JAVELIN - SEDA TANKID KARDAVAD!

JAVELIN – TANKID KARDAVAD!

Javelin – relv, mille kohta omal ajal Tankipurustajaid koolitanud USA armee Staff Sergeant ütles, et maismaalahingus on tegemist tanki järel võimekuselt teise relvaga lahinguväljal.

Tekst: leitnant RAIGO SÕLG, Tankipurustajate ninamees

Nüüdseks on see tänapäevane, end erinevates relvakonfliktides ja eri riikide relvastuses tõestanud USA päritolu keskmaatankitõrjeraketisüsteem juba mitu aastat olnud Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu relvastuses.

Järgnevalt toon välja Javelini peamised plussid ja ehk ka mõne miinuse, kuigi kriitikaga püüan olla avalikus ruumis eriti ettevaatlik.

MIS TEEB JAVELINIST VÄGA HEA RELVA?

Olgu siinkohal nimetatud viis peamist omadust (teen oma valiku ja loetelu ei ole tähtsuse järjekorras), nii nagu näen neid oma nüüdseks nelja-aastase kogemuse pinnalt.

Javelin laseb kaugemale kui varem meie kasutuses olnud tankitõrjerelvad.

Efektiivne laskekaugus küündib 2,5 kilomeetrini ning sellegi piiri seavad siin laskeseadeldise (CLU ehk Command Launch Unit) võime fikseerida veelgi kaugemat (loe: väga-väga pisikest) sihtmärki, aga ennekõike Maa külgetõmbejõud, sest ka kõrgel õhus (kuni 160 m) ilma mootori toeta lauglev ja sihtmärki jälgiv rakett allub pikemal distantsil gravitatsioonile.

See seab üksuse ülemale, kellele on toeks tankide vastu juurde antud Javelini meeskonnad, lisakohustusi planeerimisel: neile tuleb anda tegevuseks piisavat maa-ala (metsas ja võsas pole Javeliniga midagi teha) ja nende tegevusulatust tuleb võimalikult maksimaalselt ära kasutada (unustada küsimused stiilis „kui lähedale sellega lasta saab?“).

Javeliniga saab sihtmärki lasta pealt.

Nagu teada, on tankidel ülal soomus oluliselt õhem kui ees või küljel, samuti ei ole tänased tankitõrjevastased aktiivkaitsevahendid mõeldud ülalt tulevate objektide tõrjumiseks. Sellel on omad põhjused.

Javelin oma soomustläbistavusega 800+ mm (2 korda enam kui TT-kahur) ja tandemlõhkepeaga on igale tänapäeva tankile hukatuslik.

Eelöeldu ei tähenda seda, et Javeliniga ei saaks lasta ka otse, ja just see annab talle veelgi suurema lisaväärtuse. Tänu sellele, et iga lasu võib sihtur määrata ka otselasuks, on võimalik Javeliniga hävitada näiteks vastase kindlustatud punkte, aga teatud tingimustel isegi helikoptereid, kui need parasjagu ei lenda oma lahingukiirusel (Javelini rakett ei ole väga kiire lennuga).

Erinevatelt teistest meie kasutuses olevatest TT-relvadest saab Javeliniga lasta ruumist seest.

Raketile annab algtõuke stardilaeng ja põhimootor käivitub alles mõne meetri pärast. Sellest tulenevalt puudub Javelinil TT-relvadele omane suur tagaplahvatusala ning see omakorda aitab vägagi kaasa relvale õhuvaatluse, aga ka otsevaatluse eest varjatud positsiooni leidmisele (eriti näiteks linnalahingus).

Javelini raketti on pärast selle väljalaskmist raske hävitada ja vältida.

Pärast raketi aktiveerimist ja sihtmärgi lukustamise alustamist lülitub vaatlus ja juhtimine üle raketis endas asuvale kaamerale. Nüüd toimub suhtlus sihturi ja raketi vahel otse – kui sihtur osutab sihtmärki valesti ja rakett ei saa käsust aru, annab ta sellest märku – sihtmärk ei lukustu. Kui ta on käsust aru saanud, saab sellest omakorda aru sihtur ja laseb raketi teele ning edasi vaatab rakett kogu lahinguvälja ja sihturi väljavalitud saaklooma juba oma „silmadega“.

Relvasüsteem on lase-ja-unusta, seega edasist juhtimist rakett enam ei vaja. Talle on antud käsk nagu koerale, kellele on põllule visatud puutoigas – koera silmad jälgivad puutoika lendu ja maandumist ning ta leiab selle ka siis, kui toigas tuulega edasi kandub. Seega on saaklooma edasine põiklemine raketi eest asjatu – mis tal kord silmas, on ka tema suus ja kõhus. Siin on üks väike erand, aga sellest kuskil mujal.

CLU-ga on võimalik vaadelda nii päevases kui öises režiimis (termokaamera), kasutada erinevaid suurendusi, kontraste, polariseerimist ja muud seesugust.

Et tegemist ei ole laserseadmega ja see ise ei kiirga midagi aktiivset, on tema avastamine keeruline (isegi kui tankist näeb 2 km kaugusel üksikvõitlejat midagi tegemas – mida me muidugi püüame vältida –, ei saa ta aru, millega on tegemist ja kas tasub tema pihta kallist loetud moona raisata). See annab CLU-le võimalusi ka siis, kui ei ole parajasti tanke silmapiiril tulemas – kasvõi öises vaatluses postil.

TANKID POLE PROBLEEM

Need, kes ootavad suuremat kriitikat Javelini aadressil, peavad pettuma. Peamised probleemkohad on Javelini meeskonna jaoks needsamad, mis iga tankitõrjuja jaoks. Meie probleemiks ei ole võimaliku vastase tankid, vaid jalavägi ja kõik muu, mida eesliinil kohtab. Et oleme üks nende prioriteetne sihtmärk, siis vajame väga head varjet, julgestust, efektiivse laskekauguse maksimaalset ärakasutamist jne.

Tankitõrjeraketiüksuse kohta kehtib sama reegel, mis iga teise erialaüksuse kohta – kui need on teie üksuse juurde lisatud, siis kasutage planeerimisel nende enda kompetentsi, et saada vajalikku, olulist täiendust oma lahinguplaanile.

Erialaüksustel on enamasti oma tegevuspiirangud ja nende efektiivseks kasutamiseks tuleb neid kuulata ja nende tegevus sujuvalt oma lahinguplaani (või ka oma lahinguplaan nende tegevusse) integreerida – nii saab tulemus alati parim või vähemalt rahuldav.

Mis puudutab relva ennast, siis paraku võtab iga lasu sooritamine natuke aega, sest pärast sihtmärgi avastamist käivitatakse rakett ning alles seejärel saab sihtmärgi lukustada (see kõik on võimalikult kiire näppude mäng, põhimõtteliselt nagu mängukonsooliga), et rakett käsust aru saaks – kõik see kokku võtab isegi õppinud sihturi käes mõnikümmend sekundit aega.

Ka seetõttu ei maksa küsida, kui lähedalt sellega lasta saab – küsige endalt, kui lähedal teile on näiteks 25–30 sekundi pärast tank, mille te esimest korda tuvastasite 500 m kaugusel ja mis liigub teie poole 50 km/h?

Rõhutamist väärib ka see, et Javelin on ennekõike tankivastane relv – kasutada sellist relvasüsteemi soomuki või veoauto vastu (kui tegemist ei ole mingil põhjusel just eriti tähtsa sihtmärgiga) on kindlasti raiskamine, isegi sõjaolukorras.