saadud jah-sõnast läkski vanker liikvele. Kaks nädalat korraldustööd ja oligi käes õhtu, mil kogunesime käepaelade punumise töötuppa. Keila noortekeskusesse kogunes lõbus seltskond õppureid: Naiskodukaitse liikmeid, külalisi ja ka üks vapper kodutütar. Margit oli koos kahe vahva abilisega esimesena kohal, kaasas nööre, paelu, pärleid ja huvitavaid raamatuid lehitsemiseks. Nöörid said välja valitud, sobivateks juppideks lõigatud ja punumine võis alata. Polnudki nii lihtne, kui võis arvata. Vähemalt alguses mitte. Parem ja vasak puhta segi. Vasak üle parema ja siis sama teise poolega — no saa sa nüüd aru! Aga kui nipi kätte said, oli lust vaadata, kuidas töö edeneb. Uue oskuse omandamine on alati rõõm. Liiatigi nii praktilise oskuse.

NKK HARJU RINGKOND

Paelu ja nööre on vaja ka ühendada ja kaunistada. Margit näitas kaht punumisvõtet ja esemeid, mida nendes tehnikates teha saab. Ka oli tal pakkuda mitu taaskasutusideed, mis tänulikult kõrva taha pandi ja kindlasti ellu viiakse. Tegusa õhtu lõpuks oli valminud arvestatav hulk käepaelu ja võtmehoidjaid. Nendest saavad Keila päeva loterii auhinnad.

Kaitse Kodu! 5/2013

Naiskodukaitse

Administratiivõpe läks asja ette PILLE PART

LIINA LAURIKAINEN

Naiskodukaitse Tallinna ringkond

Tartu ringkond taas võidukas Maikuu viimasel nädalavahetusel korraldatud Naiskodukaitse avalike suhete võistluselt viis võidu koju Tartu ringkond. Naised panid oma võimed proovile nii Naiskodukaitse tundmises, organisatsiooni esitlemises kui ka kirja- ja fototöös. Korraldajate eesmärk oli anda võistlejatele lisaks võistluspingele ka uusi teadmisi ja kogemusi. Nii ei piirdutud sel nädalavahetusel vaid Kirna õppekeskuses viibimise ja teadmiste testimisega, vaid tutvuti ka Jõgevamaa vaatamisväärsustega. Võistlusülesandedki olid mitmekesised ja igal võimalikul viisil midagi uut pakkuvad. Võisteldi maastikumängus, kus tuli teada nii Naiskodukaitse ajalugu kui panna proovile ka maastikutundmisoskused. Kirjutati reportaaže ja tehti pressifotosid. Viimasel päeval tuli võistlejatel sisustada varem väljaloositud teemadel messiboksid. 2013. aasta ajaloo- ja avalike suhete erialavõistluse võitis Tartu ringkonna võistkond (Piret Konsin, Liina Pärnamäe ja Eha Jakobson), teise koha saavutas Tallinna ringkond (Eveli Nõgu, Elisa Jakson ja Üve Maloverjan) ning kolmanda Sakala ringkond (Lembe Lahtmaa, Ene Sügav ja Jane Särg). Kolm päeva kestnud võistluse korraldas Naiskodukaitse Jõgeva ringkond.

Naiskodukaitse Tallinna ringkonna tänavune administreerimisõpe korraldati 27. ja 28. aprillil Kuke turismitalus. Koht oli igati sobiv: parajal kaugusel Tallinnast, samas looduskaunis paigas, lisaks mugav majutus, suurepärased toidud ja igati tasemel konverentsiruum. Programm oli tihe, loengud vaheldusid harjutuste ja aktiivse grupitööga. Huvitav oli kuulata ülevaadet jaoskondade kvartaliaruannetest, arutada läbi ringkonna arengukava ja passiivsete liikmete kaasamise võimalused ning võimalikud ohud erinevate kaasamisviiside puhul. Päeva lõpul korraldati meeskonnaorienteerumine Tuhala looduskaitsealal. Seal sai uudistada Tuhala nõiakaevu, mis ei ajanud küll parajasti vett üle ääre, ning tunnetada energiasammast ja energiakivi. Õues tuulutamine mõjus pärast pikka toas istumist hästi. Laupäev lõppes joogaharjutuste ja mõnusa saunaga. Pühapäeva alustasime uue liikme juhendi tutvustamise ning mentorluse teemaga. Kordasime üle vormikandmise korra, hea tava ja Naiskodukaitse eesmärgid. Enamiku õppeteemade juurde kuulus elav arutelu, milleks mõnel korral oli aega paraku liiga napilt.

Sinu sammud loevad, et süda püsiks terve ANU JÕGEVA Naiskodukaitse Võrumaa ringkond

Vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, ülekaal ning vähene köögi- ja puuviljade söömine on peamised südamehaiguste riskitegurid. Selle teadvustamiseks on 1993. aastast saati korraldatud südamenädalat. Tänavu korraldati südamenädal 15.—21. aprillini nime all „Sinu sammud loevad…“. Vastseliina jaoskonna juhatuse liikmed otsustasid teistele naiskodukaitsjatele eeskujuks hakata oma samme lugema 14. aprillil kell 10 kohaliku Konsumi eest. Meie teekond viis esmalt Vastseliinast Kirikumäele looduskaitsealal paikneva kauni Kirikumäe järve äärde, kus kuulasime kevadet ootavate sookurgede kurblikke hääli. Liikudes Kirikumäelt Illi suunas nägime hulgaliselt NKK VÕRUMAA RINGKOND metsloomade jälgi. Oi seda fantaseerimist teemal, mis oleks, kui vastu jookseks paras metsseakari. Käis arutelu, kui kiired oleksid siis kellegi jalad. Ületanud Tallinna-Luhamaa maantee, suundusime Illilt Vana-Vastseliina poole, et visata pilk piiskoplinnuse kevadootusele. Seal käivad renoveerimistööd ja võimas linnus on igati vaatamist väärt. Linnuse juurest läksime Vastseliina poole. Vastseliina jõudsime tagasi natuke pärast kella 3 päeval. Jalgades oli paras väsimus, mida ravisime Raili pool saunas leili võttes. On hea, et inimesed oskavad järjest rohkem väärtustada tervist ja kulutada aega parema enesetunde saamiseks.

Kaitse Kodu! 5/2013

AVE PROOS Naiskodukaitse ajalookomisjoni liige

asta alguses moodustatud kuueliikmeline Naiskodukaitse ajalookomisjon valmistas ette sisutiheda päeva, millesse kuulusid ettekanded, töötoad ja Eesti Rahva Muuseumi külastus.

Ajalugu tuleb talletada juba täna Ajaloolane Merike Jürjo andis ülevaate Naiskodukaitse ajaloo uurimise seisust. Ta rääkis, et kirjalikud materjalid on säilinud väga lünklikult, sest 1940. aastal hävitati Kaitseliidu, sealhulgas ka Naiskodukaitse uleb välja dokumente süstemaatiliselt, et töötada arhiivid ei satuks Nõukogude eriteenistuste kätte. Samas päästis ühtne nende dokumentide hävitamine kogumispoliitinii mõnegi elu. Peale selle sai ka, mida saakTallinna pommitamise ajal 1944. sid järgida kõik aastal tabamuse Maneeži tänavas Naiskodukaitse asunud arhiivihoone ning suur hulk dokumente hävis või sai ringkonnad. kannatada. Meie õnneks tegid arhiivitöötajad 1950.–1960. aastatel suurepärast tööd ja paljud dokumendid on taastatud.

Küsimusele, milliseid allikaid peaks praegusel ajal ametlike dokumentide kõrval kindlasti alles hoidma, vastas Merike Jürjo: „Alles tuleks hoida selline kirjavahetus, kus arutatakse mingeid probleeme. Ühest kaebekirjast võib tulevane ajaloouurija oluliselt rohkem infot leida kui mitmest tänuja kiidukirjast.“

Muuseum kas või virtuaalruumi Naiskodukaitsja Kairit Henno, kelle ideest sai alguse ajalookomisjoni loomine, esitas oma ettekandes rea küsimusi. Millist ajalooalast infot peaksime koguma ja milleks me seda teeme? Kui kaugele me oma uurimisega võiksime minna? Kus me kõiki neid kogutud materjale talletama hakkame? Henno rõhutas, et esialgu tuleb välja töötada ühtne kogumispoliitika, mida saaksid järgida kõik Naiskodukaitse ringkonnad. Tema sõnul peaksime esmajärjekorras keskenduma just taasEHA JAKOBSON

Ajaloohuvilised naiskodukaitsjad üle Eesti kogunesid 13. aprillil Tartusse, et arutleda organisatsiooni ajaloo uurimise hetkeseisu ja tulevikusuundade üle.

Naiskodukaitse

Naiskodukaitse esimene ajalooseminar

Jürjo sõnul tasub arhiivi kindlasti külastada, sest põnevat materjali leidub nii Naiskodukaitse kui ka Kaitseliidu fondis. Ta luges üles ka käputäie raamatuid, kust võib saada naiskodukaitsjate ennesõjaaegsete tegemiste kohta täpsemat teavet, ja soovitas uurida tolleaegset perioodikat. Jürjo lisas, et ka Naiskodukaitse taasasutamise ajast on säilinud väga vähe dokumente. „Tundub, et 1990ndad alles olid, aga juba me ei mäleta,“ ütles Jürjo ning pani kõigile südamele: „See on ka juba ajalugu. Kasutage nende inimeste teadmisi, kes veel mäletavad või kellel seisab kodus sahtlipõhjas mõni huvipakkuv dokument või pilt.“

Kairit Henno, kelle mõttest luua ajalookomisjon sai kõik alguse

Kaitse Kodu! 5/2013

3 X EHA JAKOBSON

Lisainfo

Naiskodukaitse

Naiskodukaitse ajalooseminari tööpäeva lõpul tuli naisi tervitama 90-aastane Heino Noor. Heino Noore vanemad vangistati 14. juunil 1941, poeg kuulutati tagaotsitavaks. Tema ema Salme Noor, kes oli Haapsalu Naiskodukaitse üks juhtidest, mõrvati Sosva vangilaagris 24. aprillil 1942. Ta lasti maha oma ainukese poja sünnipäeval. Isa Karl Noor oli hukatud juba kuu aega varem.

Naiskodukaitse Tartu ringkonna auliige Heino Noor koos kirjaniku ja ﬁlmirežissööri Imbi Pajuga

tamisjärgsele ajale, sest vanem säilinud materjal on suures osas juba talletatud ja seda palju enam juurde ei kogu. „Lühemas plaanis tuleks täiendada Naiskodukaitse kodulehekülje ajaloo-osa, luua sinna virtuaalkogu ja hukkunud naiskodukaitsjate mälestusleht. Pikemas plaanis näen, et meil on ajaloouurimisega tegelev sihtasutus, ja veel kaugemas tulevikus on Naiskodukaitsel oma muuseumituba, mis täidab ka uurimikeskuse ülesannet,“ tõi Kairit Henno välja peamised tulevikuunistused.

Ajalookomisjon on vajalik Pärast lõunapausi ja Eesti Rahva Muuseumi külastust tegi ajalookomisjoni esinaine Kadi Kass kokkuvõtte eelnevalt ringkondadesse saadetud ajaloouurimise küsitluse tulemustest ja Naiskodukaitse mälestuste kogumise projekti koordinaator Leane Morits andis ülevaate projekti kaudu saabunud materjalidest. Seejärel selgitas Ajalooarhiivi kogumisosakonna juhataja Kaja Pullonen arhiivinduse põhimõtteid, rõhutades, et kõik see, mida me teeme praegu ja tulevikus, on ka arhiivindus. Riigiarhiiv kogub arhiiviväärtuslikuks hinnatud teavet. Oli rõõm kuulda, et ka valik Kaitseliidu, sh Naiskodukaitse dokumente kuuluvad Riigiarhiivis säilitamisele. Pullonen soovitas esimese asjana teha olemasolevatest dokumentidest nimekirjad, võttes aluseks juba Ajaloolane Merike Jürjo andis ülevaate Naiskodukaitse ajaloo uurimise seisust

olemasoleva Kaitseliidu dokumentide loetelu ning lisades vajadusel Naiskodukaitsele vajalikud read. Eha Jakobson Tartu ringkonnast arvas, et ajalookomisjon on vajalik. „See võimaldab tegutseda koordineeritumalt ja üksteist toetades. Just seda tegigi äsjane seminar – tekitas tunde, et me pole oma ringkondades üksi, vaid aiskodukait- saame vajadusel nõu ja abi se ajalooküsida, sest on olemas pädevad inimesed, keda me seekord komisjon loodab, et esimene esinemas kuulsime,“ rääkis Eha.„Järgmisel korral peaks seminar tekitas aega varuma ka omavahelisnaistes organisteks aruteludeks, sest kõigilt tatsiooni ajaloo on õppida ja kindlasti tahavad inimesed ka jagada seda, mida uurimise vastu nad juba on uurinud või kogetõsisema huvi. nud. Väga julgustav oli Kairit Henno väljakäidud idee Naiskodukaitse ajaloo sihtasutuse loomiseks,“ kiitis ta ajalookomisjoni esimest üritust.

Lõpetuseks natuke praktikat Pärast ettekannete lõppu tegutses üheaegselt kaks töötuba, kuhu osalejad said eelnevalt vastavalt eelistusele registreeruda. Ühes töötoas arutleti Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Riina Reinveldi juhendamisel mälestuste kogumisel tehtavate intervjuude läbiviimise teooria ja praktika üle. Teises töötoas räägiti ajalookomisjoni liikme Virge Prank-Vijardi eestvedamisel sammudest, mida tuleb astuda Naiskodukaitse ringkondade dokumentide ja arhiivinduse paremaks korraldamiseks. Seminari ametliku osa lõpetasid kirjaniku, filmirežissööri ja ajakirjaniku Imbi Paju mõtted sellest, kuidas ajaloomälestusi kirjanduses ja filmis kõige paremini ära kasutada. Imbi Paju jagas ajaloouurijatele omaKaitse Kodu! 5/2013

Naiskodukaitse Ajalooseminari idee headust näitas kohale tulnud naiskodukaitsjate hulk

poolseid soovitusi: „Võin kohe öelda, et seminar oli hästi korraldatud, mul on hea meel, et sain osaleda ja teile midagi omalt poolt pakkuda. Ettekannetes ja töötubades anti suurepäraseid töövahendeid meie mineviku jäädvustamiseks ja mõtestamiseks, omalt poolt annan teile kõigile kaasa soovituse läheneda inimeste mälestustele ja kogemustele emotsionaalse intellektuaalsusega, käsitlege asju

tundlikult, sest ajalugu pole ju midagi muud kui inimeste elu.“ Naiskodukaitse ajalookomisjon loodab, et esimene seminar tekitas naistes organistatsiooni ajaloo uurimise vastu tõsisema huvi ja süstis igasse ringkonda väikese ajaloopisiku, mis aja jooksul ainult kasvab, areneb ja levib.

Fotovõistlus on lõpusirgel Naiskodukaitse fotovõistluse „Eestimaa elab“ tööde esitamise tähtaeg on 24. juuni. Praegu on viimane aeg oma pildid teele panna ja kutsuda ka kõiki sõpru seda tegema. Lisaks üldvõitjatele valib žürii parima Naiskodukaitse ning Kodutütarde tegevust kajastava foto. Veel selgitatakse välja parim maa- ja parim linnaelu kajastav pilt ning loomulikult saate kõik osaleda Facebook’i kaudu publiku lemmiku valimisel. Üks autor võib esitada kuni kolm tööd, mis ei ole varem teistel fotokonkurssidel osalenud. Fotod tuleb saata aadressil naiskodukaitse.konkurss@gmail.com.

Kaitse Kodu! 5/2013

6 X KRISTJAN PRII

Noored

KT HARJU RINGKOND

Võitjatena väljusid kiirelt ja raskelt võistluselt Valgamaa ringkonna kodutütred

Raske õppustel, raske lahingus

Et võistluse tempo oli kiire ja hilinemisi andeks ei antud, pidid paljud osa maast läbima jooksusammul

RIINA UUK Harju maleva noorteinstruktor

odutütarde võistlusmatk Ernake sai tänavu teoks 23.–25. maini Pärnumaal Tõstamaa vallas. Osalejaid oli rekordiliselt palju – 17 võistkonda, neist üks Lätist ja üks Leedust. Ent ilma kõrvalist abi kasutamata jõudis finišisse vaid seitse tiimi. Ernake oli üles ehitatud traditsiooniliselt: matka pikkuseks on linnulennult 30 km ja aega selle teekonna läbimiseks anti 30 tundi. Tee peal olid kontrollpunktid, kus tuli näidata kodutütrelikku tarkust, osavust ja meeskonnatööoskust. Võistlus oli osalejate ja ka korraldajate endi sõnul väga kiire ja üsna raske. Vastutegevust ehk pahalasi oli seekord palju, ka mets oli tihe ja raskesti läbitav. See kõik tegi keerukaks õigeaegse punktidesse jõudmise, ent kes üle tunni hilines, see kontrollpunktis enam ülesannet lahendada ei saanud, sest oli juba üldarvestusest väljas. Kõige parema tulemuse sai Kodutütarde Valgamaa ringkonna esindus Pärnumaa ja Jõgeva võistkonna ees. Harju maleva esindusvõistkond oli viimane, seitsmes, kes võidukalt finišisse jõudis.

Ernakese 2013 tulemused

Koht

Ringkond

Valgamaa

Pärnumaa

III

Jõgeva

Võrumaa

Sakala

Põlva

VII

Harju

Korraldusmeeskonda vedasid Kaitseliidu Pärnumaa maleva noorteinstruktorid Lea Pikker ja Rait Vaeno, kaasa lõid ka Kodutütarde Pärnumaa ringkonna vanem Kristi Kivisaar ja Noorte Kotkaste Pärnumaa maleva pealik Ivo Kivisaar. Kaitseliidu Pärnumaa maleva tugeva toetuse eest vastustas tagalaülem kapten Margo Sai.

Külalisvõistkondade esindajad ei jäänud võõrustajatele tahtmises võistlus läbida sugugi alla

Kaitse Kodu! 5/2013

Noored

Karjääri üles seatud takistusriba pakkus põnevust nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele

Kontrollpunktides tuli ka oma puutööoskused proovile panema. Kes ütles, et saag ja haamer pole tüdrukutele?

Kõrgusekartus tublisid kodutütreid ei vaevanud

Sideülesanne nägi ette telefoni töökorda seadmist, sidekontrolli ning sõnumi dekodeerimist ja edastamist

Kaitse Kodu! 5/2013

Noored

Stiililaager viib lapsed muinasjutu sisse Läänemaa noortelaagri ettevalmistused on lõpusirgel siis, kui kogu laager on võimalik oma peas ﬁlmina üle vaadata. Täpsemalt seiklusﬁlmina, sest siinsed noortejuhid on võtnud nõuks kodutütred ja noorkotkad igal aastal mõnda erilisse maailma viia.

tarde ringkonnavanem ja tänane ringkonnavanema abi, kes on noortejuhina tegutsenud juba 11 aastat ja iseloomustab ennast siiani kellenagi, kes „laulab ja tantsib 24/7“. Aga talulaagris, kus Lääne maleva noored Andrus Kiviräha „Rehepapist“ inspireeritud vanarahva uskumuste maailma elama kutsuti, käis Piret ringi ja kimbutas külarahvast hoopis inetu ishiasena. Hea veel, et ta katk ei olnud.

KAITSE KODU!

se nimetavad noortejuhid sedasorti lavastusi stiililaagriteks, kuid ürituse stiil läheb palju sügavamale rõivastest, mis laagrilistel ülle tuleb tõmmata. Koos mustlasseelikuga võtvad noored mustlaslaagri ajaks kanda ka se nimetavad noortekindla rolli ja läbi tuleb mängida kogu (ikka hariduslikul kombel juhid sedasorti lavastusi stiililaagriteks, kuid üles ehitatud) stsenaarium, õpitubades harjutatakse, meisterürituse stiil läheb palju datakse ja omandatakse romide sügavamale rõivastest, kultuuriga seotud oskusi, käsimis laagrilistel ülle tuleb tööd ja mänge. Viikingilaagris elasid noored kogu laagri vanade tõmmata. viikingite kombel ning Piret Kollo kinnitab, et sai isegi viikingite eluolust ja tollest ajalooperioodist laagri lõpuks palju rohkem teada, kui arvas. Piret on endine kodutü-

„Laager peab selline olema, et endal on ka lõbus,“ kinnitab Edita Luik, staažikaim Lääne maleva noortejuht, ja mitte keegi ei vaidle sellele vastu. Nii on laagrit mõnus ette valmistada ja isu järgmisel aastal uuesti kaasa lüüa on ka hoopis teine. Pipi- ega printsessilaagrit siin siiski ei tule, sest iga laager peab midagi õpetama ja just midagi meist endist ja meie kodumaast. Nii et kui piraadilaager, siis on laagris just need piraadid, kes tõepoolest Läänemerel tegutsesid, mõistagi koos kõigi oma murede ja rõõmude ning tõenäoliselt ka menüüga. Talulaagris tegid noored kogu toidu esiemade ja -isade kombel ise. Aga kuidas selline lavastus sünnib? Lahkelt on Lääne noortejuhid valmis jutustama, kuidas veereb ühe laagri elutsükkel.

Tuleb kokku saada. Lääne malevas on noorteinstruktor Kaidi see, kes peab pilku kalendril ja noortejuhid aegsasti järgmist laagrit silmas pidades kokku kutsub. „Käsib tulla,“ täpsustab Noorte Kotkaste Lääne maleva pealik Hellat Rumvolt naeru pugistades. „Tegelikult ei ole keeruline, piisab ka teavitamisest.“

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 62

Kaitse Kodu! 5/2013

Noored

Lisainfo

Stiilinäide: ametimehi plaanitavas militaarlaagris 2013 Kooliülem (pataljoniülem, kompaniiülem, kursusteülem, väljaõppelaagri ülem) — rahulik vanem meesterahvas. Juhib staapi ja laagrit. Tavaliselt sellised ülemad polegi suurt kursis sellega, mis väljaõppelaagris toimub, nii et selline „Hiiumaa laagriülem“ on väga sobiv variant. Sisulise töö teeb ära staap. Võiks olla mingi pitsat, milleta ükski käsk, muu hulgas linnaluba, ei kehti. Auaste: kaptenmajor või major (võib olla ka kolonel).

ka lapsest abiline — noorele on logistikapoole sees olemine ja nägemine, mida see endast kujutab, ning teadasaamine, et kartul ei lähegi ise supi sisse, kindlasti kasulik. Talle võib anda iseseisvaid majandusolukordade lahendamist vajavaid ülesandeidki. Võibolla on abiline nii andekas, et logistikaülemal endal pole majandusasjade ajamisel muud vaja teha, kui rahulikult võrkkiiges tukkuda, sest abiline teeb kogu töö ära.

Staabiülem — juht, tegelik laagriülem. Auaste: kapten.

Sõjaväepolitsei — vanemad poisid-tüdrukud. Ülesanded: kord laagris, rikkumiste tuvastamine, rikkujate toimetamine staapi, staabivalve (kui käivad nn töötoad jms, siis muidugi osalevad kõik), konvoeerimine, karistuste täideviimine, nn vahistamine jms.

Staabiadjutant (käsundusohvitser) — laste hulgast. Teeb kogu staabi kirjatöö, hoiab salajasi materjale (jagude salajased koodid), peab kirjavahetust, registreerib sissetulnud ettekandeid, väljastab käskkirju, peab dokumendiregistrit, korjab loenduse tabeleid jne. Saadab pidevalt kooliülemat. Tunnus: akselbandid. Auaste: leitnant. Pressiohvitser (infoohvitser) — juht või laps. Ülesandeks suhtlemine külalistega, pressikonverentsi korraldamine, laagri jäädvustamine. Tunnus: kaelas pressiohvitseri kaart. Ausaste: leitnant. Vahtkonnaülem (komandant) — laagri toimkondade juhtimine, valve jne. Võib ühendada staabiveebliga. Tunnus: käeside. Staabiveebel — kuri ja karm karjuv mees. Ülesanne: iriseda iga asja kallal, karjuda, kui midagi on valesti, rivistuste läbiviimine ja korra tagamine, telkide, asjade ja välimuse kontroll, karistuste määramine ja täideviimine. Auaste: kaitseväe veebel või staabiveebel. Laagri hirm ja arm. Logistikaülem (tagalaülem) — kogu majanduspoole juhtimine. Auaste: leitnant (kapten). Tal võib olla

Staabikaitserühm — tavaline rühm, mille liikmete ülesandeks on häire korral staabikaitse. Rühmaülemaks võib olla laagri vahtkonnaülem (komandant). Eriüksus — rühm diversante. Ülesanded: erioperatsioonide läbiviimine, rünnak laagrile, eriülesannete täitmine jms. Juht võiks olla mõni hea spetsialist, kes õpetaks neid ka vabal ajal ja suudaks luua midagi eriüksusetaolist ning jagaks nii palju taktikat, et suudaks korralikult planeerida ja õigeajaliselt läbi viia rünnaku. Välisluuregrupp — spioonid. Ülesanne: teada saada staabi tegevusest, kes on vastuluures ning mis plaanid on staabil, jaoülemate salajased koodid ja staabi kaitseplaan. Kui võimalik, värvata keegi staabist. Kui nad on väga kavalad, võivad ka adjutandi käes olevad kõikide jagude koodid ära näpata. Ainult nemad ise teavad, kes sinna gruppi kuulub, keegi teine ei tea. Võib ära jaotada mitme rühma vahel. Võivad värvata salajasi kaastöölisi teiste hulgast.

Tuleb ülesanded ära jagada. Ülesannete jaotamine tähendab nii eeltööde korraldamist kui ka rollide jagamist laagriks. Renee ülesandeks on kirjutada stsenaariumile sarnanev laagrimanuaal. Manuaalist tulenevalt saab iga laagris osalev noortejuht kindla rolli: kes on nõid, võib kohale tulla näiteks kitsega, nagu möödunud aastal juhtus. Suvelaagrisse kutsutakse abiks ka mõned lapsevanemad. Kuidagi on juhtunud nii, et enamasti saavad neist hiljem noortejuhid. Suur abi on ka vanematest noorkotkastest ja kodutütardest, kes laagris juba iseseisvalt üht-teist läbi oskavad viia. Välja hõigatud teema põhjal saavad noored hakata valmistama sobivaid kostüüme.

2 Tuleb pead kokku panna. Kõigepealt peavad kokku saama teema ja koht: kui on koht, lähtub sellest teema ja vastupidi. Kui mõlemad on paigas, saab neid veel omakorda täpsemini vastavusse loksutada. „No kui sa näed keldrit, siis mõtled kohe, mida seal võiks teha,“ seletab kannatlikult Renee Kark, Lääne noortejuhtide „ajalooprofessor“. Just tema kanda on laagrites ajaloolise täpsuse tagamine.

Kaitse Kodu! 5/2013

Noored 4

Laagrit tuleb võtta mõnuga. Kui laagrilised kipuvad mobiiltelefonide tarvitamisega liiale minema, tuleb lavastus täiuseni viia ja ühe patustaja telefon avalikul hukkamisel kirvega puruks lüüa (no ikka lavastuse mõttes muidugi), aga talulaagris korda saadetud tegelikud pahatembud tuuakse valla kohtusse. Rolli aitab sisse elada müstiline ja rituaalne ristimine, talulaagris oli selleks vanapaganale kolme mustsõstramarja viimise retk. Alati tuleb organiseerida meeskondlik võidukatsumine noorte ja juhtide vahel: ükskõik, kes võidab, kuid oluline on see noortele alati. Laagris saavad oma ülesandeid täita ka lapsed: nad on komandandid, lõkke- ja väravavalvurid. Ja eriti tublisid premeeritakse privileegiga astuda sisse staapi (et noor ikka oskaks tahta suureks saades staapi sattuda).

Kokkuvõtete tegemise aeg. Kõigepealt kukume pikali ja magame, seletab keegi muheldes, ja siis teeme laagrist kokkuvõtted: mis läks hästi, mis töötas, mis mitte. Tegelikult tehakse vahekokkuvõtteid ja antakse päeva tagasisidet laagri ajal iga päev. Peagi algab ring otsast peale.

Tule Kaitseliitu! Kaitseliidu noorteorganisatsioonide Noorte Kotkaste ja Kodutütardega saab vanema nõusolekul liituda juba 7-aastaselt. Eriti tore, kui saad tulla terve perega: isast või emast saab noortejuht ja lapsest noorkotkas või kodutütar. Liitumise juures aitab sinu kodumaakonna Kaitseliidu noorteinstruktor.

HARJUMAA

JÕGEVAMAA

PÕLVAMAA

TARTUMAA

Riina Uuk, tel 717 9768 riina.uuk@kaitseliit.ee Arvis Hallik, tel 717 9767 arvis.hallik@kaitseliit.ee

Kristian Vaarpuu, tel 717 9667 kristian.vaarpuu@kaitseliit.ee

Maive Tõemäe, tel 717 9267 maive.toemae@kaitseliit.ee Aile Vals, tel 717 9268 aile.vals@kaitseliit.ee

Martin Erstu, tel 717 9167 martin.erstu@kaitseliit.ee Mirjam Link, tel 717 9168 mirjam.link@kaitseliit.ee

PÄRNUMAA

VALGAMAA

LÄÄNEMAA

Lea Pikker, tel 717 9517 lea.pikker@kaitseliit.ee Rait Vaeno, tel 717 9518 rait.vaeno@kaitseliit.ee

Jaanika Niklus, tel 717 9418 jaanika.niklus@kaitseliit.ee Kaimo Vahtra, tel 717 9417 kaimo.vahtra@kaitseliit.ee

Kaidi Sits, tel 717 9917 kaidi.sits@kaitseliit.ee

RAPLAMAA

VILJANDIMAA (SAKALA)

Liis Pärna, tel 717 9868 liis.parna@kaitseliit.ee Leho Rohtla, tel 717 9867 leho.rohtla@kaitseliit.ee

Kerstin Käärik, tel 717 9217 kerstin.kaarik@kaitseliit.ee Ain Laane, tel 717 9218 ain.laane@kaitseliit.ee

SAAREMAA

VÕRUMAA

Raivo Paasma, tel 717 9468 raivo.paasma@kaitseliit.ee Ingrid Paiste, tel 717 9467 ingrid.paiste@mil.ee

Eva Vodi, tel 717 9318 eva.vodi@kaitseliit.ee Eve Täht, tel 717 9317 eve.taht@kaitseliit.ee

TALLINN Argo Kivi, tel 641 4042 argo.kivi@kaitseliit.ee Bärbel Salumäe, tel 717 9818 barbel.salumae@kaitseliit.ee

HIIUMAA Tuuli Karukäpp, tel 717 9935 tuuli.karukapp@kaitseliit.ee

IDA VIRUMAA (ALUTAGUSE RINGKOND JA MALEV) Tiina Normak tiina.normak@kaitseliit.ee Ivar Rooma, tel 717 9567 ivar.rooma@kaitseliit.ee

JÄRVAMAA Mare Hendrikson, tel 717 9718 mare.hendrikson@kaitseliit.ee Urmas Piigert, tel 717 9717 urmas.piigert@kaitseliit.ee

LÄÄNE-VIRUMAA (VIRU MALEV JA RINGKOND) Aive Ott, tel 717 9618 aive.ott@kaitseliit.ee Lembit Kerov, tel 717 9617 lembit.kerov@kaitseliit.ee

VAATA LISAKS: WWW.KAITSELIIT.EE

Kaitse Kodu! 5/2013

Tartu kodutütarde ja Iisaku noorkotkaste 18. ja 19. mai matk viis noored maalilisse ja metsikusse Poroni ürgorgu.

Noored

Tartu ja Iisaku noored tutvusid Poroni ürgorus Kesk metsikut loodust

Sõprusmatk algas 18. mail, kui lõbus seltskond Tartust teele asus. Poolteist tundi hiljem kohtuti Iisakus ülejäänud matkajatega. Ilm oli päikseline ANNELI RULLI ja ilmateatest kuuldud ähvardav sõnum äikese Tartu maleva Akadeemilise malevkonna tegevliige ja noortejuht kohta matkalisi ei heidutanud, sest ilmataadiga oli atka korraldajatel, Tartu maleva Akadeemi- leping: pidi olema mõnus matkailm ja sadada võis lise malevkonna tegevliikmel Anneli Rullil vaid öörahu ajal. ja Alutaguse maleva Iisaku noorkotkaste rühma pealikul Veiko Reinol, oli kaks eesmärki: Telkimisalal Poroni metsavahikoha juures piilusid tutvustada noortele Poroni ürgorgu, sh Teise maa- meid eemalt põdrad. Loomulikult ei jäänud nad ilmasõja lahinguradu, ning algatada Tartu ja Alu- sinna kauaks, sest nende rahu oli rikutud. Meie taguse maleva koostöö, kitsamalt Tartu ringkonna aga nentisime, et kui nii, siis nii, ja asusime oma kodutütarde ja Alutaguse maleva Iisaku rühma toimetusi toimetama. Saagu siinkohal mainitud, et Anneli ja Veiko olid nädal varem juba luureretke noorkotkaste suhtlus. teinud, et ka Annelil oleks selge, millised katsumused meid ees ootavad.

Lisaks muudele oskustele õppisid matkalised kaaslastega arvestama, ulatades takistuste ületamisel tasakaalu hoidmiseks tugikepi

Matkaraja algul rääkis Veiko, milleks meil on vaja valmis olla. Kõrvusse jäi kajama karm käsklus, et kangelast ei ole vaja mängida. See käis selle kohta, et midagi ei tohi puutuda ja veekogude ületamisel tuleb järgida Veiko juhtnööre. Esimese päeva matka pikkuseks oli ligikaudu 6,5 km. Rada oli raske, sest ületada tuli veekogusid. Pidime olema valmis ka selleks, et vajadusel tuleb

FOTOD: 4 X JASPER AUGUST TOOTSI

Kuigi noored olid valmis veetakistuste ületamiseks ka ise sildu ehitama, polnud seda õnneks vaja, sest koprad olid selle töö juba ära teinud

Kaitse Kodu! 5/2013

Lisainfo

Noored

KOKKUVÕTVALT PÜSTITATUD EESMÄRKIDEST Tutvuda Poroni ürgoruga. TEHTUD! Sõlmida kokkulepped sügisese pikema ja keerukama matka korraldamiseks. TEHTUD! Kutsuda Iisaku poisid Tartumaale matkale või laagrisse . TEHTUD!

Peale huvitava maastiku nägid matkajad ka Teisest maailmasõjast maha jäänud kraami

rikkumine, kuid et vihm oli lühiajaline, läks tema nägu kiirelt taas naerule.

ise sildu ehitada. Õnneks jäi see katsumus ära, sest koprad olid meid tublisti aidanud ja ise selle töö ära teinud. Maastik, mida mööda me liikusime, oli huvitav ja saime õppida erinevaid oskusi. Näiteks seda, kuidas hoiatada tagapool liikuvaid kaaslasi ees oleva ohu eest. Samuti õppisime kaaslastega arvestama, ulatades takistuste ületamisel tasakaalu hoidmiseks tugikepi. Mõni koht pani meid küll hetkeks mõtlema, et sealt on võimatu üle minna, kuid Veiko näpunäidete järgi saime sellega viperusteta hakkama. Oli vaid üks vettelibisemine, kuid kukkunu sai kiirelt kuivale.

Õhtul said tüdrukud näidata oma supikeetmisoskust. Koos joodi teed, räägiti juttu, jagati kontakte, grilliti vorste ja juba oligi öörahuaeg käes. Veiko ja Anneli jäid veel lõkkepaistele päevast kokkuvõtteid tegema ja uuele päevale mõtlema. Nende tegevust saatsid välgusähvatused ja kurjakuulutav mürin. letada tuli

veekogusid, pidime olema valmis ka selleks, et vajadusel tuleb ise sildu ehitada.

Enne magamajäämist luges Anneli noorteinstruktori sõnumit, milles viimane tundis muret, et ega raheterad ole meid auklikuks teinud, kuid see jutt tundus tulevat justkui teisest dimensioonist.

Teise ilmasõja lahingupaigad Maailma kõige lahedam kogemus Lisaks huvitavale maastikule nägime ka väliraudtee rööpaid, punkrikohti, kaevikuid, lõhkamisauke ja lennukivraki jäänuseid. Kõike seda vürtsitasid Veiko huvitavad lood.

Matka lõpetuseks tehti tulevaste põlvede tarbeks ühispilt

Lõpuks jõudsime kurjakuulutava äikesemürina saatel tagasi laagriplatsile. Kiirelt sai otsustatud, et püsti pannakse üks telk, kuhu saame vihma korral varjuda. Telk sai püsti ning esimesed piisad tabasid telgi katust ja matkalisi. Anneli juba kortsutas kulmu, et see on ilmselge ilmataadipoolne lepingu

Hommikul oli taevas taas selge. Äratus oli varajane ja nüüd asusid usinad tüdrukud pudrukeetmisoskust näitama. Kui kõhud said täis, telgid ja toidukotid kokku pakitud ning vesi pudelisse valatud, võis uus matkapäev alata. Teise päeva matka pikkuseks planeeriti 9,5 km. Rada oli kergem kui esimesel päeval, sest veekogusid polnud vaja ületada. Esimesed poolteist kilomeetrit lookles matkarada mööda laudteed Poroni jõe kaldal kuni Narva jõeni, mis pidigi olema kõige kaugem koht, kuhu mindi. Narva jõe ääres kinnitati keha, kuulati kägude agarat kukkumist ja tagasitee bussi juurde võiski alata. Ilm muutus järjest lämbemaks. Kui ületasime üht laudsilda, läks see katki. See matkalisi ei heidutanud, leiti uus tee ja mindi edasi. Tagasitee tundus kuidagi lühike ja buss ilmus täiesti ootamatult nähtavale. Väsinud matkaseltskond jäädvustas end tuleviku tarbeks pildile. Võibki loo lõppenuks lugeda, sest bussiga Tartusse sõites olid matkajad nii väsinud, et vaid üksikud suutsid silmi lahti hoida. Mõnusa pehme istme peal oli uni nii magus. Kõlama jäid sõnad: „Mulle meeldis see matk kohutavalt, see oleks võinud isegi kauem kesta. Need, kes ei tulnud, kahetsegu, sest nad jäid ilma maailma kõige lahedamast kogemusest.“

Kaitse Kodu! 5/2013

Noored

Noorte Kotkaste organisatsioon tähistas 26. mail Jõgeva kultuurikeskuses oma 83. aastapäeva. Noored Kotkad asutati 27. mail 1930 Kaitseliidu vanematekogu otsusega. Aastapäeva tähistamisel osalesid noorkotkad ja noortejuhid. Aktusel viibisid president Arnold Rüütel ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Külaliste seas olid koostööpartnerid ja toetajad. Aastapäeva puhul tunnustati organisatsiooni liikmeid ja toetajad. Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm tänas noortejuhte ja toetajad ning rõhutas nende panuse olulisust Eesti riigile ja Kaitseliidule. Praegu kuulub Noorte Kotkaste ridadesse 3417 noorkotkast ja noortejuhti.

ANTS LEPPOJA

Noorkotkaste uuem ajalugu raiuti raamatusse

Aastapäevaaktusel esitleti Noorte Kotkaste taasloomisjärgset ajalugu käsitlevat teost „Mehena meeste ridadesse”. Ligi 300-leheküljelises ajalooraamatus antakse ülevaade, kuidas algas Noorte Kotkaste malevate töö, tutvustatakse neid, kelle eestvedamisel kasvas ideedest välja reaalne tegevus, ja räägitakse sellest, millised on noorte tegemised tänase päevani välja. Lisaks tekstidele ilmestab raamatut hulk fotosid. Raamatu valmimisele aitasid kaasa kaheksateist inimest ning kolmeliikmeline toimetuskolleegium. Raamatu peatoimetaja on Merike Jürjo.

Luureretk kinnistas meeskonnatööd HARJU NK JA KT

MARGIT ja TARMO AMER Loksa rühmajuhid

Saku vallas korraldati 26.—28. aprillini Harju maleva kodutütarde ja noorkotkaste patrullvõistlus ehk maakondlik luureretk 2013. Võisteldi neljas klassis: nooremad ja vanemad noorkotkad ja kodutütred, igas võistkonnas neli liiget. Et tänavu käis just enne võistlusi meie ridadest üle gripilaine, lasime rajale ka need võistkonnad, millel ei olnud neljandat liiget kusagilt võtta, mistõttu kuus võistkonda olid kolmeliikmelised. Tänavune rada oli kõigi aegade üks raskemaid, sest kolmandik sellest oli hilise kevade tõttu vee all. Noorematel kodutütardel ja noorkotkastel oli raja pikkuseks 15 km (roheline rada), vanematel 50 km (punane rada). Enamik võistkondi läbis koguni 60 km. Rajal ootasid kontrollpunktid, kus tuli täita ülesandeid, mille teemadeks kauguste määramine ja objektide kandmine kaardile, orienteerumine, auto lükkamine, granaadivise, veetakistuse ületamine, sõlmed, meditsiin, laskmine, välitelefonidega side loomine, leiurada, teadmised Eesti ja meie organisatsioonide kohta, jaotelgi püstitamine jpm. Esimesel päeval pidid võistkonnad sooritama ka luureülesande. Luuratav objekt asus Pahkla vanas raketibaasis. Võistkondadel tuli selle kohta esitada luureraport. Viimaseks katsumuseks oli lõppjooks. Kõik, kes sellel võistlusel osalesid, on väga tublid. Kõik need, kes selle pika ja raske raja lõpuni käisid, on võitjad.

Harju noorte luureretke 2013 tulemused Koht

Noorkotkad

Kodutütred

Roheline rada

Esimene noorte patrullvõistlus Harjus korraldati 1998. aastal Nissis. Sellest ajast peale on noored võistelnud igal aastal aprilli lõpul või mai alguses. Võistluse eesmärkideks on kinnistada noortes matkatarkusi ja meeskonnatöö põhimõtteid, süstida neisse armastust looduse vastu ning pakkuda osalejatele huvitavat ja seiklusrikast kogemust. Maakondlikke luureretki korraldatakse paljudes malevates ja nende võitjatel on võimalus osaleda üle-eestilisel luureretkel.

Kaitse Kodu! 5/2013

Loksa 2

Staabi rühm

Kurtna

Turba

III

Loksa 1

Kurtna

Punane rada I

Jotos

Haiba

Loksa

Kurtna Laigulised

III

Kurtna

Loksa

Noored

Mini-Põrgupõhjal võidutsesid Rapla ja Valga LIIS PÄRNA

oorte üheksas mänguline Mini-Põrgupõhja luureretk sai teoks 26.–28. aprillini Märjamaa ja Vigala valla territooriumi. Rada läks lähedalt mööda Põrgupõhja staabi punkrist. Retke korraldatakse Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) võitlejate ja teiste metsavendade mälestuseks. Mini-Põrgupõhjal võistlesid 12–17-aastased noorkotkad, kodutütred jt noored ning seal selgitati ka välja selle aasta Rapla maleva esindus üleriigilistele

võistlustele Mini-Erna ja Ernake. Luurevõistlust korraldavad Noorte Kotkaste Rapla malev ja Kodutütarde Rapla ringkond koostöös Kaitseliidu Rapla maleva ja Naiskodukaitse Rapla ringkonnaga. Võistluse eelõhtul tutvustas Martin Andreller Okupatsioonide muuseumist Teise maailmasõja järgse metsavendluse tausta ja metsavendade tegevust. Järgmisel hommiku päikesetõusu aegu startis seitseteist võistkonda Rapla, Tartu, Valgamaa, Viru ja Pärnumaa malevast. Stardist lõpp-punkti oli 30 kilomeetrit ja aega liikumiseks vaenlase (keda kehastasid Rapla maleva kaitseliitlased) alal 28 tundi. Teekonnal said noored panna ennast proovile täpsuses, tähelepanelikkuses, meeskonnatöös, mitmesugustes oskustes, kiiruses ja teadmistes. Võistkond pidi jõudma etteantud ajaga kontrollpunkti, kus tuli täita ülesanne (esmaabi andmine, välitelefoniga teate edastamine, teatejooks, paadisõit, luuramine, sõlmede tundmine, ööbimine maastikul). Pidevalt tuli end rajal varjata „vaenlase“ eest, kellele vahele jäädes pidi loovutama elutalongi. Võistlus lõppes kolmandal päeval – see oli pühapäev – Kivi-Vigala põhikooli juures. Retke üldvõitja oli Rapla Noorte Kotkaste maleva võistkond.

Mini-Põrgupõhja retke tulemused Koht

Võistkond

Poisid I

Rapla maleva noorkotkad

Valgamaa maleva noorkotkad

III

Vigala noorkotkad

Tüdrukud

Valgamaa kodutütred

Tartu kodutütred

III

Rapla-Juuru kodutütred

Kaitse Kodu! 5/2013

Noored

Salupere retk maabus Aegnas Noorte Kotkaste Tallinna malev korraldas 1. ja 2. juunil Viimsis noorte patrullvõistluse Salupere retk. Seekord jõudsid osalejad muu hulgas ka Aegna saarele. HENRI LEY Salupere retke 2013 peakohtunik

alupere retke peakorraldaja Ander Asbergi sõnul oli patrullvõistluse eesmärk pakkuda noortele midagi uut ja põnevat. „Võistlus näitas, millistele väljaõppeteemadele tuleks enam rõhku panna, samuti oli sellise mastaabiga ürituse korraldamine ja läbiviimine üsna keeruline, aga saime palju kogemusi edaspidiseks,“ oli Asberg rahul.

Paadiülesanne jäi tuule tõttu ära Mandaat oli Eesti Sõjamuuseumis esimese võistluspäeva eelõhtul. Kohale saabus kolm noorema vanuseklassi (10–13-aastased, rada ca 15 km) ja seitse vanema vanuseklassi (14–18-aastased, rada ca 25 km) võistkonda. Vanemasse vanuseklassi panid oma esindusvõistkonna välja ka Noorte Kotkaste Harju ja Rapla malev. Start anti 1. juuni hommikul ning võistlejate esimeseks ülesandeks oli läbida Viimsi poolsaarel asuvad kontrollpunktid, kus tuli näiteks lahendada meditsiini- ja sideülesanne, lasta õhkrel-

Salupere retke 2013 tulemused Koht

Võistkond

Noorem vanuserühm I

Nõmme rühma II (Edith Reinmann, Nele Kinks, Jaanika Floren ja Mihkel Ader)

Reaalkooli rühma II

III

võistkond Vennad

Vanem vanuserühm I

Harju malev (Janar Pahka, Robin Trutin, Joonas Karm ja Karri Peetermann)

Tallinna Kotkad

III

Reaalkooli rühma I

vast jpm. Vanemas võistlusklassis oli rada pikem ning võistlejail tuli läbida ka takistusrada, liikuda köitel ja panna kokku automaatr AK-47. Võistkonnad pidid välja jõudma Rohuneeme sadamasse. Sadamas instrueeriti vanema vanuseklassi võistlejaid õhkmatkerelvade (airsoft) ohutu kasutamise teemal. Seejärel tegid võistkonnad Lennusadama kaatriga „dessandi“ Aegna saarele. Vahetult enne saarele maabumist oli plaanis vanematele noorkotkastele läbi viia paadiülesanne, mis oleks endast kujutanud seda, et viimased 100 meetrit enne saarele jõudmist oleksid nad pidanud läbima iseseisvalt kummipaadiga. Ülesanne tuli ära jätta ohutustehnilistel kaalutlustel, nimelt oli tuul liiga tugev ja laine kõrge.

Arved Salupere mälestuseks Saarel ootas vanema vanuseklassi võistkondi ees tegevus „vastase poolt hõivatud alal“ ehk tuli liikuda varjatult, läbida etteantud mehitamata kontrollpunktid ja sooritada vastase asukohas luureülesanne. Vanematel noortel olid kaasas ka õhkmatkerelvad, et nad „vastasega“ kontakti sattudes saaksid oma tule toetusel eemalduda. Noorema vanusegrupi võistkonnad õhkmatkerelvi ei kasutanud, nende ülesanne oli läbida kontrollpunktid ja asuda seejärel koos korraldajatega Aegna sadamasse laagrisse. 2. juuni hommikul transporditi võistkonnad tagasi Rohuneemele ja seejärel tuli neil läbida viimased kontrollpunktid ja sooritada lõppjooks Eesti Sõjamuuseumi, kus toimus ka retke lõpurivistus ja võistkondade autasustamine. Sellisena sai retk toimuda vaid tänu koostööle Viimsi valla, Veeteede Ameti, Eesti Sõjamuuseumi, Lennusadama, Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoni ja Militaarseikluse OÜga. Häid toetajaid oli veel teisigi. Salupere retke on korraldatud alates 2011. aastast legendaarse kotkajuhi Arved Salupere (03.11.1926–19.01.2009) mälestuseks ja tema aadete elushoidmiseks. Salupere liitus Noorte Kotkaste organisatsiooniga kaheksa-aastaselt, võitles Teises maailmasõjas ja juhtis aastast 1993 ligi kümme aastat Tallinna Arte gümnaasiumi noorkotkaste rühma. 69

Noored

Luurelaagris said suud-silmad loodust täis Kas sa temaga luurele läheksid? Tõsine küsimus, mis eeldab ka tõsist vastust. Jõgevamaa noorkotkad ja kodutütred said selle 10.—12. maini korraldatud luureretkel. GUNNAR VASEMÄGI Noorte Kotkaste Jõgeva malev

uureretk, millest juttu tuleb, viidi läbi Sõõru karjäärides, ala hõlmas ka kohalikke järvi ja Kaiu mõhnastikku. Ilm oli kevadine, kuid võistlustele sõites õnnestus ühes kraavis näha veel viimaseid lumekribalaid. Nagu võistluste avamisel kuulda sai, on kõige optimaalsem on minna rajale tund enne vihma ning enam-vähem tund enne vihma luurevõistlus ka algas.

MacGyveri vend ja pahalased öises metsas

Luurelaager korraldati Sõõru karjäärides ning laagriliste tegevusala hõlmas ka kohalike järvi ja Kaiu mõhnastikku

Võistlejatele see isegi sobis, kuid sõiduautod kippusid poristel metsateedel kinni jääma. Jukerdavat liikuvtehnikat tuli alailma lappida, küll tõrkus meditsiiniauto kütusesüsteem, küll vajusid tühjaks autode rehvid. Õnneks oli laagris MacGyveri „vend“, kes suutis teisi vahendeid kasutamata vaksapikkuse puutokiga parandada õhust tühjaks jooksva rehvi. Tehke järele, kui oskate! Eelsoojenduseks korraldati esimesel päeval orienteerumisvõistlus kolme kilomeetri pikkusel rajal.

Võisteldi neljaliikmelistes võistkondades. Orienteerumise peakohtunik kasutas võistlustel uuelaadset ajamõõdutehnikat, kus peamiseks vahendiks tavaline äratuskell. Siinkohal tuleb stopperi kasutamine iganenuks kuulutada ning tunnistada kohtuniku uuendusmeelsust ja käepäraste vahendite tarvitamise oskust. Seejärel viidi läbi nn ööluure. Mõni aeg pärast öörahu algust aeti kõik üles ja väga laigulises riietuses isik selgitas võistkondade kaptenitele, et tema olla teinud öises metsas õhtust jalutuskäiku, kui märganud siin-seal uitamas ilmselgeid pahalasi. Rääkinud teised võõras keeles ja puha. elsoojenduÜhesõnaga, võistlejad seks korrallöödi maast lahti ja kupadati esimesel tati metsa selgitama, kes luusib, kus luusib ja miks päeval orienteeruluusib. Öö jooksul saadi misvõistlus kolme asjas selgus ja võistlejad kilomeetri pikkusel lubati magama, et neid hommikul uute ülesan- rajal. netega kostitada.

Luurevõistlus pole promenaadil patseerimine Luurevõistlus tugines traditsioonidele nagu ikka. Saad kaardi, kompassi ja miskisugused koordinaadid ning edasi vaata ise, kuidas toime tuled. Kusagil metsas nuhib ringi „pahasid“ kehastav vastutegevus, igavesed tüütused, teedel liikuda ei lase, kipuvad taga ajama ja elukaarte konfiskeerima. Egas luurevõistlus olegi promenaadil patseerimine, käed küünarnukini taskus. Siba aga mööda metsa, orienteeru ja tutvu ümbruskonnaga, suu, silmad ja kraevahe loodust täis. Lisaks iseseisvale orienteerumisele tuli kontrollpunktides lahendada lisaülesandeid. Mängu lisandusid välitelefoniga side loomine, esmaabi, õhupüstolist laskmine, takistusriba, paadiga sõudmine, mäluülesanne, tule süütamine, sõlmede tegemine, looduse tundmine ja ööseks varjualuse valmistamine. Kontrollpunktid olid nimetatud linnade järgi: Kuressaare, Haapsalu, Pärnu jne. Mõned võistlejad said lisaks kohustuslikule looduse tundmisele jälgida kaht kolmest Eestis elutsevast sisalikuliigist: kivisisalikku ja arusisalikku. Kolmas – jalutu sisalik vaskuss – välja ei ilmunud.

Kaitse Kodu! 5/2013

Noored

Vastutegevus teedel liikuda ei lasknud ning kippus võistlejaid taga ajama ja elukaarte konﬁskeerima

4 X GUNNAR VASEMÄGI

Kui kaart oli valepidi ees ja ilmakaartest jäänud vaid helge mälestus, võisid võistlejad korraldajatele helistada ja abi paluda

Igal neljaliikmelisel võistkonnal oli kasutada mobiiltelefon puhuks, kui kaart on valepidi ees ja ilmakaartest jäänud vaid helge mälestus. Siis võis helistada korraldajatele, kes hättasattunud luurajad metsast üles otsisid. Aga mäng ei käinud mitte selle peale, kes kiiremini mobiiltelefoni haarab, vaid ikka selle peale, kes iseseisvalt kõige paremini hakkama saab. Esikohakarika pälvis Jõgeva noorkotkaste esindus ja kodutütardest Palamuse rühm, kuid võitsid siiski kõik osalejad, nagu alati. Kes ei saanud esikohta, sai kui mitte muud, siis vähemalt vastuse küsimusele, kellega võib koos luurele minna ja kellega mitte. Kes esikohast ilma jäi, said kui mitte muud, siis vähemalt vastuse küsimusele, kellega tasub luurele minna ja kellega mitte

Kaitse Kodu! 5/2013

Noored

Mererühm ootab merendus- ja riigikaitsehuvilisi noori VÕRUMAA MALEV

Mererühm on asutamisjärgus rühm, mille eesmärgiks on koondada merendus- ja riigikaitsehuviga noori alates 14. eluaastast, pakkuda neile põnevat tegevust ning hoida ja arendada merenduskultuuri. Tegutseda on kavas koostöös Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoniga. Esmane väljaõpe on kavas viia läbi Lennusadamas seisval miinilaeval Sulev kord nädalas. Merenoorkotkastel on võimalus osaleda ka maanoorkotkaste üritustel.

Et laps oleks liikluses nähtav HELI MAASLIEB Võrumaa noortejuht

Võrumaa noortejuhtidele korraldati aprillis Maanteemuuseumis lasterühma saatja koolitus. Õppepäeva läbiviija oli Tartu autokool Viva Liiklus. Koolitus jagunes teooriaks ja praktikaks ning selle eesmärgiks oli anda teadmisi lasterühma saatjale. Saime teada, kuidas on õige ja turvaline lastegrupiga tänaval liigelda. Meile tutvustati sellekohaseid õigusakte. Lasterühma saatjale laienevad reguleerija õigused ja kohustused, seega peab ta oma pädevuse piires oskama liiklejaid suunata. Saatja on kohustatud kandma helkurvesti, see kohustus laieneb ka lasteaialastele ja algkooliõpilastele. Teooriaosa võttis kokku teadmiste kontroll. Päeva põnevaim osa oli aga see, kui õpitu tuli praktikasse panna. Kõik, mis enne tundus lihtne ja arusaadav, muutus hetkega. Õpitut läbi mängides olime sunnitud tõdema, et lasterühma saatja vastutus on suur ja sellega hakkama saada polegi nii lihtne.

Teave ja registreerimine aadressil: mereryhm@gmail.com

MERERÜHMAS PÕHILISED ÕPPETEEMAD Riigikaitse ja Noorte Kotkaste organisatsiooni alused Relva- ja laskeõpe Esmaabi Merenduse alused Ujuvvahendite ehitus Merepääste Navigatsioon Laevapraktika

Harjus jagati erialatunnistusi RIINA UUK

HARJU MALEVA NOORED

Harju maleva noorteinstruktor

Harjumaa noorkotkad ja kodutütred kogunesid 5. mail pidulikule koondusele, et võtta mh organisatsioonidesse uusi liikmeid. Koondus oli eriline rahvarohkuse poolest: kohal oli umbes sada inimest. Noorteorganisatsioonid täienesid 22 tütarlapse ja 21 noormehe võrra. Ka järgukatseid oli rühmades sooritatud usinasti. Me pole sellel aastal nii palju erikatsete tunnistusi välja jaganud kui seekord Ainuüksi kodutütred said 36 erikatse tunnistust (päästja, meedik, kokk, matkaja, taimetark, linnutark). Päev oli pikk ja sisutihe. Muu hulgas kuulasime laulupoisse, kes on salvestamas Noorte Kotkaste plaati. Kohtumiseni järgmisel, talvisel pidulikul koondusel!

Kaitse Kodu! 5/2013

Paraad

Maakaitsepäeva ja võidupüha üritused Haapsalus 22. ja 23. juunil 2013 Aeg

Tegevus

Koht

Kell 14—16

Paraadiüksuste saabumine Haapsallu

Haapsalu majutuskohad

Kell 16.30—19.30

Paraadi peaproov Kaitseliidu ühendor- Haapsalu raudteejaama esine plats kestriga

Kell 20.30

Rahvapidu

Lossihoov

Kell 20.30—21.30

EST-TATTOO 2013

Lossihoov

Kell 21.30

Rahvapidu jätkub

Lossihoov

Kell 23.30

Muinastule süütamine

Lossihoov

Kesköö

Tule saatmine kirikusse

Lossihoov

Kesköö

Öörahu

Laupäev, 22. juuni

Pühapäev, 23. juuni Kell 7.30

Paraadil osalejate äratus

Kell 9

Peaminister, kaitseminister ja kaitse- Vabadussõja ausammas Lossiplatsil väe juhataja asetava pärjad Vabadussõja ausamba juurde

Kell 9

Tulede ühendamine ja Võidutule me- Lossiplats dalite andmine

Kell 9.45—10.30

Võidupüha jumalateenistus

Haapsalu toomkirik

Kell 10.25—10.35

Paraadi rivistamine ja joondamine

Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 10.35—10.55

Saabub paraadi juhataja, ettekanne, pa- Haapsalu raudteejaama esine plats raadi ülevaatus

Kell 10.56—10.58

Saabub kaitseväe juhataja, ettekanne

Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 10:58

Algab tele- ja raadiootseülekanne

Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 11

Saabub vabariigi president, paraadi ju- Haapsalu raudteejaama esine plats hataja ettekanne

Kell 11.01—10.18

Vabariigi presidendi ja paraadi juhata- Haapsalu raudteejaama esine plats ja ringkäik

Kell 11.18—11.28

Vabariigi presidendi kõne

Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 11.30

Saabub võidutuli. Tulede süütamine

Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 11.40

Paraad marsile

Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 12.00

NATO hävitajate ülelend

Kell 12—15

Kaitseväe ja Kaitseliidu lahingutehnika Lossihoov ja Lossiplats näitus

Kell 13

Sõdurisupp kõigile

Kaitse Kodu! 5/2013

Majutuspaigad

Lossihoov ja Lossiplats 73

Paraad

Paraadi välimääraja Kaitseliitlane VORMIRIIETUS Kandja esindab Eesti vabariiki.

KAITSELIIDU EMBLEEM Kaitseliidu tegevliikmed kannavad Kaitseliidu embleemi heraldilist kujutist varrukaembleemina välivormi paremal varrukal 70 mm kaugusel varrukaõmblusest või embleemi aluse olemasolul selle peal. Embleemi peale õmmeldakse maleva nimi. NIMESILT Riidest nimesilti kantakse parempoolse hõlma takjaalusel.

AUASTMETUNNUSEID Kantakse välivormi jaki pagunialusel oleval pagunikattel.

MÜTS, JAKK, PÜKSID Eesti kaitseväe suvevorm.

KOKARD Kangast kokardit kantakse välivormi mütsil. RIIGITUNNUS Kantakse vasakul varrukal varrukatasku klapi kohal ilma vaheta nii, et riigitunnus jääks sümmeetrlisiselt õlaõmbluse keskele. ERIALAEMBLEEMID Kaitseliitlase eriala näitavat embleemi kantakse vasakul varrukal riigitunnuse all oleval takjaribal. BAASKURUSE EMBLEEM Kantakse samal kohal kus erialaembleeme juhul, kui erialaembleeme veel ei ole.

POOLSAAPAD Musta värvi, kantakse kinninööritult, paelaotsad peidetakse saapasse.

Naiskodukaitsja KÜBAR On musta värvi, 100% villast. Kübarapõhi on pealt lame, kergelt koonuses ja pehme joonega. Rant tagant üles keeratud, eest ja paremast meelekohast alla koolutatud. Kübaraserv on pealepoole tagasi keeratud ja läbi õmmeldud. Peal must ripspael.

KÜ KÜBARAMÄRK Kollasest metallist valmistatud märk mõõtudega 36x36 Ko mm. Märgi aluseks on must sõõr, mille üle ulatub Naiskomm dukaitse valge liiliarist. Risti südamikuks on sinimustvaldu ge kokard. Kübaramärki kantakse kübara esiküljel keskel. V VORMIPLUUS P Pikkade varrukatega vormipluus on valget värvi ja kkergelt taljesse töödeldud.

NAISKODUKAITSE EMBLEEM e Kaitseliidu kotkas on tikitud musta niidiga helesinisele kangale. Embleemi kohale helesinisele kangale on tikitud organisatsiooni nimi ,,Naiskodukaitse”. NIMESILT Mustal plastikalusel (mõõtudega 2x9 cm) on 0,9 cm kõrguste valgete tähtedega eesnimi ja perekonnanimi.i. Nimesilti kantakse vormijaki paremal pool ühel joonel tevasakul pool oleva rinnataskuga või lühikeste varrukatega vormipluusil kujuteldava rinnatasku kohal.

KINGAD torMusta värvi kinnised kingad ilma silmatorsa kavate iludetailide ja pannaldeta. Kontsa kõrgus 3—6 cm.

RIIGITUNNUS Eesti riigilipu kujutis, mille all on trükitähtedega sõna EESTI. Riigitunnuse pikkus on 5,3 cm ja laius 6,5 cm. Riigitunnusel olev Eesti riigilipu kujutis on tikitud.

VORMISEELIK Naiskodukaitse vormiseelik on sirgelõikeline ja ilma värvlita, seeliku pikkus — vähemalt põlvedeni, ent mitte pikem kui 10 cm põlvest allapoole.

SUKKPÜKSID, SUKK SUKAD Ihuvärvi, Ihu uvä ühevärvilised mustri ja tugeva läiketa. tug

Kaitse Kodu! 5/2013

KOTKAMÄRK Kujutab b kaitseasendis püstise püstiseisvat eisvat kotkast, kes hoiab ühe jalaga skautlus skautluse se sümbolit riigivapi — liiliaõit —, mille keskel on riig givapi kujutis, ja jalaga teise ja alaga linti, millel on tekst „Alati valmis!”. JÄRGUTÄPP Ümma argune 15 mm läbim mõõduga tumesiÜmmargune läbimõõduga nisele põhjale valgega tik kitud kuusnurkne tikitud täht. Järgutäpid asetsevad d parema tasku kohal 10 mm kõrgusel. VI järgu noorkotkas kannab üht järgutäppi par rema tasku kohal parema alusta ades vasakult. alustades

VORMIMÜTS Tumesinisest riide est ja selle põhi on kkokku okku volditud. riidest Mütsi ees on rummu kattev osa 50 mm m laiune, jättes ruumi mütsile kinnitatavale metallist kkotkamärgile. otkamärgile. Mütsi kõrvalapid o n omavahel takjakin nnisega ühendaon takjakinnisega tud. Eesosal on 15 5 mm kõrgusel aluss servast kaitseväe alusservast kahe metallnööbig ga kinnitatud 10 mm m laiune musta metallnööbiga värvi tormirihm.

KAELARÄTT Täisnurkse kolmnurga a kujuline, mille kaks külge on 700 mm pikkused. Kaelaräti värvid valib rühm, ühe ma ale rühmadel ei tohi maleva olla sarnaseid kaelarä ätte. Kaelaräti põhivärvile v kaelarätte. võib lisada eri värvi triipe, kuid need peav vad paiknema räti servad deg paralleelselt ega peavad servadega tohi ulatuda servades st kaugemal kui 40 mm. servadest

KAELARÄTI KINNITUS ühesugust Ühe salga liikmed d peavad kandma üh hesugust omavalmistatud rõngast. Malevkonna a juhatuse liikmed kannavad spetsiaalset metallist hõbeda keskjuhatuse värvi, maleva ja ke eskjuhatuse liikmed d ning noortemagistrid kulla värvi rõngast.

VARRUKAEMBLEEM Ümmargune 65 mm läbimõõdu u ja tumesinise põhjaga. Sellel paikneb kotkamärgi kkujutis, uju mille kohal on 6 mm kkõrguste õrguste tähtedega male eva nimi. Kotkamärk ja maleva tähed o n valget värvi. on

ERIKATSEMÄRK Kujundatud vastavalt eria alale. Märk on erialale. ümma argune läbimõõduga a 35 mm ja ümmargune helehalli põhjaga. Asuvad d paremal õlal. VORMIPLUUS Sinkjashallist tuge evast riidest kaitsev väe ohvitseri tugevast kaitseväe tavavormi pikkade e varrukatega vormipluusi lõikega ja õlakutega. Õlakut tel mingeid märke eii kanta. PluusiÕlakutel nööbid on hallid. VIIGIPÜKISD Tumesinisest ülikonnariidest, man nsettideta. mansettideta. SOKID tumed dad või musta v ärvi. tumedad värvi. KINGAD must ta värvi. musta

Kodutütar

NOORKOTKA HOOLSUSPAEL 10 mm laiune ja 50 mm pik kku kullavärvi pikkune kar rdpael. Asub vasaku rinn nata kardpael. rinnatasku keskel. VÖÖRIHM Mustast või nahast või pruunist p või rahvusmustriga kootud vöö. rahvussmu Hõbedaselt metallist Hõbedase elt läikivast lä vööpannal vööpanna al on spetsiaalselt valmistatud valmistatu ud ja koosneb liituvast rõngast ja kettast. Kettal Ketttal on neil stiliseeritud liiliaõit, liiliaõ mille keskel paikneb Eesti vapi kujutis. auks — ole kuju utis. Rõngal paikneb tekst: tekstt: „Isamaa „Is valmis!”.

KOTKAMÄRK Organisatsiooni põhisümbol. Märki kantakse mütsi ilupaelte vahelisel siilul.

MÜTS Tumesinine barett, pealael kollane tutt. Mütsi üks siil on kaunistatud kollase ja helesinise ilupaelaga. Helesinine värv on siilu seespool. Kandmisel asetseb üks kaunistustriip otsmiku keskel ja teine jääb paremale. KAELARÄTIK Kollasest riidest täisnurkne kolmnurk, mille mõõdud 70x70x100 cm. Kantakse pluusikrae all, lahtised nurgad kinnitatakse eest rõngaga. Rõngas on kogu rühmal kokkuleppeliselt ühesugune. HOOLSUSMÄRK Antakse hoolsuspaela omavale kodutütrele, keda võib teistele eeskujuks seada ja kellel on vähemalt II järk. Kantakse paremal kraenurgal. HOOLSUSPAEL 10 mm laiune 65 mm kõrguse L-tähe kujuliselt murtud sinise ja kollase triibuga pael. Kantakse vormipluusi paremal varrukal kotkamärgiga samal kõrgusel, lahtised harud allpool. Antakse aktiivsele liikmele, keda on tunnustatud peavanema tänukirjaga ja kellel on vähemalt IV järk. VÖÖKOTT Tumesinine, pealt suletava klapiga. Klapile on õmmeldud diagonaalselt paremalt vasakule kollane-helesinine ilupael, sinine värv allapool. Kantakse paremal küljel. PLUUS Sinakashall kahe rinnataskuga eest nööbitav pikkade varrukatega pluus. Rinnataskud kolmnurkse nööbitava klapiga. Mustad nööbid läbimõõduga 15 mm.

Paraad

Noorkotkas

JUHI TÄRNID Näitavad juhi ametikohta. Eristatakse suurt ja väikest tärni. Suure läbimõõt on 22 mm, väiksel 17 mm. Kinnitatakse tumesinisest riidest alusele, mida ümbritseb 2 mm laiune tumesinine rant. Kantakse vasaku rinnatasku kohal (vahe taskuga 15 mm). VARRUKAEMBLEEM Ringkonna tunnus, läbimõõt 65 mm. Tumesinisel põhjal on kotkamärk ja tähed valged. Üleval on ringkonna nimi. Kantakse vasakul käisel 7 cm varrukaõmblusest allpool. JÄRGUTÄPP Näitab kodutütre järku: IV järk — 1 täpp, III järk — 2 täppi, II järk — 3 täppi, I järk — 4 täppi. Kantakse vasakul varrukal embleemi all järgmiselt: IV järk — täpp embleemist 30 mm allpool, III järk — lisandub 1 täpp eelmisest 30 mm allpool ja 25 mm keskjoonest paremal, II järk — lisandub 1 täpp keskjoonest vasakul, I Järk — lisandub 1 täpp eelmisest 30 mm allpool ja samal joonel IV järgu täpiga. ERIALAMÄRK vastavalt Kujundatud vasta avalt erialale. Märk läbimõõduga mm, on ümmargune lä äbimõõd duga 30 m m, rinnataskul. kantakse e vasakul rinnata askul. SEELIK Mustast riidest alt laieneva või sirge lõike ega. Lubatu ud kaetud lõ õhik. lõikega. Lubatud lõhik. Seeliku p pikkus ikkus põlveni või kuni 10 cm põlv põlvest vest ülespoole. Külma Külmal al väliüritustel asendada viigipükstega. ajal väliü üritustel võib seeliku a sendada mustade viig gipükstega.

kinnised, mõõduka kontsaga. KINGAD musta a värvi, ki innised, mõõduk ka kontsa aga. SUKKPÜKSID nahavärvi.

Paraad

Tehnika, mida näeb paraadil Pvpj 1110 on Rootsi 90 mm vintraudne tagasilöögita tankitõrjekahur, mis võeti kasutusele 1960. aastate alguses. Üldiselt kasutatakse kahurit järelveetavana või veokile paigaldatult. Kahuril on optiline sihik ja varuvariandina ka mehaaniline sihik. Lisaks on kahuril 7,62 mm märkimispüss. Talvetingimustes saab kahuri paigutada ka kelgule, mida veab kaks suusatajat. Maksimaalne laskekaugus on kuni 1 km. Mürsu algkiirus on 650—700 m/s, mürsu kaal 10—11,2 kg. Maksimaalne laskekiirus on 6—8 lasku/min, meeskond 3—4 inimest.

KAITSEVÄGI

MB GD 250 Wolf on Mercedes-Benzi G-klassi maasturi militaarversioon, mis võeti kasutusele 1980. aastate lõpul. Eesti kaitsejõududes tulid need maasturid kasutusele möödunud kümnendil. Autos on neli kohta, selle tühimass on 2700 kg, kandevõime 515 kg ja tippkiirus 132 km/h.

MB Unimog 416 on neljarattaveoga maastikuauto, mida hakati Saksamaal tootma 1963. aasta alguses. Maastikuauto võimus on sõltuvalt mudelist 80 hj (60 kW) kuni 110 hj (82 kW) ja tippkiirus 85 km/h. Hea maastikuläbivus teeb sellest maasturist hinnatud transpordivahendi nii varustuse kui ka isikkoosseisu veoks. Eestis kasutab MB Unimogi 416 põhiliselt Kaitseliit, kuid liikvel on ka sama tüübi teetöömasinaid.

KSP-58 on Belgia ﬁrma Fabrique Nationale’i litsentsi alusel Rootsis valmistatud kuulipilduja FN MAG variant, mis on Eesti kaitseväes ja Kaitseliidus kasutusel nii jao- kui ka rühmarelvana. Relva kaliiber on 7,62 mm, kaal 11,6 kg, kuuli algkiirus 850 m/s, tehniline laskekiirus 600—850 lasku/min, sihikuline laskekaugus 1200 m ja efektiivne laskekaugus 800 m.

Kaitse Kodu! Kod odu! 5/2013

Paraad KRISTJAN PRII

RAPLA MALEV

Volvo TGB 1111-A on Rootsis toodetud maastikuauto Volvo TGB 11 edasiarendus, mille peale on paigutatud 90 mm tagasilöögita tankitõrjekahur Pvpj 1110. Selle esialgset versiooni hakati välja töötama juba 1960. aastatel ja teenistusse jõudis see 1970ndate keskel. Maastikuauto meeskonda kuulub neli inimest, selle kaal koos kahuriga on üle 2500 kg, tippkiirus 100 km/h, võimusus 125 hj (93 kW).

AK 4 on Rootsis valmistatud Heckleri & Kochi automaatrelva G3 variant. Relva on lihtne käsitseda ning laskmise ajal on see stabiilne ja täpne. AK 4 kuul on tugeva läbistusvõimega ka pikematel distantsidel ega kaldu kõrvale peenikeste okste ja lehtedega kokku puutudes. Relva eripära on vinnastushoova asukoht relvaraua peal asuva vinnastushoovakoja vasakul küljel. AK 4 kaliiber on 7,62 mm, kaal tühja salvega 4,4 kg, kuuli algkiirus 790 m/s, tehniline laskekiirus 600 lasku/min ja sihikuline laskekaugus 500 m.

81 mm miinipilduja on laialt levinud manööverüksuse lähituletoetusrelv, mille meeskonda kuulub viis inimest. Relva kaal on 45 kg, pikkus 1550 mm, laskekiirus 15—20 lasku minutis, minimaalne laskekaugus 200 m ja maksimaalne kuni 5 km.

Kaitse K Kodu! 5/2013

MG-3 on Saksamaal Teise maailmasõja aegse kuulipilduja MG 42 Bundeswehr’i edasiarendusena valmistatud kuulipilduja, mis on mõeldud kasutamiseks nii maa-, õhu- kui ka mereväes. Tulenevalt ehituse eripärast on see 7,62 mm relv võrreldes kergekuulipildujatega tunduvalt kohmakam ja raskem, kuid samas tunduvalt suurema tulejõuga. Relva kaliiber on 7,62 mm, kaal 11,5 kg, kuuli algkiirus 820 m/s, tehniline laskekiirus 1110 lasku/minutis, sihikuline laskekaugus 1200 m ja efektiivne laskekaugus 600 m.

Paraad 3 X ARDI HALLISMAA, KAITSEVÄGI

Võidupüha paraadi skeem Tribüün

KIL TS

Ristna laevameeskond ja Soome reservohvitserid

I TE E

Kaitseliidu orkester, politsei, piirivalve orkester ning kaitseväe orkester

Kodutütred

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Tallinna malev

Sakala malev

Rapla malev

Raudteejaam 78

Kaitse Kodu! 5/2013

Paraad A TN

JAAM Paraadi rivistaja, Kaitseliidu peastaabi ülem kolonelleitnent Kajari Klettenberg

Presidendi kõnepidamise koht

RAU RA A N RAUDTEE TN

Kaitseliidu lipp

Kaitseliidu Kooli lipp

eva mal m üh inna Tall itõrjer k tan eva mal hm ala ü Sak itõrjer k tan a alev la m ühm Rap itõrjer k tan a alev rühm am Järv ipilduja miin a alev hm ju m ü Har itõrjer k tan

RAUDTEE TN

Lääne malev

Pärnumaa malev

Järva malev

Kaitse Kodu! 5/2013

Harju malev

Saaremaa malev

Paraad

Võidupüha parkimisskeem

HAAPSALU 2013

23. juunil kell 9.45 oikumeeniline võidupüha jumalateenistus Haapsalu toomkirikus 23. juunil kell 9 pärgade asetamine Vabadussõja ausamba jalamile Lossiplatsil

PARAAD

AUTOLIIKLUSEKS SULETUD ALA

KUTSETEGA KÜLALISTE PARKIMISALAD

KAITSEVÄE BUSSID

SOOVITUSLIKUD PARKIMISKOHAD

ÜHISSÕIDUKID

PARKIMINE KEELATUD

Kaitse Kodu! 5/2013

toob nii pidu kui ka põnevust Kuigi võidupüha tähistamise põhirõhk on Kaitseliidus suunatud Haapsalus korraldatavale paraadile, ei unusta malevad oma kodukanti. Kogu Eestis korraldataval maakaitsepäeval leiab igaüks midagi huvitavat ja meelepärast.

HARJU MALEV Maakaitsepäev algab Saue linnas pärgade asetamisega Vabadussõjas langenute mälestuseks. Mängib Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester Aigar Kostabi dirigeerimisel. Seejärel toimub operatiiv- ja kaitsejõudude pidulik rivistus ja jalutuskäik. Paraadi juhatab Kaitseliidu Harju maleva pealik ja paraadi võtab vastu Harju maavanem. Seejärel avatakse Harju 18. maakaitsepäev, mille raames saab jälgida eriteenistuste ja militaarstruktuuride näidisesinemisi, vaadata on erinevate struktuuride näitused ja eritehnika läbi aegade. Pakutakse sõdurisuppi. Maakaitsepäeva atraktiivseimaks osaks on kujunenud kaitsejõudude ja eriteenistuste demoesinemised: näidislahingud, politsei kiirreageerijad tegevuses koos helikopteriga Augusta, pantvangi vabastamine, demineerijad, näidispommitamine jpm. Maakaitsepäeva üritusel on aastaid kaasa löönud ajalooklubi Front Line. Ajalooliste mundrite ja relvade eksponeerimine ja näidislahingu „Viimane sõjasuvi“ esitamine on oma ajaloolise autentsusega eriti muljetavaldav. Maakaitsepäeval korraldatakse võidupüha aastajooks — tänavu vastavalt aastanumbril pikkusega 2013 meetrit —, kus saab osaleda nii individuaalselt kui ka võistkondlikult. Päeva vältel saab nautida veel kultuuriprogrammi ja teha palju põnevat. Maakaitsepäeva korraldavad Harju maavalitsus, Saue vald, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Kaitseliidu Harju malev, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, Scoutspataljon, Lennubaas, ajalooklubi Front Line, Harjumaa Spordiliit jt. Päeva juhib Madis Milling. Maakaitsepäeva lõpul võtab maavanem vastu vabariigi presidendi süüdatud võidutule, mis saabub Haapsalust, ja annab selle üle 24 Harjumaa kohaliku omavalitsuse esindajale, et see jõuaks kõigisse Harjumaa linnadesse ja valdadesse.

ALUTAGUSE MALEV Alutaguse maleval on plaanis tähistada maakaitsepäeva Sillamäe linnas. Korraldatakse paraad, kus lisaks malevale osalevad veel ka Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Lisaks Kaitseliidu üksustele võtavad pidulikust marsist osa Viru jalaväepataljon, politsei- ja päästeamet, piirivalveamet, Viru vangla, riigikaitset õppivate õpilaste koondrühm, Soome Kymenlaakso reservistid ja Ukraina Registrikasakad Eestis. Alutaguse malev korraldab koostöös teiste jõustruktuuridega ka relvade ja tehnika näituse. Linnarahvale jagatakse sõdurisuppi.

WWW.PILT.DELFI.EE

Organisatsioon

Maakaitsepäev

LÄÄNE MALEV Lääne maleva maakaitsepäeva üritused algavad 22. juuni õhtul kell 19 Carolin Illenzeeri Fondi heategevusliku kontserdiga „Laulud sõdurile“ raudteemuuseumi galeriis. Sellele järgneb rahvapidu Lossihoovis, kus toimub ka EST-TATOO 2013 ning tantsuks mängib Kaitseliidu Tallinna maleva orkester. Pool tundi enne südaööd süüdatakse Lossihoovis muinastuli. 23. juunil jätkub maakaitsepäev võidupüha paraadiga.

HIIUMAA MALEVKOND

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 82

Hiiumaa malevkonnal on plaanis korraldada 23. juunil Heltermaa sadamas pidulik rivistus, kus antakse üle autasud tublidele kaitseliitlastele, naiskodukaitsjatele, noorkotkastele ja kodutütardele ning jagatakse Haapsalust saabunud võidutuli Hiiumaa omavalitsustele.

Kaitse Kodu! 5/2013

ANTS LEPPOJA

Maakaitsepäeval korraldatakse traditsiooniline paraad, sedakorda Jõgeva linnas, kus võetakse vastu ka tuletoojad. Jagatakse sõdurisuppi. Välja pannakse relvanäitus ja rühma jagu mehi on seda tutvustamas. Programmi kuulub ka maleva tänukirjade jagamine ja muude tähelepanuavalduste tegemine. Maavalitsus tunnustab kauneima kodu omanikke.

Organisatsioon

JÕGEVA

JÄRVA MALEV Maakaitsepäev traditsioonilisel moel korraldatakse Türil, kuhu tulevad kaitseväelisele rongkäigule ka need maleva üksused, mis on võidupüha tuld tervitamas Haapsalus. Nagu ikka, pakutakse rahvale tegevust ning saab näha relvi ja tehnikat. Lisaks maakaitsepäevale Türil korraldavad Järva maleva üksikkompaniid oma vastutusalas koostöös omavalitsustega mälestushetked Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks. Lillekimbud asetatakse Koeru, Müüsleri, Paide, Peetri ja Türi mälestussamba jalamile.

PÕLVA Maakaitsepäev korraldatakse Räpinas. Kavas on jõustruktuuride esitlused, kus oma tehnikat ja varustust tutvustavad politsei, päästeamet ja Kaitseliit. Asetatakse pärjad Vabadussõja mälestussamba jalamile. Motorühm toob võidutule Räpinasse, kuhu kogunevad vallavanemad. Maavanem kutsub nad enda juurde, süütab tõrviku ja palub viia tule igasse valda. Tule saabumine ja urni süütamine on kavandatud kella 17ks.

Võidupüha ja maakaitsepäeva üritused algavad Pärnumaal 22. juunil, mil Tori Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatakse võidutuli. Samal päeval korraldatakse ka võidupüha maraton, mille start antakse kell 13.30 Tori kiriku juures. Distants läbib atraktiivset ja mitmekülgset looduskeskkonda, möödub ajaloo- ja kultuurimälestistest, teadaolevatel andmetel Eesti vanimast inimasulast Pulli külast, ületab Reiu-Raeküla terviseraja silla, läbib Pärnu Vallikääru pargi ja Tallinna väravad. Joosta võib ka poolmaratoni, mille start antakse Paikuse valla Reiu puhkekeskusest.

KRISTJAN PRII

PÄRNUMAA MALEV

23. juuni pärastlõunal antakse Pärnus Rüütli platsil üle Haapsalust toodud võidutuli. Kohal on Kaitseliidu Pärnumaa maleva üksused, Naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonid ning kohalike omavalitsuste esindajad. Malevkondade tuletoimkonnad viivad võidutule maakonda laiali.

Kaitse Kodu! 5/2013

SAAREMAA MALEV

Rapla malev tähistab maakaitsepäeva Rapla Keskväljakul (Hollywoodi platsil). Kavas on paraad mööda linna üht peatänavat, millel osalevad Kaitseliidu rühm, miinipildujarühm, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred. Pärast seda on pidulik rivistus. Kogu pärastlõuna on külastajatele avatud Kaitseliidu, politsei, päästeameti ja kohaliku omavalitsuse väljapanekud. Kaitseliit, politsei ja päästeamet korraldavad näidisesinemisi.

Maakaitsepäeva tähistatakse Kuressaares koos Haapsalust saabuva võidutule jagamisega valdade esindajatele. Pidulik üritus Kuressaares Vabadussõja ausamba juures on kavas algusega kell 15, see korraldatakse koostöös Kuressaare linna- ja Saare maavalitsusega. Lisaks Haapsalus paraadil osalevale kompaniile on Kaitseliidu Saaremaa malev võidupühal Kuressaares korraldataval üritusel esindatud rühmasuuruse üksuse ja relvadega, Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred väiksemate üksustega. Marsimuusikat mängib Kuressaare linnaorkester, võimalusel kaasame Vabadussõja ausamba juurde minekul ja sealt äramarsil üksuse rivis ka oma loodava orkestri liikmeid.

Naiskodukaitse paneb püsti õppepunktidega raja ja pakub linnarahvale sõdurisuppi. Verivärsked noorkotkad ja kodutütred annavad pidulikult tõotuse. Kaitseliidu sõjaeelse traditsiooni kohaselt õnnistatakse majalippe. Jagatakse laiali võidutuli.

KRISTJAN PRII

Organisatsioon

RAPLA

SAKALA MALEV

TARTU MALEV Tartu maleva maakaitsepäev korraldatakse Elvas. Oma tehnikat ja varustust esitlevad Kaitseliit ja päästeamet, Naiskodukaitse jagab sõdurisuppi ja korraldab heategevusliku loterii Elva Perekodu toetuseks. Peetakse näidislahing, millele järgneb paraadüksuste marss läbi Elva linna. Lisaks autasustatakse kauneid kodusid ja jagatakse võidutuli Elva lauluväljakul omavalitustele. Elva linna jaaniõhtu on samuti 23. juunil, et kõik saaksid osa nii maakaitsepäevast kui ka jaanitulest.

Sakala malev koos teiste maakonna jõustruktuuridega viib tänavu maakaitsepäeva läbi Mõisakülas. Üritusel osalevad Karksi malevkonna ja Linnuse üksikkompanii võitlejad, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad, samuti päästeameti, politsei- ja piirivalveameti, Punase Risti ja kohalike omavalitsuste esindajad. Korraldatakse näidisesinemisi, väljas on relvastuse ja tehnika näitus, toimub laat ja antakse kontsert, millele järgnevad pidulik rivistus ning maavanema sõnavõtt ja võidutule üleandmine omavalitsuste esindajatele.

TALLINNA MALEV Kuigi Tallinna malev on võidupühal täiendatud koosseisus paraadil Haapsalus, ei unusta nad ka kodukohta. Kell 15 antakse Jüriöö pargis võidutuli üle linnapeale, seda on oodatud kaema ka linnarahvas.

Kaitse Kodu! 5/2013

Organisatsioon

VALGAMAA MALEV

Maakaitsepäeva üritusi korraldatakse ka teiste Valga maakonnas asuvate Vabadussõja mälestussammaste juures. Valgas Metsa tänava kalmistul oleva Vabadussõja mälestussamba juures korraldatakse mälestustseremoonia kell 16.30, Otepääl kell 16.45 ja Lüllemäel kell 17.15. Mälestusküünlad süüdatakse ka teiste Vabadussõja mälestussammaste jalamile.

LEMBE LAHTMAA

Maakaitsepäeva üritused korraldatakse Kaitseliidu Valgamaa maleva Helme üksikkompanii vastutusalal Tõrva linnas. Tõrva gümnaasiumi pargis asuva Vabadussõja mälestussamba juures antakse 23. juunil kell 15 presidendi süüdatud võidutuli üle maakonna omavalitsuste esindajatele. Võidutule toovad Haapsalust Valgamaale kaitseliitlane seersant Mihkel Saul ja naiskodukaitsja Jaanika Niklus. Sõnavõttudega esinevad mälestussamba juures Valga maavanem Margus Lepik, Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik major Tõnis Org, Tõrva linnapea Agu Kabrits jt. Välijumalateenistuse viib läbi Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting. Teemakohaste näituste ja väljapanekutega toetavad maakaitsepäeva Valga politseijaoskond ja päästeteenistus. Jagatakse sõdurisuppi. Kuulata saab maleva orkestrit ja meesansamblit.

VIRU MALEV Lääne-Virumaal koonduvad maakaitsepäeva üritused Sõmeru valda, kus need algavad kell 11 pärgade asetamisega Kurenoka Vabadussõja monumendi jalamile, tipnevad kell 14.45 Kaitseliidu Viru maleva paraadiga ja lõpevad kell 15 võidutule üleandmisega Sõmeru keskusehoone juures.

VÕRUMAA MALEV Kui maakaitsepäeva üritusi on enamasti korraldatud Võru kesklinnas, siis seekord otsustati lisada ajaloohõngu ja Kaitseliidu Võrumaa maleva Võru malevkond korraldab selle hoopis Sõmerpalu vallas Varese külas Harjumäel, mälestamaks seal ennevanasti puhkenud suurt talupoegade mässu. Kell 16 algab Võru malevkonna ja Sõmerpalu valla ühine sõjalis-sportlik päev, mis sisaldab relvanäitust, odaviset täpsuse peale, vibulaskmist, õhupüssilaskmist, varustusega jooksu, sangpommitõstmist, köievedu jne. Kell 17 on samas presidendi süüdatud tule jagamine omavalitustele ja kõigile soovijatele. Tule annab üle Võru maavanem. Seejärele autasustatakse tublimaid kaitseliitlasi. Kell 18—20 jätkub päev sõjalis-sportlikus laadis. Kell 21 süüdatakse jaanituli. Ka korraldavad võidupüha üritusi Võrumaa maleva teised üksused. Rõuge-Vastseliina üksikkompanii korraldab piduliku rivistuse, millele järgneb relvanäitus. Kohal on ka Naiskodukaitse, politsei ja päästeamet. Antsla üksikkompanii korraldab kell 19 Antsla kesklinnas traditsioonilist võidutule jagamist vallarahvale, pärgade asetamist ja parimate tunnustamist.

Kaitse Kodu! 5/2013

Koostöö

Kaitseliit „Teeme ära!“ talgutel Talgujuht Kristo Siniveed Pärnumaa malevast küsitles Geili Pais.

AIVAR KROONMÄE

Miks otsustasid talgujuhi ameti enda peale võtta? Kas tegid seda omal algatusel või palus seda keegi teine (Kaitseliit, vallavalitsus või keegi muu)? Tegin seda täiesti omal vabal tahtel. Selline mõte tuli mulle pähe seetõttu, et sõidan iga nädal Jõhvi ja Pärnu vahet ning neid teeääri vaadates ma ju nägin, kui kole sinna kogunenud rämpsu on vaadata. Leidsin, et saan kaasa aidata, et meie kodumaa näeks välja ilusam, kui teen midagi selle rämpsu koristamiseks.

Mis objektid koristatud said ning miks ja kelle ettepanekul just need kohad valiti? Koristatud said maanteede nr 5 (Pärnu–Rakvere– Sõmeru) ja nr 57 (Mudiste–Suure-Jaani–Vändra) ääred Vändra valla piires. See oli minu idee. Puhtaks sai ka Nektari tankla ümbrus ja seal asuv rekkatasku, seda soovitas alevivalitsus. Nemad soovitasid puhastada ka kiriku juures asuva lipumasti. Kes talgutel osalesid? Kui palju osalejaid oli? Kas tööjõust piisas? Kui pikalt tööd tehti? Osalejateks olid enamasti Kaitseliidu Pärnumaa maleva Vändra üksuse kaitseliitlased, kuid ka nende sõbrad ja sugulased. Osalejaid oli loodetust vähem, kuid eesmärk sai täidetud, sest prügi sai kokku korjatud rohkelt. Kui tööjõudu oleks olnud rohkem, oleks saanud rohkem ja põhjalikumalt koristada. Tööd tehti hommikust õhtuni. Julgen öelda, et see oli kindlasti vähemalt kümnetunnine tööpäev.

ehniliselt

Kes aitasid talguid korpoolelt raldada? Kui kaua talaitas Kaitgute planeerimine aega seliidu Pärnumaa võttis? Aitasid korraldada Ats malev, kes andis Paberits, kes suhtles meile kasutada teemeistriga (Vändra transpordivahenteedevalitsusega, viimane did ja muretses korraldas prügi äraveo), Tõnis Tetsmann, kes tagas nende tarvis ettevõtmise tagalapoolt, kütuse. Mattias Müür, kes oli vastutav meediakajastuse eest, ja Andres Sinivee, kes valmistas talgulistele maitsva söögi. Tehniliselt poolelt aitas Kaitseliidu Pärnumaa malev, kes andis meile kasutada transpordivahendid ja muretses nende tarvis kütuse. Ka andis Pärnumaa malev meile toiduained, millest talgulistele süüa teha. Teemeister korraldas prügi äraveo. Mis oli kogu ettevõtmise juures keeruline, kus esines takistusi? Mis möödus arvatult kergemalt? Takistuseks oli ajapuudus, sest prügi oli arvatust palju rohkem. Seepärast oleks olnud vaja rohkem tööjõudu, et kõik see kokku korjata. Kergelt läks see, et kõik olid mulle ju teada ja tuttavad inimesed, kes mõistsid minu tahet käigult ja erilisi selgitusi ei vajanud. Kuidas päev möödus? Oli probleeme või sujus kõik takistusteta? Korraks sai probleemiks see, et prügi suure koguse tõttu ei jätkunud meil prügikotte ja pidime neid 86

Kaitse Kodu! 5/2013

Kas oskad midagi soovitada teistele, kes järgmisel aastal plaanivad talgujuhina end proovile panna? Millega tuleks kindlasti arvestada ja mida meeles pidada? Pidage meeles seda, et „Teeme ära!“ on vaid nimi, ülejäänud pead sa kõik ise organiseerima: leidma inimesed ja vahendid, mõtlema, kuidas talgutöid teha, otsima sponsorid, kes on nõus sinu talgutööd toetama transpordivahendite, kütuse ja prügi äraveo ning kõige selle eest maksmisega. Inimressurssi arvestage alati ülekuluga, alati võib kellelgi midagi juhtuda ja ta ei saa kohale tulla. Kuidas sa end pärast sellist üritust tunned? Kas mõtled ka järgmisel aastal käed külge panna? Kui järgmisel aastal samal ajal aega on ja ma sponsorid leian, panen kindlasti taas töökindad kätte ja lähen Eestimaad – meie kodumaad – koristama ja ilusamaks muutma. Loodan, et suudan teistesse ka pisut motivatsiooni süstida, et juba järgmine kord saaks asja veel suuremalt ette võtta.

Koristustalgud malevates RAPLA MEELIS PERNITS, Rapla maleva malevapealik:

Koostöö

Lisainfo

juurde muretsema. Päev möödus toredasti, kuigi väsitavalt. Läbi sai käidud peaaegu 50 kilomeetrit teeääri ja sealt prügi korjatud. Ilm oli õnneks kevadine ja soe. Kõiki talgulisi rõõmustas meie tulemus ja see ehk annab indu ka järgmisteks aastateks.

Tänavu osales maakonna erinevate valdade koristustalgutel üle 60 Rapla maleva kaitseliitlase, naiskodukaitsja ja noore. Põhirõhk oli koristus- ja heakorratöödel Kaiu lasketiirus, kus talguliste põhituumiku moodustasid Rapla ringkonna Kaiu jaoskonna naiskodukaitsjad. Lisaks eelnevale korraldati 30. aprillil ja 1. mail Järvakandis volbrilaager, mille raames tehti talgutööd Järvakandi noortekeskuse ümber. Kohal oli 24 Rapla maleva noort.

SAKALA KERSTIN KÄÄRIK, Sakala maleva noorteinstruktor: „Teeme ära!“ talgupäevade raames käis Naiskodukaitse Sakala ringkonna Suure-Jaani jaoskonna esindaja 1. mail korrastamas Harry Vilumaa, Ella Lillak-Kallase, Johan Laidoneri vanemate, Emilie-Rosalie Beermanni, Marie Kuke (alias Peeter Ronk) hauaplatsi. Samuti sai lilled istutatud Kodutütarde esimese peavanema Salme Pruudeni mälestuspüsti juurde Viljandis Köleri puiesteel.

VÕRUMAA

VELLO JASKA

Möödunud aasta algul avastasime, et osa Urvaste kalmistul olevaid Vabadussõjas hukkunute (nii lahingutes langenute kui ka punaterrori ohvrite) haudu on unarusse jäänud. Antsla üksikkompanii juhatus otsustas võtta haudade hooldamine enda mureks. „Teeme ära!“ talgute raames tegimegi hauad koos kaitseliitaste ja talgulistega korda. Haudu on neli. Kindlasti on neid veelgi, kuid kahjuks me ei tea neid. Oleme viinud Eesti vabariigi aastapäeval lilli ka Kaika surnuaiale, kuhu on teadaolevalt maetud Vabadussõjas langenu, ja Urvastesse. Toetasid meid Antsla ja Urvaste vald. Värvi hauarajatiste värskendamiseks andis Sadolin.

Kaitse Kodu! 5/2013

Eesti

Millal ja kuidas kasutada Eesti lippu

Millal lipp heisata?

Linsainfo

Eesti lipu heiskamine tähistab põhiseadusliku riigivõimu toimimist ja ühiste väärtuste elujõudu. Igaühel on õigus heisata Eesti lipp kõigil 365

päeval aastas. Alaliselt heisatud lipp peab pimedal ajal olema valgustatud. Lipu võib heisata ka ainult isiklike tähtpäevade puhul või oma külaliste tervitamiseks. Eesti lipp kaunistab seltside, ühingute ja asutuste tähtpäevi ning lisab väärikust avalikele üritustele. Lipupäevadel heisatakse Eesti lipp Eesti ajaloo oluliste sündmuste ja tähtpäevade märkimiseks. Lipupäevadel on kõikidel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel kohustus heisata Eesti lipp. Ühtsustunde väljendamiseks võivad lipu heisata ka kõik teised.

LIPUPÄEVAD 3. jaanuar

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

2. veebruar

Tartu rahulepingu aastapäev

24. veebruar

iseseisvuspäev, Eesti vabariigi aastapäev

14. märts

emakeelepäev

maikuu teine emadepäev pühapäev 9. mai

Euroopa päev

4. juuni

Eesti lipu päev

14. juuni

leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)

23. juuni

võidupüha (öösel lippu ei langetata)

20. august

taasiseseisvumispäev

1. september teadmistepäev novembrikuu isadepäev teine pühapäev Lipupäevadeks on ka Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimise või rahvahääletuse päev. Kolmel lipupäeval — iseseisvuspäeval (24. veebruar), võidupühal (23. juuni) ja taasiseseisvumispäeval (20. august) — on kohustus heisata Eesti lipp kõikidel elu-, äri- ja büroohoonetel.

KUIDAS LIPPU HEISATA? Lipp heisatakse päikesetõusul või kell 8. Tuulise ilmaga heisatakse lipp lipumasti allatuult, nii ei keerdu lipp ümber masti. Lipp tõmmatakse masti rahulikult, hoides lipu alanurgast tulevat mastinööri parajalt pingul. Pingul mastinöörid keeratakse kord või paar ümber masti, seejärel kinnitatakse tõstenöör ja langetusnöör lipumasti allosas oleva kinnituskonksu külge. Enne lipumasti või -varda juurest lahkumist tasub kontrollida, kas lipp on puhas, terve, õiget pidi ja korralikult kinnitatud. Tormiga lippu heisata ei maksa. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.

Linsainfo

inimustvalge lipu kujunemine rahvuslipuks algas 19. sajandi viimasel veerandil. Eesti lipu sünnipäevaks on 4. juuni, sest sel päeval aastal 1884 õnnistati Otepää kiriklas Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalooline sinimustvalge lipp. Riiklikuks sümboliks sai trikoloor Eesti vabariigi sündimisel.

MÕISTED Majalipp: lipuvardaga heisatav lipp. Majalipu tavasuurus on 105x165 cm. Majalipu laiuse ja lipuvarda pikkuse vahekord on ligikaudu 1:3. Mastilipp: lipumasti heisatav lipp. Mastilippu laiuse ja lipumasti kõrguse vahekord on ligikaudu 1:6. Mastivimpel: lehvimise suunas kitsenev lipp, mis lehvib lipumastis ajal, kui sinna ei ole heisatud mastilippu. Vimpli pikkuse ja lipumasti kõrguse vahekord on ligikaudu 1:2. Lipumast: lipukanga maapinnalt tuulde tõstmiseks ja hoidmiseks kasutatav puust, metallist või plastikust abivahend. Kõige paremini paistab heisatud lipp silma lipumastist. Maapinnalt tõusev lipumast sobib hästi eramaja juurde. Samuti kasutatakse lipumasti lähestikku paiknevate kortermajade õues. Lipumasti valimisel tuleb arvestada, et lehviva lipu alumine äär jääks 1 meeter kõrgemale maja kõige kõrgemast osast. Lipuvarras: lipukanga lehvitamiseks hoone fassaadil kasutatav puidust, metallist või plastikust hoidikusse asetatav abivahend. Lipuvarda pikkus on ligikaudu 3 m. Lipuvarrast kasutatakse hoonel, mille läheduses ei ole lipumastile piisavalt ruumi. Näiteks on lipuvarda kasutamine põhjendatud kortermajadel. Lipuvarda paigaldamisel peab silmas pidama, et lehviv lipp ei ulatuks vastu maja seina või puuoksi.

Kaitse Kodu! 5/2013

Leina märkimiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna poolde masti. Selleks tõmmatakse lipp aeglaselt lipumasti tippu ja langetatakse seejärel nii, et selle alumine äär ulatuks lipumasti keskkohta.

Eesti

Linsainfo

LIPU HEISKAMINE LEINALIPUNA

Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 5—10 cm laiune must lint, mille mõlemad otsad peavad ulatuma lippu pidi kuni lipukanga alumise servani.

EESTI LIPP

Linsainfo

Õhemast lipukangast lipp lehvib hästi ka tasases õhuvoolus ja kuivab ruttu, kuid kulub kiiremini. Paksemast lipukangast lipp kestab kauem, ent vajab lehvimiseks tugevamat tuult ja kuivamiseks kauem aega.

Linsainfo

Lipuväli koosneb kolmest võrdsest horisontaalsest värvilaiust, need on sinine (Pantone 285; CMYK C71, M34, Y0, K0; RGB R72, G145, B217), must (CMYK C0, M13, Y49, K98; RGB R51, G43, B3) ja valge (CMYK C0, M0, Y0, K0; RGB R255, G255, B255). Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu tavasuurus on 105x165 cm.

Leinalipu langetamisel tõmmatakse lipp alguses lipumasti tippu ja alles seejärel langetatakse.

Lipumasti kõrgusest lähtuvalt tuleb valida ka lipu suurus. Lipu laius peaks olema ligikaudu 1/6 masti kõrgusest. Lipuvarda külge kinnitatakse tavasuuruses (105x165 cm) Eesti lipp. Mastilipu mõõdud

105x165 cm

115x180 cm

135x212 cm

150x236 cm

10 m

165x259 cm

11 m

183x288 cm

12 m

200x314 cm

1/6

1/5

Kaitse Kodu! 5/2013

1/4

2. veebruaril 1920. aastal sõlmitud Eesti-Vene rahuleping on kokku köidetud sinimustvalge palmiknööriga. Eesti lipu heiskamise igapäevasele tseremooniale Pika Hermanni torni pandi alus 1989. aastal. 1989. aasta 24. veebruari hommikul enne lipuheiskamise tseremooniat Pika Hermanni torni õnnistati vastõmmeldud sinimustvalgeid rahvuslippe Kaarli kirikus.

KUI SUUR LIPP VALIDA?

Masti kõrgus

KAS SA TEADSID?

Koolid ja ülikoolid heiskavad Eesti lipu kõikidel koolipäevadel. Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene, ajalooline sinimustvalge lipp on säilinud tänapäevani. Eesti rahvuslipu idee algataja oli luuletaja Jaan Bergmann. Esialgu nimetas ta rahvusvärvideks sinist, musta ja rohelist.

Allikas Eesti lipu aabits: Lipu kasutamise juhend. Tallinn: Riigikantselei 2010. URL http://issuu. com/symboolikaosakond/docs/lipuaabits.

1/3

Järgmises numbris KEVADTORMI KOKKUVÕTTED: MIS LÄKS HÄSTI, MIDA ON VAJA VEEL HARJUTADA ENE ERGMA NAISKODUKAITSE BAASVÄLJAÕPPEL

MINI-ERNA VIIS POISID SAAREMAALE VEOKID SÕJAVÄELASTE TEENISTUSES

90 0

Kaitse Kodu! 5/2013

Lahenda ülesanne: ü valged alustav alustavad tavad ja võidavad!

Skänni koodi kuid uidas lahing lõpeb! ja vaata kuidas

MIS ON SINU JÄRGMINE KÄIK? Elus on võidukad need, kes oskavad ka raskes seisus käike ette näha. Kõrgem Sõjakool valmistab sind ette nii lahinguks kui ka eluks. Tee oma võidukäik — tule Kõrgemasse Sõjakooli! Dokumentide vastuvõtt 25.06–07.07 Sinu küsimused on oodatud: sojakool@mil.ee või 717 6131