Kaitse Kodu! nr 5 2017. a

VIRU NOORTE USKUMATUD SEIKLUSED KAITSELIIDU AJAKIRI 5/2017

KAITSELIIT – mitmekülgne nagu kaitseliitlasedki PRESIDENT KALJULAID: RELVAVENDLUST ON LIHTNE MÕISTA

1RUGLF $UPRXU\ 2h RQ 0DJWHFK ODVNHPRRQD DPHWOLN PDDOHWRRMD

0DJWHFK ODVNHPRRQD MDH MD KXOJLP N . VL SDNNXPLVW LQIR#QRUGDUP FRP 6RRGXVKLQG .308 WIN 9,72 g / 150 gr FMJ – 0,5 €/padrun

1RUGLF $UPRXU\ 2h LQIR#QRUGDUP FRP

5 | 2017

10

VÕIDUPÜHA Võidupüha paraadi liikluskorraldus

12

INIMENE President Kersti Kaljulaid: „Relvavendlus – seda on lihtne mõista“

16

INIMENE Võidutule viivad kodumaakonda noortejuhid

24

INIMENE Kaplan Toompuu – iga teekond algab ühestainsast sammust

26

INIMENE Milline Porval?!? ehk Kaheksa Porvalit ja Kaitseliit

29

VÕIDUPÜHA Väärika ajalooga väge täis linn

32

VÕIDUPÜHA Pada linnamägi – eestlaste kants siis ja praegu

34

VÄLJAÕPE SBK on ajalugu – elagu SOK!

38

VÄLJAÕPE Kaitseliitlased näitasid Kevadtormil sisu

41

KAITSELIIT Kaitseliit 100 – kõik võtavad osa

44

KOOSTÖÖ National Guard ja Kaitseliit – väliselt erinevad, sisult sarnased

46

KOOSTÖÖ Kaitseliit ja Kaitsevägi: Mis neil vahet on?

KAANEFOTO: ARDI HALLISMAA

50

Kommenteeri artikleid, vaata pilte, hoia silm peal ajakirja ilmumisgraafikul www.facebook.com/kaitsekodu

HARITUD SÕDUR Taktikaline otsustusmäng arendab kiiret mõtlemist

52

AJALUGU Rakvere teab, mis korralik paraad on

54

TEST Nagu koduköögis tehtud – toidupakid võrdluses

58

ÜKSUS Erioperatsioonide väejuhatuse lugu 2.

Milline tee valida: eliitjalavägi, kaugluure või eriüksus

62

SÕJARAUD Leida Kikka, Samelini hing

68

MEDITSIIN Elu päästmiseks ei pea olema elupäästja

72

MEDITSIIN Sanitari erialakursus Kaitseliidus

75

NAISKODUKAITSE Neli aastaaega kahekümne neljas tunnis

74

NOORED Viru noorte uskumatud seiklused

78

NOORED Paraadi pesamunad väljakutseid ei karda

82

NOORED Noortevõistlus, mis päädis pommigrupi väljakutsumisega

83

NOORED Kaitseliidu noorte uus vorm: praktilisus kohtub atraktiivsusega

85

MEELELAHUTUS Üks nimi, mitu tähendust ehk Rakvere raibe

Selles numbris

12

Rakvere on julgete, ebaharilike, hullude ideede ja ürituste läbiviimiseks parim koht.

29

„Mõte, et julgeolek on jagamatu, mistõttu seda tuleb kaitsta seal, kus on riskid, olgu nad siis idas, põhjas, lõunas või läänes, on pisut keerulisem. Palju lihtsam on mõista: need on meie relvavennad!“

Aitame lapsi ja vanainimesi liikluses, toome küla kiigeplatsile uue pingi, võtame aktiivselt osa kogukonna ettevõtmisest – võimalusi on sadu.

41 44

Kohalikud võitlejad tundsid suurt huvi Eesti julgeoleku vastu ja uurisid, kui kaugel idapiirist keegi elab.

4

5 | 2017

54 Kui sõduril on kõht tühi, siis läheb kaubaks kõik, mis ette antakse.

5 | 2017

58

„Ikka juhtub, et kaitsevägi tuleb oma ettepanekute ja ideedega. Või näiteks toovad mulle mõne mujalt pärit saapa ja küsivad, kas midagi samasugust on võimalik teha.“

Sellest, et tegu polnud tavalise luuremeeskonnaga, andis tunnistust kasvõi meeskonna relvastus ja transport.

75

62

Kas elektrikarjuses on vool? Kas vasikatega lehmad võivad olla agressiivsed? Karjust testisime – ei ole voolu, kuid lehmi juba ei testi – seega läksime ringiga.

5 | 2017

5

L. Koidula

TULETOOJA (MALEVA PEALIK)

TR IB ÜÜN

KAITSELIIDU ÜLEM JA PRESIDENT

PRANTSUSMAA

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK AMEERIKA ÜHENDRIIGID

ORKESTRID

LEEDU

LÄTI

SOOME

TAANI

VANGLAT TEENISTUS

ABIPOLITSEI P POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET

KODUTÜTRED

T NOORED KO

KAD

AIT NAISKODUK

Võimla

6

Võidupüha paraadi skeem 5 | 2017

SE

TULETOOJAD

le u T

u k i v

PARAADMARSI SUUND

EESTI VABARIIGI LIPP KAITSELIIDU LIPP KAITSELIIDU KOOLI LIPP KÜBERKAITSELIIDU LIPP VIRU MALEV

ALUTAGUSE MALEV

JÄRVA VALVEMALEV KOMPANII

JÕGEVA MALEV

b Va ad us

A IK HN TE

5 | 2017

7

e

Kalender Juuli

Juuni N

1

R

2

Merekaitseliidu taasloomine Pärnumaa malevas

1

1919. aastal algasid ägedad lahingud Riia all, Eesti laevastik tungis Väina jõkke; 1993. aastal alustati Mereväe taasloomist; 2001. aastal loodi Kaitseliidu kool; 2008. aastal loodi Lääne kaitseringkonna staap

L

3

P

4

Eesti lipu päev; 1919. aastal vallutasid Eesti väed Jekabpilsi ja kohtusid Poola vägedega

P

2

E

5

1919. aastal algas sõjategevus landesveeriga

E

3

T

6

K

7

1920. aastal tunnustas Soome de jure Eestit

1919. aastal sõlmis Eesti vaherahu landesveeriga, landesveer sunniti Riiast lahkuma, võim anti üle Läti seaduslikule valitsusele

T

4

1941. aastal lõid Eesti metsavennad tagasi hävituspataljoni rünnaku Kilingi-Nõmmel

K

5

1994. aastal taastati kaplaniteenistus

N

6

1993. aastal loodi Pärnu ja Tartu üksikjalaväepataljonid

N

8

R

9

L

10

1919. aastal sõlmiti landesveeriga vaherahu

P

11

E

12

T

13

K

14

N

15

R

16

1940. aastal esitas Nõukogude Liit Eestile ja Lätile ultimaatumid

L

17

1940. aastal okupeeris Punaarmee Eesti

R

14

P

18

L

15

E

19

P

16

T

20

K

21

N

22

R

23

R

7

1998. aastal asutati Balti Kaitsekolledž

L

8

P

9

Leinapäev. 1941. aastal toimus suurküüditamine

E

10

2000. aastal loodi maaväe staap; 2003. aastal siirdus esimene Eesti üksus, ESTPLA-7, operatsioonile Iraagis 1940. aastal toimus Raua tänava lahing

Võidupüha. 1919. aastal saavutati Võnnu lahingus võit landesveeri üle

L

24

1994. aastal loodi mereväe staap; 1908. aastal sündis kolonel Alfons Rebane

P

25

1992. aastal taasloodi toetuse väejuhatuse logistikapataljon (KV peastaabi autokompaniina)

T

11

K

12

N

13

1994. aastal loodi Eesti Rahuvalve üksikkompanii

1941. aastal algas Tartu vabastamine Punaarmeest

1886. aastal sündis kolonel Karl Parts

E

17

T

18

K

19

1940. aastal küüditati Johan Laidoner koos abikaasaga Venemaale

N

20

1919. aastal loodi Eesti õhuvägi

R

21

L

22

P

23

E

24

T

25

K

26

1944. aastal algas Punaarmee suurpealetung Narva rindel

1944. aastal algasid lahingud Sinimägedes; 1994. aastal asutati riiklik lennusalk

E

26

T

27

N

27

K

28

1949. aastal langes RVL-i juht Endel Redlich

R

28

L

29

N

29

1992. aastal alustati Soomes Eesti kaadriohvitseride koolitamist

1944. aastal peatati Sinimägedes Punaarmee suurrünnak; 1993. aastal loodi Põhja üksikjalaväepataljon

R

30

1919. aastal jõudsid Eesti väed Riia alla

P

30

1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perekonnaga Ufa linna; 1941. aastal toimus Kulina-Puka lahing

E

31

1941. aastal toimus Kautlas Erna grupi lahing punaväega

FOTOD: RIIGITEATAJA.EE; WIKIPEDIA.ORG; MARTIN ANDRELLER; KAITSEVÄGI; ERAKOGU; KOOL.EE

8

L

5 | 2017

kaitsekodu

KAITSELIIDU AJAKIRI 5 | 2017

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!

Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Karri Kaas Tegevtoimetaja: Asso Puidet

Kaitseliit

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii Keeletoimetaja: Anu Jõesaar Makett: Allan Kukk/Directormeedia Küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Naiskodukaitse

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu

Noored Kotkad

Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226 Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada.

Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kodutütred

Kaastööde saatmise tähtajad: 25. juuli, 12. september, 24. oktoober, 5. detsember

Kaitseliit Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Kaitseliitu kuulub üle 15 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 25 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu!

Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.

Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940.

Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Erinevatel põhjustel, aga kindlasti vabatahtlikult Ilmselgelt ei ole kellelegi vaja selgitada, et Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, mille ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Tõenäoliselt ei tule ka kellelegi erilise üllatusena, et Kaitseliit on sõjaväeliselt korraldatud ja relvi valdav organisatsioon, mis põhiliselt tegeleb sõjaväelise väljaõppe ning harjutustega, sest seda on juba kaugele näha. Märksa uskumatum on aga tõik, et see kõik põhineb vabatahtlikkusel.

Need ligi kakskümmend kuus tuhat inimest, kes on kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, noorte kotkaste või kodutütardena Kaitseliiduga seotud, on seda vabatahtlikult. Miks? See on hea küsimus, millele ühest vastust anda on võrdlemisi raske. Ühed ütlevad, et astusid Kaitseliitu, sest soovivad oma kodu(maad) ja lähedasi kaitsta; teised jällegi sõprade ja seltskonna pärast, kes juba organisatsiooni ridadesse kuuluvad; kolmandad aga kannustatuna võimalustest, mida Kaitseliit enda arendamiseks pakub.

Neid põhjuseid on kindlasti veel, sest nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Ja Kaitseliidus on inimesi üsna palju. Vabatahtlikult.

Karri Kaas, peatoimetaja

5 | 2017

9

Võidupüha paraad 22. juuni

Kell 18 algab rahvapidu Teatri pargis. Kontserdi annab Kaitseliidu ühendorkester. Süüdatakse muinastuled.

Kell 19 algab Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslik kontsert Rakvere spordihallis.

23. juuni Kell 9 on kavas pärgade asetamine Vabadussõja mälestussamba jalamile.

Mälestustuli ja muinastuli ühendatakse võidutuleks.

Kell 10 algab jumalateenistus Pauluse kirikus.

Kell 11 läheb lahti võidupüha paraad Rakvere haigla polikliiniku ja gümnaasiumi ees asuval ringteel.

Kell 12.15 jätkub maakaitsepäev Turu platsil. Oma varustust ja tehnikat näitavad Kaitseliit, kaitsevägi, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ning vanglateenistus.

IVAR JÕESAAR

VÕIDUPÜHA

Tänavuse võidupüha keskmes on Rakvere, kus 23. juunil marsib Kaitseliit paraadil koos oma liitlaste ja koostööpartneritega. Võidupüha tähistamisega tehakse Rakveres algust juba päev varem ning kahel päeval on kõigil võimalus osa saada rahvapühaga seotud üritustest.

Võidupüha paraad Rakveres 23. juunil 2004. Kaitseliidu üksused paraadil

10

5 | 2017

2017

VÕIDUPÜHA LIIKLUSKORRALDUS 22.–23.06.2017 RAKVERES TINGMÄRGID:

Liiklusele suletud ala alates 22.06 kell 13:00 Liiklusele suletud ala alates 23.06 12:00-13:00 Parkimine keelatud

i La VÕIDUPÜHA

L. Koidula Võimla

e us

d ba Va

Kastani pst

L. Koidula

ku vi e l Tu

5 | 2017

11

President Kersti Kaljulaid:

– seda on lihtne mõista“

INIMENE

„Relvavendlus

12

Tänavu korraldatakse võidupüha paraad Rakveres.

Samas linnas marsiti võidupühal ka 2004. aastal, mil Eesti oli just saanud NATO täieõiguslikuks liikmeks.

Mis on vahepeal muutunud, arutlesime president Kersti Kaljulaidiga.

Tekst: ASSO PUIDET

5 | 2017

Toona, kolmteist aastat tagasi, oli paraadi ja laiemalt võidupüha tähistamise juhtmõtteks rahvusvaheline julgeolekukoostöö ja siseriiklik kindlustunne. Millised aga võiksid need märksõnad olla suvel 2017?

President Kersti Kaljulaid: „Väga paljus needsamad, aga oleme mõlemas valdkonnas kõvasti edasi arenenud. Saame aru, et peame ennast ise kaitsma ja kõik sellesse panustama. Meil on kaitsevägi, aga meil on ka Kaitseliit, kes on ju 2004. aastast saadik märgatavalt arenenud. Meil on Kaitseliidus küberkaitseüksus, mis vastab tänapäeva riskidele ja vajadustele ning mida ka meie liitlased hinnata oskavad.

Kindral Aleksander Einseln rõhutas, et mitte keegi ei saa 21. sajandil sõdida üksi ja rahvusvaheline koostöö on alati kõige alus – ka suuremate riikide, mitte ainult väikese Eesti puhul. Enam tõesem ei saaks tema väide olla.

Oleme oma kaitseväelasi missioonile saates ju alati toonitanud, et see, mida te teete, on reaalne Eesti julgeoleku ja vabaduse kaitsmine. Ja õnnelik on sõdur, kes saab oma riigi vabadust ja julgeolekut kaitsta koos liitlastega, kodust kaugel.

NATO, Walesi ja Varssavi otsused tähendavad meile NATO vihmavarju – turvalist kilpi selleks, et meie piirkonna riskid oleksid kontrolli all ja hallatud. Ja praegu nad seda kindlasti on.

Jah, loomulikult NATO artikkel 5 tähendab, et appi tuleb minna igale liitlasele. Aga see, kui lihtne on poliitikutel hoida oma koduriigis toetust nendele missioonidele,

sõltub väga palju sellest, mida meie oleme rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas teinud.

Kui vaatame näiteks Suurbritannia avalikkuse seisukohta NATO pataljoni suhtes, mille raamriik Ühendkuningriigid on, siis see on just selline, et eestlased on panustanud koos meiega. Alles seejärel tuleb laiem, fi losoofi line NATO olemuse ja jagamatu julgeoleku mõistmine. Mõte, et julgeolek on jagamatu, mistõttu seda tuleb kaitsta seal, kus on riskid, olgu nad siis idas, põhjas, lõunas või läänes, on pisut keerulisem. Palju lihtsam on mõista: need on meie relvavennad!“

Olete oma ametisseastumise tseremoonia kõnes öelnud, et meie suurim probleem ei ole mitte majandus, vaid alati julgeolek. Teie kutsel on koos käinud riigikaitsenõukogu, mille eksperthinnangule toetudes andsite avalikkusele signaali, et julgeolekuolukord on meie piirkonnas rahulik. Samas on lähiajalugu andnud meile valusa õpetunni – ei maksa arvata, et midagi halba ei saa juhtuda. Mida saame meie – kaitseliitlased, kaitseväelased, koduperenaised, haritlased, kontorilaua taga töötavad või rasket füüsilist tööd rabavad inimesed, meie kõik – igaüks eraldi ning koos ära teha, et teie või järgmised Eesti Vabariigi presidendid saaksid tulevikuski öelda: „Meie piirkonnas on rahulik“? „Riigikaitsenõukogu on minu ametiajal koos käinud kolm korda (maikuu alguseks – AP). Esimene kord kõnele-

5 | 2017

13

INIMENE

KARRI KAAS

INIMENE

sime energiajulgeolekust laiemalt ja Üleriigilise vabatahtlike Eesti elektrivõrkude desünkronisee- tänuürituse patroonina olete rimisest Venemaa elektrivõrkudest öelnud, et vabatahtlikud kitsamalt – ilmne julgeolekuküsikannavad endas hoiakut, et mus, millega tuleb ettevaatavalt elu ümberringi on just nii hea, tegeleda. kui me selle ise kujundame.

Teine kord arutasime NATO patal- Kaitseliitu kuulub koos joni siiasaatmisega seotud detaile, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste eriti strateegilist kommunikatsiooja Kodutütardega rohkem kui 24 ni. On ju ilmne, et meie vastasmän500 vabatahtlikku, riigikaitsesse gijal on huvi diskrediteerida seda panustavat isikut. Millisena ettevõtmist nii siin kui riikides, kust näete nende inimeste rolli ja sõdurid on siia tulnud. tähtsust meie ühiskonnas ja Ja kolmas kord tõesti käis riigiühiskonnale? kaitsenõukogu koos ühe konkreetse „Nad on reaalne heidutus. Täpselt sündmuse tõttu ehk arutati võimanii nagu kaitsevägi, on ka Kaitselikku olukorda meie regioonis pärast liit reaalne heidutus. Täpselt nii USA raketirünnakut Süürias. Oli nagu kaitsevägi, on Kaitseliit Eesti alust arvata, et sellest kujuneb USA kaitsejõudude osa. Aga kaitseliitja Venemaa vahel väga jäine küsilastel on veel palju ühiskondlikum mus pikaks ajaks. Ja nii see ka on. funktsioon. Inimeste enesekindlus, Ehk iga kord, kui meie julgeoleet meie riik suudab ennast kaitskuolukorras midagi toimub, ükskõik ta, suureneb, kui nad näevad, et kas järsk sündmus või mingisugunemad ise, nende lähedased ja meie sed arengud, mida on vaja arutada, kõik koos saame sellesse panustatulebki kokku riigikaitsenõukogu. da ja me kõik ka tahame sellesse Niimoodi püüame olla alati vajalipanustada. kud kolm sammu ees. Et iga riigiKaitseliitlased on ju igal pool kaitsenõukogu kohtumise lõppedes meie ümber. Täpselt samamoodi, oleks meil võimalik öelda Eesti rahnagu teised vabatahtlikud, suurenvale, et meie piirkonnas on olukord davad nad enda ümber teadlikkust rahulik. ja kaasalöömistahtmist. Nii on See ei tähenda, et me ainult näiteks merepäästega – kui kuhugi istume ega tee midagi. Me töötame tekib merepäästeüksus, on märgaka praegu selleks, et NATO heidutus ta, et sealkandis panevad kalurid siin piirkonnas oleks arenev. Siin vabatahtlikult päästevestid selga. on alati vastuolu, võib küsida: kui te Ohutuse teema jõuab neile kohale seda teete, siis kas meil on reaalne seeläbi, et nende lähedased panusoht? Ja meie vastus on: seetõttu, et tavad sellesse. Samamoodi paraneb me teeme, ei ole reaalset ohtu. oluliselt inimeste teadlikkus tuleSiin olen ma näiteks Yana Tooohtudest piirkonnas, kus tegutseb mist täiesti erineval arvamusel. vabatahtlik tuletõrje. Sest inimesed Tema püüdis asuda minuga ühele teavad, et see on mu naabrimees, positsioonile ja öelda, et Eestile otkes peab mulle appi tulema. sest sõjalist ohtu ei ole. Ei ole tõesti.

Vabatahtlik tegevus ei ole mitte Aga mina väidan, et ei ole sellepäkunagi ainult konkreetne füüsiline rast, et me seda kõike teeme. Ja tema tegevus, vaid see tekitab enda ümväitis, et ei ole vaja teha. Need on ber võrgustikku. Kõnealusel juhul kardinaalselt erinevad seisukohad.“ siis turvalisuse võrgustikku.“

Täpselt nii nagu kaitsevägi, on Kaitseliit Eesti kaitsejõudude osa.

Aga kaitseliitlastel on veel palju ühiskondlikum funktsioon.

14

5 | 2017

„Isamaalisust väljendatakse sõnades, kuid mõõdetakse tegudes ja tunnetatakse väärtustes. Vaid need teod, mis hoiavad esivanemate tarkust ja tagavad meie iseolemist, ja need väärtused, mille nimel ollakse valmis ohverdama oma elu, on isamaalised,“ on öelnud Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili. Te olete väisanud mitmeid kaitsejõudude õppusi, oma silmaga näinud kaitseväelasi ja kaitseliitlasi tegusid tegemas – millised kogemused või teadmised olete neilt õppustelt enda ja riigi jaoks kaasa võtnud? „Iga õppus on väike foto mingisugusest konkreetsest võimest, mida me parajasti testime. Kui meil on väga kiiresti kokku kutsutud lisaõppekogunemine, siis põhiliselt meid huvitabki see, kui palju inimesi reaalselt saab kohale tulla.

Aga rõõm on olnud näha, et kui juba kokku on tuldud, siis tuletatakse meelde õpitud kaitseväelised oskused. Tehakse laskeharjutusi, meenutatakse, kuidas tuleb olla tunnimees. Need õppused on tihedasti sisustatud ja lähevad asja ette.

See tõstab usku, et iga euro, mis me kulutame kaitsekuludeks, läheb tõepoolest õigesse kohta. Et meil on inimesed, kes on valmis füüsiliselt, moraalselt, oma teadmiste poolest igal hetkel tulema välja ja asuma täitma oma kohustusi. See ei ole üldsegi väike ja kindlasti mitte enesestmõistetav saavutus.“

„Sisepoliitika alal ei ole ükski kaotus igavene. Aga välispoliitikas esineb aegu ja võimalusi, mis kunagi tagasi ei tule,“ olete vabariigi aastapäevakõnes tsiteerinud Otto von Bismarcki. Praegu tundub olevat aeg, mil Euroopas nähakse sõjalise tugevnemise vajadust, suurendatakse kaitsekulutusi, liigutatakse vägesid ning räägitakse võimalusest luua NATO kõrvale Euroopa enda julgeolekujõud. Millised ootused võiks see uus julgeolekuolukord

REIN SÄINAS

panna ja mis võimalused avada meie kaitsejõududele ning eeskätt Kaitse Kodu! põhilisele lugejaskonnale – Kaitseliidule? „Bismarckil on muidugi olnud tuhat korda õigus. Kui vaatame kasvõi Eesti, Läti, Leedu käekäiku ja võrdleme seda Ukraina või Moldova käekäiguga, siis kõigil oli aken – sa kas kasutasid seda või ei kasutanud.

Mõned üritavad raamide purunedes tagantjärgi järele teha, mis siis jäi tegemata. Näiteks Gruusia, kes praegu väga aktiivselt püüab läheneda Euroopa Liidule ja on valinud väikeste sammude poliitika, sest liitumisperspektiivi ei pakuta.

Lihtsalt alati ei pruugi aru saada, milline aken on lahti, milline kinni.

Ja kindlasti on samuti ka Euroopa Liidu ja NATO koostööga. Ka mina ise olin kaks aastat tagasi väga kõhklev, kas sellel on mõtet.

Aga nii, nagu see koostöö praegu on hakanud sujuma, et riikide territooriumide puutumatuse eest vastutab selgelt NATO, on Euroopa Liidulegi leidunud päris mõistlikku rollijaotust. Üks on seotud sellesama küberjulgeoleku, küberhügieeni ja hübriidsete, meediaga seotud ohtu-

dega, kus Euroopa Liidul on olemas Kõik need teemad on siiamaani StratCom East ja South, mida püüläinud Euroopa Liidust mööda, sest takse oluliselt tugevdada. suur osa NATO ja Euroopa Liidu liikKüberjulgeolek on tihedalt seotud mesriike kattuvad, aga on ka asju, tsiviilühiskonnaga. Me kõneleme millega NATO ei tegele. NATO ei ole küberist kui domeenist, räägime ikkagi majandusliit, vaid kaitseline nendest ohtudest militaarsete mõis- liit ja las tema olla selline. Me ei taha, tetega, aga tegelikult on ka internet- et NATO hakkaks arendama tööstusti lülitatud külmkapp reaalne turva- poliitikat või migratsioonipoliitikat, risk. Siin on töö tsiviilühiskonnaga mis on oluline osa julgeolekust, aga hästi oluline. Euroopa Liidu ja NATO ei ole lihtsalt NATO rida. tööleping laias laastus selline ongi, Nii et täna ma näen küll selgelt, et et Euroopa Liit töötab väga palju Euroopa Liidu ja NATO koostöö võiks tsiviilühiskonnaga, samuti töösolla vägagi kasulik ka meile.“ tusega. NATO ei tee ju kaitsetööstuspoliitikat, küll aga on Euroopa Kord juba viidatud esimeses Liit otsustanud luua kaitsetööstuse ametikõnes märkisite, et fondi, et kiirendada investeeringuid Lennart Meri on olnud suur kaitsesektorisse.

Eestit Läände viies, Arnold Mina olen hakanud küsima oma Rüütel Euroopat inimesteni Euroopa partneritelt: kui teie ütlete, tuues ja Toomas Hendrik Ilves et teie piirkonnas ei ole võimalik Eestit küberilma saates. Kuhu kahte protsenti mõistlikult kulutada, tüürib Eesti Kersti Kaljulaidi äkki mõtleme siis ümberjagamisjuhtimisel? mehhanismile? Me võiksime tõsiselt „Sellele küsimusele ma praegu küll arutleda, kas mitte kulutada seal, ei vasta. Aga kõik meie eelmised kus me ühiselt riske näeme. Konkpresidendid on oma ajastu proovireetsel juhul näiteks meie piirkonnas, kividega hästi toime tulnud. Ja me aga miks mitte ka Itaalias, Küproses, saame alles hiljem aru, millised Maltal, kui me näeme, et Liibüast on need proovikivid on olnud.“ lähtumas meile uued riskid.

5 | 2017

INIMENE

Riigikaitseteemasid väga tõsiselt võttev Kersti Kaljulaid on külastanud mitmeid kaitsejõudude õppusi ning seal, kus võimalik, ka ise käed külge löönud. Näiteks Kaitseliidu Tallinna maleva õppusel Põhjatäht aitas ta kannatanule esmaabi anda

15

Võidutule viivad kodumaakonda noortejuhid Kaitseliidu järeltuleval põlvel hoiavad silma peal tublid noortejuhid, kes juhendavad, aitavad ja õpetavad nii meie noori kotkaid kui kodutütreid. Oma töö tunnustuseks on neil tänavu au viia oma kodumaakonda võidutuli.

Allpool tutvustame neid, kelle on Kodutütarde ringkonnad ja Noorte Kotkaste malevad valinud seda ülesannet täitma.

Alutaguse – Maire Aul ja Veiko Reino

PEREFOTO

MARTIN ANDRELLER

INIMENE

Maire Aul on olnud Toila rühma juht aastast 2009 ning juhtinud oma rühma sihipäraselt ja südamega. Tema rühm paistab silma eeskujuliku osavõtuga ning suurepäraste ideede ja algatustega. Lapsed aga kiidavad, kui tore on selline juhendaja, kes tahab nendega käia mööda metsi ja igasuguseid üritusi.

Veiko Reino on noorkotkaste Iisaku rühma pealik alates aastast 2011 ja teeb seda tööd innukalt. Ta on korraldanud rühmale lasketreeninguid Iisaku lasketiirus ja huvitavaid matku ümbruskonnas, esmaabi- ja päästekursusi. Veiko kaasab ikka oma üritustele teiste rühmade ja malevate noori ning osaleb ka oma rühmaga koostööüritustel väljaspool malevat.

Harju – Margit Amer ja Heiki Pajur Margit Amer on üle kümne aasta juhendanud Loksa rühma, mille kodutütred on võistlustel läbi aastate heade tulemustega silma paistnud. Ka organisatsioonist välja kasvanud noored jäävad Margiti kõrvale ja käivad edaspidi üritustel abiks. Margit on alati Harju kodutütreid toetav ja kaasav.

Harju maleva noorte raudvara kapten Heiki Pajur tegeleb noortega juba aastast 2004. Ta on hingelt kaitseliitlane, kes igal vabal momendil panustab Kaitseliidu heaks ja on samas alati valmis oma oskusi ja teadmisi noortetöös rakendama. Konkreetse jutuga mees suudab oma lahtiste käte ja leidliku meelega leida igale probleemile lahenduse ning on eeskujuks nii maleva noorkotkastele kui ka kodutütardele.

16

5 | 2017

Siiri Sitska asus Paide Paepiigade rühma juhtima 1. juunil 2000. Ta on rühma järjepidevalt koos hoidnud juba 17 aastat ning teeb seda tööd kohusetundlikult ja südamega. Kogenud noortejuhina on ta uuendusmeelne, töökas, loominguline ja uute ideede algataja. Ta on nõudlik enda ja teiste suhtes, rõõmsameelne ja naerusuine.

Siiril on kolm täiskasvanud tütart ja kolm lapselast. Tütred Kersti ja Birgit olid aktiivsed ja kohusetundlikud kodutütred ning kuuluvad nüüd nagu emagi Naiskodukaitse organisatsiooni.

Sulev Einma on Noorte Kotkaste Järva maleva staažikaim noortejuht, kes on vabatahtlikku noorsootööd teinud juba 12 aastat. Selle aja jooksul on tema rühma poiste arv järjest suurenenud, praegu on Sulevi juhitava Paide I rühma nimekirjas 40 noormeest. Sulev on noortelaagrites ja luurevõistlustel hinnatud instruktor või kohtunik, kes teab kõike köitest ja sõlmedest. Oma teadmisi annab ta noortele edasi rahu ja järjekindlusega.

Leina Kreek on Laiuse kodutütarde rühmaga seotud 2001. aastast alates, kui liikmeks astus pere vanim tütar. 2005. aastal lõi Leina rühma tegevustes kaasa ning 2007. aastal alustas ta Laiusel tööd kodutütarde ja noorkotkaste rühmadega. 2016. aastal võttis noorkotkaste juhtimise üle Leina noorim tütar, endine kodutütar.

Indrek Eensalu on Kamari rühma kauaaegne juhendaja. Noorte Kotkaste maleva pealikuks valiti ta 2016. aasta detsembris, enne seda oli ta malevapealiku abi. Ta osaleb alati võistluste ja laagrite planeerimisel, ettevalmistamisel ning läbiviimisel. Tema peas on palju uuenduslikke mõtteid, mida koos kaaslastega ellu viia. Ikka püüab ta kõike teha paremini ja võtab õppust ka eksimustest.

Suurepärase läbirääkijana leiab ta tihti üritustele lisaressursse, noortega suheldes on järjepidev ja sihikindel.

TAIVE SAAR

Jõgeva – Leina Kreek ja Indrek Eensalu

INIMENE

MERIKE ANNUK

Järva – Siiri Sitska ja Sulev Einma

5 | 2017

17

Hiiumaa – Heli Tuisk ja Hergo Tasuja

MADIS MINTEL

Juba 17 aastat kodutütardega tegelenud Edita Luik on kõige staažikam noortejuht Lääne malevas. Tema esimene rühm Roos tegutses Lihula vallas Tuudi algkoolis, täna juhib Edita Oru kooli rühma. Koolis on ta osanud vanemad kodutütred panna tegelema noorematega, nad annavad väiksematele tunde, kus õpitakse järgukatsete kava.

Hellat Rumvolt on Noorte Kotkaste organisatsiooniga ametlikult seotud 14 aastat, kuid tegelikult kauemgi, juba Kaitseliidu taasloomise aegadest peale. Alguses käis ta laagrites abiliseks, peagi sai temast noorkotkaste rühmapealik, mõni aasta hiljem malevapealik. Kui kaitseliitlased korraldasid õppusi, võttis ta kohalikke koolipoisse õppustele kaasa.

AIDAR KÄÄRAMEES

INIMENE

Lääne – Edita Luik ja Hellat Rumvolt

18

5 | 2017

Heli Tuisk on Kodutütardega seotud 2002. aastast. Ta on hingelt korraldaja, organiseerija ja vastutaja, aga ka see, kes öötundidel laagrilistele kauni käekirjaga tänukirjad valmis kirjutab. Aastaid on noored Heli eestvedamisel osalenud Lääne maleva Valge Laeva patrullvõistlustel, sama usinalt on ta noori utsitanud Hiiumaa sarnasele võistlusele Tihu Kevad. Aktiivse naiskodukaitsjana tegutseb Heli ka meditsiini-, side- ja staabieriala grupis.

Hergo Tasuja on kuulunud Kaitseliitu ja Noorte Kotkaste organisatsiooni kuus aastat ja veidi vähem aega täitnud Noorte Kotkaste Hiiumaa malevkonna pealiku ülesandeid. Maksimalistina hindab ta ise, et asju võinuks ja võiks paremini teha.

Et aga Hiiumaa vabatahtlikud noortejuhid ei ole tal loobuda lubanud, siis ilmselt pidi miskit ka õnnestuma. Hergo kuulub ka kohalikku volikogusse, kus ta juhib haridus- ja kultuurikomisjoni, samuti korraldab spordiüritusi.

Põlva – Maaja Glaser ja Tarmo Vist

INIMENE

Kristi on organisatsiooniga seotud pikka aega. Tal on oskus süstida noortesse teotahet ja kohusetunnet ning need sõnad iseloomustavadki Ursa Majori rühma kodutütreid. Selle rühma noortel on alati selg sirge ja sära silmis. Kristis on see miski, tänu millele tüdrukud ei tule ja lähe, vaid jäävad isegi siis, kui vanus ei luba enam kodutütar olla.

Igale noorele jääb rühmas tema koht alles.

Ivo Kivisaare põhimõte on, et kui midagi teha, siis korralikult. Sihikindlust ja konkreetsust on ta õpetanud ka kotkastele, kes võtavad oma tegevust ääretu tõsidusega. Ivo on „üles kasvatanud“ mitu põlvkonda mehi, kellel on tema õpetussõnad ikka ja alati meeles. Konkreetsuse kõrval on ka hooliv isalik pool, mis lastele igal nende sammul kaasa elab. On imetlusväärne, et juba üle kümne aasta on Ivo oma pere kõrvalt panustanud väga palju aega Noorte Kotkaste tegevusse, et poistest kasvaksid tublid ja kohusetundlikud mehed.

Ivo ja Kristi juhivad Ursa Majori rühma koos ning on näha, kuidas nad teineteist täiustavad ja tasakaalustavad. See ongi tugeva rühma alustalaks.

MARET KOMMER

Pärnumaa – Kristi Kivisaar ja Ivo Kivisaar

TOOMAS NIGOLA

Maaja Glaser on 2000. aasta algusest olnud Kodutütarde Orava rühma vanem, 2008. aasta sügisest aga Põlva ringkonna vanem. Aktiivne ja entusiastlik rühmavanem on korraldanud oma rühmale põnevaid ja mitmekülgseid üritusi. Tema huviks on rahvapärimus ja võru keel ning ta on pannud oma rühma noored laulma ja pilli mängima. Maaja ei ütle kunagi ära, kui on vaja kusagil esineda või kusagil kaasa lüüa. Ta armastab lapsi ja lapsed armastavad teda.

Tarmo Vist tegutseb noorkotkaste rühmapealikuna 2012. aasta lõpust alates ning on näidanud end võimeka ja kohusetundliku noortejuhina. 2015. aastal valiti ta Noorte Kotkaste Põlva maleva juhatuse liikmeks.

Tarmo on kohusetundlik ja täpne, noortega parajalt range, aga samas sõbralik. Kui on tarvis laagriülemat, abilist matkamängule või punktikohtunikku rännakule, siis saab Tarmole alati loota. Juba kaks aastat on ta olnud Põlva maleva noorkotkaste esinduslikuks saatjaks võidupüha paraadil.

5 | 2017

19

Rapla – Rita Merekivi ja Jaan Kukk

IRINA MÄGI

INIMENE

RAUNO VAHTRE

Rita Merekivi on Kaitseliidu Rapla maleva kodutütarde vabatahtlik rühmajuht. Rühmavanemana seisab ta Järvakandi kodutütarde rühma ees, millele ta pani aluse 1996. aastal, kui tema oma tütar soovis saada kodutütreks. Ühiskondlik ja vabatahtlik töö on teda sidunud paljude inimestega, ta on suurepärane koolitaja ja juhendaja. Tema juhendamisel käivad raamatukogus koos kodutütred ja mitmed ringid.

Lisaks on Rita naiskodukaitsja ja on oma eeskujuga innustanud ka teisi naiskodukaitsjaid noortega tegelema.

Jaan Kukk alustas noorkotkana 1994. aastal Vigala rühmas ning kasvas oma rühma eestvedajaks ja hiljem Keava rühma pealikuks. Maleva noortejuhid on alates 2006. aastast usaldanud Jaanile Noorte Kotkaste maleva juhtimise. Laagrites ja võistlusmatkadel on ta oma praktilise meelega ikka abiks ja kohal.

Saaremaa – Tiia Kütt ja Aivar Krusta Tiia Kütt on Kodutütarde Saaremaa ringkonnas üks pikaajalisemaid olijaid, aastast 2001. Ta on rühmaga korraldanud palju põnevaid õppepäevi, väljasõite ja rühmalaagreid. Alati on Tiia pakkunud noortele võimalust areneda ja ennast proovile panna nii ringkonna matkamängudel kui ka üleriigilistel üritustel. Ta on loonud enda ümber hea meeskonna, kellega on korraldatud üritusi oma ringkonnas ja oldud avatud teiste ettevõtmistele.

Aivar Krusta alustas 2012. aastal tegevust Kaitseliidu Rapla malevas. Ta on sihikindel ja teotahteline kaitseliitlane, kes täiendab end pidevalt valitud erialal, võttes aktiivselt osa pea kõikidest maleva väljaõppeüritustest. Saaremaa Mere malevkonna jaopealikuna on ta ametis 2013. aastast. Lisaks tegevusele Kaitseliidus panustab Aivar järjepidevalt järelkasvule. Noorte Kotkaste rühmapealikuna kasutab ta oma kogemusi ja oskusi – tema ideedel rajanevad paljud merelaagrid ja õpitoad.

20

5 | 2017

Sakala – Anne Sepik ja Riho Rei

MARTIN ANDRELLER

INIMENE

GUNNAR TEAS

Anne Sepik kuulub Kodutütarde organisatsiooni alates 2007. aasta detsembrist. Ta on õpetanud oma rühma noori olema vastutustundlikud, abivalmid ja armastama isamaad. Ta on ideede pakkuja ja elluviija, järjepidev ja kindlameelne. Hinge ja südamega rühmavanemana tegutsedes on Anne alati olemas, kui teda vajatakse, ja ikka valmis abistama.

Riho Rei on Kaitseliidu liige alates 2001. aastast. Aastal 2013 valiti ta Noorte Kotkaste Sakala maleva pealiku ametikohale. Ta on tasakaalukas ja analüüsivõimeline ning samal ajal hea suhtleja ja inimestetundja – need omadused on väga hinnatud inimeste, probleemide ja olukordadega tegeledes. Riho tegevus ja väärtushinnangud langevad kokku Kaitseliidu ja Noorte Kotkaste eesmärkidega. Ta tegutseb targalt ja kindlameelselt Kaitseliidu ja Noorte Kotkaste parema tuleviku nimel.

Tallinn – Jaanika Palm ja Argo Kivi Jaanika Palm sattus Tallinna Kodutütarde ringkonda töö tõttu, kui temast sai Kodutütarde ringkonna noorteinstruktor. Kui aga eelmine noorteinstruktor lapsehoolduspuhkuselt tagasi tuli, ei läinud Jaanika ära, vaid lõi oma, Lilleküla rühma ja tegeleb sellega siiani. Jaanika lõi ringkonnas ka uue traditsiooni – igal aastal premeeritakse väikese aktiivsuskarikaga iga rühma aktiivsemat kodutütart.

Argo Kivi on olnud rühmapealik viimased viis aastat. Ta alustas rühmategevusega ajal, mil oli Tallinna malevas noorteinstruktorina tööl.

Olles Lilleküla koolis riigikaitseõpetaja, pidas ta vajalikuks luua samas koolis ka Noorte Kotkaste rühm, mis tegutseb aktiivselt tänase päevani. Ei ole asja, millele Argo ütleks ei, ja ikka selleks, et noortele pakkuda võimalikult häid vaba aja sisustamise võimalusi. Tema hing kuulub noortele ja noored tajuvad seda.

5 | 2017

21

Kristel Altsaar on olnud Kaitseliidu noorteorganisatsiooniga seotud alates 2006. aastast.

Aastal 2013 sai Kristelist Tamme rühma vanem, alates 2015. aastast on ta liitrühma Tamme-Kratid rühmavanem. Kristel kuulub ka Naiskodukaitsesse, kuid hingelt on ta siiski kodutütar ja saab suurema osa aktiivsustunde ikka kodutütarde organisatsioonist.

Sander Kukk on Noorte Kotkaste tegevusest osa võtnud juba kümmekond aastat, esimesed aastad oli tema suurimaks panuseks osalemine Alatskivi rühma tegevuses.

Sander alustas rühmas realiikmena ja läbis kõik astmed kuni rühmapealiku abini. Ta on inimene, kellele saab alati toetuda, kellega saab alati arvestada ja kes on alati valmis aitama nii mõtetes kui ka tegudes.

Valgamaa – Sigrit Säinas ja Hannes Vanatoa Sigrit Säinas on Kodutütarde Valgamaa ringkonnas üks pikemaaegseid vabatahtlikke noortejuhte.

Tema teekond Kodutütarde organisatsiooni radadel sai alguse siis, kui ta 2000. aastal Kaitseliidu Viru malevas noorsootöö praktikat tegi. Õnneks jäi ta oma kodule ustavaks ja tuli Valgamaale tagasi. Kodumaakonnas hakkas ta noortega tegelema 2003. aastal, võttes oma tiiva alla Tsirguliina keskkooli noored. Seejärel valiti ta ringkonnavanemaks ning seda ametit peab ta siiani. Ta on valmis tegema hea teo eest pika pai ja pühkima pisaraid, kui noorel on raske aeg.

Aktiivse ja alati abivalmi mehena leidis Hannes Vanatoa tee Noorte Kotkaste organisatsiooni 2000. aastal, mil ta kutsuti Valgamaa noorkotkaste ja kodutütarde suvelaagrisse appi. Ütlus, et annad sõrme ja sult võetakse käsi, pidas ka seekord paika – sellest suvelaagrist alates jäigi Hannes noortega tegelema, olles neile abiks nii nõu kui jõuga. Ta on ennast tõestanud kui võimekas noortejuht, kes suudab leida väljapääsu igast olukorrast.

22

5 | 2017

PAUL PODERAT

EHA JAKOBSON

INIMENE

Tartu – Kristel Altsaar ja Sander Kukk

Viru – Ellen Sepp ja Aare Veedla

AIVAR KROONMÄE

Võrumaa – Merike Niitmets ja Aivar Mägise

INIMENE

VELLI EHASALU

Ellen Sepp on Kodutütarde organisatsiooniga seotud juba 12 aastat. Sellest 7 aastat on ta olnud Kodutütarde Viru ringkonna ringkonnavanem. Ellen on alati väga positiivne. Ta suudab nii tüdrukutesse kui ka juhtidesse süstida head tuju, olgu laagris, koolitusel, matkal või võistlusel. Igal pool, kus Ellen on kaasas, tuleb koos temaga päike.

Aare Veedla töötab Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis alates 2001. aastast.

Ta on hinnatud klassijuhataja käitumisraskustega õpilaste klassidele, kellega on aastaid tegelenud. 2014. aastal pälvis Aare aasta klassijuhataja tiitli. Ta on koolis ka isamaalise kasvatuse edendaja, kaasates õpilasi noorkotkaste tegevusse ning lähtudes igapäevatöös väärtustest, mis toetavad noorte kujunemist ennast, oma peret ja kodumaad austavateks kodanikeks.

Merike Niitmetsa töö Kaitseliidus ja kodutütarde Krabi rühma vanemana algas 1995. aasta 23. veebruaril. Nende 27 aasta jooksul on ta oma tööd teinud täie pühendumuse ja tõsidusega. Noorte isamaaline kasvatus ning eluks vajalike oskuste arendamine on olnud Merikesele üks tähtsamaid ülesandeid. Seda kõike on ta edasi andnud oma rühmale nii õppepäevadel, matkadel kui ka pidulikel koondustel.

Aivar Mägise alustas Krabi rühma noorkotkaste ja kodutütardega tegutsemist 2000. aasta suvel. Esimene üritus, kanuumatk, jättis meeldiva mälestuse ning teenistus noortejuhina võiski alata. Aivari oskuste nimekiri on pikk, aga kõige sagedamini on maakondlikel üritustel tema korraldada õhkpüssist ja vibust laskmine, samuti õpetab ta tihtipeale matkatarkusi.

5 | 2017

23

LWF/S. GALLAY

INIMENE

Kaplan Toompuu – iga teekond algab ühestainsast sammust Kaitseliidu ülem kinnitas tänavu märtsis oma käskkirjaga Viru maleva erialapealiku, kaplani ametikohale Tauno Toompuu, Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja ja Virumaa praosti.

Tekst: HANNES REINOMÄGI

Tauno Toompuu on põline virulane, tema esivanemad on elanud juba 17. sajandi lõpust Simuna kihelkonnas.

Ta ise sündis Laekveres ning lõpetas seal põhikooli. Gümnaasiumis käis ta aga Rakveres.

Kogu tema elu on olnud seotud Virumaaga, ainult kõrghariduse omandamise ajal oli kaplan Toompuu tartlane. Kui ta lõpuks Rakveresse vaimulikuks tuli, siis ikka nagu kodulinna.

Te olete oma avaldustes internetis viidanud ütlusele „Toimi toimimata“. Kuidas see seostuks Viru malevaga? „Lao Zi mõtted on paradoksaalsed, kuid just sellepärast tunduvad olema tänapäeval ajakohased. „Toimi toimimata“ tähendaks täna, et ei pea kõiki asju enda kätte võtma.

Tihti piisab lihtsalt sellest, kui olla lähedal ja jälgida toimuvat. On suur 24

5 | 2017

tarkus saada aru, et kõik ei sõltu sinust. Ega ma täna ei tea veel palju kaplani tegemistest, kuid tasapisi elan sellesse ametisse sisse. Esmalt tuleb ikka olla kaitseliitlaste seas, meeste ja naiste kõrval ning nende jaoks olemas. Ehk on meie rahvuslik omapära mitte alati avada ennast oma naabrile ning kaplan saaks olla see, kelle poole oleks paslik pöörduda oma isikliku või ehk ka teenistuses tekkinud murega. Suur proovikivi on selline usaldus tekitada.“

Tahad rahu, valmistu sõjaks.

Selle deviisi all on meil paljugi tehtud. Aga oht ei ole ju kuhugi kadunud. „Ohu tajumine on jõudnud inimeste teadvusesse. Nii kaitseliitlane kui inimene tänavalt võivad ütelda, et midagi on muutunud. Aastas korra kogunevad meil Rakvere Kolmainu kirikus kuldpulmapaarid ja üks

Kas kaplani tee vaimuliku tegevuse redelil erineb kirikliku vaimuliku teest? „Ma ei ole sellele eriti mõtelnud ega ole vast veel kõigega kursis, kuid aastate jooksul Kirde maakaitseringkonna kaplaniks saamine oleks kindlasti eesmärgiks. Tulevased koolitused toovad siin arvatavasti selguse. Soov on tulla mitte tseremoniaalsete ülesannete täitjaks, vaid aru saada ja ise osaleda elus, milles elavad kaitseliitlased. Ma saan aru, et see on lisakoormus minu muude tegevuste kõrval, kuid oluline ja väga vajalik.“

Käsk on kaitseväes seaduseks.

Kas see mõte sobib teie maailmaga? „Üks põhimõtetest, millest kirikus lähtutakse, on kuulekus. See on vaimulik, mitte korralduslik printsiip. Kloostrite kaitsja püha Benedictus ütleb, et kui sa ka kohe ei saa aru mõne käsu mõttest, on kuulekuse printsiip aluseks. Enne oma liitumisotsust küsisin selleks peapiiskopi õnnistust ning ta toetas väga vaimulike osalemist kaplaniteenistuses. Kiriku hierarhia kogemus võib olla abiks kaitseväelises alluvussuhetes osalemiseks.“

Pühalik sõna vaimulikult ajaloolisel tähtpäeval annab

ju suvalisse kohta, vaid pühale maale. Nõukogude ajal hävitati Venemaal üksjagu kirikuid, kuid nüüd on uus võim asunud neid taastama. Mida sellest arvata? „Täna näeme Venemaal paljude uute pühakodade ehitamist. Sellesse suunatud ressursid puudutavad inimese südant kõige rohkem. Siit tuleb aga ka suur oht, kui religiooni asutakse kasutama riigi tööriistana.

Inimene on füüsiliselt ja vaimselt tervik ning temast ei saa kasutada ainult üht osa. Ka Eesti kirikud vajavad enam hoolt ning tihti jätkub vahendeid vaid hädapärasteks töödeks. Kindlasti vajavad tähelepanu ja hoolitsust ka pühapaigad looduses, mis on ju ka üks osa eestlusest. Pühaduste kaitsmine annab inimesele hingelist kindlust ja enesevääristust.“

Võidad sõja, pea peiesid. „Võidupühal me mõtleme kangelaslikkusele ja ohvritele, mis toodi võidu nimel. Väga traagiline on mõtelda mõlema poole hukkunutele. Pühakiri ütleb: armasta oma vaenlast. Sellega soovitatakse ka oma vaenlasesse suhtuda austusega kui inimesse, kes täidab oma kohust.

Inimelu on igal juhul väärtus, mida peab hoidma, koheldes vangi või austades igat langenut. Mida suurem on sinu meelevald inimelu üle, seda suuremeelsem sa pead olema

L I S A T E AV E

Kaplan Tauno Toompuu Tauno Toompuu liitus maleva liikmeskonnaga 2016. lõpus 900. kaitseliitlasena ning andis vandetõotuse. Käesoleva aasta märtsis läbis ta Kaitseliidu vanemkaplani juhitud kaplanite kursuse, mida korraldatakse alates 2006. aastast ning mille on lõpetanud juba üle 70 kaplani. Sellel kursusel osales seitse vaimulikku kolmest malevast.

Kursusel tutvustati kaplanite tegevuse eesmärke, räägiti põhiülesannetest oma malevas, malevkonnas või rühmas, kaplani rollist nii kaitseliitlaste kui nende pereliikmete hingehoidja ja nõustajana. Kaitseliidu vanemkaplani major Raivo Nikiforovi sõnul on kaplani ülesandeks olla pealiku ja staabi nõustaja eetika, moraali ja religiooni küsimustes.

Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili tunnustas kaplaneid kui psühholoogilise toe pakkujaid ja vajadusel ka stressimaandajaid allüksustes.

INIMENE

eakas mees, kes tähistas kuuekümteatavasti hingelist kosutust. nendat pulma-aastapäeva, ütles, et Miks see teie arvates nii on? õhkkond sarnaneb kolmekümnen„Minu arvates avaneb sellega sünddate aastate omaga. Selline võrdmuse vaimne väärtus. Inimese lus paneb mõtlema ja minu jaoks juurde kuulub soov mõtestada oma on suur dilemma: milline oleks tegevust, mis ja miks on oluline ja lahendus? Üks relvastub ja teine mis vähem oluline. Kaplani sõnad näeb, et peab ka relvastuma. Selline annavad edasi põhjusi, miks see on eskalatsioon lõpeb tihti konfl iktiga. minule oluline, inimestele oluline.

Teisalt, kui me paneme relvad maha Mida mina saan sellele sündmusele ja loobume kõigest, siis meie jaoks anda. oleks see hukatuslik. Ma mõtlesin Kaplani roll ei ole olla otseselt sel taustal, missugune oleks minu õpetaja, vaid aidata leida õige tee positsioon riigi kaitsmisel. Kindmurede lahendamiseks. Ei tohi olla lasti ei ole ma see, kes põgeneb, ega ühe maailmavaate kuulutaja, vaid taha olla ka kõrvaltvaataja. Tundes tuleb aktsepteerida kõiki võimalusi ennast, saan aru, et tahan seista ja toetada igaühte tema enda valitud võimalikult lähedal sündmustele teel. Olenemata religioonist on ja siit ka otsus liituda Kaitseliiduga. inimeste põhiväärtused ja vajadused Olla vaimulikuna nende kõrval, kes, ikkagi sarnased.“ relv käes, kaitsevad meie vabadust.

Tänu Kaitseliidule tean ma oma Eestis ei ole väga palju kirikuid kohta ning see on andnud julguse ka lõhutud või muuks otstarbeks võimalikule konfl iktile mõeldes.“ kasutatud. Kirikut ei ehitatud

ja tunnetama vastutust oma otsuste eest.

Rikas ei ole mitte see, kellel palju on, vaid see, kes oskab palju eest tänulik olla. Kui möödunusse jääb midagi rasket ja inimene suudab leida sealt positiivset edaspidiseks, on põhjust olla tänulik ja tunda rõõmu. Tänulikkus toob tagasi rahu ja kindlustunde tuleviku suhtes. On olukordi, kus puudub väljapääs, kuid võib leida läbipääsu. Elus pole hetke, kus peaks masendusse langema.

Edasi saab liikuda niikuinii üksnes ühe sammu kaupa. Niikaua kui sa tead, et suudad seda ühte sammu teha, pole miski võimatu. Vaja on lihtsalt märgata ja väärtustada väga väikeseid asju: nii 5-, 50- kui 500kilomeetrine teekond algavad kõik ühestainsast sammust.“ 5 | 2017

25

Milline Porval?!? ehk Kaheksa Porvalit ja Kaitseliit Kui Viru malevas öelda „kaitseliitlane Porval“, võib see tekitada omajagu segadust, sest kokku on Porvaleid kaheksa. Veel aasta hakul oli lausa üheksa, kuid kahjuks on Jüri nüüd meie hulgast lahkunud.

INIMENE

Tekst: SEIDI LAMUS-TŠISTOTIN

Eino Porval teab relvadest kõike ja jagab lahkelt oma teadmisi nii kaitseliitlaste kui teiste huvilistega HANNES REINOMÄGI

26

5 | 2017

Porvalite vanima põlvkonna alustaladeks on kolm venda: Eino, Heiki ja lahkunud Jüri. Vanemad vennad Eino ja Jüri astusid Kaitseliitu vaid mõned kuud pärast Kaitseliidu taasasutamist 1990. aastal.

Sellest ajast meenub Einole kõige eredamalt tõsiasi, et vormid tuli lasta endal õmmelda ja varustus ise muretseda ning relvad olid ilmasõjaaegsed või vanemad – kes mida leidnud oli. Heiki aga tõdeb, et tema oma Kaitseliitu astumise aega täpselt ei mäletagi, sest kui teda kutsunud Vohnja ja Kadrina piirkonna taastaja Heinrich Reimann suri, ei jäänud ka dokumentatsiooni. Uuesti kirjutas ta liikmeksastumise avalduse lihtsal põhjusel – paluti minna Naiskodukaitsele esmaabi õpetama, sest tol ajal töötas ta Rakvere haigla kiirabis parameedikuna.

Ega Heiki täpselt teadnud, mida on vaja õpetada, ega teadnud naisedki, mida täpselt on vaja õppida.

Aga õpiti ja õpetati. „Ime, et naised mind viitsisid üldse ära kuulata – ma hullu peaga uputasin nad infoga üle, lihtsalt ei tulnud selle peale, et tegemist on ju tavaliste, mitte erialainimestega,“ meenutab Heiki.

Aga naised olevat tublid olnud. Ei mingit ohkimist ega muud taolist,

silmad särasid ja käed kribasid konspekti, praktilistel harjutustel tõstsid, kandsid, pöörasid ja lohistasid. „Ise naeran, et Eesti naine on ju liik omaette, aja ta veel tigedaks – toob kasvõi kuradi põrgust karvupidi välja,“ muheleb Heiki.

Eino puhul oli Kaitseliiduga ühinemise ajendiks tolleaegne poliitiline olukord ja soov Eesti heaks midagi ära teha. Heiki aga toob ühe põhjusena välja inimesed. Inimesed, kes teavad, miks nad Kaitseliidus on.

Need, kellel on anda – kel aega, kel teadmisi, oskusi ja kõike muudki.

Praegu on Eino Tapa malevkonna Tapa kompanii sisekaitserühma pealik. Heiki aga tunnistab, et Kaitseliit on tegevteenistuse tõttu tagaplaanil, kuid pärast reservi arvamist jätkab ta kindlasti aktiivset tegevust. Kadunud Jüri töötas valvekompaniis ning oli formeerimisüksuses nii kaua, kuni tervis lubas.

Juhtub ikka küll Kokkupuudete kohta teiste Porvalitega Kaitseliidu kontekstis tunnistavad mõlemad vennad, et juhtub ikka küll. Eino meenutab, et kadunud venna Jüriga kohtuti õppustel tihti, oma poja Urmasega trehvatakse harvem. Meedikust Heiki aga ei saa pereliikmetest üle ega ümber. Tema mõlemad pojad ja üks vennalaps on samuti meedikud ning nii on kokkupuutekohti päris palju. Sama perekonnanimi tekitab tihti ka muigamapanevaid olukordi.

Heiki näiteks saab tihti telefonikõnesid, kui vanem poeg Heiko on metsas õppustel. Räägitakse pikad jutud maha ja kui selgub, et helistati valele mehele, saavad mõlemad pooled kõhutäie naerda.

Mida on Kaitseliit meestele pakkunud?

Rühmaülem Urmas (keskel) on, nagu mehed räägivad, karm, aga õiglane HANNES REINOMÄGI

Aga seda, mida Heiki saab pakkuda – teadmised-oskused tervishoiust ja esmaabist – kõlbab ju kasutada terve elu!

Nagu isa (Jüri), nõnda poeg (Timo) PORVALITE ERAKOGU

Eino pere: abikaasa, tütar ja poeg vormis Nagu perepea ees, nii on ka ülejäänud pereliikmed seotud Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega. Abikaasa Vaike ja tütar Kristy kuuluvad mõlemad Naiskodukaitse Viru ringkonna Kadrina jaoskonda ning on selle asutajaliikmed. Enne mullust Kadrina jaoskonna taasloomist kuulusid aga ema ja tütar Tapa jaoskonda, kus tegutseti aastaid kõrvuti.

Kuigi Kristy on praegu meedikuna tegevteenistuses ja hõivatud kolme lapse kasvatamisega, leiab temagi mahti NKK tegemistes kaasa lüüa.

Vaike liitumine oli pigem pooleldi juhus kui abikaasa sund. Nimelt oli ta juba kooliajast tegelenud laskespordiga ja kui 1996. aastal oli Kaitseliidu suvepäevadel vaja laskevõistkond välja panna, kutsuti tedagi kampa.

Viru maleva esimene koht tiivustas Vaiket edasi tegutsema ja juba 1997. aastast sai temast Naiskodukaitse liige. Tema kõige eredamad mälestused on seotud Tapa jaoskonna loomisega 2000. aasta septembris, kui jaoskonna töölesaamiseks sai palju vaeva nähtud, aga ka võidutule toomisega Valgast 2014. aastal. „Võtad vastu presidendilt võidutule ja siis ootab sind helikopter ning sa sõidad koos oma pojaga Haljala, et seda tuld teistega jagada,“ meenutab Vaike.

Sellest ajast meenub Einole kõige eredamalt tõsiasi, et vormid tuli lasta endal õmmelda ja varustus ise muretseda ning relvad olid ilmasõjaaegsed või vanemad – kes mida leidnud oli.

Mis puutub abikaasalt saadud perekonnanimesse, siis meenub Vaikele aeg, mil Tapa väeosas oli korraga viis Porvalit – tema ise töötas pääslas, abikaasa Eino logistikas, mehe vend Heiki meditsiinis, lisaks olid veel leitnant Porval ja ajateenija Porval. Kui siis huvi pärast hakati uurima, kas tegu ikka ühe perekonna liikmetega ja ehk on äiapapa pattu teinud, selgus, et viimased kaks on siiski vaid nimekaimud.

Nüüd on Vaike Naiskodukaitse Viru ringkonna juhatuse liige ja tõdeb, et aastad on teda muutnud enesekindlamaks ja lisanud juhtimisoskusi. Samuti on Naiskodukaitse andnud talle palju uusi tuttavaid ja sõpru. Kindlasti ei saa mainimata jätta kõiki neid teadmisi, mida tavaelus kunagi saanud poleks.

Poeg Urmas liitus 1999. aastal noorkotkastega, sealt on viinud loogiline tee edasi suurte meeste tegemisteni ning viimased neli aastat on ta olnud rühmaülem. Ta mainib, et teiste Porvalitega on tal Kaitseliidu sees päris vähe kokkupuuteid olnud – vaid ema Vaikega, kui too toitlustab, ja onupoeg Heikoga, kui viimane meedikuna õppustele satub. Kuid koomilisi seiku tuleb nimega seoses ikka ette. Mis puutub tulevikku ja Kaitseliitu, siis sõnab Urmas: „Eks ma jätkan selle koha pealt, kus ma praegu olen, ja kord saab hakata ka 5 | 2017

INIMENE

Eino sõnul distsipliini ja teistega arvestamise oskust. Ka oskust näha asju laiemalt (vähemalt militaarses mõttes). Heiki jälle tõdeb, et on tänu Kaitseliidule just seal, kus ta täna on – Alu koolis õppis ta taas õppima ja teeb seda siiani. Nüüd on tervishoiu kõrgkool lõpetatud koguni kaks korda. Ja nii palju huvitavat on veel teha, et pole aega vanakski jääda.

Tuleviku kohta kinnitavad mehed kui ühest suust, et näevad seda Kaitseliiduga seotuna. Heiki usub, et tema aktiivsemad aastaid on pärast reserviarvamist veel ees, sest tal on jätkuvalt seda, mida Kaitseliidule pakkuda – kasvõi teadmisi, oskusi ja kogemusi. „Relvakasutus – seda peab küll iga endast lugupidav mees oskama ja ei tee naistelegi need oskused kurja. Aga hoia saatus õnnetuse eest, et meil seda kunagi vaja peaks minema.“

27

Vaike ja Urmas Porval – neid seovad rohkem kui veresidemed, neid seob Kaitseliit HANNES REINOMÄGI

„Relvakasutus – seda peab küll iga endast lugupidav mees oskama ja ei tee naistelegi need oskused kurja. Aga hoia saatus õnnetuse eest, et meil seda kunagi vaja peaks minema.“

uusi liikmeid koolitama, et tekitada nendes seda sädet, mis mindki organisatsiooniga siiani sidunud on.“

INIMENE

Nagu isa Jüri, nõnda poeg Timo Jüri peregi ei jäänud Kaitseliidu pisikust puutumata. Poeg Timo liitus 1999. aastal noorkotkastega ning on täna laskur-sanitar. Liitumise ajendiks oli kindlasti isa eeskuju, sest isa õpetas nii mõndagi väiksele poisile, kes kõike huviga kuulas. Kui jutt läheb suguvõsale, siis selgub, et kõige rohkem kohtub Timo Eino poja Urmasega, kes on tema karm, aga õiglane rühmaülem. Lõbusate seikade kohta lausub ta nii: „Kõige naljakam on minu arust see, et ükskõik, kus õppustel oled, leidub ikka keegi, kes teab mu onudest, nende poegadest või siis naistest-tütardest midagi humoorikat rääkida. Metsas ju juhtub palju!“ Organisatsiooni lisaväärtuseks nimetab Timo meeletut hulka uusi tutvusi – inimesed eri aladelt, kes

Heikil pojad püssi all Ka Heiki mõlemad pojad Heiko ja Raiko on Kaitseliidu tegevliikmed ning käivad isa jälgedes – on meedikud. Heiko ütlebki, et 2006. aastal ajendas teda Kaitseliitu astuma nii tegevus metsas kui ka see, et sugulased olid ees ootamas. Teiste Porvalitega kohtub ta pea igal õppusel ja lõbusaks teeb asja see, et kui metsas hõigatakse: „Porval!“, kõlab vastuseks: „Milline?“ Kaitseliidu lisaväärtuseks on Heiko sõnul loomulikult distsipliin, oskus improviseerida erinevates

EINO PORVAL

HEIKI PORVAL

JÜRI PORVAL

Abikaasa: Vaike

Poeg: Heiko

Poeg: Timo

Poeg: Urmas

Poeg: Raiko

Tütar: Kristy 28

rikastavad üksteist oma teadmistega. Tänu sellele on silmaring tohutult laienenud ning nendest tarkustest on kasu olnud nii metsas kui eraelus.

5 | 2017

Vaike eredaimaks mälestuseks Kaitseliidust on 2014. aasta võidutule toomine Valgast HANNES REINOMÄGI

olukordades, tohutu suur tutvustepagas ja võimalus kohtuda paljude huvitavate inimestega. Et organisatsioon areneb praegu tohutu kiirusega, näeb Heiko oma tulevikku seoses enda erialaga ehk siis meditsiinivaldkonna arendamisega.

Kui läheb jutt Porvalite hobidele, siis, nagu arvata võib, on noorem põlvkond hõivatud laste ja koduse majapidamisega, kuid neil jätkub aega tegeleda ka vabavõitluse ja mootorrattasõiduga. Jüri oli suur garaažis nokitseja ja valmistas grillahje. Eino kogub militaarseid kiivreid, mida on tal umbes 30, ning õllepudelikorke. Heikil on talle vastu panna süstalde kollektsioon. „Enam-vähem igast sordist, millega torgatud, on mõni näidiseks võetud.

Vanim on 10 ml täismetallist süstal aastast 1928.“ Mis sa enam oskad kosta?

MEELIS MEILBAUM

Rakvere on kindlasti üks põnevamaid ja eripalgelisemaid kohti Soome lahe lõunarannikul ning, hea teada, vähem kui tunnise autosõidu kaugusel Tallinnast. Linn on külaliste seas populaarne oma suurepärase turismitaristu, kaunite kultuuriobjektide ja vägevate sündmuste poolest.

Tekst: KRISTEL KITSING

Rakvere on üks Eesti vanemaid linnu. 12. juunil 1302 andis Taani kuningas Erik Menved VI talle Lübecki õiguse.

Suurtes sõdades sai rängalt kannatada ka Rakvere linn. Tänu rakverelaste visadusele tõusis ta ikka ja jälle tuhast ning kuulutati 1783 kreisi- ehk maakonnakeskuseks.

Praegu on Rakvere pindala 10,73 km² ja siin elab ca 16 000 inimest.

Aastasadu seisis Vallimäel muistse Tarvanpea puulinnuse kohale rajatud kivilinnus, mille omanikeks on olnud taanlased, sakslased, venelased, rootslased ja poolakad ning mille müüride all on peetud arvukaid lahinguid. Varemeis linnus jäeti maha 1605. Tänaseks on linnus renoveeritud ja külastajaile avatud (foto 1).

Rakverest ei saanud suuremat tööstuslinna, küll aga sai temast oluline haridus- ja kultuurikeskus.

Esimene kool rajati siin juba 1597, esimene gümnaasium 1912. Rakvere koolide lõpetanute seas on palju tuntud teadlasi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid. Aastast 1927 tegutseb Rakveres muuseum, 1940 avas uksed Rakvere Teater (foto 2).

Rakvere on mõõtmetelt haaratav, aga sisult tõeliselt suur linn: võimas

linnus koos ajastutruu keskaja teemapargiga, Euroopa arhitektuuripärliks nimetatud turuplats – Keskväljak (foto 3).

Jalutama kutsuv ajalooline Pikk tänav ja Vallimägi, kust avanevad vaated nii linnale kui ümbritsevale (foto 4) . Vallimäelt saab ammutada ka kohalikku väge, kallistades tarvast, Rakvere sümbolit, kes vägeva kujuna tervitab mäe pealt kõiki Tallinna poolt saabujaid (foto 5).

Rakvere on julgete, ebaharilike, hullude ideede ja ürituste läbiviimiseks parim koht. Üheks kuulsamaks näiteks on maailmas silmapaistvad jõulupuud. Rakvere on väikseim linn Euroopas, millel on oma professionaalne teater.

Lisaks ootavad külastajaid Rakvere traditsioonilised sündmused, nagu Rakvere linna päevad koos Pika tänava laadaga, teatrifestival Baltoscandal, punklaulupidu, meeste tantsupidu, ööjooks. Need on vaid mõned näited Rakvere linna kultuurilisest rikkusest.

Uuteks ja huvitavateks algatusteks on kujunemas rahvuste festival Kamalammas, disaininädal, roheline keskkonnanädal ning mõõga ja mantli päeva elustiililaat.

5 | 2017

VÕIDUPÜHA

Väärika ajalooga väge täis linn

29

AIN LIIVA

2

RAKVERE TEATER

VÕIDUPÜHA

1

2

KAART: MAA-AMET

30

5 | 2017

1 5

3 4

5 | 2017

4 TEET SUUR

5

AIN LIIVA

VÕIDUPÜHA

AIN LIIVA

3

31

Pada linnamägi – eestlaste kants siis ja praegu Millise maleva valduses on terve mägi? Loomulikult Viru, sest juba 1937. aastast kuulub maleva taristusse Pada linnamägi.

Tekst: UNO TRUMM, Virumaa muuseumide vanemteadur

Pada linnuse ja selle uurimise kirjeldus leidub Evald Tõnissoni 2008. aastal ilmunud raamatus „Eesti muinaslinnad“. Selle kohaselt asub Pada linnus, Viru-Nigula kihelkonna suurem ja olulisem linnus, vana Narva maantee ja tänapäevase Tallinna-Peterburi maantee vahelisel alal, Pada jõe idakaldal.

Oluline linnus

VÕIDUPÜHA

Tegemist on neemiklinnusega, mida kaitsevad ühest küljest Pada jõe org ning põhja-, lõuna- ja idaküljest jõeoruga ühenduses olevad sälkorud.

Neemiku järsumad ja kõrgemad nõlvad on kagu- ja loodenõlv, millel on kõrgust üle 30 m. Kirde- ja edelanõlv olid laugjamad. Linnuse õu pindalaga umbes 11 000 m2 on tasane ning ümbritsetud 1,5–3 m kõrguse ringvalliga, millesse oli jäetud kolm ava – linnuse kirde-, edela- ja loodeküljel. Kaks esimest olid sissepääsud linnusesse, kolmas ilmselt tagavaraväljapääs jõe juurde või nt veevõtukoht.

GUNNAR VASEMÄGI

32

5 | 2017

Arheoloogilistel väljakaevamistel aastail 1978–1979 ja 1983–1985 kaevati risti läbi linnuse kagupoolne vall ning uuriti väravakohta linnuse kirdenurgas. Kagupoolne vall oli 3 m lai ning koosnes pae- ja raudkive sisaldavast liivast. Vallikuhjatist piiras mõlemast küljest ühekordne paeplaatidest kuivmüür, mis oli säilinud 1,4 m kõrgusena. Väravakäik oli 2 m laiune ning 8,5 m pikkune.

Seda ääristas mõlemalt küljelt ühekordne paeplaatidest kuivmüür, mis oli säilinud 1,7–1,8 m kõrguselt.

Müüre toetas kaks rida vertikaalselt asetatud palke, käigu põhi oli sillutatud paeplaatidega. Värava kaitseks oli linnuse kirdepoolse otsavalli ette jääva astangu servale ehitatud täiendav 1–1,5 m paksune paekivist kuivlaoga kindlusemüür, mis pidi raskendama vaenlase ligipääsu väravale.

Linnuse vallist ja väravakäigust leitud puidujäänuste alusel rajati linnus 11. sajandi lõpul või 12. sajandil. Samasse aega kuuluvad ka linnuse õuel asuvad 32 ahjualust.

Rahvas mäletab juttudes Jaan Jung on vahendanud kaks Pada linnamäega seotud rahvajuttu.

Esimese järgi olla seal enne kindel linn olnud, kus wahwad eestlased sees elanud. Ristiusu rüütlitele ei ole nad aga mitte jaksanud wastu seista, ehk nad küll kaua wastu pannud. Eestlased ei olla aga mitte taganenud, waid langenud ühes linnaga. Et nad nii wahwad olnud, siis ei olla nad mitte igaweste surnud, waid elada maa all weel tänapäewani. Kord maganud seal linnamäel üks karjane. Unes kuulnud tema maa alt rõõmust laulmist, wile- ja pasunapuhumist, trummipõrinat, kellahelinat ja muid rõõmuhüüdeid ja kära, nagu oleks sõjawägi waenlase wastu wälja läinud. Üles ärgates ei olla ta enam midagi kuulnud ja arwanud, et see unenägu on. Äkitselt silmanud ta oma peaotsas kena kuldketi, millest ta aru saanud, et see unenägu ei olnud, waid et ta Eesti malewa kära kuulnud. Kui poiss seda lugu teistele rääkinud, läinud ka need sinna magama, et Eesti sõjakära kuulda, ja mis weel enam, ka kuldketi omanikuks saada, aga ei olla seal midagi kuulnud ega ka midagi saanud.

Endiste eestlaste waimud elada weel praegu maa all edasi ja walmistada endid sõjale, et ükskord sakslaste wastu wälja tulla. Et praegused inimesed neid mitte ära ei unustaks, sellepärast anda nad aegajalt enestest mõnele heale inimesele mõnikord kuulda ja näha.

Teise rahvajutu kohaselt olla selle mäe sees suur keller, kus wäga palju kraami, hõbedat ja kulda sees olla. Kord leidnud üks karjane selle keldri ukse üles. Ta läinud sisse ja näinud seal suure hulga wiinawaatisid. Mehikesel pole aega olnud edasi minna, waid hakanud kohe märjukest maitsma, mis hästi tubli olnud. Ta katsunud seda ühel, teisel ja kolmandal päewal, künni wiimaks teised järele pärima hakanud, kus temal niisugune hea wiinakoobas on, et ta igapäew wõib joobnud olla. Karjane rääkinud siis ka teistele, et tall linnamäe sees wiina küll olla. Ta wõtnud ka teised kaasa ja tahtnud neid viinakeldrisse wõõrusele wiia. Aga pole enam uksekohtagi tunda olnud. Nüüd kaapinud mehike küll kõrwatagust, et

L I S A T E AV E

Kuidas sai Pada linnamägi Viru maleva omandisse Tekst: ERIK SILD Esimest üleandmist tõendab vana dokument.

EV Põllutööministri ettepanekul 18. veebruar 1937. a. nr 2120 Anda omanduseks allpoolloetud KL malevatele ja malevkondadele riiklikust tagavarast järgmised maaalad: Viru malevale Pada Linnamäe as. kr. nr. A46, pindalaga 4.00 ha.

Vabariigi valitsuse otsus 27 veebruar 1937. a. Allkirjastatud Peaministri K. Pätsi ja Riigisekretäri poolt.

Kinnistut kasutas Viru malev sportimiseks – sellel oli jalgpalliväljak, 100 m jooksurada, kaugushüppekast ja võrkpalliplats. Nõlva jalamil oli lasketiir.

1940. aastal võõrandas nõukogude võim Kaitseliidu varad ja organisatsioon likvideeriti.

Kaitseliidule vara tagastamist ja asendamist alustati kaitseministri käskkirjaga 13. veebruarist 2009. Kehtiva Kaitseliidu seaduse § 40 lõike 1 alusel tagastatakse Kaitseliidule selline vara, mis on olnud Kaitseliidu omandis kuni 16. juunini 1940. Kaitseliidu ülema käskkirjaga tehti malevapealikele 18. märtsil 2009 ettepanek kaaluda Kaitseliidu seaduse § 40 lg 2 asendamist varade üleandmisega Riigivara seaduse sätete alusel kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu vahel kokkulepitud mahus.

Viru maleva juhatuse otse alusel oli Pada Linnamägi malevale vajalik Kaitseliidu ülesannete täitmiseks. Kinnistut oli võimalik tagastada ja seetõttu andis Eesti Vabariigi valitsus kaitseministeeriumi korraldusega ja vastavalt Kaitseliidu seaduse § 40 lg 1-le kinnistu 6. mail 2010 Kaitseliidule üle. Kaitseliit andis kinnistu Viru maleva valdusesse.

Kuna Pada linnamägi on üks mitmetest Viru maleva kinnistutest, siis alates 2014. aastast on iga-aastaseks toredaks tavaks koguneda Pada linnamäele enne jõulupühi Viru maleva kõikide struktuuriüksuste uute Pada linnamägi liikmete vande andmisele.

Igal aastal tehakse kinnistul ühiselt ka hooldustöid (võsa lõikamine jmt) kas „Teeme ära“ raames või hoogtööLÄÄNE-VIRUMAA päevana.

VÕIDUPÜHA

Enne linnuse rajamist paiknes selle alal asulakoht, millele viitavad 7.–11. sajandist pärinevad keraamikaleiud ja hoonealus.

ta sellest enne teistele rääkinud, kui ta sealt kulda ja hõbedat wälja tuua oleks saanud, aga kahetsus olnud liig hilja.

Kasutatud kirjandus Tõnisson, E. Eesti muinaslinnad. TartuTallinn, 2008 Jung, J. Muinasaja teadus eestlaste maalt.

III. Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt. Tallinn, 1910, lk 28–29

Pada linnamäe täisaadress on Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Pada küla, Pada-Linnamäe. Kinnistusraamatu järgi on see tunnusega 90202:005:0255 ja suurusega 3,53 ha hoonestamata kinnistu, kinnismälestis. Kõrgus merepinnast on 55,5 m

5 | 2017

33

Kaitseliidu esimese, tugevat sõjaväelist väljaõpet pakkunud TSOBKkl-i ehk sõdurikeeli SBK aeg on ümber saanud. Sellest jäänud koha võtab üle SOK ehk sõduri oskuste kursus, mille õppekava vastab senisest täpsemalt kaitseliitlastele pandud ootustele.

SBK on ajalugu – elagu SOK!

ASSO PUIDET

VÄ L J A Õ P E

Tekst: ASSO PUIDET

34

5 | 2017

Need ootused on kirjeldatud vastvalminud Kaitseliidu sõduri funktsioonikirjelduses. See dokument näeb ette, mida Kaitseliidu vormis sõdur peab olema võimeline tegema, et täita talle pandud sõjalisi ülesandeid.

Sellestsamast funktsioonikirjeldusest lähtub ka Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonnas valminud SOK-i õppekava, mis arvestab, et sõduril on vaja mõnda asja õppida spetsiifi lisemalt, kui seda nägi ette TSOBKkl. Viimane oli sisuliselt kaitseväe SBK kärbitud versioon, mis lähtus eeldusest, et kaitseliitlased suudavad puhtalt entusiasmi ja motivatsiooni pealt omandada sõjalise väljaõppe kiiremini kui ajateenijad. Kui näiteks SBK sisaldab 26 akadeemilist tundi relvaõpet, siis kaitseliitlaste TSOBKkl nägi neid ette ainult 13.

Nimetatud eeldus osutus aga suures pildis vääraks. Pigem, nagu on näidanud aastatepikkune praktika, mis teatavasti on tõe kriteerium ja eelduste purustaja, vajaks kaitseliitlane teinekord isegi põhjalikumat väljaõpet. Põhjalikumat ja spetsiifilisemat, kui seda näeb ette kaitseväe SBK, mille õppekavad on valminud aastal 2003. Nii näiteks on SOK-i liidetud lahingukannatanu käsitlemine. Täiesti uus suund, arvestades, et SBK ja TSOBKkl käsitlesid meditsiiniõpet autojuhi B-kategooria meditsiinioskuste tasemel. On suurendatud välioskuste ja relvaõppe osakaalu, eelkõige praktiliste harjutuste osa.

Minemaks TSOBKkl-ilt üle SOK-ile, käivitas Kaitseliidu väljaõppeosakond instruktorite täiendkoolituse, mida alates sellest aastast viiakse läbi Kaitseliidu koolis. Seal saavad instruktorid igaks tunniks plaankonspekti, mille järgi tund läbi viia. Nõnda kaob ära vajadus otsida veebiavarustest õppematerjale või tuttavaid kaitseväelasi. Mis ei tähenda, et kursustele ei võiks instruktoritena kaasata pädevaid kaitseliitlasi. Võib ja on tervitatavgi, aga nad peaksid

lähtuma etteantud õppekavast ja materjalidest.

Eelkõige tagatakse selliste ühtlustatud plaankonspektidega kursuslaste ühtlane tase. Teisisõnu on kursuslaste teadmised SOK-i läbimise järel täpselt ühel nivool, sõltumata sellest, millises malevas nad sõdurioskused omandasid. Mis jällegi muudab lihtsamaks erialakursuste läbiviimise.

Kaob vajadus alustada kursust astmeid altpoolt, kui see konkreetseks kursuseks vajalik oleks.

Samas ei tähenda mõnede etappide intensiivsem ja laiendatud õpe seda, et SOK-i ajaline maht võrreldes TSOBKkl-iga pikeneks. Mõneti sõltub see küll malevat ümbritsevast taristust – kas on olemas harjutusalad, nagu laskeharjutuskohad, või tuleb minna kaitseväe harjutusalale. Ent mõistliku kiirusega tehes jääb SOK-i läbimine ikkagi üheksa kuni kümne nädalavahetuse peale.

VÄ L J A Õ P E

Helerin Margus Tartu malev

SANDER SILM

„Astusin Kaitseliitu eelmise aasta kevadel. Sõdurioskuste kursusele astusin lootuses saada kõik oskused, mis võimaldaksid mul õppustel paremini hakkama saada. Ja neile ootustele vastas see kursus vägagi. Meil oli hästi tihe graafik ja võtsime hästi palju asju läbi.

Kõige lahedam oli öine orienteerumine. Meil oli seal vastutegevus. Tegelikult nad ei teinud midagi, kui meid nägid, aga meie arvasime, et parem on jääda varjatuks. Ja lõpurännak oli samuti tore.

Just sellised katsumused, kus öeldakse, et nüüd peate minema kuhugi või tegema midagi ja saab oma oskused proovile panna, mulle meeldivad.“

5 | 2017 20 2 017 17

35 35

MERIKENE ANNUK

Mait Kõllo Alutaguse malev

VÄ L J A Õ P E

„Mind on terve elu riigikaitse huvitanud ja eks kursusele läksingi sellepärast, et saada sõduri algteadmised.

Nüüd, kursusele tagasi vaadates, võin kinnitada, et see vastas igati ootustele. Üks asi oli see, mis klassis õpetati, teine aga teadmised, mis saime metsas olles. Metsas praktikat tehes tegelikult alles õpidki. Ja meil oli neid väljaskäimisi väga palju – neljalviiel korral.

Et mul on laskmised läinud edukalt, soovitatakse mind järgmise sammuna ilmselt snaiprikursustele.“

36

5 | 2017

„Metsas sumpamine on mulle nagunii huvitav ja sõdurioskuste kursus on hea treening enne ajateenistust. Siit saab aimu, mida meilt kaitseväes oodatakse.

Täna, lõpurännakul, kui pool rännakust on seljataga, tunnen väsimust, nördimust, aga ka tugevat, kindlameelset tahet lõpuni välja võidelda. Eks seda olengi siin enda kohta õppinud, et isegi kui tahan alla anda, pürgin siiski võiduka lõpuni.

Kui kursusest laiemalt rääkida, siis kindlasti olen targemaks saanud meditsiini valdkonnas ja kuidas end varjata, kui midagi juhtuma peaks.

Olen saanud infot selle kohta, kuidas relva hoida ja puhastada. Ja muidugi käitumisest lahingusituatsioonis. Nii võib kindlasti öelda, et see on vajalik edaspidises elus. Kasvõi ainult sellepärast, et siin õpib koostööd tegema ja meeskonnana tegutsema.“

VÄ L J A Õ P E

ASSO PUIDET

Ats Kaldma Pärnumaa malev

5 | 2017

37

VÄ L J A Õ P E

Kaitseliitlased näitasid Kevadtormil sisu

KARL-ERIK TALVET

38

5 | 2017

6 X KARL-ERIK TALVET

VÄ L J A Õ P E

Tänavusel suurõppusel Lääne- ja Ida-Virumaal osales Tallinna, Harju ja Rapla maleva baasil komplekteeritud Põhja maakaitseringkonna lahingugrupp, mille kooseisus oli üle tuhande vabatahtliku riigikaitsja.

15.–17. maini osalesid kaitseliitlased brigaadi koostegevusõppes keskpolügoonil ja 19.–20. maini võtsid Kaitseliidu üksused brigaadi koosseisus osa lahingutegevusest Sonda ja Kiviõli piirkonnas. Samuti olid Kevadtormile kaasatud Põhja ja Kirde maakaitseringkonna staabid.

Kokku võttis tänavusest Kevadtormist osa ligi 9000 kaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast ning liitlas- ja partnersõdurit. Lisaks eestlastele ja Tapal paiknevatele brittidele, prantslastele, taanlastele ja ameeriklastele osalesid Kevadtormil kaitseväelased Kanadast, Saksamaalt, Hollandist, Poolast, Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Ukrainast ja Gruusiast.

Taevas võis näha USA, Poola, Belgia ja Hispaania lennuvahendeid.

5 | 2017

39

www.kaitseliit.ee

Tule

Kait s

elii t u!

www.facebook.com/Kaitseliit/

Kaitseliit 100 – kõik võtavad osa data neid Kaitseliidu omavahendite kulutamiseks-põletamiseks (juubeliürituste eelarve tuleb just sealt, mitte riigi toetusest). Kaitseliit 100 tegemistega saame asetada end veel paremini pildile, tõmmates endale eri meediakanalite kaudu ühiskonna tähelepanu. Me kutsume kaasa tegema ja osa saama oma liikmeid, kogukondi, kodanikeühendusi ning koostööpartnereid. Kaitseliit 100 tõstab meie mainet, toetab organisatsiooni väärtusi ja loodetavasti toob Kaitseliitu ka uusi liikmeid.

Head mõtted pandi kokku Ettevalmistused Kaitseliidu 100. aastapäevaks algasid ligi kaks aastat tagasi, mil peastaabi üleskutsel hakati kõigis malevates ja ringkonda-

KAITSELIIT

Tekst: NEEME BRUS, Kaitseliit 100 projektijuht

Vaadakem korraks koos tulevikku: pühapäeval, 11. novembril aastal 2018 seisab Tallinnas Saku Suurhalli ees ajalooline soomusauto Estonia kõrvuti liitlaste raske soomustehnikaga, peopaik on kaunistatud juubelilogodega, kostab Kaitseliidu orkestrite muusika ja kohale saabub ohtralt kaitseliitlasi ning meie külalisi. Asutakse tähistama Kaitseliidu 100. sünnipäeva, muuhulgas toimub rokkooperi „Admiral Pitka“ maailma esiettekanne.

Täna aga on meil selle päevani veel üksjagu minna ja kõigil koos palju ära teha.

Siinkohal pole vast liiast üle öelda, et juubelitooted ja -üritused, millest tuleb lähemalt juttu allpool, ei ole „pidu peo pärast“, samuti ei korral-

KAITSELIIT

Nii nagu Eesti Vabariik, tähistab ka Kaitseliit järgmisel aastal oma saja aasta juubelit. Selle sündmuse äramärkimiseks on kavas mitmeid ettevõtmisi.

Üheks Kaitseliit 100 raames valmivaks projektiks on soomusauto Estonia

5 | 2017

41

KAITSELIIT

des mõtlema, mida võiks sel puhul korraldada. Tähtajaks saabus häid ideid sadakond, neist valis juubelikomisjon välja täpselt 22.

Ettepanekuid oli seinast seina: meenemündist soomusautoni ja kogukonnale heade tegude tegemisest rokkooperi maailma esiettekandeni.

Komisjon lähtus juubelitegevuste valikul nii projektide nähtavusest, ühiskondlikust kandepinnast kui ka sellest, et organisatsiooni juubelist saaksid osa ja üritustel teeksid kaasa võimalikud paljud kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noored kotkad ning kodutütred.

Läinud aasta septembris võeti lepinguga tööle allakirjutanu, et kõik heakskiidetud plaanid teoks teha ehk ära lavastada. Projektijuhile on juba heaks abiks olnud nii peastaabi osakonnad, noorte- ja naisteorganisatsioonid kui ka inimesed malevatest. Mõtestatud ja aktiivset kaasategemist meie juubeli ettevõtmistel ootame mida aeg edasi, seda rohkem.

Kaitseliit muutub veelgi paremini nähtavaks

KAITSE KODU!

Üks osa juubeliplaanidest on visuaalsed ehk aitavad meie organisatsiooni nähtavamaks teha. Mõned asjad, millest juba täna võib kindlas kõneviisis kirjutada, on: juubelilogo erinevate kasutusvõimalustega, soomusauto Estonia, mis hakkab tuleval aastal koos meeskonna ja vastavate infokandjatega liikuma mööda Eestit, Eesti Posti/Omnivaga kokkulepitud juubelimark, 100 tamme Alansi memoriaalile ja mõndagi veel. Üks päris silmapaistev muudatus tuleb Tallinna linnaruumi. Kaitseliidu peastaabi Toompea 8 hoone otsaseinale tahame paigutada kõigi malevate, naiste- ja noorteorganisatsioonide, Kaitseliidu kooli ja küberüksuse vapid. Lisaks suured bännerid Kaitseliidu ja Eesti Vabariigi juubelilogodega. Meie peamaja, mis on Toompea kandis sõitjate-

Ettepanekuid oli seinast seina: meenemündist soomusautoni ja kogukonnale heade tegude tegemisest rokkooperi maailma esiettekandeni.

42

5 | 2017

Kaitseliit on kõikjal Eestis ja kogu aeg – seda me teame kõik. Juubeliaastal aga püüame olla veelgi rohkem nähtaval kui tavaliselt.

le-kõndijatele vägagi silmapaistev, hakkab seeläbi kandma meie organisatsiooni visuaale. Loodame selles osas koostööd teha ka Okupatsioonide muuseumiga.

Kaitseliitu teeme nähtavamaks ka kolme raamatuga: fotoalbum ajaloost, vanade vormide ja sümboolika kataloogi nime kandev trükis ning lastele mõeldud meisterdamisraamat. Mõtteid on veelgi, nende teokstegemisest anname lugejatele teada sedamööda, kuidas asjad edenevad.

2018 on silmapaistmise aasta

SANDER SILM

KAITSELIIT

Kaitseliit on kõikjal Eestis ja kogu aeg – seda me teame kõik. Juubeliaastal aga püüame olla veelgi rohkem nähtaval kui tavaliselt. Nii näiteks kaunistame oma tavapäraseid suurüritusi – suvist paraadi, Kaitseliidu taasloomise aastapäeva, kõikvõimalikke koostöö- ja spordiettevõtmisi – 100. aastapäeva sümboolikaga ja püüame lisada pidulikkust ka muul moel. Kaitseliidu taastatud soomusauto liigub mööda Eestit aasta läbi. 2018 veebruaris heiskavad riigi esimest lippu Pika Hermanni tornis meie noorkotkad ja kodutütred.

Tähtis on, et meie inimesed oleksid nähtavad ka mujal kui paraadiplatsidel, õppustel või staadionitel. Üks idee, mille teostamisele saavad kõik kaasa aidata, kõlab „Sada heategu kogukonnale“. Oleme vormis ja teeme head, teeme võib-olla väikesi, kuid vajalikke asju. Aitame lapsi ja vanainimesi liikluses, toome küla kiigeplatsile uue pingi, võtame aktiivselt osa kogukonna ettevõtmisest – võimalusi on sadu. Pangem siis kõik juubeliüritustele õlg alla.

Iga hea mõte on allakirjutanule väga ja väga teretulnud. Samuti ootan uudiseid õnnestunud juubeliettevõtmistest, et saaksime neid levitada nii meie oma meediakanalites kui ka laiemalt.

5 | 2017

43

MARYLAND NATIONAL GUARD

KOOSTÖÖ

National Guard ja Kaitseliit – väliselt erinevad, sisult sarnased Vabatahtlikult riigikaitsesse panustamine pole omane ainult eestlastele. Teiste hulgas teevad seda ka ameeriklased, kellega kaitseliitlased hiljuti kogemusi vahetamas käisid.

Tekst: VELLI EHASALU

Kirde maakaitseringkonna esindus külastas aprilli lõpus Ameerika Ühendriikide vabatahtliku rahvuskaardi Marylandi osariigis baseeruvat 175. jalaväerügemendi 1. pataljoni A-kompaniid. Külaskäigu eesmärk oli tutvuda rahvuskaardi üksuste väljaõppemeetodite ja taktikaga.

Vähe teooriat, ohtralt praktikat Alustuseks tutvuti baasi ajalooga ja pataljoni struktuuriga. Seejärel

44

5 | 2017

osaleti võõrustava kompanii väljaõppenädalavahetusel, mille päevakava sarnanes vägagi Kaitseliidu harjutuste ülesehitusele. Reedesel formeerimisel jagati kätte relvad, laskemoon ja erivahendid. Ka kaugetele külalistele anti kasutada automaadid M4 kaliibriga 5,56 mm.

Väljaõpe läks lahti kohe pärast õppealale jõudmist.

Treeningu sisuks oli rühma patrull-laager; lisaks drilliti oma varitsuse püstitamist ja varitsusvastast liikumist, harjutati kontaktidrille

ning tegevust öövaatlusseadmete abil. Esmalt andsid juhid lühikese teooriatunni ja siis harjutati õpitud oskusi jagude kaupa.

Aktiivse õppetegevuse ajaks jagati eestlaste meeskond rahvuskaardi jagudesse laiali. Kaitseliitlased jälgisid hoolega kohalike tegevust. Pärast iga sooritust võeti jagu uuesti kokku – instruktorid andsid tagasisidet, mis oli hästi ja mida peaks parendama, oma tähelepanekutest ja kogemustest rääkisid ka kaitseliitlased.

Pärast seda jätkati drillimist seni, kuni instruktorid jäid tulemusega rahule. Teooriat oli kohapeal vähe, harjutusalal keskenduti maksimaalselt praktilisele läbimängimisele.

Pärast väljaõpet peeti harjutusalal traditsioonilist lõkkeõhtut, kus küpsetati kabanossi ja valmistati hotdogi. Vabas õhkkonnas koosviibimine oli hea võimalus võtta kokku õppenädalavahetusel toimunu, kuid arutati muudelgi põnevatel teemadel. Missioonikogemusega vabatahtlikud jagasid teistele näpunäiteid teenistuseks ja räägiti ka tsiviilelust.

Kohalikud võitlejad tundsid suurt huvi Eesti julgeoleku vastu ja uurisid, kui kaugel idapiirist keegi elab.

Baasi tagasi jõudes alustati relvastuse ja varustuse hoolduse

ning tagastamisega. Väljaõppenädalavahetuse lõpetas üksuse rivistus, kus jagati tunnustust tublimatele ja ülendati auastmeid eelnevate teenete eest.

Keskmes on vabatahtlikud Kogu õppetegevust viisid läbi vabatahtlikud rühma- ja jaoülemad.

Rahvuskaardi võitlejate juures hakkas silma kõrge motivatsioon ja moraal, hea huumorimeel ja professionaalsus. Nende taust on sama mitmekesine kui meie kaitseliitlastel – igapäevatöös on nad näiteks politseinikud, reklaamifirma pro-

Esmalt andsid juhid lühikese teooriatunni ja siis harjutati õpitud oskusi jagude kaupa.

jektijuhid või ettevõtjad. Eestlased tõdesid, et ka praktikas tehakse meil palju asju ameeriklastega sarnaselt – kas või varitsuse püstitamisel, kus toimiti samamoodi julgestuse väljapanekul ja üksuse viimisel positsioonile.

Meie üheks erinevuseks on väljaõppekalender. Rahvuskaardi liikmetel on üks kord kuus kohustuslik kogunemine või õppus ja korra aastas kahenädalane õppus. Seaduse järgi on tööandja kohustatud lubama võitlejat kokkusaamistele ja väljaõppele. Liikmed on valdavalt vanuses 20–40 aastat ja neil on kohustuslik läbida üldfüüsiline test, mistõttu nad on kõik heas kehalises vormis ja vastupidavad. Kergjalaväeüksustel puudub ka transporditehnika, õppustel liigutakse peamiselt jalgsi.

Eesti ja USA vabatahtlike tegevuse olulisemad erinevused puudutavad niisiis pigem võitleja varustust ja seadusi, millega soodustatakse riigikaitsesse panustamist. Väljaõppel nähtud praktiline tegutsemine ja taktika on kahel riigil väga sarnased.

Kaitseliitlaste eriline tänu kuulub A-kompanii ülema abile leitnant Ethan Ulrichile, kes külaliste võõrustamise ja heaolu eest pidevalt hoolitses.

5 | 2017

KOOSTÖÖ

Maryland

45

ASSO PUIDET

Kaitseliit

KOOSTÖÖ

Kaitseliit on vabatahtlik ühiskondlik riigikaitseorganisatsioon, mis tähendab, et tema liikmed on astunud organisatsiooni omal soovil. Omal soovil riigikaitses osalemine eeldab neilt meestelt ja naistelt tavalisest kõrgemat teadlikkust, patriotismi ja motiveeritust isamaa kaitsesse panustamisel. Kaitseliidu põhiline liikmeskond osaleb riigikaitses vabatahtlikena ja ilma rahalist tulu saamata.

Kaitseväelist palka saavad kaitseliitlased vaid siis, kui nad osalevad kaitseväelistel õppustel.

Mis neil vahet on?

Tekst: RIHO ÜHTEGI

KAITSEVÄGI

Kaitsevägi on riigiasutus, mis tähendab, et tema koosseis on riigi palgatud. Kuigi tegevteenistuses kaadrikaitseväelaste motivatsioon ja riigikaitseteadlikkus on üldjuhul kõrged, on riigikaitse nendele siiski palgatöö. Reservis kaitseväelaste motivatsioon pole aga võrreldav Kaitseliidu liikmete omaga, sest nende kaitseväekohustus on seadusest tulenev sund, mitte aga nende vaba valik.

46

Kaitsevägi 5 | 2017

Kaitseliidu põhiülesanne on oma tegevuse kaudu kasvatada liikmeskonna teadlikkust ning suurendada rahva üldist riigikaitsetahet. Riigikaitseks vajalike üksuste tootmine on oluline, kuid mitte kõige tähtsam ülesanne.

Kaitseväe ülesanne on ette valmistada kaitseväge reservis, mida vajadusel on võimalik kasutada riigikaitses.

Ajateenistuse ja professionaalsete oskuste õpetamise kaudu osaleb kaitsevägi ka riigikaitsetahte ja teadlikkuse suurendamises, kuid asutuse peamiseks eesmärgiks on siiski sõjaaja üksuste tootmine.

Kaitseliit on põhiliselt territoriaaljaotusega maakaitseorganisatsioon, mis tähendab, et Kaitseliidu üksuste põhitegevus rahu- ja sõjaajal kulgeb peamiselt territooriumil, kus nende liikmeskond elab. Kriisi ja sõja korral võidakse mõningaid Kaitseliidu üksusi saata appi teistesse regioonidesse, kuid Kaitseliidu põhifunktsioon on siiski jääda lõpuni suhteliselt staatiliselt oma vastutusalale.

Kaitsevägi on konventsionaalne mobiilseks kaitseks ette valmistatud struktuur, mis koosneb eksterritoriaalsetest üksustest.

See tähendab, et sõjalise konflikti korral lahkuvad üksused oma alalistest paiknemiskohtadest ning sõdivad seal, kus kaitseplaan ette näeb. Nad ei kinnistu ühelegi konkreetsele alale, vaid liiguvad vastavalt vajadusele ühest piirkonnast teise.

Kaitseliidu rahuaegne struktuur ei ole selgelt fikseeritud. See on alati avatud uusi liikmeid vastu võtma. Nii võivad Kaitseliidu malevate, malevkondade, kompaniide ja rühmade suurused olla täiesti erinevad. Sõjaajaks moodustatavad lahinguelemendid on küll fikseeritud koosseisu ja varustusega, kuid kogu ülejäänud struktuur on valmis vastu võtma kõiki vabatahtlikke, kes riigikaitsesse soovivad panustada.

Kaitsevägi on rangelt fikseeritud koosseisu ja varustusega struktuur, mis jaguneb brigaadideks, pataljonideks, kompaniideks ja rühmadeks või neile vastavateks õhu- ja mereväe ning erioperatsioonide elementideks.

Eesti kaitsevägi asub reservis. Kaitseväe rahuaegne struktuur on peamiselt väljaõppe- ja administratiivstruktuur, mis sõja korral muutub sõjaajastruktuuriks ning mida täiendatakse reservis olevate üksustega. Selleks tuleb mobiliseerida reservväelased ning nende mobiliseerimiseks on kolm kiirusklassi.

Kaitseliit on üldjuhul hõlpsasti mobiliseeritav ehk isemobiliseeruv organisatsioon ja Kaitseliidu üksusi ei ole vaja formeerida, sest need on juba moodustatud.

Kaitseliitu saab kokku kutsuda ka ilma üldmobilisatsiooni välja kuulutamata. Kuigi Kaitseliidule on püstitatud sarnaselt kaitseväele mobilisatsiooni kiirusklassid, koguneb Kaitseliit üldjuhul palju kiiremini.

Mobiliseerimine on keeruline protsess, mis põhineb seadusega määratud kaitseväekohustusel, ja selle rakendamiseks kasutatakse vajadusel ka sunnimeetodeid.

Mobiliseerimisele järgneb üksuste formeerimine ja koostööharjutused, mis kõik nõuab aega enne, kui üksus saab lahinguvõimeliseks.

Kaitseliit ei ole ainult kaitseväelise tegevusega organisatsioon. Oma eriorganisatsioonide kaudu – Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred – pakub ta tegevust tunduvalt laiemale osale ühiskonnast kui kaitseväekohustuseks sobilikud mehed.

Oma vanematekogude ja juhatuste kaudu osaleb Kaitseliit laiemalt ühiskondlikus tegevuses. Kriiside ja hädaolukordade ajal on Kaitseliit vaieldamatult organisatsioon, kelle liikmeskonda saab ka omavalitsuste tasandil kaasata olukorra taastamisse.

Kaitsevägi on rangelt riigikaitseline asutus, mis keskendub ainult riigi kaitsevõime kasvatamisele ning riigi sõjalise kaitse arendamisele. Kaitseväe kaasamine kriiside ohjamisse ja hädaolukordade lahendamisse toimub seaduseregulatsioonide ja riigi tasemel tehtavate otsuste kaudu.

5 | 2017

47

Kaitseliit kui võimaluste allikas

Kaitseliitlane

Kaitseliitlane on ennekõike tsiviilisik, kes oma vabast ajast tõmbab selga kaitseväe vormi ja osaleb sõjalistel harjutustel. Muul ajal on tal kodaniku tavaõigused ja kohustused.

Kaitseväelane ei tohi üldjuhul kaitseväe relvi kodus hoida.

Ajateenija ja tegevteenistusest lahkuv kaitseväelane peavad teenistuses saadud varustuse ja vormiriietuse kaitseväele tagastama.

Isikliku relva soetamiseks ja selle arvelevõtmiseks politseiregistris peab kaitseväelane läbima seaduses ettenähtud protseduurid.

Kaitseväelane on seadusega reguleeritud riigiteenistuja, kelle tegevusele on mitmeid piiranguid, nagu näiteks keeld osaleda poliitilises tegevuses, teenistuse kõrvalt osaleda äritegevuses või töötada mõnes teises kohas (mõningate erisustega).

Reservväelane on küll tsiviilisik, kuid kaitseväeteenistusse kutsumisel hakkavad temale kehtima samad reeglid, mis elukutselistele kaitseväelastele.

Kaitseväelane 48

5 | 2017

Kaitseliitlane võib teenistuses kasutada isiklikult soetatud relvastust ja varustust, kuid Kaitseliit kohustub tagama kaitseliitlasele põhivarustuse (vorm ja relv).

Kaitseväelane tohib teenistuses kasutada ainult kaitseväe väljastatud varustust ja relvastust.

Kaitsevägi tähendab iseseisvust Leitnant URMAS ABEL „Kaitsevägi ja kaitseväes teenimine on minule esiteks töö. Teiseks on see töö, mis on seotud patriotismi ja isamaaarmastusega. Väheoluline ei ole ka kaitseväe kuvand – mehelik ja mitte pehmolik. Et kannadki uhkusega vormi, möllad õppustel ja missioonidel.

Lapsed on su üle uhked, ise oled uhke selle üle, mida teed.

Aga kaitsevägi on ka iseseisvus. Riik, kus puudub kaitsevõime, ei ole minu jaoks täiuslikult iseseisev riik. Ja ongi nii, et ma saan enda oskused ja võimed anda riigile kasutada. Selleks, et meie riik oleks iseseisev ja meie lastel oleks oma riik, et meie kodanikel oleks oma riik. Koht, kus olla ja kuhu tulla. Oma kodu, mis on turvatud ja kaitstud – see ongi minu jaoks kaitsevägi.“

URMAS ABELI ERAKOGU

Kaitseliitlasel on õigus hoida kodus kaitseväe relvi ja varustust. Pärast ajateenistust jäetakse kaitseliitlasele vormiriietus kätte, teised saavad selle kohalikust Kaitseliidu organisatsioonist. Niisamuti on kaitseliitlasel lihtsam soetada omale Kaitseliidu registrisse võetavaid relvi ja laskemoona.

„Minule on Kaitseliit võimaluste allikas. Ma hüppan langevarjuga, tahan olla abiks Eesti kaitsel, kui seda peaks vaja olema ja Kaitseliit võimaldab mulle seda kõike. Võimaldab õppusi rohkem, kui ma suudan neist osa võtta. Võimaldab mulle koolitust ja väljaõpet.

Põhjus, miks mina Kaitseliitu tulin, oligi võimalus teha langevarjuhüppeid. Liitusin ka pioneerirühmaga. Nüüd olen juba rühmavanem.

Ehk siis võib öelda, et ma olen Kaitseliidult nii saanud kui ka omalt poolt vastu andnud. Üldiselt arvan, et kaitseliitlastel on võrreldes ajateenijatega rohkem motivatsiooni. Samas muidugi – Kaitseliidu õppused toimuvad üldjuhul nädalavahetuseti ja need kaks päeva elad põhimõtteliselt ka söömata üle, mis nii viga motti hoida. Kui oleksin kaks kuud metsas, siis võib-olla räägiksin teist juttu.“

ASSO PUIDET

Seersant JAAK UUSKÜLA, Rapla malev

ANNI MÄGER

HARITUD SÕDUR

Taktikaline otsustusmäng arendab kiiret mõtlemist Tänavu veebruaris said üheksa reservohvitseri tunnistuse taktikaliste otsustusmängude ehk TOM-i kursuse läbimise kohta.

Nüüd on nad asunud oma teadmisi rakendama.

Tekst: MEREGRUPP

Nende üheksa mehe ülesandeks on omandatud teadmiste baasil välja töötada mängud, mida oleks võimalik kasutada kiire analüütilise otsustamise õpetamiseks nii tsiviil- kui ka militaarolukordadena. Mängud sobivad nii noortele kui ka kogenumatele taktikutele. Üks TOM-i ideest kantud progresseeruv elustamismäng tuli esitlusele 1. juunil lastekaitsepäeva tähistamisel Lennusadamas. Teise mänguga kavatseme arendada taktikalist otsustusvõimet printsess Tirilille päästmisel kurjade kollide käest.

Kõrvallehel on väike isutekitaja.

L I S A T E AV E

Taktikalise otsustamise mäng ehk TOM Taktikalised otsustusmängud on nii militaar- kui tsiviilvaldkonnas kasutatav otsustamise õpetamise metoodika, algupäraselt Tactical Decision Games, mis on NATO riikides levinud militaarvaldkonnas, aga ka teistel kiiret otsustamist nõudvatel aladel nagu politsei, pääste või kriisireguleerimine.

Mängu käigus antakse osalejatele piiratud aja jooksul lahendada taktikalisi olukordi ning hiljem kantakse ette ja analüüsitakse üksteise lahenduskäike. Õppemeetod annab võimaluse klassiruumis läbi harjutada palju erinevaid olukordi, mida maastikul teha ei jõuaks. Ajapiirang treenib õppureid langetama otsuseid kiiresti. Samuti aitab metoodika erinevate arvamuste ärakuulamise ja läbiarutamise kaudu arendada õppurite taktikalist loovust.

50

5 | 2017

On suvi, pärastlõunane aeg.

Päike paistab. Puhub kerge tuul läänekaarest.

Külarahva juttude järgi elab saarel umbes tosin kolli. Kollid püüavad aegajalt viskevõrkudega inimesi ja lasevad oma vangidel ennast jutustustega lõbustada. Kollid on osavad võrguloopijad ja suudavad tabada isegi 300 m pealt.

Eelmisel päeval oli saarelt kostnud heledahäälset hõikamist.

Oled otsustanud minna printsessi päästma. Ümberkaudsetest küladest on sinu kutsumise peale kohale jõudnud 4 päästesalka. Kõik on hakkamist täis ja ootavad sinu korraldusi. Sinu käsutuses on kokku 30 abilist, kelleks on: I salk – ammukütid, 8 liiget; II salk – vibumehed, 8 liiget; III salk – noolepuhujad, 7 liiget; IV salk – hülgepüüdjad, 7 liiget (2 paadiga).

Kõikide relvad on varustatud unerohuga hõõrutud nooltega.

Hülgepüüdjad tunnevad hästi merd, käsitsevad osavalt paate, ujuvad suurepäraselt ja vajadusel sukelduvad vee all isegi 200 m kaugusele. Nende paadid mahutavad igaüks 4 inimest. Neil on ka hülgerasva-tõrvikuid (valgustavad, kuid tekitavad tihedat suitsu). Ülal on tegevuskoha kaart. Asute praegu koordinaatidel I-3 (punane ringike vasakul üleval). Ühe ruudu pikkus on 100 m.

Sinu ülesandeks on koostada päästmisplaan. Kes kuidas liigub ja mida millalgi teeb? Kuidas lepite kokku märguanded? Millised on sinu käsklused salkade ülematele tegutsemiseks?

Vihje: võid küsida nõu vanematelt, õpetajalt ja sõpradelt. Kivi kotti!

Vaata lisa: www.meregrupp.ee/lolajalohe

HARITUD SÕDUR

MÄNG 2 OSA 1

L I S A T E AV E

Meregrupp Meregrupp on ellu kutsutud vajadusest pakkuda riigile ja tema kodanikele abi merega seotud pääste- ja abitöödes. MTÜ Meregrupp asutas mereaustajate kogukond kodanikualgatusena 2015. aastal. Tegutsemissfäär hõlmab nii veepinda, veealust osa kui ka rannikupealset. Allveeabi spekter on lai, alustades kiirreageerimisvalmidusega väljasõidust väikekaatriga ja lõpetades tehnilise tuukritööga.

Meregrupi liikmed on mitmesuguste erialade spetsialistid, kes on tihedalt seotud merendusega. Lisaks oma professioonile on nad kõik saanud põhjaliku merepäästekoolituse ja süvendatud meditsiinilise täiendõppe. Meregrupi eesmärgiks on pakkuda meie kommertsialiseerinud maailmas „ühistööna tehtu“ lähenemist merel juhtuvate sündmuste ohjamisel.

5 | 2017

51

EESTI RAHVUSARHIIVI FILMIARHIIV

EESTI RAHVUSARHIIVI FILMIARHIIV

Riigivanem Konstantin Pätsi ja välisriikide saadikute vastuvõtuks ehitatud auvärav Rakvere piiril 25. juulil 1931

EESTI RAHVUSARHIIVI FILMIARHIIV/A. KALM

EESTI RAHVUSARHIIVI FILMIARHIIV

AJALUGU

Riigivanem Konstantin Pätsi ja välisriikide saadikud tervitavad paraadi 25. juulil 1931 1931. aasta 25. juuli hommikul alustas riigivanem Konstantin Päts koos välisriikide diplomaatidega Eestis kuuepäevast ringreisi. Teda saatsid kaitseminister August Kerem, Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Roska ja teised avaliku elu tegelased ning Soome, Läti, Poola, Saksa, Nõukogude Liidu, Itaalia, Ungari, Prantsuse, Inglise, USA, Rootsi ja Taani diplomaadid. Reisiti paarikümne autoga. Rakvere Vabadusplatsil algas kell 13 suur paraad, kus marssisid kahe orkestri saatel kaitseväeosad – 5. üksiku jalaväepataljoni ja 2. suurtükiväegrupi esindused, kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad, tuletõrjujad ning skaudid-gaidid ja eri koolide õpilased. Auvõõrad jälgisid paraadi Vabadussõja ausamba jalamilt.

Päevaleht kirjutas: „Kogu Rakvere oli hommikust saadik pidurüüs, kõikidel majadel lehvisid riigilipud!“

EESTI RAHVUSARHIIVI FILMIARHIIV/ M. SUKK

Viru naiskodukaitsjad külalisi tervitamas 25. juulil 1931

Rootsi kroonprintsi Gustav Adolfi saabumine Rakverre 2. juulil 1932 2. juulil 1932 oli Eestis külaskäigul viibiv Rootsi kroonprints Gustav Adolf Rakveres. Tema erarong peatus siin tagasiteel Narvast Tallinna, kus jaamas esitas tervitusmarsi Kaitseliidu orkester. „Naiskodukaitse poolt andis printsile väike lapsuke üle punaseid roose,“ kirjutas Päevaleht. Prints tutvus 5. üksiku jalaväepolgu ja 2. suurtükiväegrupi kasarmutega. Teda tervitasid arvukad tänavate äärde kogunenud rakverelased.

Kindral Laidoneri nimelise invaliidide kapitali heaks peetud paraad Rakveres 10. mail 1931 tähistati kogu Eestis invaliidide päeva, mida korraldas kindral Laidoneri nim. invaliidide kapital. Rakvere Vabadusplatsil toimus sel puhul keskpäeval paraad, kus osalesid 5. üksiku jalaväepataljoni, lennuväedivisjoni, 2. suurtükiväegrupi, Kaitseliidu Rakvere 1. malevkonna, tuletõrje ja koolide esindajad. Paraadi ajal toimetati rahva seas karbikorjandust. Rahvast oli vähem kui tavaliselt, põhjuseks külm ilm. (Virumaa Teataja, 1931)

52

5 | 2017

KAITSELIIT

Rakvere teab, mis korralik paraad on Rakvere, kus tänavu võidupühal mürtsuvad vahvate kaitseliitlaste marsisammud, on ennegi võõrustanud võidupüha paraadi. See oli 2004. aastal, kui Eestist oli just saanud NATO täieõiguslik liige. Ent marsihelid on ses linnas kõlanud muudelgi puhkudel.

KAITSELIIT

AJALUGU

Tekst: MERIKE JÜRJO

Eesti Vabariigi 73. aastapäeva paraad Rakveres. Kaitseliidu Viru maleva pealikule raporteerib maleva staabi ees staabiülem Margus Lillemägi. Paremalt esimesena seisab Kadrina malevkonna pealik H. Reimann

IVAR JÕESAAR

IVAR JÕESAAR

Molotovi-Ribbentropi lepingu aastapäeval 23. augustil 1990 aset leidnud lõkkeaktsioon Rakvere Vallimäel

Võidupüha paraad Rakveres 23. juunil 2004. Naiskodukaitse rühm paraadil

Tseremoonia Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidupühal, 23. juunil 2004. Tuletooja medalite kavalerid

5 | 2017

53

KARRI KAAS

TEST

Nagu koduköögis tehtud – toidupakid võrdluses

54

5 | 2017

Kui sõduril on kõht tühi, siis läheb kaubaks kõik, mis ette antakse. Eriti puudutab see toidupakke, kuigi see ei pea ilmtingimata nii olema. Kaitse Kodu! proovis järele.

Tekst: KK!

Teatavasti sisaldavad tavalised 24 tunni toidupakid kolme toidukorda, mis on enamasti koostatud konservidest. Lisatud on natuke meeldivamat kraami magustoiduks, näpuotsaga maitseaineid ning teeja kohvipakid.

Kõhu saab täis küll, kuid erilist maitseelamust see ei paku. Peale selle kaaluvad toidupakid üksjagu, mis teeb nende pidevalt kaasas kandmise, näiteks pikemal rännakul või mõnel liikuvama iseloomuga

maastikuõppusel, võrdlemisi tülikaks. Seetõttu otsustasimegi testida väiksemaid ja kergemaid alternatiive, millega on võimalik sõduri kõhtu täita.

Toidupakid Kuigi kõik testis osalenud tootjad pakuvad väga mitmekesist menüüd, otsustasime testida toite, mida võib nimetada põhiroaks. Nende valmistamiseks läheb tarvis kuuma vett ja aega.

Tactical Foodpack

Beef and Potato Pot Veise-kartulipada on Tactical Foodpack´i tõlgendus Praha guljašist. Lisatud on köömneid, mis annavad toidule mõnusa lisanüansi. Eestimaine ja 100% naturaalne, ilma säilitus-ja lisaaineteta. Toode valmib kuuma veega 9 minutiga, külma veega 18 minutiga.

Energiasisaldus 601 kcal portsjoni kohta.

Kaal 124 g Pakendi mõõtmed: 170 x 220 mm

TEST

TACTICAL FOODPACK

Tactical Foodpack’i toitude idee sai alguse sõjaväe eriüksuste vajadusest saada kerget ja kõrge toiteväärtusega toitu, mille juures pole unustatud maitsvust. Oluliseks teguriks on ka toidupakkide säilivus. Nii on nad loonud tootesarja, millel on pikk säilivusaeg, kuid millele ei ole lisatud säilitusaineid, maitsetugevdajaid ega -regulaatoreid.

ADVENTURE FOOD

Adventure Food Hollandlaste Adventure Food’ile panid aluse rännumehe Hans van der Meuleni isiklikud kogemused ekstreemsetes tingimustes, kus tavapärast toitu on võrdlemisi keeruline valmistada ja tarbida. Sellepärast ongi Adventure Food’i toidud just sellised, nagu need on.

Mince Beef Hotpot Liharoog – loomaliha, roheline sibul, porgand ja küüslauk ürtidega puljongikastmes. Toidu valmistamiseks on vaja vaid vett ja vee soojendamiseks vajalikku varustust. Valik, mis teeb kaasavõetava toidukoguse oluliselt väiksemaks ja kergemaks, jätab seljakotti rohkem ruumi ja säästab kandja energiat. Energiasisaldus 600 kcal portsjoni kohta.

Kaal 132 g Pakendi mõõtmed: 180 x 220 mm

5 | 2017

55

MRE WIKIPEDIA.ORG

Ameerika sõjaväes kasutatavad MRE’d (Meal, Ready-to-Eat – söömisvalmis roog) on sõduri individuaalne toidukord, mis mõeldud tarbimiseks välitingimustes. Arendati esmalt välja eriüksustele Vietnami sõja ajal ning võeti laiemalt kasutusse 1981. aastal.

Hash Brown Potatoes with Bacon Sisuliselt on tegu praetud kartulitega, mis on väga väikesteks tükkideks lõigatud. Ameerikas on tegemist populaarse hommikusöögiga, kuid arvestades toidu tummisust, võib seda täitsa vabalt tarbida ka pearoana.

Energiasisaldus: 230 kcal portsjoni kohta.

Kaal: 227 g Pakendi mõõtmed: 100 x 200 mm

TEST

Test Toite hindasid kolm eri taustaga vabatahtlikku, kelle ülesanne oli vastavalt oma maitse-eelistustele parim toode välja valida. Testijateks olid Tallinnas asuva restorani Dominic peakokk Allar, mitmete militaarsportlike võistluste kogemusega Põrgupõhja retke peakorraldaja Martin ning kommunikatsiooninõunikuna töötav Karin.

Et tulemus oleks võimalikult objektiivne, hindasid testijad toite viies kategoorias. Lisaks tavapärastele kriteeriumitele, nagu lõhn, maitse, konsistents ja välimus, andsid nad hinnangu roogade valmistamisajale ja -mugavusele, sest välitingimustes võivad just need saada määravaks, millist rooga valmistama asutakse ja millist mitte.

Toite hinnati viie punkti skaalal, kus viis tähendas kõige paremat ja null kõige kehvemat tulemust.

Etteruttavalt võib öelda, et kõige madalamat hinnet ei pälvinud ükski roog, kuid maksimumi said nendest mitmed. See selgitab mõneti ka tihedat rebimist esimeste vahel.

Tulemus Testi võitis kodumaine tootja Tactical Foodpack napi eduga ameeriklaste MRE ees. Kolmandale kohale jõudis Adventure Food’i pajaroog, mis jäi kahest esimesest maha juba arvestataval määral.

Tactical Foodpack’i Beef and Potato Pot võitis testijate südamed oma naturaalse maitse, isuäratava lõhna ja hea välimusega. Testitud roogade hulgas oli see üks vähestest, mis meenutas kodus valmistatud einet.

Peale selle on Tactical Foodpack’i toit ka kõige toitvam.

Väga palju kehvem ei olnud ka meie üle-ookeani-liitlaste MRE Hash Brown Potatoes with Bacon, mis

pälvis kiidusõnu tänu mõnusale peekonimaitsele. Samas tõi üks hindaja välja, et just intensiivse maitse tõttu ta seda toitu väga palju süüa ei tahaks, see võib ühel hetkel lihtsalt vastu hakata.

Kuigi testitud MRE’l puudus kasutusjuhend, saime lihtsat loogikat kasutades toidu soojaks küll. Rohkem aega ja tööd see ei nõudnud, mistõttu natuke teistsugune valmistamisviis lõpphinnangut ei mõjutanud.

Adventure Food’i Mince Beef Hotpot sarnanes juba märksa rohkem sellega, mida ühelt pakitoidult oodata võib. Kergelt keemiline maitse ja lõhn ning mitte just kõige isuäratavam välimus ei lasknud sel testis kõrgemale kohale tõusta.

Ometi oli Adventure Food’i roog teistest samaväärsetest kõige meeldivam. Vaata testi täies mahus Kaitseliidu Youtube’i kanalilt www. youtube.com/user/isamaaeest.

Testi tulemused

56

Tactical Foodpack Beef and Potato Pot

MRE Hash Brown Potatoes with Bacon

Adventure Food Mince Beef Hotpot

Lõhn

12

14

10

Maitse

12

14

7

Konsistents

10

12

8

Välimus

11

10

10

Valmistamise aeg

9

8

9

Valmistamise mugavus

12

7

11

Kokku

66

65

55

5 | 2017

TEST

.$,76(/,,7 .DLWVHOLLW

7DUJHP HL DQQD MlUHOH 7XOH }SSLPD .DLWVHOLLGX NRROL NXUVXVWHOH

7DUJDG NRKWXYDG

NRRO NDLWVHOLLW HH

5 | 2017

57

58

5 | 2017

ERIOPERATSIOONIDE VÄEJUHATUS

ÜKSUS

Inglid või kangelased?

Erioperatsioonide väejuhatuse lugu 2

Eelmises ajakirjanumbris alguse saanud erioperatsioonide väejuhatuse lugu jätkub kohalt, kus on üle saadud meie oma eriüksuse loomise esimestest kasvuraskustest. Ent suuremad proovikivid, nagu esimesed välismissioonid, kus tuleb end rahvusvahelistele partneritele tõestada, ootavad alles ees.

Tekst: RIHO ÜHTEGI

on see aluse pannud sõjaväelisele langevarjuspordikultuurile. Kuigi langevarjuhüpped olid kaitseväes populaarsed juba varem – hüppasid nii luurajad kui ka erinevad ohvitserikursused, langevarjuklubidesse kuulusid ka mitmed kaitseliitlased –, said hilisemad kaitseväe ja Kaitseliiduga seotud langevarjuklubid ning -instruktorid alguse just sellest ajutisest rühmast.

Samuti treeniti nende kahe nädala jooksul kaitseväes esmakordselt hüppeid varustusega ja mitmesuBaltic Challenge ’97 gustes tingimustes. Varustuse kaalangevarjurite rühm Et Eestil oma langevarjuüksust ei ol- savõtmiseks kasutati Vene päritolu nud, anti kaitseväe peastaabi teisele, dessantseljakotte RD-54. Automaat SAR pakiti varuvarju taha, kust seda luureosakonnale ülesanne üksus oli juba enne maandumist lihtne moodustada. Sisuliselt peeti silmas kätte saada. sõjaväeluure struktuuris eksisteeriHüppeid sooritati mitmelt kõrgunud luure-diversioonirühma ajutist selt, sealhulgas väga madalalt, vaid mehitamist. Üksus moodustatigi luurajatest ja Kaitseliidu vabatahtli- 160 meetri kõrguselt, et täpselt sihtpunkti maanduda. Hüpati nii päeval kest ning kahenädalase intensiivse kui öösel, Viljandi järvel treeniti väljaõppe jooksul treeniti isikkoosspetsiaalselt vettehüppeid, kus paar seisu põhiliselt erinevateks langemeetrit enne vettelangemist tuli varjuoperatsioonideks. end langevarjust vabastada, et mitte Kaitseväel puudus tol ajal langekupli alla jääda. Mitte kõigil rühma varjuinstruktorite koosseis, niisiis liikmetel ei õnnestunud Viljandi järkasutati Eesti Langevarjurite Klubi vele pihta saada, tugev tuul kandis instruktoreid ning õhuväe lennuvaosa langevarjureid kaldale. hendeid. Põhiliselt õpiti hüppama Õppusele Baltic Challenge eelstaatiliste Vene päritolu dessantnenud treening kandis vilja, sest langevarjudega D-5, kuid hüppeid vaatamata intensiivsetele hüppesooritati ka juhitava, vabalangemispäevadele ei juhtunud Eesti langehüpete väljaõppeks mõeldud treevarjuritega ühtki õnnetust. Sama ei ningvarjuga D1-5U. saa öelda Läti langevarjurite rühma Seda väljaõppelaagrit tuleb pidada märgiliseks, sest üht- või teistpidi kohta, kus umbes kolmandik rüh-

1997. aastal toimus Eestis suur rahvusvaheline õppus Baltic Challenge. Üks osa õppusest olid langevarjuoperatsioonid ning õppuse mentor USA eeldas, et Balti riigid osalevad seal oma langevarjuüksustega. Langevarjuoperatsioonide tarvis loodi langevarjukompanii, mida pidi juhtima Eesti juhtkond ning kuhu peale Eesti langevarjurite pidid kuuluma ka USA, Norra ja Läti langevarjuüksused.

5 | 2017

ÜKSUS

Milline tee valida: eliitjalavägi, kaugluure või eriüksus

59

arendamine kuidagi edeneda. 2003. eriüksuse loomisest. Kuulanud ära aasta lõpus üritati läbi viia esimest mu mõtted, küsiti paar täpsustavat värbamiskampaaniat, mis ulatus otküsimust ja soovitati seejärel ideest sapidi ka internetti. Selle keelas aga loobuda – eriüksus, millel pole kaitseväe juhtkond peaaegu kohe õhutransporti ja mille suurus jääb ära, sest üksus pidi jääma salajaseks. alla pataljoni, ei pakkunud toona Moodustati küll instruktorite NATOle mingisugust huvi. grupp, ent kuna eriüksuste kooEestis me eriüksuse mõtet siiski lid olid veel Eesti kaitseväelastele maha ei matnud. Toonane peastaabi suletud, tuli leppida nendega, kuhu ülem Alar Laneman kutsus Eestisse meid vastu võeti. Nii sattusidki tuleUSA spetsialiste, et arutada eriükvased eriväelased esmalt ranger’ite, suse temaatikat. 2003. aasta sügisel langevarjurite ja kaugluure kursussaigi teoks seminar, mis pani aluse tele. 2004. aastal osalesid esimesed kontseptsioonile, millest Eesti erieriväelased ka Leedus jäägrivalikul operatsioonide väejuhatus lähtub ka ning samast aastast alates hakkas täna. Kahenädalasele seminarile tuluurepataljon läbi viima õppust, lid USAst kohale eri üksuste esindajad, sealhulgas rohelised baretid ning mis keskendus peamiselt operatsioonidele vaenulikus keskkonnas. esindajad kaugluurest, ranger’itest, Suurimaks selliseks õppuseks oli Airborne’ist ja Navy SEALs’ist.

Kohe seminari alguses sai selgeks, INTACEX 2005. aastal Hiiumaal, mille peafookus oli suunatud 2006. et peame aru saama, millist üksust aastaks kavandatud Afganistani me ikkagi tahame: kas see on eliitmissioonile. jalavägi (mis meil Scoutspataljoni kujul oli juba olemas), kaugluure või eriüksus, sest kõiki kolme korraga ei Luuremeeskonnaga Kaugluurest eriüksuseks saa. Nii tekkiski diskussiooni käigus Afganistanis 2002–2003 tekkis võimalus hakata arusaam, et Eesti vajab ennekõike luurepataljoni koosseisu kuulunud Eesti kontingendi panustamisega „roheliste barettide“ tüüpi eriüksust kaugluure-diversioonikompaniisse brittide juhitavasse väekoondisse võtma esimesi võitlejaid. Just siis lii- ehk üksust, mille põhirõhk ei ole Afganistani Helmandi provintsis niivõrd ründetegevusel, kuivõrd sõtusid organisatsiooniga täna tsiviilotsustati saata Eesti jalaväekompajalise võime suurendamisel hoopis sfääris ilma tegevad Rene Toomse ja niiga koos spetsiaalne luuremeessõjalise toetuse ja tavatu sõjapidaMartin Plaser. kond, millest poole moodustasid mise kaudu.

Kompanii funktsioon ja eesmärerioperaatorid. Umbes aasta jooksul Tulevase eriüksuse põhipartnegid võeti uuesti ette ja kuna Eesti treeniti luurajaid ja erioperaatoreid riks pidi sealjuures saama Kaitseliit. kokku ning 2005. aasta mais lendas taotles NATO liikmesust, oli hea Niisamuti soovitati meil võitlejaid võimalus üle vaadata ka sõjalised koos ESTCOYga Afganistani ka luuüksusesse võtta spetsiaalse valivõimed, millega NATOsse mindi. remeeskond ESTHUMINT-1. Meeskuga, mis peaks andma ülevaate Üsna kohe sai selgeks, et kaugluurekonna tegutsemispiirkond muutus kandidaadi füüsilisest ja vaimsest diversioonikompanii ei ole üksus, poole aasta jooksul korduvalt, jäädes võimekusest. Seminari tulemuseks mis sobiks NATO struktuuri. umbes pooleks ajaks siiski Helmandi oli dokument, mida võib nimetada 2002. aasta sügisel külastasin provintsi piiridesse ning viimase ka eriüksuse arengukavaks, ning toonase luureülemana Monsis olles kolme kuu jooksul Kandahari proüksust hakati nimetama akronüüpisikest SHAPE staabisektsiooni, vintsi piiridesse. miga ESTSOF. mis koordineeris tol ajal NATOs Kuigi meeskonna ülesandeks pidi Kuigi põhimõttelised pidepunkerioperatsioonide valdkonda, et peamiselt olema informatsiooni kotid olid paigas, ei tahtnud üksuse uurida NATO seisukohti rahvusliku gumine kohalikelt elanikelt, tegeldi ka kõige muuga, nagu inimmaastiku tundmaõppimine, piirkondlik luure, sihtmärgi luure ja palju muud. Luuretegevuse kõrval treeniti ja nõustaMeeskonna relvastusse kuulusid lisaks ti ka konventsionaalseid üksusi.

SAR-tüüpi automaatidele ja USP-püstolitele Sellest, et tegu polnud tavalise luuremeeskonnaga, andis tunniska MG-3 kuulipildujad toetusrelvadena, tust kasvõi meeskonna relvastus täpsuspüssid Galil Sniper ja SVD, Mini-Uzi ja transport. Meeskonna relvastusse kuulusid lisaks SAR-tüüpi püstolkuulipildujad varjatud kandmiseks ja automaatidele ja USP-püstolitele haavlipüssid Mossberg lukkude lõhkumiseks. ka MG-3 kuulipildujad toetusrelva-

ÜKSUS

mast sai väiksemaid või suuremaid, peamiselt halva maandumisega seotud vigastusi. Õppus pakkus võimalusi hüpata eri lennuvahenditelt. Senise AN-2 kogemusega võrreldes oli hüpe C-130 või AN-28 rambist midagi täiesti uut. Niisamuti oli uudne hüpata samaaegselt mitmest eri kõrgusel üksteise kohal lendavast lennukist.

Selle langevarjurühma loomine ja väljaõpetamine on väga omane tegevus nüüdisaegsetele eriüksustele ja seda nimetatakse sõjaliseks toetuseks. Eriüksuste ülesanne on sõjalise võime kordistamine ning rühma loomine ja ettevalmistamine väga lühikese aja jooksul, Just see, kuidas algtuumiku moodustanud mõnemehelise luureoperaatorite meeskonna ümber koondati Kaitseliidu vabatahtlikud, on näide sõjalisest toetusest.

60

5 | 2017

dena, täpsuspüssid Galil Sniper ja SVD, Mini-Uzi püstolkuulipildujad varjatud kandmiseks ja haavlipüssid Mossberg lukkude lõhkumiseks.

Transpordiks kasutati peamiselt soomustatud Toyota Land Cruisereid, kuid ka kõiki muid võimalikke sõiduvahendeid, mida sai laenata kohalikelt firmadelt või koalitsioonipartneritelt.

Oma ülesannete täitmiseks kasutati tihti kohalike firmade katet ja oma lisajulgeoleku tagamiseks kohalikke julgeolekujõude ning -firmasid. Seetõttu oli üksus üsna iseseisev ja reageeris kiiresti, nii et koalitsioonipartnerid nimetasid teda tihti eriüksuseks. Asi jõudis lausa selleni, et kui USA koalitsioonilaua esindaja kohtus 2006. aasta lõpus Eesti kaitseministeeriumi kantsleriga, pidas ta vajalikuks viimast eraldi tänada eriüksusega panustamise eest Afganistani. See tuli Eesti ametnikele mõningase üllatusena, sest eriüksust ei teatud Afganistanis olevat.

Paraku kohapeal kõik nii hästi ei läinud. Afganistanis informatsiooni

ÜKSUS

RIHO ÜHTEGI ERAKOGU

Modifitseeritud automaat SAR. Afganistani missioonil võtsid eriväelased esimesena kasutusele lukukoja kaanele kinnitatud punatäppsihiku. Kuna SAR-i vinnastuskäepideme kasutamine muutus sel puhul väga ebamugavaks, muudeti käepideme kuju või asendati lukuraam hoopis Kalašnikovi omaga, nagu on näha sellel pildil

et meeskonna ülem oli oma opesaamine ja jagamine oli tol ajal väga ratsiooni käigus saadud info põhjal keeruline protsess ning seda liikus hoiatanud üht koalitsiooni ehitusväga piiratud kogustes. Seetõttu oli firmat võimaliku suitsiidirünnaku nii mõnelegi nn „nelja silma“ ühendusse kuuluvale koalitsioonipartne- eest.

Arusaamatuse tegelik põhjus oli rile probleemiks Eesti luureüksuse aga ikkagi seesama infomonopoli sõltumatu tegutsemine ja juurdeprobleem, kus tekitas küsimusi Eesti pääs siseringi luurele. meeskonna juurdepääs siseringi Nii seatigi esimesele luuremeesinfole. Asi oleks ehk vaibunud, kuid konnale 2006. aasta suvel jäigad toonane kaitseväe juhataja Ants tegutsemispiirangud ja üksus Laaneots otsustas luuremeeskonna saadeti keskusest kaugele perifee2007. aasta alguses koju tagasi kutriasse. Meeskonda selline olukord suda. Vahejuhtumi mõnede nüanssiei rahuldanud, seepärast taotleti de kohta (ajakirjanik Ahto Lobjakas enda viimist USA sihtüksuse Aegis kajastas oma Afganistanis käiku koosseisu, kes tegutses Kandahakäsitlevas artiklis selle käskkirja ris ja kel nappis teabe kogumiseks sisu, millega meeskond oli teenistuvahendeid. sest kõrvaldatud) algatati ka krimiKandaharis sai tegevus jälle täie naalasi, mis aga ei viinud kuhugi. hoo sisse ning meeskonna väljaroESTHUMINT-3, kes valmistus 2007. teerumisel käis sihtüksuse ülem aasta kevadel Afganistani minema, isiklikult kõiki meeskonnaliikmeid saadeti aga laiali. spetsiaalselt tänamas. Paraku läks Sellega võib lugeda erioperatsioo2006. aasta sügisel Kandahari saabunud teisel meeskonnal halvemini. nide väejuhatuse eelajaloo lõppenuks. 2007. aastal arenenud sündAlgul täie hooga tegutsemist mused viisid juba üksuse loomiseni alustanud üksus leidis end korraga olukorrast, kus nad olid teenistusest 2008. aasta kevadel. Sellest aga sarja kõrvaldatud. Põhjuseks toodi asjaolu, järgmistes artiklites.

5 | 2017

61

SÕJAR AUD

Leida Kikka, Samelini hing Kuidas tõusis visa naine suure jalanõusid tootva tehase etteotsa ja kui kaugele on taasiseseisvunud Eestis jõutud militaarjalanõude valmistamisega, räägib Samelini legendaarne juht Leida Kikka.

Tekst: SVERRE LASN

Tuumapommi energiaga Leida ütles mulle intervjuu alustuseks, et tema unistus ei olnud saada eraettevõtjaks. Ta on hariduselt jurist, kelles on kaduma läinud hea advokaat.

Sellest on aga praeguses ametis kõvasti kasu.

Kuidas juristist hoopis ettevõtja sai?

„Lõpetasin ülikooli ja mõtlesin erialasele tööle minna, aga kohtusüsteemis töötamiseks ei läinud mu ankeet nõukogude ajal läbi. Siis uuriti ju ka vanemate ja vanavanemate ankeete ja minu oma nõukogu- Siis toimus ühiskonnas raputus, de juristile ei sobinud. Olin ise väga algas erastamine? korralik, aga, nagu öeldakse, vane„Kuni meil oli riiklik aktsiaselts Elmate patud nuheldakse laste kätte. kar, oli kõik lihtne, täitsime ülevalt tulnud ülesandeid ja plaane, aga kui moodustasime aktsiaseltsi Samelin ja vabriku erastasime, siis tekkis kohe esimesel päeval küsimus: mida L I S A T E AV E edasi teha?

Kuna Eesti suurim jalatsitootja Kommunaar oli laiali tassitud, polnud seal oma tooteid arendanud itaallastel mujale tulla, kui meie AS Samelin on Eesti kapitalil juurde. Kui saime nende abiga põhinev pikaajaliste jalatsitootmise käima, läks maailm lahti ja tootmise traditsioonidega mujal hakati ka märkama, et kusagil ettevõte, mille ajalugu ulatub Eestis tehakse häid jalanõusid. See aastasse 1945. meelitas kohale soomlastest allhanKäesoleval ajal on ettevõtte kijad ja norralaste Alfa, kellest algas põhitoodanguks militaar- ja meie tehase kokkupuude militaarjatööjalatsid, matkasaapad, lanõude tootmisega, sest norralaste turvajalatsid, samuti vabaajasuurfirma Alfa varustas ju Norra jalatsid meestele, naistele ja kaitseväge jalanõudega.“ lastele.

Alates aastast 2007 valmisKuidas Eesti kaitsevägi teie tatakse jalatseid ka NATO eri juurde jõudis? armeeüksustele. „Kõik võttis muidugi aega. Eesti kaitsevägi hakkas käima Norras õppus-

Samelin

62

5 | 2017

Mis siis ikka, kui ankeet ei sobi, eks siis lähen juristiks kuhugi ettevõtlusse. Tartu naha- ja jalatsikombinaat otsis parasjagu dekreedis oleva töötaja asenduseks kaadriinspektorit. Ütlesin: „Okei, ma tulen.“ See oli 1987. aasta novembris. Aga kuna ma kogu aeg tegin poole rohkem kui vaja, siis poole aasta pärast olin kaadri- ja koolitusosakonna juhataja. Aastaga tõusin tehase asedirektoriks ja kui mu koht koondamisele läks, pakuti juba kommertsdirektori kohta.“

5 | 2017

63

SÕJAR AUD

ASSO PUIDET

Seda seni, kuni olime teinud Norrale suuri koguseid kõrbesaapaid. Nii tekkis Eesti hangetel osalemiseks vajalik käive ja paaride arv.

Kõige suurema tõuke andis aga Eesti Kaitsetööstuse Liidu loomine, mille järel hakati kaardistama ettevõtteid, kes kaitseväele üldse midagi teevad või oleksid suutelised kaitseväele midagi tootma. See oli suur üllatus: kas tõesti on Eestis nii palju ettevõtteid, kes kaitseotstarbelist kraami toodavad?

Kui olime kokku tulnud, saime kogemusi omavahel jagada ja üheskoos tegutsema asuda. Jõudsime üksmeelele, et näiteks Suva ei võitle üksi oma sokkide ja Samelin saabaste eest, vaid see kõik on ühine võitlus.“

Millised olid esimesed Samelini jalanõud, mis Eesti kaitseväelaste jalga jõudsid?

SVERRE LASN

SÕJAR AUD

„Ikka mudel M77, seesama Norra saabas. Norra sõjavägi on seda mudelit juba 30 aastat kasutanud ja nad on iga hanke ajal mõelnud, et peaks midagi uut välja mõtlema, aga lõpuks ütlevad ikka, et see on parim.“

64

Kui palju teil üldse erinevaid militaarjalanõusid tootmises on?

Neid ei ole vist väga palju? „Oi, on ikka. Võtame kasvõi sõjaväe vormikinga, mida ma sulle liinil näitasin. Üks tellija tahab seda kummitallaga, teine antistaatilise tallaga, kolmas polüuretaantallaga, Saudi-Araabia tellis aga tallaga, mis on ultralight. Ja need on ainult tallad. Pealsenahk võib olla lakk või tavaline, aga voodrid – üks tahab antratsiit-seanaha voodrit, teine tellija beeži seanahavoodrit, kolmas Leida Kikka liitus Samelini eelkäijaga juba 1987. aastal, asudes kaadriinspektori kohale. Aashalli vasikanahast voodrit, neljas ta hiljem oli ta juba tehase asedirektor valget vasikanahast voodrit, viies naturaalse kipsi värvi vasikanahast tel ja seal anti neile saapad ka jalga. voodrit.

Materjalide kombinatsiooAga kuna ma kogu Poisid tulid tagasi ja rääkisid, et vaat ne on tohutult. On valatud tallaga, aeg tegin poole kus norralastel on saapad, kas meie liimitud tallaga. Mereväe saabas rohkem kui vaja, siis saaksime samasugused? Sellest läks peab olema torkekindla tallaga ja jutt laiali, et kuidas on võimalik, et antistaatiline, veekindel lukk ja poole aasta pärast Eestis tehakse nii häid asju, aga veekindlad materjalid.“ olin kaadri- ja meie enda kaitsevägi neid ei saa.

Andsime oma saapaid igale poole Milline näeb välja kogu protsess koolitusosakonna kasutamiseks ja testimiseks, aga alates hankel konkureerimisest ajal, kui hangetega algust tehti, ei olkuni valmis jalanõudeni? juhataja. Aastaga nud meil mingit võimalust, sest han- „Tuleb teha näidised, kilode viisi tõusin tehase ketingimustes oli kirjas, et eelmise dokumentatsiooni, väga sageli tuleb juurde teha ka technical data asedirektoriks. aasta käive nimetatud toote kohta peab olema vähemalt kaks miljonit. sheet, mis näitab, millised testid on See tõmbas meile kohe joone peale. kasutatud materjalid läbinud. Tihti 5 | 2017

SÕJAR AUD

SVERRE LASN

on endal vaja teha lisateste, näiteks Ühe paari võivad paljud teha mitu painet materjal -30kraadises superkvaliteediga, aga sadat paari pakases vastu peab, veekindlustest, talla tiheduse mõõtmised. On niisama enam põlve otsas ei tee. ka libeduse, hõõrdumise, naha märghõõrdumise jne testid. Kui hange võidetakse, kirjutatakse alla Oluline on ka NATO kvaliteedi Kuidas näeb välja raamleping. Väga paljud kaitseväe juhtimise sertifi kaat AQAP (The testimiskoostöö meie üksused teevad veel enne raamlepingu allakirjutamist n-ö test order’i. Allied Quality Assurance Publications) kaitseväega? Kas kaitsevägi tuleb ja Samelinil on see olemas. AQAP-i vahel ka ise oma ideedega välja, See tähendab tellimust näiteks 20 järgi peab üks paar olema sõjaväe milliseid jalanõusid või uuendusi või 100 paarist koosnevale partiiehk tellija käes, üks paar on tootja nad vajavad? le, mida üksus siis kannab. Ühe käes ja selle järgi toodetakse, ja „Koostöö on väga hea. Ikka juhtub, paari võivad paljud teha superkvakolmas paar on tootmisest eraldi. et kaitsevägi tuleb oma ettepaneliteediga, aga sadat paari niisama See on vajalik selleks, et kui tootkute ja ideedega. Või näiteks toovad enam põlve otsas ei tee. Test order mises olev paar peaks õnnetuse mulle mõne mujalt pärit saapa ja näitab, kas tootja oskab korralikke või tulekahju tõttu hävima, on mul küsivad, kas midagi samasugust jalanõusid valmistada ka üle ühe üks etalon-testpaar ikkagi olemas. on võimalik teha. Kõige parem on paari. Rootslastel on hanke juures Samamoodi annab see kindluse telsee, et meie kõrval asuvad Kaitseväe lisaks pooleks lõigatud saabas ja lijale, kui tootja peaks mingil hetkel Ühendatud Õppeasutused, nende iga materjali kirjelduse juures tükk kaduma või pole enam suuteline inimesed veedavad meie poes tunde seda materjali. Norras tuleb pärast ja proovivad kõiki saapaid. Samuti test order’i läbimist toota kolm paari seda jalanõud tootma, siis on tellijal käime alati Kevadtormil ja meil on jalanõusid plommimiseks. Alles siis, etalon-näidispaar olemas, mille järgi keegi teine saab samasuguse laua peal väljas kõik uued tooted. kui test order on ära kantud, sõlmimudeli tootmist jätkata.“ Tihti ostetakse midagi juba õppustel takse raamleping. ära. Seal saame kohe tagasisidet, mida me oleme valesti teinud, et Samelini arendatavad mõnda jalanõud kanda ei saa, ja saajalanõude peame kohe ümber teha. Ja kui toetuse le tõmmatavad saapad on väejuhatus küsib mingit konkreetnõutud kaup, set jalanõud, siis saadame kümme sest täpselt selliseid ei paari ja anname kaasa ametliku tee maailmas küsimustiku tagasiside saamiseks: keegi mugavus, kergus, veekindlus jne.“

Kas täiustusi-täiendusiümbertegemisi tuleb palju? On need keerulised asjad või pigem väiksed kohendamised, mis uudismudelite juures tuleb teha? „Tavaliselt on need väiksed asjad.

Partiide kaupa on materjal ka veidi erinev, tuleb ette tagasisidet, kus kurdetakse, et selle või teise partii materjal oli maru kõva või väga kaua andis sisse kanda. Päris igaühe järgi parandusi ka teha ei saa, me olemegi võib-olla juba natuke liiga vastutulelikuks muutunud.“

Mis on kõige huvitavamad või keerulisemate nõuetega jalanõutellimused, mida Samelin on pidanud täitma? Või eriskummalised või ootamatud tellimused? „Kõige rohkem ja enneolematuid asju on küsinud prantslased, näiteks kuidas teha jalanõusid, mis miinile astudes jätaksid jala terveks. Et plahvatuse korral ei lendaks labajalg sodiks või otsast. Kuigi me teeme 5 | 2017

65

Kõige rohkem ja enneolematuid asju on küsinud prantslased, näiteks kuidas teha jalanõusid, mis miinile astudes jätaksid jala terveks

66

5 | 2017

SVERRE LASN

SÕJAR AUD

saapaid nii arboristidele kui ka Eriväelased on väga konservatiivsed. Kui tuletõrjujatele, ei piisa miini vastu pakud neile uut mudelit proovida, siis tihti nad sellest, et saabas ei põle või peab vastu saehammastele. Prantslased vastavad, et ei, me ostsime praegused jalanõud tahaksid just lõhkekehakindlat kaheksa aastat tagasi, nad ei ole veel katki ja saabast.

Eestis on vajatud näiteks sellised käivad küll. jalanõusid, mis ei tohi sahiseda, niutsuda ega kriuksuda – erioperatsaaksid, kui suure mahuga nõudlus hind moodustab 60% toote hinnast. sioonide poistele. Koostöö nendega Lisaks juhtub kõigil tootjail praaki. on olnud suurepärane. Nemad paku- nende järgi on, siis nad pingutaksid Kui tootja asub Eestis, siis suudevad mingi idee välja ja meie püüame kindlasti.“ takse pretensioonile reageerida 24 selle järgi jalanõud välja töötada.

Mõni põnev koostööprojekt meie tunni jooksul ja probleem lahenVahel pakume neile ka omalt poolt dada. Me isegi ei küsi, mis juhtus, kaitseväega? midagi uut ja siis nad vaatavad küll, ega hakka pikemalt arutama, vaid „Kui norralased võtsid meie uue et oi, millised head asjad. Samas on anname järgmisel hommikul uued saapapaari ja pidasid selle kõige eriväelased väga konservatiivsed. jalanõud asemele. Lisaks suudab õigemaks sissekandmistehnikaks Kui pakud neile uut mudelit proovimeie tehas toota ekstreemsuurusi villased sokid märjaks teha ja kaks da, siis tihti nad vastavad, et ei, me – sõjaväe jalanõusid teeme ju suurusostsime praegused jalanõud kaheksa päeva niimoodi kõndida, siis eesttes 35 kuni 54. Tagasiside ja probleelased läksid sammu kaugemale. Me aastat tagasi, nad ei ole veel katki ja mide lahendamise kiirus, see kõik tegime valmis saapad koos sisesokikäivad küll.“ on oluline.“ ga, mille saab vahepeal välja võtta, kuivama ja siis saapasse tagasi Selliste saabaste väljatöötamist panna. See on meil taas ainulaadne Kui pöörad pilgu tulevikku, kuhu on endal ka kõrvalt huvitav lahendus.“ tahad koostöös kaitseväega jälgida? areneda? „On ikka. Kasvõi sellised nüansid, Pead sa oluliseks, et Eestis „Me oleme mõnes mõttes jõudnud et tankisaapa paelad peavad olema ideaalini. Lihtsalt kaitsetööstuse tootmine säiliks? On see Eestile kevlarist. Sellised tulekindlad paeliidu kaudu on meil veel rohkem võistrateegiliselt tähtis? lad maksavad palju. Või siis see saamalusi. Neid on juba nii palju, et me pa peale tõmmatav veekindel saabas. „Jah, ma arvan küll. Miks tootmiei suuda enam kõiki tellimusi vastu ne üldse Eestisse on jäänud: meie Meie arendatud pealetõmmatavad saapad oli algul hoopis teistsugused, kogused on väiksed, keegi ei võta nii võtta. Mul on hea meel selle üle, et väikseid tellimusi teha. Kuigi saabas messidel tuleb meie juurde alati nüüd on neile lisatud lukk. Täpselt pole strateegiline toode, sest ei ole ju kaitseministeeriumi esindaja, kes selliseid ei tee maailmas keegi. saladus, et vasak saabas käib vasaku uurib, kuidas meil läheb, ja me tunKanadalased tunnevad nende vastu neme kaitseväe tuge. See väärtustab jala otsa ja parem saabas parema, väga suurt huvi. Hiinlased on proomeie tegevust. Kui väljaspool nähaksiis vahendajate kaudu võib saada vinud meie eksklusiivset pealetõmse, et nii kõrgel tasemel toetab meid küll sama hinna, aga kohapeal valmatavat saabast järele teha ja nad ka oma Eesti kaitsevägi, siis see on mistatakse jalanõud sama raha eest kindlasti saaksid sellega ka hakkaväga-väga tähtis sõnum kõigile.“ parematest materjalidest. Materjali ma, kui pingutaksid. Kui nad teada

www.naiskodukaitse.ee Liit

u Na

iskod

ukaitsega

www.facebook.com/naiskodukaitse/

Elu päästmiseks ei pea olema elupäästja

MEDITSIIN

Aastas sureb Eestis keskmiselt 3000 inimest äkksurma ning umbes 2300 vigastustesse. Neist oleks päästetav hinnanguliselt iga kümnes, mis teeks üle poole tuhande päästetud elu – kui neile vaid antaks õigel ajal adekvaatset esmaabi.

ASSO PUIDET

Tekst: KAIDO TAMM

Pärnu kiirabi erakorralise meditsiini tehnik Kaido Tamm

68

5 | 2017

Tegelikult on esmaabioskusi Eestimaal lihvitud juba 1830. aastast, mil Eestimaa kuberner olla kirikutes ette lugenud talupoegadele esmaabiteavet, et nood oskaksid õnnetusse sattunuid aidata. Mitmed neist nõuannetest on üsna tänapäevastele sarnased.

Nii et kui võtta kasutusele terve talupojamõistus ja autoapteek, siis

Mida võiks sisaldada miinimumnõuetele vastav esmaabivahendite komplekt?  Rullsidemed. Sidemerullid on head surve tekitamiseks

tõsisemate arteriaalsete või venoossete verejooksude peatamisel, neid peaks olema autoapteegis rohkem kui üks-kaks.  Rõhkside. Rõhksidemega sidudes tagatakse haava kokkusurumine. Kuna materjal on elastne, saab sideme tugevust vastavalt vajadusele sättida.  Steriilsed marlilapid. Marlilapid on eelkõige mõeldud haavade katmiseks enne sidumist.  Desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid. Värske haava puhastamiseks alkoholisisaldusega lapid ei sobi, esmaabiks tuleks haav pigem pesta voolava veega ja seejärel katta.  Kaelalahas. Autoapteekides leiduvad kaelalahased üldjuhul ei toesta kaela piisavalt ning nende paigaldamine eeldab koolitust. Kui on aga lülisambatrauma kahtlus (kõrgelt kukkumine, autoavarii vms), siis tuleks kaelakraed paigaldada kahekesi, üks toetab kaela ja teine paigaldab kraed.  Kolmnurkrätik. Esmaabis kasutatakse peamiselt toetava fiksaatorina, aga riidel on ka teisi kasutusvõimalusi, haava katmisest ja lahastamisest kuni pearätini.  Termotekk. Kasutatakse kannatanu kaitsmiseks vihma, jahtumise või ülekuumenemise eest.  Kaitsekindad. Infektsiooni vältimiseks kannatanuga toimetamisel.  Käärid või turvalõikur. Rõivaste eemaldamiseks vigastatud kohtadelt. Sobib ka marli lõikamiseks.  Kaitsemask. Suust suhu hingamise ohutuks läbiviimiseks.  Plaastrid. Kergemate haavade katmiseks.

Lisaks oleks mõistlik varuda autoapteeki mõned valuvaigistid, põletusgeel, puugieemaldusvahend. Varustust kontrollides tasub tähelepanu pöörata ka toodete aegumiskuupäevadele.

peaks saama üht-teist elupäästvat korraldada küll.

Eluohtliku seisundi kindlakstegemisel tuleks hinnata kolme aspekti: teadvus, hingamine, vereringe.

Kui üks neist ei toimi, tekib organismis hapnikupuudus, mille tagajärjeks on kliiniline surm kestvusega 5–6 minutit, sellele järgneb pöördumatu bioloogiline surm. Kui arvestada kiirabi keskmist reageerimisaega linnas (kiirabi jõuab kohale 9–11 minutit pärast õnnetuse algust), siis ei ole sündmuskohal elupäästjateks mitte meedikud, vaid kannatanu lähedal olevad inimesed, olgu nendeks tänaval jalutav juhuslik mööduja või memm pliidi ääres.

Kannatanuga ümberkäimine Lähene ohutult ja kontrolli teadvust, teda kõnetades või mõõdukalt raputades. Ava hingamisteed (pea kuklasse; peatrauma puhul ettevaatust – lülisambavigastuse oht!) ja kontrolli hingamist kas käeseljaga õhuvoolu tunnetades või asetades käed patsiendi rinnale ja tunnetades rindkere liikumist.

Hinda vereringet (pulssi) kaelaarterilt. Vaata, kuula ja tunneta 10 sekundit, enne kui järeldad. Kui

MEDITSIIN

Selleks võiks kasutada kasvõi autoapteeki, mis on aga inimestele nagu Šveitsi taskunuga: palju funktsioone, aga kui midagi konkreetset vaja, siis peab hakkama nuputama.

Tavaliselt ei teatagi, mida autoapteek sisaldab, veelgi vähem adutakse, mida sellega peale hakata. Seepärast tasub põhitõdesid aeg ajalt üle korrata ja meelde tuletada.

Termotekki kasutatakse kannatanu kaitsmiseks vihma, jahtumise või ülekuumenemise eest

5 | 2017

69

Kuidas käituda olukorras, kus peame andma esmaabi?

hingamine on normaalne, aseta kannatanu püsivasse külgasendisse. Kui kannatanu ei hinga, helista häirekeskusesse, pööra kannatanu selili ja alusta kaudset südamemassaaži: 30 rindkere kompressiooni sagedusega umbes 100 korda minutis.

Suust suhu hingamiseks kasuta autoapteegis leiduvat kaitsemaski.

Ilma selleta ei tohi võõrale inimesele kunstliku hingamist teha, võid saada nakkuse. Aseta mask kannatanu näole, huulik tema suhu. Pigistades nina kinni, hinga sisse ja haara oma huultega kannatanu suu. Kunstlikku hingamist soorita valemi järgi: 2 hingatamist ning 30 südamemassaaži. Südamemassaaž peab olema võimalikult katkematu. Esmaabi tuleb osutada kuni kiirabi saabumiseni!

ASSO PUIDET

MEDITSIIN

Tõenäoliselt on enamik täiskasvanuid omandanud mingisuguseidki teadmisi esmaabi andmisest, olgu siis autokoolis, töökohas või koolis terviseõpetustunnis. Paraku on aga „tõelise sündmusega“ kokkupuutes meie oskused mõjutatud (õnnetus juhtus lähedase inimesega, käed värisevad, otsustusvõime on häiritud jne). Kuidas siis käituda? Iga õnnetus on isemoodi, aga põhimõtteline tegevuskäik on sama.

1. Võta endale hetk. Emotsioonid on nakkavad, seega püüa olla rahulik ja toetav.

2. Hinda olukorda ja teadvusta ohtusid. Avanemata turvapadi, bensiini- või gaasileke, agressiivsed inimesed, töötavad seadmed jne.

3. Kutsu vajadusel abi! 112 4. Muuda piirkond esmaabi andmiseks ohutuks. Vajalikud kaitsevahendid leiad autoapteegist. Kui kaitsekindaid ei ole, saad kaitsta käsi ka kilekotiga jne.

5. Anna abi, kui piirkond on ohutu. Kui oled abi andmisega alustanud, siis tee seda otsustuskindlalt.

6. Pöördu abisaamiseks teiste poole. Kõike ei pea ise tegema. Delegeeri korraldusi isikuliselt – üleskutse kõigile („Tooge esmaabikott!“) võib tähendada, et sellele ei reageeri keegi.

Haavade tohterdamine Nende pärast, keda hull koer ehk hunt on kiskunud.

1. Pese kohe haava seebiga, ehk kange soolveega, ehk 70

5 | 2017

leelisega, ehk kusega välja, lubjaga segatud, mis pole veel veega kastetud.

2. Ära pane kogunisti verd, mis haava seest jookseb, seisma, vaid katsu igapidi, et haav mitte kokku ei lähe, vaid nii kaua lahti seisab ja mäda jookseb, kui tal sünnib.

Tänapäevane haavaravi nii drastilisi meetmeid ei kasuta ja abi saab jällegi autoapteegist. Olenevalt trauma mehhanismist võib haavu klassifitseerida: lõikehaav, raiehaav, torkehaav, põrutus-lömastushaav, rebimishaav, laskehaav. Kergemaks ja sagedasemaks haavaks on marrastus – pindmine haav, kus naha ülemised kihid on kraabitud, jättes lahti marraskil õrna piirkonna. Verejooks haavast võib olla kas arteriaalne (haavast tulev veri on helepunane, pulseeriv), venoosne (haavast tulev veri on tumepunane, ühtlaselt voolav) või kapillaarne (immitsev veri, pindmine nahavigastus).

Haavade sidumise eesmärgiks on verejooksu peatamine, haava kaitsmine, haavapiirkonna toestamine. Kui võimalik, pane esmaabi andmiseks kätte autoapteegis leiduvad kaitsekindad või kaitse käsi kilekotiga.

Külmakott võib osutuda vajalikuks põrutusest paiste läinud piirkonna tohterdamiseks

ASSO PUIDET

Sidemerulle ja marlipakke ei ole kunagi liiga palju

Euroopas ja ka Eestis on hädaabinumber 112, kõne sellele on tasuta. Hädaabikõnet haldab häirekeskus ja sinuga suhtleb päästekorraldaja, kes saadab operatiivteenistuse välja juba telefonikõne ajal, kui on teada, mis juhtus ja kus juhtus.

Kui telefoni operaatorfirmal ei ole selles piirkonnas levi, siis võta telefoni SIM-kaart välja ja sa saad hallata kõikide võrguoperaatorite mobiililevi, et saada ühendust häirekeskusega.

Mida öelda, kui vastab häirekeskuse number 112? Mis juhtus. Kus juhtus. Millal juhtus. Kellega õnnetus juhtus. Mis seisundis on kannatanu. Räägi rahulikult ja vasta esitatud küsimustele. Ära lõpeta kõnet enne, kui selleks antakse luba!

Turvalõikur sobib nii vigastatud kohtade vabastamiseks rõivastest kui ka näiteks marli lõikamiseks

määrdunud esemega); õmblemist vajavad haavad (kõik nahakihid on läbistatud, haav on üle 1 cm pikk).

Haavad õlavarrel, küünarvarrel, randmel, labakäel ja sõrmedel saab pärast sidumist eelkõige transpordi ajaks fi kseerida kolmnurkrätikuga, nii et käsi toetub kaelale. Üleüldse olgu see esimeseks mureks, et kohe arst saab kutsutud, kes kõik tarvilist nõu võib anda, nii kui aadrit lasta, ehk muud rohud pruukida, mis sellel teadmata on, kes pole selle peal õppinud.

ASSO PUIDET

Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt. Selleks saab kasutada teist sidemerulli, millega avaldada haavale survet, sidudes elastse rõhksidemega. Vajadusel aseta uus side eelmisele peale.

Kapillaarse või venoosse verejooksu sulgemiseks eemalda võimalusel haava katvad riided ning jooksva vee all mustus. Kata haav haavatampooni või marlilapiga ja avalda verejooksu sulgemiseks survet sidemerullidega. Kui verejooks ei peatu, lisa sidemerulle haavale peale, mitte ära eemalda eelmist!

Vigastatud jäse tõsta südamest kõrgemale, välja arvatud luumurru korral. Haavas olevad kinnised võõrkehad fi kseeri sidemerullidega ja seo kinni. Ära eemalda ise kinniseid võõrkehasid haavast!

Kas kõik haavad vajavad meditsiinilist sekkumist? Kindlasti mitte.

Enamik olmehaavu paranevad ise.

Haava paranemist takistab eelkõige haavainfektsioon ja pidev traumeerimine liikumisel. Meditsiiniabi vajaksid haavad, millesse on kinni jäänud võõrkeha; kus on suur infektsioonioht (hammustus, torkehaav

MEDITSIIN

Kuidas helistada häirekeskusesse?

5 | 2017

71

Sanitari erialakursus Kaitseliidus Siiani puudus Kaitseliidus ühtne teadmine, mille alusel viia läbi sanitaride väljaõpet.

Nüüd on see olukord viimaks muutunud.

MEDITSIIN

Tekst: HELEN ALLAS

Seni on malevad laskur-sanitari, jaosanitari, sanitari jne väljaõppe läbiviimisel võtnud aluseks näiteks kaitseväe laskur-sanitari erialakursuse õppekava või koostanud kursuse koolitusplaani ise, vastavalt korraldajate ja läbiviijate kogemustele ja tõekspidamistele.

Kindlasti on igaühel oma nägemus, mida peaks oskama üks Kaitseliidu liige, kes vajab sanitari pädevust. Kuigi absoluutset tõde pole olemas, pakub aprillis kinnitatud sanitari erialakursus Kaitseliidus (SAEKkl) kindlasti leevendust kursuse koordinaatoritele ja läbiviijatele.

Käesoleva aasta jaanuaris kinnitati sanitari funktsioonikirjeldus.

„Sanitari ametikoha eesmärk on osutada esmaabi ning õe juhendamisel esmatasandi meditsiinilist abi oma pädevuse piirides Kaitseliidus kõikide kaitseseisundite ajal, aidates seeläbi säilitada üksuste võitlusvõimelisust ning suurendada Kaitseliidu võimekust abistada vajadusel tsiviilstruktuure suurõnnetuste ja katastroofide korral.“

Sellele funktsioonikirjeldusele tuginedes sai koostatud ka SAEKkl. Juba aastaid on sellise kursuse korralduse üle arutletud ja erinevaid lahendusi testitud. Kui varem moodustas sanitaride väljaõpe osa 72

5 | 2017

Kursuse lõpetanu on võimeline täitma sanitari ülesandeid ettearvamatutes olukordades kõikide kaitseseisundite ajal ning andma esmaabi Kaitseliidu-sisestel üritustel ja õppustel

KOMMENTAAR

REIN LUHAORG, Kaitseliidu peastaabi väljaõppe osakond

rühmaparameediku erialakursusest, siis nüüd sai rühmaparameediku erialakursus lahku löödud: eraldi on sanitari erialakursus ja parameediku erialakursus. Ühelt poolt ei saa kõikidest sanitaridest parameedikuid ning teisalt võimaldab selline korraldus vabatahtlike aega optimeerida, sest senine rühmaparameediku kursus oli väga ajamahukas. Nüüd on SAEKkl ühtlasi eelduskursus parameediku õppele pääsemiseks.

MEDITSIIN

„Väljaõppe läbiviimise ühtlustamine annab kindlustunde, et kõik on oma teadmistelt ja oskustelt vähemalt samal tasemel. Ühine õppekava loob selleks eeldused. Kuna meditsiin on üks valdkondi, mis on meie eluga kõige otsesemalt seotud, tahame me seda või mitte, siis on ju hea teada, et selles alavaldkonnas toetavad meid nii igapäevaelus, õppusel kui vajadusel ka kriisisituatsioonides inimesed, kel vähemalt minimaalne vajalik väljaõpe saavutatud, olenemata kohast ja oludest.“

KARRI KAAS

„Sanitari erialakursuse Kaitseliidus (SAEKkl) läbiviimisega luuakse sihtgrupile tingimused omandada ühtsetel alustel sanitari ametikohale vastavaid teadmisi ja oskusi, mille tulemusena paraneb kiirreageerimis- ja põhivalmidusüksuste võitlusvõimelisuse säilimine kõikide kaitseseisundite ajal ning Kaitseliidu võime abistada vajadusel tsiviilstruktuure suurõnnetuste ja katastroofide korral.“

5 | 2017

73

KAITSEVÄGI

MEDITSIIN

Meditsiinilisi manipulatsioone võib sanitar teostada vaid tervishoiutöötaja juhendamisel

Õppekava koostamisel on lähtutud Eesti tervishoiusüsteemis kehtivast kvalifi katsioonist „Erakorralise meditsiini tehnik 1”. Õppekava on kindlasti abiks meditsiiniväljaõppe ühtlustamisel malevates.

Võttes arvesse Kaitseliidule pandud ülesannete täitmise laiapindsust, ei saa me kindlasti koolitada ainult lahingumeedikuid, vaid peame arvestama ka vajadusega olla

„Rahuajal, näiteks õppustel esmaabi tagajana, on sanitari iseseisev pädevus piiratud esmaabi tasemega ning meditsiinilisi manipulatsioone võib sanitar teostada vaid tervishoiutöötaja juhendamisel.“

74

5 | 2017

võimelised tegutsema rahuajal ning eri ohu- ja kriisiolukordades.

Sanitari erialakursuse Kaitse„Võimalusel lähtuda kuluvaliidus (SAEKkl) läbiviimisega hendite kasutamisel säästlikluuakse sihtgrupile tingimukuse printsiibist, mis tähendab, sed omandada ühtsetel alustel et mulaažide ning mannesanitari ametikohale vastakeenide käsitlemisel tuleb vaid teadmisi ja oskusi, mille võimalusel kasutada kehtetuid tulemusena paraneb kiirreakuluvahendeid ning nende geerimis- ja põhivalmidusükpuudumisel kasutada sama suste võitlusvõime säilimine kuluvahendit korduvalt (kakõikide kaitseseisundite ajal. nüülid, kummikindad, süstlad Kursuse lõpetanu on võimejm).“ line täitma sanitari ülesandeid ettearvamatutes olukordades kõikide kaitseseisundite ajal ning andma esmaabi Kaitseliidu-sisestel üritusri erialakursuse läbiviimiseks, kuid tel ja õppustel. seni saab ju oma piirkonna maleSeni on mitmetes malevates vate vahel koostööd teha. Et lihtkursust korraldatud vastavalt võisustada kursuse korraldamist, on malustele. See tähendab, et lisaks õppekava lisana eraldi välja toodud instruktorite vahelduvale tasemele soovituslik minimaalne õppevaon ka vahendid ja varustus eri mahendite loetelu. levates erinev või sõltub sellest, kuiNüüd on võimalus õppekava das keegi on varustust väljastpoolt rakendada, hiljemalt kahe aasta päorganiseerinud. Kindlasti võtab rast saame kokkuvõtteid teha ning aega, kuni kõikides malevates on vastavalt vajadusele kursusekava täiuslik komplekt varustust sanitatäiustada.

Neli aastaaega kahekümne neljas tunnis rajale startima. Teise meeskonna (Sille Rebane, Tuuli Kotov, Aide Kann, Sanna Saarestik) loosiõnn oli leebem ja nemad alustasid kuuendatena.

Esimene meeskond startis rajale kell 23.00 ja teine meeskond 23.50.

Punktid rajal Alfa – Alias. Tuleb tõdeda, et ülesanne ei olnud kergete killast. Liivakella asemel oli ajamõõtjaks 80 kg kaaluv palk, mis tuli kolmel liikmel tõsta sirgetele kätele ja hoida nii kaua, kui võimalik. Neljas liige seisis seljaga ja seletas sõnu. NB! Kiivrid olid ikka peas.

Selles punktis anti teada, et peame kutsuma oma esindaja järgmisse kontrollpunkti.

Bravo – kanderaam. Märgi pihta tuld! Esindaja oli kanderaamil kõ-

KARRI KAAS

Tekst: KRISTI RANDLA

Põlva naiskodukaitsjate tee Noarootsi oli pikk. Kuid sõidu ajal, lisaks magusale huumorile, tuletati meelde ja õpiti sõlmede tegemist, NATO kuuldekoodi, luureraporti täitmist.

Kõige põnevam oli esmaabi „suuline eksam“, kus testi alusel kontrollis meeskonnaliige Aide võistlejate teadmisi.

Kohale jõudes tuli end korralikult sirutada, sest keha ei ole ikka harjunud neli tundi järjest istuma.

Esmalt loositi mandaatkomisjonis võistkondadele järjekorranumbrid.

Ootusärevus oli sees ja meie esindajad (Marika Rehemets ja Agnes Pihlapuu) tulid tagasi kahtlase ilmega. Põhjus oli lihtne, esimesele meeskonnale (Kristi Randla, Kristi Johanson, Jaanika Mihelson ja Daisy Kudre) naeratas loosiõnn niivõrd laialt, et pidime kohe esimestena

NAISKODUK AITSE

Aprilli viimasel nädalavahetusel Läänemaal peetud Naiskodukaitse koormusmatk jääb ilmselt paljudele meelde mitmekesiste ilmastikuolude tõttu. Taevast langes võistlejatele peaaegu kõike. Välja arvatud pussnuge, kuigi tõenäoliselt polnud kaugel needki.

Lõpujooksule startisid võistlejad päris talvistes oludes, kui maad kattis juba korralik lumevaip

5 | 2017

75

JAANUS MEHIKAS

NAISKODUK AITSE

Takistusrada nõudis nii füüsilist vastupidavust kui ka meeskonnatööd, sest üle finišijoone tuli astuda koos

huli, nägemine kaetud ja relv käes.

Esindaja ülesandeks oli meie suunamise järgi lasta kaks paintball’ilasku märklaua pihta. Viis märklauda olid erinevatel kaugustel. Rada kulges metsa all, mis oli üsna künklik ja 70 m pikk. Ülesanne oli väga põnev, kuid füüsiliselt päris raske.

Charlie – sõlmed. Meeskond jagunes kolmeks. Üks pidi tegema surmasõlme ümber keha, kaks täitma etteantud ülesande ja kasutama sõlmesid: seasõrga, kalamehesõlme ja liuglevat aasa. Neljas liige pidi noormehele lipsusõlme kaela siduma. Ülesanne loeti sooritatuks, kui kõik liikmed on tagasi stardipositsioonil ja käed üleval.

Delta – paat. Sellel ülesandel oli kaks osa. Esmalt tuli maasolevatest asjadest komplekteerida paat ja kohustuslik ohutusvarustus, mis peab kohe kindlasti veekogu peale minnes kaasas olema. Seejärel kõik paati, tiir ümber poi ja tagasi kaldale.

76

5 | 2017

Echo – laskmine. M16. Ootealas saime kiire instrueeringu ja tuld. Ära tuli jagada, kes laseb kaugemaid märke ja kes lähemal asetsevaid märke. Igal võistlejal oli viis lasku.

Foxtrot – takistusriba. Võin julgelt öelda, et üks põnevamaid ülesandeid. Takistusrajad kohe annavad särtsu ja energiat juurde.

Golf – soo. Soo ületamine, kasutades rehve. Lisaks anti ülesanne korjata materjali lõkke jaoks.

Esimesele meeskonnale naeratas loosiõnn niivõrd laialt, et pidime kohe esimestena rajale startima.

Hotel – postkast. Postkast oli asetatud lehmade aedikusse. Küsimused: kas elektrikarjuses on vool? kas vasikatega lehmad võivad olla agressiivsed? Karjust testisime – ei ole voolu, kuid lehmi juba ei testi – seega läksime ringiga. Meeleolu lõi kõikuma alanud lörtsisadu. Külm, tuul, märg, lehmad? Õnneks saime järgmise koha koordinaadid ning rühkisime juba korralikus lumesajus vapralt edasi. Teine meeskond otsustas oma piinad selleks korraks lõpetada ja esindaja järele kutsuda, sest kolmekesi oli ka üsna raske edasi liikuda.

India – lõke. Olemasolevatest asjadest tuli teha lõke. Lõkke süütamiseks tohtis kasutada ainult tulepulka.

Juliet – esmaabi. Ülesanne: metsa all alajahtunud koormusmatkaline.

Katta (tekid olid olemas) ja transportida kogumispunkti. Ülesanne läks meil väga hästi.

Tähtis ei ole sihtkoht, vaid teekond sinna Tekst: KARMEN VESSELOV

Võtsime sammud järgmisse kontrollpunkti. Kõne. Saime teada, et viimased punktid jäetakse ära ja saime järgmise punkti koordinaadid. Emotsioonid olid laes, milline kergendus! Nüüd jäi ainult vapralt viimased 5–6 km kõmpida ja mitte tuisus alla anda.

Viimases punktis kontrolliti kohustusliku varustuse elemendid ja LÄKS! Start lõpujooksule. Tuisust võetud jalad liikusid finišisse ikka joostes. Aga see ei olnud veel kõik.

Viktoriin oli kõige viimane ülesanne.

Varustust kontrolliti seekord nii, et kontrollpunkti igas ootealas sooviti näha 1–2 kohustuslikku varustusse kuuluvat asja.

Põlva ringkonna I meeskond oli rajal ligi 20 tundi ja läbis umbes 62 km. II võistkond kahjuks katkestas veidi enne lõppu. Rajale startis 18 võistkonda, kellest lõpetas 9. Üldkokkuvõttes sai Põlva I meeskond 6. koha.

NAISKODUK AITSE

„Kui tahad katkestada, siis suudad veel sama palju edasi minna.“

KRISTIINA SIRELI

Pärnu naised olid varem sarnastel üritustel juba osalenud. Seekordse võistluse tegid aga eriliseks ootamatult talvine ilm ja see, et ülesannete lahendus nõudis enam füüsilist pingutust. Rada oli suhteliselt kiire. Kui suund sassi läks, tuli lisaaega võtta puhkuse ja söömise arvelt. Ja suunda hoida oli keeruline, sest teedel käies võis kergesti langeda väga aktiivselt tegutsenud vastutegevuse lõksudesse.

Kõige paremini tulid pärnakatel välja sõlmede, veetakistuse, takistusradade ja kanderaami ülesanded. Ilmaolude tõttu jäi aga pea kõigil võistkondadel punkt saamata tule süütamise eest, sest sellise ilmaga on tulepulgaga sädeme saamine võimatu.

Keerukas ilm tekitas paljudes katkestamismõtteid. Mitmed võistkonnad jätsidki võistluse pooleli. Pärnu naised meenutasid sellistel hetkedel aga Naiskodukaitse esinaise Airi Toomingu öeldut, kes saatis võistlejad teele sõnadega: „Kui tahad katkestada, siis suudad veel sama palju edasi minna.“ Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna naised tulid Naiskodukaitse koormusmatkal neljandale kohale. Tormistes ja lumistes oludes läbisid nad peaaegu 70 kilomeetrit.

5 | 2017

77

Viru noorte Sündmused, kus osalevad Viru maleva noorteorganisatsioonid, on üks huvitavam kui teine – noortel tuleb valmis olla igaks olukorraks ja ootamatuseks.

Olgu mõneks näiteks kirjatükid, mille koostasid Janeli Kang Rakvere Fööniksi kodutütarde rühmast, Väike-Maarja kodutütarde rühm koos rühmavanemaga ning Rauno Lemberg ja Markus Puusaar Rakvere Fööniksi kotkarühmast.

Tekst: LIIS AMBOS

a, ku me ie ga päev d si a g ja d e a ko d utütr Väike-Maarj me ie re is. e d a. ku st algas a , a a m ll o a lo la st el k odu ohas ootas amaja ette Nele-Liisi k le iba. Sihtk nes ime vall u ja g o id k e l d a n a ev ä porg sime Ühel sü g isp smalt kohtu kaasa õ unu, E e . a el g d a ja o m p o e s võ ts ime lo ass i ja sell jookKülako stik tuhatnel ja ma siiami k e o ll e jä in e a h en o k er harasilmne p vaad anuna me id e es sä l. Pard id ja es me id üle re k , jä a d g a se b it m k la d ma tulnu d a kits e es ja mmiku d oli me id u u d ista mmast. Ikk la t ra a id a. Laste le m ir ü ä s h k t a k es l st u li e nn d ja p ikkad ata en d küla su p istis, ka õ u s, laskm d n ii p ehme li en o ve d a a m N o . a d es on unte g ne d sulistasi ku ulutaks, k an d ite ja õ u rg g a o p n , i et es ir id k d, ke d a to ma tiibu ja anad.“ aga küüliku k lehvitas o ste ga pärlk k k u ü k ip e lf k o h g u a g d e ga. Talu e arvates a lontis kõ rva ad olid last m u n n u n e e es. Kõ ig majas p erem

78

5 | 2017

M ET SI LV I AA SU

S

NOORED

maaias o o l d e r t ü t u ja ko d aaslase Väike-Maar asid oma k i nad külast

uskumatud seiklused

LEI LI KA NG I KO GU

Selle aasta ne ljan dal ve ebru aril, laupäevase nautis id, ko gu l päeval, ku i te nesid Rakvere ised ko du s pu Fö ön iksi rühm hkepäeva a ko dutütre d ko o salejate ga K olga mõ isa ju o s te iste rahvam urde, et panna atkal en d proovile jä läbida Ekströ m rjekordses ka i marss. tsumuses – Võ imalik oli va lida 30 km, 17 km ja 8,5 km ehk siis minul distants i vahel. e es imene pike Valituks sai 30 mat sorti mat km k. Kõ igep ealt ning se ejärel kõ ko gunemine ja ik rajale. Algu nä se id s energiat jätk islahing 6.–7. kilomeetril us ja püsisime muutu s minu enam-vähem ko ja ve el mõ ne os, aga tü druku tempo te istest maha.

Kõ nd is ime ed rahulikumaks as i, aga umbe ja jäime s poole distan vaikselt alla an ts i peal hakkas dma ja tahe ka id ja du lad ma. Pau se oli jalgu puhata. palju – vahel tahtsime süüa , vahel Kui hakkas im e Viru rabasse jõ ud ma, siis ei jõ ud nu d. Raba uskunu d ise ka oli ilu s ja saim , et nii kaugel e olime e ja lg u pu ha ae glasemaks. ta, sest meie te Rabast välja m po o li jäänud ve el jõ ud es tahtsim gi e küll katkesta puhkus jõ ud u da, ku id jälleg ed as i liikud a.

Lõ puks kõ mpi i an dis väike sime nii, et jalg Peaas i oli kõ ik se e ära lõ pe u enam väga ei tund nu dki. tada. Kuigi mat pi, oli päev hu ka lõ pu s olid vitav. Sain en da jalad läbi ja lä st ja oma füüs ks id kramilisest vormist nii mõ nd ag i te ad a.

NOORED

Janeli Ekströ m i marsil

5 | 2017

79

rg i viimase aja kme Rauno Lembe lii a hm rü te as tk noorte ko os te iste Viru maleRakvere Fö ön iksi ursu s, millest ta ko isk m la ee ül e in lv ta amus oli meeld ejäävaim el a võ ttis. ed aasta ve ebru aris os da matkasime mõn va po istega selle ntroll ja pärast se ko se stu ru va ti ku s teh tlid ja hunn ik oksi Jõ udsime metsa, ad te ibad, telkman m va ge tu ed õn M . iskohta pakiti telkmantlid kilomeetrid öö bim upäeva hommikul La i. eg im as ag m s i saas onnide misesse kohta. Ku külje alla – selliste ja asuti te ele järg d se iti eh a ev pä ve ekogueelmise iti meile jäätunud kokku, lammutati äg rä , es se a ets m järv lõ hkuma. milleks oli väike ime jää sisse auke bu sime sihtkohta, us as l re ejä Se t. es ksus üg iviisijää turvalisest pa mitmetest kalapü de ületamisest ja da ul ku e im sa ja ge d si. valmis, te gime õn aanitu d ve el te gevu Lõ puks, ku i au gu d sest päevaks oli pl , ud an sa ei a ag a ne id d, millest dest. Järele proovid anti kätte pu usuu sa ja se es id ar pa portimine, nd imist jagati meid Pärast väikest kõ võ i vigastatu trans se stu ru va i ol s ek rb ad a. Et kelgu otsta . tuli kelgud valmist arist üks oli kelgul ast nii, et igast pa ig pa us at pe st lle eil hetk ae ga, et lahkus ime se bimiskohaks, oli m öö ka i ol is m , es rd ti jõ ud a. Kõ hu d olid niivõ Järgmisesse punk puljong it valmistad i võ ed te i, hv ko mal ajal ke eta ja lõ unasöö gina. Sa katelokkides vett a he t al im ül us tund line puljong ivesi lmistad a eg i ülesan deks va tühjad, et ise gi tava im Sa tti. ko lja se t lis a räätsasid ja alge rääg iti, ku id as teh tt. eid ehitaräätsa ja seljako ks magamisasem hommikuks kaks se öö ta ka ha e im tte kohad, kuhu sa a. As i, mis Se ejärel näid ati kä eaugus valmistam le da se ti eta õp ja lja sama üllatu s – anti kana kana tuli au gu st vä ma. Õhtul tuli ka – ud un er ise al re ei tne, aga praktikas teoorias tund us lih e ta supiks. ks. Lõ puks ke ets im lä se sis ette näina sin ta toorelt, ku i a räätsad ja kotid om e m di pi el är us kell se itse, misj nsportimise Hommikul oli ärat ojen damise ja tra so , ise tm äs pä u g ning vettekukkun stu se pakkimine ja tama. Järgnes lo en lammutamine, varu de ni on ba ju s sii e. Nii et se d. Ja jääauku hüppamin praktilise d harjutu – tse ka s ee eid m punkti. Seal ootas rännak viimasesse nd ega. usa, karastunu d tu koju sai sõ ita mõn

GU LEI LI KA NG I KO

NOORED

iskursu s Rauno ja üle elam

80

5 | 2017

Markuse rühmalaager 2016. aasta suvel oli Väike-Maarja päästekooli harjutu sväljakul Rakvere Fööniksi noorte kotkaste rühma laager.

LEILI L LEIL EILI L I KANGI KA K A NGI NG GI KOGU KOGU

Järgmisel päeval saime oma esimese korraliku topograafiaõppe ning Virumaa reservpäästerühma otsingukoerte grupi koerajuhid rääkisid oma tegevus est ja näitasid koerte tööd. Samuti õppisime liikumisi, nagu roomamine ja madalroomamine.

Saime proovid a ka auto liikumise ja parkimise juhend amist käemä rkidega. Õhtul tuli teade, et laagrialal on inimese d ära kadunu d. Meie ülesan deks oli ala läbi otsida ja inimese d üles leida. Saime omal nahal järele proovid a, kuidas käib otsingutöö ja kui raske seda on juhtida ja korrald ada. Sel korral oli õnneks tegemist rühmajuhi korrald atud õppuse ga.

Hommikul lõpetas ime eelmisel päeval pooleli jäänud autojuhi erikats ed. Sealjuures pidime kinnisel harjutu sväljakul tõestama, et oskame autoga sõita. Varsti pärast seda oligi aeg laagri lõpetamiseks.

Meie rühma sündmused on alati täis ootamatusi, nii et sa kunagi ei tea, mis võib muutud a ja mis üllatust rühmajuht plaanib. Näiteks oli meil märtsis Võsul laager, kuhu olid plaanitud enamasti tubased tegevused. Laagripäeva keskel sai meie rühmajuht Leili Kang aga teate, et kadunu d inimese otsingul oleks abi vaja. Ta otsustas ka meid otsingule kaasata. Nii tõmbas imegi metsariided selga ja läksime VäikeMaarja lähistele inimest otsima. Rakvere päästekoman dost anti meile lisaks ilusad värvilised reservpäästerühma joped selga. Jõudsime paar korda metsas t aheliku ga läbi käia, kui tuli teade, et inimene on kuskilt mujalt leitud.“

NOORED

Reede õhtul jõudsime laagripaika, laadisime varustu se maha ja oligi aeg esimeseks koolitu seks, milleks olid köiega laskumine ja sõlmed. Esimen e kord kõrgusest alla tuhised a oli hirmus, aga kui kord selle tehtud said, siis tahtsid üha uuesti ja uuesti proovid a.

5 | 2017

81

Paraadi pesamunad väljakutseid ei karda Tänavuse võidupüha paraadi noorimad osalejad on Viru maleva Kunda rühma noored kotkad. Et nende tegemiste ja toimetamistega lähemalt tutvuda, osalesin ühel nende koondusel.

NOORED

Tekst: LIIS AMBOS

SANDER SOOMRE

Need poisid juba hätta ei jää

82 82

5|2 2017 20 017 017 17

Koondusele oli tulnud ligikaudu ja käinud preemiareisil. Vahvate kümme poissi, neist noorim 9aastane ettevõtmiste nimekirja võib lisada ja vanim 12aastane. Vestluse alustumetsas onni ehitamisegi. seks uurisin neilt, kust nad said infot Igast ühisest ettevõtmisest rääNoorte Kotkaste tegemiste kohta ja kides lähevad poiste silmad särama miks otsustasid organisatsiooniga ja koos juhendaja Sandriga meenuliituda. Vastuseid tuli igasuguseid tatakse asju, mis nad õppinud on.

– kes kuulis sõbralt, kes koolist, kes Sandrit kirjeldavad poisid kui väga isalt. Igatahes tekitas see poistes toredat, lõbusat ja tarka. Ühe poisi piisavalt uudishimu ja põnevust, et kirjeldus oli lühike ning konkreetne rühmaga liituda. Seni keegi oma – ta on mu isa. Sellist isa ja juhendaotsust ei kahetse. Nüüdseks on poisid jat Kunda noorkotkad välja vahetada olnud noorkotkad juba kaks aastat ja ei soovi. Tema organiseerib poistele jõudnud palju ära teha. Iga hetkega tegevusi ja aitab neil tulevasteks aina avatumaks ja lõbusamaks muutkatsumusteks ettevalmistusi teha. nud noormehed rääkisid laagritest, Loomulikult saab tegusatel lastel koondustest, paraadidel osalemistest koos palju naljagi. Üks poistest ja võistlustest. Üksteise võidu toodi meenutas laagriseika, kui ta oli oma välja oskusi, mis laagritest saadud. magamisaseme kogemata sipelgaLemmiktegevustena märgiti söögipessa paigutanud. Magama minnes valmistamist, luuremängu, laskmist ei saanud poiss algul arugi, et soovis ja tuletegemist. Samuti meeldis see, magada kellegi teise kodu peal. Eks et laagris tuli öösiti ahjus tuld valvata. sipelgad andsid muidugi kohe märÜhele poisile meenus kohe, kuidas ta ku ning elevust jätkus sel õhtul küll valvas ja valvas, kuni ühel hetkel üles ja küll. aeti. Eks väikestele tegusatele poistele Teise poisi taskunoa mainimine on öine tulevalvamine pärast pikka ja ajab aga kogu rühma naerma. Mõnel väsitavat päeva paras katsumus. kohe juhtub. Lihtsalt õnnestub kogu Lisaks on nad aeg midagi ära kaotada. Temal siis sa a s laagritele aag te e o ad osa võtnud võimletaskunuga ja seda juba kolm korda. õtnud näiteks Tallinna Tallin n na v mispeost, Kunda noored kotkad saavad miispeost, m eost, külastanud d sidepataljoni, sid osalenud matkamängudel matk kamängudel kokku iga nädal Lisaks noorkotkaste tegemistele võtavad poisid osa veel igasugustest ringidest – nimetati jalgpalli, korvpalli, mudilaskoori, muusikakooli, skatepargis trikitamist ning taekwondo’d.

Noorte Kotkastega liitumist poisid kindlasti ei kahetse. Nende kinnitusel on see väga äge! Katsumusi nad ei karda ning on juba praegu, vaatamata oma noorele eale, arvestatavad konkurendid suurematele poistele.

Ja meil kõigil on võimalus nendega kohtuda selle aasta võidupüha paraadil, kus poisid marsivad.

ROOMET ILD

Noorte Kotkaste Viru maleva „ekspordiartikkel“ teiste malevate noortele elamuste pakkumise kategoorias on kahtlemata noortevõistlus Viru Tarvas.

Tekst: LEHO LAHTVEE Viru Tarvas kasvas vaid neli aastat ja ehk raskemgi, kui eelmisel aastal tagasi välja virukate Viru Pistrikust, Neeruti oosides. Vahest seetõttu tuli kuid on omaette võistlusena ammu tänavu, erinevalt 2016. aastast, kolkanda kinnitanud ning teiste malemel tiimil alla neelata katkestamise vate osalusplaanides sees. Tänavune mõru pill. Ilm oli aprilliselt heitlik jõukatsumine tutvustas aprilli lõpus – öösel külma, päeval päikest, kõva noortele Kunda ümbrust. tuult ja taevaseid üllatusi.

Vahelduse mõttes oli võistluskesEt Viru Tarvas on Viru maleva kus linnas, kuid enamasti said selja- tiimidele sõelaks, milline neljaliikkotiga koormatud noorte tallad tun- meline võistkond pääseb malevat da piirkonna looduse pinda. Nagu esindama vabariiklikule võistlusele ikka, pikkisime rajameistritena Mini-Erna, siis on suurem osa kontsisse võimalikult eriilmelisi maasrollpunktidest sisult sarnased. Sõltikke: kuivad männimetsad, märjemed, lõkketegemisoskus, luuramine, mad pinnad kuuskede ja leppadega, side, täpsuslaskmine, varjualuse ehika tammesalud ning parajalt võsa tamine ja esmaabi on traditsioonilija raielanke. Ületada tuli nii Küda sed harjutamist vajavad teemad. Ka oja kui Kunda jõge, loendamatutest pole paadiga jõe ületamine paljudele kraavidest rääkimata. uudis, kuid Lontova seikluspargis Noored nägid liivakivist pansuliseva jõe kohal trossidel kõndimigaastangut ning Nõukogude Liidu ne nii, et ainsaks tasakaalustajaks on aegseid rannikukaitsepunkreid ja kaaslase õlg, tekitas närvikõdi küll. kaevikuid, möödusid Eesti suuriSamuti oli uudne ja üllatav loodusemast rändrahnust – Ehalkivist. Mida tundmise kontrollpunkt, kus kesknoortel piirkonna kultuurist näha konnaameti spetsialist uuris, kuidas ei õnnestunud, seda said nad uurida noored tunnevad puuseeni ja nende uurimismängus. kasutusvõimalusi.

Ligi 30 kilomeetri pikkune trass Väga head koostööpartnerid olid oli paljude arvates katsumuserohke ka Tapal paiknevad liitlased. Ühel

alal näitasid britid kõigile oma relvi ja sõidukeid. Teisel püstitati Kunda linnas võistluse lõpupunkt, kus hoolitseti, et noorte tagasisõit kodudesse mööduks magades. Nimelt pidid nad pärast poolteise kilomeetri pikkust lõpujooksu-orienteerumist jätma oma viimase energia takistusraja läbimisele. Noorte lemmikute seas oli ka kaitseliitlaste ehitatud „miiniväli“ – mäng, kus tiimidel tuli mõistatades ja koostööd tehes ohtlikust alast plankude tõstmisega üle saada.

Kui korraldajate miiniväli oli ohutu, siis ühe tiimi leitud kahtlane ese rannaroostikus äratas kahtlust. Kohale sõitnud pommigrupp veendus, et tegemist polnud siiski üliohtliku esemega, kuid pinevust lisas see sündmuste käigule omajagu.

Roela rühma esindaja Siim Kikerpuu kommenteeris üllatunult: „On märkimisväärne, et nii oma kui teiste malevate võistlejad on iga aastaga tugevamad, mistõttu on konkurents läinud väga kõvaks.“ Viru Tarva rändkarikas, milleks on Tauno Kangro Rakvere Tarva minikoopia, läks taas esikoha napsanud Alutaguse noorkotkaste meeskonnale. Viru maleva tiimidest oli tublim Rakvere Fööniksi 1. rühm.

Kokku oli tiime 17, neist 9 teistest malevatest.

5 | 2017

NOORED

Noortevõistlus, mis päädis pommigrupi väljakutsumisega

83

www.nooredkotkad.ee

T u Ka le itse

liidu

noor eks!

www.kodutytar.ee

Tekst: SILVER TAMM

Laagrivormide loomisel astuti esimesed sammud 2014. aasta jaanuaris, kui algas koostöö rõivaid disainiva ja valmistava firmaga. Järgnesid vormide hanked ja arendustöö.

Kuigi juba 2015. aastal võis tõdeda, et noorteorganisatsioonide uus vorm rahuldab ka nõudlikumat matkajat, ei tähendanud see sugugi arendustegevuse lõppu.

Näiteks möödunud aasta hankesse läinud vormide juures on tehtud veel muudatusi ja oluline on see,

RAUNO VAHTRE

Kaitseliidu noorteorganisatsioonide laagrivormide väljatöötamiseks mõned aastad tagasi alguse saanud arendustöö on olnud viljakas. Tänavusel võidupüha paraadil võib näha noori kandmas uusi, funktsionaalseid ja ägedaid vorme.

et nende tegemisel lähtuti kandjatelt saadud tagasisidest.

Näiteks vahetasime uues hankes välja pükste kanga, sest esimene kord tellitud materjal vastas küll teatud näitajate osas ootustele, kuid muret tekitas selle liiga väike hõõrdekindlus. Vormipüksid kippusid kiiresti kuluma, kangas ei pidanud kandmise intensiivsusele vastu ning kulus lihtsalt läbi. Uue kanga valikul võtsime aluseks kaitseväe välivormi kanga tehnilise kirjelduse. See tagab uute vormide pikaaegse kasutamise ning esimestest mudelitest tõhusama vastupidavuse.

Vormikomplekti on lisandunud ka uus rõivaese: laagrivormi jakk. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde keskkogudel teemat vaagides leiti, et traditsiooniline, pükstega samast kangast jakk annab laagrivormile rohkem funktsionaalsust ning vastab paremini kandjate ootustele.

Uute vormide kasutuselevõtt on millegi täiesti uue loomine.

Laagrivormiga saame kujundada organisatsioonide mainet ja suurendada nende populaarsust.

Võime võtta tegevusplaani uusi ettevõtmisi, mis on seni osutunud keeruliseks, sest välitegevuseks sobilik riietus on olnud kehvapoolne või lausa puudu. Kõik kandjad peavad aga mõistma, et tegemist on vormiga, mitte tavapärase laagririietusega. Selle kandmisel ja hoiustamisel on vaja kehtestatud reeglitest kinni pidada ning vormi tuleb hoida alati väärikalt, kahjustamata Kaitseliidu ja noorteorganisatsioonide mainet.

Kaitseliidu möödunudaastased hanked tõid noorkotkastele ja kodutütardele kokku 530 laagrivormi komplekti. Nüüdseks on soetatud vorme juba koguses, mis võimaldab igas maakonnas rühma jagu noori ühtses riietuses väljaõppesse saata.

Eesmärgiks on varustada lähiaastatel vormiriietusega kõik noorkotkad ja kodutütred, aga ka noortejuhid, kes on aktiivsed ja osalevad välitegevustes. Samuti on eesmärgiks seatud, et organisatsiooni iga liige saaks soovi korral endale vormi osta.

5 | 2017

NOORED

Kaitseliidu noorte uus vorm: praktilisus kohtub atraktiivsusega

85

Nokkmüts on reguleeritava suurusega. Seda võib väljaõppe ajal asendada panamamütsiga.

Ametikohatunnus

NOORED

Nimesilt

Nokkmütsil paikneb kotkamärk.

Veel kuulub vormikomplekti välivormi jakk, mis on pükstega samast kangast ning sarnaneb lõikelt kaitseväe vormijakiga.

Samuti on vormiesemete hulgas softshell-materjalist tuulejakk. Tuulejakiga on mugav olla laagris, kui pole vaja maastikul ja metsas pikki vahemaid läbida.

Komplekti kuulub ka organisatsiooni embleemiga t-särk.

86

5 | 2017

Püksid on sirge lõikega, rip-stop-kangast, mugavad ja kandjasõbralikud.

Materjal on kulumiskindel, püksisääre põlveossa õmmeldud tugevdusdetailid võimaldavad paigaldada põlvepehmendusi. Sääri kantakse saabaste peal, allservas on kummipael.

RAUNO VAHTRE

Sooja ja mugava olemise igal aastaajal tagab kihiline riietus. Vormikandja peab end ise varustama sooja pesuga, et ka kõva pakasega oleks välitingimustes mugav olla.

Talveajaks on vormikomplektis soe kootud müts.

Välivormi jope kaitseb ka vihma eest, selle veekindlus on suurem kui 10 000 mm.

Jopel on teibitud õmblused ja rohkelt taskuid.

NOORED

Välivormi jopet ja tuulejakki on Kaitseliidu noorteorganisatsiooni tegevuses osaledes lubatud kanda ka muust komplektist eraldi.

Mustade kaitseväe poolsaabaste asemel võib välitegevuse ajal kanda ka isiklikke tumedaid jalatseid.

5 | 2017

87

RRRC

MEELELAHUTUS

Üks nimi, mitu tähendust ehk

Rakvere raibe

Pole kahtlustki, et väga paljudele seostub Rakvere raibe visa umbrohuga, mis meie põldudel suviti kollendab. Seevastu vähesed teavad, et selle mitte just kõige väärikama taime nimega on seotud ka üksjagu huumorit ja bensiinihõngu. Kõigest aga järgemööda…

88

5 | 2017

Rakvere raibe ehk harilik tõlkjas Tekst: RAIN SEPPING See on eeskätt umbrohuna tuntud mitmeaastane, ristõieliste sugukonda kuuluv taim, mida ei ole võimalik tõrjuda traditsiooniliste mullaharimisvõtetega. Aasia poolkõrbetest pärit taimena kasvatab ta kuni 1,5 m sügavuse peajuure ning kui seda tükeldada (näiteks adra või kõplaga), levib taim seda hoogsamalt.

Taim hakkas meil laiemalt levima pärast Krimmi sõda. Venemaaga Mustal merel võidelnud Türgi oli koalitsioonis ka Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes paigutasid oma eskaadri aastatel 1854–1855 Läänemerele, blokeerides sellega Soome lahe lõunarannikut. Tõenäoliselt toodi võimaliku dessandi tõrjumiseks Virumaale kasakate väeosi, kes olid muu varustuse hulgas võtnud Ukrainast kaasa hobusesööta, see omakorda sisaldas rohkesti tõlkjaid.

Rahvasuus ka venekapsa nime all tuntud taim hakkas ratsaväeosade peatuspaikadest hoogsalt levima ning vallutas kiiresti kogu Eesti teeääred ja jäätmaa. Kolmekümnendate aastate lõpul prooviti Eesti Vabariigis taime kui võõrliiki välja tõrjuda, kuid valitsuse vahetudes sai sellest jälle arvatavasti „oma ja armas“.

Rakvere raibe on hea meetaim, selle noored võrsed ja lehed on söödavad toorsalatina, kui substraadile midagi maitseks lisada. Samas leiab enne jaanipäeva loodusest tõenäoliselt ka suupärasemat rohelist. Puitunud ja valminud taimeosad töötlemata kujul inimtoiduks ei sobi, kuid küpsed seemned sisaldavad rohkelt õli.

Rakvere Raibe – 20 aastat satiiri, paroodiat ja huumorit elust enesest Rakvere Raibe maakonnalehe Virumaa Teataja nädalalõpu huumorilisana hakkas ilmuma 8. novembril 1997. aastal. Selle toimetaja ja ellukutsuja on Virumaa Teataja ajakirjanik Aarne Mäe, kes on jätkanud naljanurga väljaandmist ka pärast seda, kui asus peatoimetaja ametisse.

Kui alguses naerutas Rakvere Raibe rahvast lausa igal nädalal, siis hiljem on sagedus muutunud, viimastel aastatel ilmub lisa umbes kord kuus. Tegemist on eeskätt heatahtliku paroodia-, satiiri- ja huumorinurgaga, mis peegeldab tegelikku elu vallatu nurga all.

Rakvere Raipe esimene number tekitas kohe elevust, sest üks libauudis kõneles tollasest maavanemast Marko Pomerantsist, kes raipeuudise järgi tutvustas end Kanadas väliseestlastele tulevase keskkonnaministrina. Huvitav on märkida, et teadupärast ongi Pomerants nüüd ka päriselt keskkonnaministrina ametis. Veelgi enam, ta on olnud ka sise- ja sotsiaalminister.

See kahekümne aasta tagune pila hakkas aga oma elu elama juba siis, kui üks teadeteagentuur uudise tõe pähe üles korjas ja levitama asus. Saades aimu, millega tegu, järgnes kiiresti märkus: „Unustage see uudis igavesti, tegemist on naljaga.“ Aga Rakvere Raibe oli juba sündinud, inimesed harjusid naljaga kiiresti ja hakkasid seda lausa ootama.

Ka hiljem on Rakvere Raipe oraaklivõimed välja löönud, näiteks iga aasta lõpul ilmunud „Raipekalendrites“, mis tuleva aasta sündmusi ette ennustasid.

Paljud Rakvere Raipest tuntud naljad, tegelased või kalambuurid on kinnistunud ellu enesesse. Näiteks võttis just see huumorikülg kasutusele linnanime Rockvere.

Raipes on ka hiljem läinud kunsti- ja elutõde üsna segamini ning mõnigi kord on nalja kaudu osutatud elu tegelikele paisetele.

Kuigi inimesed saavad naljast erinevalt aru, on Rakvere Raipe eluterve huumor olnud siiani enamasti kõigile vastuvõetav.

MEELELAHUTUS

Tekst: AARNE MÄE, Virumaa Teataja peatoimetaja

Rakvere Raibe RC Tekst: RRRC Enamjaolt Lääne-Virumaa mootorrattalembeseid inimesi koondav ühendus loodi 2005. aastal. Kolme mehe algsest ideest Rakvere ümbruse mootorrattureid ühendada on kasvanud välja Rakvere Raibe RC (riding club ehk sõiduklubi) – kasutusel on ka lühend RRRC. Praeguseks on aktiivseid liikmeid juba üle poolesaja. Seltskond on väga kirju, esindatud on nii mees- kui naisratturid eri vanuses ja eri elualadelt. Globaliseerunud maailm on pillutanud RRRC liikmeid ka Virumaalt kaugemale – olgu siis Tallinna, üle lahe Soome või üle ookeani Ameerikasse.

Rakvere Raibe RC üheks eesmärgiks on oma kodukandi motokogukonna elu mitmekesistamine ja ohutu sõidu propageerimine. Samuti püüavad nad jõudumööda kaasa rääkida Eesti üldisema motokultuuri arendamises.

RRRC on korraldanud Lääne-Virumaal mootorratturitele ühisüritusi: MotoKantsid, Põhjakeskuse MotoPäevad, Tõelise Sõidumõnu päevad, Tudulinna perekodu ühiskülastused, kevad- ja sügissõidud, moto-orienteerumise Tarvajaht iga-aastased etapid jne.

Koduse motoelu mitmekesistamiseks korraldab RRRC ka Lääne-Virumaa ratturite ühissõite väljapoole koduvabariigi piire – suuremate-väiksemate seltskondadega on käidud motomatkamas lähinaabruses (Lätis, Leedus, Soomes, Ahvenamaal) ja kaugemal (Alpides, Itaalias, Horvaatias, Ukrainas, Krimmis, Venemaal jm).

RRRC võistkond on korduvalt osalenud ka Leedus korraldataval Mototurism Rally’l.

RRRC üritustele on oodatud kõik motomeelsed Narvast Sõrve sääreni, Naissaarest Missoni ja ka väljastpoolt Eestimaa piire. Kõrvale ei jäeta ühtegi elustiili ega kubatuuri!

Vaata lähemalt: http://rakvereraiberc.ee/ 5 | 2017

89

AUTORID

HANNES REINOMÄGI vabatahtlik autor Tuntud laskespordiedendaja, Viru maleva vabatahtlik teavituspealik, kelle tööd on äramärkimist leidnud ka Kaitse Kodu! parimate valimistel

SEIDI LAMUS-TŠISTOTIN vabatahtlik autor Naiskodukaitse Viru ringkonna avalike suhete grupi juht ja vastloodud Kadrina jaoskonna esinaine

VELLI EHASALU vabatahtlik autor Naiskodukaitse Tallinna ringkonda kuuluva Velli Ehasalu tehtud Kaitse Kodu! kaanepildi valis Euroopa Militaarpressi Assotsiatsioon 2014. aasta parimaks militaarfotoks

ERIK SILD PA/CIMIC spetsialist Kirde maakaitseringkonna teavitus- ja tsiviilsõjalise koostöö spetsialist

KAIDO TAMM vabatahtlik autor Pärnu kiirabi erakorralise meditsiini tehnik, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õeõppe üliõpilane

LIIS AMBOS vabatahtlik autor Viru ringkonna naiskodukaitsja, kes kuulub oma ringkonna avalike suhete gruppi ja on ka Noorte Kotkaste noortejuht

90

5 | 2017

KRISTEL KITSING vabatahtlik autor Kristel töötab LääneViru maavalitsuses avalike suhete peaspetsialistina ning on Naiskodukaitsesse aktiivselt panustanud juba üle kümne aasta

ASSO PUIDET Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

RIIDED

MEESTELE

2XL-8XL www.motleydenim.ee