PEERUPOMM – VÄNGE VASTUHAKK VAENLASELE

PEERUPOMM – VÄNGE VASTUHAKK VAENLASELE

Kuidas alandada vaenlast? Näiteks britid otsustasid II maailmasõja ajal meisterdada pommi, mis lõhkeks hääletult ning tekitaks ohvri ümber vähemalt kolmemeetrise jälgi haisu epitsentri.

Tekst: LENNART MADISSON, vabatahtlik autor

Olid ju inglased haritud inimestena vägagi teadlikud jaapanlaste tundlikkusest erinevate intiimsete tegevuste suhtes – näiteks pidasid jaapanlased kakamist väga häbiväärseks aktiks. Ning mõistagi rüvetaks kangemat sorti kakahais ka Saksa ohvitseri au ja väärikust.

Nii sündiski inglaste punaste karvade või tuhkblondi villaga kaetud kolpades see riukalik ja allapoole vööd sihtiv salasepitsus, mille mõju oli rajatud just moraalsele, mitte niivõrd letaalsele kaardile.

Ohvri rolli tuleks mõistagi täita mõnel eriti tähtsal ja mainekal vaenlase ohvitseril. Ja oh seda häbi ja alandust, mis vaenlasele seeläbi osaks langeks! „Häbi-häbi, püksis käbi!“ naeraksid teised ohvitserid ja hoiaksid demonstratiivselt nina kinni. Häbistatud Jaapani ohvitseril ei jääks üle muud, kui teha kerge kummardus naervate kolleegide suunas ning eemalduda siit vääritust maailmast elegantse seppuku abil.

Kui inglased seda kujutluspilti enestele üha uuesti silme ette manasid, kerkis iha saada korraliku kakapommi omanikuks enneolematult suureks.

HAISUSÕJA LIITLASED

Et haisupomm võimalikult vänge tuleks, küsisid britid abi ameeriklastelt, täpsemalt Rahvusliku Kaitseuuringute Keskuse ekspertidelt. RKUK oli 1940–1941 tegutsenud ülisalajane organisatsioon, mis tegeles peamiselt II maailmasõja relvade arendamise, katsetamise ja tootmisega.

Jänkid olid kohe nõus haisupommi loomisel kaasa lööma. Ülesanne ei olnud aga kergete killast: kuigi kakahais tundub võhikust tarbija jaoks midagi väga lihtsat, isegi robustset, siis tegelikkuses on inimjunnidest eralduv lõhnagamma äärmiselt delikaatse ja keerulise struktuuriga keemiline ühend. Isegi tänapäeval on praktiliselt võimatu leida autentselt haisevat kakadeodoranti. Jah, pilapoed pakuvad odavaid ning tõesti rõvedalt haisvaid tooteid, ent originaalist jäävad need lehad paraku väga kaugele.

Ühesõnaga, toota suures koguses heakvaliteedilist kunstlikku kakahaisu on töömahukas ja äärmiselt kulukas ettevõtmine.

Ent see teadmine brittide ja jänkide ühendmeeskonda ei pidurdanud. Pärast mõningaid katsetusi leiti, et pommi peamiseks koostisaineks peab saama skatool.

Milliseid võimalusi pakub selline aine nagu skatool? Meie suureks kergenduseks on Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus selle olulise küsimuse kallal mehemoodi tööd teinud, kulutanud kõvasti ressurssi ning üllitanud mahlaka teose „Lõhnaained – põllumajandusest ja tööstusest“. Sellest haisusõprade piiblist saab teada, et skatool (keemilise valemiga C 9 H 9 N) on aine, mille lõhna lävi jääb küll alla vanale heale ammoniaagile, ent lõhna iseloomustuseks on kasutatud võrdlusi nagu „mäda, väljaheited“ – perfecto!

Kas aine võib olla isegi eluohtlik? Raske öelda, sest tänaseni pole selgeks tehtud, kas ja kui palju skatooli korraga annustatuna võib inimorganismi kahjustada. Samast väärt raamatust võib ammutada lisateavet, et potentsiaalset haisupommi võib valmistada ka trimetüülamiinist (rämedalt riknenud mäda ja roiskuma läinud kala kombinatsiooni meenutav lõhnabukett). Eriliselt tõhusa tulemuse saab, kui eelnevale segule lisada vürtsiks näputäis indooli (terav väljaheidete lõhn).

Aga liikugem tagasi meie algupäraste haisupommimeistrite juurde.

RIKKALIK BUKETT

Vahepeal oli kätte jõudnud aasta 1943 ja esialgsest tagasihoidlikust plaanist toota „lõdva jämesoole abil tekitatud kõhutuult meenutavat gaasi“ oli kasvanud välja tõeliselt ambitsioonikas projekt. Sest vahepeal olid haisupommimeistrid juurde õppinud, et ka butaan- ehk võihape on eriti jälgi haisuga komponent. Seda lõhna on mikroskoopilises koguses kogenud igaüks, sest seda eritub parmesanist, haisvast võist ja juustust, aga ka oksest.

Pommi koostisosade nimekirja oli lisandunud ka palderjanhape, mis on väga ebameeldiva lõhnaga värvusetu keemiline aine. Samuti heksaanhape ehk kapronhape, mis seguneb hästi veega, haiseb vastikult ja on samuti värvusetu. Kirsikeseks tordil ehk keemikute eriliseks lemmikuks kujunes aga metüülmerkaptaan, mille lehk on teravalt tajutav ka siis, kui ühendit on mikroskoopiline kogus.

Kogu see keemiliste ühendite pundar miksiti hoole ja armastusega kokku ning tulemuseks saadi tõepoolest midagi erilist. Mida kõike see ollus uudistavale ninale ei pakkunud: lõhnavalikut haisvatest jalgadest, oksest, mädamunast, roiskunud toidust, halvaks läinud mädast ja muidugi kõige erinevamat sorti fekaalidest.

EI PÜSINUD PUDELIS

Kakapommi miksimise meeskond oli tulemusega väga rahul, kohapeal korgiti lahti šampanja ning lõigati lahti kahekilone šokolaaditort.

Kakalõhnateadurite rõõmupuhang jäi siiski üürikeseks, sest selgus, et jõledat möksi on väga keeruline transportida, kuna pläga jaoks ette nähtud anumad kippusid kas lekkima või kogunisti purunema.

Võib ainult ette kujutada Ameerika kõrge sõjaväeohvitseri pahameelt – muide, nii ka tõepoolest juhtus – , kui ta hommikul tööle tulles avastas, et tema kontori salalaekas on mõned salarelva ampullid lekkima hakanud ning ruumi on vallutanud ninna sööbivate haisumolekulide müriaad.

Peerupommi sünnitanud asjamehed kratsisid nõutult kukalt: kuhu paganat see haisev ollus toppida, nii et see sinna ka püsima jääks?

Paslikuks anuma materjaliks oleks olnud kumm, aga kuna sõjategevuse tõttu oli kumm ülimalt nõutud materjal, nägid junniaurueksperdid suurt vaeva, et leida kakapommiaine konteineriteks vajalikku kogust.

Nõnda see haisupommi projekt siiasinna loksus, kordagi lahinguväljale jõudmata ja ühtegi natsi või jaapanlast häbistamata. Kuni vajus tasapisi unustusehõlma.

Hiljem sai muidugi selgeks, miks Rahvuslik Kaitseuuringute Keskus fekaalpommi saatuse vastu kahtlaselt leiget huvi tundis. Nimelt oli keskuse tegelik ressurss suunatud hoopis tõhusamale relvale, millega jaapanlasi heidutada ja nende vahepeal liiga laiali vajunud oksi mõnusalt kärpida.

Augustis 1945 kerkiski kahe Jaapani linna kohale tuumaseen. USA oli rääkinud.

ALLIKAD

https://www.jpost.com/diaspora/britains-secret-wwiiplan-stink-bomb-hitler-467593

https://www.warhistoryonline.com/world-war-ii/ codename-second-world-war-project-create-motherstinkbombs.html

https://abcnews.go.com/Technology/ story?id=98129&page=1