Kaitse Kodu! nr 5 2014. a by Kaitse Kodu!

VAATA VÕIDUPÜHA PARAADI SKEEMILT, KES RIVIS SEISAVAD

KAITSE

KODU! NR 5/2014 (129/575)

KAITSELIIDU AJAKIRI

PRIIT KUUSK: MINA, KAITSELIITLANE

Võidutule viivad üle Eesti meie pered VALGA LINNA JUHIB KAITSELIIDU KOMPANIIPEALIKU ABI KALEV HÄRK

NR 5/2014 (129/575) VAATA VÕIDUPÜHA PARAADI SKEEMILT, KES RIVIS SEISAVAD

KAITSE

KODU! NR 5/2014 (129/575)

KAITSELIIDU AJAKIRI

PRIIT KUUSK: MINA, KAITSELIITLANE

Võidutule viivad üle Eesti meie pered VALGA LINNA JUHIB KAITSELIIDU KOMPANIIPEALIKU ABI KALEV HÄRK

KAANEFOTO: IRINA MÄGI

Võidupüha paraad

Kõnekuulaja abimees. Kuidas tunda ära hea pidupäevakõne?

16 21 24 27 30 33

Kalev Härk — esmalt kaitseliitlane, siis Valga linnapea

Tormihoiatus 2014 polnud üksnes Kevadtormi eelproov

Maximilian Maksolly „Paju lahing“ kui visuaalne ajalooallikas

44 46

Võidupüha paraadil marsib tänavu ka Zemessardze

Muuseumist teemapargiks: Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon

52 56 69

Metsavennad ja Valgamaa

Sisukord

Koolipapast malevapealik Tõnis Org Mina, kaitseliitlane. Kellest sõltub riigi julgeolek? Nõuandeid noortele matkahuvilistele Kangelased langevad ka paraadil Kaitseliitu astutakse eelkõige sõbra soovitusel

Öönägemisest, lühidalt

Võidukas võistlusreis Inglismaale Nielsonitele on võidupüha perepidu

NAISKODUKAITSE

Valga naised hindavad meie-tunnet

Naiskodukaitsjad kogusid „Anname au!“ käigus 25 000 eurot kõnniabiseadme ostuks

NOORTEORGANISATSIOONID

64 65

Luureretk 2014 viis koopasse ja ahviraudteele Loksal taaselustus 1930ndate „Alati valmis“

27 Kaitse Kodu! 5/2014

44 3

Peatoimetaja veerg

Vilets kaitseliitlane, vägev kodanik

tatistikaameti andmetel kulutavad eestlased vabatahtlikule tööle nädalas keskmiselt kaks minutit: ühe minuti nädala sees esmaspäevast neljapäevani ja terve teise minuti laupäeval ühe jutiga sinna otsa. See teeb kokku umbes tund ja kolmveerand terve aasta peale. Sama kaua hoiad sa Tallinnast Pärnusse sõites autorooli. Või ootad, et ahjukana küpseks. Nii et kui sa 1. mail töökinnastes vähemalt kaks tundi oma külaplatsi korrastasid või lasteaias mänguväljakut värvisid, võid endale juba selle eest õlale patsutada, et kuulud üle keskmise lahedate kodanike hulka. Sest vabatahtlikud on tõesti lahedad. Isegi teadlased kirjutavad, et vabatahtlik töö on igati hea asi. Esiteks on vabatahtlikult kulutatud aeg nende arvates üks ühiskonna sidususe näitajaid. See omakorda suurendab turvalisust. Teiseks, vabatahtlikul tööl on positiivne mõju majandusele, ja kolmandaks, mitte sugugi vähemtähtsana, muudab see inimesed õnnelikumaks. Näiteks väidetakse statistikaameti väljaandes Sotsiaaltrendid, et mida rohkem inimene vabatahtlikku tööd teeb, seda suurema tõenäosusega on tal ette näidata rahuldust pakkuvaid sotsiaalseid sidemeid. Aga Kaitseliidu liikmele on minimaalne vabatahtliku tegevuse norm aastas 48 tundi. 26,7 korda rohkem kui too keskmine. Ja see, sõbrad, on miinimum. Ent isegi kõige nirum kaitseliitlane või naiskodukaitsja on keskmisega võrreldes igavesti vägev kaaslane ja kodanik. Nõndaks. Järgmine kord, kui ahjukana teed, võta küpsemist oodates arvutis lahti Kaitseliidu kodulehekülg. Sealt leiad kogu vajaliku teabe, et liitumisavaldus kirjutada. Kohtumiseni õnnelikumas ühiskonnas!

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Kaitseliit

Naiskodukaitse

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi Makett ja küljendus: Matis Karu

Noored Kotkad

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Kodutütred

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta. Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 Kaastööde saatmise tähtajad: 14. juuli, 25. august, 29. september ja 8. detsember

Kaitse Kodu! 5/2014

Uudised

Kalender 23. juuni

võidupüha: 1919. aastal saavutasid Eesti väed Võnnu lahingus võidu Landesveeri üle

24. juuni

1994. aastal loodi mereväe staap 1908. aastal sündis kolonel Alfons Rebane 1949. aastal langes RVLi juht Endel Redlich

29. juuni

1992. aastal alustati Soomes Eesti kaadriohvitseride koolitamist

30. juuni

1919. aastal jõudsid Eesti väed Riia alla

1. juuli

1919. aastal algasid ägedad lahingud Riia all, Eesti laevastik tungis Väina (Daugava) g ) jõkke j

KARRI KAAS

2001. aastal loodi Kaitseliidu kool

KAITSEVÄGI

1993. aastal alustati mereväe taasloomist

ESM

28. juuni

Vaatamata muutunud julgeolekuolukorrale püsib Eesti elanike toetus riigikaitsele kõrge, selgub värskelt valminud avaliku arvamuse uuringust. Märtsis uuringuﬁrmas Saar Pool läbi viidud uuringu „Avalik arvamus ja riigikaitse“ järgi on Eesti elanike kaitsetahe jätkuvalt märkimisväärne — 82% arvab, et võõrriigi rünnaku korral peab Eesti osutama relvastatud vastupanu. 61% eestimaalastest on valmis osalema oma oskuste ja võimetega ka ise riigi kaitsmisel. Vastupanu soosivate elanike osa on järjekindlalt kasvanud, käesoleva aasta uuringutulemuste järgi oli see kõigi aegade suurim. 67% elanikest peab Eesti peamiseks julgeolekutagatiseks NATOsse kuulumist, 45% arvates on oluline iseseisva kaitsevõime arendamine ja 30% arvates kuulumine Euroopa Liitu. „Arvestades seda, et käesolev uuring viidi läbi märtsikuus Krimmi ja Ukraina sündmuste kõrghetkel, on selle üldised tulemused positiivsed,“ ütles neid tutvustanud sotsioloog Juhan Kivirähk. „Tulemused näitavad, et Ukraina murettekitavad sündmused pole heidutanud Eesti elanikkonna positiivset suhtumist riigikaitsesse ja NATOsse.“ Kivirähk lisas, et kuigi toetus riigikaitsele püsib kõrgel, on suurenenud nende inimeste hulk, kes tunnetavad, et ümbritsev maailm muutub ebastabiilsemaks. „12% võrra on suurenenud nende inimeste hulk, kes näevad maailma julgeolekuolukorra muutumist ebastabiilsemaks, 16% võrra rohkem on neid, kes peavad võimalikuks ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu,“ ütles ta. „Sellised reaktsioonid on Ukraina sündmuste valguses täiesti loogilised ja peegeldavad ka paljude julgeolekuekspertide hinnangut, et Putini režiimi agressioon Ukraina vastu on kaasa toonud põhjaliku muutuse Euroopa senises julgeolekuarhitektuuris,“ rääkis Kivirähk.

Kaitse Kodu! 5/2014

3. juuli

1919. aastal sõlmis Eesti vaherahu Landesveeriga, Landesveer sunniti Riiast lahkuma, ahkuma, võim anti üle Läti seaduslikule l valitsusele li l

4. juuli

1941. aastal lõid Eesti metsavennad tagasi hävituspataljoni rünnaku Kilingi-Nõmmel

5. juuli

1994. aastal taastati kaplaniteenistus

6. juuli

1993. aastal loodi Pärnu ja Tartu üksik-jalaväepataljon

8. juuli

1994. aastal loodi Eesti rahuvalve üksikkompanii

10. juuli

1941. aastal algas Tartu vabastamine Punaarmeest

15. juuli

1886. aastal sündis kolonel nel Karl Karl Parts

20. juuli

1919. aastal loodi Eesti õhuvägi

24. juuli

1944. aastal algas Punaarmee suurpealetung ng g Narva rindel

26. juuli

1944. aastal algasid lahingud Sinimägedes

29. juuli

1944. aastal peatati e suurrünnak suurrünnakk Sinimägedes Punaarmee 1993. aastal loodi Põhja üksik-jalaväepataljon

30. juuli

1941. aastal peeti Kulina-Puka lahing

31. juuli

1941. aastal pidas ERNA grupp Kautlas lahingu punaväega

1. august

1914. aastal algas Esimene maailmasõda

4. august

1919. aastal lõpetasid eestlased edasitungi Venemaale Ostrovi ja Porhovi suunal

KOOL.EE

Ukraina sündmused pole heidutanud eestimaalaste toetust riigikaitsele

KAITSEVÄGI

2008. aastal loodi Lääne kaitseringkonna staap

Uudised

Keskkogul kinnitati Kaitseliidu eelarve Kaitseliidu keskkogu kogunes 31. mail Alu mõisas. Kinnitati eelmise aasta eelarve ja korraldati isikuvalimised. Keskkogu tuli tervitama kaitseväe juhataja kin-mjr Riho Terras.

KRISTJAN PRII

Traditsiooniliste eelarveteemade kõrval — kinnitati 2013. aasta majandusaasta aruanne ja kaitseministeeriumile esitatav rahastamistaotlus — võeti vastu Kaitseliidu koosolekute pidamise korra muutused ja täiendused. Nüüd on selgemad juhised salajase hääletuse läbiviimiseks ja liisuheitmiseks. Valiti ka Kaitseliidu keskkogu juhataja kolmeks aastaks, kelleks sai Neeme Suur, ning abijuhatajad Toomas Piirmann ja Arvi Niglas. Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili tutvustas organisatsiooni väärtuspõhiseid arenguteese.

Põrgupõhja ootab metsavenna kombel retklema Põrgupõhja retk korraldatakse tänavu 11.—13. juulini Raplamaal. Start antakse Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) Põrgupõhja punkri juurest ja ﬁniš on traditsiooniliselt taas Eidaperes. Trassi pikkus on linnulennult 100 kilomeetrit ja aega selle läbimiseks 54 tundi. Võistlus on mõeldud täiskasvanutele. Võistkonna suurus on viis inimest: neli võistlejat ja esindaja. Põrgupõhja retkest võivad osa võtta kõik füüsiliselt ja vaimselt terved täiskasvanud (alates 18. eluaastast), kes on end võistlusele registreerinud. Maksimaalselt lubatakse starti 40 võistkonda. Võistlejad moodustavad võistluse ajaks üksiku metsavendade salga, nende ülesandeks on liikuda varjatult etteantud ajagraaﬁkus, läbides kontrollposte, kus tuleb täita ülesandeid, ja postkaste. Võistluse eesmärk on selgitada välja parimad, kes suudavad mõelda, tegutseda ning täita ülesandeid suure füüsilise koormuse ja stressi tingimustes, äratada huvi üleelamise, matkatarkuste ja sõjaliste oskuste vastu, jäädvustada vabadusvõitluse ajalugu ning tutvustada Eesti mitmekülgset loodust.

PÄIVI-PÄÄSU KREUTZWALD

Pärast rännaku lõppu autasustatakse võitjaid võistluse baaslaagris Eidaperes. Avatud on Eesti, Soome ja Rootsi üleelamisinstruktorite üleelamisteemaline näitus-rada ja metsavendlust tutvustav näitus ning vaadata saab sõjaajalooklubi etendust.

Tegusa päeva teisel poolel tutvuti keskrevisjonikomisjoni tööga. Elevust tõid isikuvalimised: keskjuhatusse osutusid valituks Marek Ranne ja Teet Kurs, keskrevisjonikomisjoni valiti Taavi Mölder ja asendusliikmena Ago Kalmer, vanematekogu liikmed, kes liisuheitmise tõttu oleksid pidanud lahkuma, valiti nende jätkamise nõusoleku olemasolul tagasi ning vanematekogu täienes uue liikme Merike Jürjoga.

Hunt ulgus Loksal ja Viinistus Aprilli viimasel nädalavahetusel korraldati Loksal Kaitseliidu Tallinna, Harju ja Rapla maleva ühisõppus Hunt, millest võttis osa üle kuuesaja võitleja. Hunt 2014 algas reedel Loksa linnavalitsuses kriisikomisjoni õppusega Loksa Evakuatsioon, kus osalesid lisaks linnaametnikele ka Kaitseliidu, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti spetsialistid. Laupäevast pühapäevani, õppuse aktiivses faasis, harjutasid kaitseliitlased vastase üksuste tõkestamist Viinistu-Kotka-Vihasoo ruumis. Osa harjutuslahinguid peeti ka Loksa linnas. Kaasatud olid mere- ja õhuväe komponendid ning politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ja kohalik omavalitsus. Ühisõppuse lõpetas pidulik rivistus Loksa linnas, kus linnarahvale mängis Kaitseliidu Tallinna maleva orkester, avatud oli relva- ja tehnikanäitus ning pakuti sõdurisuppi. Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili tänas õppusel osalenud kaitseliitlasi teenistuse eest ning avaldas lootust, et esimesest ühisõppusest Hunt saab väärikas traditsioon ja kaitseliitlaste väljaõppe lahutamatu osa. Tänati ka õppuse toetajaid: meened said Loksa linna, Kuusalu valla, Kolgaküla Seltsi, Loksa ja Viinistu sadama ning Kotka saeveski esindajad. Õppuse juht, Kaitseliidu Tallinna maleva pealik mjr Lauri Abel tõdes, et saadi selgust oma oskustest ja koostöövõimest, aga ka sellest, mida saaks veel paremini teha. Harjutusi jälgisid ka vaatlejad Soomest — reservohvitseride kogu Helsingi piirkonna esindajad.

Kaitse Kodu! 5/2014

Uudised

Sõjalises kolmevõistluses jagus võidusära Tartusse ja Valgamaale Aprilli viimasel nädalavahetusel Valgamaal peetud Kaitseliidu 2014. aasta lahtistel meistrivõistlustel sõjalises kolmevõistluses saavutas malevate arvestuses esikoha Tartu malev. Teiseks tuli Valgamaa ja kolmandaks Pärnumaa maleva esindus. Individuaalselt hinnati tulemusi kahes vanuserühmas meeste ja naiste arvestuses eraldi. Parimad olid Valgamaa maleva esindajad: naistest sai kokku kõige suurema punktisumma Aili Popp ja meestest Imre Õim. Võisteldi granaadiviskamises, lamades laskmises 200 m distantsilt automaadist Galil või AK-4 ning jooksukrossis pikkusega 6000 m. VALGAMAA MALEV

Pärnumaa maleva kaitseliitlased pidasid enda trumpalaks võistlusel jooksu. „Jooksu head kohad tõid meile edu,“ ütles Mart Pöör, kelle sõnul nad just tänu sellele esikolmikusse ka kerkisid. „Teised näitasid häid tulemusi granaadiviskes ja laskmises, meie tõestasime end jooksurajal,“ lisas ta. Võistlustel osales 11 võistkonda viiest malevast.

Saaremaa malev mängis end Eesti jalgpallikarikavõistlustel teise ringi ALVER KIVI

SIGRID HARTMAN

Eesti jalgpalli väikeste karikavõistluste 1/32 ﬁnaalis saavutatud võiduga pääses Kaitseliidu Saaremaa malev karikavõistluste järgmisse ringi. Kuressaares oma kodustaadionil FCF Tallinna Ülikool II võistkonna vastu mängitud kohtumisel võtsid saarlased kohe ohjad enda kätte ja läksid kümnendal minutil Aksel Artuse väravast 1:0 juhtima. Vaid seitse minutit hiljem lõi Olev Sten Erik Jõgi järgmise värava ja seisuks sai 2:0. Kahekümne seitsmendal minutil sai teise tabamuse kirja Artus. Seega jõudsid Saaremaa jalgpallurid esimesel poolajal kiirelt eduseisu 3:0. Siis langesid mõlemad väravalööjad vigastuse tõttu mängust välja ja initsiatiiv läks külalistele. Nad lõid kaks väravat ja puhkama mindi seisul 3:2. Teisel poolajal oli üritavamaks pooleks Tallinna Ülikool, Saaremaa malev vastas vasturünnakutega. Külalised jõudsid 90. minutil viigini ja see tähendas, et mäng jätkub lisaajaga. Siin domineerisid juba saarlased ja Joonas Jõgi värav vormistas lõppseisuks 4:3.

Kalevi malevkond teenis välja Tallinna laskekarika

SAAREMAA MALEV

Treener Arli Saar ütles, et meeskond alustas hästi ja mäng ei olekski lisaajale läinud, kui meie kaks põhimeest ei oleks vigastuste tõttu välja langenud. „Me ei suutnud mängu lõpuni enam rütmi leida,“ tõdes treener. „Vigastused lõid meie mängu sassi ja keskväljal kadus kontroll,“ märkis Saar, lisades, et suures eduseisus end siiski lõdvaks ei lastud. „Lisaajal olid poisid väsinud, siin tuli lihtsalt täiega pingutada ja meil õnnestus võita,“ lausus ta.

Kaitse Kodu! 5/2014

Mai viimasel täisnädalavahetusel peeti Kaitseliidu Männiku lasketiirus Tallinna maleva karikavõistlused laskmises. Osa võttis 89 laskurit. Võisteldi harjutustes 10 lasku 9 mm teenistuspüstolist (ühe või kahe käega) ja 3x10 lasku automaatrelvast Galil. Võistkondliku esimese koha saavutas Kalevi malevkond, teise koha Lõuna üksikkompanii ja kolmanda Toompea malevkond. Individuaalarvestuses 10 lasku 9 mm teenistuspüstolist (ühe või kahe käega) saavutas esimese koha Peeter Olesk Lõuna üksikkompaniist 181 silmaga, teise koha Heino Piirsalu Nõmme staabi võistkonnast 171 ja kolmanda Meelis Lehtpuu Kalevi malevkonnast samuti 171 silmaga. Individuaalarvestuses 3x10 lasku automaatrelvast Galil saavutas esikoha Ain Muru Toompea malevkonnast 286 silma, teise koha Janis Aarne Kalevi malevkonnast 283 ja kolmanda Ljudmila Kortšagina Kalevi malevkonnast 281 silmaga.

NGE

LL E LUS

“Osalejad jäid Sõrve retke korraldusega rahule, sest kontrollpunktide ülesanded olid huvitavad ja mitmekülgsed. Liikuda tuli nii päeval kui ka öösel ja kuna liiguti vastase alal, kimbutasid osalejaid vastutegevuse üksused. Hea on tõdeda, et Sõrve retkel osalejate hulk on kasvanud. Retke korraldajad loodavad, et järgmisel aastal on võistlejaid veel rohkem,” ütles Kaitseliidu Saaremaa maleva nooreminstruktor n-vbl Veljo Soome. Sõrve retkega lõppes ka Saaremaa malevas igal aastal korraldatav sõdurioskuste baaskursus.

VÕ

Punasel rajal võitis sõjakooli võistkond (Valdo Hälvin ja Allar Olesk), teiseks tuli Vahipataljoni (Tauri Koppel ja Sander Kusmin) ning kolmandaks Nasva I võistkond (Imre Kuusk ja Sander Pielberg). Sinisel rajal oli edukaim Saaremaa maleva noorliikmete võistkond Mägrad, kuhu kuulusid Kaupo Rozenkron ja Romet Maripuu, teiseks tuli Saaremaa maleva võistkond Veteranid (Leevi Naagel ja Lembit Kirs) ning kolmandaks Leisi noorkotkaste võistkond (Jaen Ots ja Marko Leiman).

LUURE

Sõrve retk algas reede õhtul Kudjape kalmistul, kus mälestati Afganistanis hukkunud n-srs Kristjan Jalakat (2012. aastast on Sõrve retk pühendatud Afganistanis NATO sõjalisel missioonil langenud saarlase Kristjan Jalaka mälestusele). Seejärel siirdusid patrullretkel osalenud kas 65 kilomeetri pikkusele punasele või 45 kilomeetri pikkusele sinisele rajale. Sel aastal oli pikemale rajale registreerunud 11 ja lühemale 16 võistkonda. Külalisvõistkondi mandrilt saabus kaheksa: kolm võistkonda Pärnu malevast, üks sõjakoolist, kolm Vahipataljonist ja üks Harju malevast. Esimest korda oli maha märgitud ka 15 km pikkune matkarada, mille sai läbida viimasel päeval.

A L PIT R I M

Torgu ja Salme valla territooriumil läbiti 30. maist 1. juunini Kaitseliidu Saaremaa maleva korraldatav sõjalis-sportlik Sõrve retk, mille raskema raja esikoht läks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli võistkonnale. Lühema trassi võit jäi võõrustajatele.

Uudised

Sõrve retkel sai võidu sõjakool

U RECON

Admiral Pitka luurevõistlus ootab Lääne-Virumaale Kaitseliidu rahvusvaheline sõjalis-sportlik jõukatsumine Admiral Pitka luurevõistlus leiab tänavu aset 5.—8. augustini Lääne-Virumaal. Kõik Admiral Pitka luurevõistlusest osavõtvad Eesti võistkonnad pääsevad osalema eelvõistluse kaudu, erandiks on eelmise aasta võitja. Eesti võistkondades peab olema vähemalt kaks eelvõistlusel osalenud liiget. Võistkonnad koosnevad neljast võistlejast ja kuni kahest tugiisikust. Välisvõistkondade esindus võib olla arvuliselt suurem. Võistkond peab koosnema ühe ja sama üksuse liikmetest.

MARKO MÄGI

Utria dessandi 2014 tulemuste järgi on Admiral Pitka luurevõistlusele pääsu lunastanud järgmised Eesti võistkonnad: Kaitseliidu Pärnumaa maleva kolm võistkonda, Staabi- ja Sidepataljon, Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii, Kaitseliidu Tartu malev, Kaitseliidu Tallinna malev, Kuperjanovi jalaväepataljon, Kaitseliidu Valgamaa malev, politsei- ja piirivalveamet. Lisaks on end võistlusele kirja pannud mitmete teiste malevate mees- ja naiskonnad. Välismaalt on tänaseks end üles andnud Soome ja Rootsi ning taanlased, kes tulevad kolme võistkonnaga. Et registreerimine veel käib, võib osalejate arv muutuda..

Kaitseliidu suvepäevad kutsuvad augustis Võrumaale

Võistluse peakorraldaja on Kaitseliit ning võistluste ülem on Kaitseliidu ülem. Ettevalmistusele ja läbiviimisele on kaasatud kaitsevägi, Erna selts, reservohvitseride kogu, laskurliit jt organisatsioonid.

Kaitseliidu tänavused suvepäevad korraldatakse 15.—17. augustini Võrumaal Rõuge vallas Kurgjärve spordibaasis. Osalema on oodatud kõik Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmed koos peredega. Suvepäevade kavas on tegevust igale maitsele nii vanematele kui ka noorematele. Mängitakse mitmesuguseid sportmänge, meelelahutuse eest kannavad hoolt ansamblid ning diskorid. Lastele tuleb külla teater Piip ja Tuut ning Võrumaa malev korraldab lasteprogrammi.

NÕMME SPORDIKLUBI

Kaitseliidu päevade majutus on korraldatud Kurgjärve spordibaasis. Ööbitakse kaasavõetud telkides, malevapealiku otsusel Kaitseliidu telkides. Telkimine vastavalt allüksuste paiknemise plaanile. Väikeste lastega pered saavad ööbida kämpingutes või spordibaasi siseruumides, vastav vajadus tuleb teada anda malevas suvepäevadele registreerudes. Toitlustamine on organiseeritud Kurgjärve spordibaasis, toitlustuse tagab MTÜ Nõmme Spordiklubi. Igas malevas saavad Kaitseliidu liikmed ja nende pered eelregistreeruda kuni 20. juulini. Osalustasu täiskasvanutele 8 eurot, lastele on osavõtt tasuta. Täpsem info malevatest.

Kaitse Kodu! 5/2014

Uudised KAITSELIIT

Ida- ja LõunaAafrika ühisturu esindajad tutvusid küberkaitseliiduga Küberkaitseliitu külastasid 23. mail Ida- ja Lõuna-Aafrika ühisturu (COMESA) esindajad. Saadikud olid Eestis tutvumas e-lahendustega. „Tulime siia, et õppida Eesti küberkogemusest,“ sõnas COMESA infrastruktuuri direktor Abu Suﬁan E. Dafalla. Tema sõnul tahavad nad oma regioonis luua korraliku e-riigi süsteemi ja parandada oluliselt küberturvalisust. „Eestis mitte ainult ei looda toodet, vaid hoolitsetakse selle eest, et kõiki e-lahendusi oleks võimalik omavahel siduda. See aitab luua tugevama töösüsteemi, mis omakorda aitab suurendada e-lahenduste tõhusust ja hoida aega kokku,“ sõnas Abu Suﬁan E. Dafalla. Trilok Dabeesing Mauritiuse riigi infosüsteemide ametist sõnas, et Eestist saadud teadmised aitavad COMESA riikidel e-arengut kiirendada. „Mauritius on küll pindalalt Eestist väiksem, kuid rahvaarvult sama suur. Eesti IT-lahendused on suunatud otse inimestele ja väga hästi välja töötatud,“ sõnas ta, lisades: „Loodame välja töötada sama turvalised lahendused ja Eestist saame nende loomiseks kogemusi.“ Trilok Dabeesingu sõnul on Aafrikas kõige suurem probleem see, et välja on töötatud küll korralikud ITlahendused, kuid erinevalt Eestist pole need seotud ühtsesse töötavasse süsteemi. Küberkaitseüksuses räägiti külalistele sellest, kuidas toimib vabatahtlik küberkaitse: „Küberkaitseliidu eripära on just see, kuidas riik saab raskes olukorras täita vabatahtlike abiga seda tühimikku, kus riigil jõudu ei jätku,“ ütles küberkaitseüksuse pealik Andrus Padar. „Seletasime neile, et vabatahtlikke saab hädaolukordade puhul kaasata, kuid seda ei tohi teha alles siis, kui häda on käes, vaid selleks peab pidevalt valmistuma.“ Padar rääkis COMESA esindajatele sellest, kuidas küberkaitseliit toimib, mida nad planeerivad ja kuidas on nad valmis tegutsema. „Nii nagu kogemuste jagamine on muutunud oluliseks Eesti-siseselt, tahame ka välispartneritega suhelda sellel teemal, et saada tagasisidet ja uusi ideid.“

Kaitse Kodu! 5/2014

Uudised

In memoriam

Hellar Luik 4. juuli 1943 — 24. märts 2014 24. märtsil 2014 lahkus meie hulgast Kaitseliidu Sakala maleva Lembitu üksikkompanii staabirühma sidejao pealik Hellar Luik. Hellar liitus Sakala malevaga 28. oktoobril 2009. Tema kui entusiastliku raadioamatööri loogiline valik oli sideeriala. Hellar Luige elukogemuste pagas oli sedavõrd rikkalik, et pikemalt mõtlemata määrati ta sidejao pealikuks. Erakordne pühendumus kõigile tema ettevõtmistele sai osaks ka sidejaole ja terve maleva sidele. Hellar Luige panus ei jäänud märkamata. Juba neli aastat enne Kaitseliiduga liitumist avaldati Hellarile malevapealiku tänu maleva aitamise ja toetamise eest. Aastal 2010 anti Hellarile üle malevapealiku tänukiri, samuti tänati teda aastal 2011. 2012. aastal tänas Hellar Luike Kaitseliidu ülem ja Sakala malev autasustas teda rinnamärgiga. Sakala malevat on tabanud valus kaotus, meile tuttavale kutsungile Sierra-Alfa Hellar enam ei vasta, kuid tema jäetud jälg on sedavõrd tugev, et poolelijäänud tegemisi saavad jätkata tema allüksus, võitluskaaslased ja kamraadid. Eetris on vaikus, Sakala malev langetab leinas pea. Puhka rahus, Hellar!

In memoriam

Priit Ojap 26. juuli 1973 — 18. mai 2014 8. mai varahommikul lahkus meie seast Tallinna maleva instruktor-koolitaja reservkapten Priit Ojap. Priit Ojap võeti malevapealiku käskkirjaga isikliku sooviavalduse alusel Tallinna maleva tegevliikmeks 13. augustil 2008 ning ta kuulus elukohajärgselt Lääne malevkonna ridadesse. Kuid Kaitseliidu ja kaitseväega käis Priit ühte sammu juba tunduvalt varem. Kaitseväega liitus Priit 1993. aastal, kiiresti leidis ta oma kutsumuse pioneerialases tegevuses. Oma oskusi rakendades ja arendades teenis ta instruktorina Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis, Kaitseliidu peastaabis, Tartu üksik-jalaväepataljonis, Kaitseväe Ühendatud Õppeastutustes, kaitsejõudude peastaabis, maaväe staabis, Vahipataljonis ja oli alates 2013. aasta suvest Kaitseliidu Tallinna maleva instruktor-koolitaja. Tallinna malevas oli Priidu õlul pioneerialase väljaõppe läbiviimine vabatahtlikele. Lühikese aja jooksul suutis ta anda edasi palju isiklikke pioneerialaseid kogemusi. Ojapi korraldada oli eelmise aasta sügisel maleva allüksuse osalemine NATO õppusel Steadfast Jazz, kus esmakordselt NATO ajaloos osales õppusel vabatahtlike allüksus Kaitseliidu Tallinna malevast. Priit Ojapi panust on hinnatud mitmete maaväe ja Kaitseliidu teenetemärkidega. Kolleegid, kellega Priit maleva staabis tuba jagas, iseloomustavad teda kui äärmiselt rahulikku inimest, kes ei näidanud kunagi välja pahameelt ega ärritust. Oma töödes ja tegemistes oli Priit põhjalik. Kõik töökaaslased ja vabatahtlikud jäävad meenutama Priidu heasüdamlikkust ja abivalmidust. Priitu jäävad leinama endised teenistuskaaslased Vahipataljonist, relvavennad ja kamraadid Tallinna malevast, elukaaslane, ema ja vend. Priit Ojap saadeti viimsele teekonnale 29. mail Rahumäe kalmistul.

Kaitse Kodu! 5/2014

Telli KK! postkasti! Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 â&#x201A;Ź Ajakiri on sulle tasuta, maksad vaid postikulu Vormista tellimus Eesti Posti tellimiskeskkonnas www.post.ee vĂľi postkontoris Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! ilmub 8 korda aastas

F-16 Fighting Falcon

L-410 ES-PLY

V천idup체ha paraad L-39C Albatross

Robinson

EF-2000

LENNUMASINATE PILDID: PAAVO PIHELGAS/WIKIPEDIA, US AIR FORCE, FLICKR

Kaitse Kodu! 5/2014

22. juuni Kell 12—13 Kell 16—19.30 Kell 16.30—18.30 19.30 Kell 22.15 Kell 23 23. juuni Kell 9 Kell 10—10.45 Kell 10 Kell 10.55—12.10 Kell 11 Kell 11.30 Kell 11.40 Kell 11.50—12 Kell 11.40—12.15 Kell 12—15

Tori Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatakse mälestustuli paraadi peaproov Valgas Kesk tänaval „Laulud sõdurile“ — kontsert Carolin Illenzeeri fondi toetuseks Valga kultuurikeskuses. Ülekanne ETVs kell 17—18.30 prii sissepääsuga jaanipidu Valga linnapargis, kontserdi annavad Kaitseliidu ühendorkester ja solistid algab muinastule süütamine Valga linnapargis: noorkotkad ja kodutütred süütavad tule vibuga muinastuli saadetakse kirikusse

Võidupüha

Võidupüha tähistamine Valgas

tulede ühendamine ja pärgade asetamine Valga Vabadussõja ausamba juurde võidupüha oikumeeniline jumalateenistus Valga kirikus algab üksuste rivistamine ETV otseülekanne paraadilt saabub president paraadiplatsile saabub võidutuli ja president jagab tuled maakondade tuletoojatele paraad asub marsile NATO õhukite ülelend pidulik jalutuskäik Valka linna kaitseväe ja Kaitseliidu lahingutehnika näitus Valga-Valka piiril Raja tänava ääres, publikule jagatakse sõdurisuppi

Augusta Westland AW 139

MiG-29

Kaitse Kodu! 5/2014

Võidupüha

Kõnekuulaja abimees Kuidas tunda ära hea pidupäevakõne? NELE PERNITS naiskodukaitsja ja avaliku esinemise koolitaja

õidupüha on eestlastele ikka olnud pidulik, väärikas ja südantliigutav. Kindlasti on igaühel sel päeval võimalus kuulda üht või isegi mitut kõnet. Seetõttu ongi praegu sobiv üle vaadata, kuidas tunda ära head pidupäevakõnet.

Sissejuhatus ei tohi olla nii pikk, et kuulajad tabavad end mõttelt, millal ta juba asja tuumani jõuab. Kindlasti ei ole sobiv alustada enda väljavabandamisega. Publik ei ole kogunenud selleks, et kuulata kedagi, kes vabandab, et ta ei ole hästi ette valmistanud, ei tea suurt midagi või ei näe sobiv välja. Isegi kui eeltoodud asjaoludel on tõepõhi all, hea esineja naeratab ja saab sellest üle ning jätab auditooriumile mulje, et kõik on suurepäraselt ette valmistatud ja just nii mõeldudki.

1. Kõne algab enne, kui esineja suu lahti teeb Hea esineja läheb kõnepulti sirge selja ja kindla sammuga. Enne esinemist vaatab ta publikule otsa ega alusta kohe kõnelemist, vaid peab pausi – annab kuulajatele aega endaga harjuda ja tekitab ootusärevust eelseisva kõne osas. Ta naeratab, et luua auditooriumis positiivset meeleolu ja maandada iseenda esinemispinget. Vaikus räägib ja kõne ongi juba alanud, ilma et esineja oleks suudki avanud. Publikul on juba oma eeldused ja ootused kohe algavale esinemisele.

2. Algus on vaata et kõige tähtsam osa kõnest Hea kõne algab põrutava ja meeldejääva sissejuhatusega. Just algus on see, millega pannakse ennast kuulama või mängitakse igasugunegi publiku huvi maha. Kui auditoorium hakkab juba sissejuhatuse ajal nihelema, ringi vaatama ja naabriga kõnelema, on põrutava alguse asemel ilmselt tegu olnud hoopis igava algusega ja seejärel on esinejal väga raske publikut ea piduoma kõne lummusesse saada.

päevakõne võib alata näiteks meenutusega ajaloost, luuletuse või vanasõnaga.

Hea pidupäevakõne võib alata näiteks meenutusega ajaloost, luuletuse või vanasõnaga. Või hoopis üllatava võrdlusega sellest, et Kaitseliit on nagu hommikul rüübatud sõõm värskelt pressitud greibimahla – kasulik, aga vajab harjumist ning pärast klaasitäie tarbimist tekitab tunde, et sa oled kõva mees, kes saab kõigega hakkama. Ka võib pidupäevakõne alata mõne päevakajalise sündmuse meenutamise või soov-unelma kirjeldamisega. Suurepärane algus võib olla ka mõtlemapanev küsimus publikule, näiteks: „Milline on teie tänane heategu oma riigile?“ või „Kas eestlaseks sünnitakse või kasvatakse?“.

3. Taskurätikud on pidupäevakõne puhul hädavajalikud Pidupäevakõne eesmärk, erinevalt näiteks informeerivast kõnest, on tekitada emotsioone, eelkõige häid emotsioone. Kui näete, et pidupäevakõne ajal naised aina uute ja uute pabertaskurättide järele ea kõne haaravad ning mehedki toob selleks varrukaga üle näo tõmmõneks või bavad (muidugi mitte pisarate pühkimiseks, mõnekümneks vaid mõnel muul hästi minutiks inimesed põhjendatud otstarbel), välja nende argion see selge indikaator, päevast ja paneb et tegu on hea kõnega. kogema erilisi Hea kõne toob selleks mõneks või mõnekümtundeid. neks minutiks inimesed välja nende argipäevast ja paneb kogema erilisi tundeid: ülevat rõõmu, kirjeldamatut härdust, piiritut uhkust, tungivat tahet olla juba täna parem inimene. Hea pidupäevane kõne tekitab oma võimsuse ja kaasahaaramisega kuulajates külmavärinaid.

Hea on kuulata lihtsate sõnade ja lühikeste lausetega kõnet, siis ei kipu mõte käest lipsama. Samas on pidupäevakõne täis ilusaid lauseid, imelisi võrdlusi ja kujundlikke metafoore sellest, kuidas lapsed sirguvad kui tärkav rohi ja taevas on siravalt sinine nagu meie usk paremasse homsesse. Laused ja mõtted on nii ilusad, et panevad lausa õhkama. Ka pidupäevakõne, nagu iga hea kõne, on oma mõttega. Mõttega, mida kõneleja tahab kuulajatele edasi anda ja mis kuulajat kõnetab. Olenevalt kõne pikkusest on peamine idee jagatud 3–4 juhtmõtteks ja need võiksid ka kuulajale selgelt kõrva jääda. Ka juhtmõtete eesmärk ei ole jagada infot, Kaitse Kodu! 5/2014

vaid tekitada inimestes tundeid, panna neid mõtlema.

4. Lilleseadjatele plaatimisest ei räägita

Vana, teises kohas pidamiseks ja teisele auditooriumile mõeldud kõne ettekandmine võib osutuda suureks veaks, sest tõenäoliselt ei suuda näiteks lilleseadjatest publik haakuda kõnega, mis oli mõeldud pidamiseks plaatijate konverentsil. Kui võidupüha paraad korraldatakse Valgas, ei ole sobiv ehitada oma kõne üles Valgele Daamile, lossimüüridele ja kitsastele mereni viivate tänavatele. Küll aga on see igati sobiv siis, kui paraad korraldatakse Haapsalus.

5. Hea kõneleja paberit ei põlga On alatine küsimus, kas hea kõne peetakse peast ja kas paberilt lugemine on hea tooni kohane. Vastus kõlab nii, et on meisterkõnelejaid, kes suudavad hea pidupäevakõne ilma paberita pidada, aga on ka neid, kes suudavad väga hästi paberiga esineda. Nagu eespool välja toodud, nõuab pidupäevakõne ilusaid kujundlikke lauseid ja erakordselt hästi läbimõeldud suuri tundeid tekitavat teksti. Sestap on igati kohane pidupäevakõne siiski paberile panna, et kogu see ilu ja sügav sisu kaduma ei läheks. Head kõnepidajat paber ei sega, vaid toetab. Hea kõneleja on olulised kohad tekstist meelde jätnud ja räägib neid peast, lastes samal ajal pilgul üle publiku libiseda. Kõike, mis ei ole peas, loeb ta ilmekalt paberilt, pidades aeg-ajalt kõnekaid pause, vaadates siis iga kord publikule sügavalt otsa. Silmside kuulajatega on kõne üks olulisimaid asju. See tekitab publikus veendumuse, et kõneletakse neile, ja samas annab see esinejale sisemise kindluse, et teda kuulatakse, tema mõtted jõuavad publikuni. Või siis vastupidi: teda ei kuulata kuigi innukalt ja võib-olla on tal vaja teha midagi tähelepanuköitvat, näiteks muuta ootamatult oma hääle tooni või valjusust, et taas auditooriumi tähelepanu köita.

DISCURSO FUNEBRE PERICLES/PHILIPP FOLTZ

Hea kõne on peetud just neile inimestele just selles kohas ja just sellel päeval. Iga kuulaja peab tundma, et see kõne on kirjutatud talle, et kõnelejal on just temale midagi öelda.

ennast kõne lõppemiseks ette valmistada ja erilise tähelepanuga viimaseid lauseid kuulata. Tõeliselt hea kõne on kuulajatele pakkunud võimsaid emotsioone ja ülevaid mõtteid ning aina kruvinud pinget ja tekitanud vajaduse need tunded kuhugi rakendada. Kõne kokkuvõttes annab osav kõneleja kätte ka suuna, kuhu need tekkinud emotsioonid maandada. Näiteks kutsutakse inimesi üles minema koju, et ea kõne viib heisata oma majal riigilipp, spordivihvõi koputama naabri uksele kajad rahvaja küsima, miks tema korstjooksule ja paneb nast juba mitu päeva suitsu ei tõuse või kas tal on vaja abi 20 aastat vimma puude ladumisel. Hea kõne pidanud poja isale on selline, mille tulemusena helistama. inimesed avastavad ennast barrikaadidelt või varjupaigast kasse toitmast. Hea kõne viib spordivihkajad rahvajooksule ja paneb 20 aastat vimma pidanud poja isale helistama.

Hea pidupäevakõne ei lõpe pärast seda, kui esineja on lõpetanud, vaid jääb oma ehedate ja ülevaid tundeid tekitanud mõtetega veel päevadeks kuulajate peades kummitama.

6. Hea kõne lõpeb barrikaadidel

7. Kummardamine on auasi

Kõne lõpp on sama oluline kui algus. Kui sissejuhatuses oli tähtis ennast kuulama panna, siis kokkuvõttes on oluline taas kogu publiku tähelepanu oma jutule tõmmata ja korrata üle kõige olulisemad mõtted. Hea esineja teab, et kokkuvõtet on paslik alustada sõnadega „kokkuvõtteks“, „lõpetuseks“ või muu selletaolisega, et ka kuulajad teaksid

Iga endast lugupidav esineja lõpetab kõne publiku tänamise ja kummardusega.

Kaitse Kodu! 5/2014

Loodetavasti pakub eelolev võidupüha mitmeid võimalusi tõeliselt heade kõnede kuulamiseks – võimaluseks pisar poetada ja barrikaadidele ronida. 15

Inimene

Kalev Härk

TOOMAS NIGOLA

— esmalt kaitseliitlane, siis Valga linnapea

Valga linnapea Kalev Härk pakub külalisele kohvi ja värskeid puuvilju. Juttu tuleb Valga linnast, naaberriigist Lätist, Kaitseliidust ja võimalikest arenguvajadustest.

Kaitse Kodu! 5/2014

vabatahtlik reporter

innapea suhtumine kodulinna ja seal toimetavasse Kaitseliitu näib sama energiatandev kui tema pakutud kohv ja ta räägib plaanidest sellise värskusest pakatava tegutsemisinnuga, milline on aimatav puuviljades tema laual. Võidupüha paraadi ajal sõidab Valga linna Eesti igast nurgast üle 1000 inimese. Pikal teel jõuab palju mõelda. Mida tahaks linnapea, et inimesed mõtleksid, kui nad on teel Valka? Nad võiksid mõelda, millised on Eesti eri paikade tugevused. Oleme ülearu keskendunud suurlinnadele. Kui jääb aega autoaknast välja vaadata, võiks märgata, et tegelikult on Lõuna-Eesti elamiseks ideaalne. Siin on kõik olemas: puhtus ja rahu ning mitmed asjad, millest näiteks Tallinnas on puudus: lasteaiad ja üüd juba korras koolimajad, sportimisvõikuuendat malused. Väide, et suures linnas korda saab parema hariduse, ei vasta tõele. Head haridust on võimalik korraldatakse saada kõikjal. Tänavu lõpetas augustis militaarValga gümnaasiumides üheksa festival Milfest abiturienti medaliga. Iga inimene võiks mõelda, mida tuleks muuta, ja Euroopa et kõikjal Eestis kõlbaks elada. sõjaajalooklubide Tean, et põhiline probleem on töö- kokkutulek. kohad, kõik muu, mis elamisele lisaväärtust annab, on olemas.

Olete sündinud ja kasvanud Valgas. Miks olete siia jäänud, mis hoiab teid siin kinni? Mul on olnud siin huvitav. Käisin koolis ja siis tuli väga hea aeg – 1990ndate algus, iseseisvuse loomise aeg. Asusin 22 aastat tagasi tööle Valga linnavalitsusse. Erinevad ametid, erinevad ülesanded. Midagi ei saanud teha n-ö raamatu järgi, sest riik oli uus, kõike pidi ise looma ja välja mõtlema. Eemalt vaadates jääb nukker mulje: inimesed lähevad Valgast ära, siin jääb tühjemaks. Kuidas olukord seestpoolt vaadates tundub? Hiljuti rääkisin ühe ministriga ja tuli juttu rahva liikumisest linna ning ääremaade olukorrast. 1–1,5% rahvaarvu vähenemist aastas on omane kõigile Eesti piirkondadele peale Tallinna ja Tartu. Üllatav on, et Kesk-Eesti jookseb rohkemgi tühjaks kui ääremaad. Mõistagi see teadmine rusub. Minek iseenesest ei ole halb, Nõukogude ajal mindi samuti, aga siis ka tuldi siia. Praegu liigutakse ühes suunas, Tallinna või veel kaugemale. Teine häda on see, et tavaliselt kooritakse kõige parem osa ehk kui sa oled näiteks leidnud hea spetsialisti või juhi, meelitab keegi ta paari-kolme aasta pärast ära. Oled pidevalt olukorras, et kasvatad, koolitad ja arendad kedagi kellegi teise jaoks. Peagi tal tiivad kasvavad ja juba ta lendab. Eriti teeb tuska, kui kuuled mõne Tallinna inimese halvustavat suhtumist, et te ääremaal ei osata midagi teha. Jäetakse mulje, et väljaspool Tallinna elatakse teiste arvelt. Kaitse Kodu! 5/2014

Siis hakkan mõttes lugema, kui palju on Valgast tulnud ministreid, suurettevõtjaid, loomeinimesi ja riigiametite spetsialiste. Kuidas saab öelda, et elame kellegi arvelt, kui me kogu aeg anname? Kõik suured Valga ettevõtted ekspordivad toodangut. Ma arvan, et kõik meie ettevõtted annavad Eestile oma panuse, aga väärtuste arvutamine ei toimi täna nii nagu peaks. Ma ei tea, miks.

Inimene

TAIVE SAAR

Siin liikudes tõden, et miljööväärtust on ja elada oleks tore, aga mis on veel need väärtused, mida te tahaksite, et külla saabunud inimesed Valgas senisest enam näeksid ja märkaksid? Valga linn on minu meelest üks Eesti kultuuriajaloo pealinnu. Tänavu on ühe väga kuulsa mehe, nii Läti kui ka Eesti kultuuriloos olulise inimese koolmeister Jānis Cimze 200. sünniaastapäev. Cimze kuulsas seminaris, mis asub praegusest piirist paar kilomeetrit Läti poole, on õppinud mitmed Eesti suurkujud: Aleksander Kunileid, Aleksander Läte, Carl Robert Jakobson jt. Seal õppis seal ka Läti kultuuri kahurivägi: Auseklis (Miķelis Krogzemis – toim), Läti rahvuskultuuri looja, ja Läti hümni autor Kārlis Baumanis jne. Seminaris õppinutest said hiljem kooliõpetajad ning nende initsiatiivil said teoks Eesti ja Läti suured laulupeod. Valga on ka militaarse ajalooga linn, Valga on teinud seda ajalugu erinevatel aegadel. Oleme seadnud kokku militaarajaloo teemapargi keset linna endise piirivalvekordoni territooriumil. Seal on võimalik mitte ainult vaadata, vaid ka proovida sõjaajalooga seotud esemeid. Näiteks sõita soomukiga. Seal on ka militaarne õpperada, on võimalik pidada laserrelvadega õppelahinguid. Teemapargis on kõikide Eesti jõustruktuuride teematoad, millist kooslust pole kuskil mujal.

ee on muide

Nüüd juba kuuendat korda korEesti ainuke raldatakse augustis militaarfesmaakond, tival Milfest ja Euroopa sõjaajalooklubide kokkutulek. Midagi mille on Eesti susellist ei tehta kuskil mujal. veräänse riigina ise Teema põhjaks on võetud Teine moodustanud. maailmasõda ja moodustatud kaks laagrit: Saksa ja Nõukogude laager. Eelmisel aastal osales 12 riiki, kusjuures ka venelased kandsid Saksa vormi ning sakslased Vene vormi, elasid kõrvuti laagrites, rääkisid juttu. Selle ürituse juurde kuulub paraad, kus kogu seltskond ühisel marsil kannab erinevaid vorme läbi ajastute ja peab näidislahinguid, mis on võimalikult autentsed koos heli- ja suitsuefektidega, nii et pealtvaatajal tekib lahingus osalemise mulje. Räägite rahvusvahelisest koostööst ja ühisest kultuuriajaloost Lätiga. Valga ja Valka ühine juhtlause on „Üks linn, kaks riiki“. See on lai teema, aga jah, Valkaga oleme me üks linn. 1920. aastal löödi see linn pooleks ja 95% linnast jäi Eestile, aga n-ö maakond jäi valdavas osas Lätisse. Tulemuseks oli see, et Läti hakkas oma linna suuremaks ehitama ja Eesti Vabariigi 17

Inimene TOOMAS NIGOLA

otsusega moodustati osaliselt teiste maakondade arvelt Valga maakond. See on muide Eesti ainuke maakond, mille on Eesti suveräänse riigina ise moodustanud. (Petserimaa moodustati ka tookord, aga see ei ole enam Eesti all.) Olen harjutanud inimesi rääkima ja mõtlema, et meil on üks linn ja kaks riiki. Ka minu Läti kolleeg on seda meelt. Miks on see oluline? Valga on umbes 13 400 elanikuga linn, Valkas elab 5700 inimest – üksikuna võttes on Valka väike ja ega Valga ka suur ole (Võru ja Kuressaarega ühes reas), aga kui me nad kokku ui olin kompavõtame, on siin peaaegu niipealiku rolli 20 000 elanikku. Sellisena on linn Eesti (ja ka Läti) mõistes võtmiseks jahsuur: maakonnakeskustest sõna öelnud, muuneljas (Viljandiga konkureetus Valgas poliitiline riv) ja linnadest kuuendal või seitsmendal kohal. Lätis olukord ja minust sai oleks 20 000 elanikuga linn linnapea. suuruselt üheksas.

Suurus ei ole ju peamine? Siiski on. Tõestame pidevalt, et siin on piisavalt maksujõulist klientuuri. Toimiva kogukonna aluseks peetakse umbes 30 000 inimest (nii arvati juba Vana-Kreekas) ja see on siin olemas, kui arvata kaasa ka linnade lähiümbrus. Olen mitu aastat sõidelnud siseministeeriumiga, kes tellis mobiilide positsioneerimise teel läbiviidud uuringu, mis pidi näitama Eesti tõmbealasid. Nad võtsid aluseks ainult Eesti mobiilteenuste pakkujad, mis tähendab seda, et piiriülest igapäevaliikumist justkui ei toimukski. Kui lätlane käib siin tööl (600–700 Valka inimest on täna leidnud rakendust Valgas), õppimas või poes ja eestlane Läti poolel, ei vaheta 18

nad mobiilioperaatorit, sest mobiililevi ei katke piirijoonel, vaid levib kaugemale. Näidata LõunaEesti elu nii, et ainult ühel pool piiri on elu, on viga ja selle seisukoha tahame kummutada. Omamoodi on kurb kuulda, et peate kogu aeg tõestama, et olete olemas. Churchill on öelnud, et kui on vähe raha, peab hakkama mõtlema. Hull aeg on möödas, kus igaüks tahtis endale uhkeid asju, nüüd on hakatud mõtlema, mida on arukam koos teha. Läti Valkas on kaasaegne kultuurimaja, tohutult ilus ja suur ning moodsa lavalahendusega. Miks peaks Valgas teine samasugune olema? Kasutame parem Läti oma. See on küll Eesti piirist kilomeetri kaugusel ja väike mentaalne barjäär on ka ees, aga harjutame inimesi mõistma, et meil ei ole vaja mõlemasse linna kõiki neid asju, mida saame kasutada ühiselt. Meil jälle on korralik haigla, kutseõppekeskus, spordihall ja staadion, kasutagem neid koos lätlastega. Ka tänavune võidupüha paraad liigub Eestist Lätti ehk algab Valgas ja lõpeb Valkas, mõlemas on oma rivistus ja tseremooniad. Võidupüha paraad on Kaitseliidu korraldada ja demonstreerib ennekõike Kaitseliidu võimekust. Olete tihedalt seotud ka Kaitseliiduga. Olen Kaitseliidu liige ja nii palju, kui töö võimaldab, püüan kaasa lüüa. Viljandis peetud võidupüha paraadil oli mul au kanda maleva lippu, seega olen ka ise paraadil osalenud ja tean, et see on elamus. Kuidas sai teist kaitseliitlane? See oli juhuste kokkusattumus. Mõnes mõttes oli see ka uudishimu. Lugu on selles, et mu hea sõber oli Kaitseliidu Valgamaa maleva juhatuses ja siis andsin lubaduse, et kui tema asub üht ametit Kaitse Kodu! 5/2014

Inimene

Millised olid teie esimesed emotsioonid kaitseliitlasena? Kui aus olla, siis esimene mulje oli suur segadus. Ei saanud aru, mismoodi asjad käievad, kuhu pöörduda või kus struktuuriüksuses sa üldse oled. Tagantjärele tean, et see oligi hull aeg, kui oli mitu struktuuri: kinnitamata, kinnitatud, õppestruktuur ning veel sõjaaja ja rahuaja struktuur. Kui hakkasin kompaniipealikuna kompanii struktuuri läbi vaatama, avastasin, et igal pool on augud. Palju inimesi on lihtsalt kirjas, aga pole tegevuses. Selgus, et komplikatsioonid tulenevad sellest, et ühel hetkel võeti sõjalist väljaõpet ainukese kaitseliitlaseks olemise tunnusena ja see jättis organisatsiooni muud väärtused, nagu isamaalise tegevuse, noortega tegelemise jne, pisut kõrvale. Teine asi, mis selgus ja mis on ka täna Kaitseliidu üks probleeme, on see, et osa praegu passiivseid liikmeid on olnud omal ajal aktiivsed. Need tuleks kuidagi taas tegevusse kaasata. Kaitseliit peaks olema organisatsioon, kus igal liikmel on pädevuse ja kogemuse kohane vastutusvaldkond. Kõikidel ei ole vaja metsas püssi lasta, nad võiksid leida rakendust muul moel. Tuleb mõelda, kuidas põlvkondade vahetus niimoodi läbi viia, et ühed ei jääks teistele alla. Tean ise 20 aastat tagasi Kaitseliitu astunud mehi, kes on tundnud mingil hetkel, et nad on nüüd kõrvale jäetud, nendest enam ei hoolita. Selle hoole peab kindlasti tagama.

Miks on Eestile vaja Kaitseliitu? Minu arvates on sellel kolm põhjust. Üks on iseenda ja lähikonna kaitsmise oskus. Ma ei mõtle sõjalises mõttes, vaid len ellujäämisoskustega. Tekib näiteks käinud hädaolukord, uputus või eksitakse ka Kait- metsa. Kaitseliidu väljaõpe annab teadmised ja oskused, mis võimalseliidu kooli davad ja aitavad ellu jääda. See on kursustel. midagi, mida muudest organisatsiooSuper kool! nidest ei saa. Koolist ka ei saa. Teine on seesama hajutatud sõjaline valmisolek. Olen pisut opositsioonis juhtmalevate ideega. Arvan, et Kaitseliidu tugevus on väikeste mobiilsete territoriaalsete üksuste olemasolu, mida juhitakse dünaamiliselt, mis on võimalikult vähe ülevalt tulevate käsulaudadega koormatud, millel on head ja võimekad juhid. Näeme, mis toimub Aasias, Afganistanis, Iraagis, kus väikesed sissiük-

TOOMAS NIGOLA

täitma, astun mina Kaitseliitu. See oli naljaga öeldud, aga lubadust tuli täita. Arvasin algul, et kuulumine sinna on formaalne – oled liige, maksad maksu ja kõik, aga Kaitseliit neelas ikka täiega.

Praeguse aja liikmete vähene aktiivsus on tingitud ka sellestsamast regionaalsest tühjenemisest. Tänagi on mul kompanii nimekirjas mehi, kellest tean, et nad ei ela püsivalt Valgamaal juba kümme aastat. Neid ei saa seetõttu kokku võtta ega neile head väljaõpet teha. Seega näitavad Kaitseliidu mured ilmekalt ära riigi nõrkused. Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik kutsus mind ühinema, et aitaksin tsiviiljuhikogemuste toel Kaitseliidu arendamisele kaasa. Paari kuu pärast, kui olin kompaniipealiku rolli võtmiseks jah-sõna öelnud, muutus Valgas poliitiline olukord ja minust sai linnapea. Rääkisin malevapealikuga läbi ja leppisime kokku, et võtan ette eelkõige struktuuride korrastamise ega proovigi esialgu rohkemat. Sellega läks pisut kauem, kui olin arvestanud. Lootsin tulla toime aastaga, aga lõpuks saime kahe jooksul struktuurid mingil määral paika. Siis tundsin, et ei suuda linnapea ameti kõrvalt nii palju anda, kui on vaja, ja jätkan nüüd kompaniipealiku abina. Mul on kohutavalt häbi ja kahju, et see niimoodi sattus, sest oleksin tahtnud Kaitseliidus palju ära teha, mulle meeldib Kaitseliit. Käisin läbi sõduri baaskursuse, armastan looduses käia, sporti teha, olen käinud ka Kaitseliidu kooli kursustel. Super kool! Seda koolituse saamise soovi on rohkemgi, aga lihtsalt ei ole jõudnud. Kaitse Kodu! 5/2014

TOOMAS NIGOLA

Inimene sused teevad nii palju pahandust, et suur sõjamasin ei suuda neid maha tampida. Ma ei taha, et Kaitseliidust tehakse kaitseväe koopia. Kaitseväe eesmärk on teistsugune: olla kiire rusikas, minna suure üksusega. Mõlemad tagavad riigikaitset, aga tee, kuidas selleni jõuda, on erinev. Ülesanne on ka erinev. Kolmas, mida pean Kaitseliidus oluliseks, on isamaaline kasvatus. Seda ei saa teha odavalt, et viime kuskile lilled ja pärjad ning ongi kõik. Tuleb näidata ka midagi sellist, mis väljendab riigi tugevust, sest Kaitseliit on väärikas ja jõuline organisatsioon.

ulle tundub Naiskodukaitse nii harmooniline Kaitseliidu osa, et väga raske on eristada, kus on Kaitseliit ja kus Naiskodukaitse.

Millisena paistab Valgamaa malev? Kas Kaitseliit on Valga linnas nähtav? Valgamaa malev on tugev Eesti keskmik või pigem täna isegi rohkem, sest meie noored on osanud oma tegevusega heas mõttes silma paista, seega on vundament kõva. Kaitseliitu tuleks veelgi rohkem lasta koolidesse. Nad ei lähe sinna püssiga, vaid näiteks kehalise kasvatuse tunni saab teha Kaitseliidu abil vaheldusrikkamaks. Maastiku- või luuremäng köidab noori palju rohkem, kui panna nad tuimalt jooksma viit ringi staadionil. Nii saame noorliikmeid juurde. Noorkotka või kodutütrena tegutsedes pääseb noor arvuti- ja burgerikultuurist välja, saab olla aktiivne ja kasvada enesega hakkama saavaks inimeseks. Ehkki Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on Valgamaal tublid, vajaksid nad rohkem tuge. Tuleks anda selge märk, et noorte tegevus on Kaitseliidule oluline. Kogu aeg tõusevad normid karmimaks ning vastutus on kasvanud, aga samas 20

noorte tegevusele ei ole Kaitseliidus suudetud veel sellist ressurssi anda, et saaksime neid nõudmisi muretult täita. Mure on näiteks noortejuhtide töö tasustamisega. Kõike ei saa teha vabatahtlikkuse alusel. Noortejuht, kes vastutab, kelle ülesanne on korraldada ja kes peab end samas ise pidevalt arendama ja kohandama kasvavate nõudmistega, peaks saama siiski väärilist tasu. See ei ole jõuline protest, vaid üleskutse, et peame hakkama selle peale mõtlema. Naiskodukaitsest ei ole juttu olnudki. Mulle tundub Naiskodukaitse nii harmooniline Kaitseliidu osa, et väga raske on eristada, kus on Kaitseliit ja kus Naiskodukaitse. Noortega tegelevad nii kaitseliitlased kui ka naiskodukaitsjad, ürituste korraldamisel on nad alati kõrvuti, tähtpäevi tähistatakse koos. See on nii loomulik, et ei oska midagi eraldi välja tuua. Igal juhul on nad nähtavad. Mis tundeid tekitab paraadi saabumine linna? Hea meel on, et võidupüha tähistamine on seotud seekord Läti ja Vabadussõja Lätis peetud lahingutega. Valga paraad on esimene, mis läheb kahte riiki ja Läti üksuste lisandumisega kindlasti ka üks suurimaid paraade. Igal juhul on Valga selle üle uhke ja see on suur au. Ükski linn ei saa kunagi valmis, ikka on veel midagi teha. Üks meie õnnetus on kaht linna eraldav ala, kust inimesed range piirirežiimi ajal minema kolisid. Seetõttu on tegemist mahajäetud välimusega alaga. On sümboolne, et paraad marsib sealt läbi ja sellega me näitame, et tegemist ei ole eikellegimaaga, vaid kohaga, mis peaks linnad tulevikus kokku kasvatama. Meil Valgas on suured plaanid, mille suunas liigume: tahame muuta linnadevahelise ala üheks tervikuks, et Valga-Valka oleks visuaalselt ja ruumiliselt üks linn. Kaitse Kodu! 5/2014

Tõnis Org Tänavust võidupüha paraadi võõrustavat Valgamaa malevat juhib major Tõnis Org, kes on oma karjääris ühendanud kaitseväelase ja koolijuhi haridustee.

Inimene

Koolipapast malevapealik tuli langetada otsus tuleviku kohta. 1993. aastal sai temast Kaitseväe Lahingukooli esimese vanemallohvitseride kursuse õppur. „Paljud mu tuttavad olid Kuperjanovi pataljoni taastamise juures ja see viis mindki Võrru, kuigi teeninud olin ju piirivalves.“

ANU JÕESAAR

õnis Org (43) on meie kaitsejõududes üks neid laulva revolutsiooni põlvkonna mehi, kelle isikliku karjääri põhjal saaks kirjutada Eesti kaitseväe taasloomise loo. Esimesed kokkupuuted sõjaväega sai ta Nõukogude armees. Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa piiril asuvast Vägeva külast pärit noormees võeti aastal 1990 aega teenima. Teenistuskohaks sai Nõukogude lennuväeosa Lätis Ogres.

Järgmisel aastal lahingukooli väljaõppeülemaks tulnud ja peagi kooli ülemaks saanud karismaatilise Leo Kunnase eeskuju andis Tõnis Oru tulevikuplaanidele selgema kuju. Kombineerides suurtükiväelase, sõjalise juhtimise ja pedagoogi väljaõppe, teenis ta Võru Lahingukoolis erinevatel ametikohtadel, alustades nooreminstruktorist ning lõpetades kooliülema kohusetäitjana. Juba 25-aastaselt oli ta jõudnud tol ajal kehtinud vanemallohvitseri karjääri tippu – temast oli saanud vanemveebel. Loogiliseks järjeks oli õppida ohvitseriks ja ta läks õppima Soome Maakaitsekõrgkooli. Pärast selle

19. augustil 1991, kui Moskvas algas riigipööre, korraldati väeosas kummaline häire. „Meile ei öeldud, mis toimub, aga oli märke, et midagi on teoksil,“ meenutab major Org. „21. augustil, kui Balti riigid olid iseseisvuse välja kuulutanud, läksime üheskoos lihtsalt oma väeosa ülema juurde ja teatasime, et meie läheme nüüd koju. Huvitav oli see, et lätlaste, leedulaste ja eestlastega ühinesid ka nendes riikides elavad vene ahingukooli keelt kõnelevad ajateenijad,“ väljaõppeüle- jutustab ta. „Pisut järele mõelnud, ütles väeosa komandör, maks tulnud et kui teil on erariided olemas, Leo Kunnase eesvõite minna.“

Tõnis Oru karjäär jutustab loo kogu kaitseväe taasloomisest

TOOMAS NIGOLA

Putši ajal Vene armees

kuju andis Tõnis Oru tulevikuplaanidele selgema kuju.

18 kuu pikkune kohustuslik ajateenistus jäi seega pooleli. Mõni aeg hiljem saabus vastloodud Eesti riigikaitseosakonnast kutse tulla ajateenistust lõpetama, nüüd juba Eesti piirivalvesse. „Kontrast kahe armee ja mõtteviisi vahel oli igas mõttes suur. Ega Eesti piirivalve tingimused olnud kiita. Teenisin Meremäe piiripunktis, mis jääb Petseri teele. Piir oli alles tekkinud, Vene poolel veel piirivalve ei töötanudki, liikus ainult patrull. Elasime soojakutes, saime üks kord päevas sooja toitu kuskil kümneid kilomeetreid eemal ja võtsime sealt õhtuks ja hommikuks toidu kaasa.“ Aga see oli ikkagi oma, Eesti kaitsevägi. Noormees, kes koolipoisina oli kogenud Balti ketis seismise tunnet ja sirgunud meheks sinimustvalgete lippude lahtirullimise õhinas, ei mõelnud kaua, kui

Kaitse Kodu! 5/2014

Inimene lõpetamist Võrru tagasi tulnud, jätkas ta 2001. aastal teenistust juba nooremleitnandina. Mitmes mõttes võib Valgamaa maleva pealikut nimetada ka koolipapaks. Lahingukoolis teenitud aastate jooksul omandas ta Tartu Ülikoolis pedagoogilise kõrghariduse. Ta on õpetanud instruktorina klassi ees ja maastikul ning juhtinud kooli. Kui Võru Lahingukool sai ametlikult kutseõppeasutuseks, läbis Tõnis Org selle kooli juhina Tartu Ülikoolis ka koolijuhtidele vajaliku tsiviilkursuse.

Viies aasta kaitseliitlasena „Eks iga sõjaväeline juht pea olema ühtlasi pedagoog,“ ütleb mees ise. „Kaitseliidus tegutsedes annavad lahingukooli kogemused mulle kindlust nii väljaõpet organiseerides kui ka otsustuskogudes juhtimisalaseid otsuseid vastu võttes.“ Kaitseliitu astus Tõnis Org alles siis, kui alustas tööd Valgamaa maleva staabiülemana – 15. juulil 2009. Teda oli küll kutsutud varemgi liituma nii Võrumaa kui ka sünnikoha Jõgeva malevast, kuid ta ei pidanud õigeks astuda organisatsiooni, kuhu ta oma põhitöö tõttu piisavalt panustada ei oleks suutnud. Valgamaa kaitseliitlaste etteotsa sattus ta malevale ajaloolistel aastatel. Suur töö jõuab piduliku 22

VALDEKO NIELSON

Tõnis Org ootab uhkusega terendavat hõbepulma Marisega ja peab elu tähtsündmusteks nelja lapse sündi

tähtsündmuseni tänavu 22. juunil, pärast paraadi peaproovi, mil Eesti kõige väiksem malev avab oma uue staabi- ja tagalakeskuse. Järgmisel aastal lisandub sellele uus lasketiir. „Halvas seisukorras vana Kaitseliidu maja renoveerimise ja tagalakeskuse juurdeehitusega oleme teinud ajas kahe sajandi pikkuse hüppe,“ hindab malevapealik, kelle teenistusaeg langes just projekteerimise ja ehituse perioodi. „Varem ei teadnud ma neist asjadest midagi, aga nüüd võiksin vist mõnes väiksemas vallas ehitusnõunikuks hakata,“ ütleb ta muigamisi. Kuid major Org lisab kohe, et ega seinad tee veel malevast malevat. „Mulle kui malevapealikule teevad eriti head meelt Valgamaa aktiivsed noored ja noortejuhid, keda on rohkem kui maleva tegevliikmeid kokku. See annab lootust ja kindlust tuleviku ees, et meie read kasvavad. Ma ei pea ridade kasvamise all silmas ainult Valgamaa malevat. Eestis on tavapärane, et noored liiguvad pärast keskhariduse omandamist ääremaalt tõmbekeskustesse – Tartusse ja Tallinna. Tähtis on see, et meie maleva noorkotkad ja kodutütred jätkavad oma tegevust Kaitseliidu või Naiskodukaitse tegevliikmena.“

Paraad toob maleva suurele pildile Valgamaa on võidupüha tähistamise kohana märgilise tähendusega, sest tänavu möödub 95 aastat Kaitse Kodu! 5/2014

Kahe naaberriigi relvavendlust sümboliseeriv Eesti ja Läti ühisparaad on nõudnud asjaajamist ja korraldamist, et kahe riigi vahel kõik toimiks. Ainuüksi liikumine relvadega üle piiri nõuab kooskõlastust välisministeeriumi tasemel. „Aga Valga tunnuslause ütleb: „Üks linn, kaks riiki.“ Me saame hakkama. Paraadi korraldamine on mitmete asutuste ja organisatsioonide ühistöö, meeldivaks teebki selle see, et lõppkokkuvõttes on kõik sujunud ja kitsaskohad omavahelises koostöös lahendatud.“ Major Org naljatab, et paraadi on Valgas korraldada oluliselt lihtsam kui mõnes teises Eesti maakonnalinnas juba seetõttu, et kuskil mujal pole paraadirivile sellist võimsat vaadet nagu Valgas Jaani kiriku tornist. Valgamaa malev on suurürituse juures muidugi vaid üks paljudest korraldajatest. Maleva põhirolliks on panna välja korrakaitsekompanii, mis peab tagama majutusalade jm alade julgestuse, ja majutada linnaga koostöös 1300 osalejat. Just Kaitseliidu tihe side kogukonnaga on andnud Tõnis Orule kogemuse, et võrreldes kaitseväega on Kaitseliit hoopis teine maailm. „Lahingukooli juhina mind see eriti ei mõjutanud, kes oli tollel hetkel Võru linnapea või maavanem, aga Kaitseliidus pean tegema pidevalt koostööd kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga. Sellesse ametisse sisseelamine võtab aega. Leian isegi, et Kaitseliidus on tavapärane kolm aastat rotatsiooniajaks liiga lühike, aega võiks olla viis aastat.“ Ta toetab Kaitseliidu praeguse juhi hinnangut, et laiapindne riigikaitse töötab Eestis juba ammu. „Kaitseliitu kuulub inimesi igalt elualalt ja kõik nad panustavad riigikaitsesse selle kaudu, mida keegi oskab, tunneb ja tahab. Seda ei tehta ainult metsa all roomates, vaid pidevalt oma igapäevases tegevuses.“

Nelja lapse uhke isa Seda, et noored liiguvad Lõuna-Eestist suuremate linnade poole, kogeb Tõnis Org ka oma pere näitel. Tema neljast lapsest kaks vanemat elavad ja õpivad Tartus. Maarja-Liis (20) õpib Tartu Ülikoolis prantsuse keelt ja kirjandust, Karl-Erik (18) lõpetab aga Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Isa räägib uhkusega, et mõlemad on mitmekülgsed: tütar käib jalgpallitrennis, enne seda aga kuulus Võru võrkpallinaiskonda, kus tema parimaks tulemuseks jäi hõbemedal Eesti U16 meistrivõistlustelt. Maadlejavälimusega Karl-Erik on aga seitsmendast eluaastast alates tegelnud aktiivselt judoga, tulnud kahekordseks Eesti meistriks nii noorte Kaitse Kodu! 5/2014

VALGAMAA MALEVA PEALIK MAJOR TÕNIS ORG Sündinud: 26. märtsil 1971 Haridus:

Inimene

Lisainfo

Vabadussõja murrangulistest, sümboli tähenduse omandanud Paju ja Võnnu lahingutest. Lisaks sellele tähistatakse käesoleval aastal Eesti lipu 130. sünnipäeva ning sinimustvalge õnnistati sisse samuti Valgamaal – Otepääl.

2001 — Soome Maakaitsekool, suurtükivägi 2009 — Tartu Ülikool, haridusteaduskond Teenistuskäik: 1994—2009 Kaitseväe Võru Lahingukool Alates 2009 Kaitseliidu Valgamaa malev Abielus, peres kasvavad kolm tütart ja poeg

kui ka juunioride klassis, esindanud Eestit noorte olümpiamängudel ning Euroopa ja maailmameistrivõistlustel. Karl-Erik kuulub möödunud aasta sügisest ka Kaitseliidu vabatahtlike tegevliikmete hulka. Kaks nooremat tütart elavad Võrus kodus ema Marise hoole all. Muusikalembene Hanna-Maria (11) õpib Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 4. klassis ning valmistub sel suvel minema oma elu teisele laulu- ja tantsupeole. Pesamuna Triinu-Laura (5) käib lasteaias. Maris Org töötab Decora Võru kaupluses klienditeenindajana. Major Org kiidab, et Maris on suutnud tagala igati korras hoida ja kannatada välja ka mehe aitseliidu tihe ametiga seotud ebamugavused. „Meie hõbepulmadeni on side kogujäänud veel vaid neli aastat,“ konnaga on nendib Tõnis Org uhkusega.

andnud Tõnis Orule kogemuse, et võrreldes kaitseväega on Kaitseliit hoopis teine maailm.

Pereisa Tõnis sõidab aga igal õhtul pärast tööpäeva lõppu Valgast Võrru pere juurde. Nimelt võttis ta kaitseväeteenistusse astudes vastu otsuse, et naine ja lapsed ei pea tema rotatsiooni rütmis elukohta vahetama, vaid piisab sellest, kui ta ise pingutab ja sõidab vajadusel eluja teenistuskoha vahet. Vabal ajal, mida Kaitseliidus töötades tundub küll olevat veel vähem kui kaitseväes, sest Kaitseliidu koolitused toimuvad ju nädalavahetustel, üritab major Org püsida kursis kõigi spordisündmustega nii Eestis kui ka laias maailmas. Ta teeb ka ise jõudumööda sporti, vaimustudes muu hulgas sellisest põnevast alast nagu indiaca. Seda võrkpalliga sarnanevat, kuid sulgedega palliga mängitavat mängu harrastati aastaid Meegomäe Indiacaklubis, mis on tulnud ka Eesti meistriks. Viimastel aastatel teeb Tõnis Org sporti rahvasportlasena. „Mulle meeldib elada siin ja praegu,“ tunnistab major Org. „Arvan, et olulisimad hetked mu elus on seotud isaks saamisega ning seega olen eriti õnnelik, sest olen saanud seda kogeda neli korda. Olen uhke oma perekonna ja laste üle ning tänulik, et olen leidnud tegutsemiseks keskkonna, mis mind endiselt paelub.“ 23

Mõtisklus

Mina, kaitseliitlane Kellest sõltub riigi julgeolek? PRIIT KUUSK, kaitseliitlane „Aktuaalse kaamera“ uudisteankur, köögikodanik

astal 2006 käis mu peas klõps ja astusin Kaitseliitu. Tunnistan kohe ausalt, et olen üsna niru kaitseliitlane, selline „nimi nimekirjas“ ja „paraadi paraadnägu“. Mida muud oodatagi mehelt, kes baasõppekursuse (BÕK) esimese päeva lõpus paneb relva kiirustades kokku (sest naine ja soe söök ootavad ning tahaks juba koju) ning kellelt relvur võtab relva vastu ja küsib „Mis see on?“, ise näpuga lauale osutades. Ega ma teadnudki, mis see oli, aga kui lahingupaariline naerukrampidest rahunes ja laua alt välja ronis, sain teada, et relval on lukk ja põhimõtteliselt ei ole võimalik relva ilma lukuta kokku panna, sest see on relva kõige olulisem osa.

Minu liitumine on seega teataval määral meelsuse avaldamine. Ja ma olen täiesti veendunud, et ka minusugusele leitakse rakendus. Kas või köögis. Aga vast kõige olulisem põhjus olen mina ise. Mis siis, et ma pole sõjaväes käinud, aga ma soovin, et mu pojad ei küsiks iial: „Kuule, kas ma tõesti pean sinna sõjaväkke minema?“ Aga kui küsivad, siis vastan: „Pead küll, poisiraisk, sest su isa on kaitseliitlane!“ Pagan, peab ennast ikka käsile võtma! Alustuseks võiks BÕKi lõpuni teha.

Minu põhjus Kaitseliitu astuda ei ole seotud suure armastusega militaarse elu vastu. Relvad mind ei huvita. Võib-olla sellepärast pandigi mind 2008. aastal võidupäeva paraadil Carl-Gustavit tassima. Õpetuseks. Kes ei tea, mis on Carl-Gustav, siis selgituseks: tegu on mingit sorti miinipildujaga, mis on ilgelt raske ühe õla peal kandmiseks. Looduses käin matkamas, mitte sõda mängimas. Igat sorti käsuliinid ja mustvalged alluvussuhted muudavad mind allergiliseks ja regulaarne kohustus midagi tasuta teha on ka tüütu. Nii et olen ikka üsna niru kaitseliitlane tõepoolest. Aga mingi klõps käis 2006. aastal mu peas ära. Põhjusi selleks oli mitu. Mõned neist on seotud minevikuga. Lugesin ise ja soovitan teistelegi Evald Loosaare mälestusi „Eesti mehe lugu. Mälestused 1939–1971“. Vähim, mida mina (ka ju eesti mees) teha saan, et ajalugu ei korduks, on anda sõna: kui vaja, olen olemas. Kui vaja, õpin relva kokku panema ka koos lukuga. Mõned Kaitseliitu astumise põhjused on seotud ka olevikuga... Nimetagem seda koondnimega Putin. 24

AUTORI FOTO: ERAKOGU, KARIKATUUR: MEHIS BORN

Kaitse Kodu! 5/2014

Kaitseliitlased Kevadtormil

AIVAR KROONMÄE

Zemessardze ülem rõhutas koostöö olulisust

Kaitseliidu ülem tunnustas Kevadtormil osalenud kaitseliitlasi

Kevadtormil osalevaid Kaitseliidu üksusi 12. mail külastanud Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze ülem kol Leonīds Kalniņš toonitas kahe riigi vabatahtlike kõikehõlmava koostöö tähtsust. „Tänases julgeolekuolukorras on selge, et tugevad saame olla vaid ühiselt tegutsedes, see hõlmab kõiki valdkondi alates planeerimisest ja lõpetades väljaõppega. See on oluline sõnum ka meie NATO liitlastele,“ ütles kolonel Kalniņš. Zemessardze ülem külastas maastikul maakaitseringkonna staapi, Tartu maleva staabi- ja tagalakompaniid ning Tartus asuvat maakaitsestaapi. Kol Kalniņš hindas nähtult kõrgelt, toonitades Kaitseliidu kiiret arengut. Balti Kaitsekolledži vilistlane kol Leonīds Kalniņš on Zemessardze ülem 2011. aastast. Läti kolleegi võõrustanud Kaitseliidu ülema brig-kin Meelis Kiili sõnul on kahe organisatsiooni igapäevane koostöö juba traditsiooniline. „Kindlasti plaanime edaspidi koostööd süvendada nii planeerimise valdkonnas kui ka teineteise õppustel osaledes,“ lausus kin Kiili.

Kaitseliidu Kevadtormi lõpurivistusel 17. mail Valgamaal Tagula lähistel ja Laatres tunnustas Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili õppusel osalenud üksusi. Kin Kiili sõnul olid õppusel osalenud üksused ülimalt professionaalsed ja usaldusväärsed. „Te näitasite, et meie rahval on tõsine kaitsetahe ja seda rakendatakse väga oskuslikult. Eesti rahvas võib teie üle uhke olla,“ ütles kin Kiili. Ka Kaitseliidu lahinguüksusi juhtinud maakaitsepataljoni ülem kol-ltn Marek Laanisto tunnustas õppusel tema juhtida olnud üksusi ja võitlejaid. AIVAR KROONMÄE

Kaitseliidu lahinguüksused liitusid Kevadtormiga 11. mail. Õppuse esimesel kolmel päeval tegeldi koostegevusõppusega, hiljem täitsid üksused viivitus- ja julgestusülesandeid pealetungiva vastase eesliinil, mille järel anti lahinguvastutus üle 2. jalaväebrigaadi üksustele. Kaitseliidu lahinguüksustes osales peaaegu 800 kaitseliitlast Tartu, Põlva, Võrumaa, Sakala ja Valgamaa malevast. Kokku osalesid Kaitseliidust Kevadtormil kuus kompaniid, viie maleva staabid ja maakaitseringkonna staap, Kaitseliidu peastaabi põhjal kokku pandud maakaitsestaap, küberkaitseüksus, formeerijad ja staabiassistendid — kokku tuhatkond Kaitseliidu võitlejat.

AIVAR KROONMÄE

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, kus sel aastal osales üle 6000 kaitseväelase, kaitseliitlase ja reservväelase. Lisaks Eesti üksustele oli Kevadtormil esindatud 550 sõdurit üheksast riigist. 16. mail sai õppusest ametlik NATO õppus, mille NATO nimetus on Steadfast Javelin. Õppus hõlmas Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonda. Põhiosa tegevusest viidi läbi Valgamaal.

Kaitse Ka K aiitts se eK Kodu! od o du! u! 5/ 5 5/2014 /2 20 01 01 14 4

25 2 5

Kaitseliitlased Kevadtormil

) > FQPBIFFQI> KB LIBS> ISBI

Koloraado mardikas

Nr (2)

Kevadtormil osales ligi 90 naiskodukaitsjat Kümme Naiskodukaitse ringkonda olid Kevadtormil osalevate Kaitseliidu üksuste seas tegevuses formeerijate, välikokkade, staabiassistentide ja parameedikutena. Kõige enam naisi leidis rakendust üksuste formeerimisel. Näiteks Tartu ringkonnast oli väljas üle 20 naiskodukaitsjast formeerija, kes tagasid võitlejate kiire ja korrektse varustamise vajalike vormielementidega. Naistel oli oluline roll ka toitlustamises. 15 naiskodukaitsjat hoolitsesid selle eest, et võitlejate kaitsetahe ei kipuks tühja kõhu tõttu raugema.

Laupäeval 17. lehekuu päeval

KRQ RRIBPRRK> PKFKD SsFS> AH > KARA> • HFILJBB ) LILO> > AL J> OAFH> P LK MLFI> PQ B PRD RHLKA> HRRIRS J> O ri kaugusele. Merre sattununa peavad nad vastu kuni Q kaks AFH> IFKB 2 > LKRJ?BP JF IIFJBBQOFQ MFHH BOBHLII> PQ SsF nädalat. ) > OQRIFJ> OAFH> PSsF? HLOO> D > JRKBA> HRKF eesrindmikul mustad täpid. JRK> HRKF Koorunud tõugud on kumera kolm korda aastas. Eesti oludes on kartulimardikas seni > KAKRAw EBMsISHLKK> PRSBG LLH PR JRKBJFPBPQ HRKFRRBMsISHLK I 2 > ISFQRKRAJ> OAFH> Q B K > J> O A FH> Q BFIJRJFPBKFHR MFH> AEbPQ FHRJBOARKRAHBE> IR? JBFBHIFFJ> PRJ?BP MbB D> S> 2 > JRKB? E> OFIFHRIQ H> O ) > OQRIFJ> OAFH> P Q LLAF# ROLLM Q RIFQ> FJBABIBEQ BABIB + RK> H > PPB R > O K > > P A Q > JR I 2 K B LIHLO peale ral suudeti tema levik tõkestada. mardikate ilmumist. Munemise Q > HPB • MbBS> I I kõrgperiood langeb aga nõrgenes kontroll ja vähenes ja II maailmasõja ajal > G > IFPBIQ w EQ BEL?R H> PQ > KFsFQPBJFP tõrje ning kartulimardikas tungis edasi Euroopa aladel. PBAHLLORS> A • MbBS> MbO BIsMRMBOFLLAFD > 4> PQ > PQ 4> PQ PBAH> PS> S> AQ bFP G > IbEBS> AJRIA> KRHHRJ> G R ) > OQRIFJ> OAFH> ILKSbD > PRRO RIFP 1 BBLK> BD JFIH> OQRIF ObKKRFKPQ FKHQ + > PPFIFPFSbI Q > FJBA> IRPQ > S> AsFQPBJFPQ , G > ObKABFAQ BBS> AK> AQ > S> IFPB LLOJ> OAFH> AE> HH> S> AJRI IQ HBS> ABIJ> F G > G RRKFHRRP I> PQ SbIG > Q RIBJ> HRFH> OQRIFM 4bIG > ObKABFAPLLARPQ > S> AH> sIIRALKQ bFPsFQ bFHB mad. Tema lennukiirus võib olla PBBBIPBAG > MsR> PBAFI S> A • MbBS> H> OQRIFIBEQ BABPQ KFKD IbEB BP , > AQ LFQR kuni 8 kilomeetrit tunnis ja A> S> APBBGbOBIJRI Q > ISFQRJ> G > IFPBIQ LKPBB> R IBKKRHsOD RPHRKF JBBQOFQ D RPQ FHRRIsMMSsFPBMQBJ? ] rMbBS> PSsF? IBKK> Q > • OFHRR > HFILJBBQOFQ 2 RD BS> Q RRIBMRER ILOFBKQ BBOFS> AK> ALJ> IBK JR ID RP . FH> Pw D FPBHLOO> I G sR> S> AKLLOJ> OAFH> AH> Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa KBA> HRFAQ > S> IFPBIQ ' ' MsISHLK AEbSF? JBFBHIFFJ> P

Wõrromaa, Kevadtorm

MMXIV

''Seista kindlalt ikka valvel! Kuid peetagu meeles, et valvel saab seista ka ilma püssita; peetagu meeles, et valvel saab seista ainult SÜDAMEGA!''

Kaitseliitlased on lahinguteks valmis side oleks paigas, see

MKR ülemat ei võta ussi- ega püssirohi

Igal õppusel on väga oluline, et käsuliinid, õige valiku. Kuidas eri tagab allüksuste juhtimise ja lahingutaktika alluvate juhtimise, tasandite ülemad saavad hakkama koostööga, motiveerimise ja innustamisega, pole ka vähemoluline. vanuse, tausta, Siinjuures peame arvestama, et mehed on erineva kuid ühtse tahhariduse ning sõjalise ettevalmistusega tasemega, tega kaitsta oma kodumaad! pedagooge, rFoto: Aivar Kroonmäe Siin võib kohata agronoome, juriste, vaimulikke, kõiki neid eri Siduda aktiviste. KOV majuhte ning eri tasandite üheks hästitoimiiseloomudega, erinevate arusaamadega inimest kuid kindlasti killast, kergete ülesanne vaks lahingüksuseks pole kergitab nii kiitev sõna ka mitte ilmvõimetu. Meeste motivatsiooni kui hää varustus, mis meil on esmaklassiline. relvastust, ja VG-del ENDEX. NB! KL LaKo-d, SiKaKo-d, StTaKo-d KL üksused on saanud juurde uusi vorme, erivarustust,kaitseprille, välja MHK 170959MAI14 MKS, MKRK: Jagati KVJ PJuPu mis teeb kõigile heameelt ja tõstab tuju. MKÜ juurde AA-l! varustust. StSiP 4. TeKe CCT ASAP KVJ, uusi kindaid, uusi rakmeid ja muud kaasaegset kompensaator, ära Kui eelmisel õppusel lendas AK 4 toru otsast kasutuskõlbmaosaledes,“ lausus Kaitseliidu ülem. siis muutus relv paukpadrunitega tulistamiseks staajagub ka Zemessardze ülem külastas maastikul maakaitseringkonna tuks. Seekord on tagavara olemas ning kompensaatoreid ning Tartus asuvat pi, Tartu maleva staabi- ja tagalakompaniid kõrgelt, toonitatulistamiseks. pikemaks Minka 2 LFJB nähtult Q RPBHsOS> LKG sRAKRAHRRIAR hindas Kalniɞš Rindekorrespondent Uno maakaitsestaapi. Kolonel hul Lääneliitlaste poolt pakutava P BQ M>IG RAOFKABJBEBAMLIBO> des Kaitseliidu kiiret arengut. Vollkornbrot’iga ning nõuavad 143 aastase tootetraditsiooniga õiget Eesti leiba. külastanud Läti vaKevadtormil osalevaid Kaitseliidu üksusi 4sFQIBG> Q BPLLSFABIBS> PQ RQ RIIB ülem kolonel P> S> IA>? OFKABIBEQ JRPQ > IBFS> kaitbatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze 100 pea S> I mistamisjuhendi koosneb : tähtsust kahe rii- Kevadtormil osaleb Poola kontingent, mis Leonɒds Kalniɞš toonitas kõikehõlmava koostöö õhutõrjeüksus, 0RHHFG> ER ISBBHLEQ > RJ?BP seväelasest: raketisüsteemiga SA-8 relvastatud HD EB> AORHHFG> ER SBQQ Q IPLL gi vabatahtlike vahel. lennubaasi Ämari I> AIPREHORQ IBFS> G RROBQFPQ ir ƺoti skaidrs, ka, tikai mille ülesandeks on kindlustada Kevadtormil IFP> KAFHPHrrJKBFAPBBJKBAM CASA „Mǌsdienu drošƯbas situƗciju, tas RRSFI G > Q w HFASsFJRRJBBIBMbO> KB spƝcƯga, patiesƯbƗ, tas kaitse ja kolm ründelennukit Su-22 ning transpordilennuk Eesti ükdarbojoties kopƗ, mƝs varam bǌt lƯdz apmƗcƯbu paründelennukite ülesandeks on õppuse ajal * BFS> G > ERG > KsRMB> S> APBD > JF aptver visas jomas, sƗkot no plƗnošanas NATO sabiedro- 2095. Poola PB> G > HPPLLG > ALIBJ> * BFD BPQ SB mǌsu BPQ suseid Eesti Õhuväe juhtimisel õhust toetada. poolest osast rukkijahust ja leivajuuretisest beigšanas. Tas ir svarƯgs vƝstƯjums – „Polsce Palubiak: valmistada poolvedel Q > FD BK ) ILMMFA> MRRIRPFH> D > EbP Poola kontingendi ülem kolonel Jerzy tajiem,“ ütles kolonel KalniƼš. QF brigaadikindral Mee- sáuĪyü, EuropĊ – tworzyü, ĝwiat – rozumieü!“ Poola koloIFKBPBD R . RFPQ > A> Q > FD K> IBMB PBD > JFKF+ LLARPQ R? HrOAFQ > L w Läti kolleegi võõrustanud Kaitseliidu ülema > IBG organisatsiooni vahel nel lisas: „Wiosna burzy jest bardzo waĪnym miejscem M>KK> PLLG > HLEQ > E> MKBJ> ) R > ER H> Q Q > KsRMREQ > ObQ FHRD > G > lis Kiili sõnul on igapäevane koostöö kahe FORRJ LKPLB HBPQ > ? E> MKBJFK edaspidi koostööd sü- polskich jednostkach zyskaü sojuszników doĞwiadczenie B Q RKAF) w IJBJ> PORRJF juba traditsiooniline. „Kindlasti plaanime Q RKAF ka üksteise õppustel iĞü na wojnĊ.“ ) RFQ > FD BKLKM>O> G > IQ E> MR KsR vendada nii planeerimise valdkonnas, aga Pw IBP pikk meil A> PBBSBBIHLOAIb?F IFP> A> PLLI HBOHFKRAG > > II> S> G RKRAHILM Vastalisele vastuastujate järjekord onFoto:MFAivar Kroonmäe IF paras sitke taigen saaks. Sõtkuda P> KAFAG> w IBGbbKRAORHHFG> ERBQ ülem kolonel seni kuni taigen käte ja leivanõu Leedu vabariigi relvajõudude toetuse väejuhatuse kaitseväe loHw IG BPQ I> EQ FIrr? + FA> ORQBJ tegutsevat PsQ HRA> PB A> PLLG BJ G bb? Q > Sigitas Mundris külastas Kevadtormil FD BKG > HBOD(otse BJ Q RIB?rinIBF? * sMRHPPFIRA> JbOG> HbBD kad jie turi > Q > FD BKMB> IQ PFIBA>HP gistikakeskust. „Logistikos mơgsta pasakyti, S> G R Q > A > P jie F P P B metu, P w SB K taikos A ir G > M net uavar> K K> HFKKFH> BQRIQ M>> OFHP Q RKKFH vihma nigu terve pääva valikohta visas kare laiką, o tai reiškia, kad P PLLG > kerkima. delt): Tõõsõl pääväl vaeldi sis kotust, ji yra panaši Ƴ „Paanti herätus. Olõs` meil aigu yra susijĊ su realiǐ dalykǐ. Taþiau rõst. Hummogu, väega varra kellä 03.30 aigu ) RFPjasOsis aukso kainos. JBDõkva > Q BEQla-RAPw SBKAbO> H> varra süümine vasario audra gynybos pajơgǐ pratybas hambit mõska õga muud, edesi kell 4 hummogu valmis. Kerkinud taignast vormidaL? PFFPLKIBF? > EG RM>KBJFPBHP pratimai ir gali gauti veest märjakskastetud kätega Tik tarptautinio bendradarbiavimo hinguhõ. MbQvihma PFAG > nigu > PBuavarkarą prieš,“ ütles koloQ > A> O> PS> D > JbbOFQRASLOJF päävä vali patirti, ką gali tekti nekilnojamojo ) w MPBQ> A> Vanajummal oll mi pääle vist väega vihanõ, terve HO> > AF G RROBP võidõlda(h) likõ(h). A tahtmine JFKRQFQ G > PBBGbOBI HO> > AFG RROBP E ( > EBA>P> E nel Mundris kohtumisel meie logistikutega. rõst ja võitlõja(h) olli(h) kõik nii likõ(h) ku ja mitmõkõisi, jus leivad küll ütsindä lõhkevad. oll õks väega kõva. Mi rüntsi vainlast õgat muudu, katusõ massina süläs tuld korgõ EG RP Q SbIG > SsBQRAIBFS> AH> PQ > IBFD B kolnnih rüntsi auto iist ja takast. Kuuliprits SB kahuritõst B D > JbO turmtuld G ka(h) > H P anti > P B Q > Vahepääl A > IBF?> roodu. A nigu BMB> IBKFFPHBOväega päält. Vainlaisi vaijju saih` bQ FHG > PLBQ BHH PBIIBHPBQ HLLOMBEJBKBHPG > Q LFJR nuu haavatit,G bO HP BIHkõik w MPBJFKB ja miinipildujist. Oll` surmasaanuisi ja pallo 1919) tahe ning valmaaha. Üts võitlõja Ivo oll` väeSeisukord meie väerindel („Sõdur“ 17. mai ruttu api. Snaipri võtsõ kahh mitu vainlast Liitlasi paneb imestama meie meeste ( X 2tek) 3timä * # uma ' püsJa sis(h) sihtidel, läks nädaFoto: Aivar Kroonmäe ga tubli, timä võtsõ ütsindä maaha viis vainlast. jõudõga(h) ja väigokõstõ Lõuna wäerinnal, iseäranis Pihkwa ja Marienburi mööda. Pihkwa misolek minti suuri waenlasega Pääletungilõ pealetungiva tsälka. viis wõitlustes pääle kaba sä ägedates la algus mis tuust, õt vihma vali ja kõik soomusrong sai jõudõga(h). Lahingläts õks kellä kuuõni vällä, sihil löödi kõik pealetungimised tagasi. Üks waenlase parandusele korgõ, õt õga mi võidulda(h) siist Pihkwasse olli(h) likõh. A võitlusvaim oll` meestel nii meie soomusrongi tulega vigastatud ja pidi lahingust õks arh ei lää(h). eest. Kibedates wiiwituslahinguwiidama. Wastaline tungis kurrjalt maale kolme päewa Ingal väega tähtsa sündmus- sünnipäiv. Kogo nende seas 1500– parameedik oll` jõudusid, tekitanud. uusi kaotusi Õdagupuuldõ kõwasi waenlane kuhu waenlasele sihil, suMarienburi helüga Hurraa! Sis õga miis tes on Lõuna wäerinna wahwad malewad koolidest koos seirühm võtsõ rivvi ja hõigas kolm kõrda kõva Wõrro linnast kaugemalegi. Siis2000 mehelise löögisalga, mis Petrogradi sõjawäe mõne ilma suukoka(h) jälki andsõ hüvvä putMetsaline on tänaseks wallutanud maa-ala ainult rusi kätt ja suuvsõ kõigilõ hääd miilt. Sis(h) wäerinde üksused suutnud oma sab, juure on toonud, – ei ole temal ka edu olnud; kohvi ja tsäid. Päiv oll` kül raski on viimaste teatuste kohaselt meie Lõuna korda läinud oma alla ru ja kisselit pääle juuah. Kiäh tahtsõ sai ka sõtu kohki. Uma rema tähtsuseta külakese ja talukese on temal lahingit õga wahwusega wäeliini seisma panna. TRÜKIM sõ olnuh, a miil oll` kõigil hää, olõi(h) kergit selles sihis, ei muuda. kodumaal. Meie 1. Jalaväediwiis Tuud tiidvä siih KevädtormilUSTA wõtta, mis seisukorda, niihästi üleüldist kui ka Täna käiwad tulisemad heitlused mitmel pool Eesti iist tulõ õks lõpuni vällä võidõlda(h). jäänud. Wististi on vastu seismas. Põhja wäeõks+ lippu w w korgõl > K> BjaI> olõ-G > MRRA> SFFPF1 sG > Nädala lõpul on lõuna väerinnal waiksemaks põlisel Alutaguse alal olla waenlasele wägewasti kõik võitlõja(h). Hüvvä võitlusindu edesi, hoiami(h) ja oma mõju waenja maaletikkujate salsündmuste kaja Narwa väerinnalt juba siia jõudnud rinna malewad hoiawad päälinna ümbruse salakuulajate SbBQ Ow HFHLG > ^ IBJ> G RROBP mi valvsa(h). waatamata, et enam.> uma sugulastõ mano. Sis(h) lase energia peale awaldama hakanud, selle peale kadest puhta. Pia-aigu ommgi lõpp, saami kodo uma naistõ, Läti ja Leedu wenD > OFRRI KO 2 > IIFKK> P Belgia, warjawad. Poola, kaotusi ja Inglismaa, äpardusi oma Prantsus, sihikindlalt lased Ameerika Ühendriige, omm midä kõigilõ kõnõlda(h). rahuloldaw. otsustanud waenlase me kodumaalt nad on meile juba appi tõtanud ning rahwas Üleüldine seisukord lõuna väerinnal on täitsa

Läti:

2 RQ SRABP > IIw HPRPQ B Q BIHI> > D > S> PQ > PFK BQ KFFJsKBAHFSsFQ OFQBD > IBG> ALK w IBPKbFA>KRAHRKPQ FJBBIQ ILLSR Q > OH> JBBIQ ) > EBIOw EJ> I JF PQ G > P vad eraldi äramärkimist oli S> G > rajatud FIRP> AFP> FKFD > HsFD FPLLSFAB A>JFPBHPSbIFHbFJI> AMBIAFH O> ERI RA ^ HPLIFHLOO> IFHRIQ J> PHBBOFQ RA KFQRA IFP> SsFJ> IRPQ BD > Q BF Q RR KB FIJ> J> PHBBOFKD RQ > HRFAM>O Hw II BJ> AF saini ja projektlahendusega.

Leedu:

Vanemseersant Minka Uno

Täna 95 aastat tagasi:

Uudiseid wäerinnalt

Võrumaa maleva kirjasaatja

Kiika kööki!

Poola:

Contra

HARO’TUSI ESISEISVAS ELOS

Foto: Karri Kaas

Nalja kah!

Ohvitser kontrollib vahipostil seisvat tunnimeest: ''Milline auto praegu välja sõitis?” „Roheline.” „Aga number?” „Number oli valge.”

1 sG > E> > S> A> FQ> ? M>O> KA> A > H> IIFPK> BPRHB . > > OFM>K B? MB> H> MI> K J> G LO FS> O 1 > O> M Toompea uul. nr 8 Tallinnas FH ) > FQPBIFFAR MB> PQ > > M

Liitlaste salarelv

BQ Q BBHPFAPBA> JBBIBIAF HR FAJbKD ROBBD IFQBG bOD FLKK> AG R?> PRO nud ega saa seepärast kedagi aidata. ž1 RROBMbO> KB “ w Q IB? LESF Q PBO LJ> > RQ LG REF MLLIB MrrOARABP „Võta siis paar laipa ja pane nad rataste alla tugedeks!” 4 sORQ > IRKFHRMLBD IbEB? # BPQ FH> FQPBSbHHBG > HFOGRQ > ? LJ> BPFJB PBPHFOG> PHLG R ž# J> JBFILK PFFKKFFI> EBBIR , bFQBHPP> > JBFD > I hommikul kuni kella kuueni voodis pikutada.“

KARRI KAAS

Tänavusel Kevadtormil ilmus ka Kaitseliidu vabatahtlike rindemeeste lehe Eesti Eest! järjekordne number

+ L?FIFPBB ritud on kõik jõud. Ka . LHRALK valmis lahingusse astuma Foto: Uno Minka

Kuulutused

1• ( + # # 1

Naiskodukaitse Tartu ringkonna instruktori Leane Moritsa sõnul õigustab Naiskodukaitse väljaõpe ennast Kaitseliidu tegevust toetavate ülesannete juures igati. „Peame tegelema sellega, et veel rohkem naiskodukaitsjaid söandaks võtta endale vastutuse olla formeerija, välikokk, meedik või staabiassistent, et tagada vajalike funktsioonide täitmine suurõppustel ja ka nende vahepeal,“ ütles Leane Morits, kes oli ka ise Kevadtormi ajal nädala koos teiste naiskodukaitsjatega metsas toimetamas. Viimastele Kevadtormil osalenud naiskodukaitsjatele lõppes õppus 22. mail.

ž1 ROJ> S> BKI> PBS> PQ R> Q > ? > FKRIQ Q LLOBPG sRA’ OS> PEB Q RGRIFKB 0LMH> J> > Q > IRF > MBOBJBBP HBP LJ> HLAR> sR rohelist mehikest mättasse BP HLIJ lõi.

iks vahepääl ma relva peiu võta BQ JsQ P> > IIw Q PPs> Q > KKBOQ B Qb ei sõta tõtest kuiki hääs ma kitä a ei tan ullun ilmän olõ miäkit tetä tuu jaoss iks tule tetä mängusõta et ei olõs vaja perissõta pitä tuu jaoss om vaja mõtsan marotada ja umavahel selgess har’otada kuis vaindlast vasta võtta kavalambal t et elo meilt es võtnu tä ku lambalt HRKbw Q bAS> FKAI> PBIBHsFH> F D et olt valmis tä sõta pedämä ei tõtta om tälgi uma elo kallis

välja kihutada.

Kaitseliidu üksuste staabitöösse olid kaasatud Naiskodukaitse staabiassistendid. Muu hulgas töötas 14 naist seitsmest ringkonnast vahetustega selle nimel, et aidata tagada Kevadtormi maakaitsestaabi toimimine. Staabiassistendina Kevadtormil osalenud Hiiumaa naiskodukaitsja Küllike Tammeveski ütles, et see oli temale hea kogemus ja väga põnev oli näha seestpoolt, kuidas sellist suurt õppust korraldatakse. „Kevadtormi staabiassistendi töö erines paljuski kursusel õpitust, aga õhkkond oli meeldiv ja väga toetav ning tundsime ennast vajalike ja hoitutena,“ ütles Küllike Tammeveski. Ta lisas, et loodetavasti läks naiste panus asja ette, ning kiitis mehi emadepäevaüllatuse tegemise eest.

Foto: Siim Teder

# Q FKFJBKBBFLIBILLJ PFFPLK Q> JBQP> P S> G > IFH Q > D > A> BIBJB IIBH> K KBFPFHIFH Ew D FBBK MBPBJFPSsFQ > > O KFKD ILLJRIFHBS> G > ARPQ BO> ERJ> IRP IA>JF se tase.

Korraldusi kindralstaabist:

Naabrid toetavad

) RFJBBPQ > E> ? I> EFKD RPPBP> > A> PFFPJBBPMB> ? I> EFKD RPP BP> > J>

Inime ei ole loom

Saarde kaitsepäev ühendab elanikud ja jõustruktuurid

SIIM TEDER/KAITSEVÄGI

Pärnumaal Lauri karjääris korraldati 10. mail Kikepera malevkonna eestvedamisel Saarde valla kaitsepäev, mis meelitas kohale sadakond inimest lähedalasuvast Kilingi-Nõmme linnast ja teistest ümberkaudsetest asulatest. Kunagisest Kaitseliidu, politsei ja piirivalve laskevõistlusest on praeguseks kujunenud kogukondlik rahvaüritus, mille eesmärgiks on siduda tihedamalt kohalikke elanikke ja piirkonnas tegutsevaid jõustruktuure.

„Siin saavad kokku nii kohalikud kaitseliitlased kui ka jahimehed, kes ühistest huvidest hoolimata ei pruugi alati teineteist tunda,“ ütles Kikepera malevkonna pealik Aldo Avaste, kes oli ühtlasi ka üks kaitsepäeva eestvedajaid. Tema sõnul aitas seda sidet tugevdada ka ürituse ajal korraldatud laskevõistlus, millest said lisaks jõustruktuuride esindajatele osa võtta kõik kohalikud, kellel oli kehtiv relvaluba. Arvestust peeti nii võistkondlikult kui ka individuaalselt ning parimatele täpsusküttidele olid auhinnaks meened. Juba 13. korda Lauri karjääris korraldatud Saarde valla kaitsepäeva õnnestumise eest kandsid hoolt Kaitseliidu Pärnumaa malev, politsei- ja piirivalveamet, Eesti Punane Rist, Eesti Naabrivalve, päästeamet ja kohalikud jahiseltsid. Üritusele pani õla alla ka kaitseväe suurõppuse Kevadtorm raames Kilingi-Nõmmele paigutunud logistikapataljon, mis tutvustas huvilistele oma rasketehnikat.

Kaitse Kodu! 5/2014

Tervist, noored matkahuvilised lugejad! Olles saanud võimaluse jagada teiega oma 15 aasta pikkuse praktika käigus saadud kogemusi ja teadmisi, ei saa ma seda kasutamata jätta. MIHKEL SAUL

Loodus

Nõuandeid noortele matkahuvilistele Kindlasti peaks igal matkalisel olema muu hulgas kaasas korralik nuga. See ei pea olema hirmkallis multitööriist, piisab tavalisest ehituspoes müüdavast väitsast

vabatahtlik noortejuht

ui meenutan oma esimesi matku noorkotkana, tulevad silme ette vihmased ilmad, üleni märjaks ja poriseks saanud riided, kadunud korterivõtmed ja kustumatu soov uus seiklus ette võtta. Mainimata ei saa jätta sedagi, et koju jõudes ootas mind ema krimpsus ja veidi pahane, kuid siiski õnnelik nägu, kui tema „maadeavastajast“ poeg särasilmil mudaste saabastega tuppa marssis. Häid mälestusi on küll palju, kuid on ka neid, mis ei ole nii head. Seda eeskätt halva planeerimise ja väheste teadmiste tõttu.

Peaasi on pea Kellele ei meeldiks veeta ilus päev kaunis looduses ning kogeda sõprade seltsis kogu selle ilu ja võlu. Matkamine on selleks üks parimaid võimalusi, aga enne, kui metsa tormate, peaksite natuke hoogu maha võtma ja hoolikalt paar tähtsat punkti üle vaatama. Olen alati püüdnud hoida kõike võimalikult lihtsana ja matka kavandades mitte üle arustust mõelda ega asja keerulipakkides seks ajada. Seega peaks alustama mõnest lihtsatuvad mu sast küsimusest: kunas, kotti alati ühed ja kuhu ja kui kauaks?

samad asjad.

Teine oluline punkt kavandamisel on koht, kuhu soovitakse minna. Kas lähete matkama metsa, rabasse, märgistatud matkarajale või liigute hoopis paadiga mööda jõge? Võimalusi on tuhandeid, kuid olen märganud, et varustust pakkides satuvad mu kotti alati ühed ja samad asjad. Kaitse Kodu! 5/2014

FOTOD: 2 X KRISTJAN PRII

Planeeritud ajast sõltub matka puhul väga palju. Kui läheme matkale üheks päevaks, pole vaja kaasa võtta ööbimisvahendeid, lisariideid, liigset toitu jms, mis kulub ära pikemal teekonnal. Iga kilo, mida kanname, on koormaks ja kui esmapilgul võib tunduda viis kilo naeruväärselt väike kaal, siis 10 kilomeetri pärast oleme rohkem kui rõõmsad sellest lahti saades, rääkimata seljakotist, mis kaalub 10–20 kg.

Kõige väärtuslikum vahend seljakotis on korralik veepudel, mis mahutab vähemalt 0,5—1 liitrit puhast vett

Loodus

Mis selga, mis jalga? Mööda ei saa ka parasjagu valitsevast aastaajast. Ilm dikteerib paljuski need asjad, mis kaasa tuleb võtta. Kui lähen välja üheks päevaks, ütleme, et tegu on suvise ajaga ja ilmad on eestimaiselt ilusad, alustan alati riietusest. Väga oluline on müts. Kas tegu on nokkmütsi või panama, räti või turbani või hoopis millegi viiendaga, ei ole kuigi tähtis. Tähtis on kaitsta oma pead liigse päikese eest. Selga soovitan panna pikkade varrukatega pluusi vms, mis kaitseb kriimustuste ja putukate eest. Kui ilmad on tõesti väga palavad, võib otsustada ka t-särgi või võrksärgi kasuks. Jalga panen reeglina alati pikad püksid, mis aitavad hoida eemal tüütuid putukaid. Peale selle tuleb tõelises metsas tihti ette rägastikke, kus lühikeste pükstega võib jalad kiiresti ära kriimustada. Mis puudutab jalanõuelga soovitan sid, siis ei soovita ma panna pikkakellelgi osta korralikke de varrukatematkasaapaid enne, kui jala kasv on lõppe- ga pluusi vms, mis nud. Seniks sobivad ka kaitseb kriimustustavalised poolsaapad, te ja putukate eest. mis on jalas mugavad ja parajad, mitte liiga suured ega väikesed. Ühest saapast teeb korraliku matkasaapa eelkõige tugev tald, mugavus, kõrge äär hüppeliigese toestamiseks ja kergus. Et enamiku matkade ajal liigutakse maastikul, mis ei ole tasane ega jalakäijasõbralik, on need omadused väga olulised, sest kui jalg on välja väänatud, villis või lihtsalt üleväsinud, saab toredast retkest kiiresti ebameeldiv kogemus.

Kuigi tulepulk on hea töövahend hädaolukorras, piisab matkal ka täiesti tavalisest välgumihklist

Nii uskumatu kui see ka pole, olen näinud aastate jooksu matkajalanõusid rannajalatsitest kõrge kontsaga saabasteni välja. Minu kuldreegel saapa suuruse arvestamisel on järgida, et seal jaguks ruumi ühele tavalisele ja ühele poolvillasele sokile. Seda nii talvel kui ka suvel. Ma pole kunagi kogenud villis kanda ega varvast, seega julgen ka teile soovitada: tavaline niidisokk alla ja villane või poolvillane peale. Suviti on veidike soojem, aga mitte oluliselt. Villane sokk hingab hästi ja kui see tõesti liialt higistama ajab, saab ju sokke vahetada.

Matk ei ole üleelamine Kui riided on välja valitud, tuleb minna seljakoti juurde. Nagu ikka, hoiame asja lihtsana. Ärme hakka mõtlema, et „mis siis, kui“ – see lause unustage asju pakkides ära. Reaalses elus ei juhtu nii palju nagu poolteisetunnises seiklusfilmis, seega ei ole mõtet igaks juhuks kõike kaasa pakkida. Telefon tasub metsa minnes kaasa võtta, sellega saab endast märku anda ja vajadusel abi kutsuda

Minu kõige väärtuslikum vahend seljakotis on korralik veepudel, mis mahutab 0,5–1 liitrit puhast vett. Alati võib vett olla kaasas rohkem, aga kindKaitse Kodu! 5/2014

Järgmisena tuleks panna kotti välgumihkel, eelistada võiks sellist, millel on elektrooniline süütaja. Tikud on ka head, aga need tuleb hoolikalt pakkida, et niiskus ligi ei pääseks. Tulepulk on n-ö edasijõudnutele ja asjaarmastajatele. Siinkohal pean kõikide ellujäämisfännide kurvastuseks tõdema, et välgumihkel ja tikud on enamasti töökindlad ja 15 aasta jooksul pole ma kordagi pidanud vibu, tampooni, päikese vms vahendiga tuld tegema, kuigi oskused selleks on mul olemas. Kotti läheb ka kompass. Seda lihtsal põhjusel: hea, odav ja lihtne vahend suuna määramiseks. GPS on edasijõudnute vahend. Piisab lihtsast kompassinõelast, mis näitab ilmakaari. Kompass on abiks isegi siis, kui sul kaarti pole või see on kadunud. Reeglina on kaart ja kompass lahutamatud osad põnevast matkast. Ükski matk pole huvitav, ui jalg kui natuke ära ei eksita. Julgustuseks võin lisada, et meie väikeses on välja Eestis tuleb eksimiseks teha tükk väänatud, tööd ja näha korralikult vaeva. Kui villis või lihtsalt piisavalt kaua ühes suunas liikuda, tuleb kindlasti vastu mõni tee, siht, üleväsinud, saab kraav, elektriliin vms mis varem või toredast retkest hiljem asustuseni viib. kiiresti ebameel-

div kogemus.

Tähtsal kohal, kui mitte kõige olulisemal, on kodus kaasa tehtud võileivad, mis annavad jõudu ja jaksu, et pidada vastu terve päev. Ei hakka siinkohal vaidlema toidu kalorsuse ja energiakulu teemadel, kuid kindlasti nõustute, kui ütlen, et terve päev rosinaid ja pähkleid süües hakkab kõht urisema ja tuju läheb kehvaks. Eriti hea, kui kaasa saab vorstijupike või kanakoivake ja tükike magusat koogi või mõne muu maiuse kujul. Värskes õhus tundub see igapäevane toidupala eriti maitsev. Viimaseks asjaks minu seljakoti põhisisust on üllatuslikul moel mobiiltelefon. Seda lihtsal põhjusel, et teada anda, kus sa asud või kuhu abi kutsuda, kui miskit peaks juhtuma. Jällegi vabandan kõigi ellujäämisfännide ees, öeldes, et valdavalt ei saa telefoni aku tühjaks kohe, kui linn jääb selja taha, ega kao jalamaid ka levi. Selle vastu on olemas rohi: hoidke telefoni kotis väljalülitatuna ja kasutage vaid siis, kui vaja, ning kui levi pole, liikuge 100 meetrit või vähem suvalises suunas ja saate oma kõned ära pidada. Kaitse Kodu! 5/2014

MÕNED MATKATARKUSED Alati teavitage enne matkaleminekut kedagi väljastpoolt oma matkaseltskonda, kuhu te lähete ja kauaks jääte, parimal juhul jätke talle kaart planeeritava teekonna ja puhkepeatustega.

Loodus

Kindlasti on vaja kaasa võtta nuga või matkakirves. Nuga ei pea olema suur puss ega uhke multitööriist, mille külge on peale noa peidetud saed, tangid ja kruvikeerajad. Sobib ka täiesti tavaline ehitusnuga kohalikust ehituspoest – hea ja odav ning seetõttu pole ka kuigi kahju, kui see ära kaob. Ise soovitan väikest matkakirvest, mis on terav kui nuga ja teeb vajadusel ka lõkkepuid.

Lisainfo

lasti mitte vähem. PS! Limonaad ja energiajoogid ei kuulu puhta vee hulka, seega jätke need heaga koju või hoidke mõne piduürituse jaoks.

Kindlasti leidke seltskonda vähemalt üks täiskasvanud ja kogenud juht või nõuandja, sest temast on tuge, kui peaksite täbarasse olukorda sattuma ja oma teadmistest tuleb puudu. Matkates ärge unustage, et iga mets pole riigi oma. Ka metsas matkates kehtivad seadused, mida tuleb hoolikalt jälgida. Kõik, mis jõuate kaasa võtta, peate ka endaga metsast välja tooma — seega ei mingit prahi tekitamist. Metsaloomad ei oska kommipaberite ja tühjade plastpudelitega midagi peale hakata. Ärge võtke kaasa neid, kes hommikust õhtuni hädaldavad ja teiste tuju rikuvad.

Viimased asjad Ka järgnev kraam on oluline, kuid nende asjade puudumist ei pruugi kohe märgata. Pisike meditsiinivahendite kotike on hea lisa. Selles võiksid olla mõned plaastrid, valuvaigistid ja sidemerullid. Toidu valmistamiseks võiks olla kaasas katelokikomplekt, mis on lihtne ja kompaktne. Tänapäeval on ka väga häid gaasiga töötavaid komplekte. Kasuks tuleb ka 10–15-meetrine nöörijupp takistuste ületamiseks või pikema pausi ajaks varjualuse tegemiseks – võimalusi on palju. Telkmantel on hea abiline igas mures. Selle saab panna istumise alla, riputada pea kohale või kasutada seda vihmavarjuna. Tagavarariietest soovitan varuda mõni paar sokke ja pesu (piisab ka ühest tagavarapaarist). Muud riided kannatavad paar päeva ka vahetamata kanda, aga kuivad sokid ja puhas aluspesu on isegi lühikese matka puhul tark valik.

uivad sokid ja puhas aluspesu on isegi lühikese matka puhul tark valik.

Eestis ei saa me suviti läbi putukate ja mutukateta, kes iga hinna eest tahavad sult piisakese verd saada. Seega on mõistlik hoida käepärast ka tõhus putukatõrje- või peletusvahend. Eriti õhtupoolikul, kui päike enam nii tugevalt ei paista ja tuul on vaibunud. Eespool loetletud varustus on mõeldud päevapikkuseks suviseks matkaks. Varustust tuleb juurde, kui matk muutub pikemaks, vaja on väljas ööbida, ilmad on vihmased, külmad või on talv jne. Kõige seletamiseks kuluks terve Kaitse Kodu! number. Kellel on huvi, pöördugu oma maleva noorteinstruktorite poole või mingu kohalikku raamatukokku, kus vastavasisulist kirjandust külluses. Ees ootab pikk ja kaunis suvi, mis on matkamiseks ideaalne aeg. Kivi kotti ja varbad villi! 29

Meditsiin ARDI HALLISMAA/KAITSEVÄGI

Kangelased langevad ka paraadil Rivis jala pealt kokkukukkumist tuleb ette igal võidupüha paraadil ja need on meeldejäävad hetked. Õnneks seisneb nende meenutamisväärsus üldjuhul mitte olukorra ohtlikkuses, vaid pigem kaasnevas segaduses, mida mäletatakse veidi humoorikas võtmes. KERSTI PODMOŠENSKI

asub siiski meenutada, et iga teadvusekadu ja/või -häire vajab kohest tähelepanu ning eelkõige asjakohast esmaabi, alustades adekvaatsest kannatanu seisundi hindamisest. Ja igal Kaitseliidu liikmel on soovitatav omakorda mõelda, kas ja kui palju ta võimalikest teadvushäiretest teab, ja esmaabioskusi iga paari aasta tagant uuendamas käia. Ent rääkides paraadist võib üsna julgelt öelda, et kõik mainitud juhtumid ei ole seotud tõsistest haigusseisunditest põhjustatud teadvusekaoga, vaid minestamisega.

Mis on minestus? Minestus ehk sünkoop on mööduv teadvushäire, mis on põhjustatud mööduvast aju üldise vereva30

rustuse halvenemisest (hüpoperfusioonist), mida iseloomustab kiire algus, lühike kestus (levinuima sünkoobivormi korral alla 20 sekundi) ja täielik spontaanne paranemine. Kuigi pikalt sünkoobi aitseliidu erinevatesse tekkepõhliikmel on justesse, mida on palju, soovitatav ei tasu laskuda (täpsemalt saab lugeda http:// omakorda mõelwww.eestiarst.ee/static/ da, kas ja kui palju files/019/ea1006lk423- ta võimalikest 429.pdf), ent uuringute teadvushäiretest järgi on enamik sünkoope reflektoorset tüüpi ning teab. minestust esilekutsuvaks põhjuseks on emotsionaalne pinge, hirm, valu, samuti füüsiline pingutus ja püstiseismisega kaasnev koormus. Lisada võib vedelikukaotuse kui ühe võimaliku vererõhulanguse põhjuse ja sellega saabki kokku võtta rivis seismisel tekkivate minestuste peamised põhjused. Kusjuures pole vahet, kas tegemist on mehe (poisi) või naisega (tüdrukuga), väga pikad mehed, eriti kasvueas noormehed võivad minestada vaat et lihtsamalt kui nääpsukesed tütarlapsed. Igal juhul ei ole see organismi reaktsioon mitte kellegi puhul piinlik ega häbistav.

Kaitse Kodu! 5/2014

Kehtivad kõik reeglid, mida tunneb iga rännakukogemusega kaitseliitlane, ent mida kipume ikka vähetähtsaks pidama. Eelnev puhkus. Paraadil osalejatele on hästi teada, et seda punkti on ülirakse täita, sest paraadiproov kestab vahel öötundideni, lisaks õhtune koosviibimine. Ka on raske magada suures ühisruumis ilma harjumuspäraste olmetingimuste ja vaikuseta. Ent tasub siiski üritada ning näiteks jätta ühine linnakülastus ära ja üksusekaaslastega majutuskohas rahulikus õhkkonnas suheldes jalgu puhata (kui jalad on paraadiproovist paistes, pane magama minnes jalgade alla kott vms ning jahuta jalgu külma veega). Söö ja joo enne paraadi, samuti eelmisel õhtul korralikult. Kui on oht, et toit ei maitse või ei ole söögiisu, osta endale kaasa midagi enda maitse järgi, näiteks müslibatoone, šokolaadi, banaani vms, ja söö neid enne paraadirivistust. Joo väikeste lonksude kaupa ja palju! Jook on ülitähtis just kuuma ilma korral, sest siis ei ole karta vedeliku liigtarbimist – tõenäosus, et tekib vajadus paraadi ajal tualettruumi minna, on palavuse korral väga väike. Viimaste paraadide kogemus on, et juua antakse paraadi tagalatoetuse poolt plasttopsidest ka rivistusel n-ö ootamise ajal. Ei tasu keelduda, vaid siiski väike lonks juua. Oluline on, et see kõik toimuks vaikselt ja võimalikult märkamatult. Kõik vööd, rihmad ja kaelused peavad loomulikult olema korrektselt kinnitatud, ent jätke endale hingamisruumi. Sama kehtib ka jalanõude ja vormiriietuse kohta. Tugevalt liibuvad kehakatted võivad kangelastele tõesti paremini sobida, aga palavuse ja verevarustuse seisukohalt need kasu ei too.

Kirjeldan kaht versiooni, kuidas pealetikkuva minestuse korral käituda. Esimene on selline, kus rivis toimub kiire ja sujuv kohtade vahetamine: üks liigub mõõdetud sammudega rivi taha ja teised täidavad eesmise tühiku ning rivist väljuja saab rivi varjus kükitada ja toibuda.

Teine variant on aga „kaunis vaatepilt“, kus kangelane prantsatab väljakule, ulatudes rivist ettepoole või vajudes kõrvaolijaid lainetama pannes nende keskele. Vaatepilt muutub veelgi „suurejoonelisemaks“, kui kõrvalseisjad ei toimeta lamajat rahulikult ja ettevaatlikult vedades-tõstes rivi taha, vaid jäävad kivistunud pilgul oma kohust täitma ning kohale sööstavad meedikud. Eriti vaatemängulisel juhul saabuvad nad kanderaamiga.

ikad mehed, eriti kasvueas noormehed võivad minestada vaat et lihtsamalt kui nääpsukesed tütarlapsed.

Kõrvaltvaataja pilgule on esimene vaatepilt oluliselt kenam kui teine, kuigi meeldejäävuse poolest on asjad vastupidi. Sellepärast tasub kukkumist juba eos vältida, järgides lihtsaid tõdesid. Liiguta ennast seistes! Las põhimõte, et tõeline kangelane seisab, ilma et ükski lihas liiguks, jääb Chuck Norrise filmidesse, sest väliselt vaiksel seismisel saab tegelikult üsna palju ennast liigutada ning see on üks parimaid viise, millega vältida seismisest tingitud vererõhulangust ja minestamist. Liiguta regulaarselt varbaid saapa või kinga sees, pinguta kõiki tuntavaid lihaseid, kas või kõrvu või kulme, kui tõesti tundub, et jalgadel või kõhul neid pole. Nõrkuse või pearingluse tekkimisel mine kohe rivist välja. Ära jää ootama, et äkki ikka jaksan. Vajadusel kükita juba rivis olles, andes kaaslastele oma seisundist teada (valehäbi tuleb unustada), ning alles siis liigu kaaslaste abiga rivist välja. Ehkki vihmasadu peaaegu et rikub paraadi pealtvaatajate jaoks, on see rivisseisjatele armulikum kui lõõskav päike

ARDI HALLISMAA/KAITSEVÄGI

Enneta kukkumist!

Meditsiin

Valmista end ette

Kaitse Kodu! 5/2014

Meditsiin

Hea tava on, et üksus lepib ise kokku reeglid, kuidas tagada esimese variandi võimalikult vähe silmatorkav toimimine. Kehtestage ka reegel jälgida oma naabreid rivis. Kui kellelgi on silmanähtavalt halb olla (nägu kahvatu jne), paluge tal rivist lahkuda, isegi kui ta alguses vastu vaidleb, ja vajadusel toetage teda.

Teadvusekadu võib-olla ka tõsisema seisundi põhjustatud, samuti tuleb arvestada kukkumisest tingitud vigastuste ja palavuse korral võimaliku kuumakahjustusega. Kui kannatanu ei ole minuti jooksul toibunud, aseta ta küliliasendisse ja kutsu meedik (kiirabi), hinda tema seisundit pidevalt. Kui kannatanu ei hinga, alusta elustamist ja jätka seda kuni abi saabumise või hingamise taastumiseni.

Aita kaaslast! Vahel jääb siiski ennetamisest väheks või ei jõuta rivist lahkuda. Kuidas sel juhul minestanule esmaabi anda? TEGUTSEMISJUHIS 1. Viige kannatanu ettevaatlikult rivi taha. 2. Asetage kannatanu pikali. 3. Hinnake rahulikult teadvust ning vajadusel hingamist: 1) kõnetage kannatanut, raputage teda kergelt või proovige äratada; 2) kui kannatanu ei reageeri, tehke kerge valureaktsiooni kontroll, näiteks õrnalt näpistades. NB! Üldjuhul hakkab minestanud inimene toibuma väga ruttu, lihtsalt suures ehmatuses ja saginas võib see märkamata jääda. Eriti raske on hinnata hingamist, mistõttu on hea meelde jätta kergesti ununev tõsiasi, et kui kannatanu reageerib teadvusekontrollile, siis võite olla kindlad, et ta ka hingab. NB! Minestanud inimese hingamist tuleb kontrollida rahulikult (normaalne hingamissagedus on (12)14—18 korda minutis, seega hinnake hingamist rahulikult vähemalt 10 sekundi jooksul, vastasel korral võib kogemusteta hindajale tunduda, et hingamist pole, kuigi tegelikkuses on hingamine minestuse tõttu lihtsalt raskesti märgatav. 4. Lase kannatanul rahulikult toibuda. Vabasta kaelus, pigistavad riided ja eemalda peakate. 5. Kuumakahjustuse ja peatrauma välistamiseks võid tõsta kannatanu jalad (ja käed) veidi üles.

Oluline roll vältimaks a need, kes paraadil minestamist on varem ongi ennetusel ja enda pikemalt tervisliku seisundi adekvaatsel hindamisel. seistes või väga Näiteks südamehaigusi madala vererõhu põdevad kaitseliitla- tõttu minestanud, sed peaksid paraadile võiksid mõelda, kas minekut vältima – lisaks tasub testida oma minestusele võib juhtuda tõsisematki. Ka vastupanuvõimet need, kes on varem avalikul suurüritupikemalt seistes või sel. väga madala vererõhu tõttu minestanud, võiksid mõelda, kas tasub testida oma vastupanuvõimet avalikul suurüritusel. Kui soov osaleda on väga suur, peaks ennast eriti hoolikalt jälgima ja vältima kukkumist, lahkudes rivist esimesi halva enesetunde ilminguid tajudes. Siinkohal ei tohiks alahinnata kaitseliitlikku kamraadlust: kui üksuse juht või keegi kaaslastest teab, et paraadiliste rivisse plaanib astuda keegi, kellel on eelmainitud terviseprobleeme varem esinenud, oleks aus sellele delikaatselt tähelepanu juhtida.

6. Kui kannatanu on toibunud, vii ta toetades eemale (varju!). 7. Juua võib anda (või niisutada huuli) siis, kui kannatanu on täiesti toibunud, vajadusel teda jahutada (eelkõige näo ja kaela piirkonda). 8. Rahustage kannatanut ja selgitage, mis temaga juhtus.

ARDI HALLISMAA/KAITSEVÄGI

NB! Kui segadusseisund kestab kaua või tekib unisus vms, kutsuge kindlasti meedik (kiirabi).

Pikk liikumatu seismine muudab paraadil osalemise spordiürituseks

Kaitse Kodu! 5/2014

HELLE JÜRNA Kaitseliidu peastaabi personaliosakond

Kes vastasid?

Vastuseid saadi 2004 vastajalt, kelle jagunemist struktuuriüksuseti vt joonis 1.

änavu viis Kaitseliidu peastaabi personaliosakond läbi küsitluse, mis oli suunatud kõikidele Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste liikmetele. Nii suurele vastajate hulgale mõeldud küsitlust ei ole peastaap enne läbi viinud. Järgnevalt tulemustest lähemalt.

Miks küsiti? Eesmärk oli saada sisendeid Kaitseliidu värbamiskontseptsiooni põhimõtetesse, eelkõige vastuseid küsimustele, kuidas on liikmed Kaitseliidu kohta teavet saanud ja mis on ajendanud Kaitseliitu astuma. Ka tahtsime teada saada noorteorganisatsioonide liikmete motiveeritusest, liitumaks täisealiseks saades Kaitseliidu või Naiskodukaitsega. Oluline rõhk oli vastajate ettepanekutel noorteorganisatsioonidest Kaitseliitu või Naiskodukaitsesse liikumise parendamise ja efektiivsemate värbamisallikate kohta, mille abil uusi liikmeid organisatsiooni meelitada.

Haritud sõdur

Kaitseliitu astutakse eelkõige sõbra soovitusel 2004 vastanust olid 1312 (65%) mehed ja 692 (35%) naised. Kaitseliitlaste keskmine vanus oli 36 aastat, naiskodukaitsjatel 37, kodutütardel ja noorkotkastel 17 aastat. Keskmine staaž oli kaitseliitlastel 9 aastat (minimaalne paar kuud, maksimaalne 24 aastat), naiskodukaitsjatel 6 aastat (minimaalne paar kuud, maksimaalne 23 aastat), kodutütardel 4 aastat (minimaalne paar kuud, maksimaalne 22 aastat) ja noorkotkastel keskmiselt 5 aastat (minimaalne paar kuud, maksimaalne 14 aastat). Märkimisväärne on, et 41 kaitseliitlast oli märkinud oma Kaitseliidus olemise ajaks 24 aastat, st taasasutamisest alates.

Mida saadi teada? Väide, et peamiselt tullakse Kaitseliitu sõprade ja tuttavate kutsel ning väärtushinnangute ja aadete mõjul, leidis ka seekord ülekaalukalt kinnitust.

Mida küsiti? Küsimused jagunesid kolmeks osaks: vastajaid iseloomustavad andmed (kuuluvus struktuuriüksusesse, liikmestaatus, liikmeks oleku staaž, vanus ja sugu); valikuvõimalustega küsimused („Kõige rohkem organisatsiooniga liituma mõjutanud väide“, „Kust said infot liitumise kohta?“, „Kui oled noorteorganisatsiooni liige siis, mida plaanid tulevikus?“, „Kas oled sõpruskonnas liitumist soovitanud?“, „Kas organisatsioon pakub avalikkusele piisavalt infot?“); vaba tekstina kirjutatavad ettepanekud („Kuidas noorteorganisatsioonidest Kaitseliitu ja Naiskodukaitsesse tulemist soodustada?“, „Kuidas motiveerida inimesi organisatsiooniga liituma?“).

Kuidas küsiti? Küsitlus viidi läbi docs.google.com keskkonnas käesoleva aasta veebruari algusest kuni märtsi lõpuni. Küsitlusest informeeriti malevaid ja ringkondi kirjalistides ning üleskutset jagati küsitluse levitamiseks kõikidele liikmetele sotsiaalmeedias ja kodulehtedel. Kaitse Kodu! 5/2014

Lisaks märgiti küsimuse juures muudeks liitumise põhjusteks: 2007. aasta aprillirahutused; ajateenistus;

Joonis 1. Vastajate jagunemine struktuuriüksuseti Noortes Kotkastes 77; 4%

Naiskodukaitses 382; 19%

Kodutütardes 177; 9%

Kaitseliidus 1368; 68%

Joonis 2. Kaitseliitu astumise põhjused 900 773

800 700

630 600 500 400 300 200 124

113

100 0

0 0,0% raadio

0,1%

televisioon

40 42,8%

0,4%

internet

6,9%

sõbrad/ tuttavad

34,9%

2,2%

Kaitseliidu infolett/ värbamisüritus

vanemad/ sugulased

39 6,3%

3,4%

0,9%

0,1%

olin olin olin isiklikud olin väärtus- eelnevalt eelnevalt eelnevalt eelnevalt Kaitselii- NaiskoKoduhinnan- Noorte dukaitse du liige gud/aa- Kotkaste tütarde liige liige ted liige

riigikaitseõpetuse tunnis osalemine

* Näidatud on kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, noorkotkaste ja kodutütarde vastused kokku (vastajad said märkida mitu varianti ja lisada kommentaari).

soov kaitsta kodu ja peret; Eesti Reservohvitseride Kogu; riigikaitseõpetus jms. Kaitseliidu värbamiskontseptsiooni põhimõtete määratlemisel peab arvestama, et kõige olulisem infoallikas liitumisel on sõbrad ja tuttavad. See tähendab, et kui tehakse mingi muudatus liikmeks astumise dokumentides või protsessis, on väga oluline olemasolevatele liikmetele info edastamine, et tagada nende teadlikkus. Kaitseliit ongi nagu suur sõpruskond. Vastanutest 93% on oma sõpruskonnas organisatsiooniga liitumist soovitanud. Oli küll ka neid vastanuid, kes

ei pidanud enam organisatsiooni atraktiivseks ja sõpradele liitumist ei soovitanud. Põhjusena märgiti motivatsiooni ja aja puudust ning väljendati pettumist info liikumises ja organisatsiooni tegevuses. Lisaks valitud vastustele oli märgitud alljärgnevaid selgitusi: ise otsisin infot, pöördudes malevasse; ajateenistusest; reservõppekogunemisel; koolist; infostendilt; õpetajatelt;

Joonis 3. Kust saadi infot Kaitseliidu kohta 1400 1232 1200 1000 800 600 400 199 121 43 0

228

217

200 1,57%

ajakirjast

7,93%

organisatsiooni kodulehelt

8,33%

internetist

45,03%

sõpradelt/ tuttavatelt

7,27%

vanematelt/sugulastelt

4,42%

181 57 2,08%

värbamis- riigikaitüritusel seõpetuse jagatud õpetajalt infomaterjalidest

6,62%

noortejuhilt

251 9,17%

maleva staabi töötajalt

207 7,57%

allüksuse pealikult

* Näidatud on kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, noorkotkaste ja kodutütarde vastused kokku, vastajad said märkida ühe variandi ja/või lisada kommentaari.

Kaitse Kodu! 5/2014

Vastanute rahulolu organisatsiooni poolt pakutava infoga avalikkusele ja ühiskonnale uute liikmete värbamiseks on nähtav joonisel 5. Ilmnes, et suur osa vastanuid peab Kaitseliidu info levikut mitterahuldavaks. See annab organisatsioonile märku, et Kaitseliidu kodulehtedele on vaja lisada rohkem informatsiooni, reklaamida selge sõnumiga ja järjepidevalt Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste eesmärke, tegevusi ja inimesi. Olulised kohad, kus reklaami teha, on ajateenistus, koolid (kutsehariduskoolid, ülikoolid) ja meediakanalid (televisioon, raadio, ajakirjandus).

VASTAB HELLE JÜRNA KAITSELIIDU PEASTAABI PERSONALIOSAKONNAST Pärast avalduse esitamist on maleval aega vastata 60 päeva. Miks nii kaua? Vastavalt Kaitseliidu kodukorrale teeb Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise ettepaneku madalaima allüksuse juhatus ja otsuse langetab malevapealik. Maleva allüksuste juhatused kogunevad enamasti kord kuus või veel harvemini ja üsna sageli esineb olukordi, mil Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise dokumentatsioon ei ole korrektselt täidetud, sellepärast saigi selline ajapiirang kodukorda sisse kirjutatud. Ka peab otsuse tegemisele eelnema isikuandmete kontrollimine Kaitseliidu seaduses sätestatud korras.

Haritud sõdur

Vastati ka küsimusele „Kui oled noorliige Noortes Kotkastes või Kodutütardes, siis tulevikus plaanid jätkata…“ (vt joonis 4). Vastuse „Ei soovi jätkata“ puhul oli lisatud selgitusteks, et pole aega ega motivatsiooni.

Lisainfo

ajalehes ilmunud artiklist Kaitseliidu kohta; ei mäleta.

Võib lisada, et näiteks noorteorganisatsioonides toimub kodutütreks ja noorkotkaks vastuvõtmine veel pikema aja jooksul ehk vastavalt kodukorra § 7 lg 6 ja 7 sätestatule 90 päeva jooksul. See on seotud noorteorganisatsioonide liikmeks vastuvõtmise traditsioonidega.

Mis toimingud on vaja teha enne avaldusele vastamist? Mida järeldati? Järeldused ja ettepanekud jagunevad kahte teemagruppi.

Põhilised tegevused, mida Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmisel tehakse, on isikuandmete kontrollimine vastavalt Kaitseliidu seaduse § 80 sätestatule, juhatuse koosoleku kokkukutsumine ja juhatuse ettepaneku esitamine malevapealikule ning malevapealiku käskkirja vormistamine.

1. Noorteorganisatsioonide liikmete jätkamine täisealiseks saades Kaitseliidu või Naiskodukaitse tegevuses Väga palju tehti ettepanekuid korraldada rohkem struktuuriüksustevahelisi üritusi (koostööüritused, väljaõppe, võistlused jne), näiteks maleva ühepäevased võistlused segavõistkondadega. Kindlasti tuleb rohkem rõhku panna noorte kaasamisele Kaitseliidu ja Naiskodukaitse üritustele ja ka vastupidi – kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad võiksid osaleda noorteorganisatsioonide

üritustel. Eesmärgiks on kogukonnatunde tekitamine ja info jagamine võimaluste kohta, mida Kaitseliidus ja Naiskodukaitses täisealiseks saades teha saaks. Noortejuhtide kuulumine kas Kaitseliitu

Joonis 4. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde noorliikmete soov jätkata või mitte jätkata Kaitseliidus, Naiskodukaitses või noorteorganisatsiooni täiskasvanud liikmena

Joonis 5. Vastanute rahulolu organisatsiooni poolt pakutava infoga avalikkusele ja ühiskonnale uute liikmete värbamiseks

Kui Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise dokumentatsioon on korrektselt täidetud (soovitajad, allkirjad, lisaandmed, pildid jms on olemas ja sobivad), võtab liikmeks vastuvõtmise protsess enamikus malevates aega vähem kui 60 päeva.

ei 132; 7%

ei soovi jätkata 21; 9%

Kodutütardes või Noortes Kotkastes tegev- või toetajaliikmena 61; 27%

Kaitseliidus 84; 37%

Naiskodukaitses 60; 27%

Kaitse Kodu! 5/2014

jah 261; 13%

pigem ei 655; 34%

pigem jah 619; 32%

ei oska öelda 264; 14%

Haritud sõdur

või Naiskodukaitsesse aitaks oluliselt kaasa noorte liitumisele nende organisatsioonidega. 2. Organisatsiooni värbamine ja liitumine Põhiküsimused, mille vastused peavad olema selgelt ja kõigele arusaadavalt kommunikeeritud, on: miks Kaitseliitu inimesi värvata, mida tegema neid värvatakse, mida ootame liikmetelt ja mida organisatsioon ise pakub? Oluline on eesmärgipärane ja järjepidev tegevus organisatsiooni tegemiste tutvustamisel. Tutvustamiseks ei ole oluline niivõrd propagandaürituste korraldamine, kuivõrd pidev Kaitseliidu (sh Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste) eesmärkide, põhitõdede ja tegevuse tutvustamine koolides, kutseõppeasutustes, ajateenistuses ja muudel üritustel ning meediakanalite kaudu. Kõige parem värbamiseallikas on rahulolev Kaitseliidu liige ise, kui ta räägib sõprus-

konnas oma tegemistest Kaitseliidus, mis tekitab ka teistes huvi liitumise vastu.

Mis tulemustega edasi tehakse? Kaitseliidu juhtkond on tutvunud vastuste kokkuvõttega ja küsitluses osalenute kommentaaridega, lisaks on tulemused edastatud struktuuriüksustele. Ettepanekuid arutatakse Kaitseliidu järgmiste aastate plaanide koostamisel ja ülesannete püstitamisel. Selgus oluline info organisatsiooni tegevuse kitsaskohtade kohta, millega peastaap ja struktuuriüksused arvestama peavad. Ka sai peastaap vajalikud sisendid värbamiskontseptsiooni põhimõtete kirjeldamiseks ja nende edaspidiseks rakendamiseks. Tänan kõiki, kes võtsid aega, et vastata küsitusele!

Kaitseliidu ja Naiskodukaitse (noor-, tegev-, toetaja- ja auliikmed) ning noorteorganisatsioonide liikmed seisuga 31. detsember 2013 Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmete (noor-, tegev-, toetaja- ja auliikmed) ning noorteorganisatsioonide liikmete hulk ja osa Eesti kodakondsusega elanikkonnast Kaitseliitlaste osa Eesti kodakondsusega elanikkonnast 1%—2% 2,1%—3% 3,1%—4% Üle 4%

Kokku Kaitseliidu liikmeid 16 055 + 6357 =

22 412 Tallinna malev Tallinna linn 2461 + 744; 1,3% Harju malev Harju maakond (ilma Tallinna linnata) 1713 + 463; 1,8%

Lääne malev Hiiu ja Lääne maakond 1162 + 459; 4,6%

Saaremaa malev Saare maakond 755 + 361; 2,9%

Rapla malev Rapla maakond 754 + 514; 2,8% Pärnumaa malev Pärnu maakond 1578 + 387; 2,6%

Järva malev Järva maakond 751 + 433; 3,1%

Viru malev Lääne-Viru maakond 811 + 440; 1,9%

Alutaguse malev Ida-Viru maakond 1149 + 380; 4,8%

Jõgeva malev Jõgeva maakond 732 + 494; 3,1%

Tartu malev Tartu maakond (sh Tartu linn) 1610 + 456; 1,5% Põlva malev Põlva maakond 577 + 196; Valgamaa malev 2,6% Valga maakond 530 + 409; Võrumaa malev 2,6% Võru maakond

Sakala malev Viljandi maakond 746 + 298; 2%

726 + 323; 2,7%

Kaitse Kodu! 5/2014

TOOMAS PIIRMANN Võrumaa malev

ormihoiatuse puhuks moodustati Kaitseliidu üksustest lahingukompanii, kuhu kuulusid kolm jalaväerühma, tankitõrje- ja miinipildujarühm, luurejagu ja toitlustusjagu. Lahinguüksuse liikmed olid, nagu see tavapärane, vanuses 18–60 eluaastat. Üllatavalt suur oli naiste osa, Võru lahingurühmas isegi 30%. Vastavalt manöövri llatavalt vajadusele ja sõltuvalt suur oli vastasest tehti saabunud naiste osa, üksustes muudatusi. Võru lahingurühValga tankitõrjujatest sai täiendav jagu nende jala- mas isegi 30%. väerühmale, millega liitusid veel täpsuslaskurid ja mõned luurajad ning täiesti elujõuline rühm oligi sündinud. Nagu edasine näitas, oli see muudatus vajalik.

Rünnak Nursi linnakule Reede õhtu algas käsu andmisega rühmaülematele. Põlva ja Valgamaa malev olid kogu isikkoosseisuga juba reedeks kohal ja paiknesid majutusalal, milleks oli Võru täiskasvanute gümnaasiumi hoone. Laupäeval liitus nendega Võrumaa malev. Võrumaa malevale algas laupäeva hommik formeerimisega, sest uus formeerimismeeskond vajas väljaõpet. Ikka juhtub, et kellegi võib midagi puudu olla, relvastus pole ju veel enamikul kaitseliitlastest kodus jne. Järgnesid mõningad rännakueelsed trillid. Ees ootas kuum pilvitu taevaga päev. Algas administreeriv rännak joonele, kust rünnatava alani jäi umbes 15 km. Aega rünnaku läbiviimiseks koos alale jõudmisega oli vaid 6 tundi. Selleks sõideti AIVAR KROONMÄE

Selle aasta Tormihoiatus oli jätk eelmise aasta samanimelisele õppusele. Õppus algas Kaitseliidu Võrumaa, Põlva ja Valgamaa maleva isikkoosseisule reede õhtul, Kuperjanovi jalaväepataljonile aga juba sama päeva varastel hommikutundidel. Neile lisaks olid täiendusena saabunud pioneerirühm, kaks luurerühma ja tankitõrjerühm Milanitega.

Haritud sõdur

Tormihoiatus 2014 polnud üksnes Kevadtormi eelproov

Lisainfo

Seekordne õppus oli kavandatud koosnema kolmest etapist. Esimene etapp oli meie lahingukompanii rünnak Nursi harjutusväljakul Kuperjanovi jalaväepataljoni kaitses oleva lahingukompanii vastu. Teiseks etapiks oli eelneva luuretegevusega linnalahing Võru linnas ja kolmandaks näidislahing linnarahvale. Kõik see oli võimalik mahutada kahele päevale (vt lisainfot „Ajakava“).

AJAKAVA Laupäev Kell 12—18

rünnak (sisaldas ka rännakut)

Kell 22—...

luuretegevus linnas

Pühapäev Kell ...—8

luuretegevus linnas

Kell 8—12

viivituslahing linnas

Kell 13—14

näidislahing

Kaitse Kodu! 5/2014

Erinevate relvade õpe algtasemel iga võitlejani, siis ei jää keegi hätta

Jalastuti kiirelt ühel metsateel, mille järel sõitis kolonn edasi oma ülesannet jätkama. Püstitati kaks eesmärki: üllatada ja petta. Selle saavutamiseks oli jalastunud kompaniile valitud trass tehniliselt ja füüsiliselt keeruline. Veetakistusi tuli ületada näiteks mööda kopratamme, Võhandu jõge mööda üht langenud puud jne. Ausa mängu reegleid täites tegi selle inseneritöö eesliikuv luure ettevalmistusgrupp (LEG). Juhtus ka äpardusi, ühel rühmal Üllatavalt suur oli naiste osa, Võru lahingurühmas isegi 30% õnnestus näiteks üht umbes viie meetri laiust kraavi ületada koguni kolm korda, kuigi rühmaüleEnne Nursit aga jäigi kolonn toppama. Eesolevate matele on küll ja küll õpetatud, et kaarditundmine miiniväljade suurus ja neid julgestavate relvade on väga vajalik ja enne maastikule minemist tuleb rohkus ei võimaldanud etteantud ajaga (hiljemalt veenduda, et igas pundis oleks kella 18ks) rünnakualale jõuda. Küll aga täitis petkorralik kaarditundja. Eksitemanööver eesmärki ja jalastunud kompanii sai eetakistusi misi tuli ette ka teistel, kuid läbi viia üllatusrünnaku. tuli ületada kohale jõudsid kõik. näiteks möö- Lahingusaginas andis tunda üksuste vähene Motoriseeritud kolonn jätkas da kopratamme, Võkoostöö, kohati unustati oma miinipildujarühma liikumist juba suuremat teed handu jõge mööda olemasolu. Sestap jäi seis sõbralikult viiki. Küll aga pidi Nursi poole ülesandega üht langenud puud. juhtus, et kolm kanget naisterahvast ühe jao kormängida edasi kogu komraga kiivreid peast võtma panid (langenud pidid paniid. Selleks jätkasid kaks kiivrid peast võtma). Üks Browning aga sai teha luuremasinat meeskondadega Põlva malevast vaid kaks lasku, kui juba langes kogu meeskond kolonni eest oma ülesande täitmist. Täienduseks selja tagant lähenenud võitleja laskudest. anti üheksa Võrumaa maleva tankitõrjujat. Selle virtuaalse kompanii ülemaks sai Valgamaa maleva Luurekontaktid linnas väljaõppeülem kapten Peeter Kallas. AIVAR KROONMÄE

Haritud sõdur

kompanii kolonniga mööda väiksemaid teid jalastumisalani, kust jäi Nursi linnakuni (Kuperjanovi jalaväepataljoni kompanii alale) linnulennult 6 kilomeetrit. Motoriseeritud trassi valik õnnestus, sest kuni jalastumisalani ei märgatud meie kolonni, kuigi oodata oli vähemalt kahe luurerühma ja tankitõrjerühma kimbutamist.

Kohe, kui jalastunud kolonn oli jõudnud suuremale teele, algas selle kimbutamine, millele järgnesid meie reageerimised metsaäärte puhastamisega jne.

Tiheda ajakava tõttu oli ala julgestava üksuse ülesandeks täita liivakotid hakkepuiduga ja toimetada rühmaülemate poolt näidatud kohtadesse Võru

AIVAR KROONMÄE

Näidislahing Võru südames pakkus linnarahvale muljetavaldavaid vaatepilte

Kõrgemate juhtide kartus, et meie „suured torud“ võivad jääda kuhugi vedelema, pole põhjendatud

Kaitse Kodu! 5/2014

Öö oli nii toimekas, et õppuste korraldajad ega allüksuste ülemad eriti magada ei saanudki. Ala keerukuse tõttu vajas viivitusmanööver pidevalt koordineerimist ja lahinguvastutuse üleandmist. Öösel pidi vähemalt üks koosseis olema positsioonidel, et vastaspoole luurel oleks midagi avastada. Kavalpead suutsid linna jõuda isegi ühe Milaniga, mis õnneks meie kätte langes. Vastusena leiti ka üks meie veok, mistõttu tuli teha vahetuskaupa, kuigi see ei olnud lubatud. Reegel ütles, et avastatud luurajad vastaspoole vastutusalas lahkuvad tuldud suunas. Luurekontaktide lõppu tähistas suurema lahingumüra algus ja rünnak linnale.

Lahingud Tamula kaldal Esimeste linnas aset leidnud lahingukontaktide juures viibisid ka Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja Võrumaa maleva pealik major Urmas Vahter (kes andis juhtimise üle staabiülemale). Oma kodumajast tuli, kohvitass käes ja plätud jalas, juttu ajama ja lahingut jälgima maa-

Mõtisklusi Tormihoiatuse teemal TOOMAS PIIRMANN Võrumaa malev

Mõned õppused peavadki olema väga tiheda ajakavaga, mis aga panevad korraldajate võimed tõsiselt proovile. Võtmesõnaks on ajastamise planeerimine, ülesannete delegeerimine ja võimalike ohtude ettenägemine. Kohati on korraldajate pinge õppuste käigus suuremgi kui võitlejatel.

Haritud sõdur

Lisainfo

linnas. See töö kestis veel, kui alale saabusid juba Kuperjanovi pataljoni luurajad. Algasid luurekontaktid, mis kohati meenutasid väikseid lahinguid. Linnalahing hõlmas veerandi Võru territooriumist. See oli keeruline ala elumajade, kortermajade, tööstusalade, kaubanduskeskuste ning võsa ja järveäärse pillirooga.

Paljudes lahingusituatsioonides on üksikute relvade osa nii suur, et vähemalt igas jaos peaks olema üks vahekohtunik, vajadusel „suuremate torude“ juures veel keegi. Näiteks oleks täpsuslaskuri töö tulemus jäänud märkamata, kui vahekohtunik poleks kõrval tegevust jälginud. Siit tuleneb ka soov edaspidiseks: kaitseliitlased, õppige ja minge õppustele vahekohtunikeks! Tänu vahekohtunikele läheb pilt meie mõjust lahinguväljale lõpuks ka nii paika, et tulemust on silmaga näha. Koostöö. Ilma selleta ei toimu midagi. Koostöö kaitseväe, kohalike omavalitsuste, kohalike elanike, politsei- ja piirivalveametiga jne. Suurem koostöö peaks toimuma ka malevate vahel, et erinevate malevate liikmed saaksid koos olla ja teada saada, mis toimub mujal. Siit algab vabatahtlike huvi teha koos teistega rohkem kui seni. Koostöö peab toimuma igal tasandil, mitte ainult juhtide vahel. Alati ei jõua kõik vajalik info iga võitlejani või see unustatakse. Näiteks ei jõua ülema tahe iga võitlejani, sest see kaob kuhugi. Käitumisreegleid kiputakse lahingutuhinas unustama. Sellised mured kimbutasid mõlemat osalevat poolt. Rohkemate vahekohtunike olemasolul väheneksid ka sellised mured. Vahekohtunik on neutraalne inimene ja suudab tegelikkust objektiivselt hinnata. Kahjuks saab enda varasematest kogemustest tuua näiteid olukordadest, kus vahekohtunikud on muutunud hinnatava üksuse liikmeks ega olegi neutraalsed, aga need on pigem üksikjuhtumid. Igal rühmal peab olema rühmavanem. Soovitavalt ikka õppinud rühmavanem. Mõnedki jooksvad mured laheneksid ja väheneks palgaliste instruktorite koormus. Kaitseliidu kool õpetab rühmavanemaid ja vahe on silmaga näha, kes on õppinud ja kes õppimata rühmavanem. Mehed, meil on miinipildujad, hoidke alt… Õppinud mehed ja õiged riistad ja tulemus on ohoo! Kõrgemate juhtide kartus, et meie „suured torud” võivad jääda kuhugi vedelema, pole põhjendatud. Õppustel on nende mõju kohe näha ja kes sooviks kaotada seetõttu, et sõdime vaid AK-4-ga. Hetkel on maleval liiga vähe tankitõrjekahureid ja miinipildujaid, et mõjutada lahingutulemust meile soovitavas suunas. Siit mõtlemisteema peastaabile.

AIVAR KROONMÄE

Erinevate relvade õpe algtasemel iga võitlejani. Näide õppustelt: kolm „elus“ naist AK-4-dega, surnud „kullamees“ koos abiga ja vaba kuulipilduja. Oleks vaja „paugutada“, aga ei oska. Sõbralik vahekohtunik pani lindi peale ja aitas käsitsemisel. Naiste silmad särasid ja enne õppuse lõppu seisid nad kolmekesi minu ees ja ütlesid, et soovivad kuulipildujaõpet. Mitte selleks, et saada kuulipilduriks, vaid et osata seda riistapuud ohutult ja õigesti kasutada. Paistab, et selline algkoolitus on vajalik ja vabatahtlike huvi toob parema tulemuse kui ülevalt poolt tulev sund, et sina lähed õppima seda ja tema teist.

Kaitse Kodu! 5/2014

Enamik õppusi peaks lisaks väljaõppele pakkuma pinget ja olema huvitavad. Märksõnu „väljaõpe“, „pinge“ ja „huvitav“ on võimalik hea tahtmise korral ühendada. Osa õppuste osaks võiks olla ka administratiiv-, majutus- ja toitlustusala, kus pole karta vastase kimbutamist. See annab võimaluse mängida lühikese nädalavahetuse jooksul läbi rohkem lahingusituatsioone.

AIVAR KROONMÄE

vanem Andres Kõiv, kes on ühtlasi ka Kaitseliidu Võrumaa maleva pealiku abi. Oma silmaga sai veenduda ühe Valgamaa maleva täpsuslaskuri oskustes, kui ründav üksus kaotas mõne minuti jooksul terve jao koos Carl-Gustavi paariga, kes üritasid teda „killuga“ maha võtta. Kuperjanovi pataljon ründas linna kahest suunast, tehes tõhusat koostööd.

ooleteise päeva

Tegevuse jätkudes hakkajooksul nähti sid lahinguid segama alal erinevaid lahinviibivad mõlema poole langenud. Kokkulepe oli, guliike, kõik osalejad et surm kestab üks tund said panna piisavalt ja nii liikusidki „langenud“ proovile oma sõjalisi oma üksusega kaasa, olles kohati ka neist ees. Põnev oskusi, leida sõpru, oli ju toimuvat jälgida ja tunda närvikõdi jne. kella kukkudes kohe lahingute käiku sekkuda, kuid järgmisel õppusel vajab see asi täpsemat reguleerimist. Esialgne mõte on, et kõik ühe poole langenud kogunevad rünnaku lähtealale, kus formeeritakse neist uus üksus ja saadetakse täiendava reservina ülema äranägemise järgi üksustele täienduseks. Selline tegevus on vajalik ka reaalsuses, kui appi saadetakse reserve. See nõuab ülemate suuremat tähelepanu ning omavahelist suhtlust ja koordineerimist. Pealegi pole see üksus kokku töötanud, võitlejate võimedki on täpsemalt teadmata. Nagu elus ikka võib juhtuda. Nimetatagu seda siis näiteks täiendava mobilisatsiooniga formeeritud üksuseks.

Linnaruumi keerukus tingis selle, et mõnigi võitleja kaotas ära oma üksuse. See aga takistuseks ei saanud: „elluärganud“ ja oma üksusest maha jäänud võitlejad ühinesid lähima lahinguid pidava üksusega, toimus nn iseformeerumine, mida võib juhtuda ka lahinguväljal. Lahingud pidid lõppema, kui mõlemad pooled täidavad oma eesmärgid või saab aeg otsa. Juhtus viimane variant ja tulemuseks kujunes järjekordselt sõbralik viik. Algas kiire reorganiseerimine, sest tunni pärast pidid mõlema poole üksused olema linna teises servas valmis etendama näidislahingut, kus imiteeriti rünnakut ja miinipildujatuld ning näidati tankitõrjekahuri tööd, jõe ületamist jooksusillaga ning meditsiiniabi andmist. Seda kõike vaid tunni aja jooksul. Pärast näidislahingu lõppu oli pealtvaatajatel võimalik külastada Kuperjanovi jalaväepataljoni ja Kaitseliidu Võrumaa maleva ühist relvanäitust ning kinnitada keha Võrumaa ringkonna naiskodukaitsjate pakutud sõdurisuppiga. Osavõtjate muljed olid positiivsed. Pooleteise päeva jooksul nähti erinevaid lahinguliike, kõik osalejad said panna piisavalt proovile oma sõjalisi oskusi, leida sõpru, tunda närvikõdi jne. Linnakodanike häid muljeid ja emotsioone kuulis juba lahingute käigus. Kogu õppust jälgisid ja hindasid vahekohtunikud. Nagu eelmiselgi aastal, olid kõik vahekohtunikud kapten Vaido Siska juhtimisel Kuperjanovi pataljonist ja meeldivalt neutraalse töö eest saab neid vaid tänada.

Linnalahing hõlmas veerandi Võru territooriumist. See oli keeruline ala elumajade, kortermajade, tööstusalade, kaubanduskeskuste ning võsa ja järveäärse pillirooga

AIVAR KROONMÄE

Haritud sõdur

Üks Browning sai teha vaid kaks lasku, kui juba langes kogu meeskond selja tagant lähenenud võitleja laskudest

Ajalugu ESM

Üks Maximilian Maksolly tuntuimaid maale „Paju lahing 31. jaanuaril 1919. a.“

Maximilian Maksolly „Paju lahing“ kui visuaalne ajalooallikas Ajaloolane Peter Burke on öelnud, et ajalookirjutus ei piirdu enam vaid kirjalike allikatega, üha rohkem on hakatud tähelepanu pöörama visuaalsetele allikatele, st ﬁlmidele, maalidele, fotodele. Nimetatud suunamuutus on osaliselt mõjutatud tänapäeva pildirohkest keskkonnast, teisalt laiast teemade valikust ajalooteaduses (Tamme 2007). AIVE PEIL kunstiajaloohuviline

lljärgnevalt heidan kunstnik Maximilian Maksolly lahingumaali abil pilgu ajaloomaalile kui žanrile, maalidele kui visuaalsetele ajalooallikatele ja Vabadussõja ühele veriseimale lahingule.

Ajaloomaalide ajaloost Ajalooteemalisi, sh lahingupilte leidub juba antiikajast. Iseseisva žanrina kujunes ajaloomaal välja alles 19. sajandil, olles üheks rahvusliku identiteedi väljakujunemise nurgakiviks, ent juba 20. sajandil Kaitse Kodu! 5/2014

tõrjus modernism ajaloomaali tagaplaanile. Milles peitub ajaloomaali võlu tänapäeval? Ühest küljest saab seda vaadelda kui minevikusündmuse narratiivi – visuaalset jutustavat teksti –, teisalt aga kui kunstniku ja tellija vaatenurka minevikule, sh ajastu väärtushinnanguid ja pilti kui poliitilist vahendit.

Rääkides Eesti, laiemalt seseisva žanrina Baltimaade ajaloopiltikujunes ajaloodest tuleb kunsti- ja ajamaal välja alles loohuvilistel kindlasti silme ette Friedrich 19. sajandil. Ludwig von Maydelli (1795–1846) looming, mis keskendus Liivimaa ristiusustamisele. Kuid suurema tähelepanuta on jäänud 20. sajandi esimesel poolel Eestis tegutsenud kunstnikud. Üheks neist on Tallinnas sündinud ja 1920ndatel töötanud Maximilian Maksolly (Feichter; 1844–1968), kes kogus tuntust Vabadussõja-aineliste lahingumaalide ning sõjaväelaste ja riigipea Konstantin Pätsi portreedega. Kahjuks hävis enamik neist teostest Nõukogude okupatsiooni ajal, olles seetõttu hilisematele uurijatele kättesaadavad vaid reproduktsioonidena. 41

Ajalugu

Nimelt on heroilisest vaimust kantud ajaloomaalide eesmärk läbi aegade olnud kanda patriotismi ning seepärast on neid palju reprodutseeritud. Originaalteosena säilinud maal „Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24. II 1918“ asub praegu Tallinna linnamuuseumi kogus (Peil 1989). Rein Loodus nimetab Maksolly tähteosteks aga monumentaalsete mõõtemetega maale „Paju lahing 31. jaanuaril 1919. a.“ (1926), „Need, kes vabastasid isamaa“ (1927) ja „Tartu vallutamine“ (Loodus 1989).

Lahingumaalimise teerajaja Maksolly isa oli ungarlane ja ema eestlane. Kunstnikuloomusest ja tööotsade vähesusest tingituna oli Maksolly sunnitud mööda ilma rändama, töötades mh nii Saksamaal kui ka Venemaal. Venemaal arreteeriti teda mitmeid kordi, sest ta teenis elatist kirikumaalingute ja pühapiltide restaureerimisega. Osvald Jungberg kirjeldab Maksollyt kui äärmiselt andekat kunstnikku, kes valdas erinevaid tehnikaid, eriti aga akvarelli (Jungberg 1931: 409). Kuid Maxolly kaasaegsed kunstnikud suhtusid temasse negatiivselt, mistõttu ta lahkus 1926. aastal Eestist, minnes Euroopasse õnne otsima. Sealt suundus ta pärast Teist maailmasõda Brasiiliasse, kus ta Rio de Janeros 1968. aastal suri. Teda on süüdistatud nii kunstilises ebapädevuses kui ka fotolikkuses, nimetatud kinnimakstud kunstnikuks ja kunsti adventristiks. Talle on pandud süüks, et ta

baltisaksa verd kunstnikuna maalib Eesti ajalugu, sest see olla sündsusetu. Tema töödel on siiski ajalooline väärtus, sh ka kultuurilooline, ning seetõttu väärib ta kohta Eesti kunsti- ja sõjaajaloos. Tema maalid aitavad ajalugu näitlikustada ja luua Vabadussõjast visuaalse pildi, tekitades paljudes vaatajates kindlasti ka rohkem emotsioone kui vaid teksti lugemine. Erinevalt oma kaasaegsetest uigi lahingupai- ei teinud Maksolly maalide kadega tutvuvisandeid otse lahinguväljal. miseks oli kutse Kuid et panna maalidesse rohkem tõde, käis ta koos saadetud mitmele sõjaväelastega lahingupaikunstnikule ja mänkades, kus talle lahingukäike gus olid üsna suured kirjeldati ja korra lausa honorarid, ilmus koha- demonstreeriti. Kuigi lahingupaikadega tutvumiseks le vaid Maksolly. oli kutse saadetud mitmele kunstnikule ja mängus olid üsna suured honorarid, ilmus kohale vaid Maksolly. Teiste kõrvalejäämise põhjuseks oli kartus, et nad ei tule toime suurtele ajaloomaalidele omaste kompsotsioonidega. Ühtlasi oli ajaloomaal seotud akadeemilise stiiliga, mis oli 20. sajandi alguseks oma populaarsuse minetanud ja 1920ndate eesti kunstis asendunud ekspressionismiga, milles kajastus ülistamise asemel rohkesti ühiskonnakriitikat (Jungberg 1931: 409).

1929. aastal tehti kunstnikele taas üleskutse külastada Vabadussõja lahingute paiku, seekord Lätis. Kuid Maksollyle osaks saanud kriitika tõttu kunstiringkondades teda enam ei kutsutud. Ent nüüd suundus lahingupaikadesse juba suurem hulk kunstnikke (Jungberg 1931: 409). Põhjusena võib siinkohal välja tuua rahahimu ning kiituse ja au pälvimise ametnikelt põimituna patriootlikkuse kasvuga. Et Maksolly maalid olid tellitud riigi poolt propagandistlikul eesmärgil, oli ka nende sisu ette dikteeritud. Maalidel on näha entusiastlikke eestlasi, kes julge pealtungiga vabastasid Eestimaa punastest. Algselt asusid Maksolly tööd Tallinna sõjamuuseumis ja kaunistasid Tallinna ohvitseride kasiino seinu, kus rippus ka „Paju lahing“ (Jungberg 1931: 409).

WIKIPEDIA.ORG

Midagi enamat kui pelk propaganda

Baltisaksa juurtega kunstnik Maximilian Maksolly kogus Eestis tuntust lahingumaalijana, kuni sattus kolleegide kriitikatule alla ja oli sunnitud minema mujale õnne otsima

1919. aasta jaanuaris peetud Paju lahing oli üks ohvriterohkemaid eestlastele ja saatuslik Julius Kuperjanovile, kes sai lahingus surmavalt haavata. 30. jaanuari õhtul vallutasid arvulises ülekaalus olevad Läti punased kütid Paju mõisa ja Eesti partisanid olid sunnitud taganema. Kuid 31. jaanuari hommikul alustasid eestlased ja neile appi tulnud soomlased pealetungi, kus paljud neist vastase tule all hukkusid. Punaste vasturünnakud ebaõnnestusid ja nad olid sunnitud Läti suunas põgenema. Kuigi ka eestlaste ja soomlaste poolel oli langenuid, Kaitse Kodu! 5/2014

Ajalugu Maksolly säilinud maal „Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24. II. 1918“ asub Tallinna linnamuuseumis

oli lahing võidetud ning sellega ka Lõuna-Eesti ja Valga vabastatud. Aastal 2000 avati Valga muuseumis Paju lahingut käsitlev näitus, mis koosneb kaartidest, fotodest ja relvadest. Väljapaneku taustaks on Aapo Puki maalitud repro maalist „Paju lahing“, mis oma suuruse ja dünaamilisusega haarab ka vaataja lahingukeerisesse (Jaska 2000). Rein Loodus kirjeldab Maksolly maale järgmiselt: „Maalide ülesehituses on dünaamikat, omajagu efektsust, detailide ja situatsioonide tõepära, teisest küljest värvivahekordade robustsust ja kohatist pealiskaudsust“ (Loodus 1989).

kadeemilistele lahingumaalidele omaselt ei ole Maksolly akvarellil näha verd. Öelduga tuleb „Paju lahingu“ puhul kohati nõustuda. Päikeseloojangu kumas omandab pilt lillaka üldkoloriidi. Sündmusele dramaatilisuse lisamiseks on Maksolly kompositsiooni üles ehitanud liikumisele: sõdurid ja varemed on paigutatud diagonaalile. Pildi liikumist ja elavust võimendavad ettepoole kallutatud jooksvad eestlased, kellest mõned on pildile mahtunud vaid poolikult. See on kunstniku teadlik võte, mis võimaldab vaatajal tunnetada, justkui toimuks see kõik tema silme ees ja ta oleks üks osa lahingust. Akadeemilistele lahingumaalidele omaselt ei ole Maksolly akvarellil näha verd, mis aitab tajuda sõda pigem romantilise ja patriootliku kui verise ja julmana. Sellele vihjab ka taevas, kus massiivsed pilved on madalal metsa kohal, ent taamal kumab päike, mis annab pildile visuaalselt arvarust ja kaugust, kuid sümboolses tähenduses on see pigem Kaitse Kodu! 5/2014

lootuskiir. Arvatavasti seetõttu pole Maksolly pildile jäädvustanud ka suurtükke ega kuulipildujaid, mida Paju lahingus tegelikult kasutati. Kunstnik on oskuslikult edasi andnud ka sõjameeste liikumisi: ründamist, haavatasaamist, kukkumist. Kunstliku ja ebaloomulikuna paistavad vaid paremas ääres tagaplaanil olevad mehed, kes oleksid justkui liikumise pealt tardunud. Valge lumise pinna neutraliseerimiseks on Maksolly osavalt kasutanud varje ja lahingu käigus äratallatud laike, mis lisavad pildile omakorda elulisust. Jungberg kirjeldab Maksolly maale: „[...] neis leidub nii palju elu, liikumist ja meeleolu, ja ta on suutnud edasi anda kõige tõetruumaid momente Vabadussõja päevilt“ (Jungberg 1931). Ajaloomaalide tõetruuduse saab muidugi alati küsimärgi alla panna, eriti kui need on tehtud tellimuse peale ja propagandistlikul eesmärgil. Paju lahingus hukkunute mälestuseks oleks võinud Maksolly maalitud akvarellil olla lisaks elulisusele ja liikumisele ka sügavam sisu, ent tellimise hetkel polnud see peaeesmärk ning loodud kunstiteosest sai patriootlikkust ning lahingu tähtsust ja sündmusi illustreeriv ajalooallikas. Allikad Jaska, Vello 2000. Valga Muuseumis avatakse püsinäitus Paju lahingust. — Valgamaalane, 29. jaanuar. Jungberg, Osvald 1931. Maximilian Maksolly. — Olion 10, lk 409. Loodus, Rein 1989. Maximilian Maksolly. — Kodumaa, 8. märts. Peil, Mirjam 1989. Habent sua fata… . — Sirp ja Vasar, 24. märts. Tamme, Marek 2007. Intervjuu Peter Burkega. — Kuidas kirjutatakse ajalugu?: Intervjuuraamat. Tallinn: Varrak.

Sõjaraud

Võidupüha paraadil marsib tänavu ka Zemessardze Laias laastus kannavad Läti Zemessardze üksused ning regulaararmee võitlejad ja missioonisõdurid nüüdseks ühtset, digilaigulist vormi. Lasime Zemessardze 22. pataljoni ülemal kolonelleitnant Maris Tutinsil seda Kaitse Kodu! lugejatele tutvustada. ASSO PUIDET vabatahtlik reporter

Saapad. Kolonelleitnant Maris Tutinsi hinnangul on tegemist väga heade ja praktiliste saabastega. Sama hinnangu on andnud neile jalanõudele ka Läti eelmine president Valdis Zalters. Ja teda tuleb selle koha pealt uskuda, sest hariduselt on ta ortopeed.

ZEMESSARDSE

Vormipüksid ja jakk. Esiti kasutasid hallikaspruuni digilaigulist vormi ainult Läti missioonisõdurid, ent nüüd on see levinud nii regulaararmees kui ka Zemessardzes. Kolonel Tutins möönab, et ajal, mil loodus on roheline, pole see ehk maskeerimiseks kõige paslikum vorm. Kuid et nagu Eestis, nii ka Lätis on enamik ajast kehv suusailm, ei ole vaja sellepärast kuigivõrd muretseda. Pealegi on

Tavaliselt teeb lätlaste paraadide ajal ülelennu helikopter, kandes enda all Läti vabariigi lippu

osas Läti piirkondades, iseäranis rannikualadel, kus laiuvad kuusemetsad, see ka suisel ajal igati asjakohane. „Seal on see väga hea vorm ja me sulandume maastikuga väga hästi,“ kiidab kolonel Tutins. Rakmed. Rakmed on peamine, mille poolest Läti regulaararmee ja Zemessardze varustus erinevad. Zemessardze kannab Norra päritolu rakmeid, elukutselised kaitseväelased on varustatud modernsemate rakmetega, olonel Tutins milletaolisi võib näha ei tee siinkohal näiteks USA sõduritel. saladust, et re- Kolonel Tutins ei tee gulaararmeele antud siinkohal saladust, et regulaararmeele antud rakmed on tunduvalt rakmed on tunduvalt paremad kui Zemes- paremad kui Zemessardze Norra omad. sardze Norra omad. „Modernsetel rakmetel on rihmade süsteem, mis võimaldab sinna kinnitada millal iganes erinevaid taskuid erineva varustuse jaoks, sõltuvalt ülesandest ja vajadusest,“ selgitab kolonel Tutins, „erinevalt Norra rakmetest, mille praktilisus kannatab tugevalt seetõttu, et need ei ole modifitseeritavad.“

Kiiver. Norra päritolu kiivrid on kerged ja tugevad, pakkudes samal ajal nii suurepärast kaitset kui ka kasutusmugavust. Nõnda võiks kõlada reklaamlause kiivrite kohta, mida Zemessardze ja regulaararmee kannavad. See ei oleks eksitav reklaam.

LÄTI KAITSEVÄG

Relvastus. Erinevalt Kaitseliidust ei kanna Zemessardze ega Läti regulaararmee võitlejad paraadi ajal kunagi lisavarustust ega -relvastust, nagu tankitõrjerelvad või kuulipildujad. Piirdutakse

Zemessardze 22. pataljoni embleem

Kaitse Kodu! 5/2014

ZEMESSARDZE

iga mehe tavapärase relvaga, milleks zemessardzelastel on sarnaselt meie kaitseliitlastega Rootsis valmistatud automaat AK-4, regulaararmee võitlejatel aga t mitte lasta Saksa firma Heckler & Koch ajaloolist päautomaat G-36. Lipp. Nagu kolonel Tutins märgib, kannavad mõned Zemessardze üksused paraadil kaht lippu. „See aga ei tähenda, et tegemist on kahe üksusega,“ toonitab Tutins. Nimelt on tegemist traditsiooniga, mille juured ulatuvad kümne aasta taha, kui Zemessardze põhjalikult ümber korraldati ja mõned üksused selle käigus laiali saadeti ja ümber formeeriti. Et mitte lasta ajaloolist pärandit unustuse hõlma vajuda, kannavad need pataljonid nüüd lisaks oma praegusele ametlikule lipule ka algset lippu. Üheks selliseks pataljoniks on ka kolonel Tutisele alluv Valmieras paiknev 22. pataljon.

VALMIERAS ZIŅAS

randit unustuse hõlma vajuda, kannavad need pataljonid nüüd lisaks oma praegusele ametlikule lipule ka algset lippu.

Zemessardze 22. pataljoni ülem kolonelleitnant Maris Tutins

Läti tegevväelaste relvaks on määratud Saksa ﬁrma Heckler & Koch automaat G-36 Zemessardze vabatahtlikud, nagu ka meie kaitseliitlased, kannavad tavaliselt automaati AK-4

Kaitse Kodu! 5/2014

Sõjaraud

Öönägemisest, lühidalt Öönägemisseade muudab, vähemalt kinolinal ja arvutimängus, öö päevaks ja kõik sõdurid eriüksuslasteks. Tegelikkuses on tegu asjaliku ja kasuliku abivahendiga, mis tuleb siiski enda heaks tööle panna eeskätt pideva väljaõppe ja harjutamise abil. REIMO SOOSAAR Eesti Snaiprigild

önägemisseadmel on plusse, miinuseid ja kasutamise käigus ette tulevaid eripärasid. Õige kasutamise korral on see tõsine abimees, vale kasutamise puhul aga tõeliseks nuhtluseks ja segajaks. Tänapäevases sõjapidamises tuleb järjest ja üha rohkem kasutusse mitmesuguseid halbu valgustingimusi kompenseerivaid seadmeid, osalt masinatele, eeskätt aga üksikvõitleja varustusse. Eesmärgiks on suurendada üksuste võitlusvõimet ka kõige madalamal, üksikvõitleja tasemel, et see ei oleks enam nii selgelt seotud valguse olemasolu või puudumisega lahinguväljal. Ja selle üheks osaks on mitmesugused öönägemisseadmed – valgusvõimendid.

Öönägemisseadmete tehnilisest poolest Tänapäevane valguse võimendamisel töötav öönägemisseade on väga hea tehniline abimees, sest nähtav pilt on tavaliselt väga hea kvaliteedi ja selgusega. See sõltub küll saadaolevast valgusest, sest seade toimib kõigest äesolevas olemasoleva valguse artiklis ei kes- võimendina. Kui pole võimendada, kendu me öö- midagi pole ka pilti, seetõttu nägemisseadmete ei tööta tavaline öönäväljakujunemisele, gemisseade kuigi hästi põlvkondadele ega siseruumides ega kooehitusele, vaid nen- bastes, vaid on mõeldud pigem avatud või poolde kasutamisele. kinnisele maastikule. Parima pildi saab selge ilmaga avatud maastikul, siis on nähtav pilt tõesti peaaegu sama hea kui päeval, ainult rohelist värvi.

Peamine erinevus PVS-7 ja PVS-14 vahel on see, et PVS-14 nõuab kasutamiseks vaid üht silma, PVS-7 mõlemat. Ainult ühe silma kasutamisel on lisaks seadme väiksemale kaalule suur eelis, kuid sellest räägime natuke hiljem. Monokkel PVS-14 kaalub ca 350 g (PVS-7 ca 680 g). Öönägemisseade on kasutatav kas käeshoitava,

2 X TNVC

Käesolevas artiklis ei keskendu me öönägemisseadmete väljakujunemisele, põlvkondadele ega ehitusele (sest sellest kõigest on Kaitse Kodu! veergudel juba kirjutatud), vaid nende kasutamisele. Vaatluse alla võtame nii kaitseväes kui ka Kaitseliidus kasutusel olevad suhteliselt uued öönägemisseadmed tüübitähistega AN/PVS-7 ja AN/PVS-14. Räägime mõlemast lühidalt ja keskendume seejärel peami-

selt PVS-14 näitel ja enda kogemustest lähtudes öönägemisseadmete kasutamisele. Et kasutamisel selguvad seadme piirangud, vaatleme ka seda, mida nende kompenseerimiseks on ette võetud.

Vanema põlvkonna AN/PVS-7 tüüpi öönägemisseade

Uuema põlvkonna AN/PVS-14 tüüpi öönägemisseade

Kaitse Kodu! 5/2014

Seadme vaateväli on ui tahta näha üpris kitsas, sõltumata läbi udu või põlvkonnast ja seadme suitsu, tuleb tüübist on see ühe toru korral tavaliselt 40 kasutada termokraadi. Seda saab võr- seadet. relda tualettpaberirulli papptorust läbi vaatamisega. Sügavusteravus on käsitsi seatav, nähtava pildi saab ise valitud kaugusele teravustada, sellest lähemal ja kaugemal asuvad objektid jäävad uduseks. Seadistamiseks on objektiivi ümber kummirõngas.

otsa, sest ta kas lihtsalt ei näe seda takistust või ei saa selle kaugusest õigesti aru. Kõige lähedasema kogemuse saamiseks võib lugeja võtta taas tualettpaberirulli papptoru, panna ühe silma kinni ja teisega läbi toru vaadata ning proovida liikuda või erinevaid toiminguid teha.

Sõjaraud

peakomplektiga pähe kinnitatava või kiivri külge paigaldatavana. Igal kasutusviisil on omad plussid ja miinused, mis sõltuvad olukorrast ja võitlusviisist. Kiivril oleva aluse külge kinnitatava seadme puhul tuleb silmas pidada, millise kiivri jaoks see on mõeldud (USA, Saksa või muu). Peakomplekti kasutades peab arvestama, et see on siiski lisaraskus, mis ei jagune ühtlaselt ning tekitab lõpuks peavalu. Isiklik kogemus ütleb, et peakomplekti saab kanda kuni paar tundi, kui ollakse sellega harjunud. Igal juhul tasub valuvaigistid kaasa võtta.

Kitsa vaatevälja kompenseerimiseks peab võitleja ise kogu aeg kõikides vajalikes suundades vaatama: vasakule ja paremale, maha jalgade ette ja (eriti linnatingimustes) ka pea kõrgusele. See aeglustab reaktsiooni ja liikumist, raskendab detailide märkamist ja teeb ruumide puhastamise öönägemisseadme abil keerukaks ja ohtlikuks.

PVS-14 eelised PVS-14 monoklil on vanema venna ees mitu suurt eelist lisaks sellele, et ta on väiksem. PVS-14 on koos vastava jalaga kinnitatav Picatinny siinile,

Tänapäevase öönägemisseadme kasutamine Enne maastikule minemist tasub teha harjutusi klassiruumis. Esimeseks sammuks on seadme ja selle kinnituste endale sobivaks sättimine. Nende toimingute hulka kuuluvad peakomplekti või kiivrikinnituse reguleerimine, et see oleks võimalikult mugav, seejärel öönägemisseadme enda seadistamine kasutajale sobivaks, st pildi teravustamine, tutvumine fookuskauguse ja pildi heleduse reguleerimisega, infrapunavalgusti kasutamine. Järgnevad harjutused kaardiga: kaardile märkimine, kaardi lugemine, erinevat värvi markerite kasutamine jne. See võib tunduda spetsiifilisena, kuid Eesti kergejalaväeüksused kasutavad kaarti suhteliselt palju ja selle kasutamist koos öönägemisseadmega tuleb eelnevalt harjutada. Sellele järgnevad praktilised harjutused, nagu liikumine lihtsal maastikul, et harjuda kitsa vaatevälja ja sügavustaju puudumisega. Et öönägemisseade on ühe toruga, on see samaväärne ühe silmaga vaatamisega, mistõttu on raske aru saada, mis kui kaugel asub. Need kaks aspekti toovad kaasa selle, et võitleja võib kergesti komistada millegi Kaitse Kodu! 5/2014

2 X TNVC

Valguse võimendamisel põhinevate seadmete oluliseks piiranguks on asjaolu, et nendega ei näe läbi udu, suitsu ega muude takistuste, sest valgus ise ei levi läbi nonde nii hästi ja seadmel pole, mida näidata. Kui tahta näha läbi udu või suitsu, tuleb kasutada termoseadet. Termoseadmel on jällegi oma tugevused ja nõrkused, vaatluseks ja esmaseks sihtimiseks sobib valgusvõimendi paremini.

GPNVG-18 ehk nelisilma tüüpi öönägemisseadmeid kasutati ka kassahitis „00.30“, mis räägib Osama Bin Ladeni tabamisest USA eriüksuslaste poolt

Kaugele versus lähedale nägemine läbi öönägemisseadme. Sellel pildil on kajastatud üks monokli tüüpi öönägemisseadmete põhiprobleeme: näed selgelt ja teravalt kas kaugemale või lähemale, aga mitte mõlemale kaugusele korraga

Sõjaraud

näiteks Aimpointi punatäppsihikuga AK-4 peale kõnealuse sihiku taha. Mäletatavasti on sihikutel Comp M4 täpi heledusnupu all mitu infrapunaseadet, ka töötavad tavalised punatäpid üsna hästi. Nii saab üpris lihtsalt suurendada oma öösel võitlemise, sihtmärkide tuvastamise ja nende pihta sihitud laskude tegemise võimeid. Relva külge kinnitatud monokkel sobib rohkem positsioonil võitlemiseks, sest relva kasutamine vaatlusseadmena on raske. Teine võimalus punatäppsihikuga automaadi kasutamiseks on, näiteks paremakäelisel laskuril, monokli seaditsa vaatevälja mine vasaku silma kompenseeette ja paremaga läbi rimiseks peab tavalise punatäppsihiku vaatamine. võitleja ise kogu aeg See toimib algse kõikides vajalikes punatäppsihiku idee suundades vaatama. alusel, kus üks silm näeb täppi ja teine ülejäänud pilti ning ajus kombineeritakse nendest kahest pildist üks. Seega võib piisava harjutamisega jõuda sinnani, et vasak silm näeb maastikku läbi öönägemisseadme ja parema silma abil projitseeritakse sellele pildile sihiku punatäpp.

Silmas peab pidama seda, et tavaline öönägemisseade üksnes võimendab olemasolevat pilti ega loo sinna uusi elemente. Peegeldavad objektid paistavad mõistagi heledamad, sest nende pealt tuleb seadmesse rohkem valgust, kuid reavõitleja isikliku maskeerimise põhimõtted – värv, vorm, liikumine – siiski säilivad. Hästi maskeerunud võitlejat ei ole näha ka valgusvõimendi abil, sest ta ei eristu taustast. Maskeerimisest rääkides tuleb öelda, et varustusel ja varustusel on vahe, mistõttu tasub oma vormiriietust ja kasutatavat kraami ise läbi seadme vaadata, eeskätt selle pilguga, et mis kuidas paistab ja kui kaugelt või hästi see avastatav võib olla.

TNVC

Arvestada tuleb veel kahe asjaga. Esiteks, öönägemisseadme kasutamisel on võitleja profiil tava-

lisest mõnevõrra suurem nii seadet kasutades kui ka seda ülespööratud asendis kandes. Kui seda ei arvestata, on oht seadet vigastada suur, eriti linnatingimustes. Teiseks, valgusvõimendi eluiga lüheneb märkimisväärselt seda ereda valguse käes kasutades. Uuemad öönägemisseadmed (tavaliselt on see seadmete tehnilises kirjelduses eraldi märgitud) reguleerivad küll pildi heledust või lülitavad ennast välja, kui kasutaja satub järsku heleda valguse kätte, kuid seda tasub siiski võimalusel vältida. Öönägemisseadmetel PVS-7 ja PVS-14 on objektiivi kummikattes pisike ava, läbi mille on pilt tegelikult piisavalt hea isegi suhteliselt hämaras (näiteks öised tänavad mõningase tänavavalgustuse, autotulede ja akendest paistva valgusega). Alles päris pimedas tasub see kate eest võtta, et saada kätte parim võimalik pilt. Ühest küljest on see kallis seade, rusikareeglina umbes 3000 eurot ühe võimendustoru kohta, teisalt on see tõsine võitlusvõime suurendaja.

Monokli eripärad Niisiis on monokli tüüpi öönägemisseadme kasutamisel sellised eripärad, mida tuleb arvestada ja pideva harjutamise ning väljaõppega kompenseerida: näed selgelt lähemale või kaugemale, kuid mitte mõlemasse kaugusesse korraga; sügavustaju on kõvasti häiritud, raske aru saada, kui kaugel on vaadeldav objekt; vaateväli on hästi kitsas, mistõttu perifeerset nägemist ei ole. Kahanenud sügavustaju tõttu, võib kergesti kuhugi otsa komistada; suurem profiil, kiivri küljest on öönägemisseadmeid üsna sageli „maha joostud“; võimendab olemasolevat valgust – kui valgust ei ole, pole ka pilti; isikliku maskeeringu põhimõtted säilivad, öönägemisseade ei too vastast automaatselt esile, ta tuleb ikka ise üles otsida; kontrolli, kuidas sa ise paistad läbi öönägemisseadme vaadatuna.

Piirangute kompenseerimisest Kõige lihtsam on lahendada sügavustaju ja sügavusteravuse probleeme. Tavaliselt on selleks kasutatud monokli asemel binokli tüüpi lahendust, sest siis on kummalgi silmal oma toru, millest ühte saab fokuseerida lähemale ja teist kaugemale. Ka paraneb sügavustaju, sest kasutaja näeb mõlema silma, mitte üksnes ühega. Näiteks helikopteripiloodil on

Kolmanda põlvkonna öönägemisseadme pildi kvaliteet. Tänapäevase valgusvõimendi pilt on tegelikult üpris kvaliteetne ega koorma kuigivõrd silma. See sõltub küll olemasolevast valgusest, kuid reeglina on pilt piisavalt hea

Kaitse Kodu! 5/2014

üks toru fokuseeritud armatuurile ja näidikutele ning teine aknast välja kaugele vaatamiseks. Ka on paljude tulevikusõduri programmide komponentide seas olnud vähemalt kahe toruga öönägemisseade. Miinuseks on kaks korda kõrgem hind lisanduva võimenditoru tõttu.

Kahe toru kasutamine ei lahenda vaatevälja probleemi, sest ka binokli korral jääb see 40 kraadi laiuseks. Vaatevälja saab laiendada vaid binokli kummalegi küljele ühe väljapoole suunatud toru lisamisega. Torude vaateväljad kattuvad osaliselt ja kokku saab vaateväljaks tavaliselt 97–100 kraadi. Tehniliselt on see keeruline ja kallis lahendus (neli toru ikkagi) ning ka voolutarve on suurem. Seega on see kohmakas ja võrdlemisi raske seadeldis, mis eeldab pikka ja põhjalikku väljaõpet ja on valdavalt vaid kõige kõvemate eriüksuste arsenalis. Miks on see eriti linnas tähtis? Hoonestatud aladel on ohusektor oluliselt suurem, mistõttu peab ka öönägemisseadme vaateväli olema võimalikult suur, et suuta kiirelt tuvastada ja reageerida mis tahes suunas olevale ohule.

TNVC-s toodetav RFR on abivahend fokuseerimiskauguse probleemi lahendamiseks. Sellega saab kiiresti fookuse endale hästi lähedale tuua — näiteks siis, kui on vaja kasutada kaarti, raadiot, püstolisihikuid

Kaitseliitlastele ütlen, et küsige öönägemisseadmeid oma malevast, võtke õppustele kaasa, hoidke hoolega ja kasutage hästi. Õppige tundma juurdesaadavat võimekust ja väljaõppega kompenseerima kaasnevaid piiranguid. Isiklik kogemus näitab, et hea väljaõppega kaitseliitlased on niisamagi öösel väga raske vastane. Kui vähene valgus muutub senisest väiksemaks takistuseks, siis...

2 X TNVC

Odavam on kasutada monokli objektiivi külge kinnitatavat läätsega klappi, mille abil saab kiirelt muuta fookuskaugust viielt ja enamalt meetrilt ca poolele meetrile. See on väga kiire ja lihtne moodus öönägemisseadmega enda käes olevat kaarti vaadata ilma seadet pimedas käsikaudu ümberfokuseerimata. Üheks selliseks näiteks on Ameerika ettevõttes TNVC toodetav RFR.

Loodud on veelgi uuemaid seadmeid, mis lisaks mõningate probleemide lahendamisele annavad taktikalisel kasutamisel uusi eelised. Siin toon välja, nendel pikemalt peatumata, kaks Ameerika päritolu seadet: AN/PVS-21 (väiksem profiil, ühilduvus teiste elektrooniliste seadmetega (tulevikusõduri programmi osaks olev arvuti, relvasihik jms) ning läbivaadatavad okulaarid, st võimendi ei ole okulaari ees, vaid pilt projitseeritakse sisuliselt läbipaistvale ekraanile) ning AN/PSQ-20 oma kahe sensori (valgusvõimendi ja termoseade, mis saavad töötada eraldi või koos) ja kokkusulatatud pildiga (ingl k termin on fusion, mis on olemuselt liitpilt valgusvõimendist ja termoseadmest). Seda liitpildi võimekust saab lisada ka olemasolevatele monoklitele, selleks on loodud nende külge kinnitatav termomoodul, näiteks Vectronix’i AN/PAS-29.

Lõppsõnaks Käesoleva artikli eesmärgiks oli anda esmaseid teadmisi öönägemisseadme kasutamisest ja sellest, kuidas selle tundmaõppimist ja rakendamist alustada ja mida võib sellelt kasutamise käigus oodata. Siin ei olnud mõtet lahata kasutamist taktikalises võtmes, see jääb iga üksuse enda valida, sõltuvalt spetsiifikast ja tegutsemisviisidest.

Kaitse Kodu! 5/2014

Liitpilti võimaldavad seadmed lisavad tavalisele valgusvõimendile termoseadme võimekuse. Seda saab kasutada erinevate variantidena: ainult võimendi, ainult termoseadme või nende kombinatsioonina. Igal funktsioonil on oma kasutusala. Termoseade võimaldab lisaks valgusvõimendi pildil kuumemate elementide esiletoomisele näidata ka jääksoojust (kohti, kus keegi on olnud, midagi on maasse kaevatud jne). Seadme mõte seisneb selles, et olla üle valgusvõimendi tehnoloogilisest piirangust ja näidata võimalikult palju vajalikku lisainfot, näiteks varjunud vastaseid põõsa taga, telgis vms

Meelelahutus

Muuseumist teemapargiks: Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon Ühest väikesest Valga muuseumist — Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioonist — on kümne aastaga kujunenud rahvusvaheliselt tuntud teemapark. Mullu käis seal külalisi 29 välisriigist.

KRISTJAN PRII vabatahtlik reporter

samaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni LõunaEesti Ühistöö avas uksed neljas toas tollase Valga piirivalvepiirkonna äsja vabaks jäänud ruumides 29. septembril 2000. Näituseruumidesse olid oma ajaloonurga saanud Kaitseliidu Pärnumaa, Sakala, Valgamaa ja Võrumaa malev, Tartu ja Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon, Võru Lahingukool, päästeameti Valga üksus, politsei ja kaitsepolitsei (KAPO) Valga jaoskond ning Valga piirivalvepiirkond.

Algusaegadest

KRISTJAN PRII

Ühistöö arenes ja laienes kiirelt ning õige pea tuli ka esimene tunnustus. 4. oktoobril 2001 pälvis Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon parima riigiasutuste koostööprojekti tiitli. „Kahtlemata olid selle tegevuse alustamisel mulle tugevaks toeks omaaegsed Valga piirivalve juhid kolonel Uno Kaskpeit ja kolonelleitnant Tõnu Reinup,“ meenutab SA Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni rajaja ning juhataja Meelis Kivi hea sõnaga muuseumi rajamisele kaasaaitajaid. „Eriline tänu kuulub muidugi ära kõigile koostöösse tulnud ametkondadele ja nende juhtidele,“ lisab ta.

Muuseumi põhilised uurimissuunad on Vabadussõda Lõuna väerinnal, 1944. aasta rasked heitlused kaitseliinil Walk ning Valga ja militaaria suhted

Väljapanek laienes aasta-aastalt. Õuele jõudsid tank T-34/85 ja palju muud sõjatehnikat. Legendaarse metsavenna Alfred Käärmanni ja piirivalve viimaste ajateenijatega sai rajatud metsavenna punker, mis on tänaseni kasutusel nii Eesti kui ka Läti kooliõpilaste ajalootundides. Kaitse Kodu! 5/2014

KRISTJAN PRII

Teemapargi õuel laiutav helikopter on väljapaneku üks tõmbenumbreid, mis pälvib alati külastajate suurt tähelepanu

Meelelahutus

„Teisel tegevusaastal õnnestus mul meeskonda tõmmata ka teine töötaja, kelleks hindamatute kogemuste ja teadmistega pikaajaline Valga muuseumi direktor Esta Mets,“ kirjeldab Kivi muuseumi kasvu.

2008. aasta kevadel leidis tollane piirivalve juhtkond, et on vaja ettevõtmine legaliseerida ja luua edasiminekuks sihtasutus. Siseministeeriumi juhtkonna ning Valga linnavolikogu ja linnavalitsuse ühistel jõupingutustel sündis 2. juulil 2008 uus asutus – SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon (VIKP).

KRISTJAN PRII

Sihtasutuse sünd

Muuseumis on koha leidnud kõik Eesti jõustruktuurid, lisaks ka mõned tsiviilasutused ja vennasorganisatsioonid Lätist

Kui esimesel aastal oli mõte piirduda jõustruktuure ühendava muuseumiga, siis elu nõudis atraktiivse teemapargi-muuseumi kiiret väljaarendamist. Muuseumihoones on nii ajalugu kui ka tänast päeva tutvustamas kõik tänased Eesti jõustruktuurid. Nendele lisaks ka Läti politsei ja päästeteenistus. KAPO toas on ainukese kohana Eestis võimalik tutvuda KAPO vormirõivaste, teenetemärkide ja muu ametkonda tutvustavaga.

KRISTJAN PRII

„Ise lõpetasin sellega pikaajalise tegevteenistuse Eesti kaitseväes ja piirivalves, riputasin oma majorivormi kappi ning asusin uut asutust üles ehitama,“ räägib Kivi. „Masu kiuste jäime ellu ja oleme teinud kiire arengu,“ on ta rahul.

Ekspositsiooni on vaatamas käinud palju tuntud inimesi nii siit- kui ka sealtpoolt piiri

Teemapargis igav ei hakka Muuseumi põhilised uurimissuunad on Vabadussõda Lõuna väerinnal, 1944. aasta rasked heitlused kaitseliinil Walk ning Valga ja militaaria suhted. Loobutud on kuivast muuseumiväljapanekust ja viidud kõik tegevused muuseumi seinte vahelt välja. Külastajad saavad proovida helikopteriimitaatorit, sõita sõjamasinatega lahingupaikades, mängida sõda laserelvaga, lasta airsoft-relvaga ja teha palju muud huvitavat.

Üks osa SA VIKP tööst on Valga rahvusvahelise militaarajaloo festivali Milfest korraldamine, mida tänavu tehakse juba kuuendat korda. Milfest on kujunenud Valga suurürituseks ja toonud linnale sõjaajaloopealinna nimetuse. 2012. aastal tunnustas SA Lõuna-Eesti Turism VIKP-d militaarfestivali korraldamise eest ning juba järgmisel aastal valiti püsiekspositsioon parimaks turismiasutuseks. Viiele põhitöötajale on toeks 11 asutusega väga tihedalt seotud vabatahtlikku. Milfesti ajal on abis Kaitse Kodu! 5/2014

KARRI KAAS

Militaarteemapargis tegutsevad koolinoortele ajaloo-, giidi-, tehnika- ja mudelismiringid ning juhendatakse õpilasi sõjaajalooteemaliste uurimuste kirjutamisel. Lisaks viiakse seal läbi Valga koolide 10. klasside riigikaitseõpet.

Valga rahvusvahelise militaarfestivali Milfest korraldamine on toonud Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioonile ohtralt tunnustust

üle saja vabatahtliku. Sisekaitse Akadeemia annetas VIKP-le eelmisel aastal lipu ning teemapargi töötajad kannavad ühesugust laigulist vormi ja sümboolikat. 51

Ajalugu

FOTO: TIIT NOORMETSA ERAKOGU

Metsavenna punker Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioonis (Valga, Pikk tänav 16)

Metsavennad ja Valgamaa Seekordne artikkel sarjast „Metsavendade jälgedes“ viib lugejad Valgamaale, kust on pärit ilmselt kõige tuntum metsavend, Eesti metsavendluse Grand Old Man, kui kasutada ingliskeelset terminit, Alfred Käärmann. MARTIN ANDRELLER metsavendluse uurija

uigi Käärmann ei organiseerinud vastupanuvõrgustikku ega pühendanud Nõukogude võim talle pikki kirjatöid, nagu juhtus näiteks Hirmus-Antsuga (Ants Kaljurand), on tema olulisus ja panus Eesti metsavendluse ajaloos vaata et hindamatu.

Legendaarne metsavend Legendaarne metsavend Alfred Käärmann (14.02.1922–04.02.2010) kuulus Kaitseliitu ja Omakaitsesse. Ta sõdis 1944. aastal Narva all pealetungiva Punaarmee vastu. 1945. aasta 18. oktoobril sai ta haarangul nii raskelt haavata, et käsi tuli amputeerida. Siiski pidas Käärmann ühe käega vastu ja suutis koos abilistega ehitada endale varjamiseks punkreidki. 52

1952. aasta novembris Käärmann arreteeriti ja mõisteti hiljem 25 aastaks paranduslike tööde laagrisse. Ta vabanes 15 aastat hiljem. Loa Eestis elamiseks sai ta aga alles 17. augustil 1981. Alfred Käärmann kirjutas oma kogemustest mitmeid raamatuid ja tutvustas seega metsavendlust hulgale inimestele. Kõige tuntumad ja paremad kirjeldused metsavenna elu kohta leiab huviline tema lfred Käärteostest „Surmavaenlase mann vastu“ ja „Metsavenna kirjutas käsiraamat“. Viimasest on välja antud kordus- oma kogemustest trükke. Käesoleva artikli mitmeid raamatuid kirjutamiselgi on kasutaja tutvustas seega tud tsitaate Alfred Käär- metsavendlust manni tähelepanekutest hulgale inimestele. metsavendluse ja metsaelu kohta, mille inimesed valisid, et olla ise oma saatuse peremehed. Isegi kui see saatus oli kõike muud kui roosiline.

Käärmanni hinnati tema panuse eest vastupanutegevuses mitmete autasudega: kaitseministeeriumi III klassi teeneterist eriliste teenete eest võitluses Eesti omariikluse taastamise eest, Kotkaristi IV klass jne. Kaitse Kodu! 5/2014

Ellujäämise õpetus Teise maailmasõja järgne metsavendlus Valgamaal tähendas lõpuks 41 langenut, viimane neist hukkus 15. novembril 1954. Kuidagi ei saa öelda, et vastupanu võõrale võimule oleks Valgamaast kaarega mööda läinud. Pigem vastupidi. Punkri ümbruses ei tohi miski reeta inimasupaiga olemasolu. Ei radasid, jälgi, lõhna ega suitsu, ei langetatud ega vigastatud puid ja põõsaid, kuivavat pesu! Kõik peab näima puutumatuna, siis on ka teil lootust jääda puutumata kuni… Metsavendluse algus oli igal pool enam-vähem ühesugune ja ka nende igapäevane tegevus oli suuresti sarnane. Salgad ehitasid endale varjumiseks punkreid ja pidasid kontakti toetajatega. Tulevaseks võitluseks aga oli loomulikult vaja koguda luureandmeid ka vaenlase kohta. Metsavend kogub teavet kõige kohta, mis tema tegevuspiirkonnas toimub. Kes on Surmavaenlase käsilased, kus nad elavad, millega tegelevad? Kus asuvad vaenlase väeosad, nende arvuline suurus, relvastus, side- ja liiklusvahendid?

Ajalugu

Punkrit teavad ja ehitavad ainult need, kes seal elada tahavad. Ei mingit teavet ega vihjet mitte kellelegi, kui tahate ellu jääda! Ühe-kahe mehe suvine elukoht võib olla isegi kuskil tiheda võsaga soos vee peal, muistse vaiküla kombel. Kuid õhust nähtamatu ja teerajad hästi varjatud. Punkrimaterjaliks mahasaetud puude kännud kaetakse samblaga kinni, tekkinud oksad ja ladvaotsad tuleb koondada ja peita põõsastesse. Materjali toomisel kaugelt ei tohi jääda jälgi teele ega teelt võssa kandmisel. Ehitusel ei kolgita ega taota naelu, vajalikud sidemed tehakse pehme 2–3 mm jämeduse raudtraadiga. Mootorsaagi ei tohi kasutada. Punkri suurus oleneb tema elanike arvust, kõige sobivam arv talvel on kolm meest.

TIIT NOORMETSA ERAKOGU

Siiski oli Valgamaa ja teiste piiriäärsete maakondade metsavendlusel üks erisus ülejäänud Eestist.

See oli võimalus minna teisele poole kaardile märgitud joont, mis pidurdas mõnevõrra võimuesindajaid ja aitas jälgi segada. Metsavendi see kuigivõrd ei piiranud. See võimaldas nii ohu korral peavarju leida kui ka operatsioone läbi viia. Piiriülese koostöö tulemusena etsavend- oli võimalik nii kommunistide luse algus käsilasi karistada ja ähvardada kui ka varustuse rekvireerimise oli igal operatsioone läbi viia. Võõraid, pool enam-vähem pealegi teispoolt piiri pärit mehi ei tundnud ilmselt keegi. Seega ühesugune ja ka nende igapäevane ei olnud võimalik andmeid ülekuulamisel isegi välja peksta. tegevus oli suuMida ei teatud, seda polnud võiresti sarnane. malik ka paljastada.

RIIGIARHIIV

Iga metsavend peab olema isiksus, kes suudab valitseda oma keelt, himusid ja taluda üksindust pikemat aega. Vastasel korral hävib ta ise ja hävitab oma kaasvõitlejad ja abistajad.

Kuigi Käärmann ei organiseerinud vastupanuvõrgustikku ja Nõukogude võim ei pühendanud talle pikki kirjatöid, nagu juhtus näiteks Hirmus-Antsuga (Ants Kaljurand), on tema olulisus ja panus Eesti metsavendluse ajaloos vaata et hindamatu

Kaitse Kodu! 5/2014

Ajalugu

Ühisoperatsioonid lätlasetega 1945. aasta 6. oktoobri pärastlõunal sai teoks esimene Eesti-Läti metsavendade ühisoperatsioon. Viisteist lätlast ja kolm eestlasest metsavenda võtsid Hargla alevi oma kontrolli alla. Kauplusest viidi minema toiduaineid, apteegist ravimeid, hobulaenutuspunktist võeti kaasa hobused ja vankrid. Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei (EK(b)P) Valgamaa komitee kandis kõrgemale ette, et „kisti maha riigijuhtide pildid ja plakatid ja rebiti puruks“. Lisaks sellele lasti maha kaks hävituspataljoni võitlejat. Metsavennad lahkusid Lätti ja mõned päevad hiljem – 11. oktoobril – korraldati juba uus ühisoperatsioon. Neli Eesti metsavenda koos 45 Läti omaga ründasid Zvārtava vallamaja, kus hävitati täitevkomitee ja lasti maha üks kollaborant. Viis hävituspataljoni liiget peeti kinni ja neile anti ihunuhtlust. 15. oktoobril tegutseti uuesti Eestis Taheva vallas, operatsioonil osales 18 lätlast ja selle käigus lasti maha üks ja karistati ihunuhtlusega kuut hävituspataljoni liiget. Ründeobjektid määrab ära vajadus ja võimalus, see on, millest jõud üle käib. Vaenlase kohta peab teada olema: asukoht, isikuline koosseis (arv), valve, side ja transport. Eelluuret peab teostama mitmelt poolt ja nii, et keegi ei taipaks, milleks seda tehakse. Rünnakuobjektiks on julmusega silmapaistnud vaenlase käsilased, vaenlase väiksed väeosad, üksikud autod „kõrgete“ tegelastega ja vaenlase „operatiivgrupid“, millest jõud üle käib. Selline jõudude vahetamine lätlasega jätkus regulaarselt. Kohalikud metsavennad kogusid luureandmed, kuid tegevuse viisid läbi, nagu öeldud, võõrad. Nii ei olnud karta metsavendade perede represseerimist vaenlase poolt. Seoses vastase tegevusega ja metsavendade salkade nõrgestamise või hävitamisega hääbus selline koostöö pikapeale. Alles jäid vaid kontaktid üksikute metsavendade või gruppide vahel ja sedagi peamiselt juhuslikult, mitte organiseeritult.

Lembit Oja hukkumine

Tema hukkumisest saab kirjutada arhiiviallikate põhjal. Lembit Oja oli pärit Karksi vallast. Ta oli Eduard Kase salga sidemees kuni 1950. aastani. Sügisel 1950 läks ta ka ise metsavennaks ja liitus juba tuttava salgaga. Pärast Kase jt langemist 1952. aasta suvel tegutses üksi. Sattus 1954. aasta 19. oktoobril Tündre järve lähistel kokku kahe Läti KGB mõrvaragendiga, kes avasid automaadist tule. Ojal õnnestus kergelt haavatuna pääseda. Tõrva, Abja ja Rūjiena (Ruhja) KGB osakonnad alustasid seejärel ohalikud ühisoperatsiooni Oja tabamimetsavenseks, lisaks neile osales sellel üle 40 Tartu ja Riia MVD sõduri. nad kogusid

luureandmed, kuid tegevuse viisid läbi, nagu öeldud, võõrad.

23. oktoobri hommikul leidis operatiivgrupp Oja punkri Järve metsa 145. kvartalis. Punker oli tühi, ent mineeritud ja miin tappis vähemalt ühe venelase. Oja otsis öömaja KGB agendi Koidiku venna juurest. Agent Koidik ja tema vend, KGB usaldusisik S tapsid metsavend Oja 15. novembril 1954.

Metsavendluse hääbumisest Oma osa metsavendluse hääbumisel oli küüditamisel, arreteerimistel-haarangutel ja aastatel, mis olid teinud meeste tervisega oma töö. Ei olnud alati valveposti väljas või kaotati muud moodi valvsus ja konspiratsioon. Rasketes tingimustes ei olnud lihtne ehitada uusi punkreid ega võimalik neid korralikult kütta, nii tegid niiskus ja külm oma töö. Valvur postil on ise varjatud ega liigu, vaid seisab või istub oma laskepesas, ei suitseta, ei loe ega tee mingit häält, ei tegele millegi muuga peale vaatluse ja kuulamise. 1950ndate alguses toimusid veel suuremad kokkupõrked, kuid üleüldiselt jäid punkrid tühjaks ning nendes polnud enam elanikke, kes oleksid õhtuhämaruse saabudes peente pilbastega tule ahju teinud, et väsinud kehale soojaga leevendust pakkuda. Tuld tuleb alustada pliidi all ainult mõne peene ja hästi kuiva pilpaga, neid vähehaaval juurde pannes ja jälgides, et tuli põleks heleda leegiga ja korsten hakkaks „hubisema“ nagu priimus. Kui söed juba all, ei tohi korraga palju puid lisada, vaid ühekaupa ja pidevalt väikese vahega. Niipea kui „hubin“ vaikib, kerkib suits. Kui küttepuud on õigesti valitud ja kuivad ning pliit „hubiseb“, on kütja vilunud ja korstna otsa juures on märgata päise päeva ajal ainult õhuvirvendust, ei mingit suitsu.

Nagu artikli alguses öeldud, hukkus viimane metsavend Valgamaal 15. novembril 1954. See oli Lembit Oja, sündinud 1927. aastal, kuid ülejäänud isikuloolistes andmetes oleks lugejate abi vaja, et neid täpsustada ja osaliselt üldse saada.

Mälestuskivi Valga Jaani kirikus (Kesk tänav 1): Igavene mälestus Valgamaa langenud metsavendadele. Teie enesevarjamine oli võitlus Eesti iseseisvuse eest ja võitlus eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu Nõukogude okupatsiooni aastail 1941 ja 1944—1978. Eesti Endiste Metsavendade Liit

Kaitse Kodu! 5/2014 HEIKI MAGNUS

Ajalugu

Punkrikoht 1958. või 1959. aasta suvel vahetasid Tõrva sidemehed hobuvankriga punkri lähedal liiniposte. Liinitööline H. Tootmaa läinud metsa asjale ja näinud ülesaetud kännu taga valves metsavenda, kaeviktunnelit ja punkrit. „Na olessiva mu peaaigu maha lasknu,“ on Tootmaa meenutanud. Punker on üsna maatasa tehtud, vaid lai üksik auk keset lagedat ja tasast metsa. Kohalike inimeste mälestuste kohaselt olla metsavennad ja NKVD seal 1959/60. aastal suure lahingu pidanud, kuid arhiiviandmeid selle kohta kuigi palju pole. Kas keegi mäletab veel midagi sellest? Geograaﬁlised koordinaadid: 58°0’38,48” 25°39’16,81”

Pallo talu lähedal olev punker Pallo talu Liivamäe popsikoht (0,5 ha maad), mis 1936. aastal vormistati ametlikult kinnistuks, on punkrist umbes 150 m kagus. Lähedal asuva talu karjapoisina nägi A. Kirsipuu 1948. aastal ühel suvehommikul umbes kella 10 paiku punkri ees valves olevat metsavenda ja ehmatas sellest Geograaﬁlised koordinaadid: 57°56’43,86” 25°56’0,35”

RMK RMK

Alfred Käärmanni mälestuskivi Harglas Legendaarse Eesti metsavenna, veendumustega kaitseliitlase ja isamaalise kirjamehe Alfred Käärmanni (14.09.1922—04.02.2010) sünnikoht Eesti Endiste Metsavendade Liit

MARTIN ANDRELLER

Geograaﬁlised koordinaadid: 57°36’53,14” 26°24’13,34”

Punkrikohad Valgamaal

Kaitse Kodu! 5/2014

Sport

Võidukas võistlusreis Inglismaale Mai alguses Inglismaal Liverpooli lähedal peetud rahvusvahelise sõjalis-sportliku võistluse Altcar Challenge 2014 võitsid Pärnumaa maleva kaitseliitlased, kes edestasid tihedas konkurentsis napilt teiseks tulnud Ühendkuningriigi merejalaväelasi. Ka pälvisid Pärnumaa kaitseliitlased parima välismeeskonna tiitli.

dist laskmine, takistusraja läbimine ning tehnika ja relvade tundmine. Ka pidid võistlejad lahendama taktikalisi ülesandeid. Kõikide alade tulemuste arvestamise aluseks oli protsent maksimaalsest saavutusest või protsent etteantud etalonist.

Kanderaam liivakottidega jt ülesanded

MARGO SAI, kapten Pärnumaa malev

aitseliidu Pärnumaa maleva osalemine Altcar Challenge’il oli auhind 2013. aasta Admiral Pitka luureretkel salemisaadud parima koha eest Kaitseliidu võistkonne Altcar dade seas. Võistkonna Challenge’il koosseisu kuulusid seeroli auhind 2013. sant Valdo Hälvin, nooremseersant Taavi Tilk, aasta Admiral Pitka kapral Janno Lampp ja luureretkel saadud reamees Jaan Pillman, parima koha eest võistkonna esindaja oli Kaitseliidu võistkapten Margo Sai.

kondade seas.

Võistlus korraldati Suurbritannias Liverpooli lähedal United Kingdom Reserve Forces Association’i (UKRFA) Altcari treeningukeskuse alal. Kokku tuli jõukatsumisel täita 20 ülesannet, mille hulka kuulusid püstolist ja automaa-

Kohapeal tutvustati kõigepealt relva L85A2 ja instrueeriti võistlejaid. Loosimisel anti meie võistkonnale paljutähenduslik number 13. Võistlus algas 3. mai hommikul enne seitset ja eestlased läksid rajale esimesena. Kõigepealt tuli läbida 400 meetri pikkune klassikaline takistusrada, see oli erinevatest takistustest koosnev jooksutrass. Tagasi tuli kanderaamil transportida üks oma võitleja. Saime takistusraja läbimise ajaks 4,18, see osutus päeva teiseks ajaks. Laskmisi oli kolmes punktis: esimesel päeval püstoli- ja automaadilaskmine distantsilt 100 m ja teisel päeval laskevõistlus tõusvate märkide pihta distantsilt 280 m, mille tulemused tühistati, sest süsteemid ei töötanud korrektselt ja relvad olid valesti rihitud. Miinide otsimise ülesande täitmiseks tuli leida kobamise teel üles kolm miini ja vaatluse teel ülejäänud kümme objekti. Suutsime täita ülesande peaaegu maksimumile (92 punkti 100st), tehnika ja teostuse eest võeti midagi maha.

Kaitseliitlaste tugevused tulevad välja eelkõige tsiviilteadmisi nõudvatel aladel

Meditsiiniülesanne hiilgas tõetruudusega, mis nõudis meestelt külma närvi ja kainet mõistust

Kaitse Kodu! 5/2014

Sport Füüsiliselt raskeimaiks osutus kanderaamiga raja läbimine. Kanderaam, mida kandis võistkond, oli jämedate rauast torudega, kaaludes umbes 100 kg, ja sellel olid lahtiselt liivakotid. Kandam pidi kogu teekonna püsima raamil ja kogu aeg tuli jälgida ka ümbrust ning kahtluse korral teavitada kohtunikku leitud isetehtud lõhkeseadmetest (IED). Füüsiliselt raske rada kulges üle liivaküngaste ja kõrguste vahe tõttu tuli kogu aeg arvestada teistega. Tulemuseks tugev teine koht (65 punkti 100st).

4 X MARGO SAI

Esimesena rajale läinud pärnakad pidid kõigepealt läbima 400 meetri pikkuse takistusraja

ei olnud kuigi eluohtlikud. Vaatamata kiirele ja professionaalsele tegevusele anti tulemuseks 73 punkti 100 võimalikust. Tõenäoliselt mängisid siin rolli keelebarjäär ja erinevad nõuded esmaabi osutamisel.

iltidel oli erinev NATO ja Venemaa tehnika, igaühel oli neli valikuvarianti äratundmise lihtsustamiseks.

Ülirealistlik esmaabiülesanne

Tehnika tundmine piltide järgi oli ülesanne, mida tuli teha terve päeva ja õhtuks tulemus ära anda. Piltidel oli erinev NATO ja Venemaa tehnika, igaühel oli neli valikuvarianti äratundmise lihtsustamiseks. Saime keskmise tulemuse (70 punkti 100st).

Esmaabiülesanne oli väga realistlik ja nõudis võistlejatelt külma närvi. Situatsioon leidis aset Afganistanis, kus IED-le oli sattunud kolm sõdurit. Mängijad etendasid olukorda väga tõetruult, üks neist oli ühe jalaga, millele kinnitatud mulaaž ei tahtnud jätta kahtlust, et õnnetus on toimunud päriselt. Veri purskas arterist tugevalt ja selle kinnisaamine nõudis võistlejatelt selget pead. Kiirelt saadi žgutt peale ja elu päästetud. Teistega läks lihtsamalt, sest kild õlas ja näovigastus

Taktikaharjutus oli koostatud lihtsalt, aga hindamine ei olnud kuigi arusaadav. Meeskonna kapten pidi punktis viima läbi rünnaku vaenlase lenduri tabamiseks. Hinnati tegevust ja korralduste andmist kogu operatsiooni jooksul. Hindaja väitis, et olenemata võõrkeelsest jutust saab ta sisust aru ja hindab seda, mida näeb. Tegelik hindamine kujunes ikkagi subjektiivseks ja mitme asja kohta pidime pärast selgitusi andma, miks nii toimiti. Kahjuks ei olnud võimalik näha sooritusi, mis

Üheks raskeimaks ülesandeks oli sajakilose kanderaami tassimine mööda Inglismaa liivast kuppelmaastikku

Kaitse Kodu! 5/2014

Sport

MARGO SAI

Pärnakate võit tuli kõigile suure üllatusena. Eriti veel Briti merejalaväelastele, kes olid selle võistluse juba aastaid võitnud

said hindeks maksimumi, aga meie tulemus oli 82 punkti 100st. Tule kustutamine oli üks väheseid mittemilitaarseid ülesandeid. Meie võistkonnas oli mees, kes teenib sellega leiba, tema juhtnööridest oli palju abi, saamaks aru, kuidas asjad toimivad. Ülesande käigus oli vaja kustutada „tuli“, mis põles laeva trümmis. Tegevuse käigus selgus, et sisuks oli telgis oleva kahe tünni täitmine veega. Kõik toimus vastavas riietuses ja reaalsete vahenditega, mis tegi punkti huvitavaks. Kahjuks oli veesurve madal ja tünni täitmine 2 minuti jooksul keeruline. Üks tünn jäi poolikuks ja seetõttu saime vaid 75 punkti 100st, mis oli selles punktis üks viletsamaid tulemusi.

Paar maksimumtulemust ehk teel võidule Kontrollposti rajamine ehk VCP oli ülesandena lihtne, aga aeganõudvaks ja kriitiliseks osutus lõhkekeha leidmine autost. Viimasel hetkel siiski õnnestus leida Defenderi alt võõras ese ja saada ülesande eest maksimumpunktid. Sidemasti püstitamise eest saime samuti 100 punkti 100st. Tegemist oli tundmatu mastiga, aga kõrvalolevast näidisest oli palju abi ja mast õnnestus kontrollaja lõpuks väikeste mööndustega püsti saada. Väikesed vead andestati, sest tegemist oli välisvõistkonnaga, kes püstitas masti loova mõtte tööga.

MARGO SAI

Granaadiviskamine koosnes taktikast ja laskepesa hävitamisest 10 granaadiga. Kahjuks ei õnnestunud ühtegi granaati varje tagant laskepessa saada ja tulemus kannatas seetõttu väga. Taktikalise poolega jäädi rahule ja tulemuseks oli 50 punkti 100st. Lõpptulemus ei olnud lõpuni selge, sest tabel, mida täiendati jooksvalt, ei andnud ülevaadet kohtadest. Kui tahtsid oma kohta teada, pidid ise arvutama. Meie õnneks äpardus korraldajatel viimase päeva laskmine ja tulemus ei läinud kirja, tõenäoliselt ei oleks võõraste relvadega laskmine andnud meile head tulemust. Kohalikke võistkondi üllatas meie võit, sest olime tundmatud osalejad. Paljudel kohalikel võistkondadel oli hea meel, et parimat tulemust ei saanud kuninglikud merejalaväelased, kes on varasemalt vankumatult selle võistluse võitnud.

Relvi tutvustati külalisvõistkondadele vahetult enne võistlust

Hea tulemuse tagas loov lähenemine, suurepärane tiimitöö ja suhtlus teiste võistkondadega, kes olid nõus jagama vajadusel juhtnööre. Võistluse korraldus oli ladus ja tingimused head. Altcar Challenge erineb meie võistlusest selle poolest, et punktide vahemaad on väikesed ja rännak jääb lühikeseks. Kaitse Kodu! 5/2014

20 aastat pärast taasasutamist on Naiskodukaitse Valga ringkond tugev ja aktiivne naisorganisatsioon. SIGRIT SÄINAS Naiskodukaitse Valga ringkonna Tõlliste jaoskonna aseesinaine

alga ringkond asutati 8. detsembril 1927. Esimene katse see taasasustada tehti 1992. aastal. Mõtte algatajaks ja eestvedajaks oli Liia Tapfer. Kas tema kõrge ea tõttu või väidetavalt Kaitseliidu peastaabi toetuseta seekord soovist kaugemale ei jõutud.

Taasasutamisest Novembris 1994 käisid Eve Liiv, Urve Täll ja Maire Rüütel (Neemeste) esmakordselt Naiskodukaitse nime all Välustes Kaitseliidu päevadel võistlemas. Pärast seda tegi tookordne Valgamaa maleva pealik nooremleitnant Harri Tromp ettepaneku taasasustada Naiskodukaitse Valga ringkond. See asutatigi 3.detsembril. Taasasustajaliikmeteks olid Olesja Kaart (Krivka), Eve Liiv, Anu LillipuuBlank, Maire Rüütel, Raili Siimann (Põder), Urve Täll ja Piret Vahtra (Vichterpal). Esimene ametlik koosolekuprotokoll on koostatud 23. aprill 1995. Sellel koosolekul osalenud 12 naist valisid Valga ringkonna esimeseks esinaiseks Eve Liivi, kes pidas seda ametit kuus aastat.

rohkem panustama ja tundsin end väga vajalikuna. Instruktori tööleasumise järel sai töid ja tegemisi jagama hakata.“

Naiskodukaitse

Valga naised hindavad meie-tunnet Kümme aastat naiskodukaitsjana tegutsenud Eha Salu meenutab, et temale rääkis Naiskodukaitsest Marika Ilisson. „Eelnevalt ei teadnud ma neist suurt midagi. Seda ma siiski teadsin, et tõeline Eesti asi ja nii ma 2003. aastal tegutsema ja üritustel käima hakkasin, kuid mingil põhjusel võeti mind ametlikult vastu alles 2005.aastal.“ Aktiivse kodutütrena on Kristina Svirskaja naiskodukaitsjate tegemisi kõrvalt näinud ja osalenud 2012. aastal ühisel esmaabivõistlusel, kus võistkonnas oli kaks naiskodukaitsjat ja kaks kodutütart. Seal saavutati esikoht. „Erilisi teadmisi Naiskodukaitsest mul polnud, olin neid muidugi näinud ja kuulnud nende tegemistest: et teevad süüa, osalevad paraadil ja õpetavad nooremaid, et on Naiskodukaitse ja Kodutütarde esmaabivõistlus ning Naiskodukaitse koormusmatk. Täpsemat teavet olen saanud nii juhendajatelt ja tuttavatelt kui ka internetist,“ sõnab Svirskaja.

lesja Kaardi sõnul oli algusaastail naiskodukaitsjaid vähe, kuid nad olid tublid ja aktiivsed.

Toonase taasasustajaliikme ja praeguse esinaise Olesja Kaardi sõnul oli algusaastail naiskodukaitsjaid vähe, kuid nad olid tublid ja aktiivsed. 2001. aastal loodi Tõrva, Tõlliste ja Valga jaoskond. Kui aastal 2007 oli liikmeid nende kolme jaoskonna peale 44, siis 2014. aastaks on ringkonnas naiskodukaitsjaid juba 83. Liikmeskonna suurenemisel mängis erilist rolli Otepää jaoskonna loomine 2010. aastal, kui Naiskodukaitsega liitujaid oli üle 20.

Annad sõrme, läheb käsi Olles millegi loomise juures, esitad paratamatult endale küsimuse, miks sa seda teed. Oli see puhtalt igavusest või hoopis soovist ühendada aktiivseid naisi, mõtiskleb Olesja Kaart, kes on juba kolmandat korda ringkonna esinaine. „Esimesel korral (2001–2004) pidin ringkonna tegemistesse kõige Kaitse Kodu! 5/2014

1995. aasta Keava suvelaagris tekkis „meie Kaitseliidu pere“

Naiskodukaitse

Möödunud aastal rõõmustasid Valga naiskodukaitsjad silma linnamarsil

Kas see on ikka see, mida tahan? „Algul mõtlesin, et ma õrnas eas üle 40-aastane naine ja püssiga metsa – no kuulge! Aga kui metsas käidud ja esimese hooga sõduriõpet tehtud, tundsin, et see ongi see, mis mu elust puudu oli,“ räägib Eha Salu ja lisab rõõmsameelselt: „Praeguseks tean, et Naiskodukaitse on väga lahe ja arendav. Mulle meeldib olla formeerija ja toitlustaja ning paraadil marssimine tekitab erilise tunde. Kusjuures on hämmastav, mille kõigega saab inimene hakkama. Enesekindlus kasvas sajaga.“ „Kodutütardest oli kahju lahkuda, aga tuli ju astuda sammuke kõrgemale ja liikuda samal põhimõttel edasi,“ tunnistab Kristina Svirskaja ja lisab: „Motivatsiooni annab teadmine, et saan jätkata sellega, mis mulle meeldib. Vana seltskond jääb alles ja tulevad ka uued tutvused. Olin aktiivne kodutütar ja plaanin Naiskodukaitses olla sama aktiivne.“

2002. aastal tõid Olesja, Aire, Jaana ja Karin Norra võistlustelt uhke esikoha

Ma sain sellega hakkama Oma suurimaks saavutusteks peab Olesja Kaart 2002. aasta koormusmatka, kus saavutatud esikoht

tõi auhinnaks Naiskodukaitse esindamise Norras peetavatel võistlustel. „Oluliseks pean ka nooremallohvitseri ja vanemallohvitseri kursuse läbimist Kaitseliidu koolis ega saa unustada jaoskondade loomist oma ametiajal,“ lisab ringkonna esinaine Kaart. „Märgatavalt on paranenud koostöö Kodutütardega ja järjest rohkem kodutütreid leiab tee meie ridadesse, mida näitab ka tänavusel Naiskodukaitse koormusmatkal osalenud Valga ringkonna ärgatavalt võistkond, mille liikmeon paraneteks olid Kodutütarde nud koosValgamaa ringkonna töö Kodutütardega vanem Sigrit Säinas ja ja järjest rohkem ko- kolm endist kodutütart Geiri Sperling, Merilyn dutütreid leiab tee Kahr ja Kristina Svirsmeie ridadesse. kaja,“ kõneleb ta.

Svirskaja ütleb, et Naiskodukaitse koormusmatkal osalesid tema ja veel kaks võistkonnakaaslast esmakordselt. „See oli meile justkui ellujäämiskursus ja piinlik on tunnistada, et läbisime 40 km asemel 60 km. Olime läbimärjad, väsinud ja valutavate jalgadega ning hetkeks käis peast läbi mõte, et katkestan. Kõndisime siiski lõpuni ja – oh üllatust! – saime teise koha. Selle üle oleme kõik neljakesi uhked,“ nendib Svirskaja. „Olin kuus aastat Tõrva jaoskonna esinaine. Kirkamateks hetkedeks on Kuperjanovlaste raja läbimine, mis sest, et mingil hetkel avastad end nabani vees. Kui õhtul tähevalgel lõkke ümber sumisetakse, tunned, et nad kõik on omad. Koolitused Kaitseliidu koolis on olnud väga mõnusad ja arendavad ning toonud tuttavaid igast Eestimaa nurgast,“ meenutab Eha Salu. „Kui Helme kalmistul 2006. aastal Mari Kulli mälestussammas avati ja pärast tema kaasaegsed tulid tänama, oli küll uhke olla. Voldemar Kuslap, kes oli Mari Kulli õpilane, laulis á capella… See oli vägev,“ räägib Salu uhkusega. „Tegin õige otsuse, kui astusin Naiskodukaitsesse, sest see on elustiil,“ lisab ta.

Kaitse Kodu! 5/2014

Kevadel viis Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing esmakordselt läbi heategevuskampaania “Anname au!”, mis kutsus üles kandma veteranipäeva eel ja ajal sinilille rinnamärki Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste toetuseks. Aktsiooni käigus kogusid naiskodukaitsjad ligi 25 000 eurot.

Naiskodukaitse

Naiskodukaitsjad kogusid „Anname au!” käigus 25 000 eurot kõnniabiseadme ostuks

AVE PROOS Naiskodukaitse esinaise asetäitja

änapäeva veteranid on kõik need naised ja mehed, kes on tugevdanud Eesti julgeolekut rahvusvahelistel operatsioonidel või saanud vigastada Eestis kaitseväeteenistuses või Kaitseliidu sõjaväelisel väljaõppel. Sinilille rinnamärke valmistasid SA Hea Hoog vahendusel vaimsete ja psüühiliste erivajadustega inimesed üle Eesti. Iga märk on tehtud kohalikust vildist ja on kordumatu käsitöö. Nende valmistamisel lõi kaasa üle saja inimese. Suur ja vastutusrikas roll kampaania kordaminekul oli usaldatud naiskodukaitsjatele, kes kahe nädala jooksul tutvustasid kampaania ideed ja müüsid tuhandeid sinilillemärke igas Eestimaa nurgas. Kaasa lõid kõik 15 Naiskodukaitse ringkonda, mõneski piirkonnas olid müügitöö korraldamisel suureks abiks kodutütred, noorkotkad ja kaitseliitlased. Kokku oli heategevuskampaaniaga seotud üle 300 meie organisatsiooni liikme. Üheksa aastat Kaitseliidu peastaabis kantseleiülema ametikohal töötanud ning nüüdseks neljandat õppeaastat Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis käitumisraskustega õpilaste pedagoog-kasvataja ja riigikaitseõpetaja ametit pidav Tiiu Rikolas ütles, et „Anname au!“ aktsioonist kuuldes tekkis tal kohe soov annetuste kogumisega liituda. „Leian, et naiskodukaitsjana on minu kohus sellist ettevõtmist toetada,“ sõnas Tiiu, kelle sõnul said Vigala vallas sinilillemärgid väga kiiresti otsa, nii et neid tuli Tallinnast juurde tellida. „Kohalikel oli väga hea meel, et nad said ka väikeses maakohas asjale kaasa aidata ja toetasid kampaaniat lahkelt sinilille ostuga,“ lisas ta.

lust vaadata, kuidas naiskodukaitsjatele abiks olnud kodutütred silkasid sinilillekarpidega ringi ja kogusid annetusi. „Sain minagi nende toel oma tagasihoidlikkusest võitu ja Tallinnas müüsin Veteranirockil juba kolmveerand tunniga sada sinilille,“ ütles Anu võidurõõmsalt ja tänas südamest kõiki kampaania korraldajaid, kes andsid naiskodukaitsjatele võimaluse nii ulatuslikus projektis kaasa lüüa. „Siiralt hea meel on näha, et meie veteranide toetamine läheb korda paljudele inimestele üle Eesti. Täname kõiki, kes sinilille kandsid ja annetuse tegid,“ ütles kampaania eestvedaja Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu juhatuse esimees Gustav Kutsar. „Tänusõnad kuuluvad väga paljudele, kuid esile tuleb tõsta Naiskodukaitse vabatahtlikke, kes kogusid kõige suurema osa annetusrahast,“ lisas ta. Naiskodukaitse ringkondade abiga koguti ligi 25 000 eurot, mis on peaaegu pool vajaminevast toetussummast. Sinilillede müügiga koguti nimelt annetusi Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikliiniku heaks. Taastusravikliinikus alustab tänavu tööd uus amputatsioonijärgse taastusravi keskus. Annetuste toel soetatakse sinna nii vigastatud veteranide kui ka kõigi teiste kliiniku patsientide raviks vajalik kõnniabiseade.

Anu Aljaste-Sits, kes oli kampaania üks peamisi eestvedajaid Naiskodukaitse Lääne ringkonnas, ütles, et see heategevuslik projekt andis peale panuse teiste heaks ka talle endale väga palju. „Olen ennast alati nõrgaks müügiinimeseks pidanud, kuid kampaania läbiviimise käigus kasvas iga müüdud sinilillega ka minu müügivaim,“ rääkis ta. Anu sõnul oli lausa Kaitse Kodu! 5/2014

Naiskodukaitse

Stardib kuues Naiskodukaitse fotovõistlus

Fotode esitamise aeg 4.juuni - 20.august 2014

Tänavu jäädvustame heategu Kes tahab head teha, see koputab väravale, kes armastab, see leiab, et värav on lahti Rabindranath Tagore („Ekslevad linnud“, 1916) Heategevus algab meie enda suhtumisest. See ei pea alati olema materiaalne. Ühe väikse teoga iga päev aitame ka iseennast.

FOTOKONKURSS Heategu läbi minu silmade

Heategevus jääb tihti teistele märkamatuks ja põhjendamatult erilise tähelepanuta. Tänavuse fotovõistlusega „Heategu läbi minu silmade“ on võimalik tuua avalikkuse ette meie heateod, nagu meie neid oma vaatenurga alt näeme või näha tahaksime. Jaga seda teadet teistega — ootame kõiki osalema Naiskodukaitse fotovõistlusel „Heategu läbi minu silmade“. Fotode esitamise aeg on Eesti lipu päevast (4. juuni) taasiseseisvuspäevani (20. august) ja võistluse lõpetamise tänuüritus saab teoks hõimupäevade ajal oktoobris Mooste mõisas. Pildid saata aadressil naiskodukaitse.konkurss@gmail.com.

Stardib kuues Naiskodukaitse fotokonkurss http://konkurss.naiskodukaitse.ee Naiskodukaitse fotokonkurss

Võrumaa ringkonna laskevõistlusel võidutsesid Aldošinid Mai viimasel päeval peetud Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna laskevõistluse lahingurelvadest võitis ringkonna instruktor Merlit Aldošin 212 punktiga, teiseks jäi Võru jaoskonna liige Janely Kaevats 205 ja kolmandaks tuli tema jaoskonnakaaslane Kaisa Sikk 204 punktiga. Meeste arvestuses võitis toetajaliige Tanel Aldošin 212 punktiga. MIRJAM LINK

Päeva alustasime relvaõppega. Et võistlusel osalesid ka mõned uued liikmed ja relvaks oli M-14, oli hommikune relvaõpe väga oluline. Relvaga tutvutud, algas sõit Tseatsungõlmaa poole. Võistlustel osales kümme Naiskodukaitse tegevliiget, meeste ehk toetajate arvestuses oli osalejaid kolm. Võistlusel lasti 50 m kauguselt püsti, 100 m kauguselt põlvelt ja 200 m kauguselt lamades. Võrumaa ringkonna laskevõistlus on saanud traditsiooniliseks ürituseks, mida korraldatakse igal aastal. Korraldajad loodavad järgmisel aastal arvukamat osavõttu.

Tore on head teha LEANE MORITS Naiskodukaitse Tartu Rringkond

„Toimetasime asjad Tartu Lastekaitse Ühingu Pepleri tänava pisikesse tuppa, mis oli juba niigi pooleldi täis igasuguseid kaste ja sai pärast meie võidukat trepijooksu veel rohkem täidetud. Igal juhul jäi rõõmsale ja tänulikule Liivile Tartu Lastekaitse Ühingu pisikeses ruumis järele vaid kitsuke teerada uksest peaaegu aknani,“ meenutab nädalatagust rõõmsat sündmust Helen Saal, kes oli üks kogumis- ja annetusürituse eestvedajatest.

Tartu naiskodukaitsjad on juba aastaid toetanud Tartu abivajajatega tegelevaid organisatsioone. Seekord otsustati toetada Tartu Lastekaitse Ühingu tegevust, kes omakorda teeb koostööd Tartu Lasterikaste Perede Liiduga.

NKK VÕRUMAA RINGKOND

Tartu naiskodukaitsjad ja kodutütred kohtusid 23. aprillil Tartu Lastekaitse Ühingu esindajaga ja andsid üle oma selle poolaasta annetuse. Annetus koosnes ühiselt kogutud esemetest ja see sisaldas umbes 3,5 m3 riideid, jalatseid, toidunõusid ja raamatuid ning üht lapsevankrit. Annetuse kogumine algas juba aprilli alguses, kui kõigil soovijatel oli võimalus tuua oma kasutult seisvad riided Kaitseliidu Tartu maleva tagalakeskusesse.

Kaitse Ka K ait itse se Kodu! Ko od du u!! 5/ 5 5/2014 /20 201 14 4

Naiskodukaitse

Naiskodukaitse koormusmatka võitsid kanged Saare naised RAILI NÕGU Naiskodukaitse Saaremaa ringkond

Laupäeva varahommiku külmunud kastepiisad tervitasid esimesi rajaleminejaid juba enne päiksetõusu. Esimeses kontrollpunktis ootas ees laskeharjutus: täpsuslasud spordirelvast ja märklaua tabamine vibuga. Parim oli siin Sakala ringkonna võistkond. Teises punktis tuli mängida joatorukeeglit, st saada etteantud aja jooksul tuletõrjevoolikuga maha võimalikult palju joatorusid. Parima tulemuse sai siin Jõgeva. Kolmas ülesanne andis võimaluse valida, kuidas ja millega põletada läbi nöörijupp. Kõige kiiremini sai selle põlema Saaremaa. Sidepunktis pandi kokku raadioaparaat SEM 70 ja loodi side. Osavaim sides oli Harju ringkond. Pärast postkasti sudokut leiti killuke ajaloost, kus võistlejail tuli ära arvata üheksa eset ja pakkuda nende otstarve. Oli ka üks vahva punkt, kus näidati üles erilist leidlikkust. Ka siin särasid Harju naised. Meditsiinipunktis lamas varingu alla jäänud kannatanu, kes oli abi oodanud juba 20 minutit. Ülesanne lahendati ja kannatanu sai abi lausa 17 korda järjest. Kõige oskuslikum abiandja oli Viru ringkond.

ROMAN KUZNETSOV

Maikuu esimesel nädalavahetusel Saaremaal korraldatud Naiskodukaitse koormusmatka võitis võõrustajate naiskond. Teise koha said Valga naised ning poodiumi madalaimale astmele astusid Rapla ringkonna esindajad. Rajal käis 17 naiskonda 14 ringkonnast.

Veetakistusest tehti täielik vaatemäng nii kohalikele kui ka võistkondade saatjatele. Naised ületasid laia veetakistuse kahel köiel. Kõige kiiremini sai teisele kaldale Valgamaa võistkond. Dendraariumis oli teemakohane viktoriin, lisaks tuli teada kõiki Saaremaa üheksat jalga. Nutikaimaks osutus Järva ringkonna I võistkond. Roomamispunktis tuli läbida rajalõik okastraadi all, õppemiinid köiega järel lohisemas. Kõige kiiremini tuli sellega toime Lääne ringkonna I naiskond. Kümnendas punktis said alguse paljud uued rahvatantsud. Loomingulisest lähenemisest siin puudu ei tulnud, jooksupolkast on nüüd videos mitu varianti ja tantsitavad on need kõik. Parima tantsu esitasid Rapla naised. Veel jäi läbida miiniväli, kus parima tulemuse tegi Sakala võistkond. Arvesse läks ka raja läbimise kiirus, selles arvestuses olid parimad Saare naised.

Kes on istutanud ühegi puu, pole elanud asjata PIRET TAIM Naiskodukaitse Sakala ringkond

Kokku istutatakse Eestis riigi- ja erametsa igal aastal üle 20 miljoni taime, mullu näiteks 22,3 miljonit puukest. Nüüd saame ka meie öelda, et oleme teinud midagi looduse heaks. Veetsime ühe aprillikuu päikselise päeva Väluste lasketiiru kõrval metsalangil. Riigimetsa Majandamise Keskus, mis metsatöid korraldab, toetas meid ämbri, kuusetaimede ja labidaga. Meie poolt olid töökad käed.

NKK SAKALA RINGKOND

Kui seltskond koos, suundusime koos juhendajaga istutuskohtadesse, kus meid instrueeriti ja näidati parimaid töövõtteid. Saime teada, et istutades peaksid taime juured jääma suunaga allapoole ning juure ja maapinna vahele ei tohi jääda õhuvahet. Tänu meie nobedatele näppudele sai juured mulda 2500 noort kuuseistikut.

Kaitse Kodu! 5/2014

Pärast mitmetunnist töörügamist kostitas Viljandi metsaülem Elor Ilmet meid tee ja pirukaga. Ei saa jätta mainimata, et värskes õhus füüsilist tööd tehes maitseb toit eriliselt hästi. Mida paremat sa oskadki tahta, kui istuda kraavipervel, nautida linnulaulu, kostitada end piruka ja teega ning silm puhkab äsja mulda saanud istikutel. Uhke on mõelda, et nüüd on meil oma metsalank, mida imetlemas käia.

Noored

Luureretk 2014 viis koopasse ja ahviraudteele Harjumaa noorkotkaste ja kodutütarde patrullvõistlus Luureretk 2014 korraldati 2.—4. maini Rae vallas. Start ja ﬁniš olid Peetri koolimajas, millest sai nädalavahetuseks patrullvõistluse staap. JANEK VÕRU ja TERJE VÕSU Jüri rühm

MARGIT AMER

P Salaoperatsioon viis noored pimedatesse koobastesse

Luureretke 2014 tulemused Punane rada

Sinine rada

Vanemad kodutütred

Nooremad kodutütred

Pärnu

Haiba

Loksa

Staabirühm

III

Rapla

III

Kurtna

Nooremad noorkotkad

Jotos

Loksa

Viru

Kurtna

III

Loksa

III

Kolga

Kommentaar

Vanemad noorkotkad

MARKO KURISOO, Loksa rühm

Luureretk 2014 oli üllatuste ja uute tutvuste rohke. Näiteks tuli igal vanemasse võistlusklassi kuuluval meeskonnal valmistada riidest nukk, kes pidi etendama kannatanut. Iga võistkond kasutas küllaga inspiratsiooni ja kõigil oli oma lugu, kuidas nende „viies võistkonnakaaslane“ haavata sai. Kogu võistlus oli läbimõeldult üles ehitatud ja ülesannetele oli lähenetud uudse nurga alt, mis muutis kogu ürituse põnevaks ja kaasahaaravaks. Nii tuli meil hakkama saada paljude olukordadega, kus pidime lisaks üldlevinud sõdurioskustele rakendama loogikat ja nupukust ning loomulikult tegema suurepärast meeskonnatööd. Nii leidsime end näiteks Toe Tagi „Me pappi ei saagi“ taustal lipulaulu ridu kokku panemas ja meeskonnatööna tasakaalulaualt tasakaalu otsimas. Vaatamata viimasel päeval sadanud vihmale, villis jalgadele ja jahedale ilmale (mida me oma südamesoojusega kütta püüdsime) oli võistlus huvitav ja jääb kauaks meelde.

eetrisse oli 2. mai õhtuks saabunud sadakond noort, lisaks võistkondade esindajad ja korraldusmeeskond. Kell 20 alustati rivistusega. Võistluse avasid kapten Andres Sikka ja abivallavanem Jens Vendel, kes andis Noorte Kotkaste Harju maleva pealikule Tarmo Amerile üle patrullvõistluse legendi, mida hakati pärast õhtusööki ette lugema. Jagati välja ka võistkondade mandaat. Legendi kohaselt olid separatistid hõivanud osa Rae valla territooriumist ning noorte ülesanne oli jõuda separatistide tagalasse ja teostada seal märkamatult täpne luure. Loomulikult ei saanud noored liikuda vaenlase tagalasse otse ja varjamatult, vaid pidid käima läbi kindlatest punktidest, kus tuli lahendada nii füüsilist oskust kui ka teadmisi nõudvaid ülesandeid. Põnevaimad ülesanded olid Kurna jõe ületamine nn ahviraudteel, Ihuvere torni puhastamine vaenlasest värvikuulirelvadega, vägagi reaalne meditsiinipunkt, Peeter Suure rooduvarjendi puhastamine miinidest ja värvikas takistusrada, mille seadis üles Assaku päästekomando ja kus noortel tuli kannatanut raamil kanda ning päris tuld pulberkustutiga tõrjuda. Loomulikult oli Luureretke nael öine luureülesanne, kus ei puudunud traagilised vangilangemised ega püssipaugud. Kui 3. mail soosis võistlejaid päikeseline ilm ja telklaagrisse Limu järve kaldale jäädi kauni päikeseloojangu saatel, siis 4. mai hommik algas tihedas vihmasajus, mis peagi asendus veelgi ebameeldivama lumelörtsiga. Ja nagu sellest ei piisanuks, asusid ka vastutegevuse mehed noori usinasti kimbutama ega lasknud neil vabalt mööda teid liikuda. Vastutegevuses olid Jüri rühma sisekaitsekompanii mehed ehk legendi järgi Idunašid. Sellegipoolest õnnestus kõigil võistkondadel finišisse jõuda. Paar võistkonda lõpetas paraku väiksema meeskonnaga, kui olid startinud, ning sai selle eest halastamatult karistuspunkte. Võistlusjärgsele väsimusele vaatamata oli see ääretult põnev ja seiklusrohke nädalavahetus. Kaitse Kodu! 5/2014

25.—27. aprillini korraldati Loksal ja Loksa ümbruses kaks suurt Kaitseliidu üritust: Harjumaa, Raplamaa ja Tallinna maleva ühisõppus Hunt ning noorkotkaste üleriigiline võistlus „Alati valmis“.

Noored

Loksal taaselustus 1930ndate „Alati valmis“ Viru raba matkaradadel tuli lahendada meditsiiniülesandeid

FOTOD: 2 X RIINA UUK

MARGIT ja TARMO AMER

oorkotkaste võistlus „Alati valmis“ on taaselustatud traditsioon, sest esimesed malevatevahelised sama nime kandvad mõõduvõtmised said teoks juba 1930. aastal. Võistlused kestsid kolm päeva ja põhiraskus langes noorkotkaste järgukatsenõuete täitmisele, mis said 2013. aasta alguses täiesti uue sisu ja vormi.

Nelja liiki ülesanded Ülesanded jaotasime nelja blokki. Esimese bloki moodustas reedeõhtune mälumäng Loksa gümnaasiumi algklasside maja saalis. Teine blokk viidi läbi laupäeval Viru raba matkaradadel. Noortel tuli lahendada kaks meditsiinilist situatsiooniülesannet, kus kannatanuid mängisid Loksa kooli õpilased. Võistluse kolmas blokk korraldati Loksa koolis ja selle ümbruses. Selles blokis olid arvuti-, eesti keele, geograafia- ja keemiaülesanne, mille valmistasid ette Loksa gümnaasiumi õpetajad. Loksa päästekomando sisustas päästealase ülesande. Ka kolmandas blokis tuli noorkotkastel täita kaks meditsiiniülesannet, lisaks mõned meeskonnaülesanded. Pühapäeval hommikul juhendas Loksa rühma endine noorkotkas Tarmo Metus hommikuvõimlemist. Noored jooksid koos Loksa randa, kus ühiselt võimeldi. Sealt siirduti Loksa staadionile. Kõigil võistlejatel tuli sooritada kehaliste katsete test. Test koosneb kolmest alast: kätekõverdused 2 minuti jooksul, kõhulihased 2 minuti jooksul ja 1500 m jooks. Viimane ülesanne tuli täita Loksa ujulas. Tegemist oli kombineeritud teatevõistlusega, kus kasutati mitmesugust merepäästeinventari.

väljaspool arvestust. Võistkonna koosseisus oli ka Loksa rühma noorkotkas Kristjan Tarning. Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili külastas võistlust kahel korral, andes noorkotkastele häid soovitusi ja osaledes autasustamistseremoonial. Kindral Kiili rõhutas noorkotkaste tegevuse olulisust. Isamaaline tegevus aitab noortel kasvada tublideks kodanikeks ning noorkotkana saadud teadmised ja oskused on vajalikud tulevaseks eluks. Õpitu omakorda aitab mõista, et kõiki inimesi, sõpru, sugulasi ja ka võõraid, tuleb austada ja aidata. Kõige suurem tunnustus oli teiste malevate noorte ja nende täiskasvanud esindajate tagasiside. Ka ilus ilm soosis meie võistluste kulgu. Neljaliikmelistel võistkondadel tuli laulda Eesti hümni, määrata asimuuti, teha sõlmi, luua välitelefonidega kaabelside, tunda puid ja vanu tööriistu

Esikoht Valgamaale Üheksa võistkonna konkurentsis oli edukaim Noorte Kotkaste Valgamaa maleva võistkond. Teisele kohale tulid Alutaguse maleva ja kolmandale kohale Viru maleva noorkotkad. Tublilt esinesid ka Harju maleva noorkotkad, kes võistlesid sel aastal Kaitse Kodu! 5/2014

Noored

Hirvli külaplatsi uus hingamine tus. Olin toimub üleriigiline või maakondlik suurüri See oli juba kolmas nädalavahetus, mil ult võis juba mõistuse ja ratsionaalse mõtlemise. Tegelik e aals norm veel ud itan säil olin et , elik õnn a hea. See ära, kõlas kõrvus ja see kõla oli hea, väg peaaegu kohe rahulikult hingata. Tegime l: olen populaarse sotsiaalmeediavõrgustiku lehe ka sin juta Kir s. mu arva lik isik u min pole vaid väsinud, aga õnnelik! , on tegelikult kõik kuhjub ja põgeneda pole enam kuskile Nii see tõesti on, need ajad, mil tunned, et tsema. Ja egi hüvanguks ja kellegi nimel, pani tegu magusad. Teadmine, et sa teed midagi kell a. Olime Just nimelt meid kõiki ühtse meeskonnan i. kõik d mei , teda ka vaid d, min ult ain mitte hu, kõik on Kui kuulsime Ameri Tarmot ütlemas „ra saavutanud meeskonnatöös uue taseme. korras“, oligi kõik korras. Jõudsime Kuusallu, täpsemalt Hirvli küla kiigeplatsile. Olin kiigeplatsil esimene, laotasin asju vana varjualuse põrandale, vaatasin enda ümber ja mõtlesin. See vana plats ja platsi ümbrus olid äsja üle elanud uuenduskuuri. Igal pool oli hunnikus raiutud võsa ja eemal märkasin redeleid, köisi, trossi. Äsja oli siia ehitatud uhke takistusrada. Põnev, mõtlesin endamisi. Aga midagi oli veel puudu. Kell 10 sain aru, mis oli puudu. elu muutus. eja. Terve plats täitus ühtäkki lastega ja Puudu oli üle saja lapse, kohtuniku ja osal ühtsustunne. ale hinge. See tunne oli nii hea, see oli Tundsin hetkega, et plats oli saanud end esas. Mul elik, et mul oli au olla selles kirjus sipelgap õnn Olin sid. oma lda kuu ja a näh oli Hea poolt tehti se alguses tundus olevat palju sagimist, igal oli siin oma roll, igaühel oli oma. Võistlu tlejaid. viimaseid ettevalmistusi, võtmaks vastu võis ktis, Olin punktikohtunik asjade leidmise pun . tlus võis dne ekor järj s alga ja vile s kõla Kell 11.30 kohtunikud ka üsna ülevaatliku pildi. Võistlus sujus ja sain näha kõiki võistlejaid ja sain seetõttu sipluus, aga es maas olid vihmakeep, varujope ja dres võtsid oma rolli tõsiselt. Mu jalgade juur tsid taas gi kasutasin istumisalusena. Punktid pais seda ja lit ant am vihm vaid vaja läks eks õnn viperusi olid tulnud oma tööd hästi tegema. Väikesi kord olevat põnevad ja oli tunda, et inimesed loodan) ei tundnud end üksikutest apsaka (ma i keeg , need utas varj käik ne üldi use oli, aga ürit test puudutatuna. Pärast sööki aks aja maha ja saime rahulikult süüa. Suur sagin sai hetkega läbi. Võtsime korr dionilik, aga oks. Rada oli pigem konarlik, mitte staa veel pisike paus ja lõpetuseks jüripäevajo istusel sai sed. Kõik oli ehe ja võitsid parimad. Lõpuriv aru kon ja kad kün ed, jate kar ki olid asti van e ja magusaga. parimad autasustatud diplomite, medalit Kohtumiseni uuel, ideederohkel aastal! Täname korraldustoimkonda ja osalejaid. Riina Uuk Harju maleva noorteinstruktor

Kaitse Kodu! 5/2014

Noored

Mererühma sadamalaager

Laagrit alustati ohutusnõuete ja laeva tundmaõppimisega. Seejärel võeti läbi liputseremooniad ja viisakusnõuded. Kaitseliidu Meredivisjoni ohvitser viis läbi navigatsiooniõppe, kus tehti selgeks olulisimad tööd merekaardiga. Et laev seisis kai ääres, imiteeriti tegelikult kogu tegevust ankrus olles. Hommikul toimus rotatsioon ja nii said kõik noorkotkad laagri jooksul õppida ja harjutada kahes sektsioonis. Vahiteenistus toimis nii öösel kui ka päeval. Olgugi, et tegelikult seisti sadamas, ei lahkunud noorkotkad laagri jooksul kordagi laeva pardalt. Laager korraldati koostöös Lennusadama, mereväe, Kaitseliidu Meredivisjoni, Kodutütarde ja Naiskodukaitsega. Lisaks Tallinna noorkotkastele osales külalisena kaks Viru maleva merenoorkotkast.

KT HARJU RINGKOND

Lennusadamas muuseumlaeval PVL-106 Maru korraldati 3. ja 4. mail Noorte Kotkaste Tallinna maleva mererühma sadamalaager, kus õpiti ja harjutati vahiteenistuse rutiinseid ülesandeid, laevatseremooniaid ja meeskonna tegevusi häireolukordades. Noored tegutsesid laeval navigatsiooni-, relvastus- ja teki- ning tehnilise sektsioonina. Toetussektsioonina olid pardal Naiskodukaitse ja Kodutütarde kokad. Mereväelist keskkonda aitasid luua mereväe ajateenijad ja laeva tehnilisel küljel pidas silma peal meremuuseumi vahimees-mehaanik.

Ernakesel osutusid parimateks Pärnumaa kodutütred Alutagusel Illuka vallas 23.—25. maini korraldatud Kodutütarde võistlusmatkal Ernake osutusid taas parimateks Pärnumaa tüdrukud, teiseks tulid Võrumaa ja kolmandaks Lääne ringkonna neiud. Avarivistus oli planeeritud reede õhtul kella kümneks ja linnulennult 35 kilomeetri pikkusele rajale läksid 17 võistkonda kõikidest Kodutütarde ringkondadest ning külalised Lätist ja Leedust laupäeva varahommikul. Neidusid ootas kahepäevasel võistlusel ees raske maastik, kus tuli läbida nii erinevaid kontrollpunkte kui ka valmistada endale käepärastest vahenditest sobilik ööbimispaik. Olulisel kohal oli tegutsemine meeskonnana.

ANDER ASBERG

Tänavune Ernake erines eelmistest eelkõige korralduse poolest. Võistluste peakorraldaja Aivar Helstein oli sisse viinud mõnedki uuendused. Näiteks tavapärase 10 elutalongi asemel oli sel korral igal kodutütrel vaid üks elu. Ka varustuse osas oldi karmimad, puuduv ese ei andnud mitte karistuspunkti, vaid võttis võimaluse rajale minna. Võistlus lõppes pühapäeval lõuna paiku Alutaguse puhkekeskuses.

Noored Kotkad kutsuvad filmi väntama Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad kuulutab välja lühifilmide konkursi „Iga noor tervitab võimalust panustada riigikaitsesse!“ Konkursi eesmärk on panna inimesed mõtlema, millisel moel saab igaüks kõige lihtsamal, kergemal ja just sellisel viisil, nagu ta soovib, panustada riigikaitsesse. KUIDAS saab Eesti riigi elanik üksinda või sõpruskonnaga panustada Eesti riigi kaitsesse? MILLES väljendub noorte riigikaitseline tegevus? Poole- kuni kolmeminutiliste filmiklippidega on oodatud osalema kõik Kaitseliidu liikmed. Teretulnud on filmiklipid ka organisatsiooni mittekuuluvatelt inimestelt. Parimate tööde autoritele on välja pandud auhinnad erinevates kategooriates. Lisaks saab filmimaterjali näha konkursi lõppedes Noorte Kotkaste veebilehel ja populaarsetes internetikeskkondades. Lühifilme saab saata 30. septembrini. Lisateave telefonil 717 9134.

Kaitse Kodu! 5/2014

Rõuge noorterühm lõi kaasa Tormihoiatusel UNO MINKA Ei leidu just sageli noortele, eriti poistele üritusi, kus saab näha tõelist lahingut ehtsate sõjameeste ja tõeliste lahingurelvadega. Just sellise elamuse osaliseks said pühapäeval, 27. aprillil Võru linnas Kaitseliidu Võrumaa maleva korraldatud näidislinnalahingus 19 noorkotkast ja kodutütart. Need tublid noored, kellele anti võimalus koos juhendajaga Tormihoiatuse nime kandvast õppusest osa võtta, olid Rõuge põhikoolist. Samas andsid oma panuse kõik noored, sest nende ülesandeks oli korjata sõiduteelt ära sinna õppuse käigus pudenenud padrunihülsid ja varustuselemendid. Kaitseliidu poolt juhendasid noori noorteinstruktor Eve Täht ja lipnik Toomas Kaun. „Noormehed olid üritusest vaimustuses, eriti meeldis neile see, et sõdurid suhtlesid nendega lahkelt ja tutvustasid oma tegevusi. Järgmisel aastal lubasid kõik osaleda ja uurisid, millal järgmine selline üritus kavas on, kus nad saaksid sõdurite ja kaitseliitlaste tegemistes kaasa lüüa. Sõdurisuppi kiideti ka väga,“ ütles Rõuge kodutütarde ja noorkotkaste rühmajuht Karin Siig. Kaitseliidu Võrumaa maleva pealik major Urmas Vahter tänas isiklikult kõiki kaitseliitlasi, sh Võrumaa noorkotkaid ja kodutütreid ning nende juhendajaid abi eest. „Malevapealikuna tänan kõiki Tormihoiatusel osalenud malevlasi. Pean silmas kõiki osalejaid alates formeerijatest kuni julgestajate ja liiklusohutuse tagajateni. Eraldi tänud tublidele noorkotkastele ja kodutütardele ning nende juhtidele. Tänu nende hoolsale tööle said linnatänavad kiiresti puhastatud liiklusele ohtlikest õppusel kasutatud imitatsioonivahenditest. Ka leidsid noored üles ja tagastasid kaitseliitlastele lahingumöllus mahapudenenud varustuse,“ ütles major Vahter.

Mini-Põrgupõhjal olid kangeimad pärnakad

LEHO ROHTLA

Raplamaal korraldati 23.—25. maini Mini-Põrgupõhja retk 2014, mille võitjateks tuli Pärnumaa maleva võistkond. Teiseks tuli Harju malev ja kolmandaks Rapla maleva Keava rühm. Võistlus peeti kahel rajal. Noored vanuses 13—18 aastat katsusid omavahel jõudu linnulennult 30-kilomeetrilisel trassil, kuhu olid seatud üles mitmesuguseid oskusi ja teadmisi nõudvad kontrollpunktid. Väiksemad matkahuvilised vanuses 7—12 aastat said maastikul mütata 6 km pikkusel rajal, mille läbimiseks tuli samuti rakendada nutikust ja osavust.

Mini-Põrgupõhjaga mälestatakse Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) võitlejaid ja teisi metsavendi, kes ei alistunud võõrale võimule. Retke eesmärgiks on arendada edasi omalaadset võistlusvormi ja äratada noortes huvi parandada oma ettevalmistust tegutsemiseks füüsilist ja vaimset vastupidavust ning mitmekülgseid oskusi nõudvates tingimustes. Luurevõistluse korraldasid Noorte Kotkaste Rapla malev ja Kodutütarde Rapla ringkond koostöös Kaitseliidu Rapla maleva ja Naiskodukaitse Rapla ringkonnaga.

Kaitse Kodu! 5/2014

VÕRUMAA NOORED

Võrumaa malev teavituspealik

Tuletoojad REIN SÄINAS

Nielsonitele on võidupüha perepidu

Valgamaa. Merje ja Valdeko Nielson tähistavad paraadi päeval oma 20. kokkusaamise aastapäeva

Võidupüha tuletoojateks on sel aastal REIN SÄINAS perekonnad, kus mees kaitseliitlane vabatahtlik reporter, Valgamaa malev ja naine naiskodukaitsja. Niisuguseid algamaa maleva tänavustel tuletoojatel Valperesid on kõigis malevatesdeko ja Merje Nielsonil on võidupühal ning ringkondades, lisaks on paljude selliste selle eel ja järel tähistamist küllaga. Enne perede lapsed Kaitseliidu noorliikmed. võidupüha lõpetavad kooli nende kaks tütart:

Mareli üheksanda ja Janeli kaheteistkümnenda klassi. Lisaks on mõlemal tütrel ka sünnipäev Kaitse Kodu! 5/2014

Tuletoojad

tulekul: vanemal tütrel 23. juunil ja nooremal 25. juunil. Punkti kogu loole paneb aga Valdeku ja Merje tutvumise kuupäev – 23. juuni. Sellel aastal tähistavad nad oma tutvumise 20. aastapäeva.

Elust enesest

eineteist „Käisime ühes koolis. Olime naabrilapsed,“ meenutab Merje. teadsime „Teineteist teadsime juba lapsejuba lapsepõlvest, aga selline äratundmispõlvest, aga sellikiiks käis seest läbi 23. juunil 1994. Vihmane jaanipäev oli. ne äratundmiskiiks Saime kokku, tutvusime ja sellest käis seest läbi 23. kõigest kasvaski välja kooselu.“ juunil 1994. Täpselt aasta hiljem sündis esimene tütar ning kolm aastat ja kaks päeva hiljem ka teine. Valdeko Nielsoni sõnul ongi neil tekkinud uus traditsioon. „Viimaste aastate traditsiooniks on saanud, et pere saab kokku suurüritustel. On selleks siis võidupüha paraad, vabariigi aastapäev või miski muu. Ka tänavu on kõik neli Nielsonit vormis ja rivis.“ Valdeko Nielson on sündinud Valgamaal Taheva vallas Laanemetsas. „Seal möödus minu lapsepõlv. Pärast Hargla 8-klassilise kooli lõpetamist siirdusin Tallinna aitseliidus kutsekooli,“ meenutab Valdeko olemine Nielson. „Kutsekooli ma seal aga annab ei lõpetanud. Keskhariduse omanvõimaluse mitte dasin Valga õhtukeskkoolis.“

unustada õpitut ja täiendada ennast pidevalt riigikaitse alal.

Valdeko Nielson ja Kaitseliit Kuigi Valdeko Nielson on kaitseliitlane olnud juba piirivalve ajast, algas tõsisem tegevus organisatsioonis 2005. aasta jaanuaris, mil ta asus tööle Valgamaa malevasse. „Olen olnud siin vaneminstruktor, väljaõppeülem ja staabiülem. Teenistuse kõrvalt omandasin kõrghariduse. Tegevteenistusest lahkusin 2009. aastal. Pärast seda olin poolteist aastat sihtasutuse Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon arendusjuht,“ meenutab Nielson. Praegu on ta sihtasutuses Taheva Sanatoorium arendusjuht ja kasvataja. „Kaitseliidust lahkusin kui tegevväelane, aga vabatahtliku kaitseliitlasena tegutsen edasi. Olen 70

Merje Nielson ja Naiskodukaitse Nii nagu Valdeko, on ka Merje üles kasvanud Laanemetsas ja käinud koolis Harglas. „Pärast põhikooli lõpetamist läksin Helme kutsekeskkooli kodumajandust õppima. Siis sündis meie perre kaks last. Nüüdseks on omandatud kaks kõrgharidust,“ räägib Merje. „2005. aasta novembris asusin tööle Valgamaa malevasse. Olin Valga üksikkompanii liige, kuni neli aastat tagasi Naiskodukaitsesse astusin. Hetkel on kogu minu vaba aeg seotud Kaitseliiduga. Kuulun Naiskodukaitse Valga ringkonna juhatusse ja olen Valga jaoskonna esinaine. Naiskodukaitses on tegemist küll ja veel ning noorteürituste toetamine võtab ka oma osa. Üks minu hobi on käsitöö, kuid praegu keerleb kogu mu elu ja vaba aeg Kaitseliidu ümber. Kaitseliidus töötades ei ole minu arvates võimalik lahutada tööd ja vabatahtlikku liikmesust.“

Kohustuslikku ajateenistust alustas ta Remniku õppekeskuses, algul ajateenija, hiljem ka jaoülemana. 1992. aastal jätkus Valdeko ajateenistus Valgamaal. „Ajateenistus lõppes 1993. aasta veebruaris, kuid ma jäin üleajateenijaks. Hiljem sai minust juba juhtimispunkti inspektor. Olen Valga piirivalvepiirkonnas olnud rühmaülem, kordoniülem ja piiripunkti ülem. Vahepeal läbisin ka ohvitseride kursuse Paldiskis.“

Valgamaa maleva Valga üksikkompanii liige ning osalen väljaõppes ja suurematel üritustel. Kuulun ka maleva revisjonikomisjoni. Tegemist mul Kaitseliidus jagub. Kavatsen seda jätkata nii kaua, kuni vähegi võimalik. Kaitseliit on mulle kui väljund, vabatahtlik kohustus, mille olen enda kanda võtnud. Panustan niimoodi riigikaitsesse ja olen valmis sinna panustama igal võimalikul moel. Olen isamaaline inimene ja valmis oma riiki kaitsma. Kaitseliidus olemine annab võimaluse mitte unustada õpitut ja täiendada ennast pidevalt riigikaitse alal,“ selgitab Valdeko Nielson. Oma vähest vaba aega sisustab ta kodutalus nokitsedes ja tegeleb vahel ka oma hobi kalapüügiga.

aitseliidus töötades ei ole võimalik lahutada tööd ja vabatahtlikku liikmesust.

Tütred Mareli ja Janeli astusid Kodutütarde organisatsiooni 2006. aastal. „Nii kui võimalus tekkis, sai lapsed kohe Kodutütarde tegevusse kaasatud. Sisuliselt on see olnud positiivne ning andnud neile enesekindlust ja suhtlemisoskust. Ka võimet iseendaga hakkama saada. Leian, et Kaitseliidus või selle noorteorganisatsioonis olemine on meile kõigile positiivselt mõjunud. Kindlasti on see kõik tüdrukutele palju juurde andnud,“ lausub Merje Nielson. Merje arvates on seekord eriti uhke olla tuletooja. „Olen rõõmus ja uhke, et meid on välja valitud. Eriliseks teeb asja aga see, et seekord toimub ju kõik kodus – Valgas. Kaotanud ei ole me midagi, pigem vastupidi – võitnud,“ ütleb ta. Valdeko lisab, et „sisuliselt on see väga eriline, et saab omas kodus tuld vastu võtta. Ja seda koos abikaasaga. Tegelikult oleme kogu aeg vabariigi aastapäevade ja võidupüha üritustega seotud olnud“. Kaitse Kodu! 5/2014

Tuletoojad

Ida-Virumaa (Alutaguse) tuletoojad on Kairi ja Tarmo Anton. Kaitseliitu astus Tarmo siis, kui pojad olid alles päris pisikesed. Riburadamisi järgnesid talle nii naine kui ka poisid

Võidutule maakondadesse saatmise komme pärineb aastast 1936, kui president Konstantin Päts süütas pealinnas võidupüha üritustel võidutuletõrviku ja mootorratturitest kaitseliitlased viisid selle laiali üle riigi igasse linna ja maakonda.

Tartumaa. Virge Prank-Vijard ja Raivo Vijard. Akadeemiline elu ja head mõtted on Tartu lahutamatud osad. Virge ja Raivo arvates on vabatahtlik riigikaitse üks headest mõtetest, mida järgida

EHA JAKOBSON

Hiiumaa. Tõno ja Küllike Tammeveski püüdis fotograaf pildile linnalahinguõppusel. Kaitseliitu kuulumise kohta ütlevad hiidlased lühidalt: „Sest on, keda kaitsta, ja mida kaitsta“

JOHANNES MARTIN SAAR

ENN SUTTING

ERAKOGU

Järvamaa. Taive ja Raid Saar. Raid läks 1999. aastal Kaitseliitu tööle ja Taive hakkas uudishimust õppustel kaasas käima. Tänaseks on Kaitseliidus kogu pere

LIINA LAURIKAINEN

Tuletoojad

ERAKOGU

Jõgevamaa. Ilje ja Jaak Laurikainen. Laurikainenid on üks näide läbi ja lõhki kaitseliitlikest peredest

Võidutuli sünnib siis, kui Tori Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustuli ühendatakse Valga linnapargis noorkotkaste ja kodutütarde süüdatud muinastulega. Tänavu lisandub tulede ühendamisel ka laulupeotuli.

Harjumaa. Perekond Võsu tutvumine Kaitseliiduga algas perepoja huvist Noorte Kotkaste vastu. Nüüd juhivad Terje ja Janek Jüris noorterühmi, ka peretütrel Lizettil tuli helesinine vorm selga tõmmata

Võrumaale viivad tõrviku võidutulega Marek ja Marina Kõva

ERAKOGU

Põlvamaa. Sille Kingla ja Rivo Rebane. Sille helistas metsast sõduri baaskursuselt Rivole ja tahtis, et mees ta sellest hirmsast kohast ära viiks. Kogenud kaitseliitlane Rivo ei läinud ja Sillel ei jäänud muud üle, kui lõpuni vastu pidada

ERAKOGU

SILVER HINNO

Läänemaa tuletoojateks valiti Naiskodukaitse Haapsalu jaoskonna esinaine Eda Tamme koos kaitseliitlasest poja Silver Hinnoga

Viljandimaa (Sakala). Kairi ja Andu Heinsoo sattusid ühise laskespordihuvi kaudu Kaitseliitu juba enam kui 15 aastat tagasi. Aga Kaitseliidus ei piirdu nende tegevus täpsuslaskmisega

HANNES REINOMÄGI

MARIKA TALPAS-TALTSEPP

Pärast kõnet saadab president võidutuled maakondadesse, süüdates iga maakonna esindaja tõrviku. Tuletoojad siirduvad kodumaakonda, kus annavad maakaitsepäeva üritusel tule edasi maakonna omavalitsusjuhtidele, kes viivad selle linnadesse ja valdadesse, et just võidutulest saaksid süttida kõik jaanituled üle Eesti.

Lääne-Virumaa. Viru tuletoojad on naiskodukaitsja ja noortejuht Vaike Porval koos kaitseliitlasest poja Urmas Porvaliga Tallinn. Sirle Baldesport-Märss ja Tõnu Märss. Tõnu on Kaitseliidus aastast 1992 ja Sirle Naiskodukaitses aastast 2001

Kaitse Kodu! 5/2014

ERAKOGU

IRINA MÄGI

Tuletoojad

Varem on võidutule maakonda viinud näiteks Kaitseliidu malevate pealikud, vabatahtlikud pealikud, maakonnast pärit kõrgeima auastmega kaitseväelased, välismissioonidel osalenud kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja kodutütred, kaitseliitlased koos noorkotkastega. Möödunud aastal viisid võidutule Haapsalust laiali aasta kaitseliitlase ja aasta naiskodukaitsja nominendid.

Raplamaa. Kaire ja Sven Soomets. Üks paljudest Soometsade ühistest hobidest on tantsida rahvatantsurühmas Umbsõlg. Pildi piduriides vanematest tegi nende järeltulija

ERAKOGU

Saaremaa. Margit ja Jaan Tätte jõudsid Kaitseliitu ametikohajärgselt. Saaremaa maleva pealik Kristjan Moora kutsus meie sekka kõigi väikesaarte vahid, nende seas Vilsandi saarevahi Margit Tätte. Mõistagi tuli kohe kaasa ka pealiku ülikoolikaaslane Jaan

Pärnumaa. Jana ja Jaanus Ots. Jana kaalus kolm aastat tagasi pikalt, kas Kaitseliit või Naiskodukaitse, ja valis just kaitseliitlasest abikaasa soovitusel naisorganisatsiooni

Kaitse Kodu! nr 5 2014. a

Articles inside

Metsavennad ja Valgamaa